Podcasts about kokku

Konservatiivses vestlussaates räägivad Riigikogu liikmed Anti ja Evelin Poolamets läinud nädala poliitilistest sündmustest ja kuluaaridest.Juttu on nii Kersti Krachti vastastest süüdistustest, mis kokku varises kui ka rohepöördest.

Kokku tulid kolm erineva taustaga rahvamuusikut ja meloodiapillide mängijat – viiuldaja Mia Marine, flötist ja klarnetist Jonas Simsonson ning saksofonist Hanna Wiskari. Neid ühendab rõõm hetkes musitseerimisest.

Konservatiivses vestlussaates "Vaba sõna" räägivad EKRE poliitikud Evelin Poolamets ja Anti Poolamets värskematest uudistest Riigikogust, komisjonidest ja kuluaaridest.Saates küsitakse, kas eesti rahvarõivad ja transinimesed kuuluvad kokku, samuti jätkuvalt tuuleparkidest, samuti USA asepresidendi kriitikast Euroopa Liidule.,Suure käsitööhuvilisena käis ise kaks rahvarõivakomplekti valmistanud Evelin Poolamets hiljuti rahvarõivakonverentsil, kus muu hulgas kuulis ühes ettekandes probleemist, milleks on see, et transseksuaalid peavad hakkama kahe soo vahel valima, sest on olemas ainut meeste ja naiste rahvarõivad.“Vaba sõna” on eetris laupäeviti kell 12 Tre-raadios, sagedustel 97,0 Lääne-Virumaal ja osaliselt Ida-Virumaal. Saade on järelkuulatav Uutes Uudistes ning aadressil treraadio.ee.

"Kõigi Bachi teoste lõpus seisab üks lahend: SDG, Soli Deo Gloria [ld k 'ainult Jumala hiilguseks', H.]," ütles Tähenduse teejuhtide 247. vestlusringis muusik ja luuletaja Heili Meibaum [1], "see häälestus määrab tegelikult kõik muu." Kuivõrd Heili oli stuudios oma abikaasa Maiduga, kes on elukutselt klaverihäälestaja, olid jutuajamise lähtepunktiks häälestusprobleemid nii selle sõna kitsamas kui ka avaramas tähenduses. "Hea häälestuse eelduseks on ilma rooste ja niiskuskahjustuseta elastsed ja puhtad klaverikeeled. Kokku vajab häälestamist umbes 230 keelt! Seda on mõnevõrra rohkem kui viiulil või tšellol. Klaveri mehhanismi tipptasemel reguleerimine tähendab 16 tundi tööd. Et viia iga klahvi "liikumised" standardisse, tuleb 88 klahvi juures üle kontrollida umbers 16 seadistust," oli Mait kirjutanud Tähenduse teejuhtide 21. numbris ("Mitte ainult silmailu", 6.21 [2]). Kõigepealt rääkisimegi erinevatest häälestussüsteemidest, võrdsest temperatsioonist [3] ja kõlavärvidest. Edasi liikus jutt maalikunsti ja luuleni ning sealt juba häälestuseni meie endi eludes, seda nii isiklikus kui ka ühiskondlikus plaanis. Saatele pealkirja andnud tstitaat pärineb keskustelu lõpuosast (111. minut), kui pärisin selle järele, kuidas võis uusaegne muusikalise häälestussüsteemi muutus mõjutada meie üleüldist temperatsiooni. Head uudistamist!H.————————————————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/8099342...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7545379...[3] • 13. Jaan Ross ja Toomas Siitan, "Muin... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Külas on LHV privaatpanganduse portfellihaldurid Kaius Kiivramees ja Mikk Taras. Aasta viimane podcast on märksa lõbusam, tempokam ja teistsugusem. Teeme ristküsitluse ja esitame portfellihalduritele 12 hoopis teistmoodi küsimust, alates sellest, kas nad investeeriks täna 10 000 eurot Bitcoini või kulda, millist seadust nad Eestis muuta tahaksid kuni selleni, kuidas nad viieaastasele lapsele inflatsiooni mõistet selgitaksid. Saate tegi LHV kommunikatsioonispetsialist Marthi Lepik.

