Podcasts about eelmisel

Eelmisel nädala toimunud testimisel käivitus ohuteavituse sireenidest vaid kaks kolmandikku. Miks meil selle süsteemi paika saamine nii palju aega võtab ja kuidas me sõjaolukorras elanikkonna kaitsmisega hakkama saame, sellest räägime Postimehe otsesaates päästeameti peadirektori Margo Klaosega. Saatejuht on Ulla Länts.

Eelmisel nädalal, 24.-26.

Eelmisel aastal Noore Džässitalendi tiitli pälvinud Aer on nüüd esmakordselt festivalil Jazzkaar oma ansambliga.

Eelmisel nädalal võttis Rahvusooperi juurdeehituse poleemika ootamatu pöörde, kui majaehituse teema pöördus kriitikanoolteks "Estonia" sisu vastu.

Eelmisel aastal alustanud muuseumikaardi statistika põhjal on 15 000 inimesel taskus muuseumikaart.

Viis korda Eesti jalgpallikoondist esindanud 21aastane Kevor Palumets on tänavu üks kahest eestlasest, kes mängib eurosarja alagrupiturniiril. Suvel Soome tippklubi HJKga siirdunud on seal koheselt põhimeeste sekka tõusnud ja nimetati ka kuu mängijaks. Kõigest sellest ja paljust muust rääkis Palumets lähemalt Õhtulehe taskuhäälingus „Kolmas poolaeg“. Palumetsa aasta esimene pool oli kohutav. Waregemi Zulte poolkaitsja soovis juba talvel klubi vahetada. Variante oli näiteks nii Leedust (Panevežys) kui Šveitsist (Schaffhausen), aga kas ei sobinud pakkumine talle endale või ei jõudnud klubid omavahel kokkuleppele. Nii tuli tal end kuidagi pool aastat töös hoida, kuni tuli päästev pakkumine Soomest. Ka HJK ja Zulte läbirääkimised ei kulgenud lihtsalt ja kestsid ligemale kuu aega, aga lõpuks said need tehtud. „Eelmisel aastal oli Belgias selline raidumine, et üldse naeratada, aga nüüd valiti mind meeskonna kõige positiivsemaks vennaks. Tunnen ise ka, et mentaalselt olen vabanenud,“ rõõmustas Palumets. Kuigi alguses läks eestlasel ka Helsingis aega, et end käima saada, siis nüüd on ta tõusnud kõige olulisemate lülide sekka. Äsja teatas HJK, et fännid valisid ta kuu mängijaks ning ta mängib suurimaid minuteid. "Soomlased vaatavad ikka läbi nalja eestlastele alla, et mis Eesti, sinna lähme ju ainult alkoholi järele. Aga ma olen suhtumisega, et löön siin läbi. Juba sellepärast, et ma ei taha Belgiasse tagasi minna, on mul vaja läbi lüüa!“ kuulutas ta. Nüüd on Palumetsa eesmärk mängida end HJKs nii oluliseks, et klubi kasutaks detsembris ostuvõimalust. Tabasalu kasvandiku abiga pääses HJK UEFA konverentsiliiga alagruppi. Näiteks Montenegro klubist FK Dečićist saadi jagu alles penaltiseeria abil ja otsustava löögi kõmmutas sisse just Palumets. Vaatamata oma noorele eale on ta löönud palju otsustavaid penalteid ja nende anatoomiast tuleb saates ka pikemalt juttu. Kümne aasta perspektiivis soovib Palumets karolmetsalikult järkjärgult end aina kõrgemale tasemele mängida ning lõpuks näiteks Bundesligasse jõuda.

Eelmisel nädalal kukkus Ukrainas alla F-16 hävitaja ja piloot hukkus. Kuidas Ukraina neid lennukeid lahingutegevuses kasutab ja mis juhtuda võis, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» kindralmajoriga reservis Neeme Väliga. Saatejuht on Ulla Länts.

Eelmisel nädalal toimus Lääne-Virumaal Eesti esimene naiskirjanike seminar.

Eelmisel nädalal toimunud 31.

Külas on LHV Varahalduse portfellihaldur Martin Möllits. Räägime muutunud intressikeskkonnas populaarseks saanud varaklassist ehk võlakirjadest. Eelmisel nädalal teates Eesti riik, et plaanib juba sel aastal pakkuda riigivõlakirju. Mida neist arvata? Teeme põgusa kokkuvõtte möödunud nädalavahetusel toimunud Investeerimisfestivalist ning vaatame otsa nii Euroopa kui USA markopildile. Nüüd ootab aga Turutegijaid ees väike suvepuhkus, et jätkata uue hooga juba 8. augustil. Saate tegid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja LHV makroanalüütik Triinu Tapver.   Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Külas on LHV Varahalduse portfellihaldur Martin Möllits. Räägime muutunud intressikeskkonnas populaarseks saanud varaklassist ehk võlakirjadest. Eelmisel nädalal teates Eesti riik, et plaanib juba sel aastal pakkuda riigivõlakirju. Mida neist arvata? Teeme põgusa kokkuvõtte möödunud nädalavahetusel toimunud Investeerimisfestivalist ning vaatame otsa nii Euroopa kui USA markopildile. Nüüd ootab aga Turutegijaid ees väike suvepuhkus, et jätkata uue hooga juba 8. augustil. Saate tegid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja LHV makroanalüütik Triinu Tapver.  Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.eeFinantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Rahustite ja unerohtude liigtarvitamine on väheräägitud, aga põletav rahvatervise probleem. Eelmisel aastal sai retsepti ligi 127 000 inimest. See on pea iga kümnes Eesti elanik. Umbes viiendik võtavad neid pidevalt või suures koguses. Oma loo räägib Kristo, kes libises pahaaimamatult rahustisõltuvusse, mida murda on kuratlikult keeruline. Kuidas probleemi lahendada? Kas suurema teadlikkusega? Rangemate piirangutega? Levila teeb keerulise teema selgemaks. Sõna saavad sõltlased, arstid, pühapäevatarvitajad ja poliitikategijad. 

