Podcasts about lihtsalt

Kas Sa oled kunagi enda peas mõelnud, et "appi, kas ma olen rase?!" või siis hoopiski karjatanud "OMG, ma olen rase?!" või lihtsalt mõnel kuul mõelnud, et "äkki ma olen rase?!". Meile tundub, et selle teemaga on päris paljud naised pidanud kokku puutuma ja meie, Piigade esindajad, võtame selle teema seekord käsile. Isegi, kui sa ei ole rase olnud, siis see teema võib sind ikkagi kõnetada. Lihtsalt kuula! ;) Meie anonüümse Google Forms lingi oma jutu poetamiseks leiad SIIT: https://tinyurl.com/2p8cddkc

Lihtsalt eepiline episood tehnoloogia ja filosoofia piirimail, külas legendaarne Jaan Altosaar. Rääkisime nii tehisaru rakendamise kui omaks võtmise keerukusest, saunadest kui ka informatsiooni asümmeetriast. Vaata ka episoodi videoversiooni: https://youtu.be/beIbLYNvb4YJaani CV ja kontaktid: https://jaan.io/li-cv.pdfNew York sissetulekud: https://onefact.github.io/american-community-survey/new-york-area/income-by-raceNew York kinnisvara: https://onefact.github.io/new-york-real-estate/Google kogemusest: https://archive.ph/2s7aJ-----Jaga meile enda jaoks olulisimat mõtet episoodist meie Discord kanalis: https://discord.gg/8X5JTkDxccEpisoodi veavad Priit Liivak ja Tiit PaananenAlgorütmi toetavad Patchstack https://patchstack.comNortal https://nortal.com/Veriff https://www.veriff.com/

Tänase saate külaline on laulja Triin Lellep, kes räägib Egiptusest. Püramiidide maad on ta nimetanud oma südamekoduks ning seal käinud ligi kümme korda. Nüüdisajal Egiptuses käies eelistab Triin külastada pigem Kairot ja väiksemaid linnu, selle asemel, et vedeleda mõnusalt kuurordis. Ta ütlebki kindlalt, et täiesti mõttetu on minna Egiptusesse ja lihtsalt istuda kuurordis. Veel on saates juttu, kuidas inimesed on päriselt näljas, loomad söövad prügihunnikus (ja muuhulgas ka plastikut), kohalike meeste suur unistus on saada eurooplannast naine, mis palka pakuti Triinule kontsertide andmise eest, miks on majad poolikud ning levinud hotellipetuskeemist (mille ohvriks ta langes). Vestlust juhib Liina Metsküla.

LUGUSTIK: 1.skiesvonax - KIIRTEE TAEVA POOLE ft. Pistique, emaj6eflow 2.Manipulated Mindz - Trendiori 3.Chalice - Generatsioon XXXL 4.Chalice- Kuulsuse Narr 5.Chalice-Head ööd 6.Citizen Kane - Black Rain Hostid: Sabka @kasperkoodi Maci @mcfrkz Onu Jobska @kekkoskekkos NB! Saade on väljamõeldis, palun võtta seda täie tõsidusega. @TÖÖKODA

Vanamehed viinavabriku kõrvalt hakkavad Sossi mäe värskele lumele joonistama oma saate kõige mõjukamate ajakirjandusteemade edetabelit. Arvo Pärdi ja BSH kõrval leiab seal napilt koha süvamuusikute mure tasuta turunduskanali käestlibisemise pärast, eikuskilt õhku kerkinud soov hakata kõike keelama, varjama ja reguleerima ning riigikapitalism, kus ei juhid ega juhitavad ei soovi oma otsuste ja otsustamatuse eest vastutust võtta. Kui aega vähegi üle jääb, tegeleme ka tõeliselt uuriva ajakirjandusega ning teeme stuudios olijatele põhjaliku narko- ja alkotesti.

Heino Kaljuste mälestusele on pühendatud reedel toimuv konverents „100 aastat muusikaõpetajate koolituse algusest Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias“.

"Hakkasin kord mõtlema, et oma poega armastan tingimusteta ja talle annan kõik andeks, kuid oma elukaaslasega seotud arusaamatused jäävad pikaks ajaks meelde. Miks see nii on?" arutleb Portugalis elav endine ninjatüdruk ja ärinaine Katrin Siska. Ühel päeva võttis ta vastu huvitava otsuse, leidis kooselus uue harmoonia ja soovitab seda ka teistele.

