Podcasts about liisa tagel

Mõne aja eest istusid Keiu ja Martin sommeljeede pimedegustatsioonil ning püüdsid aru saada, millisest toorainest on valmistatud nende ees olevas pokaalis loksuv kodumaine vein. Ja loomulikult, et kes seda peent ja maitsekat jooki võiks valmistada? “Viinamarjast,” tegi meeskond Vala välja! ülienesekindla pakkumise. Vale! Õige vastus oli kasemahl ja veinitootjaks Ulge Talu. Loomulikult teevad sellised avastused joogisaate tegijad uudishimulikuks ja seetõttu kutsusime talu veinimeistri Jorma Küti üsna kiirelt endale ka külla. Selgus, et kasest võetav mahl pole kaugeltki ainus veider tooraine, millest Ulges veini valmistatakse. Külla tuli Jorma otse Jõgevamaalt ja mõistagi koos juba meie seas kuulsaks saanud veinidega. Ulge talu peremees ja Jorma isa Aivar ostis 2010. aastal oma esimese veinikääritamisnõu ja hakkas kodus veinitegemisega tasapisi katsetama. Põhjuse selliseks avantüüriks pakkus talu põhitegevus, milleks on marjade-puuviljade kasvatamine. Kuigi Ulge talu kohta on andmeid juba aastast 1805, siis veinivalmistamine on vaid viimaste aastate rõõm. Ulge veinide valikus on kasemahlast vahuveini kõrval pakkumisel veel rabarberi mullivein ja ebaküdoonia vahuvein. Lisaks on pandud pudelisse äärmiselt omanäoline kõrvitsavein ja pigem klassikalisemate kombinatsioonide hulka kuuluv maasikas-aroonia punavein. Muide, Ulge ei pea oma veine mingisuguseks ainult eestlastele mõeldud rõõmuks, vastupidi, nende pilk on pööratud juba Lääne-Euroopale. Mitte ainult sõnades, vaid läbirääkimised käivad juba mitme sealse restoraniga, et erilised veinid joogikaarti saada. Tulevikuplaanidest ja sellest, kuidas Jorma kaasa haaratud veinid tegelikult mekivad juba saates. Saadet juhtisid Keiu Virro, Martin Hanson ja Liisa Tagel. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.

Pruunid klõbisevad kohvioad, lõhnav puru ja tassis loksuv tume vedelik on Eestis täiesti harilik osa päevast. Kohvi kodu on aga meist tuhandete kilomeetrite kaugusel paikades, kus see pole teps mitte igapäevane rüübe. Kohvikoolitaja Mihkel Jürimaa juhtimisel rändame seekord paikadesse, kus kohv kasvab ja uurime, mida kõike tuleb teha enne seda, kui kohvioad meieni jõuavad. Möödunud suvel veetis Mihkel koroona kiuste kuu Tansaanias ja töötas seal vabatahtlikuna kohviistanduses, kus ootas teda sadakond kohvitaime ja taamal paistev lumine Kilimanjaro tipp. Mai lõpus, mil ta istandusse saabus, tehti ettevalmistusi saagikoristuseks ning Mihkel sai kohtuda valmivate kohvimarjadega, mis on midagi hoopis muud, kui meile harjumuspärased pruunid kohvioad - ohvipõõsastel siravad punased lihavad ja magused marjad ning nende südames peituvad esialgu rohelised oad. Kuidas hoolitsetakse kohvitaimede eest ja kuidas nopitakse kohvimarju? Mis neist edasi saab? Kas kohvikasvataja ise ka kohvi joob? Kas kliimamuutused ohustavad ka meie hommikurituaale? Vastused neile ja veel paljudele küsimustele leiate saatest. Mihkel on saates ka varem käinud ja juba siis muretsesime kas, kohv saab aastaks 2080 otsa. Saadet juhtisid Keiu Virro ja Liisa Tagel. Küsimused, selgitused, lisandused, parandused ja joogid saatke meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.