Eelmisel nädalal tähelepanu pälvinud Eesti spordikohtu loomine jääb mitmes asjas arusaamatuks – mida ta haldaks, millised oleksid täpsed reeglid ja miks seda ikkagi vaja on? Segadust on palju rohkem kui selgust. Teemadeks veel: Kalev/Cramo võidumarss, Euroliiga probleemistik, neljapaadi napp triumf ja Tõnu Endreksoni ajalooline saavutus, Paul Aroni liidrikoht F2 MM-sarjas, Rafael Nadal, jäähoki MM Prahas tegi soomlased kadedaks, (naiste) Meistrite liiga finaal ja Tadej Pogacari ülemvõim. Saatejuhid Ott Järvela ja Joosep Susi.

Eelmisel nädalal sai avalikuks eestlaste paraadvorm Pariisi olümpiamängudel. Selle looja on disainer Reet Aus, kes pidas komplekti luues silmas ringdisaini põhimõtteid.

Eelmisel nädalal, 11.-13.

FK354! Jaapani traagilised armastuslood Peipsi järve ääres. Just see ootab ees kõiki neid, kes lähevad kinno vaatama Marko Raadi uut filmi “Biwa järve 8 nägu”. Meil on külas selle filmi peaosatäitja Elina Masing, kes meenutab, kuidas suvine Peipsi filmitegijaid kohtles. Uudistes räägime Timur Bekmambetovi uuest trillerist, Jonah Hilli uuest mustast komöödiast ja James Gunn'i Supermanist. Kinno saabuvad “Biwa järve 8 nägu”, “Eelmisel suvel”, “Nähtamatu sõber” ja “Bernadette”. Saatejuhid Lauri Kaare ja Kristjan Gold.

FK354! Jaapani traagilised armastuslood Peipsi järve ääres. Just see ootab ees kõiki neid, kes lähevad kinno vaatama Marko Raadi uut filmi “Biwa järve 8 nägu”. Meil on külas selle filmi peaosatäitja Elina Masing, kes meenutab, kuidas suvine Peipsi filmitegijaid kohtles. Nudimata versiooni kuulajatele on meil maisupalaks intervjuu “Savusanna sõsarate” produtsendi Marianne Ostratiga, kes meenutab pöörast sõitu Oscari-rallil. Uudistes räägime Timur Bekmambetovi uuest trillerist, Jonah Hilli uuest mustast komöödiast ja James Gunn'i Supermanist. Kinno saabuvad “Biwa järve 8 nägu”, “Eelmisel suvel”, “Nähtamatu sõber” ja “Bernadette”. Sisukord: 03:44 Intervjuu: Marianne Ostrat 1:03:34 Kirjad 1:17:07 Edetabel 1:23:56 Uudised 1:34:39 Intervjuu: Elina Masing 2:05:18 Biwa järve 8 nägu (Eesti) 2:08:36 Eelmisel suvel (Prantsusmaa) 2:11:24 Nähtamatu sõber 2:14:40 Bernadette (Prantsusmaa) 2:21:36 Telekava

Eelmisel nädalal jõudis kinodesse Eeva Mägi esimene täispikk mängufilm "Mo mamma".

Tegemist on saate VOL.2-ga, esimest saadet on võimalik järele kuulata endale sobivast podcasti kuulamise keskkonnast või soovi korral vaadata meie vestlust Chris Kala podcasti Facebooki kui ka YouTube kanali videodest. Eelmisel korral rääkisime Marioga väga sügavuti, ka pisarad saime põhimõtteliselt teineteiselt välja meelitatud. Eelmise saate peamisteks teemadeks olid meeste asetus meie ühiskondlikus, suhete ja iseendaga olemise vormis, arutleme suhete ja nende tasakaalu teemadel ning puudutame lisaks ka teemasid nagu meheks olemine, kuidas hoida ennast seejuures tasakaalus ja mida tähendab olla tasakaalus, iseenda vastu aus olemine, hetke vajaduste rahuldamine ja tassi täitmine. Nagu lubatud, siis oleme otsustanud kaks saadet üles ehitada püramiidina, kus esimeses episoodis alustasime filosofeerivalt ja lõpetasime tervisega.Teises osas alustame tervisest ja toitumisest ning lõpetame taaskord filosfeerimise ja eksistentsiaalsema poolega. Head kuulamist! Seekordse “Chris Kala podcast” külaliseks on paljudele tuntud multitalent Mario Pruul, kelle viimaste aastate suurimaks tööpõlluks on olnud arendada, kasvatada ja juhatada kodumaise toidulisandi äri Ecosh tegemisi. Ecosh kasvas koroona ajal suuresti, jõudes pea miljon käibeni ja ka meeskond olevat kasvanud vahepeal 30 liikmeliseks, kus mitte ainult ei väärtustata töötaid õiglase tasuga, vaid ka nelja päeva töönädalaga. Mario teine pool on tugevalt mõjutatud muusika maailmast, millega tegi ta algust juba 90ndatel, keskkooli ajal Viljandimaal kultuurimajades, koolimajades ja ööklubides pidusid tehes. Mario DJ-ga on fookuse võtnud ekstaatilisele tantsule, mille oskus või õnnestumine seisneb mängitava muusika sagedusse sulandumisel ja sellesse alistumisel. Muusika on vibratsioon-sagedus ja Sina vibreerid iga hetk mingil sagedusel. Tänases podcastis vestleme sellistel teemadel nagu meeste tervis, toidulisandid, tervislik toitumine, rikkus ja raha, väärtuse loomine. Ecoshi "Mehe vägi" tootega saad tutvuda siin: https://ecosh.ee/toode/mehe-vagi-vitamiinid-meestele/ Facebook: www.facebook.com/chriskalapodcast www.facebook.com/chriskkala Instagram: www.instagram.com/chriskkala/

