Podcasts about eesti teaduste akadeemia

Aasta viimane "Kajalood" palus külla äsja Eesti Teaduste Akadeemia presidendiks valikud Mart Saarma.

Mart Ustav on Siberis sündinud poiss, kes astus Eestimaa pinnale esimest korda siis, kui oli saabunud aeg minna kooli. Keemiaõpingud tema klassis olid "vaimne püüdlus täiuslikkuse poole" nagu ta ütleb. Ja faktid kinnitavad seda: toonase Tartu 5. keskkooli keemiaklassist sai tuule tiibadesse viis tulevast Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikut, Mart Ustav nende seas.

Sel korral kõneleb saade "Kahe vahel" tarkustest ja teadmistest, mida võiks Eesti riik oluliste otsuste tegemisel arvesse võtta. Eriti kui teadmised ja tarkused on selleks ellu kutsutud. Stuudios on Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, kellelt küsime tarkusi Riigikogu obstruktsiooni lõpetamise, õpetajate palkade tõstmise ja tervikuna Eesti elu parendamise kohta. Saatejuhid on Ainar Ruussaar ja Timo Tarve.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Warwicki Ülikooli professor Anu Realo, kes kuulus aastaid maailma ühe protsendi tsiteeritumate psühholoogiateadlaste hulka. Anu on olnud pikka aega seotud Tartu Ülikooli psühholoogia osakonnaga, sellest viimased viis aastat isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia professorina. Nüüd aga toimetab ta Warwicki ülikoolis Suurbritannias. 2019. aastast on Anu ka Eesti Teaduste Akadeemia liige. Tema teadustöö pagas on aukartustäratav: ta on avaldanud üle 150 teadustöö rahvusvahelistes ajakirjades ning kogumikes ja toimetanud koos kolleegidega mitu eestikeelset raamatut. Märkimisväärne on fakt, et 2016. aastal pälvis ta Presidendi Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Anu peamised uurimisteemad on isiksuse seadumused, emotsioonid, väärtused, sotsiaalne kapital ja subjektiivne heaolu. Mina tahtsin ühelt poolt Anuga vestelda väärtustest ja kultuurist laiemalt ning kuidas see kõik juhtimiskvaliteediga seostub. Teisalt tahtsin ka puudutada isiksuse temaatika, viit peamist isiksuse seadumust – neurootilisust, ekstravertsust, avatust, sotsiaalsust ja meelekindlust –, et mõista paremini, kuidas võiksid need juhi edukust mõjutada. Tõesti oli põnev. “Sageli tuleb juhi rolli täita ka inimestel, kes oma isiksuse omaduste poolest sellesse rolli nii hästi ei sobitu. Isegi, kui me suudaks defineerida ideaalse juhi isiksuse profiili – millele ei ole ühest vastust –, siis paratamatult nö satub juhi rolli ka inimesi, kellel kõik isiksuslikud omadused juhitöö edukust ei toeta. Seetõttu tuleks juhil aru saada, kes ma olen – millised on minu tugevused ja millised mu nõrkused. Ja võtta see vastutus, et minust sõltub mitte ainult minu enda vaid ka kõikide selles organisatsioonis töötavate inimeste heaolu. Et oluline ei ole ainult see majanduslik tulem, või mis iganes viisil siis selle organisatsiooni edukust mõõdetakse, vaid et sa juhina vastutad nende inimeste heaolu eest, kes sinu heaks igapäevaselt töötavad. Ma tahaks, et juhid saaksid aru selle vastutuse tõsidusest, selle sõna kõige paremas tähenduses. See, kuidas juhid käituvad, milliseid väärtusi nad oma tegevuses järgivad ja kuidas nad seda organisatsiooni juhivad – sellel kõigel on kohutavalt suur mõju sealsete töötajate laiemale heaolule. Olenemata sellest, millised on konkreetse juhi isiksuslikud seadumused, sest nendega me kõik sünnime ja neid bioloogilisi tendentse märkimisväärselt muuta ei saa, peaks iga juht ikkagi aru saama, et tema vastutab lisaks ettevõtte tulemustele ka oma töötajate heaolu eest. See tähendab, et kui sa juba liidriks oled saanud, siis tuleb võtta ka vastutus iseenda pideva arengu eest juhina. See nõuab ausat enesereflektsiooni, sisekaemust, sisevaatlust, et arendada endas just neid omadusi, kus see naturaalne pool ei ole võib-olla nii tugev ja mahendada neid omadusi, mis looduse poolt on ehk saanud liiga palju peale keeratud.” – Anu Realo Kuulake ikka ...