Eesti kuulutati osaks põhjapoolseimast viinamarjakasvatusvööndist. Kõlab uhkelt, ent mida see tähendab tarbijate ja mida tootjate jaoks? Lähemalt räägivad kaks teadjat veinimeistrit, Tiina Kuuler Valgejõe Veinivilla ja Peke Eloranta Muhu Veinitalust. “Kuidas teenida väike varandus veiniga? Tuleb investeerida suur varandus.” Umbes nii kõlab üks versioone tuntud naljast. Ent “Vala välja” külalised on küll muidu igati rõõmsa olemisega, ent kui asi läheb veiniteoks, on asi naljast kaugel. Viinamarjaveinidega on nii Tiina Kuuler kui Peke Eloranta juba mõnd aega katsetanud, nüüdsest on aga asi nii nende kui teiste kodumaiste veinimeistrite jaoks ametlik. Eelmisel aastal toimus Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika laienemine ning selle käigus kirjutas ka maaeluministeerium avalduse, et Eesti viinamarjakasvatuspiirkonnaks arvataks. Nii läks. Eesti ühes oma 11 hektari veiniviinamarjadega kuulub nüüd põhjapoolseimasse viinamarjakasvatusvööndisse ja peab hakkama järgima sellega kaasnevaid regulatsioone. Need puudutavad nii tehnoloogiaid kui ka marju, mida kasvatada võib. Regent, Rondo, Solaris – need on vaid mõned marjasordid, mis tasub meelde jätta ka neil, kes seni kodumaiste viinamarjaveinidega kokku pole puutunud. Üldjoontes kuuluvad lubatud marjade hulka Vitis Vinifera hübriidid. Mida see täpsemalt tähendab, räägivad Peke ja Tiina saates lähemalt. Peamine küsimus on Eesti puhul aga ikka ja alati kliimas. Paljud tuntud viinamarjasordid ei jää siin kas ellu või ei küpse välja. Nii tuleb valida hoolsalt, mida ja kus kasvatada. Kui suur on lootus, et hakkame nägema kodumaiseid superveine? Arutame asja ja mõistagi katsetame arutlemise kõrvale ka kodumaiseid viinamarjaveine. Saadet juhtisid Keiu Virro, Martin Hanson ja Liisa Tagel. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.

Ees on ootamas ilmselt “Vala välja” ajaloo kõige eksklusiivseim saade! Asume nimelt nuusutama parfüüme ja mekkima nendega spetsiaalselt kokku sobitatud kokteile. “Vala välja” meeskond on mikrofonidega külas Odeon baaris, kus oma isiklikust teekonnast lõhnade juurde räägib parfüümimaag Kai Laidla. Koos Odeoni kokteilimeister Kadrian Possuliga on nad sobitanud kokku viis suurepärast aroomi, viie imelise kokteiliga. Kes on kunagi erinevaid kohvi-, napsi- või veinikoolitusi läbi teinud, on ilmselt sattunud ka ülesandele, kus demonstreeritakse, kuidas lõhnataju eemaldamine võib muuta oluliselt mõnda tuttavat maitset, näiteks kaneeli maitset. Antud juhul saime aga selgeks, kuidas lisatud aroom võib maitset muuta, tugevdada, painutada. Kuidas neutraalse muutub magusaks, magus mõrudamaks, hapu happelisemaks. Kõik see toimub aga meie peas! Toitude ja erinevate jookide – veinide, kokteilide, õllede jne. – paaritamine pole midagi uut, küll aga olukord, kus ühiseid elamusi on pandud paralleelselt jahtima kokteilid ja puhtad, kokku komponeeritud lõhnasegud. Võiks soovitada, et laske oma meeled valla ja võtke uus kogemus vastu, kuid seda pole vaja - see uudne kogemus muukis meeled ja tajud ise üsna kiiresti avali! Kellel on huvi saada rohkem teada parfüümide võime kohta enesetunnet mõjutada, tuju parandada, külastage Kai parfüümistuudiot Ambra (https://shopambra.com) ja uurige lähemalt ruumilõhnade brändi NUHE kohta (https://instagram.com/nuhestudio?utm_medium=copy_link). Saates joodud kokteile võib Odeoni baarist küsida aga iga päev – kui Kadrian tööl juhtub olema, valmistab ta need unikaalsed joogid rõõmuga meie kuulajatele maitsta! Kokteilide ja parfüümide kokkusegamisel tekkinud emmotsioone kogesid saatejuhid Martin Hanson, Liisa Tagel ja Keiu Virro. Külalisteks olid uusimas saates, nagu juba ka mainitud, parfüümimaag Kai Laidla ja Odeon baari kokteilmeister Kadrian Possul. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Neile, kellele on väljas lustimine on olnud elu argine osa, olid viimased paar kuud keerulised. Baarides, restodes ja kohvikutes tiksumine pole paljude jaoks ajaraisk, vaid sotsiaalse energia kumuleerimise rahumeelne akt, milleta ekstraverdid naljalt hakkama ei saa. Eriolukorras leiti selle jaoks aga alternatiive. Joogisaade “Vala välja!” vaatab sisse virtuaalnapsitamiste viimastesse arengutesse, degusteerimiste online-üritustesse ja sellesse, kuidas sõpruskonnad on lahendanud sünnipäevade, reedeste kohtumiste ja muude sündmuste ühise läbimise. Baarid on korraldanud põnevaid degustatsioone, maitstud on nii džinne, mezcali, veini kui õlut. Samuti on gruppide viisi inimesi kogunenud omal käel, kas siis lihtsalt selleks, et üksteise nägusid uuesti näha või ka selleks, et uusi ja huvitavaid jooke mekkida. “Vala välja!” stuudios oli seekord külas Gregor Alaküla Valgejõe Veinivillast. Gregor oli Eesti sommeljeedest esimene, kes alustas ametlikult virtuaalseid degustatsioone. Õppis enne webinaris, kuidas seda kõike teha ja hakkas lihtsalt pihta. Kuidas need degustid vastu võeti, mida uut ta ise õppis ja kas sarnaseid üritusi on plaanis ka eriolukorra lõpu järel, sellest Veinivilla sommeljee räägibki. Lisaks degusteerime stuudios üht, ütleme, pisut ootamatu koostisega veini. Saadet juhivad Keiu Virro ja Martin Hanson. Liisa Tagel on samuti meiega, sedapuhku kahe põhjaliku telegrammi kaudu. Küsimused, pretensioonid, pakkumised ja kommentaarid palume aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi Facebookis: www.facebook.com/valavalja ja Instagramis: www.instagram.com/vala_valja_podcast