Külaline on eelmisel nädalal 50.

Ilmade poolest võrdlemisi nukral oktoobri teisel laupäeval jätkavad mõõduvõttu Eesti mälumängu kõrgliigasse kuuluvad targad, kelle teadmisi klimaatilised eripärad teatavasti ei raputa. Eelmisel nädalal võidurõõmu maitsnud tallinlased Viljar Alnek ja Kaarel Silmato on püüdnud sülle väljakutse kinda revanšimaiastelt tartlastelt Tiit Naaritsalt ning Priit Naruskbergilt. Duelli ohjab ja saadet juhib Timo Tarve.

Eelmisel nädalavahetusel toimus Viljandi Pärimusmuusika Aidas pärimusmuusika auhinnagala Etnokulp 2023.

Eelmisel nädalavahetusel etendunud kogupereooper "Mängime Sevilla habemeajajat" oli suunatud lastele ja ooperipelguritele.

Eelmisel aastal kehtestati Tallinnas vaid 15 detailplaneeringut. Miks sajad planeeringud pealinnas lõputult venivad, pärssides nõnda elamuehitust ning suunates uut kodu otsivaid peresid kolima Tallinnast ära Harjumaa valdadesse?

Eelmisel nädalal kerisid Põhjala tehases pulsi üles peadpööritavavaid trikke tegevad ekstreemsportlased - mugavustoonid olid kodust nii kaugel, kui veel olla said!

Pihlakuu kolmas laupäev toob stuudiolaudade taha taas klassikutest rivaalid. Eelmisel laupäeval saavutatud väärt võitu Tallinna üle asuvad kaitsma Tartu Ülikooli geograafid-kaasprofessorid, Eesti kartograafia kaasaegne klassik Taavi Pae ning Sumatra saare keskkonnagaaside paremaid Eesti soost tundjaid Jaan Pärn. Tallinnas ihuvad revanšile hammast Eesti Mälumänguliidu kauaaegne juht, keskkonnainsener Indrek Salis ning käsipalli- ja mälumängumaestro Jevgeni Nurmla. Saadet ja mängu juhib Timo Tarve.

Arutelus osalejad: Egert Belitšev (Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor), Kert Valdaru (rändeekspert), Raivo Vare (ettevõtja), Lea Danilson-Järg (erakond Isamaa) Arutelujuht: Piia Osula (ERR ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Politsei- ja Piirivalveamet Eestisse saabub elama rohkem inimesi kui meie juurest lahkub, nii juba 8 aastat järjest. Eelmisel aastal jäi saldo plussi 40 000 inimesega, sh kümned tuhanded Ukraina kodanikud, kes on leidnud Eestis kaitse sõja eest. Eestist on saamas ka atraktiivne sihtriik riikides, mis on kaugemal ning kelle kultuur ja traditsioonid on kohati meie omadest päris erinevad. Millised on sisserände võimalused ja ohud? Kes ja kuidas otsustab, kui palju ja keda Eestisse lubatakse? Kuidas täita töökohti ja turgutada majandust, kuid hoolitseda samal ajal riigi julgeoleku eest? NB! Tehnilistel põhjustel ei ole salvestus terviklik.

Eelmisel laupäeval alustatud mängu jätkavad tallinlased Epp Kõiv ja Viljar Alnek ning tartlased, Robert ja Anna Linda Varik. Saadet ja mängu juhib Hannes Rumm.

Eelmisel nädalal teatati lennufirma Nordica halvast majanduslikust seisust. Miks Eestil lennundusäri ajamine ei õnnestu ja kas kulutused konsultatsioonifirma palkamiseks on mõistlikud, sellest räägime kliimaminister Kristen Michaliga. Saatejuht on Ulla Länts.

Eelmisel nädalal lõpetas Tallinna Muusika- ja Balletikooli 1.

