Podcast appearances and mentions of martin hanson

Inimeste suhe rahaga on äärmiselt veider: me justkui kardame raha, samas me himustame seda, rahast rääkimist aga peame tabuks ja ebaviisakaks. Kuid raha on vahend, millega osta hingerahu, enesekindlust ja kogemusi. Stuudios räägib rahast, investeerimisest ja sellest, kuidas finantskirjaoskust parandada, LHV Panga investorkogukonna juht Nelli Janson. Saadet juhib ajakirjanik Martin Hanson. Saadet toetab LHV Pank.

Today Biodiversity Net Gain becomes the law in England. It means that any developer building ten or more homes must not just replace the biodiversity they've destroyed, but have to show a 10% net gain over what was there before. The net gain can be on the housing estate, or builders can buy a biodiversity unit from a landowner. If that's not possible they can get a (more expensive) biodiversity credit from the Government, which will then invest in habitat projects across the nation. Wherever it is, it must be managed for nature for 30 years. But the wildlife trusts say the BNG ambition is too low, and there should be a 20% net gain for nature. Farming is going through a tough time; prices, the supermarkets, massive changes in public subsidy systems, endless rain, or drought. The word many use a lot is 'challenging' and this week we're going to look at the challenge of running a farming business. We start with an overview from Martin Hanson, Head of Agriculture at HSBC UK.A rescue plan for nature is being drawn up in The Ashdown Forest in Sussex. The project could see rare plants and animals including nightingales, turtle doves, pine martens and beavers being restored to the landscape. Presented by Charlotte Smith and produced by Beatrice Fenton.

In this episode of Natural Capital, we are talking about the issue that underpins every topic we cover, and that is finance and funding! With the economic and other pressures that landowners are facing it is great to be joined today by Steve Dunkley the Regional Agriculture Director at HSBC, and Martin Hanson the Head of Agriculture for HSBC, to share their view on ‘Green Finance', what they are experiencing from clients and customers, and share their experience with some ‘Green Finance' projects they have been involved with. Steve Dunkley is HSBC's Regional Agriculture Director for Business Banking in the north. Steve has worked in the farming sector for the last 30 years, from the family farm in the Yorkshire Dales to careers in both consultancy and government. Martin Hanson is the Head of Agriculture for HSBC and works with farming clients helping them grow and flourish providing appropriate working capital and long-term investment support to as many Agricultural Businesses as possible - helping to support the rural communities of the UK, protect the environment and our future. Related FAS resources:   FAS Sounds:  https://www.fas.scot/sounds/    FAS Biodiversity Pages: https://www.fas.scot/environment/biodiversity/     Other Related Resources:  https://www.business.hsbc.uk/en-gb/solutions/green-sme-fund

In this episode of Natural Capital, we are talking about the issue that underpins every topic we cover, and that is finance and funding! With the economic and other pressures that landowners are facing it is great to be joined today by Steve Dunkley the Regional Agriculture Director at HSBC, and Martin Hanson the Head of Agriculture for HSBC, to share their view on ‘Green Finance', what they are experiencing from clients and customers, and share their experience with some ‘Green Finance' projects they have been involved with. Steve Dunkley is HSBC's Regional Agriculture Director for Business Banking in the north. Steve has worked in the farming sector for the last 30 years, from the family farm in the Yorkshire Dales to careers in both consultancy and government. Martin Hanson is the Head of Agriculture for HSBC and works with farming clients helping them grow and flourish providing appropriate working capital and long-term investment support to as many Agricultural Businesses as possible - helping to support the rural communities of the UK, protect the environment and our future. Related FAS resources:   FAS Sounds:  https://www.fas.scot/sounds/    FAS Biodiversity Pages: https://www.fas.scot/environment/biodiversity/     Other Related Resources:  https://www.business.hsbc.uk/en-gb/solutions/green-sme-fund

Welcome to The Yellowstone Podcast!  Join Stef and Sheila each week as they discuss Paramount Network's hit series, Yellowstone. This week on The Yellowstone Podcast, Stef and Sheila are back to deep dive into Episode 2 of Season 5, "The Sting of Wisdom"!  Some of the Topics Discussed This Episode Include: What is going to with Rip and his next-level hostility towards everyone not named Dutton; where does Jamie's loyalty lie this season; can John be effective as Governor;  Dead Yellowstone Wolves; 1990s bunkhouse boy shenanigans; and So. Much. More! At the end of the episode, stay tuned for Sheila's interview with Thomas Rainwater himself, Gil Birmingham. Time Code for Start of Gil Birmingham Interview: 1:14:12 GUEST BIO:  Gil BirminghamAward-winning actor Gil Birmingham is known for his work in over 60 film and television productions. Birmingham costarred alongside Academy Award® nominee Jeremy Renner in Taylor Sheridan's critically acclaimed film "Wind River," receiving praise for his performance as Martin Hanson, a grieving father whose daughter has been murdered on the Wind River Reservation. Birmingham previously collaborated with Taylor Sheridan in the film "Hell or High Water," costarring opposite Academy Award®-winner Jeff Bridges as a team of Texas sheriffs hunting down bank-robbing brothers (Chris Pine and Ben Foster). The seamless chemistry between the two garnered Bridges a Best Supporting Actor nod, and Birmingham's powerful performance was highlighted by notable film reviewers. The movie was also nominated for Best Picture, Best Original Screenplay and Best Film Editing at the 2017 Academy Awards. Birmingham generated public acclaim for his portrayal of Billy Black in the blockbuster films "The Twilight Saga: New Moon," "Eclipse" and "Breaking Dawn," based on the best-selling books by Stephenie Meyer. He costarred in the film "Love Ranch" (2010) with Helen Mirren and Joe Pesci, directed by Taylor Hackford. Additionally, he voiced Wounded Bird in the Oscar-winning film "Rango" (2011). Other film credits include roles in "Shouting Secrets," "End of the Spear," "DreamKeeper," "Gentle Ben," "The Doe Boy," "Love's Long Journey," "Te Ata," "Crooked Arrows" and "The Lone Ranger" alongside Johnny Depp and Armie Hammer. On TV, Birmingham's powerful portrayal of Dog Star in Steven Spielberg's six-part TV miniseries "Into the West" captured the attention of audiences worldwide. Birmingham has guest-starred in several episodes of "Wilfred" alongside Elijah Wood, and he has been on "The Lying Game," "Castle," "The Mentalist," "Nip/Tuck" and "Veronica Mars." He was a recurring guest star on "Banshee" and "House of Cards" and "Unbreakable Kimmy Schmidt," playing Jane Krakowski's father. Additionally, he appeared on the mermaid drama "Siren" and had a recurring role on "Animal Kingdom." In addition to acting, Birmingham is an accomplished guitar player and singer and performs for fans in a variety of venues with his blues/rock style. ### Join in the conversation on Twitter at @podclubhouse and at our Facebook Group! Announcement: Love Yellowstone? Love the music? Check out Yellowstone Tunes - Pod Clubhouse Brings You Songs from Yellowstone, Stef and Sheila's curated Yellowstone Playlist of their favorite songs from the show and ones that are similar. We hope you enjoy! Listen, rate, review, and subscribe to The Yellowstone Podcast on Apple Podcasts, Spotify Podcasts, or wherever you listen! And write in and leave us comments on PodClubhouse.com, we'd love to hear from you! MORE IN THIS SERIES Season 1 Episodes: 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 Season 2 Episodes: 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 Season 3 Episodes: 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 Season 4 Episodes: 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 Season 5 Episodes: 1 Sheila's Season 2 written recaps at PopCultureReview! FOLLOW THE HOSTS ONLINE Stef: Twitter | Instagram Sheila: PopCultureReview | Twitter ### Credits: Music:

Uudised ja kuuldused turismisektori enneaegsest surmast on tugevalt ennatlikud. Koroona lõi sektori korraks küll pikali, kuid tundub, et turism taastub kiiremini kui loodetud, inimesed tahavad uuesti rännata, hotellides end hellitada lasta ja kulutada raha väljaspool kodu. See tähendab, et hotellisektoris on taas pakkuda tööd nii uutele kui ka loomulikult vanadele talentidele. Radisson Collectioni juhatuse esimees Ain Käpp ütleb, et koroona andis võimaluse hinnata ümber selle, mida üldse turism, puhkamine ja ka hotellis peatumine tähendavad, mida inimesed oma reisidelt ootavad. Nii läbiski Tallinna üks esimesi tipphotelle Radisson kahe viimase aasta jooksul täieliku uuenduskuuri. „Vanast hotellist jäid järele vaid kaks asja: seinad ja hotellipersonali uskumatu motivatsioon pakkuda meie külalistele parimat, Eestile omast külalislahkust. Hotelli füüsiline pool sai täielikult ümber tehtud, kasutasime Eesti disainereid, Eesti kunstnikke, meil on majas Eesti parimate toodetega restoran. Idee oli anda igas aspektis igale külalisele võimalus tunda, mis see Eesti siis tegelikul ikkagi on. Eriti kui paljud ärireisijad ei pruugi linnast välja saada,” selgitab Käpp. Radisson Collectioni talendiosakonna juht Andra Piirsalu lisab, et talentide osas läks neil pigem hästi, sest siiani on majas tööl palju neid inimesi, kes alustasid restoranis selle esimesel avamisel 2001. aastal. Muuseas, ka Andra on üks neist, kes toona hotelli avas, olles töötanud Radissonis enam kui 20 aastat. „Me oleme üks meeskond, üks pere, kellel on oma sõnavara, ühendav soov pidevalt ja igapäevaselt areneda ning asju paremini teha. Kuid see ei tähenda, et me ei ootaks enda juurde uusi inimesi, vastupidi, kõik särasilmsed inimesed on oodatud. Võtame kõik vastu ja kes soovib meil karjääri teha, sellele pakume ametis arenemiseks kõiki võimalusi,” lisab talendiosakonna juht. Saates vestlesid turismisektori tänapäevast ja tulevikust Radisson Collectioni juhatuse esimees Ain Käpp ja talendiosakonna juht Andra Piirsalu. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson. Mõtete ja küsimustega pöörduge aadressil tooelu@delfi.ee.

One of the biggest challenges facing the agriculture sector at the moment is input cost inflation, in particular, the three ‘Fs' – food, fertiliser and fuel. In this episode, Martin Hanson, Head of Agriculture, HSBC UK, is joined by two consultants from Andersons to explore rising input costs, the likely outlook and how farmers can mitigate the impact. For more information about anything that you have heard in this podcast, please visit: http://business.hsbc.uk/agriculture Our GDPR privacy policy was updated on August 8, 2022. Visit acast.com/privacy for more information.

With Roe v. Wade under imminent threat, it's imperative that we consider what its overturn would mean to marginalized communities and economically constrained people, and how this could even affect progress made with the Black Lives Matter #BLM movement. To have this discussion today, I'm joined by Martin Henson, founder of BMen Foundation. Martin has spent the last ten years advocating for Black lives, addressing the systemic issues that affect Black and marginalized groups through both conventional and unconventional avenues. Martin created BMEN foundation, an organization built to support black men, as an extension of his work. 00:00 Introduction00:30 Roe v. Wade: Supreme Court's opinion leak and the threat of overturn06:00 This is not "a women's issue", rather a women's issue that affects every body07:43 Getting the BMen Foundation started in the midst of #metoo11:00 Masculinity, consent and how men who have been sexually assaulted react (Prior Episode Mentioned: A Safer Society: Ending Sexual Violence Through Survivors' Stories With Tim Mousseau) 14:00 What makes "toxic masculinity" toxic? How do we define it? 17:31 Creating a safe, vulnerable space for people18:40 What is it like to be Martin Hanson, a black man in America today?21:30 Traveling for greater perspective into race and racism24:45 Having "the talk" with your kids about how people perceive black people in America to ensure they don't get in trouble or shot by police because of the color of their skin31:03 The future of BMen Foundation: Breaking down barriers through conversation and vulnerability33:15 Martin's closing thoughts - supporting women and leaning in as we handle Roe v. WadeE-mailmartin@bmenfoundation.orgWebsitemartinhspeaks.comLinkedInhttps://www.linkedin.com/in/martin-henson-06325b63/Instagram: https://instagram.com/bmenfoundation Facebook: https://facebook.com/bmenTwitter: https://twitter.com/bmenfoundationLove the show? Subscribe, rate, review, & share! https://caremorebebetter.com And join the Care More Be Better Community!YouTube: https://www.youtube.com/c/caremorebebetter Instagram: https://www.instagram.com/CareMore.BeBetter/ Facebook: https://www.facebook.com/CareMoreBeBetter LinkedIn: https://www.linkedin.com/company/care-more-be-better Twitter: https://twitter.com/caremorebebetter Clubhouse: https://www.clubhouse.com/club/care-more-be-better Support Care More. Be Better: A Social Impact + Sustainability PodcastCare More. Be Better. is not backed by any company. We answer only to our collective conscience. As a listener, reader, and subscriber you are part of this pod and this community and we are honored to have your support. If you can, please help finance the show: https://caremorebebetter.com/donate. Thank you, now and always, for your support as we get this thing started!

Enne kui see teadmine liigselt settib, siis täpsustan, et käisin (mina vormi kasutab siin kohas Martin - toimetus) Transkarpaatias ja olin kolmandaks autojuhiks ekipaažis, kuhu kuulusid mõlemad Veiniekspressi asutajad Juhan-Markus Laats ja Martin Pärn. Mehed, kes juba aastaid on kastidega eestlastele veine müünud nägid võimalust pakkuda Ukraina veinitootjatele (asendus)turgu, kuhu oma veini müüa, et teenida sellest tulu, mida investeerida järgmise aasta toodangusse, et toota imelisi veine, mida müüa ja teenida tulu, et ... Lisaks kaubanduse edendamisele kahe riigi vahel saadetakse kogu veinimüügist teenitud tulu 100%-liselt tagasi Ukrainasse. Win-win-win ja Slava Ukraini! Pikemalt saab meie kolme seiklusest Transkarpaatias kuulda juba joogisaatest, kuid lugeda ka ajakirjade Gurmaan ja Staatus uutest numbritest. Kuid olulisem sellest kõigest on neid imelisi veine ise maitsta: kas olete kunagi proovinud Ukraina Pinotage'i või imelist segu Riesling ja Chardonnay marjadest või veine, mille tootjaks on Ukraina kuulsaim, parim tennisist Sergei Stakhovski. Või teadsite, et Odessa lähistel kattis viis aastat tagasi väätide külge jäänud marju botrytis ja pudelisse sai ülimõnus väärishallitusega Chardonnay. Või, et kõik Stakhovski Winery veinid küpsevad Bordeaux'st toodud vaatides. Või, et nendesse veiniaedadesse seal Odessa külje all langesid sõja alguses ka pommid. Raskustest hoolimata küntakse veinipõldu edasi. Nägime kohapeal, kui kirglikult need inimesed oma veinidest räägivad, neid toodavad, kui eksimatult oma asja ajavad ja veinivärki edasi arendavad. Ning tulemused on äärmiselt mõnusad ja kinnitavad, et Ukraina on tõsiseltvõetav veinimaa. Ning veinid ise on üllatavalt "kõvad" ja iseloomustavad piirkond suurepäraselt. Kohalikud väiketootjad ei plaaninud oma veine müüa väljaspool Ukrainat ehk siis hetkel on unikaalne võimalus saada pilt ette üliväiksest osast Ukraina veinidest. Maitsmiseks minge www.veiniekspress.ee ja tõstke veinikastid ostukorvi! Saadet juhtis Martin Hanson, üksinda … nii üksinda ... Külalisteks olid Veiniekspressi asutajad Juhan-Markus Laats ja Martin Pärn. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.

