Podcasts about soomest

Viis korda Eesti jalgpallikoondist esindanud 21aastane Kevor Palumets on tänavu üks kahest eestlasest, kes mängib eurosarja alagrupiturniiril. Suvel Soome tippklubi HJKga siirdunud on seal koheselt põhimeeste sekka tõusnud ja nimetati ka kuu mängijaks. Kõigest sellest ja paljust muust rääkis Palumets lähemalt Õhtulehe taskuhäälingus „Kolmas poolaeg“. Palumetsa aasta esimene pool oli kohutav. Waregemi Zulte poolkaitsja soovis juba talvel klubi vahetada. Variante oli näiteks nii Leedust (Panevežys) kui Šveitsist (Schaffhausen), aga kas ei sobinud pakkumine talle endale või ei jõudnud klubid omavahel kokkuleppele. Nii tuli tal end kuidagi pool aastat töös hoida, kuni tuli päästev pakkumine Soomest. Ka HJK ja Zulte läbirääkimised ei kulgenud lihtsalt ja kestsid ligemale kuu aega, aga lõpuks said need tehtud. „Eelmisel aastal oli Belgias selline raidumine, et üldse naeratada, aga nüüd valiti mind meeskonna kõige positiivsemaks vennaks. Tunnen ise ka, et mentaalselt olen vabanenud,“ rõõmustas Palumets. Kuigi alguses läks eestlasel ka Helsingis aega, et end käima saada, siis nüüd on ta tõusnud kõige olulisemate lülide sekka. Äsja teatas HJK, et fännid valisid ta kuu mängijaks ning ta mängib suurimaid minuteid. "Soomlased vaatavad ikka läbi nalja eestlastele alla, et mis Eesti, sinna lähme ju ainult alkoholi järele. Aga ma olen suhtumisega, et löön siin läbi. Juba sellepärast, et ma ei taha Belgiasse tagasi minna, on mul vaja läbi lüüa!“ kuulutas ta. Nüüd on Palumetsa eesmärk mängida end HJKs nii oluliseks, et klubi kasutaks detsembris ostuvõimalust. Tabasalu kasvandiku abiga pääses HJK UEFA konverentsiliiga alagruppi. Näiteks Montenegro klubist FK Dečićist saadi jagu alles penaltiseeria abil ja otsustava löögi kõmmutas sisse just Palumets. Vaatamata oma noorele eale on ta löönud palju otsustavaid penalteid ja nende anatoomiast tuleb saates ka pikemalt juttu. Kümne aasta perspektiivis soovib Palumets karolmetsalikult järkjärgult end aina kõrgemale tasemele mängida ning lõpuks näiteks Bundesligasse jõuda.

Olgugi et püsimetsandus ei ole miski uus meetod, kuidas metsaomanik võiks oma metsa majandada ja sealt tulu saada, langeb valdavalt otsus tänasel päeval ikkagi lageraie kasuks. Mis on püsimetsanduse eelised ja kuidas püsimetsandaja oma metsast samapalju tulu saada võiks ja mis meetoditega ühte õiget püsimetsa kasutada, sellest räägivad seekordses "Ilmaparandajas" äsja Soomest püsmetsanduse õppereisilt naasnud ELFi metsaekspert Liis Kuresoo ja RMK juhatuse liige Erko Soolmann. Saadet juhib Rein Pärn.

Soomest pärit a cappella ansambel Semmarit esineb 21.-23.

Sedapuhku võtsid "Kuues käik" stuudios koha sisse ajakirjanik Kaspar Ruus ja ralliekspert Roland Poom. Soome ralli laupäevast rääkivas saates tulid muu hulgas jutuks järgmised teemad: 1) Peep Pahv jagab muljeid Soomest. 2) Elfyn Evansi vägev sõit. Kas waleslane jätkab nii lõpuni välja? 3)Miks Thierry Neuville Evansile vastu ei saa? 4)Suninen vs Katsuta. Kumb jääb kolmandaks? 5)WRC2-s käib võidule põnev heitlus. Mis kohal lõpetab tugevat nädalavahetust tegev Georg Linnamäe? 6) Vastused kuulajate küsimustele Aadressile kuueskaik@delfi.ee on oodatud ka kõik lugejate ja vaatajate küsimused, parimat küsijat ootab sel korral kast alkoholivaba A Le Coqi GIN-i.