Käes on aasta viimane Turutegijate episood. Vaatame tagasi lõppenud aastale - mis toimus majanduse, mis finantsturgudel. Kuidas seda aastat meenutama jääda ja mida kaasa võtta? Mida võiks tuua peagi algav 2025. aasta? Saate tegid LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja investeerimisteenuste juht Sander Pikkel. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.eeFinantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Käes on aasta viimane Turutegijate episood. Vaatame tagasi lõppenud aastale - mis toimus majanduse, mis finantsturgudel. Kuidas seda aastat meenutama jääda ja mida kaasa võtta? Mida võiks tuua peagi algav 2025. aasta? Saate tegid LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja investeerimisteenuste juht Sander Pikkel.  Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Aasta viimane kuu ongi käes. Vaatame tagasi USA tänupühadele ja mustale reedele ning räägime, mida ja kui palju kokku osteti. Käime üle USA tööturu raporti, mis näitab jahanemise märke. Räägime kukkunud Vene rublast, mis pani omakorda hiinlased Venemaal veebipoode sulgema. Räägime Indiast, kus majandus kasvas oodatust vähem, aga elanikud jõuavad tänu odavatele nutitelefonidele ja investeerimise arvutimängustamisele üha enam aktsiaturgudele. Lõpetuseks juttu ka Koreast, kus oli palju segadust sõjaseisukorra ümber. Kuidas reageerisid sellele aktsiaturud? Saate tegid LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja LHV investeerimisteenuste juht Sander Pikkel. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.eeFinantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Aasta viimane kuu ongi käes. Vaatame tagasi USA tänupühadele ja mustale reedele ning räägime, mida ja kui palju kokku osteti. Käime üle USA tööturu raporti, mis näitab jahanemise märke. Räägime kukkunud Vene rublast, mis pani omakorda hiinlased Venemaal veebipoode sulgema. Räägime Indiast, kus majandus kasvas oodatust vähem, aga elanikud jõuavad tänu odavatele nutitelefonidele ja investeerimise arvutimängustamisele üha enam aktsiaturgudele. Lõpetuseks juttu ka Koreast, kus oli palju segadust sõjaseisukorra ümber. Kuidas reageerisid sellele aktsiaturud? Saate tegid LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja LHV investeerimisteenuste juht Sander Pikkel.  Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Suvi pole veel läbi, aga meie oleme suvepuhkuselt tagasi ja võtame ette kõik need uudised, mis siin vahepeal olid, ja mängud, mida oleme mänginud. Räägime GamePassi uuest hinnapoliitikast, stuudiote kinnipanekust siin ja sealpool piiri ning veel väga paljust muust. Uus Eesti mäng on ka! Rainer on mänginud Elden Ringi DLC-d Shadow of Erdtreed, Anger Footi ja Thank Goodness You're Here'i. Martin aga tegi läbi Alan Wake 2 DLC. Mõlemad me oleme mänginud Doom + Doom II. Soovituseks on Humble Bundle'i Capcomi pakk. Väga pikk lingilist: https://www.stopkillinggames.com/ https://store.steampowered.com/app/2973450/KELDER/ https://www.readyatdawn.com/ https://www.eurogamer.net/destiny-developer-bungie-lays-off-220-staff-roughly-17-percent-of-workforce https://www.eurogamer.net/microsoft-confirms-big-changes-for-xbox-game-pass-ditching-day-one-releases-for-basic-tier https://www.ign.com/articles/stalker-2-delayed-again-this-time-by-2-months-so-the-dev-can-fix-more-unexpected-anomalies https://www.eurogamer.net/tango-gameworks-and-hi-fi-rush-acquired-by-pubgs-krafton-following-microsofts-studio-closure-in-may https://www.theverge.com/2024/8/13/24219469/valve-steamos-asus-rog-ally-steady-progress-dual-boot https://www.eurogamer.net/borderlands-movie-earned-4m-on-its-opening-day https://www.tomshardware.com/video-games/pc-gaming/red-dead-redemption-is-coming-to-pcs https://www.eurogamer.net/kingdom-come-deliverance-2-delayed-to-2025 https://www.eurogamer.net/getting-psvr2-working-on-pc-isnt-as-easy-as-it-should-be https://www.eurogamer.net/until-dawn-gets-suitably-spooky-pc-ps5-release-date https://www.eurogamer.net/more-evidence-of-fully-fledged-half-life-game-revealed-by-valve-dataminer https://www.eurogamer.net/half-life-3-may-have-been-announced-by-a-voice-actor-who-probably-has-never-heard-of-steam

Suur suvenäitus "KOOS|KÕLA" toob suvepealinna Pärnusse kokku Eesti kunsti naised ja loomingu 20.