Uute tehnoloogiliste võimaluste tulekuga on pea peale pööratud enamik vanu tavasid, mille järgi elati ja toimetati. Ka töö tegemine ei ole jäänud puutumata, võiks isegi öelda, et ümber on hinnatud peaaegu kõik, mis sellega seostub. Töö ei defineeri enam inimest, töö on vaid vahend oma „päris elu” tarvis võimaluste tekitamiseks. „Näha on, et uus generatsioon ei hooli enam ainult nendest väärtustest, mida klassikaline töötegemine pakub. Tööd soovitakse aina enam teha endale sobival ajal, kohas ja viisil. Tööd kindlasti tahetakse teha ja ollakse selles ka professionaalsed, usaldusväärsed, kuid 9–17ni lepingujärgne töö ei ole enam unistus. Mina olen ka selle uue ajastu hea näide, sest mul on olnud viimase 11 aasta jooksul 17 töölepingut. Kui vanasti vaadati sellele halvasti, et inimene on püsimatu, teeb natukene ja siis läheb minema, siis täna on see uus normaalsus,” selgitab tööampsude platvormi Treamer tegevjuht Mihkel Rembel. Treamer on platvorm, mis pakub inimestele võimaluse leida endale töö päevaks-kaheks või nädalateks, samuti leida see töö kas kohe homseks või mõnekuise etteplaneerimisega. Rembel ütleb, et nemad on hetkel keskendunud teenindussektori tööampsude pakkumisele, tegelikult vahendamisele. Nii saab Treameri kaudu minna tööle teenindajaks kohvikusse, kauplusse või koristajaks, kolijaks. Kuna kohe algab ka istutushooaeg, siis just praegu on võimalik haarata ka paarinädalane tööamps metsaistutajana. „Kõige aluseks on ikka usaldus, mõlemalt poolt. Platvormil saavad nii töötajad kui tööandjad üksteist hinnata, kirjutada kommentaare, mis on kõik avalikud ja annavad julguse tööd vastu võtta või tööd pakkuda. Ekslik on arvamus, et tööampsud on kuidagi vähem väärtuslik viis töö tegemiseks, tööampsudega on võimalik luua endale väljakutseid pakkuv täistööaeg, mis on tasustatud väga hästi. Teenistus võib olla vahel isegi kõrgem kui lepinguga töötades, samas on vabadust palju rohkem. Tööampsud ei kao kuhugi, neid tuleb pidevalt juurde ehk siis ei pea kartma, et tööd ei ole,” selgitab tegevjuht. Treameri puhul on äärmiselt oluliseks argumendiks ka see, et palga maksab tööampsu tegijale välja platvorm, teeb seda hetkel igal kolmapäeval, kuid töö käib, et tasustamine muutuks igapäevaseks – teed töö ära ja saad veel samal päeval palga kontole. Rembeli sõnul ei pea sellise skeemi järgi tööampsu tegija tasu ootama ega seda kuskilt küsima, kõik on kiire ja lihtne. „Tulevikuplaan on laiendada ka neid valdkondi, mille ampse pakume. On näha, et aina enam valdkondi vaatavad üle oma protsesse ja leiavad seal kohti, kus saab tööampsutegijaid kasutada,” mainib Rembel. Saates rääkisid töötamise tulevikust ja tööampsudest platvormi Treamer tegevjuht Mihkel Rembel ja saatejuht, ajakirjanik Martin Hanson. Mõtete ja ideedega palun kirjutada meile aadressil tooelu@delfi.ee

Mõne aja eest istusid Keiu ja Martin sommeljeede pimedegustatsioonil ning püüdsid aru saada, millisest toorainest on valmistatud nende ees olevas pokaalis loksuv kodumaine vein. Ja loomulikult, et kes seda peent ja maitsekat jooki võiks valmistada? “Viinamarjast,” tegi meeskond Vala välja! ülienesekindla pakkumise. Vale! Õige vastus oli kasemahl ja veinitootjaks Ulge Talu. Loomulikult teevad sellised avastused joogisaate tegijad uudishimulikuks ja seetõttu kutsusime talu veinimeistri Jorma Küti üsna kiirelt endale ka külla. Selgus, et kasest võetav mahl pole kaugeltki ainus veider tooraine, millest Ulges veini valmistatakse. Külla tuli Jorma otse Jõgevamaalt ja mõistagi koos juba meie seas kuulsaks saanud veinidega. Ulge talu peremees ja Jorma isa Aivar ostis 2010. aastal oma esimese veinikääritamisnõu ja hakkas kodus veinitegemisega tasapisi katsetama. Põhjuse selliseks avantüüriks pakkus talu põhitegevus, milleks on marjade-puuviljade kasvatamine. Kuigi Ulge talu kohta on andmeid juba aastast 1805, siis veinivalmistamine on vaid viimaste aastate rõõm. Ulge veinide valikus on kasemahlast vahuveini kõrval pakkumisel veel rabarberi mullivein ja ebaküdoonia vahuvein. Lisaks on pandud pudelisse äärmiselt omanäoline kõrvitsavein ja pigem klassikalisemate kombinatsioonide hulka kuuluv maasikas-aroonia punavein. Muide, Ulge ei pea oma veine mingisuguseks ainult eestlastele mõeldud rõõmuks, vastupidi, nende pilk on pööratud juba Lääne-Euroopale. Mitte ainult sõnades, vaid läbirääkimised käivad juba mitme sealse restoraniga, et erilised veinid joogikaarti saada. Tulevikuplaanidest ja sellest, kuidas Jorma kaasa haaratud veinid tegelikult mekivad juba saates. Saadet juhtisid Keiu Virro, Martin Hanson ja Liisa Tagel. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.

Eesti kuulutati osaks põhjapoolseimast viinamarjakasvatusvööndist. Kõlab uhkelt, ent mida see tähendab tarbijate ja mida tootjate jaoks? Lähemalt räägivad kaks teadjat veinimeistrit, Tiina Kuuler Valgejõe Veinivilla ja Peke Eloranta Muhu Veinitalust. “Kuidas teenida väike varandus veiniga? Tuleb investeerida suur varandus.” Umbes nii kõlab üks versioone tuntud naljast. Ent “Vala välja” külalised on küll muidu igati rõõmsa olemisega, ent kui asi läheb veiniteoks, on asi naljast kaugel. Viinamarjaveinidega on nii Tiina Kuuler kui Peke Eloranta juba mõnd aega katsetanud, nüüdsest on aga asi nii nende kui teiste kodumaiste veinimeistrite jaoks ametlik. Eelmisel aastal toimus Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika laienemine ning selle käigus kirjutas ka maaeluministeerium avalduse, et Eesti viinamarjakasvatuspiirkonnaks arvataks. Nii läks. Eesti ühes oma 11 hektari veiniviinamarjadega kuulub nüüd põhjapoolseimasse viinamarjakasvatusvööndisse ja peab hakkama järgima sellega kaasnevaid regulatsioone. Need puudutavad nii tehnoloogiaid kui ka marju, mida kasvatada võib. Regent, Rondo, Solaris – need on vaid mõned marjasordid, mis tasub meelde jätta ka neil, kes seni kodumaiste viinamarjaveinidega kokku pole puutunud. Üldjoontes kuuluvad lubatud marjade hulka Vitis Vinifera hübriidid. Mida see täpsemalt tähendab, räägivad Peke ja Tiina saates lähemalt. Peamine küsimus on Eesti puhul aga ikka ja alati kliimas. Paljud tuntud viinamarjasordid ei jää siin kas ellu või ei küpse välja. Nii tuleb valida hoolsalt, mida ja kus kasvatada. Kui suur on lootus, et hakkame nägema kodumaiseid superveine? Arutame asja ja mõistagi katsetame arutlemise kõrvale ka kodumaiseid viinamarjaveine. Saadet juhtisid Keiu Virro, Martin Hanson ja Liisa Tagel. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.

Uute raudteede ehitamine on olnud Eestis jutuks juba aastaid, seda peamiselt tänu Rail Balticu projektile, kuid ka kohalike teede remondi ja teedevõrgu arenduse tõttu. Eestlastele meeldib rongiga sõita, samuti raudteel kaupu vedada. Olgugi et kaubaveo tippajad on seljataha jäänud, ei näo valdkonnas tegutsevad inimesed raudtee kadumisest mingeid märke. „Kindlasti on raudteel suur perspektiiv ka tulevikus, seda nii inimeste kui ka kaupade veol. See tähendab, et pidevalt on vaja juurde ka kogemustega töötajaid. Rail Balticu valguses oleks kahjulik, kui me peaksime raudtee ehitamiseks tooma insenerid ja ehitajad sisse. Suur üleeuroopaline projekt annabki võimaluse omada pikemat vaadet ja juba täna vajalikke inimesi hakata välja koolitama,” räägib raudtee taristu ehitusfirma GoTrack juhatuse liige Kalvi Pukka. Go Tracki teine juhatuse liige Andrei Kletsun lisab, et hetkel annavad nemad oma töötajatele ise vajalikud teadmised raudteel töö tegemiseks. Ning nagu vanasti toimub see paljuski õpetaja ja õpilase koos tegemise läbi – enne, kui saab ise raudteed ehitama asuda, on vaja olla mõnda aega praktikandina tööde juures. GoTrack tegutseb näiteks nii Eestis kui ka Soomes, pakkudes laia teenustevaldkonda kõikidele raudteeomanikele ja -operaatoritele. Pukka rõhutab, et Eestis saab peamiselt aga rääkida raudtee remontimisest. Uusi lõike palju ehitatud ei ole, kuid mõni siiski – taastatud on lõik Riisipere-Turba vahel, ideega pikendada see raudtee kunagi ehk Haapsaluni. „Kohaliku raudtee hooldamise ja arendamise peamiseks suunaks on turvalisuse ja sõidukiiruste tõstmine. Raudteel on turvalisus peamine, mistõttu peab remont olema regulaarne ja kvaliteetne. Kui meil on tulevikus plaan tõsta sõidukiirused raudteel 160 kilomeetrini tunnis, siis tõuseb vajadus selle turvalisuse järele veelgi,” mainib Kletsun. Raudtee taristu olukorda ja raudtee üldist tulevikku tutvustasid saates ehitusfirma GoTrack juhatuse liikmed Kalvi Pukka ja Andrei Kletsun. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson. Küsimuste ja kommentaaride puhul kirjutage meile aadressil tooelu@delfi.ee.

See, et ka Eestis on olemas pika ajalooga – lausa 150-aastase ajalooga – raudteetransport, tuleb meile sageli meelde alles siis, kui jääme raudteeülekäigukohas punase tule taha seisma ja näeme mitmekümne vaguniga kaubarongi endast möödumas. Rahvusvaheline raudteelogistikaettevõte Operail annab tööd ligi 600 raudteelasele ja otsib uusi turge, kuhu enda kand veel kinnitada. „Oleme tõepoolest muutunud rahvusvaheliseks ettevõtteks, kuna lisaks Eestile tegutseme ka Soomes. Veame seal kaupa ja rendime klientidele meile kuuluvaid vaguneid. Vagunirendiäri laiemalt on üks meie kolmest põhilisest ärisuunast kaubavedude ja vedurite ehitamise ning veeremiremondi kõrval. Olgugi et raudteel on Eestis pikk ajalugu, siis Operail on pidevalt arenev ja moderniseeruv ettevõte,” räägib ettevõtte personali- ja turundusjuht Jane Etverk. Operaili Eestis veetud kaubamaht ulatus 2020. aastal üle 11 miljoni tonni. Mööda rööpaid liiguvad nii transiitveod kui ka Eesti-sisesed kaubaveod. Ettevõtte vaguniparki kuulub üle 3000 vaguni, millest enam kui 2200 on renditud rahvusvahelistele klientidele ning need teenindavad muuhulgas ka Hiina ja Euroopa vahelist kaubavedu. Vedurite ehitamine ja moderniseerimine on aga ehk kõige põnevam uus suund, millega Operail tegeleb. „Väga lühidalt ja lihtsalt öeldes monteerime vanad vedurid veermikuni puhtaks ja ehitame uutest moodulitest veduri jälle üles, nüüd juba tänapäevaselt. Otsime ka uusi, keskkonnasäästlikumaid lahendusi. Näiteks oleme valmis ehitanud veduri, mis kasutab kütusena LNG-d. Plaanid on ka esimese vesinikuveduri ehitamiseks olemas. Olgugi et raudteetransport on siiani kogu maailmas kõige väiksema keskkonnamõjuga, saab ka siin veelgi puhtamalt ja keskkonda säästvamalt kaupa vedada. Oleme seda ka Operailis väga oluliselt silmas pidamas,” nendib Etverk. Ühtegi uuendust ei saa aga käima tõmmata ilma inimesteta ja Etverk nimetab Operailis töötavaid inimesi uhkusega raudteelasteks. „Meie töötajate keskmine tööstaaž ettevõttes on 17 aastat, see on meeletu lojaalsus ja armastus oma valdkonna vastu. Võib öelda, et raudteelaseks olemine on identiteet, mitte lihtsalt amet. Ja uued inimesed, kes raudteele tulevad, võetakse soojalt vastu. Raudteelogistika valdkond Eestis on täna uues arenguetapis, siin saab mõelda, lahendada probleeme, luua, ehitada ja jätta oma jälje selle vana ning mõnes mõttes konservatiivse valdkonna kasvamisse. Seetõttu on meie valdkonnas põnev töötada,” lisab personali- ja turundusjuht. Stuudios vestlesid tänapäevasest raudteelogistikast ja raudtee tulevikust ettevõtte Operail personali- ja turundusjuht Jane Etverk ning ajakirjanik Martin Hanson.

Peamiselt seostame kanget napsi handsat ikka Setomaa ja sealse kultuuriga. Handsa on setode naps, ilma milleta ei saa suuremat pidu ega ka hubast koosolemist kuidagi õigesse võnkesse. Kuid aina enam võtab see rukkilinnastest “põletatud” jook üle kogu Maarjamaa rahvusjoogi rolli. Kaasa aitab sellel Moe Peenviinavabrik, mille “torudest” on meie klaasi valgunud terve perekond maitsehandsasid. Handsa puhul on tegemist ühekordselt destilleeritud kärakaga, mille olemus tulebki täielikult kohalikus rukkist. Just rukis on see, mis annab handsale omase röstise aroomi ja kergelt kõrbenud leivameki. Handsa on kõige õigema liigituse järgi pigem brändi, kui miski muu. Puskariks nimetamine pole ka vale, sest hästi tehtuna, puhtalt “torust läbi aetuna” on naps helge, mõnus ja kerge. Kuigi kange nagu Seto naine ja pressib ihust läbi kui tulejutt. Moe Peenviinavabrik oli esimene, kes ametlikult handsa pudelisse pani, ära registreeris ja müüki paiskas. Tänaseks on brändisaadik Ronald “Ronni” Remmeti sõnul nende toodetud hansa saanud peamiselt Venemaal väga populaarseks. “Eks me alustasimegi handsa valmistamist kahest ideest - esiteks, et anda uus elu sellele põnevale joogile, mis Eestis oli üsna väheses tuntuses ja teiseks, et rahuldada Venemaalt tulnud nõudlust, piltlikult ajada joogiga ka äri. Selle võimaluse ja nõudluse nägi ära meie lahkunud juht Sven Ivanov. Kuid tänaseks oleme oma handsade perekonna kasvatanud palju laiemaks kui mõtted ehk alguses olid,” selgitab Remmet. Uus džinn, mis pole aga džinn Eesti vanimast ja puhtal kujul meil välja aretatud Sangaste rukkist valmistatud handsa on aja jooksul saanud külge neli erinevat maitset: pihlaka, astelpaju, karulaugu ja musta küüslaugu. Need maitsed tõukavad selle muidu üsna niššika napsi peo põranda keskele kõikide meeli ergutama. Kuna maitsete lisamisega on valmistatud kangest kärakast infuseerimise* tulemusel pigem liköör (Moe ei lisa oma napsidesse grammigi lisasuhkrut), on kõike nelja maitsega handsast võimalik mekkida puhtana väikese jääga või segada neist kokku imelisi kokteile. “Minule meeldib neid timmida kõiki mekuklaasist puhtalt, sest neil on kõigil juures ülinaturaalne maitse ja aroom, mis juba ise on väärt läbi elamist. Samas saab karulaugu handsast väga huvitava Bloody Mary segada. Samas sobivad nii astelpaju kui pihlaka handsat kas lisandiks džinn toonikusse või täiesti eraldi joogina toonikuga. Need on põnevad ja laia kasutusega joogid,” selgitab Ronni. Nüüd jõuame aga selleni, mis juhtus siis kui pudelisse sai musta küüslauguga leotatud handsa. See jook on üks neist, mis nagu oleme ka varem saates kogenud, mis teeb “aju katki”. Umamine, lihaleemene, seenene, röstine aroom ja maitse on midagi, mida naljalt mujalt ei leia. Joogi kasutusareaal on sellest tulenevalt kitsam, kuid seda suurema väega. Kastmed, samuti tummisemad ja soolakamad kokteilid, aga jook sobib ka digestiiviks. Tuleb ka nentida, et kõik Moe handsad on saanud võistlustelt medaleid, nii kulda, hõbedat, kui pronksi. Stuudios kuulasid Ronni jutte handsast ja mekkisid mõnusaid jooke saatejuhid Keiu Virro ning Martin Hanson. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Cabernet Franc on viinamari, mida tunneme peamiselt kui nii öelda „vaikiva” osalisena Bordeaux' segust, ent see mari annab ka iseseisvalt kauneid tulemusi. Seekordses veinikoolis tutvustab kuulsat halli kardinali, Prantsusmaa ühte olulisemat viinamarja lähemalt Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni president Kristjan Markii. Ajalooliselt on Cabernet Franc'i kohta leitud üsna intrigeerivaid seoseid. Suuri tegusid on ta teinud peamiselt Bordeaux' piirkonnas, kus on tal juba eelnimetatud, khm, lapsed. Ent üllataval kombel on tal oluline roll ka Baskimaal, kus ta on esivanemaks sellisele marjale nagu Hondarribi Beltza. Aga alustuseks nagu ikka kolm fakti Cabernet Franc viinamarja kohta: 1. Cabernet Franc on esivanem mitmele tuntud sordile. Sageli jääb ta teiste marjade varju, kuivõrd esineb pigem segudes, ent ta on uhke esiisa tuntud sortidele nagu Cabernet Sauvignon, Merlot, Carmenere. Nii et tema rolli ei saa kuidagi alahinnata. 2. Cabernet Franc seostub “Kolme musketäri” raamatuga. Kardinal Richelieu pani selle marja oma valdustesse Loire'i orgu kasvama. 3. Kuigi Bordeaux piirkonnas on Cabernet Franc valdavalt taustajõud, siis ikooniline Château Cheval Blanc on seda sorti kasutanud peamise viinamarjana oma segudes juba pikka aega. Täna on Cabernet Franc tõusmas üha populaarsemaks, kuna pakub nõtkeid, elegantseid veine, millel ka märkimisväärne arengupotentsiaal. Seda Prantsusmaal, Ameerikas ja kaugemalgi. Kasvukeskkondade osas on Cabernet Franc pandlik ja kasvab nii mõõdukalt jahedas kui soojas kliimas. Kliima mõjutab küll oluliselt tema maitseprofiili. Kohtame teda sageli seguveinides, eriti Bordeaux' segudes. Peategelasena leiame teda Prantsusmaal Loire regiooni keskkosas, Chinon, Bourgeuil ja Samur-Champgny külades. Väljaspool Prantsusmaad on Cabernet Franci suured kasvualad näiteks Itaalias, Ungaris, USA läänerannikul, Argentiinas, Uruguais, Tšiilis, Lõuna-Aafrikas. Katsetatakse temaga aga isegi Hiinas ja Kasahstanis. Tema sünonüüme ei kasutata kuigi palju. Kui saab juba pudelile märkida sõna “Cabernet”, on see müügiargument. Ent nimesid jagub sellest hoolimata. Mõned näited: Achéria (Baskimaal), Bidure, Petite Vidure, Bouchet, Breton jt. Iseloomulikud aroomid: kirsid, maasikad, vaarikad, tomatid, paprika. Saates proovisime Cabernet Franc marjast veine: 1. L´Equilibriste, 2020, Château de Parenchère, Bordeaux, Prantsusmaa (Vin Vin Veinipood) 2. Clos de L´Echo, 2013, Couly-Dutheil, Chinon, Loire, Prantsusmaa (Vins de France) 3. Cabernet Franc Russiz Superiore, 2016, Marco Felluga, Collio, Itaalia (Liviko) 4. Cabernet Franc "Frettner", 2016, Weninger, Sopron, Ungari (Wibe OÜ) Põhjalikumalt saab sellest põnevast viinamarjast aga aimu juba saates, kus jutuks on ka söögiga sobitamine. Saate kuulasid sommeljee Kristjan Markii põnevaid jutte saatejuhid Keiu Virro ja Martin Hanson. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Kas olete kunagi mõelnud, kuhu lähevad kõik need telefonid, mis „vanaks” on jäänud? Need telefonid, mis ei ole enam nii popid või moodsad ja mis ebavajalikult uute vastu välja vahetatakse. Need telefonid jõuavad Soomes asutatud, kuid nüüd ka Eestis tegutseva ettevõtte Swappie kätte, kes need korrastab, puhastab ja järgmistele inimestele edasi müüb. Võib tunduda väga lihtsa ärina, kuid kui süveneda, siis on tegemist tegevusega, mis viib meid tagasi sellesse aega, kui inimesed oma riideid, kodumasinaid, autosid veel parandasid, mitte ei vahetanud neid esimese rikke ilmnedes välja. Lisaks sellele säästab Swappie tohutus mahus planeedi tervist, andes juba toodetud asjadele uue elu. Swappie Eesti personalijuht Britta Breckon ütleb, et hetkel tegelevad nad e-poena, mis ostab kokku, hooldab ja müüb vaid Apple'i toodetud telefone. Pikas perspektiivi, kuna platvorm on loodud, võiks tulla plaani ka teiste telefonide, kuid ka muu elektroonika taaselustamine. Hetkel müüakse second-hand iPhone'e üle Euroopa enam kui veerandsajas riigis. „Legend räägib, et üks kahest Swappie asutajast, Sami Marttinen, olla tahtnud 5–6 aastat tagasi osta endale soodsat iPhone'i. Valiski veebis ühe telefoni välja ja võttis müüjaga ühendust. Lepiti kokku telefoni eest tasumises ja kauba kohaletoimetamises. Nagu vahel läheb, siis rahast jäi Sami ilma ja telefoni ootab mees siiani. Sellest inspireerituna nägi Sami oma tänase äripartneriga võimalust alustada äri. Nii alustati vaid Soomest ostetud Apple'i telefonide parandamise ja müügiga, kuni nüüdseks on jõutud 1000 töötajani kahes riigis. Eesti operatsioonikeskuses töötab hetkel 375 inimest,” selgitab Breckon. Personalijuht mainib, et aasta alguses Eesti turule tulles oli plaan värvata 200 inimest. Nüüdseks on see number juba ületatud ja sihid seatud veelgi kõrgemale. „Avame kindlasti veel operatsioonikeskusi Euroopas, hiljuti alustasime uue kontori sisseseadmist Amsterdamis. Peale Euroopat seame suuna kindlasti ka kaugemale. Ning Tallinna tiimi kasvatame just nii suureks, kui palju töötajaid meil õnnestub siin leida,” räägib Breckon. Kiiresti arenev ettevõte ootab enda juurde tööle kõiki, mitte vaid neid, kellel on kogemusi elektroonikaga. Personalijuht ütleb, et annavad igale uuele töötajale ise kontoris kohapeal vajalikud teadmised ja oskused. Lisaks on palk konkurentsivõimeline, töökeskkond inspireeriv ja ettevõte kiiresti arenev. Stuudios vestlesid vana elektroonika uuele elule aitamisest Swappie Eesti personalijuht Britta Breckon ja ajakirjanik Martin Hanson.