Ringo Ringvee, Tarrvi Laamann & Dice Rudy

Soomest sai eile 31. NATO liige. NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnul on praeguses julgeolekuolukorras liitlased ja sõbrad väga olulised. Kuidas muudab Soome liitumine alliansiga piirkondlikku julgeolekuolukorda? Kuidas jätkab Eesti enda julgestamist ning milliseid samme plaanitakse elanikkonnakaitses järgmiseks astuda? Kuidas panna tööle tribunal ja kriminaalkohus, et võtta vastutusele sõjakuritegude sooritajad Ukrainas? Neile küsimustele otsime vastuseid kell 14 algavas saates «Otse Postimehest», kus seekord on külaliseks Euroopa Parlamendi liige Riho Terras. Saatejuht on Nele Kullerkupp.

Pühadetervitusi ja folki Lätist, Serbiast, Sloveeniast, Rootsist, Slovakkiast, Ukrainast ja Soomest.

FK286! Kui kinno tuleb Soome-Eesti ühistöös tehtud film, siis on stuudios ka külalised nii Soomest kui Eestist. J.-P. Valkeapää uus film “Suur noos” jõuab sel nädalal kinodesse ja väga teistsuguses rollis näeb seal Pääru Oja. Mõlemad mehed on meil seekord külas. Uudistes tulevad jutuks Quentin Tarantino võimalikud tulevikuplaanid, Jonah Hilli järgmine lavastajatöö jpm. Lisaks “Suurele noosile” võtame saabuvate filmide nurgas ette ka “Pokkerinägu” ja “Hilma”. Viimase leiab Viaplayst. Saatejuhid on Lauri Kaare ja Kristjan Gold.

FK286! Kui kinno tuleb Soome-Eesti ühistöös tehtud film, siis on stuudios ka külalised nii Soomest kui Eestist. J.-P. Valkeapää uus film “Suur noos” jõuab sel nädalal kinodesse ja väga teistsuguses rollis näeb seal Pääru Oja. Mõlemad mehed on meil seekord külas. Uudistes tulevad jutuks Quentin Tarantino võimalikud tulevikuplaanid, Jonah Hilli järgmine lavastajatöö jpm. Lisaks “Suurele noosile” võtame saabuvate filmide nurgas ette ka “Pokkerinägu” ja “Hilma”. Viimase leiab Viaplayst. Sisukord: 11:56 Kinotabel 16:50 Uudised 27:17 Intervjuu: Pääru Oja ja J.-P. Valkeapää 53:15 Suur noos (Soome-Eesti) 1:00:24 Pokkerinägu 1:04:26 Hilma (Viaplay) 1:09:51 Telekava

Vähesed eestlased saavad Ats Purje kõrval uhkustada sama pika väliskarjääriga - esimest korda läks ta Soome juba 2008. aastal ning ära tuli sealt alles 11 aastat hiljem. Vahepeal käis ta küll Küprosel ja korraks ka Eestis, ent peaasjalikult veetis ta oma karjääri just teisel pool Soome lahte, kus tuli ka kahekordseks meistriks. Sellest ja paljust muust käis Purje rääkimas Õhtulehe jalgpallisaates „Kolmas poolaeg“. Alustuseks arutasime teemal "Purje kui kogenud Tallinna Kalevi mängija". Selgub, et 37aastane ründaja valmistus karjäärilõpuks juba 30aastaselt, aga elu on talle kaardid kätte mänginud ja lubanud mängijakarjääri pikaks venitada. Siis pikemalt Purjest kui treenerist. Mida õppis Purje Aivar Tiiduselt ja mida proovib rakendada ka enda hoolealuste peal Kalevi U21 meeskonnas. Selgub, et üks mees on tema treeninggrupist lahkunud ja mitmel korral on ta pidanud oma hoolealuseid ka valjemalt noomima. Kuidas on lood tänapäeva ründetalentidega ja miks on Eestist kaitsjatel lihtsam välja saada kui edurivimeestel? Ja lõpetuseks Soomest. Kuidas õnnestus ühel Eesti poisil end Soomes kultusmängijaks vormida? Mis moodi sealmaal tiitlit tähistatakse? Ja lõpetuseks viskab Purje õhku ühe mõtte: äkki peaks ka ise … Mida? Kuula lähemalt juba saatest!

