POPULARITY
Tänavusel festivalil oli lisaks külalisteatritele Leedust pakkuda kolm omaproduktsiooni.
Jukuraadio 464. saates lendab köögilaud koos Tiit Pruuliga nagu loll-Ivani iseleviteeriv ahi Ida-Preisimaale. Ida-Preisima paikneb kolme tänase riigi territooriumil: Poola, Venemaa ja Leedu. Heites pilgu kaardile, näeme isegi, kui "eklektiline" see mõte tundub. Tegelikult aga mitte. Veel 16. sajandil olid rahvusena olemas preislased, balti keelkond, kes paraku hiljemalt 17. sajandi keskpaigaks välja surid. Ent preislased on alles kohanimedes, arhitektuuris ning milleski veel, mida ei ole võimalik täpselt kirjeldada, kasutamata sõna "preislane". Mis maa on Ida-Preisimaa? Selle üle on vaieldud sajandeid, selle täpseid piire on üritatud paika panna ja lammutada. Meie reis üritab anda väikest pilti territooriumist ja kultuurist, mis koosneb geograafiliselt kadunud Sakasamaast, unistuste Leedust ning tänase Poola nurgast. Ja köögilauaga viibime muidugi ka Kaliningradi oblastis, kohas, kuhu füüfiliselt pole praegu küll mõtet hakata kohale ronima.
Pühadetervitusi ja folki Bulgaariast, Šveitsist, Eestist, Horvaatiast, Ungarist, Islandilt, Moldovast, Poolast ja Leedust.
Podcasti „Pihtas Põhjas“ hooaja eelviimases saates on suures osas arutluse all Eesti meistriliiga poolfinaalides toimunu. Stuudios on võidukate meeskondades esindajad Gert Kullamäe ja Janar Talts ning sõltumatu vaatleja Ivar Jurtšenko. Mõlema seeria kohta selguvad väga huvitavad detailid ning korrale kutsutakse ka TalTech/Optibet meeskonna peatreener Alar Varrak. Pärast kaotust vastase rahakotis ei sorita, eriti veel valguses, et põhiturniiri teise meeskonnana oleks mõistlik pigem enda tegemisi või tegemata jätmisi analüüsida. Mille pinnalt tekkis murrang Pärnu Sadama ja Kalev/Cramo vastasseisus? Ükski senine analüüs pole tõele lähedal olnud. Kes kuulab, saab tõe teada. Loomulikult tehakse juttu ka Euroliigast, NBA-st, Euroopa tugevamate liigade play-off seeriatest. Kullamäe Delfi rubriigis on uudised Lätist, Leedust ja Soomest. Head kuulamist!
Pianist ja kammermuusikaõppejõud professor Marje Lohuaru saabus Leedust, kus viibis rahvusvahelise Vainiunase konkursi žüriis.
Korvpallitarkade klubi, podcasti „Pihtas Põhjas“ tegijad on valmis saanud järjekorras 75. episoodi. Stuudios laua ümber, nagu sel hooajal tavaks, Gert Kullamäe, Janar Talts ja Ivar Jurtšenko. Suur osa saatest on pühendatud Eesti korvpallile ja eelkõige PAF Eesti-Läti liigale. Põhiturniir on läbi ning veerandfinaalpaarid teada. Võimsa ponnistusega play-offi jõudnud Tartu Ülikool/Maks&Moorits läheb kokku põhiturniiri võitja Riia VEF-iga ja Pärnu Sadam kohtub BC Kalev/Cramoga. Nii Pärnu kui Tartu mehed pakatavad optimismist ning lubavad, piltlikult öeldes, kivist vett pigistada. Seeriad mängitakse kahe võiduni. Analüüsitakse ka põhiturniiri laiemalt kui ühtäkki jääb stuudios elu seisma. Kullamäe küsib Taltsilt: „Ütle, kelle poolt sa meie paaris oled?“ Kas TalTech tegi Kalev/Cramole teene või andis Ventspils teadlikult mõne mängu ära, et vastast valida? Küsimusi on palju. Räägime ka Saku esiliigast, teisest liigast ning Eesti naiste finaalseeriast. Teeme ülevaate ja kokkuvõtte USA üliõpilasmeistrivõistlustest. Eestlaste jaoks on märtsihullus (March Madness) selleks korraks lõppenud. Matthias Tass pani finaalturniiri kahes mängus püsti korralikud numbrid, aga sellest jäi meeskondlikus plaanis väheks. Kerr Kriisa kangelaslik platsile naasmine võis olla kahe otsaga mõõk. Ühest küljest näitab see spordimehe sisu, aga teisalt ei lubanud jalg väljakul muretult tegutseda ning tavapärast panust anda. Moskva CSKA-st lahkunud Iffe Lundbergi NBA-sse minek on agentide hiilgav töö, arvab Kullamäe. Seepeale tekib arutelu, kas Jurtšenko oleks ka võimalik muinasjutulise agenditööga NBA-sse saada... kahjuks on inimvõimetel siiski piirid. Euroliigas kindlustas põhiturniiri võidu Barcelona, Kullamäe rubriigis uudised Lätist, Leedust ja Soomest, heategevusliku oksjoniga annetati MTÜ Eesti Pagulasabi kaudu Ukraina toetuseks 500 eurot.
