Podcasts about eelmisel

Eelmisel nädalal toimus Eestis Põhjala ja Balti riikide juhtide kohtumine, millest võttis osa ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Eelmisel nädalal rullus ajakirjanduses süüdistuste laine, kus taas olid kõne all välisministeeriumi ja presidendi suhted. Stuudios on välisminister Margus Tsahkna ja eksvälisminister ning riigikogu väliskomisjoni liige Urmas Reinsalu. Saatejuht on Indrek Kiisler.

“Ära mune! Osta ära ja siis mõtle, kust see raha tuleb.” Kriisidest kõikuma löönud ja mõõnadega tagasi 2019. aastasse jõudnud kinnisvaraturul tasub investorite sõnul alustada huvilistel - nagu ikka - kohe. “Kui oli koroona, oli kõigil pea laiali otsas, et mis saama hakkab. Sellist ülemaailmset lockdown´i polnud keegi näinud,” meenutas Uus Maa Pro üks kaasjuhtidest Martin Vendla InvesteerimisFestivalil kinnisvara hetkeolukorras rääkival arutelul. Koroonale järgnes Eestis kinnisvarabuum, sõnas ta. Sellele omakorda energiakriis ja siis sõda. Täiemahulise sõja algul hakkasid kinnisvarahinnad langema. “Näen, et praegu oleme jõudnud teatava stabiilsuseni. Mul on tunne, et tehingute aktiivsuse ja stabiilsusega oleme jõudnud 2019.aasta turgu tagasi.” Hispaanias tegutsev kinnisvarainvestor Gerdi Arst kinnitas, et päikeseriigis on praegu väga aktiivne ja kasvav turg. “Eelmisel aastal kasvasid meie piirkonnas hinnad keskmiselt 15%, selleks aastaks prognoositakse kasvuks 10% või natuke peale,” ütles ta. Arst loodab aga hindade stabiliseerumist, sest väga kiire kasv ei ole ka hea. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Eelmisel nädalal kadusid internetist mitmed riigiasutused. Mälukiibid hakkavad otsa saama – vähemalt tavatarbijate jaoks. Plaadifirma Warner Music Group ja AI-muusigeneraator Suno istusid kohtupingi asemel ühise laua taha ja leppisid kokku. OpenAI kuulutas välja olukorra nimega "kood punane". Lõpetuseks paar järeleproovitud vidinat, mis võiksid sobida ka kingikotti.Saate teemad:• Tuntud kiibitootjad teevad ümberkorraldusi oma müügistrateegiates• ChatGPT kuulutas välja häireolukorra "Code Red"• WMG ja Suno sõlmisid kokkuleppe• Kingirubriigis Beyerdynamic Amiron Zero Sport klamberkinnitusega kõrvaklapid ja Glovii soojendusega riidedKui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, kirjuta meile: digisaade@geenius.ee.Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe.Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

Eelmisel nädalal kadusid internetist mitmed riigiasutused. Mälukiibid hakkavad otsa saama – vähemalt tavatarbijate jaoks. Plaadifirma Warner Music Group ja AI-muusigeneraator Suno istusid kohtupingi asemel ühise laua taha ja leppisid kokku. OpenAI kuulutas välja olukorra nimega "kood punane". Lõpetuseks paar järeleproovitud vidinat, mis võiksid sobida ka kingikotti.  Saate teemad: • Tuntud kiibitootjad teevad ümberkorraldusi oma müügistrateegiates • ChatGPT kuulutas välja häireolukorra "Code Red" • WMG ja Suno sõlmisid kokkuleppe • Kingirubriigis Beyerdynamic Amiron Zero Sport klamberkinnitusega kõrvaklapid ja Glovii soojendusega riided Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