Klubikorvpalli hooaeg on läbi, vähemalt Eestimaal. Tarkade klubi ehk podcasti „Pihtas põhjas“ saatejuhid võtavad kokku viimased jutud ja hõikavad välja Korvpalli Herbert 2023 laureaadi. Stuudios tavapärane kolmik – Gert Kullmaäe, Janar Talts, Ivar Jurtšenko. Hooga võetakse kokku medalite jagamine PAF korvpalli meistriliigas. Kaks meest istuvad laua taga medal kaelas, kolmas ootab kuldset autasu BC Kalev/Cramolt. Lauale pannakse teooria, et finaalseeria otsustati juba enne mängude algust. Piisas ühest intervjuust, mis kruttis Cramo mängijad ülesse ning ülejäänu oli juba tehnika küsimus. Talts teooriaga ei nõustu, aga... Fakt on see, et Tartu Ülikool/Maks&Moorits mängis teist aastat järjest finaalis ja teist aastat järjest finaalseerias ühtegi võitu ei saadud. Küll on Tartu ridadest üks mees lennanud järgmiseks hooajaks juba oluliselt kõrgemale, teinud lepingu Prometey meeskonnaga. Räägime nii Andrii Voinalovychist kui ka finaalseeria kõige väärtuslikumaks mängijaks tunnistatud Oleksandr Kovliarist. Pärnu Sadama ja Viimsi/Sportlandi pronksiseeriast imbub lagedale nii mõndagi õpetlikku. Enda ja mängijate motiveerimine, tervisemured, finaalseeria eitamine. Kullamäe räägib asjadest, mis seni jäänud eesriide varju. Rahvusvahelistest sarjadest peatutakse pikemalt FIBA Meistrite liigal, Euroliigal ja NBA-l. Jurtšenko viskab õhku küsimuse, kas Talts ja Kullamäe tahavad Madridi Reali peatreenerilt Chus Mateolt vabandust paluda? Huvitav, mille eest? Korvpalli Herbert 2023 on Kalle Põder. Seekord otsustati esile tõsta ja tunnustada inimest, kes aidanud sportlasi ja eelkõige korvpallureid erinevate tervisemurede ning vigastuste ravil. Paljude tublide spordiarstide ja füsioterapeutide seast langes valik Kalle Põdrale, kes tervelt 20 aastat toimetas ka Eesti meeste korvpallikoondise taustajõudude hulgas. Hooaja viimase PAF-i auhinnamängu võitis loosi tahtel Urmas Teppo. Palju õnne! Võitjaga võetakse ühendust. Eelmisel korral küsisime: „Kes Eesti peatreeneritest, enne Heiko Rannulat, tuli viimati kahel aastal järjest Eesti korvpallimeistriks?“ Õige vastus on teadagi Alar Varrak, kes võitis Eesti liiga võidutrofee Kalev/Cramoga aastatel 2016 ja 2017. Õigeid vastuseid laekus 36. Tubli töö! Tänud kõigile, kes pika hooaja jooksul meie auhinnamängus kaasa lõid. Mõnusat suvepuhkust ja olge tegusad! Suvi on nautimiseks.

Eelmisel nädalal toimusid Euroradio Jazz Orchestra kontserdid Leedus.

Korvpallipodcasti „Pihtas põhjas“ hooaja eelviimane koosolek. Teemasid palju, nagu ikka ja stuudios jätkuvalt kolm meest – Gert Kullamäe, Janar Talts ning Ivar Jurtšenko. Tõsi, vähe jäi puudu, et seekord olnuks laua taga targutamas vaid kaks osalist, kuna üks ei soovinud kodust välja tulla. Pärast pikka sisemist võitlust oli mees ikkagi kohal ning koosoleku käigus leidnud endale uue hingamise. Kõik tänu Taltsile, kes võttis Tartust kaasa sooja energiat. Mõistagi räägitakse palju poolfinaalseeriast Tartu Ülikool/Maks&Moorits – Pärnu Sadam. Mida kõike selles seerias ei juhtunud! Vigastused, murdumised, ootamatud tagasitulekud, peatreenerite kavalad käigud, lõpusekundite korvid jne. Peaaegu sama kõva vaatemäng kui Belgradi Partizan – Madridi Real Euroliigas. Loomulikult heidetakse pilk ka teisele poolfinaalseeriale, kus BC Kalev/Cramo alistas 3-0 Viimsi/Sportlandi ning vaadatakse ette, mis hakkab juhtuma finaalmängudes ning pronksiseerias. Teine suurem peatükk, millel peatutakse on Euroliiga. Ühtlasi saab podcast arutelu käigus upgrade'itud ehk uuele tasemele viidud – vol 2.0. Mida see täpsemalt tähendab, tasub üle vaadata. Kullamäe loobus Željko Obradovici särgi kandmisest, kuna Partizan kaotas 2-0 eduseisust play-off seeria Madridi Realile. Kuidas ikkagi on võimalik seeria maha mängida, arvestades et eduseisu pealt mindi koduväljakule 20 000 toetava fänni silme alla. Lahatakse ka ülejäänud kolme veerandfinaalseeriat ja tehakse ennustused Final Fouriks. Räägime rahast, nii Euroliiga kui Leedu meistriliiga kontekstis. Millal hakkab PAF Eesti korvpalliliiga või siis PAF Eesti-Läti liiga meeskondadele arvestatavaid summasid sisse tooma? Mida on vaja selleks teha? Podcasti peatoetaja PAF-i auhinnamängu võitis loosi tahtel Herkki Leemet. Palju õnne! Võitjaga võetakse ühendust. Eelmisel korral küsisime: „Kes on NBA mängijatest enne Kevin Duranti sõlminud Nike'iga eluaegse lepingu? Soovisime vastuseks kahte nime – Michael Jordan ja LeBron James. Õigeid vastuseid laekus 51. Tubli töö! Käesoleva saate küsimus puudutab kodust meistriliigat. „Kes Eesti peatreeneritest tuli viimati kahel aastal järjest Eesti korvpallimeistriks?“ Vihje siis asjaolule, et Heiko Rannulal on võimalik sel kevadel võtta teine järjestikune tiitel. Lööge julgelt auhinnamängus kaasa ning pange vastused teele e-maili aadressile: pihtaspohjas@delfi.ee.