Esimene ESTPOL5 meeskond naasis laupäeval kuu aega kestnud lähetuselt Leedust, kus tegeleti eelkõige piirilõigu õhuseire, sisserändajate majutuskohtade valvamise ja avaliku korra tagamisega ning piiril patrullimisega. Stuudios on ESTPOL5 esimese meeskonna juht Teili Piiskoppel, saatejuht on Toomas Kask.
Marko Mihkelson saabus alles loetud tundide eest Leedust, kus käis esmaspäeval kohapeal uurimas, mismoodi tegeletakse Valgevene võimude poolt mahitatava hübriidrünnaku vastu, kus Minsk smugeldab ja surub inimesi üle piiri. Riigikogu väliskomisjoni esimees kirjeldab Delfi „Erisaates“ detailselt, kuidas Valgevene piirivalve Omoni kilpide, kumminuiade ja kiivrite ähvardusega takka lükates ajab inimesi üle piiri Leetu. Aga ometi on Leedu suutnud viia saabuvate inimeste hulga peaaegu nulli – Mihkelson räägib mis on nö Hispaania taktika, mida selleks kasutatakse? Aga oht pole möödas, Valgevenes on veel tuhandeid inimesi piiriületuse ootel – oht pingetõusuks on suur. Kardetakse, et väiksemate gruppide asemel võidakse lükata piirile massilisem grupp. Mihkelsoni muljete ja nähtu kohta küsis Raimo Poom.
Täna kuidagi üllatavalt palju räägivad värsketest uudistest Triin ja Madis ning joome Cuma Organic Malbec 2018 veini. Räägime sellest, kuidas LGBT-vaenulik Ungari saadik geiorgial käis. Lisaks tegime testi, et millised Vana-Kreeka jumalad meie oleme ning räägime, kas läks täppi. Teine poliitiline skandaal tuli kodule lähemalt, Leedust, ning sisaldas kaadrisse ilmunud poolpaljast meest ning mainime ka Rakvere homokuuske. Boonusena räägime vahelduseks […]
Täna kuidagi üllatavalt palju räägivad värsketest uudistest Triin ja Madis ning joome Cuma Organic Malbec 2018 veini. Räägime sellest, kuidas LGBT-vaenulik Ungari saadik geiorgial käis. Lisaks tegime testi, et millised Vana-Kreeka jumalad meie oleme ning räägime, kas läks täppi. Teine poliitiline skandaal tuli kodule lähemalt, Leedust, ning sisaldas kaadrisse ilmunud poolpaljast meest ning mainime ka Rakvere homokuuske. Boonusena räägime vahelduseks ka eraelust ja tunnetest (SPOILER: Ka Madisel on tunded!) ning paljastame, milline peomäng teie eludest puudu on olnud.
Täna kuidagi üllatavalt palju räägivad värsketest uudistest Triin ja Madis ning joome Cuma Organic Malbec 2018 veini. Räägime sellest, kuidas LGBT-vaenulik Ungari saadik geiorgial käis. Lisaks tegime testi, et millised Vana-Kreeka jumalad meie oleme ning räägime, kas läks täppi. Teine poliitiline skandaal tuli kodule lähemalt, Leedust, ning sisaldas kaadrisse ilmunud poolpaljast meest ning mainime ka Rakvere homokuuske. Boonusena räägime vahelduseks ka eraelust ja tunnetest (SPOILER: Ka Madisel on tunded!) ning paljastame, milline peomäng teie eludest puudu on olnud.
Viienda saate (05.10) peateemad: *Eesti-Läti liiga. Läti klubid avasid nädalavahetusel hooaja. PAF Superkarikas on selgumas neli poolfinalisti. *Terminal Oil euroliiga. Esimese mänguvooru parimad ja kes läksid lati alt läbi? *Välismaal pallivad Eesti korvpallurid. "Kristjanas Kitsingase" otsemuljed Leedust. *VTB ühisliiga. BC Kalev/Cramo kolme mängu nädal! *NORDAIDi ennustusrubriik. Esimese vooru kokkuvõte ja uus "nädala mäng" forms.gle/9woYBUKgP7sXxnRk9 *Ballzy kuulajate küsimused. Kaubaks läheb järjekordne "Mängumeeste" särk. Kuulajate küsimusi ootame aadressile m2ngumehed@gmail.com. Saatejuhid Siim Raudla ja Kristo Saage.