Praeguses tööturu olukorras enam vanad lahendused ei tööta, enam ei saa vaid kuulutuse „üles riputamisega” sobivaid kandidaate. Tuleb tegeleda ise aktiivse otsimisega ja teha tööd sellega, et tööandjana turul oma sihtrühmas eristuda. Aga kuidas ja kust leida üles parimad talendid? „Ühelt poolt on inimesed avatumad, kui neile pakutakse uut väljakutset, uut tööd, uut positsiooni. Teisalt on otsitavad talendid aga täna üleni nii nõutud, et see „meelitamine” peab olema tehtud professionaalselt, suunatult, targasti. IT-valdkonnast ma üldse ei räägi, seal on otsekontaktide tegemine tihe ja inimesed erinevatest pakkumistest juba väsinud, kui see on õige sõna. Otsepakkumiste tegemine on tänaseks tavapärane ka muudes valdkondades ja seetõttu tuleb üha enam protsess põhjalikult läbi mõelda,” räägib Brandemi tegevjuht Minna-Maria Lõbus. Sama ettevõtte värbamiskonsultant Evelin Kuivjõgi ütleb, et see võib kõlada suurustavalt, kuid nemad muudavad elusid, annavad inimestele võimalusi ja uut hingamist. „See tähendab aga suurt vastutust, sest meie mahitusel võib inimene loobuda oma mugavast elust ja kindlustundest. Seetõttu ongi oluline, et meie teeksime oma tööd võimalikult hästi,” selgitab värbaja. Üks vahend – värbamise võluvits, kui nii võib öelda – on töötaja sihtotsing, kus detektiivitöö (nii nimetab seda Kuivjõgi) tulemusel leitakse sobiv inimene. See aga tähendab pikka ja sisukat eeltööd – vaja on selgeks teha, millist inimest täpselt on tööandjal vaja, mida on pakkuda, mis on eeldused, eelised jne. Siis algab tõeline jaht talentidele ning sotsiaalmeedia ja erinevate kodulehtede kaardistamine. „Kui eeltöö on tehtud hästi, siis on ka inimese leidmine pigem kindel ja seda mitte liiga pika aja jooksul. Eks me selle nimel käime ka ettevõttega läbi erinevad teemad, nagu ettevõtte bränding, kuvand, brändisaadik ja nii edasi. Vaja on luua ettevõttest realistlik pilt ka väljapoole. Siis on uus töötaja ka ise palju aktiivsem uude kohta tulema,” selgitab Lõbus. Saates rääkisid töötajate värbamisest, sihtotsingutest ja ettevõtte brändingust ettevõtte Brandem tegevjuht Minna-Maria Lõbus ja värbamiskonsultant Evelin Kuivjõgi. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson. Küsimuste ja kommentaaride puhul kirjutage meile aadressil tooelu@delfi.ee.

Lisamata laiemale töötajate vaimse tervise olukorrale koroonast tingitud pingete kastet, oleme jõudnud tänaseks punkti, kus töökohtadel on inimestel aina enam probleeme läbipõlemise ja stressiga. Küsimus on, kas probleeme on rohkem, kuna neist räägitakese rohkem või ongi vaimne tervis töötajatel lagunemas? Töötajate vaimse tervise hetkeseisu iseloomustab suur tööstressi osakaal – 71% töötajatest on viimastel kuudel tundnud tööstressi. Pidev tööstress, millele tähelepanu ei pöörata, võib omakorda viia läbipõlemiseni, mis tekib vastusena pikalt kestnud ebasoodsatele töötingimustele. Uuringust selgus, et 63% vastanutest on oma tööelu jooksul läbipõlemist kogenud. „Positiivne stress on vajalik, sest see viib meid edasi. Nüüd ongi oluline märgata, et millal see stress muutub negatiivseks, halvavaks. Minu juurde jõuavadki inimesed, kes on juba puntras ja ei oska sellest kõigest välja pääseda. Peamised mured on ikka need, et pole oma proleemidest kellegagi rääkida, ettevõtte kultuur ei soosi murede kurtmist ja nii edasi,” räägib töö- ja organisatsioonipsühholoog, Meeletervise tegevjuht Pia Pedanik. CV-Online'i turundusspetsialist Gertrud Sild lisab, et kuna stress ja ärevus on juba varem inimese elus, siis ei julgeta ka oma olukorda muuta – töö olemasolul kandideerida kuhugi, kus stressi võiks olla vähem. „Hirm on see, et võib jääda ilma mõlemast võimalusest, ei julgeta katsetada ega riskida,” räägib Sild. Helmese personalijuht Maris Viires mainib probleemina ka hetkeolukorda, kus inimesed elavad teadmatuses, millal olukord maailmas paremaks läheb ja kodukontorisse tagasipöördumine paljudel ametikohtadel kindlasti suurendab sotsiaalset ärevust, sest inimesed janunevad eluterve suhtlemise järele ega taha tunda end üksi jäetuna. „Rõhutan alati, et toetav ja motiveeriv töökeskkond on see, kus on avatud suhtlemine, muresid kuulatakse ja lahendatakse ning kus inimesed julgevad end haavatavaks teha. Siin tulevad mängu juhid, kes peavad nägema oma töötajaid, oskama hinnata nende olukorda ja oskama muukida lahti neid tundeid, mida töötaja väljendada ei julge,” selgitab Viires. Saates rääkisid töötajate vaimse tervise muredest praeguses maailmas, koroonaraskustest kollektiivis, isolatsioonist töökohal, aga ka võimalikest lahendustest CV-Online'i turundusspetsialist Gertrud Sild, Helmese personalijuht Maris Viires ning töö- ja organisatsioonipsühholoog, Meeletervise tegevjuht Pia Pedanik. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson. Ideede ja küsimustega pöörduge kirja teel: tooelu@delfi.ee.

Kümme aastat tagasi otsustasid kaks Kesk-Eesti meest asutada teedeehitusfirma, millest on nüüdseks välja kasvanud üks Eesti suurimaid omas valdkonnas. Suvel liideti Verstoniga AS Eesti Teed, mis tõi kaasa vajaduse ühendada kahe organisatsiooni kultuurid, meeskonnad ja süsteemid. Sellega seoses otsitakse pidevalt juurde uusi talente. Verstoni personalijuht Signe Korjus räägib, et kahe liitunud ettevõtte kultuurid polnudki nii erinevad ja ühildumine toimub positiivses meeleolus. „Panime sama ärivaldkonna – ehituse inimesed kohe koos tegutsema, et mõlemad saaksid aru, kuidas kumbki asju ajab. Seni on see hästi toiminud ja usun, et suudame meeskonnad hästi ühte sulatada,” selgitab Korjus. Miks on meeskond ja selle ühtne töötamine nii oluline? Sest ka praegu on peamine mure teedevaldkonnas seesama, mis ka mujal: headest ja motiveeritud inimestest on alati puudus. Korjus ütleb, et teedevaldkond nõuab erilisi inimesi, neid, kes soovivad töötada välistingimustes, olla liikuvad, kuid kellel on olemas ka iseseisva mõtlemise võime, algatamissoov, järjekindlus. „Teedevaldkond pakub head võimalust ennast teostada, sest meie ehitatud teed jäävad kestma mitte ainult aastateks, vaid aastakümneteks. See koos hea töökeskkonnaga on hea põhjus, miks Verstonisse tööle tulla. Lisaks eneseteostusele soosime pidevat arengut. Meil on palju inimesi, kes on tulnud meile tööle ühele positsioonile, kuid soovivad juurde õppida ja teha nüüd midagi muud. Oleme edasipürgivad ja paindlikud ning soovime, et meid nii ka nähtaks,” lisab personalijuht. Korjus lisab, et see, kuidas inimesed ettevõttes töötavad ja milline on nende suhe oma tööandjaga sõltub väga tugevalt sellest, milline on selle organisatsiooni kultuur. Kui kultuur on avatud, koostööle meelitav, võrdsust pakkuv, siis on töötaja õnnelik ja õnnelik töötaja on ka tulemuslikum. Saates vestlesid ajakirjanik Martin Hanson ja Verstoni personalijuht Signe Korjus töötajatega seotud teemadest Eesti teedeehituses. Saate kohta saab mõtteid ja ideid saata aadressil tooelu@delfi.ee.

Kaks sõpra nägid turul tühimikku ja kutsusid ellu teenuse, mille kaudu saavad veinisõbrad tellida veini kasti kaupa. Algas kõik aga nagu paljud asjad isiklikust veinijanust ja huvist uute, väiksemate, põnevamate veinimajade vastu. Räägime, miks ja kuidas algas Veiniekspressi teekond. Joogisaate stuudiosse astusid sisse kaks kastiveiniäri asutajat Juhan-Markus Laats ja Martin Pärn. Kadunud on tõdemus, et millegi – eriti alkoholi – kastiga ostmine viitab kas suurele joomahimule või mõnele suuremale kogunemisele. Veini kastiga ostmine on tark, kokkuhoidlik ja pigem arukuse märk. Veiniekspress saigi alguse sõpruskonna soovist tellida veine neid toona huvitanud Portugali väiketootjatelt. Nii avastati, et kui tellida koos, poole või terve aluse kaupa, siis on transpordikulu „väga mõistlik”. „Ka täna nimetame me Veiniekspressi kogukonnaäriks, kuna me jätkame ju samadel alustel, kuid nüüd natukene laiemalt. Kui alguses tellisime koos suurema ringi sõpradega veine iseendale tarbimiseks, siis nüüd teeme seda kõikide soovijatega koos. Meil on palju selliseid kliente, kes ostavad veine koos sõprade, perekonna või kolleegidega. Koos panevad valiku kokku ja jagavad siis hiljem kuue pudeligakasti omavahel ära,” räägib Laats, kellele meeldib selle juures võimalus pakkuda paljudele täiesti uusi veinikogemusi. Nii nimetavad mehed oma äri ka naljatlemisi reisi- ja seiklusäriks – inimesed saavad põnevate veinidega kodust lahkumata erinevates piirkondades ringu uidata. Pärn lisab sellele, et Veiniekspressi peamine soov on ikkagi leida ja tuua Eestisse põnevaid veine, selliseid mida valmistavad väiketootjad, kelle veine meil saada ei ole. „Veinimajad, millega meie tegeleme on sellised, kes pole Eestisse müügist kunagi mõelnud. Pole neil selleks ei vajadust, raha ega ka aega. Kuid kui meie neile helistame ja soovime koostööd teha, siis suhtumine on positiivne ja soov oma veini laiemalt tutvustada suur,” ütleb Pärn. Varasemalt on mehed toonud kastiveini nii Prantsusmaalt Rhone orust kui Hispaania kuulsast piirkonnast Rioja, aga ka tundmatumast nimega Manchuela. Samuti kolmest Portugali piirkonnast: Bairrada, Douro ja Vinho Verde. Uusim piirkond, millest täna (loe just nüüd, hetkel) kõik huvilised omale veine saavad valida asub Itaalias – piirkonnaks kuulus Venetto, Veneetsia kant. Valida saab tervelt 14 erineva Venettost pärit veini vahel. Uurige järele, mida Veiniekspress Venettost pakub: www.veiniekspress.ee Stuudios käisid oma tegemistest rääkimas kastiveinimehed Juhan-Markus Laats ja Martin Pärn. Saatejuhid olid sellel korral Keiu Virro ja Martin Hanson. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Paljude inimeste jaoks on erameditsiin muutunud elu tavapäraseks osaks, mida kinnitab ka tõsiasi, et Eesti erameditsiini lipulaeval Qvalitas Arstikeskusel on üle Eesti kaheksa kliinikut, lisaks veel viis ratastel arstikeskust ja nüüd ka digikliinik. Tehnoloogiate jõudsa arendamise kõrval on Qvalitase töötajad viimased poolteist aastat olnud ka koroonaepideemia eesliinil: igapäevaselt testinud ja vaktsineerinud. „Ma ei pelga öelda, et meil töötavad Eesti parimad spetsialistid. Meie arstikeskuste kõige olulisem väärtus on kindlasti see, et arstidel, õdedel ja teenindaval personalil on meie juures hea, mugav ja turvaline töötada. Qvalitas Arstikeskuse eesmärk on kvaliteeti luua nii meie juures töötavale personalile kui ka meid külastavale patsiendile,” räägib Qvalitas Arstikeskuse personalijuht Kätriin Kade. Personalijuht lisab, et meeleldi ollakse tööandjaks nii alustavatele kui ka suurema kogemusega spetsialistidele ning uute ja tublide kolleegide suhtes hoitakse alati silmad lahti. Pakutavate teenuste hulga laiendamine soosib uute töökohtade loomist, mistõttu täieneb meeskond järjekindlalt. Kui meditsiinibusse on inimesed linnapildis sageli näinud, siis täiesti uus suund on Qvalitase digikliinik. „Digikliinikut tutvustasime esmakordselt juunis, et pakkuda kiiret, operatiivset ja laiapõhjalist meditsiiniteenust, mis on kättesaadav olenemata patsiendi asukohast. Mõte esmatasandi meditsiinis sageli esinevate küsimuste lahendamisest ilma aega broneerimata on hästi vastu võetud,” lisab arstikeskuse turundusspetsialist Maarja Pehme ja märgib, et digikliinikus pakutavate teenuste nimistu täieneb tulevikus veelgi. „Läbi kaamerapildi saab nõustavale arstile oma vaevuse esimesi sümptomeid lisaks kirjeldamisele ka näidata, et mureallika kaardistamine oleks veelgi tõhusam ja toetaks diagnoosi määramist.” Meditsiiniteenuste kättesaadavus ja personaalne lähenemine pakub vaieldamatult vajalikku tuge tõsisemate tervisemurede ennetamisel ja õigeaegsel ravil. „Aina enam süveneb ka Eestis arusaam, et tervis on iga inimese enda vastutus. Meie tuleme siin inimestele appi,” mainib arstikeskuse personalijuht. Vaata erinevaid Qvalitas Arstikeskuse tööpakkumisi siit: www.qvalitas.ee/toopakkumised Stuudios rääkisid Eesti erameditsiini lipulaeva tegemistest Qvalitas Arstikeskuse personalijuht Kätriin Kade ja turundusspetsialist Maarja Pehme. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson. Küsimuste ja kommentaaridega pöörduge meie poole kirja teel: tooelu@delfi.ee.