Eelmisel nädalal kogus Eestis ja kogu maailmas tuntust Cloudflare – arutame, miks seni paljudele tundmatu nimega ettevõte on interneti jaoks elulise tähtsusega. Oneplus on valmis saanud ühe ülivõrdes näitajatega, aga vastuolulise telefoni – Meelis proovis järgi ja teeb põhjaliku ülevaate. Plaadifirmade ja AI muusikageneraatorite kohtuteel jõuti ühe lahenduseni – aga mida võiks tuua tulevik?Saate teemad:• Cloudflare'i konfiguratsioonifail sai täis ning internet peatus• Kas Oneplus 15 on nii halb või hea nagu räägitakse?• Universal Music sõlmis kokkuleppe Udioga – mida see tähendab?Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, kirjuta meile: digisaade@geenius.ee.Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe.Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

Eelmisel nädalal kogus Eestis ja kogu maailmas tuntust Cloudflare – arutame, miks seni paljudele tundmatu nimega ettevõte on interneti jaoks elulise tähtsusega. Oneplus on valmis saanud ühe ülivõrdes näitajatega, aga vastuolulise telefoni – Meelis proovis järgi ja teeb põhjaliku ülevaate. Plaadifirmade ja AI muusikageneraatorite kohtuteel jõuti ühe lahenduseni – aga mida võiks tuua tulevik? Saate teemad: • Cloudflare'i konfiguratsioonifail sai täis ning internet peatus • Kas Oneplus 15 on nii halb või hea nagu räägitakse? • Universal Music sõlmis kokkuleppe Udioga – mida see tähendab? Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

Eelmisel nädalavahetusel levima hakanud ähvarduskirjade tõttu jätsid mitmed lapsevanemad esmaspäeval lapse kooli saatmata. Kas taoline hirmutamiskampaania võib ühel hetkel muutuda tõelisuseks ja kui turvalised on meie koolimajad, sellest räägime Postimehe otsaastes Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhi Rait Pikaroga. Saatejuht on Ulla Länts.

Eelmisel nädalavahetusel levima hakanud ähvarduskirjade tõttu jätsid mitmed lapsevanemad esmaspäeval lapse kooli saatmata. Kas taoline hirmutamiskampaania võib ühel hetkel muutuda tõelisuseks ja kui turvalised on meie koolimajad, sellest räägime Postimehe otsaastes Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhi Rait Pikaroga. Saatejuht on Ulla Länts.

Eelmisel nädalal selgus, et haridusministeerium keelas Gustav Adolfi Gümnaasiumil õppekava rikastavateks tegevusteks lapsevanematelt raha küsida.

Eelmisel nädalal Poolat tabanud droonirünnak ei toonud küll kaasa ohvreid, aga ei andnud ka vastust küsimusele, kuidas NATO sellele reageerima peaks. Mis juhtub siis, kui NATO õhuruumi tungivad järgmised Vene droonid, sellest räägime endise kaitseväe juhataja Martin Heremiga. Saatejuht on Ulla Länts.

Eelmisel teisipäeval juhatas Paavo Järvi Bukaresti Paleesaalis Zürichi Tonhalle orkestrit, solistiks oli Pärnu festivalilt ka eestlastele tuttavaks saanud tšellist Alisa Weilerstein.

Eelmisel nädala toimunud testimisel käivitus ohuteavituse sireenidest vaid kaks kolmandikku. Miks meil selle süsteemi paika saamine nii palju aega võtab ja kuidas me sõjaolukorras elanikkonna kaitsmisega hakkama saame, sellest räägime Postimehe otsesaates päästeameti peadirektori Margo Klaosega. Saatejuht on Ulla Länts.

Eelmisel nädalal, 24.-26.

Eelmisel aastal Noore Džässitalendi tiitli pälvinud Aer on nüüd esmakordselt festivalil Jazzkaar oma ansambliga.

Eelmisel nädalal võttis Rahvusooperi juurdeehituse poleemika ootamatu pöörde, kui majaehituse teema pöördus kriitikanoolteks "Estonia" sisu vastu.

Eelmisel aastal alustanud muuseumikaardi statistika põhjal on 15 000 inimesel taskus muuseumikaart.