Tänase saate külalised Elina Ahtiäinen ja Ranel Subka müüsid oma kodu maha ja läksid saadud raha eest ümbermaailmareisile. Kokku läks nende reis maksma 70 000 eurot ning on Elina ja Raneli hinnangul kõike väärt. Sealjuures oli kogu trip üsna detailselt ette planeeritud, sest noored tahtsid olla kindlad, et raha enne koju jõudmist otsa ei saa. Juttu tuleb reisi kõige erilisematest kogemustest, mis jättis seevastu külmaks, kuidas nad saavutasid selle, et ei läinud kogu reisi jooksul kordagi tülli, kui kaua kõige kauem üksteisest eemal oldi ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Rene Satsi jutustab Laosest, kus ta on käinud paljude aastate jooksul palju kordi. Näiteks meenutab Rene koomilisena tunduvat lugu sellest, kuidas ta seisis keset toidupoodi, limonaadipudel ühes ja raha teises käes, kuid ükski müüja ei mõistnud, mida turist neist tahab. Taolisi olukordi kohtab Laoses sageli, inimesed on Rene sõnul seal naiivsemad. Õigemini naiivsed meie maailma malli järgi, sest riisipõllul on nad jällegi vägagi targad. Et Rene on seotud ühe Laose reisibürooga, on tal kogemus ka lao inimestega koos töötamisel. Sealgi on ette tulnud olukordi, mis panevad kukalt kratsima. Veel on juttu Laose kommunismist, Lenini kohustuslikest piltidest mägiküla onnis, kuidas inimesed ei oska tulevikule mõelda ja palju muud. Lõpetuseks annab Rene nõu, kuhu võiks Laoses olles reisida. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Eesti võrkpallipodcast “Kuldne geim” läks viie tegevusaasta jooksul esmakordselt eetrisse otsesaatega, mis kujunes 13 tunniga ka omamoodi rekordiliseks ja ainulaadseks episoodiks. “Kuldne geim” alustas Balti liiga finaalipäeva Postimees.ee's hommikul kell 10.00, saade lõpetati mõni minut enne kella 11 õhtul. Kokku kestis võrkpallipäev “Kuldse geimi” stuudiointervjuude ning nelja medalimänguga seega pea 13 tundi. “Kuldse geimi” intervjuud ja stuudiolood ise moodustasid sellest 4 tundi 37 minutit ja 59 sekundit, mis on sellesse helifaili ka üle kantud. Saadet vedasid kuulajatele juba tuttavad nimed: endine Eesti koondislane ja tänane Iglupargi juhataja Taavi Nõmmistu, võrkpallisõber ja Eesti jalgpalliliidu arendusdirektor Mihkel Uiboleht ning spordikommentaator ja rannavolle entusiast Karl Rinaldo. “Kuldse geimi” maratonsaade: 00:00 Sissejuhatus 7:59 Taavi Lüütsepp - Baltic Broadcastingu omanik ja võrkpalli telemängude režissöör 26:48 Avo Keel - Eesti ja Läti koondise endine peatreener ning Cronimet liiga värske juht 1:38:37 Raigo Tatrik - Rae Spordikool/Viastoni peatreener 1:46:28 Sten Esna - Naiste võrkpalli ekspert 1:52:23 Janis Sirelpuu - TalTechi naiskonna peatreener 1:54:44 Liis Kiviloo - Eesti naiste koondise ja Rae Spordikool/Viastoni kapten 2:10:20 Karolina Kibbermann - Eesti koondise ja TalTechi sidemängija 2:20:13 Karlotta Kattai - Audentese SG/Noortekoondise mängija ja Audecasti saatejuht Karlotta Kattai 2:32:57 Edgars Zaizenijs - Cronimet liiga Läti poole juht Edgars Zaizenijs 2:52:07 Hendrik Rikand - Tartu võrkpalli uus ”isa” Hendrik Rikand 3:04:50 Andrei Ojamets - Tartu Ülikool/Bigbanki peatreener Andrei Ojamets 3:08:07 Inguna Minusa ja Katrina Struka - RSU peatreener ja temporündaja 3:11:40 Kadri Kangro ja Andrei Ojamets - TÜ/Bigbanki ja Eesti koondise libero Kadri Kangro ning TÜ/Bigbanki peatreener 3:15:55 Liisa Remmelg - Eesti parim naisrannavõrkpallur 3:27:00 Arko Kurtmann - Coop Panga juhatuse liige ja harrastusvõrkpallur 3:42:38 Andres Lember - Cronimeti turundusjuht 3:47:25 Alar Rikberg - Tartu Bigbanki peatreener 3:56:03 Andres Toobal - TalTech/Selveri peatreener 3:59:50 Alar Rikberg ja Timo Lõhmus - Tartu Bigbanki peatreener ja nurgaründaja 4:04:25 Keith Pupart ja Tristan Täht - TalTech/Selveri nurgaründajad 4:04:48 Pika päeva kokkuvõte ja autasustamine

Küllo Arjakas: "Oli erandlik päev 23. veebruaril 1924. aastal, kui Päts pidi kolm korda Estonias esinema: kahel korral pidama kõnesid ja küllap oli tal ka õhtul vaja ühele või teisele tervitusi öelda!" Maarja Vaino: "Üldiselt oli Tammsaarel ju Estonias ja teisteski teatrites esietendusi, aga ta armastas oma etendusi käia vaatamas mõnel teisel ajal ja oli alati olnud kuskil tagareas."

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Ignar Fjuk. Tõnis Möldri katuserahade skandaal. Need katuserahad on küll lõpetatud, kuid jäljed kestavad siiamaani. Kallase ja Ansipi tüli - kas see on reformierakonnale kasulik või kahjulik? Kaitseväe juhi vahetus - parimaks ei arvatud seda, keda enamus ootas. Koolide edetabel tekitas taas pingeid - kes on kõige parem? Teenetemärgid leidasid taas omaniku. Tallinna-Helsinki tunnel jään ära, arvab Soome minister.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Ignar Fjuk. Tõnis Möldri katuserahade skandaal. Need katuserahad on küll lõpetatud, kuid jäljed kestavad siiamaani. Kallase ja Ansipi tüli - kas see on reformierakonnale kasulik või kahjulik? Kaitseväe juhi vahetus - parimaks ei arvatud seda, keda enamus ootas. Koolide edetabel tekitas taas pingeid - kes on kõige parem? Teenetemärgid leidasid taas omaniku. Tallinna-Helsinki tunnel jään ära, arvab Soome minister.