Filmid ja kirjandus tõid eelmisel sajandil kõigi teadvusesse ukselt uksele rändava müügimehe, kes püüab pererahvaga kaubeldes äritseda neile maha tolmuimeja, aktsiaid, raamatuid või muud pudi-padi. Mõned aastakümned oli selline vaade põlu all, kuid nüüd kinnitab firma UpSell tegevjuht Anton Izjumov, et personaalne suhtlemine on kõige kindlam viis müügi tegemiseks. „Võib kõlada üllatavalt, kuid kui meie töötajad lähevad inimestele koju, lasevad ukse taga kella, siis neid võetakse alati vastu, nad kuulatakse ära ja alles siis otsustatakse, kas pakutud teenus või toode on neile vajalik. Ning kuna jää on murtud, siis on ka müügiprotsent ukselt uksele müügi puhul kõvasti kõrgem kui näiteks kaubanduskeskustes. See vana kooli ja paljuski unustatud müügistrateegia töötab õlitatult ka tänapäeval,” selgitab Izjumov. UpSell on ettevõte, mis pakub oma klientidele kolme põhilist müügikanalit: juba mainitud ukselt uksele müüki, kaubanduskeskustes toimuvat aktiivmüüki ja ka telemarketingi. Ettevõtte tegevjuht ütleb, et igal müügiviisil on omad head ja vead, kuid kõik toimivad. Koos partneriga pannakse paika müügistrateegia, leitakse sõnumid, seatakse eesmärgid ja edasi algab juba aktiivne tegevus. „Alati ja igaks müügiks on vaja esiteks kindlat müügistrateegiat, head toodet ja siis kõige olulisemana inimesi, kes toodet reaalselt müüvad. Meie müügimehed on aktiivsed, järeleandmatud ja motiveeritud tegema tulemust, kuid seda alati läbi meeldiva suhtluse ja dialoogi. Vastupidiselt levinud stereotüübile ei survesta me inimesi mitte kunagi ostma,” räägib Izjumov. Olulisemaks võiduks peab Izjumov seda tööd tegevatele inimestele seda, et nad õpivad ennast ja oma võimeid paremini tundma. „Pidev suhtlemine, probleemide lahendamine, iseseisev mõtlemine ja planeerimine on suurimad asjad, mida meie müügiinimesed igapäevaselt õpivad. Seda siis lisaks üsna korralikule teenistusele, mille lõplikku suurusesse saab iga müügiinimene ise panustada, selle eest ise vastutada,” selgitab Izjumov. Stuudios vestlesid tänapäevastest müügistrateegiatest UpSelli tegevjuht Anton Izjumov ja ajakirjanik Martin Hanson.

Martin Hanson, Head of Agriculture, HSBC UK, is joined by colleagues to discuss the different ways customers have indicated we can support their farms. While the provision of finance comes out on top, the panel explores other forms of support that customers look for from their bank, including helping protect businesses from risks, supporting diversification and growth, and working with businesses to find cost efficiencies, improve productivity and address environmental considerations.For more information about anything that you have heard in this podcast, please visit: business.hsbc.uk/agriculture Our GDPR privacy policy was updated on August 8, 2022. Visit acast.com/privacy for more information.

Sõnaühend “Eesti (marja)vein” omas veel mõned aastad tagasi tähendust “kodune, keskpärane, huvitav”. Vaid paari aastaga on kohalik veinitootmine arenenud tasemel, millega on võimalik meelitada veinihuvilisi Eestisse reisima ja panna kohalikke mõistma meie potentsiaali just marjaveinide vallas. Kuid nüüd valmistame me ka viinamarjaveine. Juuli alguses toimus Balti Jaama Turu väljakul järjekordne Eesti Väikepruulijate Festival, kus lisaks erinevatele esmaesitlustele, uute maitsete tutvustustele, pruulikodadele olid kohal ka erinevad siidi- ja veinimajad. Kõikide ürituste vahel toimus ka paar Eesti joogi teemalist diskussiooni. Festivali esimesel päeval istusid üheks aruteluks laval (veini)eksperdid, et mõtiskleda Eesti viinamarjaveinide oleviku ja tuleviku osas. Festivali peakorraldaja Mari-Liis Tohver oli kutsunud lavale neli eksperti, kellel kõigil oma selge seisukoht. Laval arutasid Eesti viinamarjaveinide teemal Eesti veini “ema” ja Veinivilla veinimeister Tiina Kuuler, Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni president Kristjan Markii, toidu- ja veiniajakirjanik, saate “Vala välja!” üks juhtidest Martin Hanson ja “noor” viinamarjakasvataja Janek Uiboupin. NB! Kui ajakirjanik arutelule kohale jõudis tekkis tunne, et seda vestlust peaks ka salvestama. Nagu ikka sellistel puhkudel tuli kasutada arhailist viisi: lindistav mobiiltelefon kõlari ees. Seetõttu on vestluse helikvaliteet pisut “kahtlane”, kuid usun, et enamus sõnadest on kenasti aru saada. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Nimetus Orange wine justkui viitaks millelegi muule, kui valgele veinile, mille valmistamiseks on kasutatud punase veini valmistusmeetodit. Tegemist ei ole apelsinidest valmistatud veiniga, tegemist ei ole ka Austraalias paikneva Orange'i veinipiirkonnaga või Andaluusias tuntud apelsiinikoorel hoitud Vino de naranja'ga. Orange wine on midagi täiesti erilist. Kümmekond aastat tagasi hakkas veinimaailmas suurema lainena liikuma roheline mõtlemine, mis lükkas püünele ökoloogilised, biodünaamilised ja veganveinid. Nende tuultes hakkasime kuulma aina rohkem ka terminit Orange või Amber wine. Üheti on tegemist veinistiiliga, mis eeldab võimalikult vähest inimkäe sekkumist ja mis lahutab võrrandist nii väetamise, kastmise kui igasuguse muu loodusvälise. Teiselt poolt nõuab aga nii joogi tootjalt kui hiljem selle joojalt tõsist veinihuvi, maitsetundmist ja avatud maailmavaadet. Paljud tunnevad seda veini ka kestakontakt veinina (skin-contact wine). Veinimaailmaga vähe seotud inimestele võib tulla üllatusena, et nii heleda kui tumeda viinamarja mahl – vedelik, millest fermenteeritakse veini – on hele. Pinot noir on tume viinamari, kuid sellest valmistatakse heledat, kõrgetasemelist šampanjat. Punane värv saadakse veinile pressitud mahla viinamarja kestadel, seemnetel ja vartel hoides. Sellise masteratsiooni käigus “imeb” viinamarjamahl kestadest ja seemnetest tanniinid, pigmendid, maitsed, aroomid ja muutub selliseks, mida hiljem pudelist klaasi voolamas näeme. Muuseas, samal viisil valmistatakse ka tumedatest marjadest roosat veini, vedelikku hoitakse kestadel lihtsalt lühikest aega (mõni päev kuni mõni nädal). Orange wine saab oma merevaigukarva värvi, meekärge ja pähkleid meenutava aroomi ja käredama maitse justnimelt sellest, et pärast marjade purustamist, mahla pressimist segatakse mahla ja marjakestad uuesti kokku ja jäetakse päevadeks, nädalateks, mõnel juhul isegi aastaks koos fermenteeruma. Enamasti ei lisata vaati ka lisapärmi vaid oodatakse, et käärimine algab iseenesest ehk metsiku pärmi mõjul. Siit ka siis loogika, et Orange wine on vein, mis kasutab võimalikult vähe inimkätt. Eestil nüüd oma kestakontaktiga valge vein Olge aga hoiatatud, sest esimese Orange wine'i mekkimisel soovitatakse igaks juhuks eelnevalt istet võtta. Põhjuseks on asjaolu, et oma eelnevad teadmised veinide kohta tuleb korraks unustada, astuda mekkima tabula rasa. Meie istume aga maha selleks, et proovida kodumaist Orange wine'i meile juba ammu tuttavalt veinitootjalt Veinivilla. Orange wine'i peetakse ka täna veel pigem veinifriikide pärusmaaks, sest ühes kestade, varte ja muuga matseratsiooni läbinud valge vein on oma värvilt, aroomilt ja maitselt esimese hooga enamasti üllatav ja harjumatu. Kuid igaüks, kellele vein huvi pakub, peaks selle joogiga vähemasti tutvuma. Jõuga ei ole vaja end seda jooma harjutada, kuid huvitav ekskursioon on Orange wine'i maitsmine kindlasti. Muide, räägime sellest sageli kui uuest trendist, ent tegelikult on see pigem iidamast-aadamast tuntud meetodi uus tulemine. Kui olete joonud Gruusiast pärit qvevris ehk suurtes maasse peidetud savivaatide valmistatud valget veini, siis saate juba natukene paremini aru, millest räägime. Ning Kaukasuses on sedasi veini toodetud aastatuhandeid, sama pikalt ka seda veini joodud ja maailmale müüdud. Eestis on nüüd olemas ka oma ametlik Orange wine, mille pani pudelisse Veinivilla perenaine Tiina Kuuler, kes on meie seekordne saatekülaline. Eestis kasvanud Solarise viinamarjast valmistatud vein seisis kolm-neli päeva kestadel, fermenteerus ja sai siis pudelisse. Kokku sai eksperimendi tulemusena korgi alla veerandtuhat pudelit. Esmamekkimisel on tulemus paljulubav. Lähemalt uuri Eesti esimese orindžveini kohta: www.veinivilla.ee. Saadet juhtisid sellel korral Martin Hanson ja Keiu Virro. Saates oi külas veinimeister Tiina Kuuler. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Ees on ootamas ilmselt “Vala välja” ajaloo kõige eksklusiivseim saade! Asume nimelt nuusutama parfüüme ja mekkima nendega spetsiaalselt kokku sobitatud kokteile. “Vala välja” meeskond on mikrofonidega külas Odeon baaris, kus oma isiklikust teekonnast lõhnade juurde räägib parfüümimaag Kai Laidla. Koos Odeoni kokteilimeister Kadrian Possuliga on nad sobitanud kokku viis suurepärast aroomi, viie imelise kokteiliga. Kes on kunagi erinevaid kohvi-, napsi- või veinikoolitusi läbi teinud, on ilmselt sattunud ka ülesandele, kus demonstreeritakse, kuidas lõhnataju eemaldamine võib muuta oluliselt mõnda tuttavat maitset, näiteks kaneeli maitset. Antud juhul saime aga selgeks, kuidas lisatud aroom võib maitset muuta, tugevdada, painutada. Kuidas neutraalse muutub magusaks, magus mõrudamaks, hapu happelisemaks. Kõik see toimub aga meie peas! Toitude ja erinevate jookide – veinide, kokteilide, õllede jne. – paaritamine pole midagi uut, küll aga olukord, kus ühiseid elamusi on pandud paralleelselt jahtima kokteilid ja puhtad, kokku komponeeritud lõhnasegud. Võiks soovitada, et laske oma meeled valla ja võtke uus kogemus vastu, kuid seda pole vaja - see uudne kogemus muukis meeled ja tajud ise üsna kiiresti avali! Kellel on huvi saada rohkem teada parfüümide võime kohta enesetunnet mõjutada, tuju parandada, külastage Kai parfüümistuudiot Ambra (https://shopambra.com) ja uurige lähemalt ruumilõhnade brändi NUHE kohta (https://instagram.com/nuhestudio?utm_medium=copy_link). Saates joodud kokteile võib Odeoni baarist küsida aga iga päev – kui Kadrian tööl juhtub olema, valmistab ta need unikaalsed joogid rõõmuga meie kuulajatele maitsta! Kokteilide ja parfüümide kokkusegamisel tekkinud emmotsioone kogesid saatejuhid Martin Hanson, Liisa Tagel ja Keiu Virro. Külalisteks olid uusimas saates, nagu juba ka mainitud, parfüümimaag Kai Laidla ja Odeon baari kokteilmeister Kadrian Possul. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

The agriculture sector is continuing to look at its role in reducing carbon emissions and the journey to carbon neutrality. In this episode, HSBC's UK Head of Agriculture, Martin Hanson meets with farmers covering a range of production systems to discuss the steps they've been taking to reduce emissions, what's worked for them and the lessons they've learned. In this first part, we look at the motivation for improving a farm's sustainability, the role of carbon calculators, and the importance of soil health. For more information about anything that you have heard in this podcast, please visit Our GDPR privacy policy was updated on August 8, 2022. Visit acast.com/privacy for more information.

Uuringud näitavad, et kõige paremini töötavad need ettevõtted või töögrupid, mille liikmeskond on mitmekesine. Rassiliste, vanuseliste ja taustaerisuste kõrval on äärmiselt oluline, et gruppi kuuluks ka naisi. Telia Eesti üheks järgmiste aastate eesmärgiks ongi suurendada naiste osakaalu tehnoloogiavaldkonnas. „Minu näide on siin küll äärmiselt asjakohane. Mina alustasin aastaid tagasi Telias sekretärina ja liikusin läbi erinevate ametikohtade ettevõtte personalidirektoriks. Meil on äärmiselt oluline pakkuda ettevõttes võimalusi areneda ja liikuda. Seda nii Eestis, kuid meil on rahvusvahelise ettevõttena võimalused teha seda ka väljaspool,” räägib Telia Eesti personalidirektor Ingrid Viinapuu. Telia Eesti kohta ütleb Viinapuu, et ettevõte on oma töötajaskonnalt väga hea läbilõige Eesti elanikkonnast. Rikkalik töötajaskond ja ametite paljusus on pannud kriisiajal ka Telia rohkem jälgima, kuidas töötajad hakkama saavad ning personalidirektori sõnul on praegu olukord hea. „Loomulikult on neid, kellele hetkeolukord, distantsilt töötamine, sobib. On aga ka neid, kellel on raskem. Siin olemegi meie abiks olnud ja püüdnud leida lahendusi, kuidas inimesi motiveerida ja toimekana hoida. Näiteks oleme oma kontorid pea alati inimestele avatuna hoidnud,” lisab Viinapuu. Telia mõtestab laiemalt ka tööd kui tervikut Peaga töötavate inimeste hulgas on kaugtöö ja paindlike töösuhete – maakeeli kodukontori – teema olnud aktuaalne juba aastaid. Suhtumine on alati olnud, et oluline ei ole, kus või millal tööd tehakse, peaasi et töö on tehtud. Koroonakriis on surunud aga jõuga enamiku inimesi kodust töötama. Palju on neid, kes ei jõua ära oodata hetke, kui saaks uuesti kontorisse. Aga palju on ka neid, kes igapäevaselt seda teed jalge alla enam ei võtagi. „Oleme juba otsustanud, et ühe maja, kus varem meie inimesed töötasid, paneme üldse kinni. Seda täpselt selle pärast, et pärast kriisi ei ole enam nii palju inimesi korraga kontorisse tööle tulemas. Paljud on juba selgelt väljendanud oma soovi ka tulevikus kasutada kaugtöö võimalust. See on igati normaalne ja me olime niikuinii selles suunas liikumas. Pandeemia lihtsalt kiirendas seda arengut,” selgitab personalidirektor. Töö kui terviku mõtestamine hõlmabki seda, et otsa vaadatakse sellele, kuidas ja miks tööd tehakse, millal ja kus on inimesed seda tööd tehes kõige tulemuslikumad ning õnnelikumad ja nii edasi. Mõte on muuta Telia veelgi efektiivsemaks ja ligitõmbavamaks tööandjaks. Personalijuttude podcast’is oli külaliseks ja vestluspartneriks Eesti suurima telekomiettevõtte Telia Eesti personalidirektor Ingrid Viinapuu. Saatejuht oli ajakirjanik Martin Hanson. Kõik kommentaarid, küsimused ja ettepanekud saates räägitu osas palume saata aadressile tooelu@delfi.ee.

Majaehitus- või renoveerimismõtete algusjärgus on vaja läbi mõelda ka see, milline hakkab hoone välja nägema. Mitte kuju või ruutmeetrid, korrused või disain, vaid välja tuleb mõelda ja valida materjal, stiil, mis hakkab ehitama maja seinu. Üheks selliseks võimaluseks on kasutada StoneREXi tsementkiudplaate, mille on tootnud Eesti firma Centene Pro. „StoneREXi ehitus- ja fassaadiplaatide kõige erilisemateks omadusteks on ohutus tervisele ja keskkonnale, samuti väga hea vastupidavus erinevatele ilmastikutingimustele, tugevus, tulekindlus, kvaliteet ning loomulikult ka suurepärane välimus,” ütleb Centene Pro juhataja Jana Volt ja lisab, et nende laiast valikust leiavad endale sobiva nii modernse stiili austajad kui ka need, kes maalähedast kodu rajavad. Tsemendist fassaadiplaatide kasutusviis – ventileeritavad fassaadisüsteemid – tagavad kodudes ka hea sisekliima, aitavad kokku hoida energiakuludelt ja toetavad nii kliimaneutraalsuse poole püüdlemist. „Me väärtustame inimeste tervist, heaolu ja keskkonda ning toome turule vaid neid tooteid, mille pikaealisus, kvaliteet ja ohutus nii inimestele kui ka keskkonnale on kontrollitud,” mainib Volt. Turule toodi veelgi parem lahendus – StoneREX Air Uusim arendus, millega kohe turule tullakse, on aga valmis disainiga fassaadiplaatide terviklahendus, mis koosneb mõõtu lõigatud tsementkiudplaadi tükkidest, mida on lihtne hoone fassaadile mustriks sättida. Hetkel on valikus neli erinevat mustrit, mis moodustuvad kindlas suuruses, üksteisega ideaalselt kokku sobivatest plaatidest. Paigaldus on nii kergem, lihtsam ja kiirem. „Meie kogemus on paraku selline, et objektil ei oska paljud ehitajad tsementkiudplaate õigesti kasutada. Sageli ei loeta läbi paigaldusjuhendit, mis iga materjaliga kaasa tuleb. Seal on kirjas, kuidas ja mis tingimustes meie suurest plaadist vajaliku suurusega tükke lõigata, kuidas neisse õigesti auke puurida, kuidas seina kinnitada. Kõik on väga lihtne, kuid ikkagi eksitakse õige kasutuse vastu. Selleks panimegi pead kokku ja tulime välja uudse lahendusega, kus ehitaja eest on suur osa tööd tehase tingimustes ära tehtud, mis muudab hea tulemuse saavutamise tunduvalt tõenäolisemaks. Väiksemate tükkide kasutamine muudab ehitaja töö ka tunduvalt lihtsamaks,” selgitab Volt. Teiseks suureks uue lahenduse eeliseks on see, et plaadimosaiigi osi saab hakata mugavamalt müüma ka ehituspoodides. „Pakendame kõik plaadid kenasti ära ja need saab poest auto pagasnikusse tõsta ning objektil lasta juba probleemita seina,” räägib Centene Pro juhataja. Selleks, et jutt ei jääks vaid jutuks, külastage kodulehte www.stonerex.ee/air. Uuel tootelehel on võimalik näha ettevõtte loodud mustreid, vaadata värvivalikut ning näha mustrite ja värvide sobivust konkreetse maja fassaadis. Hetkel on näidisvalikus neli majatüüpi, neli mustrit ja neli värvi. Volt ütleb aga, et kui huviline saadab neile pildi oma majast, saavad nende kujundajad tõsta õige mustriga fassaadi disaini juba otse reaalsele hoonele. Nii saab näha, kas ja mis konkreetsele majale sobiks. Saates rääkis StoneREXi fassaadi-, sokli- ja ehitusplaatidest nende tootja Centene Pro juhataja Jana Volt. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee.