Teadlane meedias“: millal lõpeb teaduslik ekspertiis ja algab isiklik arvamus? Ühiskondlikus mõttevahetuses on kujunenud omamoodi mantraks, et teadlasi peab kuulama. Selles debatis üritame aga teadlase avalikule rollile läheneda teise nurga alt ja küsida, kuidas eristada teadlase kui eksperdi uuringupõhist teadmist teadlase kui indiviidi arvamusest. Kas teadlasel on õigus sekkuda näiteks väärtushinnangute kujundamisesse või avaldada teadlasena arvamust teemal, mis väljub tema rangelt erialalt? Arutelu juht: Kaur Maran (Postimehe ajakirjanik) Osalejad: Tallinna Tehnikaülikooli rektor ja Eesti Teaduste Akadeemia liige Jaak Aaviksoo; geoloog, keskkonnateadlane, Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura; teadusajakirjanik ja teaduskommunikatsiooni uurija Tallinna Ülikooli teaduskommunikatsiooni lektor Arko Olesk. Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

„Keskajal kui oli Vana-Liivimaa, oli tänase Eesti-Läti ala autonoomia, kuid riikluse mõttes see polnud eestikeelne kultuur, see oli pigem teistes keeltes. Ja nüüd, kui eesti keel ja kultuur on jõudnud kultuurrahvaste perre, siis ma jään hoidma pöialt, et ta sealt ei kaoks.“ Meie kolmekümne kolmanda saate külaliseks on eesti õigusteadlane, akadeemik, Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo. Meie vestlus leidis aset Eesti Vabariigi 100. aastapäeval 24. veebruaril 2018, vaid mõni tund enne San Francisco lahe piirkonna eestlaste pidulikku koosviibimist
 Sunnyvale’is Californias. Vaadates Eesti Vabariigi sünnipäeval meie omariikluse esimest sadat aastat, millest pool on möödunud võõrvõimu käe all, oleks raske ette kujutada sobivamat saatekülalist kui professor Mälksoo, kes on uurinud Nõukogude Liidu annektsiooni ning riikide järjepidevust Balti riikides rahvusvahelise õiguse kontekstis. Lauri Mälksoo on õppinud ning elanud nii Eestis, Saksamaal, Jaapanis ning Ameerika Ühendriikides. 2013.a. detsembris valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks, olles praegu selle noorim akadeemik. Lisaks mitmetele teistele rollidele on ta olnud ka Eesti Välispoliitika Instituudi juhatuse esimees ning Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse nõukogu esimees.
 Tänases saates räägime: Eesti sünnipäevast rahvusvahelise õiguse kontekstis Eesti võimest mõista üheaegselt nii Venemaad kui lääneriike Asümmeetrilisest infosõjast ning sõja mõistest 21. sajandil Kübersõja definieerimisest rahvusvahelises õiguses Eesti maailmapositsioonist rahvusvahelise õiguse valdkonnas e-residentsuse mõjust rahvusvahelise õiguse arengule ja paljust muust.

Meie kolmekümne kolmanda saate külaliseks on eesti õigusteadlane, akadeemik, Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo. Vaadates Eesti Vabariigi sünnipäeval meie omariikluse esimest sadat aastat, millest pool on möödunud võõrvõimu käe all, oleks raske ette kujutada sobivamat saatekülalist kui professor Mälksoo, kes on uurinud Nõukogude Liidu annektsiooni ning riikide järjepidevust Balti riikides rahvusvahelise õiguse kontekstis. Lauri Mälksoo on õppinud ning elanud nii Eestis, Saksamaal, Jaapanis kui ka Ameerika Ühendriikides. 2013.a. detsembris valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks, olles praegu selle noorim akadeemik. Lisaks mitmetele teistele rollidele on ta olnud ka Eesti Välispoliitika Instituudi juhatuse esimees ning Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse nõukogu esimees. Selles episoodis räägime Eesti sünnipäevast rahvusvahelise õiguse kontekstis. Eesti võimest mõista üheaegselt nii Venemaad kui lääneriike. Asümmeetrilisest infosõjast ning sõja mõistest 21. sajandil. Kübersõja definieerimisest rahvusvahelises õiguses. Eesti maailmapositsioonist rahvusvahelise õiguse valdkonnas. E-residentsuse mõjust rahvusvahelise õiguse arengule. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Eesti Teaduste Akadeemia president, mereteadlane Tarmo Soomere selgitab, mida õhuvoolude muutused meie koduse Läänemere ja mereäärsete maade ilmadega teevad. Teaduste Akadeemia 80. tähtpäeva eel räägime ka, miks doktorikraadi kaitsnud noorteadlased tunnevad, et neil pole Eestis kohta. Äsja pressisõbra tiitli ja varasemalt teaduse populariseerimise eest tunnustusi pälvinud Soomere on kajaloodimisel 13. jaanuaril kell 12.05.Küsib Kaja Kärner.