Käes on lõppeva 2023. aasta viimane episood. Seekordses saates on LHV investeerimisteenuste juht Allan Gaidunko ja LHV privaatpanganduse investeerimisteenuste juht Argo Metsaru, kes käivad läbi aasta kõige olulisemad sündmused, suurimad mõjutajad ja annavad börsiaastale oma hinnangu. Samuti kuuleme veidi lähemalt, millega tegeleb LHV privaatpangandus ja mis on portfellihalduse teenus ning andsime lõpetuseks ka paar lugemis- ja kuulamissoovitust. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee.Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Käes on lõppeva 2023. aasta viimane episood. Seekordses saates on LHV investeerimisteenuste juht Allan Gaidunko ja LHV privaatpanganduse investeerimisteenuste juht Argo Metsaru, kes käivad läbi aasta kõige olulisemad sündmused, suurimad mõjutajad ja annavad börsiaastale oma hinnangu. Samuti kuuleme veidi lähemalt, millega tegeleb LHV privaatpangandus ja mis on portfellihalduse teenus ning andsime lõpetuseks ka paar lugemis- ja kuulamissoovitust. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee. Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Poliitikud Mart Helme ja Martin Helme räägivad läbikukkunud riiklikest majandusprognoosidest, Ukraina äraspidisest aitamisest ning totalitaristlikest ilmingutest USA-s.Poliitikasaade “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

EKRE esimees Martin Helme võtab intervjuus legendaarsele telemehele ja poliitikule Urmas Reitelmannile kokku lõppeva aasta ja teeb ennustusi järgmiseks. 

Saates on taaskord külas Vallo Arumäe, kes on ettevõtja, mentor ja treener, kelle missiooniks on inspireerida läbi isikliku eeskuju inimesi, kes soovivad olla vabad ja juhtida ise oma elu, jagades nendega reaalse elu kogemusi ja aidates neil leida üles vastused enda seest. Alustas ta oma äritegevust umbes 20 aastat tagasi, olles ise 25-aastane. Kokku on ta juhtinud 12 ettevõtet. Täna on ta nelja aktiivse majandustegevusega ettevõtte juhatuses. Ta on tänaseks loonud ettevõtmise nimega Starfish Academy, mis oma olemuselt on rahaliselt vabade ettevõtjate ja investorite kogukond, kes on pühendunud teadlikule arengule ja kasvamisele, et elada tähendusrikkamat elu. Kohtutakse järjepidevalt loodud live ja online kasvukeskkonnas, et jagada üksteisega reaalse elu kogemusi, teha koos tehinguid ja seeläbi kiirendada õppimisteekonda. Vallo eesmärgiks on aidata saavutada rahaline vabadus läbi äri ja investeerimise elades samaaegselt harmoonilist elu. Starfish Academy pakub selliseid teenuseid nagu webinarid, workshopid, nelja nädalane Rahalise intelligentsuse sissejuhatav kursus, kahe päevased Rahalise intelligentsuse intensiivkursused, meeskonnatreeningu workshopid, LIVE2LEAD juhtimiskonverents, mastermind grupid, coaching ja mentorlus. Selles saates räägime Valloga rahast, rikkusest, majanduskriisist ja selles paremini toime tulemisest, investeeringutest, rahatarkusest ettevõtjatele ja ettevõtetele ja kuidas pikaajaliselt rahaline vabadus läbi investeeringute endale kindlustada. Kui soovid kuulata eelmiseid minu poolt salvestatud saateid Valloga, siis ole hea ja mine ning otsi üles saated, mille nimed on: #139 Coach, speaker ja treener Vallo Arumäe finantsvabaduse saavutamisest ja rikaste mõtteviisist #192 Rahalise vabaduse ekspert Vallo Arumäe - Rahalise sõltumatuse tasemed - Osa I #194 Rahalise vabaduse ekspert Vallo Arumäe - Rahalise sõltumatuse tasemed - Osa II #196 Rahalise vabaduse ekspert Vallo Arumäe - Rahalise sõltumatuse tasemed - Osa III #206 Webinari sari "Rahast lage - mindset'i muutes rikkaks" - ettevõtja Vallo Arumäe https://www.starfishacademy.ee/ https://www.starfishacademy.ee/sisering-inner-circle/ https://www.linkedin.com/in/valloarumae https://www.instagram.com/valloarumae https://www.instagram.com/starfishacademy.eesti https://www.facebook.com/starfishacademy.eesti Facebook: www.facebook.com/chriskalapodcast www.facebook.com/chriskkala Instagram: www.instagram.com/chriskkala/

"Olen suur ostleja aga olen ka õppinud pidurit tõmbama," tunnistab Hanna Marinson, keda tunneme artisinimega LeHanna. Juba kolmandat aastat on eetris Kroonika podcast, mis pühendatud Mustale Reedele ja kus külas naine, kes teab, kuidas mõelda enda jaoks välja vabandusi, et midagi uut osta. Samas on Hannast saanud teadlik ostleja, kes avaldab sel korral oma Musta Reede ostude nimekirja.

Benjamin and Tadeusz give their quickfire review of the debut Estonia entry for the 21st Junior Eurovision Song Contest. Arhanna will represent Estonia in Nice with the song "Hoiame Kokku". The following is just a quickfire review as Benjamin and Tadeusz give their brief initial thoughts which are subject to change. An abbreviated version of the podcast featured in 22 October's weekly News Update.