Ligi 30 aastat tegutsenud pereettevõte Pajo trükikoda tuli eelmise aasta suvel välja uudse e-poe lahendusega www.pajoprint.ee, mis muudab trükiste tellimise esiteks lihtsaks, kuid ka äärmiselt põnevaks. Keskkonnas on võimalik ise kujundada kutseid, visiitkaarte, plakateid ja mida kõike vaid vaja võiks minna. Mis kõige olulisem, kohe saab teada ka tellitava trükise hinna. „Oleme siiani 80 protsenti oma toodangust eksportinud. Suurimad turud on Skandinaavias, kus on äärmiselt nõudlik klient nii kvaliteedi kui ka ökoloogilisuse osas. Kuna kogemusi on palju ja kvaliteet maailmatasemel, kui mitte kõrgemal, siis aina enam tuleme oma toodetega ka koduturule. Uus e-pood ongi osa sellest strateegiast. Alates eelmise aasta juunist, kui e-poe avasime, on selle kaudu tehtud juba üle 400 tellimuse,” räägib Pajo trükikoja tegevjuht Minni Pajo. Uues keskkonnas on tehtud elu nii lihtsaks, et absoluutselt iga inimene saab endale vajaliku trükise tellimisega hakkama. Tuleb vaid järgida programmi soovitusi ja juhendeid, laadida üles õiges suuruses pildid või logod, valida paber ning anda tellimus sisse. Ka transpordi lahendab Pajo trükikoda tellimuses valitud viisil. Enne tellimuse trükki saatmist vaatab tellimuse üle ka trükikoja kujundaja. Pajo sõnul on väga suureks kiituseks nende e-poele ka see, et seda kasutavad igapäevaselt paljud professionaalsed kujundajad ja graafikud. „Hoiame oma uue süsteemiga kokku palju nii oma klientide kui ka enda aega. Puudub vajadus pidevate e-kirjade saatmise järele, kõik küsimused saab lahendada uues e-poes. Loomulikult saab meiega ka personaalselt kontakti võtta, kui on mõni kindlam soov või mure,” lisab Pajo. Miks aga tänapäevases maailmas midagi paberile trükkida? Pajo leiab, et aina enam digitaliseeruvas maailmas, kus informatsiooni on aina suuremas koguses, on just paberile trükitud toode – reklaam, raamat, voldik, visiitkaart – kasvava väärtusega. „Kuna paber ja sellele trükkimine on kallim kui lihtsalt veebis millegi avaldamine, siis avaldatakse trükisel vaid väga olulist ja väärtuslikku informatsiooni. Trükis tõstab nii info kui ka selle levitaja väärtust inimeste silmis,” mainib Pajo. Pajo lisab veel, et levib ka valearusaamu, et paber on see kurjajuur, miks metsas puud muudkui langevad. Tegelikult on paber hoopis CO2 talletuskamber, mida me ei paiska õhku, vaid mille paneme raamaturiiulisse. „Pajo trükikojal on mitmeid ökoloogilise tegevuse sertifikaate, nagu FSC ja Luigemärk. Peagi lähme kogu oma tootmisega üle 100% rohelisele energiale ja meil on ka õigus trükkida Disney tooteid. Juba see konkreetne info ütleb, et me oleme igatepidi eetilised ja moraalsed nii tööandjana kui ka materjalide valikus,” mainib Pajo. Podcast’is oli seekord külaliseks ja vestluspartneriks Pajo trükikoja tegevjuht Minni Pajo. Saatejuht oli ajakirjanik Martin Hanson. Kõik kommentaarid, küsimused ja ettepanekud saates räägitu osas palume saata aadressile tooelu@delfi.ee.

Kevad läheneb suure hooga, isegi kui hetkel õuest paistev vaade seda arvata ei lubaks. Kevad on aga parim aeg võtta ette uue terrassi ehitus või vana renoveerimine, et saaks suvel seda elutoa ja köögi pikendust täiel rinnal nautida. Aga kust pihta hakata, milline terrass endale ehitada? Saade „Ehitame maja” keskendub oma uusimas salvestuses just terrassidele, nende õigele ehitusele ja materjalivalikule. Räägime täpsemalt lahti selle, millal, millest ja kuidas oleks mõistlik meie kliimasse terrass ehitada. Lisaks süüvime filosoofiasse, mis see terrass üldse on, mis eesmärki kannab ja kellele on mõeldud. „Eesti niigi lühikest suve võiks nautida täiel rinnal ja terrass on kindlasti üks lahendus, mis lubab meil seda teha. Võttes arvesse praegust olukorda maailmas, siis annab terrass võimaluse olla õues just turvaliselt ja eraldatult,” ütleb Baltikumi suurima väärispuidu edasimüüja AS MASS esindaja Sven Kirsipuu, lisades, et just nüüd on parim aeg hakata endale unistuste terrassi planeerima, et jõuaks selle enne aasta parimate ilmade saabumist ka valmis ehitada. Kuigi AS MASS pakub vaid materjali terrasside ehituseks, oskab firma esindaja anda ka nõu, milline üks tänapäevane terrass olema peaks. Kirsipuu ütleb, et ühelt poolt tuleks terrassi kujundamisel lasta oma kujutlusvõimel lennata ja plaanida sellesse eluaseme suvisesse pikendusse kõik, mis tundub vajalik: basseinid, tünnisaunad, kööginurgad, istumisalad, katused, teerajad ja nii edasi. „Terrass ei pea olema maja küljes, samuti ei pea ta olema maja taga. Nüüd jõuamegi otsapidi planeerimise juurde, mis nõuab tehnilist lähenemist. Terrass peaks arvestama päikese liikumist, et püüda kinni võimalikult palju niigi defitsiitset päikest, samuti peaks vaatama, et terrass ei jääks tuulekoridori. Veel peaks tegema selgeks pinnase, kuhu terrass paigutatakse – kas see kannab raskeid objekte, ei vaju ja nii edasi. Planeerimise puhul on oluline, et kõik algab juba karkassist – aluskate, terrassilaak ja kandurite valik. Kui on teada, kuhu terass tuleb, siis selle järgi saab arvestada vajalikud kõrgused kuni kinnitussüsteemi ja laua paksuse valikuni välja. Planeerimist tuleks alustada justnimelt maapinnast,” selgitab Kirsipuu. Kui see kõik on tehtud, tulebki minna AS-i MASS lattu – praeguses olukorras nende kodulehele – ja leida terrassi jaoks sobilikud materjalid. Hetkel on terrassiehituses trend kasutada kõvapuitu, sest on aru saadud, et saar, lehis ja mänd, mida tavaliselt terrassi ehituses kasutatakse, on oma tiheduselt keskpärased ja jäävad vastupidavuselt alla kõvapuidust puiduliikidele, nagu ipe, cumaru ja garapa. Näiteks männi, lehise ja termosaare erikaal on ligi 300–600 kg/m3. Võrdluseks: tamm on ligi 600 kg/m3, eksootilised puiduliigid cumaru, ipe, garapa 900–1100 kg/m3. Samuti on trendiks eelistada looduslikke materjale. Sama oluline, nagu on terrassimaterjali valik, on ka kinnitussüsteem. Aeg on edasi läinud ja turule on jõudnud väga palju erinevaid häid terrassi kinnitussüsteeme, nagu klamberkinnitus, distantsvahe kinnitussüsteem ja nii edasi, seega komposiitmaterjalist terrassi enam nii palju ei eelistata. Kuigi terrassi ehitusega saab hakkama igaüks, kes elus natukene saagi ja haamrit käes on hoidnud, siis Kirsipuu soovitab keerulisemate terrassilahenduste puhul pöörduda ikkagi professionaalide poole. „Meilt saab osta maailma parimat terrassimaterjali, aga ka kõike muud vajalikku terrassi ehitamiseks. Kaasa arvatud soovitusi, kuidas ehitada endale parim terrass, et nautida tulevat suve täies hiilguses,” mainib Kirsipuu. Saates rääkis terrassiehitusest AS-i MASS esindaja Sven Kirsipuu. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee.

Personaliuudiste podcast’i „Tööelu” uusimas saates on külas Eesti ühe suurima jaeketi Maxima personalijuht Lea Kimber, kes räägib lähemalt, kuidas on muutunud Maxima kuvand inimeste silmis, milliseid hüvesid pakutakse lisaks palgale, miks alustab jaekett e-õppe lahenduse juurutamisega ja kuidas on 3700 töötajaga hiigelettevõte saanud hakkama koroonapandeemiaga. „Nagu ka teistel jaekettidel, nii on ka Maximal kriisiaeg läinud pigem hästi. Rääkides töötajatest, siis on Maxima muutunud inimeste silmis väga kindlaks tööandjaks, kuhu soovitakse tööle tulla. 80 protsenti nendest töötajatest, kes kriisi alguses meile tööle tulid, on tööl siiani ja plaanivad ka meile jääda,” selgitab Kimber. Koroonaepideemiaga võitluses on Maxima olnud eesrindlik. Paljud meetmed viiruse leviku takistamisel võttis Maxima kasutusele esimesena. Näiteks hakkas Maxima oma kauplustes pakkuma klientidele tasuta maske juba enne vastavasisulist vabariigi valitsuse otsust. Hetkel oleme koostöös Kaupmeeste Liiduga kaardistamas vaktsineerimise vajadust. „Me ei hakka kindlasti tegema selliseid otsuseid, et inimesed, kes end ei vaktsineeri, ei saa Maximas töötada. Samas me peame tagama turvalise ostukeskkonna. Seetõttu desinfitseerime pidevalt oma poodides nii kärusid kui ka muid pindasid, meie töötajate tervist kontrollitakse ja jälgime pidevalt, et kantaks maski või visiiri,” selgitab Kimber. Maxima kuvand muutub Personalijuht lisab, et praegune aeg on muutnud seda kuvandit, mis Maximast ehk paljude inimeste peas aastaid oli – probleemid keelt mitte oskavate müüjatega, väikesed palgad ja nii edasi. Hetkel vaadatakse Maximat kui kohta, mis kuhugi ei kao, kindlat tööandjat, kes hoolib oma inimestest ja pakub tööd kõigile, kes seda soovivad. „Kindlasti pole meil võimalik maksta oma töötajatele näiteks IT-spetsialistidega võrdseid palku. Aga olme kindlasti konkurentsivõimelised Eesti turul ja meie väärtuspakkumine on kindlasti parem kui teistel. Meil on kõikidele töötajatele tasuta lõunasöök, toetame vabade päevadega neid, kellel on laste tõttu seda vaja, lisaks maksame töötajate lastele hea õppeedukuse eest igakuist stipendiumi,” selgitab Kimber. Iga kriis saab kord otsa ja nii ka koroonast tingitud seisak. Maxima püüab olla valmis ka nendeks aegadeks, kui saame minna tagasi „normaalse” elu juurde. Selleks on Maxima toonud enda maja sees välja kaks lahendust: mentorluse ja e-õppe keskkonna. Esimese tegevuse puhul antakse uuele töötajale kohe kõrvale kogenum, et inimesel tekiks kiiremini edutunne. Teine lahendus pakub töötajatele võimalust saada kõrgel tasemel koolitusi. Peamiselt küll oma töö paremaks tegemiseks mõeldud seminare, kuid Kimberi sõnul on plaan hakata pakkuma ka üldharivaid koolitusi. Tööelu- ja personalijuttude podcast’i 15. saates oli külaliseks ja vestluspartneriks Eesti ühe suurima jaeketi Maxima personalijuht Lea Kimber. Saatejuht oli ajakirjanik Martin Hanson. Kõik kommentaarid, küsimused ja ettepanekud saates räägitu osas palume saata aadressile tooelu@delfi.ee.

Kerged ja kiiresti paigaldatavad plastkatused on tulnud selleks, et jääda. Taaskasutatud plastist toodetud katusematerjal ei pruugi küll sobida kõigile või igale hoonele, kuid kindlasti ei tasu uut materjali karta või eirata. Mida aga tegelikult kujutab endast Tšehhist pärit plastkatus, millisel kujul seda materjali saada on ja kuidas plastkatust paigaldatakse? Juba seitse aastat toob Tanel Kuningas Eestisse Tšehhis toodetud plastkatuseid. Kui algus oli keeruline ja inimestele plastist katusematerjali eeliseid raske selgeks teha, siis nüüd pannakse aastas umbes kümnele majale autotööstuses tekkinud plastijääkidest katused. Eestlane on plastkatuse omaks võtnud. „Peamiselt müüme Eestis laastukatust, mis sobib põhiliselt ikkagi maamajadele ja suvilatele. Kaugelt vaadates ei oska küll keegi arvata, et katusel on plast. Lisaks sellele, et katus näeb hea välja, on see vastupidav ja kerge ega ole kindlasti kallim muudest sama klassi materjalidest. Lisaks on plastkatuse paigaldus kiire ega erine tavalise laastukatuse majale löömisest,” selgitab Kuningas. Plastkatuse brändi looja täpsustab, et nemad on keskendunud ikkagi peamiselt täislahenduse pakkumisele – vana katuse lammutus, materjali tarne ja uue katuse ehitus. Kuningas ütleb, et kuigi plastist katuse ehitamises ei ole midagi keerulist, siis kiiremini saab katuse tehtud, kui usaldada see professionaalide hoolde. „Ise võib kulutada palju aega, lugedes manuaale ja uurides tehase soovitusi materjali õigeks kasutamiseks. Meie paneme uue katuse – olenevalt muidugi suurusest ja keerukusest – majale peale nii kümne päevaga,” selgitab Kuningas ning soovitab täpsema info, piltide ja pakkumise saamiseks pöörduda nende kodulehele www.plastkatus.ee. Saate „Ehitame maja” uusim salvestus keskendub katustele. Saates rääkis katusematerjalidest ja tulevikuplaanidest Plastkatuse brändi looja ning Tšehhis toodetud katusematerjali maaletooja Tanel Kuningas. Saatejuht on ajakirjanik Martin Hanson. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult aadressil ehitamemaja@ekspressmeedia.ee.

Despite a challenging 2020, with the fallout from changing consumer habits and the loss of much of the hospitality industry, agriculture as a sector was much less impacted than many others. HSBC's UK Head of Agriculture, Martin Hanson, meets with arable, dairy and beef and sheep industry expert contributors from farm consultants Andersons, to discuss their insights into these key subsectors. In the first episode of Talking Agriculture, the participants discuss the threats, opportunities and challenges that are likely to affect and shape the sector in 2021; covering a broad array of topics from basic payments and Brexit, through to subsidies and veganism. You can jump to a section relevant to you using the following time codes: Dairy – 5:00Policy – 15:05Arable – 24:00Beef and sheep - 38:20 For more information about anything that you have heard in this podcast, please visit grp.hsbc/agriculture Our GDPR privacy policy was updated on August 8, 2022. Visit acast.com/privacy for more information.