"Digitunnil" on külas Lightyear'i kaasasutaja ja boss Martin Sokk. Räägime sellest, kuidas lihtinimene saab mugavalt oma raha investeerida ja kuidas Lightyear plaanib suurendada kordades aktiivsete investorite arvu kogu Euroopas. Lisaks veel uudiseid protsessoritootjatelt ja mõni sõna sellest, kuidas Euroopa Liit plaanib ajakirjanike järel nuhkima asuda. Stuudios on Andrus Raudsalu, Indrek Vaheoja ja Mait Tafenau.

Ma arvan, et ma olen aus ja kriitiline, aga ma pole kunagi tahtnud kellelegi halba, see vahel lihtsalt kukub nii välja,“ räägib Mari-Leen, kes oma abikaasa Meelisega peab populaarset marimelli blogi. Naised selgitavad pikemalt lahti, mis skandaal täpsemalt juhtus 2018. aasta blogiauhindade jagamisel, millised on 2023. aasta sotsiaalmeedia trendid ja kes on need mõjuisikud, keda naised ise pidevalt jälgivad ning mis põhjusel. Kuula eksklusiivselt Delfi Taskus ja vaata Delfi Naistekas!

Märtsikuu episoodis on meil külas Liisa Aavik! Liisale on südamelähedane psühholoogia ning keskkonnateemad ning nende ühendamisel jõudis ta rohemüksamiseni. Praegu on Liisa muude põnevate tegemiste hulgas rohemüksamise ning jäätmeteta eluviisi koolitaja ning just seepärast temaga rohemüksamisest juttu tegimegi! Lihtsalt öeldes seisneb rohemüksamine selles, et meie igapäevaste valikute tegemise keskkond (näiteks kohvikus, poes, mõnes avalikus ruumis jne) on disainitud selliselt, et meil oleks lihtne käituda keskkonnasõbralikult. Kuidas selliseid keskkondi disainida? Milline on hea müks? Miks on Schipoli lennujaama pissuaarides kärbsekleepsud ? Nendele ning ka paljudele teistele küsimustele rohemüksamise kohta saad vastused meie värskes episoodis.

EKRE esimees Martin Helme ütleb riigikaitse- ja julgeolekupoliitika saates “Si vis pacem…”, et väljaande Politico EKRE-vastane artikkel on naeruväärne ning lihtsasti paljastatav.Saates räägitakse Eesti kaitsepoliitikaga seotud sulepeast väljaimetud skandaalidest, mille eesmärk on takistada Eesti rahvuskonservatiivide võitu valimistel. Martin Helme, Riigikogu aseesimees ja EKRE esimees selgitab, miks on suurema osa Eesti suurtükkide ära kinkimine riiklik kahjurlus ja kuidas saab väga lihtsalt välja selgitada Politico valimiste-eelse EKRE-vastase psühholooglise erioperatsiooni tellijad. Saatejuht on Erik Boltowski.

Ma olen nii kaua teatris, kui suudan igast uuest rollist vaimustuda, ütleb Rakvere teatri ligi 30-aastase lavastaažiga näitleja Ülle Lichtfeldt.