Tartu Ülikooli muuseumis avati kunsti ja teaduse suhet uuriv näitus.

XXVIII Rahvusvaheline Festival ORIENT et OCCIDENT algab 18.

Täna on meil saates külas naine, kes on kehastus ütlusele: ''Kes palju teeb, see palju jõuab!''. Ta on oma suhteliselt lühikese elu jooksul suutnud proovida ja korda saata kogemusi, millest paljud meist on vaid filme näinud - käinud Kaitseväes ja teeninud Scoutspataljonis, töötanud miinitõrjujal, esindanud Eestit ja Kaitseväge erinevatel spordivõistlustel (ka Eestist väljas), saanud emaks, kasvatanud hektarite viisi küüslauku ja mida kõike veel! Tänases saates on külas imeline naine, Kärt Praks! Räägime temaga muuhulgas: tema kogemusest ja juhtumistest naisena Kaitseväes; suurimast saavutusest; millised 6 kuud kuud tema elust on olnud must auk; emadusest, kui ultrajooksust; vabana tundmisest; tööst miinitõrjujal; miks ta nii palju spordile pühendub; ja mis on tema missioon. Saadet juhivad Sandra Raju ja Henri Kruusel. Liitu perega ⁠⁠⁠⁠INSTAGRAM'is⁠⁠⁠⁠ Vaata videosalvestust ka ⁠⁠⁠⁠YOUTUBE'is⁠⁠⁠⁠ Illustratsioonide autor Elisabeth Undrits (IG ⁠⁠⁠⁠@peppermint.art⁠⁠⁠⁠)

Arutelus osalejad: Kaja Kallas (Reformierakond), Jüri Ratas (Keskerakond), Lauri Läänemets (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Lauri Hussar (Eesti 200), Urmas Reinsalu (Isamaa) Arutelujuht: Grete Arro ja Mirko Ojakivi Arutelu korraldaja: Arvamusfestival ja Miltton Events Arvamusfestivali parlamendierakondade esimeeste debatt toimub kahe moderaatori juhtimisel. Arutelu kestab 1,5 tundi ning koosneb kolmest peamisest teemaplokist: 1. Julgeolek (sh kuidas Eesti välispoliitikaga mujal maailmas silma paistab) 2. Ränne (sh kliimapõgenikud, kes järgnevate kümnendite jooksul meie laiuskraadidele uut kodu vajavad; Eesti majanduse vajadus töökäte järele) 3. Kindlasti võivad jutuks tulla ka muud teemad, mis on debati toimumise hetkel päevakajalised. Iga teemaploki aruteluks on aega umbes 20 minutit. Nende vahele on planeeritud muust arutelust eristuvad vahepalad, mille eesmärk on hoida pealtvaatajaid ärksana ja meeleolu üleval. Nimelt esitavad moderaatorid debatis osalejatele lühikesi vaheülesandeid. Näiteks pannakse proovile, kui hästi mäletatakse iseenda ja oma kolleegide varem välja öeldud tsitaate. Kokku on arutelude vahel kolm ülesannet, mille stiil on küll lõbus, aga ka sõbralik ja debati sisu toetav.

Neste episódio recebemos Daniel Leite Costa, Doutor em Design (UFPE), professor em Jogos Digitais na UniFacisa e Senior UX Designer na Kokku. Conversamos sobre sua tese de doutorado que adapta o conceito de Design Thinking Canvas para a inclusão de requisitos de acessibilidade no desenvolvimento de interfaces de videogames. Ajude a financiar o Holodeck Design no Apoia.se ou fazendo doações pelo PicPay. Siga o Holodeck no Twitter, Facebook, Instagram, YouTube e entre em nosso grupo de Discord do Regras do Jogo. Nossos episódios são gravados ao vivo em nosso canal na Twitch, faça parte também da conversa. Participantes Fernando Henrique Anderson do Patrocínio Daniel Leite Costa Dicas culturais: Octopath Traveler V de Vingança, de Alan Moore O Exorcista, livro e filme Hereditário Street Fighter 6 Dead Space (2023) Série Alien Alien: Isolation Scorn Músicas: Persona 5 – Beneath The Mask lofi chill remix Sonic Youth – Teenage Riot

Tänase saate külaline Maria Karumets pani koos elukaaslase Tuljoga kolm last bussi (neist väikseim tol hetkel 9kuune) ja võttis suuna lõunamaale. Kokku veedeti ligi kolm kuud Kreekas. Maria tunnistab, et on alati olnud rändurihing ning laste tulek ei pannud reisimist pausile. Kolme lapsega bussis reisides tuli tema sõnul küll keerulisi olukordi ette, aga neid on ka kodus olles. Bussis on lihtsalt ruutmeetrite arv väiksem ning pole nii lihtne pääseda end tuulutama. Saatekülaline kinnitab, et reisimine mõjus lastele hästi ning põnnid olid rõõmsad vanemate jäägitu tähelepanu üle. Lõppkokkuvõttes polnud hullu ka sellest, et võsukesed korduvalt haigeks jäid... kuigi tõesti, kõhulahtisuse käes vaevlevate lastega oli bussis keeruline. Saates tuleb juttu veel sellest, miks on Kreeka hea asukoht pikemaks peatumiseks; mis sai, kui nende sõiduk katki läks; kuidas pisikeste lastega ebamugavates oludes hakkama saada ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