Eestlased on läbi aastasadade olnud saunarahvas ning nii on ka loogiline, et klassikalise sauna paremaks muutmise suurim innovatsioon läbi viimase paarisaja aasta tuleb just meilt. 90date lõpus seisus saunaarmastajast insener Andrus Vare oma kodusaunas probleemi ees: kuidas saada leiliruumis olev õhk temperatuurilt ühtlasemaks, nii, et leili visates pea ei põletaks ja jalad ei külmetaks. Välja arendatud lahendus on täna juba üle aasta turul – Saunumi uudsed leiliruumi kliimaseadmed. “Ehitame Maja” saade on peale mõningast pausi tagasi ja kohe eriti kuuma teemaga, nimelt läheme täna sauna. Uurime lähemalt, millist leiliruumi ja millist leili andvat lahendust võiks meie imaginaarsesse elamusse ehitada. Stuudios on uudse leililahenduse välja töötanud ettevõtte Saunumi juht Henri Lindal. Milles seisneb siis uue lahenduse võlu? Enam kui 20 aastat tagasi alustas Saunumi idee autor Andrus Vare katsetustega: vaja oli leida viis, kuidas leiliruumis olev õhutemperatuur ühtlasemalt laiali jagada. Nagu leiliruumis teostatud mõõtmistest selgus, siis võis sauna kütmisel olla leiliruumi laealuste ja põrandal oleva õhu temperatuuride vahe teinekord üle 100 kraadi – me kõik oleme ju tundnud, kuidas leili viskamise järel laval istudes pea kuumab, kõrvad tulitavad, kuid varvastel on külm. Kuidagi oleks vaja segada kokku leilist tulev kuum, tuline ja põrandal istuv külm õhk. Inspiratsiooni sai Vare aga oma vanematekodu igipõlisest suitsusaunast - suitsusaunale on iseloomulik pikk ja pehme leil. „Kunagi saja-aastast suitsusauna külastades jäi selle leili õrnus mulle hinge. Ei läinud kaua, kui soovisin seda tunnet üha uuesti kogeda. Sellest kasvaski väljakutse ehitada kodus olev klassikaline saun ümber,” räägib Vare. Saunumi kliimaseadme ja keriste rebu seisneb selles, et leili viskamisel kogub leiliruumi seinale kinnitatud (või seina sisse ehitatud) kliimaseade korraga kokku suurema osa nii visatud leilist kui madalal olevast külmast õhust, seade segab need kaks õhku omavahel läbi ja suunab läbi “toru” saunalava alla. Tulemuseks on kordades ühtlasem temperatuurijagunemine kogu leiliruumis ja tunduvalt mahedam, nauditavam, higistama ajavam leil. “Sekundiks-kaheks jääb ikka laval istudes kestma ka see õige leilisutsakas, kuid sellele järgneb, ühtlasem soojus, mis liigub siis juba alt poolt üles. Tavapärasele täpselt vastupidises suunas. Saunumi toode lahendab tegelikkuses kaks muret, lisaks temperatuuri paremale jagamisele teeb seade sama ka hapnikurikkama õhuga – laval istudes on palju parem hingata. Hing ei jää laval istudes kinni ja leilimõnu pikeneb – kui tavaline leilivõtmine jääb meie uuringute järgi eestlaste puhul 5-7 minuti piiresse, siis Saunumi tehnoloogiaga istutakse laval muretult 15 minutit ja kauem. Ma olen lobisedes istunud laval ka 45 minutit, mis tundub tavalises või klassikalises saunas ju mõeldamatu,” lisab Lindal. Lisaks kliimaseadmele, mida saab installeerida, kas juba olemaolevasse sauna või ehitada puukütte kerisega saunas leiliruumi seina sisse, on Saunumi tootevalikus ka neli kerisega leililahendust. Saatejuht on ajakirjanik Martin Hanson. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee.

Hollywoodi filme või kuulsuste elusid telepildis vaadates oleme tihti kuulnud sellest, kuidas neil on palgal personaalsed assistendid, kes majandavad kogu nende elu: kalendrit, reise, kohtumisi, pereelu, paberimajandust ja mida kõike veel. Praeguses kiires maailmas, kus kõike tundub olevat liiga palju, ei tundu personaalse assistendi teenuse kasutamine enam kellelegi ebamõistlik. „Assistendi teenusega ostavad inimesed omale aega, seda kõige väärtuslikumat valuutat. Aega, mida jääb tihti puudu just pere, sõprade, hobide, ning tihti ka unetundide arvelt. Personaalne assistent võib olla selline, kes on iga päev kellegi heaks töös, või pöördub klient korra nädalas mõne mure lahendamiseks tema poole. Sekretäri ja personaalassistendi vahe ongi selles, et mina teen kõike, sealhulgas korraldan ka oma klientide eraelulisi asju – seaduse ja sündsuse piires loomulikult,” räägib personaalne assistent Erika Sõstra. Kui on vaja, siis korraldab Erika ära vajalikud reisid (Erika on ka professionaalne reisikorraldaja), otsib lastele kooli- või lasteaiakoha, toob arsti juurest ära lemmiklooma või leiab ajaks, kui pere on puhkusel, näiteks koerahoidja, maksab ära vajalikud arved, valmistab raamatupidajale ette kõik dokumendid, saadab vajadusel klienti välisriigis ja hoolitseb muude jooksvate korralduslike teemade eest. Või broneerib oma kliendile juuksuriaja, võtab vastu väliskülalised. Samuti korraldab Erika ära kogu pere või ettevõtte jõulupeo, juubeli või pulmad – olles kasvõi ainult kohapealseks koordinaatoriks sündmuse päeval, mis annab kliendile vabaduse omaenda pidu täielikult nautida. „Olen oma klientidele usaldusisik ja nende esindaja, olen seal, kus mind vajatakse, ja sellel ajal, kui mind vajatakse. Võib öelda, et personaalassistendi töö on elustiil, mitte pelgalt amet. Alati peab olema valmis tegutsema, öösel ja päeval. Kuna see töö nõuab väga palju – kuigi annab veel enam tagasi –, siis peab klapp minu ja klendi vahel olema hea, peame üksteist usaldama,” ütleb Sõstra. Maailmas on palju inimesi, kellel on palju raha, et endale assistenti lubada – nii-öelda ainult ühele inimesele töötavat assistenti. Erikal aga on hetkel nii pool tosinat klienti, kellest osa nõuab igapäevast tähelepanu, aga mõni teine vajab tuge vaid kord-paar nädalas. Kõik kliendid on Erikani jõudnud vaid soovituste, teiste rahulolevate klientide kaudu. „Põhiline personaalassistendi palkamise väärtus on selles, et alati on olemas inimene, kelle poole pöörduda, ükskõik millise mure või sooviga. Hea on, kui saad paluda sõbral endale teene teha, kuid selliste kõnede arv on piiratud. Assistendile saab aga alati ja igal ajal helistada ning asjad saavad tehtud ilma sellepärast piinlikkust või muret tundmata,” räägib Sõstra. Stuudios rääkisid personaalseks assistendiks olemisest ning assistendi argipäevast eksklusiivreiside korraldaja ja personaalne assistent Erika Sõstra ning saatejuht, ajakirjanik Martin Hanson.

Järjekordses „Ehitame maja” podcast’is räägime lähemalt sellisest huvitavast lahendusest nagu infrapunaküte. Usutavasti ei ole paljud inimesed sellisest lahenduses midagi kuulnud, kuigi Eestis on infrapunakütet paigaldatud juba kaheksa aastat. Nüüd ongi viimane aeg lähemalt uurida, millega on tegu, kuhu sobib ja mis maksab. Nagu nimigi ütleb, on tegemist küttesüsteemiga, mis kasutab sooja andmiseks infrapunakiiri. Mis on infrapunakiired? Kõik me teame, mis tunne on olla päikese käes. Neid tuttavaid sooje tundeid tekitavad kaks kiirgust: UV ja infrpuna. Kui UV-kiired on meile kahjulikud, siis infrapunakiired on need, mis annavad meile sooja. Infrapunaküte võtabki tavalise elektri ja muudab need kiirguseks, mis annab sooja ning hoiab majad, korterid köetuna. Inimestele ohutu infrapunakiirgus on aga keskkonna soojendajana vägagi kasulik, kuna soojus on loomulik, jättes ruumidesse alles ka normaalse niiskustaseme. Lisaks on infrapunaküte mõnus, ühtlane ja sobib peaaegu igasse hoonesse või ruumi. Küttelahenduse paigaldamine on väga kiire, ei vaja liigset ümberehitust ja on töövalmis kohe, kui parkett on saanud põrandale või küttepaneelid seina kruvitud. Tegemist on elektriküttega, mis tähendab, et lahendusel on palju plusse: esimene on ülim vastupidavus, mida mõõdetakse kümnete ja kümnete aastatega, lausa põlvkondadega, mis muudab selle lahenduse mugavaks. Teiseks on selline küte oma paigalduse ja ostuhinna poolest palju soodsam kui muud küttesüsteemid. Ning kolmandaks tuleks infrapunakütet vaadata laiemas plaanis ehk siis see küte võiks olla osa suuremast pildist, kuhu kuuluvad ka päikesepaneelid või tuulikud enda elektri tootmiseks. Stuudios on infrapunaküttesüsteemidest rääkimas neid paigaldava ettevõtte Korest OÜ juht Meelis Anvelt. „Ehitame maja” saatejuht on ajakirjanik Martin Hanson. Ideede, pakkumiste, paranduste ja kommentaaridega pöörduge saate kirjakasti aadressil ehitamemaja@ekspressmeedia.ee.

Neile, kellele on väljas lustimine on olnud elu argine osa, olid viimased paar kuud keerulised. Baarides, restodes ja kohvikutes tiksumine pole paljude jaoks ajaraisk, vaid sotsiaalse energia kumuleerimise rahumeelne akt, milleta ekstraverdid naljalt hakkama ei saa. Eriolukorras leiti selle jaoks aga alternatiive. Joogisaade “Vala välja!” vaatab sisse virtuaalnapsitamiste viimastesse arengutesse, degusteerimiste online-üritustesse ja sellesse, kuidas sõpruskonnad on lahendanud sünnipäevade, reedeste kohtumiste ja muude sündmuste ühise läbimise. Baarid on korraldanud põnevaid degustatsioone, maitstud on nii džinne, mezcali, veini kui õlut. Samuti on gruppide viisi inimesi kogunenud omal käel, kas siis lihtsalt selleks, et üksteise nägusid uuesti näha või ka selleks, et uusi ja huvitavaid jooke mekkida. “Vala välja!” stuudios oli seekord külas Gregor Alaküla Valgejõe Veinivillast. Gregor oli Eesti sommeljeedest esimene, kes alustas ametlikult virtuaalseid degustatsioone. Õppis enne webinaris, kuidas seda kõike teha ja hakkas lihtsalt pihta. Kuidas need degustid vastu võeti, mida uut ta ise õppis ja kas sarnaseid üritusi on plaanis ka eriolukorra lõpu järel, sellest Veinivilla sommeljee räägibki. Lisaks degusteerime stuudios üht, ütleme, pisut ootamatu koostisega veini. Saadet juhivad Keiu Virro ja Martin Hanson. Liisa Tagel on samuti meiega, sedapuhku kahe põhjaliku telegrammi kaudu. Küsimused, pretensioonid, pakkumised ja kommentaarid palume aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi Facebookis: www.facebook.com/valavalja ja Instagramis: www.instagram.com/vala_valja_podcast

“Ehitame Maja” saade on tagasi peale mõningast pausi ning tagasi üsnagi suvise teemaga. Nimelt hakkame täna rääkima ühest projektist - aga ka üldiselt mõistlikust mõttest - panna tähele vanu aknaid. Eesti Vabaõhumuuseum on kutsunud ellu kampaania “Vaata vana akent!”, mille ideeks on tõmmata tähelepanu igatsorti vanadele akendele ja mis peamine võimalusele need unikaalsed, vahel sajand vanad aknad, korda teha ning uuesti majadele ette sättida. Suvega seob seda teemat asjaolu, et sooja ilmaga on aknaid mõnus renoveerida. Stuudios istun mina – Martin Hanson - saatejuhtina üksinda, kuid virtuaalselt on minuga liitunud Eesti Vabaõhumuuseum Maaarhitektuuri keskuse projektide peaspetsialist Elo Lutsepp, kellega vanadest akendest rääkima hakkamegi. 23. mail on Vabaõhumuuseumil plaanis viia läbi käed-külge koolituste ja talgupäeva asemel veebipõhine vanade akende teemaline teabepäev. Selleks on loodud Facebookis leht “Vaata vana akent!” (https://www.facebook.com/vaatavanaakent/), kus näidatakse nelja varem valmis tehtud õppevideot, mille järel saavad huvilised esitada aknameistritele küsimusi ja saada neile ka kohe vastused. “Mõte on julgustada inimesi nende tööde ettevõtmisel. Minu meelest kõik muu peale akende plommimise on jõukohane igaühele. Vähemalt mina küll sellega hakkama ei saaks. Oluliseks peame seda, et inimesed saaksid aru, et aknad vajavad hooldust kogu aeg. Et me ei hakkaks nendega tegelema alles siis, kui need eest ära pudenema hakkavad,” räägib Lutsepp. Muidugi räägitakse 23. mail ka sellest, et vanale majale sobivad ikka kõige paremini vanad aknad või siis võimalikult algset stiili järgivad puitaknad. “Alati tasub mõelda ka sellele, et on väga rumal visata ära asju, mis suurepäraselt veel oma ülesannet täidavad,” lisab Lutsepp. Virtuaalstuudios on vanadest akendest rääkimas ja vanade akende renoveerimist propageerimas Eesti Vabaõhumuuseum Maaarhitektuuri keskus projektide peaspetsialist Elo Lutsepp ja saatejuht Martin Hanson. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee

Istume juba seitsmendat nädalat kodus, nokitseme pooleli jäänud köögiremondi ja Houellebecq’i viimase raamatu kallal, testime oma kannatust ka koduste peal. Joogisaade “Vala välja!” avab eriolukorra-aja tausta joogimaailmas kahe erineva asutuse – baari ja veinipoe – näitel. Mõtleme kodus veinist ja kokteilidest, unistame sõpradega baari ning restorani minemisest. Tasapisi hakatakse kohti avama, elu pole aga ka selleta katki. Internetist või telefonitsi tellides tuuakse hea ja parem ukse taha, sõbrad teispool ekraani pakuvad tuge. Kõikide eelduste kohaselt on eriolukord senisel moel lõpusirgel. Kahjudega, mida erinevad elu- ja töövaldkonnad on kandnud, tegeletakse veel ilmselt pikki aastaid. Nii ka gastronoomias – mõned restoranid, kohvikud ja baarid, aga ka tootmised on end lõplikult sulgenud. Teised mõtlevad pingsalt, kuidas olukorrast välja tulla ning mis saab homme ja ülehomme. On neidki kohti, mis omavahel liituvad, muudavad vormi või nime, vahetavad tegevussuunda ja nii edasi. Ja on need asutused, mis murravad kriisist läbi ja jätkavad oma tööd – suuremal või vähesemal määral nii nagu varem. Kaardistame uues joogisaates selle, kuidas on olukord kulgenud Carpe Vinumi veinipoe ja Whisper Sisteri kokteilibaari jaoks eriolukorra algusest siiani. Millised on olnud kõige suuremad takistused, kes on tõestanud end suurepärase koostööpartnerina ka raskel ajal, millised on olnud suurimad õppetunnid ja millised plaanid on edasiseks. Räägime küll kahest asutusest, ent sarnaste probleemidega on rinda pistnud paljud joogimaailma kolleegid. Puudutame põgusalt ka meie järgmiste saadete teemasid, milleks on kojuvedu, virtuaalmekkimised ja seadus, mis 20 aasta tagant meie tänapäevast elu juhib. Nimelt ei luba seadus haarata viimasest õlekõrrest, mis paljudele eriolukorras alles jäi: kokteilide ja jookide kojuvedu. Mis täpsemalt toimub, kuula sellest ja järgnevatest saadetest. “Vala välja!” stuudios olid (mõistagi eriolukorra reegleid järgides) külas Kristel Nõmmik Carpe Vinumi veinipoest ja baarmen/miksoloog Irina Markina kokteilibaarist Whisper Sister. Saadet juhtisid Keiu Virro ja Martin Hanson. Küsimused, pretensioonid, pakkumised ja kommentaarid palume aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi Facebookis: www.facebook.com/valavalja ja Instagramis: www.instagram.com/vala_valja_podcast

Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon viis läbi küsitluse, et kaardistada, milline on olukord Eesti joogi- ja söögimaastikul. Milline on olukord ja millised lahendused paistavad, sealhulgas erinevate uute tehnoloogiliste lahenduste kujul, räägib ESA president Kristjan Markii. Oleme oma facebooki lehele (https://www.facebook.com/ValaValja/) pannud lingi ESA kogutud veebipoodide linkidega. Kutsume jookide tootjaid ja edasimüüjaid, kes seal ei ole esindatud, lisama ka enda veebipoodide infot. Uuringu kohta leiate lähemat infot siit: https://sommeljee.ee/eriolukorrast-eesti-toidu-ja-joogimaailmas/ “Vala välja!” virtuaalstuudios oli külas Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni president Kristjan Markii. Saadet juhtisid Keiu Virro ja Martin Hanson. Küsimused, pretensioonid, pakkumised ja kommentaarid palume aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi Facebookis: www.facebook.com/valavalja ja Instagramis: www.instagram.com/vala_valja_podcast

Ehitussaate “Ehitame Maja” järjekorras juba 15. saates istusid mikrofonide taga kaks meest Puumarketi nimelisest ehituspoest. Tegemist on 1991. aastal loodud, tänaseks poodide ketiks arenenud ehitusmaterjali pakkujaga, mis väidab, et ehitab oma sortimendiga valmis 80% igast majast. “Kolm Viljandist pärit noormeest nägid 90date aastate alguses Tallinnas õppides ära võimaluse osta Lõuna-Eestist kokku erinevat puitu ning seda vahel lausa 300% vaheltkasuga edasi müüa. Me töötasime kodukontoritest, võtsime vastu tellimusi telefoni teel, vahel olid meil samas lehes kuulutus nii puidu ostuks kui ka müügiks,” räägib ennemuistsetest aegadest Puumarketi juhatuse esimees ja üks asutajatest Toomas Pärtel. Pärtel lisab, et nende nägemus oli kohe selline, et kokku ostetud puit jagati vastavalt otstarbe, kvaliteedi ja liigi järgi eri toodeteks ning müüdi seda neile, kes oli nõus enim maksma. 1994. aastal jõuti aga ka esimese ehituspoe avamiseni, kuhu sai sisse astuda, et oma ehitusmaterjali vajadus ära rahuldada. Sealt edasi on areng olnud orgaaniline. “Me oleme selgelt Eesti parimad puidumüüjad, mis tähendab, et meie teadmised, valik ja sortiment on puidu pool kaldu. Täna moodustab kolmandik meie sortimendist saepuit, kolmandiku höövelpuit ja kolmandiku muu ehitusmaterjal. Me aga ei müü sanitaartehnikat, torusid, elektritarbeid ja nii edasi,” räägib Pärtel. Ettevõtte puiduostujuht Urmas Liivak ütleb vahele, et nende poe kontseptsioon on müüa kõike, mis on seotud üldehitusega, piltlikult vundamendist katuseni. “Selge on see, et me oleme eksperdid puidu alal ning omame selles osas ka kõige rohkem teadmisi, mida ka oma klientidega jagada. Kui kellelgi on küsimus, siis tulge poodi ja me saame igal juhul aidata. Ning kui meil endal pole vastust olemas, on meil palju partnereid, kellel see vastus igal juhul olema on,” mainib Liivak. Suurim muutus, mida Puumarketi mehed oma valdkonnas näevad on see, et puit kui selline on muutunud tooteks, see tähendab, et enam ei osteta objektile puitu, mida siis ise hakatakse töötlema ja lõikama. Tellitakse ikka juba tehases parajaks lõigatud materjal, mis on ka värvitud või muud moodi töödeldud. Ning üks on selge, puit on siiani eestlaste seas populaarne ehitusmaterjal ja aina populaarsemaks, eksklusiivsemaks muutub. Stuudios olid puust kui ehitusmaterjalist, selle võimalustest ja populaarsusest rääkimas Puumarketi juhatuse esimees Toomas Pärtel ja sama ettevõtte puiduostujuht Urmas Liivak. Saatejuht on ajakirjanik Martin Hanson. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee

Kohalikul džinnimaastikul on rohkelt uusi maitseid, viimati lisandus näiteks lõpuks ometi TOHI murakadžinn. Miks lõpuks? Sest juttu uue napsi tulekust oli kuulda olnud juba kolm aastat. Stuudios on džinnitootja Priit Palk, kes andis aru, miks ta alustas TOHI näol peennapsivabrikuga, mis lisandub väikese riigi kohta üsna esinduslikku ritta ja miks just džinn? Palk tunnistab, et lugu on lihtne. Ta on alati olnud suur džinniaustaja ning teinud läbi tüüpilise arengukõvera – ämbritäite kaupa serveeritavate kvantiteetkokteilide juurtest pokaalis serveeritavateni. “Kuna see jook on mulle armas, siis tahtsingi katsetada ka ise selle tootmisega.” Selgub, et alustada oli tal sealjuures keskmisest inimesest veidi lihtsam. “Ootamatult oli mul kodus olemas väike kaheksaliitrine padadestillaator, kuhu hakkasin ürte ja tsitruseid sisse ajama ja katsetama. Ning tulemused olid väärt pudelisse panemist,” räägib Palk. Priidul on legaalselt poeriiulil müüdavatele või kohe müüki jõudvate džinnide kõrval kaasas teisigi jooke. Neid nimetab ta “Tohi džinni lapsepõlveks” ehk siis tegemist on katsetustega, murakadžinni loomise teel. (Kuula lähemalt saatest! kõlab siinkohal kohustuslik täiendus.) Mälu ja teadmiste värskendamiseks meenutame, et džinnidest oleme saadetes varem üsna põhjalikult rääkinud, isegi alkoholivabast džinnilaadsest destillaadist nimega Seedlip. Kusjuures peagi loodame stuudios kohata ka Eesti oma alkovaba džinnidestillaati, mil nimeks Flaneur. “Vala välja!” stuudios oli külas Tohi džinnitootja ja kõrtside pidaja Priit Palk. Saadet juhivad Keiu Virro ja Martin Hanson. Küsimused, pretensioonid, pakkumised ja kommentaarid palume aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi Facebookis: www.facebook.com/valavalja ja Instagramis: www.instagram.com/vala_valja_podcast

Uues „Ehitame Maja” saates räägime valgustitest ning oleme selleks kohale kutsunud oma ala ühe parima asjatundja Eestis ehk valgustite maaletooja Fortronic juhataja Talvo Trooni. Fortronic on ettevõtte, mis toob maale kvaliteetseid valgusteid, sealhulgas ka näiteks väga paljudele kindlasti tuttavaid Steineli sensorvalgusteid. Võib tekkida küsimus, miks ajada asja nii keeruliseks, aastaid on ju saanud panna ise nupust tule põlema ja selle taas sealt vajadusel kustutada. Ühelt pool pakuvad sensorvalgustid mugavust, mis tähendab, et tualetti minnes või garderoobikappi avades läheb tuli ise põlema, sealt lahkudes aga taas kustub. Samuti illumineerivad need valgustid maja ja hoovi pimeduse saabudes ilma inimese sekkumata. Teiseks pakuvad sensorvalgustid rahasäästu, mis tulenebki sellest, et ükski tuli ei põle asjatult. Kolmas kasutegur on loodusele, kuna tekitab vähem rohelist jalajälge. Meie kõigi sõber Greta pole nii ärev. Lisaks pakub Steinel veel lahendust kus sensoriga valgustile on lisatud kaamera ja ka mikrofon, et saaks jälgida, ja vajadusel suhelda inimesega kes kodu juurde tuleb, kui kedagi pole kodus. Või hiljem vaadata kes see üldse ukse taga käis. Kui uurida, mis see rõõm kõik, maksab, siis sellele küsimusele saabki vastuse kuulates „Ehitame Maja” saadet. Kuid nii palju võib öelda, et kuna tõenäoline eluiga on neil valgustitel kuni 25 aastat, siis muutub alginvesteering tühiseks. Hoone valgustamise ja tubade illumineerimise põnevast maailmast oli saates rääkimas Fortronicu juhataja Talvo Troon. Saatejuht on ajakirjanik Martin Hanson. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee

Hurraa, piim! Meie kõigi lemmik. Vähemalt väga varajases lapsepõlves, kuigi kohvi peal joob meist ilmselt nii mõnigi jätkuvalt iga päev päris muljetavaldava koguse piima ära. Saates maitseme aga mullidega piimajooki ja uurime, miks valmistatakse Tallinna külje all jooki, mis mekib kõige paremini hoopis iraanlastele. Räägime piimalugusid maalt ja merelt (hea küll, mereloomade piima inimesed eriti näppama ei kipu vist…) ja kuulame, mida räägib meile Sergei Melnik, kes toodab Kosel idamaist jooki nimega airan. Piim on jällegi üks nostalgiline jook. Kohe tulevad meelde suvi, päike ja heinamaa, pehme sai moosiga ja klaas külma piima. Samas ka esmaspäevad koolisööklas, õõvastava naha alla peitunud piima-klimbisupp ja tõeline põlvkondi ühendav õudusroog piima-aedviljasupp. Saates keskendume rohkem siiski sellisele piimale, mis teadlikult bakteritega kokku pandud. Airan on traditsiooniliselt külm keefirilaadne jook, mis koosneb jogurtist, veest ja soolast ning usutavasti pärineb see kusagilt Türgi kandist. Tänapäeval on see aga väga populaarne nii Balkanil, Lähis-Idas kui Kesk-Aasias. Saates saab aga teada, mis juhtub, kui jooki mekib eestlane, kes midagi sellist kunagi varem kohanud pole. Juttu tuleb ka kumõssist, tarasunist, piimaveinist ja piimašampusest. Lisaks jagame vaimuvalgust selle osas, milliseid imetabaseid piimajooke valmistasid vanad eestlased ajal, mil lehmad sugugi aasta ringi tonnide viisi piima ei andnud ning külmkapist ei osatud unistadagi. Külas on firma Lightfood üks osanik Sergei Melnik. Saadet juhivad Liisa Tagel ja Martin Hanson. Küsimused, pretensioonid, pakkumised ja kommentaarid palume aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi Facebookis: www.facebook.com/valavalja ja Instagramis: www.instagram.com/vala_valja_podcast

Tööelu uusimas saates on külas ühe suureavalik õigusliku organisatsiooni, Eesti Töötukassa, personalijuht Kristiina Palm ja jutuks on tööpakkumiste vahendaja ise kui eeskujulik tööandja ligi 900le inimesele. Ning üsna kiiresti selgub, et tegemist on arengut soosiva ja sooja tööandjaga. Enamus inimesi tunneb töötukassat läbi selle, et tööelus pausi tehes ennast meie juures nö arvele võtta. Vähem teatakse töötukassa võimalustest neil hetkedel kui töövahetus polegi plaanis, küll aga kuluks ära hea karjäärinõu, teadmine ümberõppe võimalustest või muu tööeluga seonduv. Seda kõike on töötukassa inimesed valmis pakkuma, tasub järgi uurida! „Meid teatakse peamiselt tõesti tööpakkumiste vahendaja või hüvitiste maksjana, kuid me oleme midagi palju enamat. Oleme organisatsioon, kus töötavad nooruslikud, hakkamist täis, empaatilised, kogemustega ja mis peamine järjekindlad inimesed. Neid omadusi on vaja, et oma tööd hästi teha, sest iga inimese lugu, kes meie uksest sisse astub on omamoodi eriline, neile pakutavad lahendused väga erinevad,” mainib Palm. Töötukassa personalijuhi sõnul on nende töötajate hulgas ka palju neid, kes on tulnud tööd otsima ja leidnud, et töötukassa ise on põnev koht, kus töötada. Lisaks konkurentsivõimelisele palgale, tänapäevasele töökeskkonnale ja arenguvõimalustele „kassa” sees, on veel palju asju, mis muudavad töötukassa atraktiivseks. Mis need on, selgitab Palm juba saates. Podcast’i „Tööelu” 14. saates oli külaliseks ja vestluspartneriks töötukassa personalijuht Kristiina Palm. Saatejuht oli, nagu ikka, ajakirjanik Martin Hanson. Kõik kommentaarid, küsimused ja ettepanekud saates räägitu osas palume saata aadressile tooelu@delfi.ee

Mis te arvate, kes on Eesti kõige ihaldatum tööandja? Ettevõte, kus kõige enam soovivad seal juba töötavad töötajad olla ja need, kes veel ei tööta sinna tööle saada? CV Online viis eelmisel aastal läbi järjekorras kolmanda Eesti “Top Employer” uuringu, mis eelnevatele küsimustele vastuse annavad. Uues “Tööelu” podcast’is lähebki selle uuringu uurimiseks! Kokku andis Top Employer uuringu läbiviimiseks oma panuse 2358 vastajat üle Eesti. Parimaks tööandjaks arvati ka “Tööelu” podcast’is külas käinud Elisa Eesti. Seekordses saates on aga külas inimesed finantsvaldkonna parimast tööandjast Swedbankist ja kaubandussektori parimast tööandjast Coopist. Uuring aga andis teada seda, et kui hea tööandja esimeseks kriteeriumiks on ikka see, kui palju palka saab ja mis hüved on laual, siis aina enam peavad töövõtjad oluliseks seda kui palju hoolib ettevõtte rohelisest maailmavaatest, kui paindlik ollakse tööaja ja töökoha suhtes, kui palju saab töövõtja tegeleda oma hobide, vabatahtlikutöö ja muude tööväliste asjadega. “Tööelu” 13. saates olidki kõigest sellest oma ettevõtte näitel rääkimas COOPi personalidirektor Kerstin Jaani ja Swedbank’i karjäärikeskuse juht Liisa-Maria Lees. Kaassaatejuhi rolli kandis nagu ikka CV Online turundusjuht Maris Viires ja “Tööelu” saatejuht oli ajakirjanik Martin Hanson. Kõik kommentaarid, küsimused ja ettepanekud saates räägitu osas palume saata aadressile tooelu@delfi.ee

Kas Teie teadsite, et kodudes ja kontorites seintele ja lakke maalitud värvid sisaldavad lenduvaid orgaanilisi ühendeid (LOÜ), mis on ohtlikud meie tervisele kuni aasta peale värvimist? Järjekordses “Ehitame Maja” saates valimegi oma imaginaarsesse majja värve. Abiks on ekspert, kes õpetab täpsemalt, millised värvid koju valida. Aga tuleme tagasi selle lühendi juurde. Värvid sisaldavad lenduvaid orgaanilisi ühendeid (LOÜ), mis on süsinikku sisaldavad ühendid ja aurustuvad vabanemisel õhku. Orgaaniliste ühendite kokkupuutel õhuga tekib aga meie tervist kahjustav osoon. LOÜ-de tõttu kannatavad pikaajalisel kokkupuutel hingamis- ja närvisüsteem ning eriti kahjulikud on need lastele, rasedatele ja allergikutele. “Kui Euroopa Liidus on lubatud liitri kohta 30 grammi neid lenduvaid ühendeid, siis meie maale toodavates värvides on nende ühendite hulk vaid 1 gramm liitri kohta. Meie värvid on tänu sellele turvalisemad nii laste- kui magamistuppa,” räägib Saksa tootja Alpina värve maale toova DAW Baltica Eesti müügiesindaja Aljona Glivenko. Lisaks sellele on Alpina värvid ülihea katvusega ning terve värvideseeria on loodud selleks, et iga inimene saaks oma maja välisfassaadi, lagede või seinte värvimisega ise hakkama. Piltlikult öeldes pole Alpina värvide kasutamisel vaja maalrit kutsuda, kuna igasuguse värvimisega saab igaüks ise hakkama. “Kui aga rääkida sellest, mis toone valitakse täna kodudesse, siis olgugi, et tihti ollakse ka eksperimenteerivad, siis enamasti valitakse siiski heledad toonid. Siin on ka väga lihtne põhjus – heledad toonid muudavad kõik ruumid suuremaks,” selgitab Glivenko. Värvide ja sobilike toonide valimisest, uutest trendidest värvimaailmas ja Alpina värvide tervisesõbralikkusest saabki pisut lähemalt kuulda juba “Ehitame Maja” saatest. Saatejuht on ajakirjanik Martin Hanson. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee

Kunagi eelkõige šotlaste ja iirlastega seondunud viskitootmine on juba ammu laia maailma seiklema läinud. Ülemaailmseid võistlusi võidavad tänapäeval näiteks nii Jaapani kui Taiwani viskid. 2019. aastal sai pudelisse aga esimene EESTI VISKI, mis valmis Moe Viinavabrikus. “Eesti on nüüd täie õigusega viskimaa,” kinnitab joogi master distiller Moe Viinavabriku juht Sven Ivanov. Moe viski valmis sealjuures vägagi põhjamaisest toorainest, tegemist on nimelt rukkiviskiga. “Traditsiooniline Šoti viski valmistatakse odralinnastest, kuid meie otsustasime koostöös Eesti viskiklubi presidendi Toomas Tiiveliga vaadata Ameerika poole, kus on populaarne just rukkiviski,” selgitab Ivanov. Viski nimega “Tamm&Rukis” on Moe Viinavabriku järjekordne panus nii kodumaa kui kogu maailma napsikultuuri. Viski tooraineks sai Eesti vanim talirukkisort “Sangaste”, mis nautis rahvusvahelist kuulsust juba õite ammu – kuldmedal 1880. aasta Pariisi maailmanäituselt ja hõbemedal 1893. aastal Chicagost pole just pahad saavutused (“Sangaste” seiklustest loe pikemalt näiteks Maalehest). Viina on sellest magusa mekiga väärikast rukkist juba omajagu aetud, 2016. aastal valmis temast aga viskidestillaat, mis läks tammevaatidesse küpsema. Ivanov räägib, et rukki viskiteoks sobivalt linnastamine ning sellest mõnusate maitseomaduste ja aroomidega alusnapsi kätte saada polnud sugugi lihtne. “Rukkiga tuli käia Sangastes rääkimas, teda palumas ja meelitamas, kuid lõpuks saime ikkagi oma tahtmise ja vaati läks meie arvates täiesti õige jook,” kinnitab Ivanov. Vaate sai kolm aastat tagasi Moes keldrisse 100, enamus väikesed 30-liitrised, kuid nende vahele ka suuremaid 190-250 liitriseid. On nii “süüta” ehk esimesel kasutusel värskeid burboonivaate, šerrivaate, kui muudki. -vaate, on aga ka šerrivaate ja veel muidki. Klassikalises suuruses 0,7liitriseid viskipudeleid villiti märjukest täis 776 tükki. “Esimene pudel läks muuseumisse, järgmised 99 rändasid Moes seifi ja ülejäänud on juba peaaegu müüdud,” räägib Ivanov. See tähendab, et huvilisi, kes veel enne viski valmimist ostmissoovi väljendasid, jagus. Kastide kaupa uhiuue viski kokku ostmise võimalust Moe vabrik sealjuures ei pakkunud. “Usun, et mingis väga eksklusiivses hinnas ja vormis jõuab see viski müüki ka Tallinna Lennujaama,” lisab Ivanov. Laiemale publikule saab Moe viski aga kättesaadavaks võib-olla alles 2024. Aastal, mil valmib uus laar. Mida on aga arvanud Moe rukkiviskist korüfeed? “Enamus on pidanud meie esimest tulemist õnnestumiseks,” rõõmustab Ivanov. Suureks tunnustuseks peab ta sedagi, et viskiklubi liikmed, kes on ju kõik oma ala eksperdid, on istunud Moe viskiga maha ja seda nii mõnegi pudeli ära joonud. “Järelikult istus,” teatab Ivanov. Joogisaate lindistuseks olid stuudios Eesti viskit välja valamas joogi looja Sven Ivanov ja aplalt jooki mekkimas saatejuhid Keiu Virro, Liisa Tagel ja Martin Hanson. Aromaatse ja ausa maitsega viski võimalikku poelettidele jõudmist tuleb küll veel mitu aastat oodata, ent oodata tasub. Kui tootjal jõudu jätkub, on Eesti viskil kindlasti potentsiaali olla järgmisel kümnendil meie aken maailma. Küsimused, pretensioonid, pakkumised ja kommentaarid palun saata meile aadressil vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi Facebookis: www.facebook.com/valavalja ja Instagramis: www.instagram.com/vala_valja_podcast