Seekordne saade sai salvestatud hoopistükkis Tartus, milles Kats ja Kaido harutavad lahti mõtlemapanevaid ja sügavaid teemasid, visates sinna vahele ka seiku läbi huumoriprisma. Saates tõstatas küsimusi Kats ning vastused Kaido poolt olid, nagu alati, äärmiselt väärtuslikku tarkust täis.  Kui soovid samuti sellest kõigest osa saada, siis kuula saadet ning nopi enda jaoks välja need kõige paremad palad.Vaata saadet ka Youtube- ist: //LINK//SAATES RÄÄGIME:Huumorist- kui oluline roll on sellel meie elusIdentiteedist, nimedest ja nende muutmisestOsadest ja nende terviklikust loomisest- miks on see vajalikEnesemõistmisest ja keha märguannetest- kuidas neile tähelepanu pöörataKuidas praktiseerida lihtsalt loomise terviklikkust oma elusAasta 2023 taotlustest- mida Kaido on loomas enda elluSHOW NOTES 00:00 | Sissejuhatus- Katsi ja Kaido muljed podcasti saadete tegemistest 11:22 | Mõtisklus huumori ja identiteedi üle- kui oluline roll on sellel meie elus?26:20 | DISCi mudelist- kuidas erinevad osad meis loovad?52:43 | Lihtsalt loomise terviklikkus- kuidas seda enda elus rakendada?01:10:57 | Aasta 2023 loomine, taotlused ja universumi idanemise seadus01:16:49 | Saate lõpetuseks- raamatuvalik Million Mindseti kirjastuselt ja tänusõnadKAIDO KUBRIKoduleht: https://www.eludisainer.com/Instagram: https://www.instagram.com/kaidokubri/Facebook: https://www.facebook.com/DISC.Kaido.Kubri/TÄITSA PEKKIS SAADE Koduleht: https://taitsapekkis.ee/Instagram: https://www.instagram.com/taitsapekkissaade/Facebook: https://www.facebook.com/taitsapekkissaadeToeta meid ka Patreonis: https://www.patreon.com/taitsapekkis/Support the show

„Üksindustunne jõulude ajal ei ole kohustuslik, peab lihtsalt endale olukorda teadvustama ja vaatama, et ehk saab ka kuidagi teistmoodi,“ räägib tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht kogemusnõustaja Kristiina Pomm, kes on põdenud pikaajalist depressiooni ning kellele pole võõrad ka pühade ja aastaaegadega seonduvad depressiooniepisoodid. „See, kuidas jõuludele mõeldes kipub üksindus ja kurvameelsus peale tulema, on mulle väga tuttav tunne,“ tunnistab Kristiina, kellel pole ei vanemaid ega peret. „Ikka tuli pähe mõte, et kus ja kuidas ma siis neid pühi veedan ning tõdemus, et kellegagi pole kuus olla, tekitas suurt kurbust,“ kirjeldab ta. Kuid eelmisel aastal otsustas naine, et üksindustunne jõulude ajal ei ole kohustuslik – end on võimalik tunda ka kuidagi teisiti. Kristiina otsustas, et ees ootavad tema senise elu parimad jõulud, käis jalutamas, tegi endale head süüa ja nautis kogu pühadeaega. „Lihtsalt tuleb püüda kogu olukord enda kasuks pöörata,“ julgustab naine, et oma mõtetega saame me oma meeleolu kasvõi natukenegi suunata. Mida tähendab pikaajaline depressioon, millega Kristiina on elu jooksul rinda pistnud, mida teha hooajalise depressiooniga, mis on depressiooniravis oluline, kuidas aidata end ja oma lähedasi ning kuidas oma vaimset tervist hoida, sellest kõigest värskest saates räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Miks päästa väheräägitavaid ja kaduvaid keeli? Mida me tegelikult teada saame, kui meil on olemas teadmine selle kohta, kuidas näeb välja ja kostub mõnel kaugel maal räägitav keel, mille rääkijaid vaid kümneid? Tuleb välja, et ühtpidi on selliste keelte rääkijate hulgas, kelle kuuldes ei saagi väga udu ajada, olla lihtsam, aga teistpidi ka keerulisem: sest me enda keeleruum sallib ebamäärasust rohkem, kui nende oma. Kui suur roll on keele arengus kirjakeelel ja kas me üldse teame, kui vana on näiteks ka Eesti kirjakeel? Saame ka teada, et umbes pool maailma rahvastikust kõneleb ainult kahtekümmet keelt. 90% maailma rahvastikust kõneleb 200-t keelt. Keeli on üldse umbes 7000 ja neist kuute tuhandet kõneleb 3-4% maailma rahvastikust. Vaat sellised lood ja veel muudki, millest räägib keelepäästja ja keeleteadlane Indrek Park. Saatejuht Marek Strandberg.

"Tunnistan, et istusin autos suvalises parklas ja lihtsalt nutsin. Tervitan suutmist nutta, miks seda alla suruda?" küsib Kristel Aaslaid. Andekas laulja annab bändiga Gram-Of-Fun välja kauamängiva ja on harmoonilises kooselus. Miks ta ikkagi maadleb nukrameelsusega ja mis on seni olnud parim ravim?