Podcasti „Pihtas Põhjas“ hooaja eelviimases saates on suures osas arutluse all Eesti meistriliiga poolfinaalides toimunu. Stuudios on võidukate meeskondades esindajad Gert Kullamäe ja Janar Talts ning sõltumatu vaatleja Ivar Jurtšenko. Mõlema seeria kohta selguvad väga huvitavad detailid ning korrale kutsutakse ka TalTech/Optibet meeskonna peatreener Alar Varrak. Pärast kaotust vastase rahakotis ei sorita, eriti veel valguses, et põhiturniiri teise meeskonnana oleks mõistlik pigem enda tegemisi või tegemata jätmisi analüüsida. Mille pinnalt tekkis murrang Pärnu Sadama ja Kalev/Cramo vastasseisus? Ükski senine analüüs pole tõele lähedal olnud. Kes kuulab, saab tõe teada. Loomulikult tehakse juttu ka Euroliigast, NBA-st, Euroopa tugevamate liigade play-off seeriatest. Kullamäe Delfi rubriigis on uudised Lätist, Leedust ja Soomest. Head kuulamist!

Korvpallitarkade klubi, podcasti „Pihtas Põhjas“ tegijad on valmis saanud järjekorras 75. episoodi. Stuudios laua ümber, nagu sel hooajal tavaks, Gert Kullamäe, Janar Talts ja Ivar Jurtšenko. Suur osa saatest on pühendatud Eesti korvpallile ja eelkõige PAF Eesti-Läti liigale. Põhiturniir on läbi ning veerandfinaalpaarid teada. Võimsa ponnistusega play-offi jõudnud Tartu Ülikool/Maks&Moorits läheb kokku põhiturniiri võitja Riia VEF-iga ja Pärnu Sadam kohtub BC Kalev/Cramoga. Nii Pärnu kui Tartu mehed pakatavad optimismist ning lubavad, piltlikult öeldes, kivist vett pigistada. Seeriad mängitakse kahe võiduni. Analüüsitakse ka põhiturniiri laiemalt kui ühtäkki jääb stuudios elu seisma. Kullamäe küsib Taltsilt: „Ütle, kelle poolt sa meie paaris oled?“ Kas TalTech tegi Kalev/Cramole teene või andis Ventspils teadlikult mõne mängu ära, et vastast valida? Küsimusi on palju. Räägime ka Saku esiliigast, teisest liigast ning Eesti naiste finaalseeriast. Teeme ülevaate ja kokkuvõtte USA üliõpilasmeistrivõistlustest. Eestlaste jaoks on märtsihullus (March Madness) selleks korraks lõppenud. Matthias Tass pani finaalturniiri kahes mängus püsti korralikud numbrid, aga sellest jäi meeskondlikus plaanis väheks. Kerr Kriisa kangelaslik platsile naasmine võis olla kahe otsaga mõõk. Ühest küljest näitab see spordimehe sisu, aga teisalt ei lubanud jalg väljakul muretult tegutseda ning tavapärast panust anda. Moskva CSKA-st lahkunud Iffe Lundbergi NBA-sse minek on agentide hiilgav töö, arvab Kullamäe. Seepeale tekib arutelu, kas Jurtšenko oleks ka võimalik muinasjutulise agenditööga NBA-sse saada... kahjuks on inimvõimetel siiski piirid. Euroliigas kindlustas põhiturniiri võidu Barcelona, Kullamäe rubriigis uudised Lätist, Leedust ja Soomest, heategevusliku oksjoniga annetati MTÜ Eesti Pagulasabi kaudu Ukraina toetuseks 500 eurot.

Tänane "Välistund" vaatleb Venemaa Ukraina-vastase sõja erinevaid tahke. Seekord keskendume drastilisele muutusele Soome välispoliitikas ehk siis võimalusele, et Soomest võib kiiresti saada NATO liige.

Rosa Liksom, "Kupee nr 6". Kirjastuselt Koolibri. Loeb Kristi Aule. Sel nädalal viib Kuku Raadio järjejutt teid pikale reisile läbi endise Nõukogude Liidu Moskvast Mongooliasse. Vene õnneotsija ja Soomest pärit arheoloogiatudeng veedavad rongis pikki nädalaid, avastavad koos inimtunnete sügavusi ning loovad meie jaoks allegoorilise pildi toonasest hiigelriigist.

Rosa Liksom, "Kupee nr 6". Kirjastuselt Koolibri. Loeb Kristi Aule. Sel nädalal viib Kuku Raadio järjejutt teid pikale reisile läbi endise Nõukogude Liidu Moskvast Mongooliasse. Vene õnneotsija ja Soomest pärit arheoloogiatudeng veedavad rongis pikki nädalaid, avastavad koos inimtunnete sügavusi ning loovad meie jaoks allegoorilise pildi toonasest hiigelriigist.