Uusimas “Tööelu” podcast’is käisid oma igapäevast ja ka värbamisest rääkimas kaks meest Eesti Kaitseväest. Jutuks tuli see, kuidas kaitseväes leiab omale väärt ameti iga inimene, kellel on soov teha tööd ja olla eeliinil kodumaa kaitsmisel. Ning rääkisime konkreetselt sellest, kes on need inimesed – mehed ja naised-, kes sobiksid liituma Eesti eksklusiivsema kaitseüksuse ehk Scoutspataljoniga. Saatest ilmnes, et kuigi eesmärk on Eesti riigi kaitse, pakub kaitsevägi koos kõigi oma sõsarorganisatsioonide ja -tegevustega ülimalt laia spektrit ametikohti, mis kõik vajavad väga häid inimesi. Vaja lähen nii kokki, IT-spetsialiste, lennujuhte, tuletõrjujaid ja alati ka sõdureid. Ning kuigi hetkel on Eestis hõivatuse määr üks kõrgemaid on ikkagi võimalik tööturult leida neid inimesi, kes tulevad Eesti riigi kaitseks appi. “Kaitseväe puhul on kolm ülimalt olulist punkti, mis inimesi meile meelitab. Esiteks stabiilsus ehk siis töö meie juures võib olla eluaegne. Teiseks palk, mis on igati konkurentsivõimeline ja kolmandaks asjaolu, et tööd tehakse väga hea ja ülla eesmärgi nimel ehk nii öelda kuulumistunne,” mainib värbamiskeskuse juhataja Taavi Ploompuu. Konkreetsest tööst kaitseväes räägiti saates aga Scoutspataljoni valguses. Hetkel teenib Tapal mainitud pataljonis umbes 700 isikut, kelle hulka kuuluvad nii tegevteenistujad kui ka ajateenijad. Tegemist on kogu üksuse ajaloo rekordiga. Enamus meestest ja naistest on teenistuses Eestis, osad scoudid on aga hetkel missioonidel nii Malis kui ka Afganistanis. “Scoutspataljon on ikkagi loodud Eesti kaitsmiseks ja seda me ka Tapal igapäevaselt harjutame. Missioonidel käime loomulikult NATO üksusena, kuid enam mitte nii suure tambiga kui siin mõni aeg tagasi ja missioonidel käimine on nüüd ikkagi vabatahtlik. Samas õige kogemus ja enesetunne sõdurina tuleb ikka konkreetselt tööst välitingimustel. Eks need mehed ja naised, kes meile teenima tahavad tulla peavad olema ajateenituse läbinud ja selge missioonitundega inimesed, kellele meeldib aktiivne elu, mis pillub teele palju sellist, mida tsiviilelu ei tee,” räägib skaut ja pataljoniveebel Ivo Petjärv Stuudios rääkisid Eesti riigi kaitsmisest ja tööst kaitseväes Kaitseressursside Ameti alla kuuluva Kaitseväe Värbamiskeskuse juhataja Taavi Ploompuu ja Scoutspataljoni pataljoniveebel Ivo Petjärv. “Tööelu” podcast’i saatejuht on ajakirjanik Martin Hanson. Kõik kommentaarid, küsimused ja ettepanekud saates räägitu osas palume saata aadressile tooelu@delfi.ee

Ehitussaate “Ehitame Maja” järjekordses osas hakkame oma maja nutikust kokku ühtseks kimbuks siduma. Nimelt on saates külas hoonete automaatikalahenduste pakkuja Tasatek projektijuht Tarvi Kristman, kes selgitab, kuidas panna kodused valgustid, ventilatsioon, kõlarid ja kõik muu “tark” inimeste abita nende eest hoolitsema. “Eks see teema on ühe korraga väga lihtne, kuid kui süüvida, siis saab iga detailiga minna väga keeruliseks. Aga põhiline idee meie pakutava lahenduse taga on muuta inimeste elu mugavaks, säästa aega ja raha,” räägib Kristman. Piltlikult öeldes pakub Tasatek kõikidele eramutele ja ka muudele hoonetele – hotellid, kortermajad ja büroohooned – lahendusi, kus sõlmivad ABB tehnoloogiat kasutades kõik olemasolevad või planeeritavad nutilahendused ühtsesse süsteem, et need lahendused töötaksid kõige optimaalsemalt ja efektiivsemalt. Seda siis selleks, et säästa inimestele peamiselt aega, aga loomulikult ka raha. “Üldiselt öeldakse, et kui uus küttesüsteem teenib ennast tasa 5-15 aastaga, siis meie pakutav 1-5 aastaga. Seda siis otseselt läbi elektri- ja küttekulu vähendamisest ülejäävate eurode näol. Kuna me ei ole suutnud mõõta, kui palju muudab meie pakutav inimeste elu mugavamaks ja säästab aega, siis selles osas hetkel ei oska numbreid küll öelda, kuid kliendid on olnud väga rahul, alati,” mainib Kristman. Kui öelda, et Tasateki lahendus pakub piiramatuid võimalusi, siis see jääb hoomamatuks. Kui aga tuua näiteid, siis on võimalik kasuteguri laiast spektrist aru saada: alustades lihtsatest lahendustes nagu see, et liikumisandurite abil süttivad ja kustuvad toatuled, illumineerides vaid seda, kus inimene hetkel asub. Või, et inimese liikumisel tubade vahel lülitatakse ümber näiteks muusikat mängivad kõlarid nii, et heli jälitab kuulajat läbi maja. Lihtne lisand igapäevasesse ellu on ka näiteks päevaaega ja välistemperatuuri arvesse võttev kütte- ning jahutussüsteem. Samas on võimalik ühendada süsteemi inimese mobiiltelefon, millega teda vastavalt vajadusele siis positsioneerida – teha nii öelda geofencing’ut. Kasutegur tuleb sisse sellest, et inimese koju või maamajja sõitmisel lülitatakse vastavalt inimese kaugusele sisse näiteks küttesüsteem, valgustid või saunakeris. Kõiki Tasateki süsteeme on võimalik juhtida ka nii mobiiltelefoni kui arvuti, aga ka näiteks Alexa kaudu. Näiteid ja võimalusi on Tasateki pakutaval väga palju, neist saabki pisut lähemalt kuulda juba “Ehitame Maja” saatest. Saatejuht on ajakirjanik Martin Hanson. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee

Oktoobri alguses viis CV-Online läbi järjekordse küsitluse 200 Eesti tööandja ja 859 tööealise elaniku vahel, selgitades välja, kui oluline on inimeste jaoks palga näitamine tööpakkumiste juures ning mis on need põhjused, miks 3/4 tööandjatest seda teha ei soovi. Paljud tööandjad arvavad, et palga mitte näitamine tõmbab ligi kõrgema motivatsiooniga inimesi, sest muidu tuldakse justkui ainult palga pärast. Samas on täpselt vastupidist öelnud need tööandjad, kes on palka avalikustanud, öeldes, et kandideerima tuli tänu palga avalikustamisele märgatavalt enam sobivaid kandidaate ja ära jäi tühi töö. Küsitluse järgi pole 50% tööandjatest soovinud palgatingimusi tööpakkumisi juures avalikustada, 22% on seda teinud mõnikord ja 28% on seda teinud alati. Nende vastustest selgus, et häid spetsiliste on raske leida ja nii nagu ikka turul, leitakse sobiv hind sageli läbirääkimiste teel. IT sektoris on palgateema tundlik teema, sest annab võimaluse konkurentidel palju võrrelda, samas võib anda vale indikatsiooni väheste kogemustega kandidaatidele. Seda on tõdenud ka CV-Online värbamisprotsesside käigus, et IT valdkonnas käib palk juba kogemustest ees ehk sageli küsitakse endale tippspetsialisti tingimused oskamata tööd ennast tehagi. Siiski mitmed vastanud organisatsioonid tõdesid, et sellel hetkel, kui nad otsustasid palga töökuulutuses avalikustada, hakkasid nad saama märgatavalt enam sobilikke kandidaate. Kuna palgatasemed on justkui salastatud info turul, siis inimeste ootused vestlustele minekul on sageli kõrgemad, kui reaalsed võimalused tööandja poolt. Mõistlik oleks siis sellisel juhul tühja tööd vältida ja öelda juba välja inimeste valikut oluliselt määrav tegur. Stuudios on saatejuht Martin Hanson ja CV Online turundusjuht Maris Viires. Küsimuste ja ettepanekute korral kirjutage tooelu@cv.ee!

Viinakuu nimetus ei ole tulnud mitte sellest, justkui oleks omal ajal oktoobris halbade ilmade või suvise tööaja lõpetuseks neli nädalat jutti tina pandud. Viinakuu nimi tuleneb hoopis sellest, et just oktoobris pandi kõikides mõisates viinaköögid küdele ning hakati viljast ja kartulist kangemat kraami destilleerima. Kõrgekvaliteedine viin oli kaup, aga seda palju kaugemal, kui oma koduküla või -riik. Tänapäeval on viinakuu lihtsalt üks kuu, mille ajal räägitakse ehk rohkem viinast ja selle kultuursest joomisest. “Võta pits ja pea aru.” Püüame meiegi seda õpetust järgida. Lisaks on oktoober paljudes piirkondades ka karskuskuu. Joogisaade “Vala välja!”, mis eelmisel korral just karskluse teemad käsile võttis, on sel korral sellest kaugel. Nimelt … … on lauale rivistatud seitse Eesti ja muu maailma premium-viina, mida hakkavad pimetestis ritta panema oma ala parimate ninade ja kõride kõrval ka saatejuhid Martin Hanson ja Keiu Virro (kes saab sel korral küll hoopis kallaja, mitte maitsja rolli). Eksperdina on saates mitmeid napsiraamatuid välja andnud viinakorüfee, alati oodatud kaaslane Toomas Tiivel. Lisaks Eesti Päevalehe ajakirjanik, kõikvõimalikes joogi- ja söögitestides karastunud mees Joosep Tiks ja viinajoomises end algajaks nimetav James Arney. Koos püüame panna ritta seitse viina, millest igaühel on oma nüansid, mekk ja aroom. Viin ei ole vaid viin, see jook on palju mitmekülgsem, kui seda arvatagi osatakse. Maitsed ja aroomid on peidetud, hillitsetud ja neid peab aardejahtijana otsima, kuid seda põnevam see teekond on. Mõni tootja on kasutanud oma joogis Bourboni saare vaniljet, teine lisanud õige meki saamiseks mandliekstrakti, kolmas näpuotsaga aprikoosi, pipart või rosinaid. Poleks ju arvata osanud? Joogisaate “Vala välja!” eetris toimub pimetest. Identsetest markeeritud karahvinidest kallatakse markeeritud tulbiklaasidesse toasoe viin, mida hinnatakse seejärel aroomi, maitse ja suutunde järgi. Punktid pannakse tabelisse, liidetakse hiljem kokku ja võitjaks on enim punkte saanud hundijalavesi. Pimetestil osalejatelt küsime punktidele ka kommentaari. Rõhutamist vajab, et joogisaade ja selle tegijad ei propageeri viinajoomist, meie eesmärk on edendada Eesti joogikultuuri ning panna inimesed mõtlema, mõtestama ja valima seda, mida nad joovad. Sõbrad, viin on alkohol, mis kahjustab teie tervist! Olge mõõdukad, olge maitsekad ja olge mõnusad! Küsimused, pretensioonid, pakkumised ja kommentaarid saatke aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis, lehel: www.facebook.com/valavalja Saadet toetasid viinatootjad Liviko, Altia ja Moe ning maaletooja Fine Brands.

Meie hulgas - salaja ja ka avalikult - liiguvad ringi karsklased. Nad on nagu meie, meid eristab vaid see, et nemad on otsustanud mitte juua alkoholi. Kummaline otsus, eks! Ei pokaali veini toidu juurde, ei õllekruusi kuumal päeval, pitsi isa juubelil. Mõnele tähendab väiksemgi naps tsüklisse langemist, mõnele kontrollikaotust avalikus ruumis. On neid, kellele lihtsalt naps ei meeldi, on neid, kes ei saa napsist midagi ja neid, kes hoiavad end karskena tervislikel eesmärkidel. Mõni ei joo ka moraalsetel põhjustel. Karsklusalgeid on palju ja erinevaid! Selleks, et saada teada, kuidas asjad tegelikult on, on saates külas Eesti Karskusliidu juht Lauri Beekmann, kellelt saatejuhid Keiu Virro ja Martin Hanson uurivad, miks ta ei joo ja kas ta keelab seda ka teistel teha, palju Eestis karskeid üldse on, mis on karskusliidu eesmärgid ja mis saab meie joomiskultuuriga edasi. Küsimuste, ettepanekute, mõtete ja kriitikaga joogisaate aadressil saate meie poole pöörduda kirja teel, kirjutades aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meid ka Facebookis: www.facebook.com/valavalja

Kalamaja linnaosas on lühikese, mitte enam kui poolekilomeetrise jalutuskäigu kaugusel kuus eriilmelist veinibaari: Shvips, SIP, Plan B, Tiks, Time to Wine ja vinoteek Vabrik. Neist kolm paiknevad suisa ühel ja samal tänaval. Joogisaate “Vala välja!” 16. osas uurivad saatejuhid Keiu Virro ja Martin Hanson kahe Kopli tänaval asuva veinibaari – Plan B ja Time to Wine – loojatelt, miks nad otsustasid veini müüa pokaali- ja pudelikaupa ning mitte hulgi. Lisaks: kuidas on Eesti inimene veiniga sõbraks saanud, miks roosa vein meile ikkagi nii väga meeldib, miks hea vein suures osas just Kalamajasse koondunud on ja veel palju muud. Küsimuste, ettepanekute, mõtete ja kriitikaga saate meie poole pöörduda kirja teel vala@delfi.ee. Jälgige meid ka Facebookis: www.facebook.com/valavalja

Mis muudab ühe ettevõtte omas valdkonnas edukaks? Kuidas püsida edukana ja kuidas muuta ennast selliseks organisatsiooniks, kuhu inimesed soovivad igaljuhul tööle pääseda? Neile küsimustele otsime vastuseid koos Tallinna Lennujaama personalijuhi ja Eesti Energia personali direktoriga. Saatejuhid on Martin Hanson ja Maris Viires. Küsimuste ja ettepanekute korral kirjutage tooelu@cv.ee!

Joogisaate Vala välja! 11. salvestuses läheb uitama meie kõigi lapsepõlvemaale, limonaadi ja karastusjookide maale. Sinna maale, kus õunad lähevad koos tikrite ja rabarberiga ise pudelisse ning tee sees kasvavad seened. Saatejuhid Liisa Tagel ja Martin Hanson on kutsunud saatesse külla limonaaditegijad Saaremaalt ehk siis tegijad Öun brändi tagant ja Tallinnast teeseene meistrid Helde Pruulikojast. Juttu tuleb, nagu aru võis juba saada, õunalimonaadidest ja erinevatest kombuchadest. Millised maitsed ... Küsimused, selgitused, lisandused ja parandused saates räägitule palun saata aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meid ka Facebookis!

Joogisaate “Vala välja!” kuues lindistus toob kuulajate kõrva esmakordselt alkoholivabade jookide - veinid, õlled, kokteilid - temaatika. Vesi on fookuses juba olnud, seekord vaatame otsa tuntud napsidele ja jookidele, millest kärakas eri viisidel välja on imetud. Peamine küsimus - keerutamata ja otse - on, et mis kuradi asi on alkoholivaba džinn? Või alkoholivaba viin? Aju tõrgub jõuliselt sellist kontseptsiooni omaks võtmast - tegu oleks nagu lihavaba viineri või suhkruvaba siirupiga ... Samas on meil ka teisi jooke, mis on “alkoholivabastatud” ... Mis näiteks eristab tegelikult alkoholivaba veini lihtsalt viinamarjamahlast ning kas alkoholivaba siider on vaid mulliga õunanektar? Korralik kaos. Alkoholivaba õlu oleks siis nagu ikkagi justkui üsna adekvaatne jook? Stuudios on kohal Eesti tippbaarmen ja miksoloogia geenius, ühe ülipõneva alkoholivaba joogi esindaja ja PRIKE brand ambassador Andrei Kazakov, kes selgitabki olukorda ja alkoholivabade jookide sisu, lisaks šeigib kokku ka mõned kokteilid. Saatejuhid siis maitsevad ja hindavad oma oskuste tasemel … Lisaks Kazakovi imejookidele on meil stuudiolaud kaetud veel terve rea alkoholivabade veinide, mokteilide ja õlledega. Hea koostööpartner Vino Sobrio saatis valiku nende e-poe www.alkovabapood.ee kõige populaarsematest jookidest. Nendel pudelitel lööme punnid pealt ja arvame ausalt, kas ja mis nad siis lõpuks on. Saatejuhid on Martin Hanson ja Keiu Virro!

Kaks korda kuus valavad ajakirjanikud ja amatööridest joogisnoobid Martin Hanson, Liisa Tagel ja Keiu Virro välja maailma parimad joogid. Esimeses joogisaates oli külas Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni president Kristjan Markii ja jutuks oli õige mulliveini valimine aastavahetuseks. Tulevastes saadetes võtame lähivaatluse alla (klaasist keelele) nii alkohoolsed kui mittealkohoolsed joogid, jagame joogimaailma taustalugusid, paneme proovile üksteise teadmised, kutsume külla eksperdid ja mõistagi soovitame parimaid leide. Aga on, kuidas on, lõppude lõpuks on parim jook ikkagi see, mis maitsjale endale kõige paremini mekib. Kirjuta meile soovituste, pakkumiste ja küsimustega aadressil vala@delfi.ee. Meie tegemisi saab jälgida ka aadressil www.facebook.com/ValaValja

Neljandas Müürilehe podcastis on külas maitsed.ee toimetaja ja mitmete kokaraamatute autor Martin Hanson, kellega räägime eesti toidust ja söömistavadest. Müürilehe elustiili- ja muusikatoimetaja Mariliis Mõttusega arutame kohaliku pidutsemiskultuuri üle.

Samuel Brooks House and Martin Hanson House. 623 E. St. Charles St. & 647 E. St Charles St, Brownsville TX 78520