Viis korda Eesti jalgpallikoondist esindanud 21aastane Kevor Palumets on tänavu üks kahest eestlasest, kes mängib eurosarja alagrupiturniiril. Suvel Soome tippklubi HJKga siirdunud on seal koheselt põhimeeste sekka tõusnud ja nimetati ka kuu mängijaks. Kõigest sellest ja paljust muust rääkis Palumets lähemalt Õhtulehe taskuhäälingus „Kolmas poolaeg“. Palumetsa aasta esimene pool oli kohutav. Waregemi Zulte poolkaitsja soovis juba talvel klubi vahetada. Variante oli näiteks nii Leedust (Panevežys) kui Šveitsist (Schaffhausen), aga kas ei sobinud pakkumine talle endale või ei jõudnud klubid omavahel kokkuleppele. Nii tuli tal end kuidagi pool aastat töös hoida, kuni tuli päästev pakkumine Soomest. Ka HJK ja Zulte läbirääkimised ei kulgenud lihtsalt ja kestsid ligemale kuu aega, aga lõpuks said need tehtud. „Eelmisel aastal oli Belgias selline raidumine, et üldse naeratada, aga nüüd valiti mind meeskonna kõige positiivsemaks vennaks. Tunnen ise ka, et mentaalselt olen vabanenud,“ rõõmustas Palumets. Kuigi alguses läks eestlasel ka Helsingis aega, et end käima saada, siis nüüd on ta tõusnud kõige olulisemate lülide sekka. Äsja teatas HJK, et fännid valisid ta kuu mängijaks ning ta mängib suurimaid minuteid. "Soomlased vaatavad ikka läbi nalja eestlastele alla, et mis Eesti, sinna lähme ju ainult alkoholi järele. Aga ma olen suhtumisega, et löön siin läbi. Juba sellepärast, et ma ei taha Belgiasse tagasi minna, on mul vaja läbi lüüa!“ kuulutas ta. Nüüd on Palumetsa eesmärk mängida end HJKs nii oluliseks, et klubi kasutaks detsembris ostuvõimalust. Tabasalu kasvandiku abiga pääses HJK UEFA konverentsiliiga alagruppi. Näiteks Montenegro klubist FK Dečićist saadi jagu alles penaltiseeria abil ja otsustava löögi kõmmutas sisse just Palumets. Vaatamata oma noorele eale on ta löönud palju otsustavaid penalteid ja nende anatoomiast tuleb saates ka pikemalt juttu. Kümne aasta perspektiivis soovib Palumets karolmetsalikult järkjärgult end aina kõrgemale tasemele mängida ning lõpuks näiteks Bundesligasse jõuda.

Eelmisel nädalal kukkus Ukrainas alla F-16 hävitaja ja piloot hukkus. Kuidas Ukraina neid lennukeid lahingutegevuses kasutab ja mis juhtuda võis, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» kindralmajoriga reservis Neeme Väliga. Saatejuht on Ulla Länts.

Eelmisel nädalal toimus Lääne-Virumaal Eesti esimene naiskirjanike seminar.

Eelmisel nädalal toimunud 31.

Külas on LHV Varahalduse portfellihaldur Martin Möllits. Räägime muutunud intressikeskkonnas populaarseks saanud varaklassist ehk võlakirjadest. Eelmisel nädalal teates Eesti riik, et plaanib juba sel aastal pakkuda riigivõlakirju. Mida neist arvata? Teeme põgusa kokkuvõtte möödunud nädalavahetusel toimunud Investeerimisfestivalist ning vaatame otsa nii Euroopa kui USA markopildile. Nüüd ootab aga Turutegijaid ees väike suvepuhkus, et jätkata uue hooga juba 8. augustil. Saate tegid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja LHV makroanalüütik Triinu Tapver.  Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.eeFinantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Külas on LHV Varahalduse portfellihaldur Martin Möllits. Räägime muutunud intressikeskkonnas populaarseks saanud varaklassist ehk võlakirjadest. Eelmisel nädalal teates Eesti riik, et plaanib juba sel aastal pakkuda riigivõlakirju. Mida neist arvata? Teeme põgusa kokkuvõtte möödunud nädalavahetusel toimunud Investeerimisfestivalist ning vaatame otsa nii Euroopa kui USA markopildile. Nüüd ootab aga Turutegijaid ees väike suvepuhkus, et jätkata uue hooga juba 8. augustil. Saate tegid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja LHV makroanalüütik Triinu Tapver.   Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Rahustite ja unerohtude liigtarvitamine on väheräägitud, aga põletav rahvatervise probleem. Eelmisel aastal sai retsepti ligi 127 000 inimest. See on pea iga kümnes Eesti elanik. Umbes viiendik võtavad neid pidevalt või suures koguses. Oma loo räägib Kristo, kes libises pahaaimamatult rahustisõltuvusse, mida murda on kuratlikult keeruline. Kuidas probleemi lahendada? Kas suurema teadlikkusega? Rangemate piirangutega? Levila teeb keerulise teema selgemaks. Sõna saavad sõltlased, arstid, pühapäevatarvitajad ja poliitikategijad. 