Eelmisel nädalal esietendus Theatrumis tantsulavastus "Vaatamata kõigele".

Podcasti „Pihtas põhjas“ tarkade klubi võtab kokku aprillikuu teise poole korvpallisündmused. Stuudios tavapärane kolmik Gert Kullamäe, Janar Talts ja Ivar Jurtšenko. Saate esimene pool kuulub puhtalt PAF Eesti meistriliiga veerandfinaalide lahkamisele. Tähelepanu saavad kõik paarid, esmajoones muidugi vastasseis Rapla-Pärnu, kus seeria läks maksimaalselt pikaks, viienda mänguni. Vähesed teavad, et seeria esimene mäng tekitas telgitagustes päris palju kõneainet. Pärnu kaotas selle kohtumise suurest eduseisust. Võidu korral võinuks seeria lõppeda juba kolme mänguga. Vähemalt teoreetiliselt. Delikaatseid momente jagus veel ja mõistagi nendest ka räägime. Tartu ja Keila vastasseisus pakkus halenaljaka vaatepildi esimene mäng, kus Keila mehed jooksid väljakul ringi suvaliste soojendussärkidega. Kas see on okei, liigal mingisugused reeglid ikkagi on? Keila liider Matej Radunic seerias kaasa ei teinud ja see jättis oma jälje. Saatejuhid kiidavad Keila peatreenerit, kes sõnas Eesti Päevalehele antud intervjuus, et tal hakkavad silmad avanema ja tuleb teadmine, mis korvpallis päriselt toimub... parem hilja kui mitte kunagi. Kalev/Cramo pani selgelt paika Tallinna Kalev/Audentese. Küsimusi tekitab seeria viimane mäng, kus Kalev/Audentes jäi 38 punkti peale. Huvitav, mis tunne oli peatreeneril Rauno Pehkal? Viimsi/Sportlandi ja TalTech/Optibeti seeriast lootsid saatejuhid enamat, aga läks Viimsile kuivalt 3:0. Kas TalTechi peatreeneritöö on Alar Varraku talendi raiskamine Mis eesmärk meeskonnal üldse on? Tähelepanu saavad ka Eesti madalamad liigad, erinevad eurosarjad, eestlastega seotud liikumised ja uudised. Vähe pikemad jutud tulevad Euroliiga ja NBA play-off'idest. Kuum teema on mõistagi Madridi Reali ning Belgradi Partizani mängijate kaklus. NBA väljakutelt tunnustame soomlast Lauri Markkaneni ja Los Angeles Lakersit. Podcasti peatoetaja PAF-i auhinnamängu võitis sel korral loosi tahtel Kaarel Maripuu. Palju õnne! Võitjaga võetakse ühendust. Eelmisel korral küsisime: „Mitmes Eesti meistriliiga veerandfinaalpaaris võidab seeria nõrgema asetusega meeskond?“ Õige vastus oli „1“ ja õigeid vastuseid laekus 15. Kõige enam pakuti varianti „0“, ent sellega püünele ei pääsenud. Käesoleva saate küsimus puudutab NBA-d. Värskelt tuli uudis, et Kevin Durant sõlmis Nike'iga eluaegse lepingu. Temast sai kolmas NBA korvpallur, kes sarnase diili teinud. Kes on enne Duranti sõlminud Nike'iga sarnase lepingu? Tahame teada kahte nime. Lööge julgelt auhinnamängus kaasa ning pange vastused teele e-maili aadressile: pihtaspohjas@delfi.ee.

Eelmisel nädalavahetusel saabus Tallinna Vanasadamasse tänavune esimene kruiisilaev, kuid hooaeg võib siiski tulla eelmisest tagasihoidlikum. Tallinki jaoks on aga aasta alanud suhteliselt hästi. Seda majandusnäitajate poolest. Samas teatas ettevõte sel nädalal järjekordsest suurkoondamisest. "Meretunnis" räägivad Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene ja personalijuht Age Vanajuur ning Tallinna Sadama turundus- ja kommunikatsioonijuht Sirle Arro. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.

360. Juku-Kalle köögilaud on ikka veel Tartus. Eelmisel korral lauda istunud kirjanik Mart Kivastik ja arhitekt Andres Lunge pole viitsinud üldse ära minna, vaid jätkavad mälumatka väikese Tartu 1970ndate ja 1980ndate aastate tänavail, hoovides, platsidel, puhvetites ja kauplustes. Teel kohtame ägedaid agulitüüpe, aga uitame ka paneelrajoonides. Saate ajandiks on Kivastiku film “Taevatrepp”.