Kas olete kunagi mõelnud, kuhu lähevad kõik need telefonid, mis „vanaks” on jäänud? Need telefonid, mis ei ole enam nii popid või moodsad ja mis ebavajalikult uute vastu välja vahetatakse. Need telefonid jõuavad Soomes asutatud, kuid nüüd ka Eestis tegutseva ettevõtte Swappie kätte, kes need korrastab, puhastab ja järgmistele inimestele edasi müüb. Võib tunduda väga lihtsa ärina, kuid kui süveneda, siis on tegemist tegevusega, mis viib meid tagasi sellesse aega, kui inimesed oma riideid, kodumasinaid, autosid veel parandasid, mitte ei vahetanud neid esimese rikke ilmnedes välja. Lisaks sellele säästab Swappie tohutus mahus planeedi tervist, andes juba toodetud asjadele uue elu. Swappie Eesti personalijuht Britta Breckon ütleb, et hetkel tegelevad nad e-poena, mis ostab kokku, hooldab ja müüb vaid Apple'i toodetud telefone. Pikas perspektiivi, kuna platvorm on loodud, võiks tulla plaani ka teiste telefonide, kuid ka muu elektroonika taaselustamine. Hetkel müüakse second-hand iPhone'e üle Euroopa enam kui veerandsajas riigis. „Legend räägib, et üks kahest Swappie asutajast, Sami Marttinen, olla tahtnud 5–6 aastat tagasi osta endale soodsat iPhone'i. Valiski veebis ühe telefoni välja ja võttis müüjaga ühendust. Lepiti kokku telefoni eest tasumises ja kauba kohaletoimetamises. Nagu vahel läheb, siis rahast jäi Sami ilma ja telefoni ootab mees siiani. Sellest inspireerituna nägi Sami oma tänase äripartneriga võimalust alustada äri. Nii alustati vaid Soomest ostetud Apple'i telefonide parandamise ja müügiga, kuni nüüdseks on jõutud 1000 töötajani kahes riigis. Eesti operatsioonikeskuses töötab hetkel 375 inimest,” selgitab Breckon. Personalijuht mainib, et aasta alguses Eesti turule tulles oli plaan värvata 200 inimest. Nüüdseks on see number juba ületatud ja sihid seatud veelgi kõrgemale. „Avame kindlasti veel operatsioonikeskusi Euroopas, hiljuti alustasime uue kontori sisseseadmist Amsterdamis. Peale Euroopat seame suuna kindlasti ka kaugemale. Ning Tallinna tiimi kasvatame just nii suureks, kui palju töötajaid meil õnnestub siin leida,” räägib Breckon. Kiiresti arenev ettevõte ootab enda juurde tööle kõiki, mitte vaid neid, kellel on kogemusi elektroonikaga. Personalijuht ütleb, et annavad igale uuele töötajale ise kontoris kohapeal vajalikud teadmised ja oskused. Lisaks on palk konkurentsivõimeline, töökeskkond inspireeriv ja ettevõte kiiresti arenev. Stuudios vestlesid vana elektroonika uuele elule aitamisest Swappie Eesti personalijuht Britta Breckon ja ajakirjanik Martin Hanson.

Täna õhtul juhatab Eesti Riiklikku Sümfooniaorkestrit külaline Soomest – dirigent ja helilooja Leif Segerstam.

Teie ees on Telegrami uudised 13.-19. septembrini 2021. Eelmisel nädalal tuli Soomest mitu põnevat uudist vabanevast olukorrast “koroonarindel“, samuti olid nii Eestis kui Soomes suure tähelepanu all lepingud koroonavaktsiini tootjatega. www.telegram.ee  

Meile tuli külla üks ja ainus DJ TRIGGA. Mees, kes on DJ maailmas sees olnud juba 25 aastat. Räägime DJ-ks olemise võludest ja valudest, ilmast, Soomest, koolist, muusika kuulamisest ja otsimisest, filmidest jne.... PLAYLIST: 1. Kenny Dope - Pick It up 2. Fast K - Kuhu sa jooksed, ma tunnen su ema 3.Da Raba Bastadz - Want to rock the mic like a Toeta meid Patreonis: www.patreon.com/sabkajamaci Hostid: Sabka @kasperkoodi Maci @mcfrkz Onu Jobska @kekkoskekkos @TÖÖKODA

Saates «Lobjakas vs. Vooglaid» võtavad saatejuhid Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid teemaks riigi eelarvestrateegiast (RES) lähtuvad kärped ja RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus). Lisaks tuleb jutuks koroonaleevenduste ajastus õigeusu perspektiivist ja juhtum Soomest, kus parlamendi liige sai homoteemal sõnavõttude eest süüdistused.

Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid võtavad teemaks riigi eelarvestrateegiast (RES) lähtuvad kärped ja RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus). Lisaks tuleb jutuks koroonaleevenduste ajastus õigeusu perspektiivist ja juhtum Soomest, kus parlamendi liige sai homoteemal sõnavõttude eest süüdistused.

*Eesti meistriliiga. Mis jäi silma hooaja viimastest põhiturniiri mängudest? Vene ja Saage arvavad, et Pärnul ei tohiks seerias Tallinna Kalevi vastu probleeme tekkida. Kas Tartu suudab Childressi puudumise ära kasutada? Tarva ja TalTechi seeria tundub olevat kõige võrdsem. Tundub, et naiste tiitel on pärast 30. aastat liikumas taas Tartusse. *Terminal Oil euroliiga. Oma teist hooaega mängiv Zenit kindlustas viimase meeskonnana pääsu play-offi. Kui palju hakkab pandeemia mõjutama väljakukkumismänge? Mängumeeste hinnangul ei tohiks Barcelonal veerandfinaalis raskusi tekkida. Kas Fenerbahce suudab vaatamata Covidi probleemidele seljatada reameeskonnaks muutunud CSKA? Ataman on ettevaatlik, kuid Efesi tagaliiniduo peaks olema Realile liiast. Kas uustulnuk Bayern suudab jätkata üllatamist ka Milano vastu? Euroliiga jagas klubidele tabeliseisu põhjal kommiraha. Eurocupi finaali jõudnud Monaco ja Unics mängivad järgmisel hooajal aste kõrgemal. *Eestlased välismaal. Kõne Itaaliasse noormängijale Kaspar Kuusmaale. Eesti korvpallinaised on noppimas välismaalt medaleid. Vehmanenile jääb samuti Soomest midagi "näppude vahele". *VTB ühisliiga. Kalev/Cramo jätkas Himki vastu sealt, kus Riias pooleli jäi. Selgus kaheksa play-offi pääsevat meeskonda ja osad paarid said paika. Himki peatreener Maltsev tahtis Saagega "viiekat" mängida. *NORDAIDi küsimusmäng. Võitjale taas toidulisandite ja vitamiinide komplekt Nordaidilt. forms.gle/4fHn5yT4viv5J7aq7 *Ballzy kuulajate küsimused. Teamspirit jagab järjekordse "Mängumeeste" särgi. Kuulajate küsimusi ootame aadressile m2ngumehed@gmail.com. Saatejuhid Siim Raudla, Kristo Saage ja Priit Vene.

Miks mõjub kestlik areng Eesti ettevõtetele kui hullusärk? Mis need ringsed ärimudelid on? Miks on Soomest saanud ringmajanduse teerajaja? Teemat lahkavad EBS Executive Educationi juht Jari Kukkonen ja EBSi ringmajanduse valdkonna juht Kerli Kant Hvass. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Pontus De la Gardie (1520 – 5. november 1585) oli Rootsi väejuht. Vabahärra Pontus De la Gardie saabus sõjaväe eesotsas Eestisse 1581. aasta suvel Soomest. Ta juhatas 1580–1583 Liivimaa sõjas Rootsi väge. Pontus De la Gardie oli aastast 1574 Liivimaa asehaldur ja aastast 1581 kuberner.

Pontus De la Gardie (1520 – 5. november 1585) oli Rootsi väejuht. Vabahärra Pontus De la Gardie saabus sõjaväe eesotsas Eestisse 1581. aasta suvel Soomest. Ta juhatas 1580–1583 Liivimaa sõjas Rootsi väge. Pontus De la Gardie oli aastast 1574 Liivimaa asehaldur ja aastast 1581 kuberner.

"Mehed ei nuta" peateemad 17. novembril: - Jaan Martinson vahendab otse Soomest: kas ja kuidas Eesti suusakoondis skandaalide kiuste edasi funktsioneerib? - Jüri Vips sai kätte F1 superlitsentsi ja sai nädalavahetusel Türgi GP-l olla RedBulli ja AlphaTauri varusõitja. Mida see tähendab tulevikuks? - Kindel värk: Eesti jalgpallikoondis kaotas Põhja-Makedooniale ja kindlustas Rahvuste Liiga alagrupis viimase koha. Kas kommentaatorite kriitika treenerite aadressil on põhjendatud? - Ott Tänak võitis Kehala ralli suure eduga ja väljendas usku, et MM-tiitli võimalused pole veel kadunud.