"Nagu suurte ettevõtmistega tihti juhtub, läks ka siin info pisut lappama ja kontserdipaigal oodati etteastet nimega „Särav barokk“. Ühele päevale kiilutud kolmel kontserdil – Rakvere keskkoolis, Rakvere Lihakombinaadis ja Tapa üksikjalaväe pataljonis – ei tundunud kontserdipaikade ega ka publiku poole pealt olevat kuigi suurt ühisosa, kuid üht-teist siduvat võis ometi leida. Kokku said kontsertidest osa ligi 600 inimest, kellest vabatahtlikult oleks „säravat barokki“ tulnud kuulama ehk vaid mõned, kui sedagi. Lisaks kavale, mis pealkirjaga kuidagi ei haakunud, jäi publik armutult ilma ka igasugusest äratundmisrõõmust. Tundub, nagu oleks muusikalise suitsiidi tarvis kõik tingimused täidetud...," kirjutas Tähenduse teejuhtide [27. numbris](https://teejuhid.postimees.ee/7694928/taavi-mats-utt-25-sfaaride-muusika) varajase muusika ansambli [Cantores Vagantes](https://www.emic.ee/?sisu=interpreedid&mid=33&id=152&lang=est&action=view&method=biograafia) kunstiline juht Taavi-Mats Utt. Kõnealuses kirjatükis oli jutt samanimelisest vestlusringist, kus Taavi-Mats osales koos klavessinist [Reinut Tepiga](https://www.youtube.com/watch?v=oXox4NTivp4&t=1s). Täna on Taavi-Mats stuudios Cantores Vagantese teise kunstilise juhi Reet Sukaga. Mul on plaanis uurida, mis säravas barokis ehk varajases muusikas vahepeal on põnevat juhtunud. Peatse kohtumiseni! H.