Hurraa, piim! Meie kõigi lemmik. Vähemalt väga varajases lapsepõlves, kuigi kohvi peal joob meist ilmselt nii mõnigi jätkuvalt iga päev päris muljetavaldava koguse piima ära. Saates maitseme aga mullidega piimajooki ja uurime, miks valmistatakse Tallinna külje all jooki, mis mekib kõige paremini hoopis iraanlastele. Räägime piimalugusid maalt ja merelt (hea küll, mereloomade piima inimesed eriti näppama ei kipu vist…) ja kuulame, mida räägib meile Sergei Melnik, kes toodab Kosel idamaist jooki nimega airan. Piim on jällegi üks nostalgiline jook. Kohe tulevad meelde suvi, päike ja heinamaa, pehme sai moosiga ja klaas külma piima. Samas ka esmaspäevad koolisööklas, õõvastava naha alla peitunud piima-klimbisupp ja tõeline põlvkondi ühendav õudusroog piima-aedviljasupp. Saates keskendume rohkem siiski sellisele piimale, mis teadlikult bakteritega kokku pandud. Airan on traditsiooniliselt külm keefirilaadne jook, mis koosneb jogurtist, veest ja soolast ning usutavasti pärineb see kusagilt Türgi kandist. Tänapäeval on see aga väga populaarne nii Balkanil, Lähis-Idas kui Kesk-Aasias. Saates saab aga teada, mis juhtub, kui jooki mekib eestlane, kes midagi sellist kunagi varem kohanud pole. Juttu tuleb ka kumõssist, tarasunist, piimaveinist ja piimašampusest. Lisaks jagame vaimuvalgust selle osas, milliseid imetabaseid piimajooke valmistasid vanad eestlased ajal, mil lehmad sugugi aasta ringi tonnide viisi piima ei andnud ning külmkapist ei osatud unistadagi. Külas on firma Lightfood üks osanik Sergei Melnik. Saadet juhivad Liisa Tagel ja Martin Hanson. Küsimused, pretensioonid, pakkumised ja kommentaarid palume aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi Facebookis: www.facebook.com/valavalja ja Instagramis: www.instagram.com/vala_valja_podcast