Täna saates: – Kuidas ja miks president Donald Trump USAs sotsiaalmeedia käsi väänab ja mida see Eesti jaoks tähendab – Tänasest saavad eestlased osta digiretseptiga Soomest ravimeid – MacBook Pro 13 muljed – Tele2 tõi turule kaablivaba teleteenuse, mis see on? – Mis asi on anti-5G pulk? – Kas e-kaubandus on Eestis endiselt sama popp […]

Täna saates: - Kuidas ja miks president Donald Trump USAs sotsiaalmeedia käsi väänab ja mida see Eesti jaoks tähendab - Tänasest saavad eestlased osta digiretseptiga Soomest ravimeid - MacBook Pro 13 muljed - Tele2 tõi turule kaablivaba teleteenuse, mis see on? - Mis asi on anti-5G pulk? - Kas e-kaubandus on Eestis endiselt sama popp kui märtsis ja aprillis? Saatejuhid on Hans Lõugas ja Henrik Roonemaa.

Kas ka sina muretsed, et äkki ikkagi 5G mõjub sinu ja su pereliikmete tervisele kahjulikult? Ära muretse, kõigest 315 euro eest saad tellida võlukleepsuga USB-pulga, mis lubab sind selle kõige eest kaitsta. Tänases saates räägime, kuidas spetsialistid selle pulga lahti võtsid ja mis nad sealt seest ja pealt leidsid. Saate teemad: Kuidas ja miks president Donald Trump USAs sotsiaalmeedia käsi väänab ja mida see Eesti jaoks tähendab Tänasest saavad eestlased osta digiretseptiga Soomest ravimeid MacBook Pro 13 muljed Tele2 tõi turule kaablivaba teleteenuse, mis see on? Mis asi on anti-5G pulk? Kas e-kaubandus on Eestis endiselt sama popp kui märtsis ja aprillis? Saadet juhivad Henrik Roonemaa ja Hans Lõugas, külas Meelis Väljamäe Euronicsist.

Tormisel merel praamiga Soomest naastes rääkisid Mikael Meema ja dän oma valikutest haridusteel ja sellest, miks Tallinn on citaauk.

Joogisaate “Vala välja!” 24. saate teema on igihaljas ja talvest talve korduv: millised on selle külma aastaaja parimad hõõgveinid? Kas valida alkoholiga või alkoholita toode? Kas eelistada viinamarjaveini baasil tehtud glögi või marjamahlapõhist? Eesti- või välismaist? Proovime eetris vastata! Kes magusaid kuumasid veine ülemäära ei hinda, saavad seekordses saates pisut aimdust hõõgveinide ajaloost ja kuulevad nii mõnegi jabura loo, mis veinimaailmast korraks sootuks eemale triivivad. Ent hõõgveinisaade ei möödu mõistagi degusteerimiseta. Oleme palunud külla inimesed, kelle arvamust usaldame: koha mikrofonide ees võtavad Toidutare juht Manona Paris ja Nami-Nami retseptiveebi asutaja Pille Petersoo. Hõõgveinide ajalugu on aga pikk, kääruline ja aukartustäratav. Esimest korda mainiti kuumaks aetud ja vürtsidega täiendatud veini näiteks juba 2. sajandi Roomas. Pole ime, et traditsioon levis: roomlased jõudsid ju mööda tervet Euroopat ringi kolada. Inglismaa kokaraamatute esimese märke hõõgveinist leiab aga 1390. aastal. 16. sajandil räägitakse glögist juba Rootsis, kus see on saanud suurriigi traditsioonide osaks. Lõbus seltskond mekib kokku kuute glögi: kolm neist alkoholiga ja kolm ilma. Alkoholivabadest veinidest on rivis Blossa alkoholivaba glögi Rootsist, Vihula Mõisa õunaglögi Eestist ning Eestist on ka Loodusvägi metsmustika-mustasõstraglögi. Alkoholiga jookidest valame välja Blossa glögi, lisaks Loimu glögi Soomest ja Karoliina hõõgveini Eestist. Jooke kümne palli skaalal, tulemused on allpool. Põhjusi, miks just selline paremusjärjestus kujunes, kuulete lähemalt saatest. Alkoholivabad glögid: Vihula Mõisa glögi (alkovaba): 24 punkti Blossa glögi (alkovaba): 21 punkti Loodusvägi glögi (alkovaba): 21 punkti Alkoholiga glögid: Loimu glögi: 31 punkti Blossa glögi: 28 punkti Hõõgvein Karoliina: 19 punkti Küsimused, pretensioonid, pakkumised ja kommentaarid palume aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis, lehel www.facebook.com/valavalja ja Instagramis www.instagram.com/vala_valja_podcast