Korvpalliteemasid käsitlevas podcastis „Pihtas põhjas“ peeti märtsikuu teine koosolek, stuudios nagu ikka Gert Kullamäe, Janar Talts ja Ivar Jurtšenko. Lisaks Delfile ja Delfi Tasku keskkonnale saab tarkade klubi juttu kuulata Spotifyst, Apple podcastist ning Soundcloudist. Alustuseks hekseldati läbi PAF Eesti-Läti liiga põhiturniiri lõpp ning alanud play-off seeriate esimesed vastasseisud. Kas ainus küsimus on selles, kes saab edasi paarist Tartu Ülikool/Maks&Moorits – Ventspils või pärast avamängu pole sealgi enam mingit küsimust? Põhiturniiri valguses pakkusid kõik saatejuhid välja ühe või kaks mängijat, keda esile tõsta. Ühtlasi selgus tõde Keila meeskonna kohta... kes neid mänge seal ikkagi võitudeni veab? Päris põhjalikult võeti ette ka Eesti meistriliiga veerandfinaalpaarid. Kolme võiduni kestvate seeriate alguseni on veel mitu nädalat aega, ent põnevust annab juba praegu korralikult juurde kruvida. Kullamäe selgitab mahlakas võtmes, miks saab kõige intrigeerivamaks paariks Rapla Avis Utilitas – Pärnu Sadam. BC Kalev/Cramo eurosarja edu lahates jõutakse tõdemuseni, et see võib olla harukordne võimalus FIBA Europe Cup kinni panna. Järgmisel vastasel Cholet Basketil on mängujuhi vigastuse tõttu keeruline seis ning viimased kohtumised koduliigas on neile kujunenud väga raskeks. Ühtlasi vaatame juba tulevikku. Kas Kalev/Cramo koosseisu on järgmiseks hooajaks paigal hoida suhteliselt võimatu ning mis uksed võib eurosarja edu avada Heiko Rannulale? Nii et ikkagi Bambergisse? Spekuleeritakse mõnuga. Pikemalt peatutakse veel USA üliõpilasliigal ja Kerr Kriisa ülikooli vahetusel, Euroliigal, NBA-l ning G-liigas hooaja lõpetanud Henri Drell saab kuldaväärt soovituse. Podcasti peatoetaja PAF-i auhinnamängu võitis loosi tahtel Rauno Laisaar. Palju õnne! Võitjaga võetakse ühendust. Eelmisel korral küsisime: „Kas Arizona ülikool, kus mängivad Kerr Kriisa ja Henri Veesaar, jõuab NCAA finaalturniiril Final Fouri?“ Õige vastus oli „Ei“ ja õigeid vastuseid laekus 39. Arizona kaotas kohe märtsihulluse esimeses ringis Princetoni ülikoolile 55:59. Käesoleva saate küsimus ei olegi nagu küsimus, vaid hoopis rännak fantaasiamaailma. Kristjan Kangur sai PAF Eesti-Läti liiga põhiturniiri viimases mängus Kalev/Cramoga eemaldamise, kohtunik Ranno Konksilt kaks kiiret tehnilist viga umbes 10 sekundi jooksul. Küsime, mida Kangur teie arvates kohtunikule ütles, et kohtunik reageeris kahe tehnilisega. Saatejuhtidele kõige enam sümpatiseerinud vastus saab auhinna. Seekord loosirattasse midagi ei lähe. Lööge julgelt kaasa ja pange vastused teele e-maili aadressile: pihtaspohjas@delfi.ee.

Eelmisel nädalal esilinastus Tanel Toomi teine täispikk mängufilm "Viimane vahipost".

Korvpallipodcast „Pihtas põhjas“ on väljas uue episoodiga, mis ei ole võib-olla nii lõbus kui tavaliselt. Stuudios ikka kolmik Gert Kullamäe, Janar Talts ja Ivar Jurtšenko. Üdini tõsiseid teemasid on päris mitmeid. Räägime lahkunud Eesti korvpallitähest Jaak Lipsost, NBA tähe Ja Moranti püstoliga ööklubis vehkimisest, Ukraina sõjast ja sellega seoses Eesti korvpalliliidu presidendi Priit Sarapuu avaldusest mitte minna mängima olümpiamängude eelkvalifikatsiooniturniiri. Juhul kui Venemaa koondis lubatakse turniirile. PAF Eesti-Läti korvpalliliiga arutelude juures peatume seekord pikemalt mängul TalTech/Optibet – Pärnu Sadam. Selgub, et Kullamäe teeb plaane, mis ükski ei toimi. Uurime lähemalt. Tartu Ülikool/Maks&Moorits meeskonna spordidirektor saab häid soovitusi peatreeneri valikuks. Janar Talts puikleb küll vastu, aga põhjenduste laviinis lisanduvad veel mõned head valikud. Tundub, et Tartus läheb põnevaks. Räägime Viimsi/Sportlandi viimase hetke tugevdusest ja Eesti meistrivõistluste unelmate veerandfinaalpaarist Pärnu Sadam – Rapla Avis Utilitas. Kalev/Cramo osas on jututeemaks FIBA Europe Cupi play-off Saksamaa klubi Bambergiga. Käesoleval hooajal on eurosarjas suudetud võita mitu nii-öelda ellujäämismängu ja see võiks anda lootusi ka veerandfinaali korduskohtumiseks. Euroliigas on põhiturniiri lõpuni vaid kuus vooru. Tabeliseis on intrigeeriv ja vähemalt hetkel meile rõõmu valmistav. Baskonia seisab 6. kohal ehk on play-off meeskondade hulgas. Ent üks võit või kaotus võib muuta palju. Kullamäe tuleb ootamatult välja ulmelise ettepanekuga ning ennustab Euroliiga võitjat. Tundub, et Talts ja Jurtšenko saavad järjekordselt tasuta märjukest. Podcasti peatoetaja PAF-i auhinna võitis fortuuna tahtel Jarmo Aas. Palju õnne! Võitjaga võetakse ühendust. Eelmisel korral küsisime: „Kas Eesti meeste korvpallikoondise uueks peatoetajaks sai ennustusportaal PAF?“ Õige vastus oli „Ei“ ja õigeid vastuseid laekus 42. Koondise peatoetajaks sai Fenix Casino. Käesoleva saate küsimus puudutab USA üliõpilasliiga NCAA finaalturniiri, kuhu kvalifitseerus 64 meeskonda ja naiskonda. Küsime meeste turniiri kohta: „Kas Arizona ülikool, kus mängivad Kerr Kriisa ja Henri Veesaar, jõuab Final Fouri?“ Vastuseid ootame kuni kevade alguseni ehk 20. märtsi õhtuni. Lööge julgelt kaasa ja pange vastused teele e-maili aadressile: pihtaspohjas@delfi.ee.