Tänase saate külaline Katre Kulbok müüs kodumaal oma isiklikud asjad ja äri maha ning otsustas Balil uut elu alustada. Katre tunnistab, et Bali puhul võlub teda lihtsus – sa saad olla sina ise, ilma et keegi jagaks hinnanguid. Küll aga on märksa maisemaid ja praktilisemaid probleeme, millega Balil rinda pista – näiteks elukoha leidmine. Enamik omanikke küsib renti ette pool aastat või isegi terve aasta, niisiis on Katre pidanud kodu päris palju vahetama. Täna tunneb Katre aga Balil olles end kodusemalt kui Eestis. Vestlust juhib Liina Metsküla.

„See oli minu õnn, et alkoholi tarbimine oli minu jaoks pigem harjumus kui füsioloogiline vajadus,“ lausub rahulolevalt kirjanik ja luuletaja Piret Põldver, kes ühel hetkel otsustas alkoholiga teha lõpparve. Lihtsalt niisama, heast peast. Piret lihtsalt nentis, et kogu tema täiskasvanuelu erinevaid üritusi on saatnud alkoholi tarbimine, sest see on meie kultuuris normaalne osa. „Samas on mulle alati tundunud, et alkoholi joomine pole kõige tervislikum tegevus,“ nendib ta. Seepärast otsustas ta ühel päeval katsetada, kuidas on siduda lahti sõpradega väljaskäimine klaasikesest veinist ja õllest. Ühena esimestest asjadest avastas ta, et klaasike tema käes aitab sotsiaalärevust maandada. "Alkohol asendab inimese elus midagi elementaarset vajalikku, aidates seda kogeda või tuimestades selle puudumisest tingitud ebamugavaid tundeid," teab ta nüüd, esimestest asjadest avastas ta, et klaasike tema käes aitab sotsiaalärevust maandada. „Alkohol asendab inimese elus midagi elementaarset vajalikku, aidates seda kogeda või tuimestades selle puudumisest tingitud ebamugavaid tundeid,“ teab ta nüüd, et põhjus, miks inimene joob, tuleb välja kohe pärast alkoholist loobumist. Et alkoholist loobumine ilma alkoholismita oli üsna keeruline, pani ta nii iseenda kui ka suure hulga inimeste kogemused samas vallas kirja raamatusse „Hoog“. Mida täpsemalt tähendas Pireti jaoks alkoholist loobumine ja mis juhtub inimese elus siis, kui ta ühel päeval otsustab, et enam ei joo? Ning kuidas üldse alkoholi tarbimine inimese elu võib mõjutada? Sellel teemal Naistelehe podcastis Mõttekoht mõtisklemegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Riik on eesti keeles väga levinud sõna, selle tähendus on aga muutunud ja muutub kasutamise otstarbest sõltuvalt kogu aeg. Üks asi on teadlik manipulatsioon ja teine asi, mis välja paistab, viitab sellele, et nii ametnikud kui ka ajakirjanikud ei kipu selle sõna tegelikku tähendust teadmagi.Sellest räägimegi koos rohkete näidetega elust endast.

Kuulame podcastimuusikat. Ma olen viimasel ajal tegelenud podcastide produktsiooniga ja minu arvamuse kohaselt käib sinna teenuse sisse ka podcasti tunnusmuusika loomine. Lihtsalt taustaks, aga siin episoodis ma eriti podcastide nimesid ei maini, aga mitmed neist on alles algusjärgus ja ei saa väga välja hõigata.

Energiaentusiast Indrek Konnapere räägib kogemusest, kuidas ta oma maakodu päikesepaneelide abil energiatootjaks muutis ning kuidas see võimaldab teenida passiivset tulu olukorras kus nii maakodu kui linnakorteri elekter on tasuta käes. Lisaks uudiseid Euroopa Liidu koridoridest, mis moel või teisel puudutavad meid kõiki, sellest kuidas FIFA paneb robotid maailmameistrivõistlustel kohtunikke abistama, iOS uutest turvavõimalustest ja palju muudki põnevat. Stuudios on Andrus Raudsalu ja Mait Tafenau.