Eelmisel nädalal tähelepanu pälvinud Eesti spordikohtu loomine jääb mitmes asjas arusaamatuks – mida ta haldaks, millised oleksid täpsed reeglid ja miks seda ikkagi vaja on? Segadust on palju rohkem kui selgust. Teemadeks veel: Kalev/Cramo võidumarss, Euroliiga probleemistik, neljapaadi napp triumf ja Tõnu Endreksoni ajalooline saavutus, Paul Aroni liidrikoht F2 MM-sarjas, Rafael Nadal, jäähoki MM Prahas tegi soomlased kadedaks, (naiste) Meistrite liiga finaal ja Tadej Pogacari ülemvõim. Saatejuhid Ott Järvela ja Joosep Susi.

Eelmisel nädalal sai avalikuks eestlaste paraadvorm Pariisi olümpiamängudel. Selle looja on disainer Reet Aus, kes pidas komplekti luues silmas ringdisaini põhimõtteid.

Eelmisel nädalal, 11.-13.

FK354! Jaapani traagilised armastuslood Peipsi järve ääres. Just see ootab ees kõiki neid, kes lähevad kinno vaatama Marko Raadi uut filmi “Biwa järve 8 nägu”. Meil on külas selle filmi peaosatäitja Elina Masing, kes meenutab, kuidas suvine Peipsi filmitegijaid kohtles. Uudistes räägime Timur Bekmambetovi uuest trillerist, Jonah Hilli uuest mustast komöödiast ja James Gunn'i Supermanist. Kinno saabuvad “Biwa järve 8 nägu”, “Eelmisel suvel”, “Nähtamatu sõber” ja “Bernadette”. Saatejuhid Lauri Kaare ja Kristjan Gold.

FK354! Jaapani traagilised armastuslood Peipsi järve ääres. Just see ootab ees kõiki neid, kes lähevad kinno vaatama Marko Raadi uut filmi “Biwa järve 8 nägu”. Meil on külas selle filmi peaosatäitja Elina Masing, kes meenutab, kuidas suvine Peipsi filmitegijaid kohtles. Nudimata versiooni kuulajatele on meil maisupalaks intervjuu “Savusanna sõsarate” produtsendi Marianne Ostratiga, kes meenutab pöörast sõitu Oscari-rallil. Uudistes räägime Timur Bekmambetovi uuest trillerist, Jonah Hilli uuest mustast komöödiast ja James Gunn'i Supermanist. Kinno saabuvad “Biwa järve 8 nägu”, “Eelmisel suvel”, “Nähtamatu sõber” ja “Bernadette”. Sisukord: 03:44 Intervjuu: Marianne Ostrat 1:03:34 Kirjad 1:17:07 Edetabel 1:23:56 Uudised 1:34:39 Intervjuu: Elina Masing 2:05:18 Biwa järve 8 nägu (Eesti) 2:08:36 Eelmisel suvel (Prantsusmaa) 2:11:24 Nähtamatu sõber 2:14:40 Bernadette (Prantsusmaa) 2:21:36 Telekava

Eelmisel nädalal jõudis kinodesse Eeva Mägi esimene täispikk mängufilm "Mo mamma".