"Nagu suurte ettevõtmistega tihti juhtub, läks ka siin info pisut lappama ja kontserdipaigal oodati etteastet nimega „Särav barokk“. Ühele päevale kiilutud kolmel kontserdil – Rakvere keskkoolis, Rakvere Lihakombinaadis ja Tapa üksikjalaväe pataljonis – ei tundunud kontserdipaikade ega ka publiku poole pealt olevat kuigi suurt ühisosa, kuid üht-teist siduvat võis ometi leida. Kokku said kontsertidest osa ligi 600 inimest, kellest vabatahtlikult oleks „säravat barokki“ tulnud kuulama ehk vaid mõned, kui sedagi. Lisaks kavale, mis pealkirjaga kuidagi ei haakunud, jäi publik armutult ilma ka igasugusest äratundmisrõõmust. Tundub, nagu oleks muusikalise suitsiidi tarvis kõik tingimused täidetud...," kirjutas Tähenduse teejuhtide 27. numbris [1] varajase muusika ansambli Cantores Vagantes [2] kunstiline juht Taavi-Mats Utt. Kõnealuses kirjatükis oli jutt samanimelisest vestlusringist, kus Taavi-Mats osales koos klavessinist Reinut Tepiga [3].Täna on Taavi-Mats stuudios Cantores Vagantese teise kunstilise juhi Reet Sukaga. Mul on plaanis uurida, mis säravas barokis ehk varajases muusikas vahepeal on põnevat juhtunud.Peatse kohtumiseni!H.————————————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7694928...[2] https://www.emic.ee/?sisu=interpreedi...[3] • 25. Reinut Tepp j... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tänase saate külaline Ene Lepp on elanud Tansaanias peaaegu üheksa aastat – ta nendib, et elu Eestis läks liiga üksluiseks, lapsed said täiskasvanuks ja oli võimalik teha elumuutus. Tansaanias peab Ene giidiametit ning viib turiste safarile. Kuna õige Aafrika on siiski mandri peal, rõõmustab ta, et üha enam Tansaania puhkusesaare Sansibari külastajaid otsustab ka safarile minna ja õiget kohalikku eluolu avastada. Saates jutustab Ene, millised on parimad kohad safarile minekuks, miks uudistada ka kohalikke hõime, missugused on safari külastamise reeglid, kuidas raha kokku hoida ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külalised on Ats Remmelg ja Kätlyn Jürissaar, kes on kirglikud rattamatkajad. Kokku on käidud kahel pikal rattamatkal. Ats oli see, kes Kätlynit rattapisikuga nakatas – nii tunduski see Kätlyni jaoks nii põnev, et oli nõus minema rattamatkale ilma mingi füüsilise ettevalmistuseta. Noor naine tunnistab naerdes, et eks esimesed poolteist kuud tõstis ta valuga jalga ratta peale… Kolmveerand aasta jagu kestev rattamatk võtab loomulikult ka palju raha… nii teavad Kätlyn ja Ats, et oleks saanud sama summa eest teha kena korteri sissemaksu. Ometi nad ei kahetse midagi, sest armastavad elamusi. Veel tuleb saates juttu Verona mereäärsel promenaadil magamisest; kuidas jalgrattamatkal kümme kilogrammi juurde võeti; ehmatavast hetkest Poolas, mil Kätlyn arvas, et saab surma ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Kuuekümnendate aastate lõpus avaldas USA ökoloog Garret Hardin ajakirjas Science ülerahvastusprobleemi käsitleva artikli "Ühispõllu tragöödia". Hardin väitis, et miljonite üksikindiviidide iseseisvad soojätkamisotsused põhjustavad inimeste arvu kiirest kasvust tingitud loodusvarade nappuse. Oma arutluskäigu toetuseks tõi Hardin näite keskaegsest Euroopast, kus külakogukonnale kuulunud maa liigse karjatamise käigus sageli viljatuks muutus. Asi oli selles, et igal üksikul taluperel oli selge huvi oma lehm ühispõllule saata, sest sellest saadav tulu kuulus otse talle, samal ajal kui ülekarjatamisest tingitud kulu langes kogu külale. Sealt alates tähistabki ühispõllu tragöödia majanduskirjanduses tihti korduvat olukorda, kus eraomandiõiguste puudumise tõttu tekib indiviididel ajend mingit ühisvara üle kasutada, sest kellelgi neist ei ole kõnaluse hüvisega mingit pikemaajalist plaani. Umbes nii artulesin ma oma "Kassi nurinates" ilmunud laastukeses "Ühispõllu tragöödia". Garret Hardin tuli jutuks ka 7. juunil Tartus salvestatud vestlusringis Kaido Kama ja Kristjan Zobeliga. Kokku tõi meid eelmisel aastal ilmunud Kristjani raamat "Ökoloogia võhikutele". Hardin tuleb jutuks selle raamatu 25. peatükis "Üks tragöödia teise otsa". "Lisaks ühisvaratragöödiale on ta tuntud ka nn Hardini Esimese Inimökoloogia Seaduse järgi," kirjutab Kristjan Zobel. "Me ei saa kunagi teha korraga ainult ühte asja. Igal vahelesegamisel looduse toimimisse on arvukalt tagajärgi, millest paljud on ennustamatud." Mul on tunne, et Hardini eelmainitud artiklist lugesin ma esimest korda "20. sajandi kõige huvitavamast panpsühhistlikust filosoofist" Alfred North Whiteheadist, kelle 1925. aastal ilmunud raamatust "Teadus ja moodne maailm" kirjutasin ma neli aastat tagasi väikese nupukese Eesti Ekspressi suverubriiki "Filosoof päevitab". Hardin ei kirjuta Whiteheadist aga seoses panpsühhismiga, vaid tragöödiaga. "Kaasahaarava tragöödia põhiolemus ei peitu kurbuses, vaid sündmuste käigu pühalikus halastamatuses. Saatuse paratamatust valgustavad inimelu juhtumid on aga tõepoolest kurjad, sest pääsemise võimatus tehakse meile näidendis selgeks just läbi selliste juhtumite," kirjutab Whitehead "Teaduses ja moodsas maailmas", millele Hardin oma artiklis tähelepanu juhib. Head uudistamist! H.