Eelmisel nädalal käis tehnoloogiamaailmast üle torm nimega ChatGPT ehk uus tehisintellektil põhinev juturobot, mis on nii tark, et ajab hirmu peale. Ta oskab suhelda inglise keeles, aga ka eesti keeles. Ta oskab vastata küsimustele, kirjutada artikleid, esseesid, näidendeid ja luuletusi, aga ka koodi. Mis on ChatGPT, kuidas ta töötab, millised on tema võimed ja millised on nende võimete piirid, kuuleb saatest. Digisaate teemad: Euroopa Komisjon: Eestis on aeglane internetiühendus Eestis saab nüüd kuulata õhu kaudu levivat digiraadiot ChatGPT Glen räägib Sennheiseri klappidest Hääli tegevad karbid Saatejuhid Hans Lõugas, Henrik Roonemaa, Glen Pilvre. Tunnusmuusika Paul Oja. Digisaate, tulevikulahendused ja 5G toob sinuni Telia.

Eelmisel neljapäeval toimunud elektrisõidukite teemapäeval sai selgemaks ostutoetuseid puudutav - toetuste kogusumma on viimase toetusprogrammi 570 000 € asemel lausa 10 miljonit. Mida ja kuidas siis toetatakse? Kuigi Eesti ja Läti kütusehinnavahe on suurenenud, ei ole veel täheldada suuremat kütuseturismi, mida paljud ennustasid. Mida aga oleks meil lätlastelt õppida, et kütusehinda alla tuua? Ühtlasi on kütuste hinnatõus üha enam inimesi ühistranspordi poole vaatama pannud - mida näitab statistika? Augusti automüügis on mõned suured üllatused - eriti esikohale platseerunud automudel. Kaeme vahelduseks ka Venemaa automüügi poole, kus hõisatakse välja suuri kasvuprotsente - aga nagu kõigi Vene asjadega, on ka seal suur konks. Räägime ka VW uue tegevjuhi poolt välja öeldud plaanidest kontserni juhtimise osas, Riviani ja Mercedes-Benzi koostööst ja sellest, et Tesla on lõpuks lubanud ka "vaeste eurooplaste" peale mõelda. Nädala automõte puudutab isikliku auto omamist, nädala proovisõiduauto on aga vana hea suure muudatusega - ehk Veli MR2 Spyder, mis hooaja viimaseks võistluseks töötava aeropaketi külge sai. Kas oli õigus kõigil, kes ütlesid, et nii jõuetul autol pole aerost midagi kasu, või olid asjalood teisiti? Saatejuhid on autoajakirjanikud Veli V. Rajasaar ja Indrek Jakobson. Head kuulamist!

Eelmisel nädalal toimus liigikaitse konverents "Liigid, nende seisund tänases Eestis - kuidas edasi?".

Uus nädal, värske Ekspress. Käivad koalitsiooniläbirääkimised. Urmas Jaagant jagab sahinaid poliitika tagatoast, Hannes Rumm ja Joosep Tiks arutavad koos Jaagantiga, kas uue valitsuse kokkupanemine lühikeseks ajaks enne valimisi on vastutustundlik? Mis sammud on erakondade huvides, mis on ühiskonna huvides? Miks puhkesid Rumm ja Tiks keset saadet naerma? Krüptokrahh. Eelmisel aastal aeti krüptovaluutaga suurt tulu taga, tänavu ollakse miljardite dollaritega miinuses. Rumm räägib Ekspressis ilmunud intervjuust krüptovaluutaga kaupleva firma Change asutaja Gustav Liblikuga. Viimaks keskendub saade kunstile. Aprillis astusid Vene saatkonna ette protesteerima naised veristes aluspükstes. Ekspress usutles aktsiooni autoreid, kes varem ei ole oma mõtteid avalikkusega sel teemal jaganud. Niisiis arutelu kunstist ja sõjast. Ja küsimus ka tõukuvalt lehes avaldatud Elo Liivi arutlusest: kas ja millist monumenti võiks Eestile vaja minna? Või ehk peakski kunst olema omas ajas ja ajutine, nagu pakub saates Jaagant.

Eelmisel nädalal oma orkestri, Flandria sümfooniaorkestriga Eestis kontserte andnud dirigent Kristiina Poska toob intervjuus ilmekalt välja koroona-pauside mõju orkestrantidele ja kogu muusikaelule.