“Kinnisvarajutud” podcasti 89. osas oleme taas mikrofonide juurde kutsunud korraga kaks külalist, kui köögilaua taga said kokku ning hakkasid majandusest ja kinnisvarast rääkima "Kinnisvarajutud" podcasti saatejuhid ja "Nestor ja Koppel" podcasti dünaamiline duo ehk SEB analüütik Mihkel Nestor ja privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel. Enamusele valdkonnast huvi tundvatele inimestele kindlasti ka televiisorist ja meediaveergudelt tuttavad mehed on mõnda aega ka podcasti formaadis majandusest rääkinud ning teevad seda mõnusas vabas formaadis ja kerge huumoriga vürtsitatult. Täpselt samas võtmes möödus ka meie salvestus, kui saate esimese poole keskendusime üldisele majandusele ja seejärel võtsime ette konkreetselt kinnisvara. Proovisime Mihklilt ja Peetrilt välja pinnida, millal meil lõpuks siis kriis tuleb või me juba olemegi kriisis, aga ise lihtsalt ei tea seda, mis seisus on Eesti kinnisvaraturg, kuidas intresside tõstmine turgu mõjutama hakkab jne jne. Kokkuvõtvalt võib öelda, et me pinnisime oma ala eksperte tund ja veerand ning tegelikult küsisime vaid ühte küsimust: kas peaks jooksma ning kuhu suunas? Lihtsalt tegime seda kümnetel eri viisidel. NB! Vahetult enne lõppu kõlab eetrist maha ka reaalselt meie saatesarja ajaloo kõige parem nõuanne üldse! --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Podcast stand-upist, tussisöömisest ja muust elulisest.  Saatejuhtideks koomikud Ari Matti Mustonen ning Mikael Meema.  Liitu meiega @ https://twitter.com/tussisoojad  Instagram: tussisööjad Kirjuta saatele: tussisoojad@gmail.com  Lindistatud Tussisööjate stuudios 13.06.2022 Biit: Sangar ja Hans Toeta meid ja liitu armeega: https://www.patreon.com/tussisoojad See omnystudio.com/listener for privacy information.

Ettevõtlusest, ettevõtte alustamisest ja sellega seonduvast raamatupidamisest räägivad „Lihtsalt rahast“ taskuhäälingu uues osas Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas ja Merit Tarkvara tegevjuht Tõnis Kask. Saadet juhib Hando Sinisalu.

"Hull fakt on see, et kõige sagedasemad vägistajad on perekonnaliikmed," räägib noortekirjanik Kaia Raudsepp oma romaanist "Lihtsalt ära jää üksi".

Inimõiguste kaitse ja demokraatia edendamisega tegelev Euroopa Nõukogu reageeris Venemaa agressioonile Ukraina vastu esialgu ehk kõige kiiremini ja otsustavalt. Ei saa olla kohta sellises organisatsioonis Putini agressorrežiimile ja Venemaa heideti pikema jututa ning kiiresti Euroopa Nõukogust välja. Kuid sabad jäid nö ukse vahele – mis saab edasi Vene kodanike kohtuasjadest Euroopa inimõiguste kohtus; kas Vene kodanikest ametnikud saavad edasi töötada Euroopa Nõukogu struktuurides? Eesti suursaadik Strasbourgis asuva Euroopa Nõukogu juures, Rasmus Lumi, rääkis Delfi „Erisaates“, mis küsimused vajavad lahendamist nüüd. Samuti sellest, kuidas Euroopa Nõukogu saab Ukrainat aidata ja sõja laiemate mõjudega tegeleda. Saatejuht on Raimo Poom.

Seekordne saade on vägagi nukral teemal – mida teha siis, kui sina, kes sa oled palju elus kogenud, omajagu haigetki saanud, üritanud end uuesti üles ehitada ja nüüd, tundes endas taas soovi armastust kellegi teise vastu ligi lasta – saad uuesti kõrvetada?