Hiljuti tuli teade, et kõiki Dacia mudeleid saab nüüd juba tehasest tellida LPG gaasiseadmega. Samuti ka mitmeid Renault sõidukeid. Mis on LPG ja miks seda tehakse, seda selgitavad stuudiokülalised Alan Vaht Alexelast ja Jüri-Bruno Asari City Motorsist. Saates veel: - Tarmo kohtus politseiga (jälle) - Supervaisor analüüsis firmasiltidega autode liikluskäitumist - Leedust pärit autovargad korraldasid filmiliku tagaajamise - kas tõesti tuleb Eestisse WRC etapp? - maailma kiireima naise tiitli sai Jessi Combs Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse autoportaalist.
Kestab IX Eesti pianistide konkurss - kodumaiste klaverimängijate kasvulava.
Kestab IX Eesti pianistide konkurss - kodumaiste klaverimängijate kasvulava.
Hinnatõusus süüdi Rõivas? Oleme Aafrikast ees või Leedust taga? Delfi valimissaates läksid paremate töökohtade, palkade ja hinnatõusu küsimuses häälekalt vaidlema sotsiaaldemokraadist ettevõtlusminister Rene Tammist ning Reformi ridades riigikokku sooviv majandusekspert Andres Sutt.
Uut heliloomingut praeguse aja silmapaistvamatelt heliloojatelt Lätist ja Leedust.
Uut heliloomingut praeguse aja silmapaistvamatelt heliloojatelt Lätist ja Leedust.
Juttu tuleb erinevatest välisesinemistest. Räägime Lätist, Soomest ja natuke ka eksootilisest Leedust. Märksõnad: strobo, elektrooniline tantsumuusika, välipeldikud, kummipardid, purjus inimesed.
Mida me teame Leedust? Ilmselt mitte väga palju. Teadlikkust aitab tõsta leedu keele tõlkija Tiiu Sandrak, temaga vestleb Margit Kilumets.
Toimuvad Tallinna Merepäevad, üle-eestiline paadiaerutajate kokkutulek Kihnus ja 53. Muhu Väina regatt, kus osaleb 89 jahti ja enam kui 570 purjetajat Eestist, Soomest, Lätist, Leedust ja Venemaalt. Ja veel uurime, kuidas kasutada mere hädakutse sidet – kanal 16. (Hubert Veldermann)
Tallinna Merepäevad on avatud. Peategevus toimub Admiraliteedi basseinis ja veerel ning Lennusadamas. Londoni Nautical Institute avas Balti osakonna, mis hakkab paiknema Eesti Mereakadeemia juures. Reportaaž Tallinki uuemalt reisilaevalt Baltic Queen. Toimub 52. Muhu väina regatt. Osaleb 78 jahti enam kui viiesaja purjetajaga Eestist, Soomest, Lätist, Leedust ja Venemaalt. (Hubert Veldermann)
Märtsiküüditamisest möödus tänavu 60 aastat. Küüditamise aluseks oli NSV Liidu ministrite nõukogu 1949. aasta 29. jaanuari määrus, mille järgi tuli Lätist välja saata 13 000, Leedust 8000 ja Eestist 7500 peret ühtekokku 22 500 inimesega. Küüditamist ei või ega saagi unustada! Aga, kas tänaseks päevaks oleme saanud lõplikud vastused küsimustele kes, miks ja kuidas selle jõhkruse korraldasid? Stuudios ajaloolane, kaitsepolitsei komissar Andres Kahari ja saatejuht Indrek Tarand. (Indrek Tarand, Kärt Anvelt)
Toimus rahvusvaheline Merenduskonverents “Kursid Läänemerel.” Selle korraldasid neljandat korda Eesti Laevaomanike Liit, Corpore Konverentsid ja Eesti Mereakadeemia. Sellega tähistati ühtlasi ka Maailma Merepäeva, mis oli pühendatud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni – IMO 60. aastapäevale. Meie teadlaste ja ametimeeste ettekannete kõrval, eesotsas Majandus- ja Kommunikatsiooniministri Juhan Partsiga, esinesid merendusteadlased ja ametnikud Soomest, Poolast ja Leedust. (Hubert Veldermann)