Saatekülalised Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli. Saatejuht Hardo Pajula. "Võib-olla te teate, et ma olen suur Nietzsche austaja. Nietzsche kritiseeris väga teravalt dogmaatilist kristlust, iseäranis institutsioonidesse tardunud kristlust. Samas on Nietzsche väga paradoksaalne mõtleja. Ta ei uskunud näiteks, et teadusrevolutsioon oleks saanud juhtuda ilma kristluseta, täpsemalt ilma katoliikluseta. Nietzsche arvas, et tuhande aasta vältel olid eurooplased harjunud nägema ja tajuma ümbritsevat maailma kõikehõlmavas ja sidusas, kindlatest aksioomidest tuletatud mõtteraamistikus. Nietzsche uskus, et katoliiklik arusaam elust ja ajaloost lõi sellise vaimulaadi, mis oli võimeline omaenda dogmaatilisest vundamendist lahti ütlema ning pühenduma seejärel loodusseaduste tundmaõppimisele. Nietzsche uskus, et mingis mõttes sooritas kristlus enesetapu. Katoliiklus oli väga pika aja vältel püüdnud häälestada kristlasi elama lähtuvalt tõest, seda muidugi raamides, mida inimloomuse rikutus talle jättis. Kristlusest välja kasvanud tõetaotlus pöördus viimaks omaenda juurte vastu. Lääne ühiskond ärkas üles ja ei suutnud enam aru saada, kuidas ta küll kõike seda oli uskunud. Täpselt nii nagu me ärkame ühel päeval ja ei suuda järsku enam mõista, miks me jõulude ajal kuuse tuppa toome. Ometi oleme seda kaua aega teinud ja sellel traditsioonil on oma tagamaa. Rituaalid elavad oma põhjused pikalt üle," kõneleb Jordan Peterson klipis "[Kristlus suri omaenda käe läbi](https://www.youtube.com/watch?v=KLqEG2tXulE&t=1s)", mille ma lõikasin 2018. aasta suvel tema Esimesele Moosese raamatule pühendatud [loengusarjast](https://www.youtube.com/playlist?list=PL22J3VaeABQD_IZs7y60I3lUrrFTzkpat). Eelmisel reedel (18. märtsil) salvestasime Tartus Mihkel Kunnuse ja Jaanus Sooväljaga vestluse Friedrich Nietzschest ja Jordan Petersonist. Nietzschest rääkisime samas koosseisus möödunud aasta oktoobris peetud vestluses "[Apolloni ja Dionysose vahel](https://www.youtube.com/watch?v=srqNyJbQb-c&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=131)". Petersonist rääkisime pikemalt Mihkli naise Kärdi ja Aleksander Eeri Laupmaaga jaanuari lõpus salvestatud saates "[Prohvet preeriast](https://www.youtube.com/watch?v=KqwlSKO1V2I&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=141)". Head kuulamist! H.

"Võib-olla te teate, et ma olen suur Nietzsche austaja. Nietzsche kritiseeris väga teravalt dogmaatilist kristlust, iseäranis institutsioonidesse tardunud kristlust. Samas on Nietzsche väga paradoksaalne mõtleja. Ta ei uskunud näiteks, et teadusrevolutsioon oleks saanud juhtuda ilma kristluseta, täpsemalt ilma katoliikluseta. Nietzsche arvas, et tuhande aasta vältel olid eurooplased harjunud nägema ja tajuma ümbritsevat maailma kõikehõlmavas ja sidusas, kindlatest aksioomidest tuletatud mõtteraamistikus. Nietzsche uskus, et katoliiklik arusaam elust ja ajaloost lõi sellise vaimulaadi, mis oli võimeline omaenda dogmaatilisest vundamendist lahti ütlema ning pühenduma seejärel loodusseaduste tundmaõppimisele. Nietzsche uskus, et mingis mõttes sooritas kristlus enesetapu. Katoliiklus oli väga pika aja vältel püüdnud häälestada kristlasi elama lähtuvalt tõest, seda muidugi raamides, mida inimloomuse rikutus talle jättis. Kristlusest välja kasvanud tõetaotlus pöördus viimaks omaenda juurte vastu. Lääne ühiskond ärkas üles ja ei suutnud enam aru saada, kuidas ta küll kõike seda oli uskunud. Täpselt nii nagu me ärkame ühel päeval ja ei suuda järsku enam mõista, miks me jõulude ajal kuuse tuppa toome. Ometi oleme seda kaua aega teinud ja sellel traditsioonil on oma tagamaa. Rituaalid elavad oma põhjused pikalt üle," kõneleb Jordan Peterson klipis "Kristlus suri omaenda käe läbi" [1], mille ma lõikasin 2018. aasta suvel tema Esimesele Moosese raamatule pühendatud loengusarjast [2].Eelmisel reedel (18. märtsil) salvestasime Tartus Mihkel Kunnuse ja Jaanus Sooväljaga vestluse Friedrich Nietzschest ja Jordan Petersonist. Nietzschest rääkisime samas koosseisus möödunud aasta oktoobris peetud vestluses "Apolloni ja Dionysose vahel" [3]. Petersonist rääkisime pikemalt Mihkli naise Kärdi ja Aleksander Eeri Laupmaaga jaanuari lõpus salvestatud saates "Prohvet preeriast" [4].Head uudistamist!H.———————————————[1] https://www.youtube.com/watch?v=KLqEG2tXulE&t=1s[2] https://www.youtube.com/playlist?list=PL22J3VaeABQD_IZs7y60I3lUrrFTzkpat[3] https://www.youtube.com/watch?v=srqNyJbQb-c&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=131[4] https://www.youtube.com/watch?v=KqwlSKO1V2I&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=141 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Digitund lahkab eelmisel nädalal avalikkuse ette toodud turvaintsidente ja arutleb selle üle kuidas oma digielu turvalisust tõsta. Vaatame üle Apple uued tooted ja tehnilised lahendused. Külas on Digitunnil Kaitseliidu Küberrkaitseüksuse pealik Andres Hairk, kellega räägime Kaitseliidu tegevusest meie digielu kaitsel ja sellest kuidas igaüks saab sellesse panustada. Stuudios on Andrus Raudsalu, Indrek Vaheoja ja Mait Tafenau.