Aina rohkem tõstetakse maailmas vaimse tervise olulisuse teadlikkust. Ka meie oleme andnud oma panuse ja alustasime uue podcast'ide sarjaga „Vaimselt terveks”. Tänases osas on meil külas moelooja Tim Bluz, kes räägib oma aastatetagusest kogemusest depressiooniga. Tim räägib, et tema elu kõige mustem periood on jäänud mitme aasta tagusesse aega, mil ta kolis Šotimaale, et sealses Aberdeeni ülikoolis juurat õppida. Kui esimestel aastatel oli uus elukeskkond põnev, siis üsna pea muutus sealne elu tema jaoks ülimalt rusuvaks. „See hullus hakkas pihta vist kolmanda ülikooliaasta lõpus. Selleks hetkeks olin aru saanud, et õigusteadus ei ole võib-olla minu teema ja ma kindlasti ei hakka elus sellega tegelema. Aga nii palju rasket tööd oli juba tehtud. Mõtlesin, et peab kuidagi selle ära tegema. Ja siis kuidagi hakkas kujunema sisemine konflikt,“ räägib ta, kuidas depressiivne periood alguse sai. Mida päev edasi, seda keerulisemaks läks ka Timi vaimne olukord. Kuna ülikooliõpingud olid üle keskmise intensiivsed, polnud Šotimaa väikelinnas elanud Timil aega ja energiat sotsialiseerumiseks, mistõttu tundis ta end erakuna. See süvendas ka koduigatsust. Ehkki Tim sai aru, et nii valitud eriala kui sealne elukeskkond talle ei sobi, ei tulnud kooli pooleli jätmine tema jaoks kõne alla. Ehkki ka Timi lähedased märkasid, et temaga pole kõik korras. „Välist survet kooli lõpetada polnud. Helistasime vanematega iga päev. Ema alati ütles, et pane sellele lõpp-punkt – paki oma asjad ja tule tagasi, mida sa seal teed. Sest ma ei elanud. See oli lihtsalt eksisteerimine. Kõik said sellest aru.“ Aga miks ei kolinud Tim kuni kooli lõpetamiseni tagasi koju? „Ma olen nii isemeelne, et mind on väga raske ümber veenda. Kui olen midagi otsustanud, teen ma selle lõpuni. Pigem teen endale haiget, kui annan alla. Praegu saan ma aru, et probleem oligi võib-olla selles, et minu peas paistis kooli poolelijätmine nagu allaandmine,“ räägib ta. Neljast ülikooliaastast on mehel vähe mälestusi. „Kusjuures, ma ei mäleta palju. See oli nii uimane. Eriti viimasel aastal. Panin ühel hetkel tähele, et mul kadusid kõik emotsioonid. Ma ei tundud mitte midagi, ei hädaohtu ega ärevust. Mul polnud soovi midagi ette võtta. Tegin automaatselt ära kõik oma kohustused, ent pärast seda ma lihtsalt eksisteerisin nagu zombi.“ Depressiooni kiuste käis Tim ülikoolitee lõpuni ja jättis sealse elu sinnapaika 2012. aastal. Raske töö ja vaevaga omandatud diplom tekitas temas rõõmu asemel ükskõikseid tundeid. „Sellest, et mul depressioon oli, sai alles siis aru, kui tulin pärast kooli lõpetamist tagasi koju,“ räägib ta.

Kui riik muutis teise pensionisamba vabatahtlikuks ja lubas inimestel oma kogutud rahaga ise edasi toimetada, otsustas märkimisväärne hulk eestlasi justnimelt niimoodi käituda. Raha võeti välja ja paljuski kulutati kohe ka ära. Miks inimesed nii tegid, miks ei usaldatud sambaid ning kuidas on see seotud meie psühholoogiaga?

Kell 9.15 on stuudios torupilli- ja parmupillimängija Katariin Raska, kes võttis ette Kirbla pillimehe Jaan Ranna pea sajandivanused salvestused, et kogu tema looming noodistada ja Eesti ainulaadset parmupilli traditsiooni hoida.