Tegemist on saate VOL.2-ga, esimest saadet on võimalik järele kuulata endale sobivast podcasti kuulamise keskkonnast või soovi korral vaadata meie vestlust Chris Kala podcasti Facebooki kui ka YouTube kanali videodest. Eelmisel korral rääkisime Marioga väga sügavuti, ka pisarad saime põhimõtteliselt teineteiselt välja meelitatud. Eelmise saate peamisteks teemadeks olid meeste asetus meie ühiskondlikus, suhete ja iseendaga olemise vormis, arutleme suhete ja nende tasakaalu teemadel ning puudutame lisaks ka teemasid nagu meheks olemine, kuidas hoida ennast seejuures tasakaalus ja mida tähendab olla tasakaalus, iseenda vastu aus olemine, hetke vajaduste rahuldamine ja tassi täitmine. Nagu lubatud, siis oleme otsustanud kaks saadet üles ehitada püramiidina, kus esimeses episoodis alustasime filosofeerivalt ja lõpetasime tervisega.Teises osas alustame tervisest ja toitumisest ning lõpetame taaskord filosfeerimise ja eksistentsiaalsema poolega. Head kuulamist! Seekordse “Chris Kala podcast” külaliseks on paljudele tuntud multitalent Mario Pruul, kelle viimaste aastate suurimaks tööpõlluks on olnud arendada, kasvatada ja juhatada kodumaise toidulisandi äri Ecosh tegemisi. Ecosh kasvas koroona ajal suuresti, jõudes pea miljon käibeni ja ka meeskond olevat kasvanud vahepeal 30 liikmeliseks, kus mitte ainult ei väärtustata töötaid õiglase tasuga, vaid ka nelja päeva töönädalaga. Mario teine pool on tugevalt mõjutatud muusika maailmast, millega tegi ta algust juba 90ndatel, keskkooli ajal Viljandimaal kultuurimajades, koolimajades ja ööklubides pidusid tehes. Mario DJ-ga on fookuse võtnud ekstaatilisele tantsule, mille oskus või õnnestumine seisneb mängitava muusika sagedusse sulandumisel ja sellesse alistumisel. Muusika on vibratsioon-sagedus ja Sina vibreerid iga hetk mingil sagedusel. Tänases podcastis vestleme sellistel teemadel nagu meeste tervis, toidulisandid, tervislik toitumine, rikkus ja raha, väärtuse loomine. Ecoshi "Mehe vägi" tootega saad tutvuda siin: https://ecosh.ee/toode/mehe-vagi-vitamiinid-meestele/ Facebook: www.facebook.com/chriskalapodcast www.facebook.com/chriskkala Instagram: www.instagram.com/chriskkala/

Külaline on eelmisel nädalal 50.

Ilmade poolest võrdlemisi nukral oktoobri teisel laupäeval jätkavad mõõduvõttu Eesti mälumängu kõrgliigasse kuuluvad targad, kelle teadmisi klimaatilised eripärad teatavasti ei raputa. Eelmisel nädalal võidurõõmu maitsnud tallinlased Viljar Alnek ja Kaarel Silmato on püüdnud sülle väljakutse kinda revanšimaiastelt tartlastelt Tiit Naaritsalt ning Priit Naruskbergilt. Duelli ohjab ja saadet juhib Timo Tarve.

Eelmisel nädalavahetusel toimus Viljandi Pärimusmuusika Aidas pärimusmuusika auhinnagala Etnokulp 2023.

Eelmisel nädalavahetusel etendunud kogupereooper "Mängime Sevilla habemeajajat" oli suunatud lastele ja ooperipelguritele.

Eelmisel nädalal kerisid Põhjala tehases pulsi üles peadpööritavavaid trikke tegevad ekstreemsportlased - mugavustoonid olid kodust nii kaugel, kui veel olla said!