Rosa Liksom: „Koloneliproua“ kirjastuselt Koolibri. See on lugu Soomest, kus valmistutakse sõjaks, elatakse Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa vahel ning ollakse kõvasti kaldu viimase poole, kuni sõjaline liit laguneb. Soome iseseisvuse juubeliaastaks on Rosa Liksom välja toonud luukered ühe rahva kapist, kapi alt, pealt ja tagant. Raamatu tõlkeõigused on müüdud rohkem kui kahekümnesse riiki. Loeb Kristi Aule.

Õhtulehe korvpallisaate "Viies veerandaeg" külaline oli kauaaegne treener, eilsest korvpalliliidu spordidirektori ametisse asunud Alar Varrak, kes rääkis nii viimastel kuudel toimunust kui ka tulevikust. Varraku kui treeneri vastu tunti huvi nii Kasahstanist, Soomest kui ka kodumaalt ning saatest saab vastuse, miks välismaale minemata jäi. Varrak võtab kokku meeste koondise - kus ta jätkab abitreenerina - kuu aja tagused ja eesootavad tegemised, sest juba poolteise kuu pärast jätkub MM-valiksari. Nüüdsest tuleb tal silm teraselt peal hoida ka noorte tegemistel, ühtlasi räägib Varrak uue ametiga seonduvast. Head kuulamist!

17.-19. mail toimub Tartus rahvusvaheline teatrifestival - Vabaduse festival. Külla tulevad Valmiera Draamateater Lätimaalt, Vabaduse Teater Gruusiast ja sadsongskomplex:fi Soomest. Mida külalised kaasa toovad ja milliseid omi lavastusi festivalil mängitakse, räägib Vanemuise draamajuht Tiit Palu.

Tartu Ülikooli doktorant Ago Raudsepp: "Soome päästis see, et ta uskus iseenda loodud müüti, et Soome ei ole Baltimaa ja MRP teda ei puuduta." Soomele pühendatud "Sinivalge" sarja 7. saates on juttu Soomest teise maailmasõja ajal: MRP-st; Talvesõjast, inglaste rollist Soome käekäigule, Jätkusõjast, sõjahüvtistest Nõukogude Liidule ja soometumisest. Valikutest ja võimalustest Soomes ja Eestis.

Tartu Ülikooli doktorant Ago Raudsepp: "Soome päästis see, et ta uskus iseenda loodud müüti, et Soome ei ole Baltimaa ja MRP teda ei puuduta." Soomele pühendatud "Sinivalge" sarja 7. saates on juttu Soomest teise maailmasõja ajal: MRP-st; Talvesõjast, inglaste rollist Soome käekäigule, Jätkusõjast, sõjahüvtistest Nõukogude Liidule ja soometumisest. Valikutest ja võimalustest Soomes ja Eestis.

Heidame pilgu Soome hooldekodude süsteemi ja võrdleme, mille poolest meie eakate elu põhjanaabrite omast erineb. Lisaks tuleb juttu Tallinna Valvekliinikust, millel täitus esimene tegutsemisaasta ja kus arstiabi saavad nii Soomest nädalavahetuseks koju tulnud kui ka kõik teised hädalised. Stuudios on Valvekliiniku asutaja perearst Ingmar Lindström ja saatejuht Kadri Tammepuu.

Räägime "Vasaras" Soome Vabariigi 100. aastapäeva puhul Eestist ja Soomest hõimusuhete valguses. Stuudios on Fenno-Ugria Asutuse juhatuse liige Andres Heinapuu. Saadet juhivad Maarja Vaino ja Peeter Helme. "Vasar" on eetris reedel kell 14.05.

Räägime "Vasaras" Soome Vabariigi 100. aastapäeva puhul Eestist ja Soomest hõimusuhete valguses. Stuudios on Fenno-Ugria Asutuse juhatuse liige Andres Heinapuu. Saadet juhivad Maarja Vaino ja Peeter Helme. "Vasar" on eetris reedel kell 14.05.