„Minuga hakkasid imelikud asjad juhtuma. Näiteks leidsin end autoga koju sõites metsa vahelt parkimast, kuid ei mäletanud, kuidas sinna jõudsin,“ meenutab kogemusnõustaja Annely Järvsalu tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht hetki, mis panid teda enda pärast muret tundma ja abi otsima. Annely räägib, et depressioon on salakaval ja hiiliv haigus, mis võib välja lüüa üle öö. Seni rõõmsameelse ja aktiivse naine pöördus üle öö pea peale. „Ma ei tahtnud kedagi näha, ma ei tahtnud midagi teha, ma ei tahtnud tööle minna. Ma püsisin püsti vaid seetõttu, et teadsin, et lapsed vajavad süüa,“ meenutab naine aega, mil ta enam ei elanud, vaid lihtsalt eksisteeris. Ta ütleb, et sel ajal kadusid ta elust kõik värvid. Ning umbes nädalaga lisandusid ka paanikahood ja ärevushäire. Näiteks istus naine enne poodiminekut autos, käed värisedes roolilt tuge otsimas ja hambad plagisemas, sest ta ei suutnud autost väljuda. Viimaks unustas ta ka söömise. Õnneks oli naisel hooliv perearst, kes diagnoosis depressiooni kiirelt ning määras asjakohase ravi. Depressioonist ja sellest, kuidas see võib inimest ning tema lähedasi mõjutada, kuidas sellest üle saada ning milliseid samme teha paranemise teele astumiseks, sellest tänases podcastis Mõttekoht räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Saates "Tööelu" käisid seekord külas Brit ja Tarmo reisikorraldusettevõttest Hurtigruten. Pika ajalooga ettevõte sai alguse Norrast ning on nüüdseks laienenud globaalse ulatusega valdkonna turuliidriks, kontor on olemas ka Eestis. Paljude jaoks on nimi Hurtigruten võib-olla võõras, sest peamiselt tulevad kliendid reisima välismaalt. Millega ettevõte siis täpsemalt tegeleb ning kuidas on tekkinud side Eestiga? Neile küsimustele vastavad Brit ja Tarmo saates lähemalt. Maalilised ja lausa elumuutvad ekspeditsioonid saavad alguse inimese unistuste ja vajaduste mõistmisest. Kes aga Hurtigrutenis töötavad? Ja milliseid inimesi ettevõttes otsitakse? Millised on karjäärivõimalused? Need ja mitmed teised teemad arutatakse saates põhjalikult läbi.

„Mul on vaja, et keegi veel peale minu ütleks mulle, et ma pole hull,“ tunnistab näitleja ja psühholoogiatudeng Marilyn Jurman värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht, et ATH diagnoosi saamine – olgugi et täiskasvanuna – tõi ta ellu viimaks rahu ja teadmise, et tal pole midagi viga. Lihtsalt tema aju on veidi teistsugune. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) on üks sagedasemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas. Spetsialistid vaidlesid tükk aega, kas see võiks avalduda ka täiskasvanueas, kuniks jõudsid seisukohale – võib küll. Veelgi enam, arvatakse, et selle häirega kimpus olijail on vaid 2% saanud diagnoosi ehk tegu on vägagi aladiagnoositud psüühikahäirega. Üks diagnoosi saanuist on Marilyn. „Seda, et minuga on midagi viltu, olen teadnud nii kaua, kui ma end mäletan,“ nendib ta. Näiteks on õppimishimuline naine olnud kogu kooliaja viieline, ent kiituskirja ei saanud ta kunagi, sest hoolsus ja käitumine ei olnud õpetajate meelest eeskujulikud. Samas ei saanud Marilyn aru, et ta oleks midagi valesti teinud – seda, mida õpetajad tõlgendasid tunni segamiseks, oli tüdruku jaoks lihtsalt soov oma uudishimu rahuldada ning tundides uusi teadmisi omandada. Hulluks läks naise jaoks asi koroona ajal, kui ta keskendumisraskuste ning tähelepanuhäire ajal koges ka depressiooni ja ärevust. Depressiooni tõttu ta psühhiaatrile sattus ning tulemuseks oli ATH diagnoos. Nüüd, asjast teadlik olles, ravimeid võttes ja teraapias käies, on Marilyni elu tunduvalt paranenud. Nüüdseks on naine kõik diagnoosi eripärad endale süvitsi selgeks teinud ning annab värskes podcastis ülevaate ATH olemusest ja avaldumisest, elust koos selle häirega ning ka sellest, kuidas teised saaksid ATH diagnoosiga inimesi toetada ning paremini mõista. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Peaminister Kaja Kallas vastab esimest korda Andrus Ansipi kriitikale. Juttu tuleb elektrihinnast, Venemaast ja muidugi sellest, kas aastavahetusel pidu pidada saab või ei.