Eelmisel nädalal käis tehnoloogiamaailmast üle torm nimega ChatGPT ehk uus tehisintellektil põhinev juturobot, mis on nii tark, et ajab hirmu peale. Ta oskab suhelda inglise keeles, aga ka eesti keeles. Ta oskab vastata küsimustele, kirjutada artikleid, esseesid, näidendeid ja luuletusi, aga ka koodi. Mis on ChatGPT, kuidas ta töötab, millised on tema võimed ja millised on nende võimete piirid, kuuleb saatest. Digisaate teemad: Euroopa Komisjon: Eestis on aeglane internetiühendus Eestis saab nüüd kuulata õhu kaudu levivat digiraadiot ChatGPT Glen räägib Sennheiseri klappidest Hääli tegevad karbid Saatejuhid Hans Lõugas, Henrik Roonemaa, Glen Pilvre. Tunnusmuusika Paul Oja. Digisaate, tulevikulahendused ja 5G toob sinuni Telia.

Eelmisel nädalal käis tehnoloogiamaailmast üle torm nimega ChatGPT ehk uus tehisintellektil põhinev juturobot, mis on nii tark, et ajab hirmu peale. Ta oskab suhelda inglise keeles, aga ka eesti keeles. Ta oskab vastata küsimustele, kirjutada artikleid, esseesid, näidendeid ja luuletusi, aga ka koodi. Mis on ChatGPT, kuidas ta töötab, millised on tema võimed ja millised on nende võimete piirid, kuuleb saatest. Digisaate teemad: Euroopa Komisjon: Eestis on aeglane internetiühendus Eestis saab nüüd kuulata õhu kaudu levivat digiraadiot ChatGPT Glen räägib Sennheiseri klappidest Hääli tegevad karbid Saatejuhid Hans Lõugas, Henrik Roonemaa, Glen Pilvre. Tunnusmuusika Paul Oja. Digisaate, tulevikulahendused ja 5G toob sinuni Telia.

Eelmisel neljapäeval toimunud elektrisõidukite teemapäeval sai selgemaks ostutoetuseid puudutav - toetuste kogusumma on viimase toetusprogrammi 570 000 € asemel lausa 10 miljonit. Mida ja kuidas siis toetatakse? Kuigi Eesti ja Läti kütusehinnavahe on suurenenud, ei ole veel täheldada suuremat kütuseturismi, mida paljud ennustasid. Mida aga oleks meil lätlastelt õppida, et kütusehinda alla tuua? Ühtlasi on kütuste hinnatõus üha enam inimesi ühistranspordi poole vaatama pannud - mida näitab statistika? Augusti automüügis on mõned suured üllatused - eriti esikohale platseerunud automudel. Kaeme vahelduseks ka Venemaa automüügi poole, kus hõisatakse välja suuri kasvuprotsente - aga nagu kõigi Vene asjadega, on ka seal suur konks. Räägime ka VW uue tegevjuhi poolt välja öeldud plaanidest kontserni juhtimise osas, Riviani ja Mercedes-Benzi koostööst ja sellest, et Tesla on lõpuks lubanud ka "vaeste eurooplaste" peale mõelda. Nädala automõte puudutab isikliku auto omamist, nädala proovisõiduauto on aga vana hea suure muudatusega - ehk Veli MR2 Spyder, mis hooaja viimaseks võistluseks töötava aeropaketi külge sai. Kas oli õigus kõigil, kes ütlesid, et nii jõuetul autol pole aerost midagi kasu, või olid asjalood teisiti? Saatejuhid on autoajakirjanikud Veli V. Rajasaar ja Indrek Jakobson. Head kuulamist!

Eelmisel nädalal toimus liigikaitse konverents "Liigid, nende seisund tänases Eestis - kuidas edasi?".