Ringhäälingu ajalugu tunneb nn nõukogude perioodist välissaadete peatoimetust. See tähendas soome-, rootsi-, inglise- ja väiksemas mahus esperantokeelseid saateid välismaal elavaile kuulajaile.Pekka Lehtonen saadeti Soomest sellesse peatoimetusse ülesandega.Kuidas tehti 60-ndatel aastatel Soome kuulajaile mõeldud saateid, kuidas tundus meie elu raudse eesriide tagant tulnule? Pekka Lehtonen ja Kaja Kärner on eetris laupäeval kell 12.05.

Ringhäälingu ajalugu tunneb nn nõukogude perioodist välissaadete peatoimetust. See tähendas soome-, rootsi-, inglise- ja väiksemas mahus esperantokeelseid saateid välismaal elavaile kuulajaile.Pekka Lehtonen saadeti Soomest sellesse peatoimetusse ülesandega.Kuidas tehti 60-ndatel aastatel Soome kuulajaile mõeldud saateid, kuidas tundus meie elu raudse eesriide tagant tulnule? Pekka Lehtonen ja Kaja Kärner on eetris laupäeval kell 12.05.

Et praegu veel korvpalliliidu presidendi ametis olev Jüri Ratas sai rohelise tule valitsuse moodustamiseks, meenutab Õhtulehe korvpallisaade "Viies veerandaeg" Ratase nelja aastat selle ala eesotsas. (0.33) Stuudiokülaline, korvpalliliidu endine turundusjuht Oliver Läll meenutab Riia EMi aegset koostööd (1.13). Ratase omaaegne treeningukaaslane Sten-Erik Unt aga räägib, kuidas kohe Eesti Vabariigi peaministriks tõusev mees veerand sajandit tagasi Michael Jordani pildiga särgi sai. (11.15) Juttu tuleb ka tänasest Euroopa 2017. aasta meistrivõistluste finaalturniiri loosimisest ning sellega seoses pikemalt Soomest ja Lätist. (20.37) Ning kui turundusinimesed juba koos, tekib ikka mõni lennukas idee - toodagu BC Kalev/Cramo endine leegionär John Linehan Eestisse kaitsemängu õpetama! (40.12) Saatejuht on Õhtulehe ajakirjanik Ville Arike.

Juttu tuleb erinevatest välisesinemistest. Räägime Lätist, Soomest ja natuke ka eksootilisest Leedust. Märksõnad: strobo, elektrooniline tantsumuusika, välipeldikud, kummipardid, purjus inimesed.

Algasid Tallinna Merepäevad. Tallinna Merepäevi ehib kolmemastiline legendaarne kuunar Krusenstern. Mida arvavad mereteadlased jeti ja kaatrisõidust Pärnu lahel. Toimub Muhu väina regatt, milles tänavu osaleb 109 jahti Eestist, Soomest, Lätist ja Venemaalt. Saatejuht Hubert Veldermann. (Hubert Veldermann)

Toimuvad Tallinna Merepäevad, üle-eestiline paadiaerutajate kokkutulek Kihnus ja 53. Muhu Väina regatt, kus osaleb 89 jahti ja enam kui 570 purjetajat Eestist, Soomest, Lätist, Leedust ja Venemaalt. Ja veel uurime, kuidas kasutada mere hädakutse sidet – kanal 16. (Hubert Veldermann)

Tallinna Merepäevad on avatud. Peategevus toimub Admiraliteedi basseinis ja veerel ning Lennusadamas. Londoni Nautical Institute avas Balti osakonna, mis hakkab paiknema Eesti Mereakadeemia juures. Reportaaž Tallinki uuemalt reisilaevalt Baltic Queen. Toimub 52. Muhu väina regatt. Osaleb 78 jahti enam kui viiesaja purjetajaga Eestist, Soomest, Lätist, Leedust ja Venemaalt. (Hubert Veldermann)

Toimus rahvusvaheline Merenduskonverents “Kursid Läänemerel.” Selle korraldasid neljandat korda Eesti Laevaomanike Liit, Corpore Konverentsid ja Eesti Mereakadeemia. Sellega tähistati ühtlasi ka Maailma Merepäeva, mis oli pühendatud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni – IMO 60. aastapäevale. Meie teadlaste ja ametimeeste ettekannete kõrval, eesotsas Majandus- ja Kommunikatsiooniministri Juhan Partsiga, esinesid merendusteadlased ja ametnikud Soomest, Poolast ja Leedust. (Hubert Veldermann)