Eesti inimesed ei ole sama agarad kindlustajad kui näiteks meie naabrid Soomes ja Rootsis. Miks see nii on?

Jaan Kruusma on eks-tantrist, poeg, kaaslane, 7Blaze sotsiaalmeedia agentuuri looja ja Eesti üks silmapaistvamaid sotsiaalmeediaeksperte. Ta on mees, kes mõtleb, tegutseb, mediteerib, koolitab, turundab, on sotsiaalmeedia treener ja konsultant. Vabal ajal tegeleb ta meeskooris laulmisega ja endasõnu on Jaan üleüldsegi lihtsalt harju keskmine mees. Rääkisime saates vist kõigest, mis üldse peas parasjagu oli või mida sülg suhu tõi - koroona-aja taktikatest, stabiilsusest, rutiinist, skeptisismist, mediteerimisest, kohalolust, kogemisest, püsisuhtest, vabadusest, seksist, armastusest ja tööst ja kõigest muust. Eriti vahva kuulamine pikematele reisidele, jalutuskäikudele ja kodustele toimetustele - mõnus mulin otse kõrva! Jaan Kruusma Insta: www.instagram.com/jaankruusma/ FB: www.facebook.com/jaan.kruusma Veeb: https://7blaze.com/ Linked: www.linkedin.com/in/jaankruusma/ Täitsa Pekkis Saade Insta: https://www.instagram.com/taitsapekkissaade/ Web: https://www.taitsapekkis.ee​​ Toeta meid: https://www.patreon.com/taitsapekkis

Järjekordne „Lihtsalt Rahast” saade jätkas üürikinnisvara põnevatel radadel. Saatejuht Hando Sinisalul olid külas kinnisvarainvestor ja kinnisvaramaakler Algis Liblik ning Coop Panga jurist Renno Mägi, kel eraisikuna ka endal üürikinnisvaraga palju kogemusi.

Jaan Kruusma on eks-tantrist, poeg, kaaslane, 7Blaze sotsiaalmeedia agentuuri looja ja Eesti üks silmapaistvamaid sotsiaalmeediaeksperte. Ta on mees, kes mõtleb, tegutseb, mediteerib, koolitab, turundab, on sotsiaalmeedia treener ja konsultant. Vabal ajal tegeleb ta meeskooris laulmisega ja endasõnu on Jaan üleüldsegi lihtsalt harju keskmine mees.Rääkisime saates vist kõigest, mis üldse peas parasjagu oli või mida sülg suhu tõi - koroona-aja taktikatest, stabiilsusest, rutiinist, skeptisismist, mediteerimisest, kohalolust, kogemisest, püsisuhtest, vabadusest, seksist, armastusest ja tööst ja kõigest muust. Eriti vahva kuulamine pikematele reisidele, jalutuskäikudele ja kodustele toimetustele - mõnus mulin otse kõrva!Jaan KruusmaInsta: www.instagram.com/jaankruusma/FB: www.facebook.com/jaan.kruusmaVeeb: https://7blaze.com/Linked: www.linkedin.com/in/jaankruusma/Täitsa Pekkis SaadeInsta: https://www.instagram.com/taitsapekkissaade/Web: https://www.taitsapekkis.ee​​Toeta meid: https://www.patreon.com/taitsapekkis 

Teresa teeb seda, mida talle meeldib teha. See pole maagia, millele ainult temal ligipääs on. See on alati valikute küsimus. Rääkisime temaga autoelust ja armuloost oma masinaga. Rääkisime Volkswageni hipi bussist, juustest ja sellest, kuidas Teresa autosse barbershopi ehitas. Mehed on Marsilt, naised Veenuselt ja osad podcastid on pärit hubasest köögist. Head kuulamist! Guugelda: Lean Back Barber Stop!

Eile tegi kultuuriminister Anneli Ott poliitilise avalduse, milles teatas ametist tagasiastumisest. Stuudios annab ministri tegevusele hinnangu kultuurikriitik Meelis Oidsalu. Täpsemalt kell 8.15.