Uus nädal, värske Ekspress. Käivad koalitsiooniläbirääkimised. Urmas Jaagant jagab sahinaid poliitika tagatoast, Hannes Rumm ja Joosep Tiks arutavad koos Jaagantiga, kas uue valitsuse kokkupanemine lühikeseks ajaks enne valimisi on vastutustundlik? Mis sammud on erakondade huvides, mis on ühiskonna huvides? Miks puhkesid Rumm ja Tiks keset saadet naerma? Krüptokrahh. Eelmisel aastal aeti krüptovaluutaga suurt tulu taga, tänavu ollakse miljardite dollaritega miinuses. Rumm räägib Ekspressis ilmunud intervjuust krüptovaluutaga kaupleva firma Change asutaja Gustav Liblikuga. Viimaks keskendub saade kunstile. Aprillis astusid Vene saatkonna ette protesteerima naised veristes aluspükstes. Ekspress usutles aktsiooni autoreid, kes varem ei ole oma mõtteid avalikkusega sel teemal jaganud. Niisiis arutelu kunstist ja sõjast. Ja küsimus ka tõukuvalt lehes avaldatud Elo Liivi arutlusest: kas ja millist monumenti võiks Eestile vaja minna? Või ehk peakski kunst olema omas ajas ja ajutine, nagu pakub saates Jaagant.

Eelmisel nädalal oma orkestri, Flandria sümfooniaorkestriga Eestis kontserte andnud dirigent Kristiina Poska toob intervjuus ilmekalt välja koroona-pauside mõju orkestrantidele ja kogu muusikaelule.

Saatekülalised Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli. Saatejuht Hardo Pajula. "Võib-olla te teate, et ma olen suur Nietzsche austaja. Nietzsche kritiseeris väga teravalt dogmaatilist kristlust, iseäranis institutsioonidesse tardunud kristlust. Samas on Nietzsche väga paradoksaalne mõtleja. Ta ei uskunud näiteks, et teadusrevolutsioon oleks saanud juhtuda ilma kristluseta, täpsemalt ilma katoliikluseta. Nietzsche arvas, et tuhande aasta vältel olid eurooplased harjunud nägema ja tajuma ümbritsevat maailma kõikehõlmavas ja sidusas, kindlatest aksioomidest tuletatud mõtteraamistikus. Nietzsche uskus, et katoliiklik arusaam elust ja ajaloost lõi sellise vaimulaadi, mis oli võimeline omaenda dogmaatilisest vundamendist lahti ütlema ning pühenduma seejärel loodusseaduste tundmaõppimisele. Nietzsche uskus, et mingis mõttes sooritas kristlus enesetapu. Katoliiklus oli väga pika aja vältel püüdnud häälestada kristlasi elama lähtuvalt tõest, seda muidugi raamides, mida inimloomuse rikutus talle jättis. Kristlusest välja kasvanud tõetaotlus pöördus viimaks omaenda juurte vastu. Lääne ühiskond ärkas üles ja ei suutnud enam aru saada, kuidas ta küll kõike seda oli uskunud. Täpselt nii nagu me ärkame ühel päeval ja ei suuda järsku enam mõista, miks me jõulude ajal kuuse tuppa toome. Ometi oleme seda kaua aega teinud ja sellel traditsioonil on oma tagamaa. Rituaalid elavad oma põhjused pikalt üle," kõneleb Jordan Peterson klipis "[Kristlus suri omaenda käe läbi](https://www.youtube.com/watch?v=KLqEG2tXulE&t=1s)", mille ma lõikasin 2018. aasta suvel tema Esimesele Moosese raamatule pühendatud [loengusarjast](https://www.youtube.com/playlist?list=PL22J3VaeABQD_IZs7y60I3lUrrFTzkpat). Eelmisel reedel (18. märtsil) salvestasime Tartus Mihkel Kunnuse ja Jaanus Sooväljaga vestluse Friedrich Nietzschest ja Jordan Petersonist. Nietzschest rääkisime samas koosseisus möödunud aasta oktoobris peetud vestluses "[Apolloni ja Dionysose vahel](https://www.youtube.com/watch?v=srqNyJbQb-c&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=131)". Petersonist rääkisime pikemalt Mihkli naise Kärdi ja Aleksander Eeri Laupmaaga jaanuari lõpus salvestatud saates "[Prohvet preeriast](https://www.youtube.com/watch?v=KqwlSKO1V2I&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=141)". Head kuulamist! H.