Kuuekümnendate aastate lõpus avaldas USA ökoloog Garret Hardin [1] ajakirjas Science ülerahvastusprobleemi käsitleva artikli "Ühispõllu tragöödia". Hardin väitis, et miljonite üksikindiviidide iseseisvad soojätkamisotsused põhjustavad inimeste arvu kiirest kasvust tingitud loodusvarade nappuse. Oma arutluskäigu toetuseks tõi Hardin näite keskaegsest Euroopast, kus külakogukonnale kuulunud maa liigse karjatamise käigus sageli viljatuks muutus. Asi oli selles, et igal üksikul taluperel oli selge huvi oma lehm ühispõllule saata, sest sellest saadav tulu kuulus otse talle, samal ajal kui ülekarjatamisest tingitud kulu langes kogu külale. Sealt alates tähistabki ühispõllu tragöödia majanduskirjanduses tihti korduvat olukorda, kus eraomandiõiguste puudumise tõttu tekib indiviididel ajend mingit ühisvara üle kasutada, sest kellelgi neist ei ole kõnaluse hüvisega mingit pikemaajalist plaani.Umbes nii artulesin ma oma "Kassi nurinates" [2] ilmunud laastukeses "Ühispõllu tragöödia". Garret Hardin tuli jutuks ka 7. juunil Tartus salvestatud vestlusringis Kaido Kama ja Kristjan Zobeliga. Kokku tõi meid eelmisel aastal ilmunud Kristjani raamat "Ökoloogia võhikutele" [3]. Hardin tuleb jutuks selle raamatu 25. peatükis "Üks tragöödia teise otsa". "Lisaks ühisvaratragöödiale on ta tuntud ka nn Hardini Esimese Inimökoloogia Seaduse järgi," kirjutab Kristjan Zobel. "Me ei saa kunagi teha korraga ainult ühte asja. Igal vahelesegamisel looduse toimimisse on arvukalt tagajärgi, millest paljud on ennustamatud."Mul on tunne, et Hardini eelmainitud artiklist lugesin ma esimest korda "20. sajandi kõige huvitavamast panpsühhistlikust filosoofist" Alfred North Whiteheadist [4], kelle 1925. aastal ilmunud raamatust "Teadus ja moodne maailm" [5] kirjutasin ma neli aastat tagasi väikese nupukese [6] Eesti Ekspressi suverubriiki "Filosoof päevitab".Hardin ei kirjuta Whiteheadist aga seoses panpsühhismiga, vaid tragöödiaga. "Kaasahaarava tragöödia põhiolemus ei peitu kurbuses, vaid sündmuste käigu pühalikus halastamatuses. Saatuse paratamatust valgustavad inimelu juhtumid on aga tõepoolest kurjad, sest pääsemise võimatus tehakse meile näidendis selgeks just läbi selliste juhtumite," kirjutab Whitehead "Teaduses ja moodsas maailmas", millele Hardin oma artiklis tähelepanu juhib.Head uudistamist!H. —————————————[1] https://en.wikipedia.org/wiki/Garrett...[2] https://www.apollo.ee/kassi-nurinad.html[3] https://www.postimehekirjastus.ee/raa...[4] https://youtu.be/b4fA-pqcuc0?t=1 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Tänase saate külaline Mirjam Kruusmaa jutustab meile Hawaiist. Kuigi Mirjamil ja tema mehel Antonil oli plaanis Hawaiile minna oma kahe tütrega, siis lõpuks tuli vanem tütar koju jätta – sest muidu oleks kohale jõudes pidanud jääma koroonakarantiini… Paar kuud enne reisi majutushindadega tutvudes tabas neid aga kerge šokk, sest hinnad olid ülikallid – näiteks öö kahele oli 300-400 dollari kandis ning need hostelid olid niisugused, kuhu lapsi isegi ei lubatud. Seega otsustati telkimise kasuks, mis aitas palju raha säästa. Enamikel öödel telkides polnud perel aga isegi mitte telkimisluba (mis oli nõutud) ning ühe korra oleksid nad peaaegu trahvi saanud. Saates tuleb juttu veel matkaradadest, autorendist ning veidratest koroonapiirangutest, mida keegi selgitada ei osanud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Ene Timmusk on elanud Kanadas juba üle 30 aasta. Ene saabus koos abikaasaga Kanadasse 1990ndate alguses ning kogu elu tuli alustada nullist. Ka nüüdisajal Kanadasse minnes on sarnane probleem – keeruline on tööle saada, sest pole Kanada töökogemust. Siiski õnnestus Enel viimaks leida töö pangas. Ja mitte lihtsalt pangas, vaid Eesti pangas! Tänaseks on see siiski ühinenud lätlaste kohaliku pangaga. Kanadas suhtutakse multikultuursusesse väga soosivalt ning iseendaks on lihtne jääda. Nii tegutseb tänaseni aktiivselt Eesti kogukond, kuigi Ene hinnangul tuleks kõikidesse tegemistesse siiski kasuks teatav uus hingamine. Kokku hoiavad aga eelkõige pikalt Kanadas elanud eestlased. Need, kes on viimastel aastatel saabunud, kipuvad pigem omaette jääma. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Uues "Autotunnis" kipub teema säästlikuks. Kuidas kõrgete kütusehindadega hakkama saada ning saate teises pooles räägime sellest, kuidas elektriautot panna börsihinna järgi soodsamat särtsu valima. Lisaks veel linnatolmust, Maseratist, ägedast Audist ja uuest Autoleht Ekstrast. Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.

On avalik saladus, et Eesti kultuur saab suure osa rahast alkoholitootjatelt. Nii maksude kaudu kui otse. Kui aastavahetus rahvusringhäälingus toob kokku konjaki ja kontserdi, siis kas see on lihtsalt süütu kultuuri toetamine või peidetud reklaam? Levila võtab ühe loo pulkadeks lahti. Sõna saavad kõik.Autor: Miina PärnFoto autor/allikas: Siim Lõvi/ERRToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Teele PärnSalvestus ja helikujundus: Janek MurdKasutatud muusika: Berlin Philharmonic - Teemad balletist “Pähklipureja” (P. Tšaikovksi)Staatskapelle Berlin - Norra tants op. 35: II (Edvard Grieg)West Australian Symphony Orchestra - Candide, Act I: Overture (L. Bernstein)Monte-Carlo Philharmonic Orchestra - Habanera (A. E. Chabrier)NFM Wrocław Philharmonic - Fantaasia “Faust” Op. 20 (H. Wieniawski)The Stadium Symphony Orchestra Of New York - Mõõkade tants (A. Hatšhaturjan)

Qual é a importância e benefícios de utilizar metodologias ágeis no desenvolvimento de jogos? Para conversar sobre isso, eu trouxe a Bruna Nóbrega, que atualmente trabalha como Agilista na Tapps, já tendo passado por outros grandes estúdios brasileiros como a PUGA e Kokku. Nós batemos um papo sobre a importância da cultura ágil nas equipes de jogos, alguns frameworks como Scrum e Kanban, os rituais, ferramentas e livros úteis para você conseguir melhorar o processo do desenvolvimento do seu jogo.