Kunagi eelkõige šotlaste ja iirlastega seondunud viskitootmine on juba ammu laia maailma seiklema läinud. Ülemaailmseid võistlusi võidavad tänapäeval näiteks nii Jaapani kui Taiwani viskid. 2019. aastal sai pudelisse aga esimene EESTI VISKI, mis valmis Moe Viinavabrikus. “Eesti on nüüd täie õigusega viskimaa,” kinnitab joogi master distiller Moe Viinavabriku juht Sven Ivanov. Moe viski valmis sealjuures vägagi põhjamaisest toorainest, tegemist on nimelt rukkiviskiga. “Traditsiooniline Šoti viski valmistatakse odralinnastest, kuid meie otsustasime koostöös Eesti viskiklubi presidendi Toomas Tiiveliga vaadata Ameerika poole, kus on populaarne just rukkiviski,” selgitab Ivanov. Viski nimega “Tamm&Rukis” on Moe Viinavabriku järjekordne panus nii kodumaa kui kogu maailma napsikultuuri. Viski tooraineks sai Eesti vanim talirukkisort “Sangaste”, mis nautis rahvusvahelist kuulsust juba õite ammu – kuldmedal 1880. aasta Pariisi maailmanäituselt ja hõbemedal 1893. aastal Chicagost pole just pahad saavutused (“Sangaste” seiklustest loe pikemalt näiteks Maalehest). Viina on sellest magusa mekiga väärikast rukkist juba omajagu aetud, 2016. aastal valmis temast aga viskidestillaat, mis läks tammevaatidesse küpsema. Ivanov räägib, et rukki viskiteoks sobivalt linnastamine ning sellest mõnusate maitseomaduste ja aroomidega alusnapsi kätte saada polnud sugugi lihtne. “Rukkiga tuli käia Sangastes rääkimas, teda palumas ja meelitamas, kuid lõpuks saime ikkagi oma tahtmise ja vaati läks meie arvates täiesti õige jook,” kinnitab Ivanov. Vaate sai kolm aastat tagasi Moes keldrisse 100, enamus väikesed 30-liitrised, kuid nende vahele ka suuremaid 190-250 liitriseid. On nii “süüta” ehk esimesel kasutusel värskeid burboonivaate, šerrivaate, kui muudki. -vaate, on aga ka šerrivaate ja veel muidki. Klassikalises suuruses 0,7liitriseid viskipudeleid villiti märjukest täis 776 tükki. “Esimene pudel läks muuseumisse, järgmised 99 rändasid Moes seifi ja ülejäänud on juba peaaegu müüdud,” räägib Ivanov. See tähendab, et huvilisi, kes veel enne viski valmimist ostmissoovi väljendasid, jagus. Kastide kaupa uhiuue viski kokku ostmise võimalust Moe vabrik sealjuures ei pakkunud. “Usun, et mingis väga eksklusiivses hinnas ja vormis jõuab see viski müüki ka Tallinna Lennujaama,” lisab Ivanov. Laiemale publikule saab Moe viski aga kättesaadavaks võib-olla alles 2024. Aastal, mil valmib uus laar. Mida on aga arvanud Moe rukkiviskist korüfeed? “Enamus on pidanud meie esimest tulemist õnnestumiseks,” rõõmustab Ivanov. Suureks tunnustuseks peab ta sedagi, et viskiklubi liikmed, kes on ju kõik oma ala eksperdid, on istunud Moe viskiga maha ja seda nii mõnegi pudeli ära joonud. “Järelikult istus,” teatab Ivanov. Joogisaate lindistuseks olid stuudios Eesti viskit välja valamas joogi looja Sven Ivanov ja aplalt jooki mekkimas saatejuhid Keiu Virro, Liisa Tagel ja Martin Hanson. Aromaatse ja ausa maitsega viski võimalikku poelettidele jõudmist tuleb küll veel mitu aastat oodata, ent oodata tasub. Kui tootjal jõudu jätkub, on Eesti viskil kindlasti potentsiaali olla järgmisel kümnendil meie aken maailma. Küsimused, pretensioonid, pakkumised ja kommentaarid palun saata meile aadressil vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi Facebookis: www.facebook.com/valavalja ja Instagramis: www.instagram.com/vala_valja_podcast

Kaks korda kuus valavad ajakirjanikud ja amatööridest joogisnoobid Martin Hanson, Liisa Tagel ja Keiu Virro välja maailma parimad joogid. Esimeses joogisaates oli külas Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni president Kristjan Markii ja jutuks oli õige mulliveini valimine aastavahetuseks. Tulevastes saadetes võtame lähivaatluse alla (klaasist keelele) nii alkohoolsed kui mittealkohoolsed joogid, jagame joogimaailma taustalugusid, paneme proovile üksteise teadmised, kutsume külla eksperdid ja mõistagi soovitame parimaid leide. Aga on, kuidas on, lõppude lõpuks on parim jook ikkagi see, mis maitsjale endale kõige paremini mekib. Kirjuta meile soovituste, pakkumiste ja küsimustega aadressil vala@delfi.ee. Meie tegemisi saab jälgida ka aadressil www.facebook.com/ValaValja

Esimeses Postimehe naisteportaali «Naistejuttude» saates on külas Postimehe arvamusportaali toimetaja Liisa Tagel ning reisiportaali toimetaja Johanna Vahuri. Räägime reisimisest - kas partneriga reisimine võib suhtele hävitavalt mõjuda, millised on kavalad reisitrikid, kas reisida üksi või sõbrannaga... Saate teises pooles räägime vihakirjadest, mida (nais)ajakirjanikena töötades saame ning arutleme selle üle, kuidas sõimuga ja trollidega üldse hakkama saada. Saadet juhib Postimehe naisteportaali juhataja Dagmar Lamp.

Pressiklubi arutleb Arvamusfestivalist ja arvamustest. Saates on Postimehe arvamusportaali toimetajad Urve Eslas ja Liisa Tagel ning ajakiri Naised peatoimetaja Manona Paris. (Huko Aaspõllu.)

Ukraina teemadel. (Marti Aavik, Liisa Tagel, Silver Meikar, Tiit Matsulevitš.)