"Võib-olla te teate, et ma olen suur Nietzsche austaja. Nietzsche kritiseeris väga teravalt dogmaatilist kristlust, iseäranis institutsioonidesse tardunud kristlust. Samas on Nietzsche väga paradoksaalne mõtleja. Ta ei uskunud näiteks, et teadusrevolutsioon oleks saanud juhtuda ilma kristluseta, täpsemalt ilma katoliikluseta. Nietzsche arvas, et tuhande aasta vältel olid eurooplased harjunud nägema ja tajuma ümbritsevat maailma kõikehõlmavas ja sidusas, kindlatest aksioomidest tuletatud mõtteraamistikus. Nietzsche uskus, et katoliiklik arusaam elust ja ajaloost lõi sellise vaimulaadi, mis oli võimeline omaenda dogmaatilisest vundamendist lahti ütlema ning pühenduma seejärel loodusseaduste tundmaõppimisele. Nietzsche uskus, et mingis mõttes sooritas kristlus enesetapu. Katoliiklus oli väga pika aja vältel püüdnud häälestada kristlasi elama lähtuvalt tõest, seda muidugi raamides, mida inimloomuse rikutus talle jättis. Kristlusest välja kasvanud tõetaotlus pöördus viimaks omaenda juurte vastu. Lääne ühiskond ärkas üles ja ei suutnud enam aru saada, kuidas ta küll kõike seda oli uskunud. Täpselt nii nagu me ärkame ühel päeval ja ei suuda järsku enam mõista, miks me jõulude ajal kuuse tuppa toome. Ometi oleme seda kaua aega teinud ja sellel traditsioonil on oma tagamaa. Rituaalid elavad oma põhjused pikalt üle," kõneleb Jordan Peterson klipis "Kristlus suri omaenda käe läbi" [1], mille ma lõikasin 2018. aasta suvel tema Esimesele Moosese raamatule pühendatud loengusarjast [2].Eelmisel reedel (18. märtsil) salvestasime Tartus Mihkel Kunnuse ja Jaanus Sooväljaga vestluse Friedrich Nietzschest ja Jordan Petersonist. Nietzschest rääkisime samas koosseisus möödunud aasta oktoobris peetud vestluses "Apolloni ja Dionysose vahel" [3]. Petersonist rääkisime pikemalt Mihkli naise Kärdi ja Aleksander Eeri Laupmaaga jaanuari lõpus salvestatud saates "Prohvet preeriast" [4].Head uudistamist!H.———————————————[1] https://www.youtube.com/watch?v=KLqEG2tXulE&t=1s[2] https://www.youtube.com/playlist?list=PL22J3VaeABQD_IZs7y60I3lUrrFTzkpat[3] https://www.youtube.com/watch?v=srqNyJbQb-c&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=131[4] https://www.youtube.com/watch?v=KqwlSKO1V2I&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=141 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Digitund lahkab eelmisel nädalal avalikkuse ette toodud turvaintsidente ja arutleb selle üle kuidas oma digielu turvalisust tõsta. Vaatame üle Apple uued tooted ja tehnilised lahendused. Külas on Digitunnil Kaitseliidu Küberrkaitseüksuse pealik Andres Hairk, kellega räägime Kaitseliidu tegevusest meie digielu kaitsel ja sellest kuidas igaüks saab sellesse panustada. Stuudios on Andrus Raudsalu, Indrek Vaheoja ja Mait Tafenau.

Eelmisel nädalal teatas Google, et on enda hinnangul saavutanud midagi, mille nimi on kvanüleolek ehk olukorra, kus kvantarvuti on nii võimas, et ka kõige võimsama tavaarvutiga enam selle vastu ei saa. Mida siis Google õigupoolest saavutas ja kas eelmisel nädalal toimus sama maailmamuutev sündmus kui oli esimese Sputniku kosmosesse lend? Meil on külas füüsik Andi Hektor, kes aitab kvantarvutite olemust lahti mõtestada. Saate teemad: Eesti valib 5G vaidluses poole E-valimiste probleemide nimekiri Hans kiidab Apple Arcade'i Kvantarvuti ja kvantüleolek Saatejuhid Henrik Roonemaa ja Hans Lõugas.