Eesti Teaduste Akadeemia president, mereteadlane Tarmo Soomere selgitab, mida õhuvoolude muutused meie koduse Läänemere ja mereäärsete maade ilmadega teevad. Teaduste Akadeemia 80. tähtpäeva eel räägime ka, miks doktorikraadi kaitsnud noorteadlased tunnevad, et neil pole Eestis kohta. Äsja pressisõbra tiitli ja varasemalt teaduse populariseerimise eest tunnustusi pälvinud Soomere on kajaloodimisel 13. jaanuaril kell 12.05.Küsib Kaja Kärner.

Tähed tiirlevad galaktikas võbelevate voogudena. Tartu Observatooriumi astronoom Rain Kipper tutvustab asjakohast matemaatilist mudelit.Maakera on astunud uude ajajärku, antropotseeni ajastikku, millest kõneleb teadlase kommentaaris Tallinna Ülikooli geoökoloog Tiiu Koff.Mõnede ühiskonnavaatlejate hinnangul oleme jõudnud ka faktide järgsesse aega. Kuidas saavad teadlased sellest hoolimata riigivalitsejatele ja ettevõtjatele hüva nõu anda, arutleb Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.

Tähed tiirlevad galaktikas võbelevate voogudena. Tartu Observatooriumi astronoom Rain Kipper tutvustab asjakohast matemaatilist mudelit.Maakera on astunud uude ajajärku, antropotseeni ajastikku, millest kõneleb teadlase kommentaaris Tallinna Ülikooli geoökoloog Tiiu Koff.Mõnede ühiskonnavaatlejate hinnangul oleme jõudnud ka faktide järgsesse aega. Kuidas saavad teadlased sellest hoolimata riigivalitsejatele ja ettevõtjatele hüva nõu anda, arutleb Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.

TTÜ mäeinstituudi dotsent Veiko Karu räägib, et uut tehnoloogiat abiks võttes saab maavarasid kaevandada nii, et kõik asjaosalised on rahul.Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere tutvustab Euroopa mereteadlaste viit nõuannet Euroopa merenduspoliitika kujundajatele. Muu hulgas soovitavad teadlased leida meie toidulauale mereandide seast alternatiive tuunikalale (pildil).Cambridge'i Ülikooli doktorant Kadi Liis Saar selgitab, kuidas võib saada elektrivoolu sinivetikate osalusel ehitatud bioloogilistest. päikesepaneelidest.Saatejuht on Priit Ennet.

TTÜ mäeinstituudi dotsent Veiko Karu räägib, et uut tehnoloogiat abiks võttes saab maavarasid kaevandada nii, et kõik asjaosalised on rahul.Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere tutvustab Euroopa mereteadlaste viit nõuannet Euroopa merenduspoliitika kujundajatele. Muu hulgas soovitavad teadlased leida meie toidulauale mereandide seast alternatiive tuunikalale (pildil).Cambridge'i Ülikooli doktorant Kadi Liis Saar selgitab, kuidas võib saada elektrivoolu sinivetikate osalusel ehitatud bioloogilistest. päikesepaneelidest.Saatejuht on Priit Ennet.

Teadlase kommentaaris arutleb Eesti Teaduste Akadeemia president, merelainete uurija ja teadusajakirjanduse sõber aastast 2013 Tarmo Soomere, kuidas võiks riik ja ühiskond paremini teenida selle pealt, et teadus on saanud avalikuks hüveks.

Teadlase kommentaaris arutleb Eesti Teaduste Akadeemia president, merelainete uurija ja teadusajakirjanduse sõber aastast 2013 Tarmo Soomere, kuidas võiks riik ja ühiskond paremini teenida selle pealt, et teadus on saanud avalikuks hüveks.

Jätkame eelmisel nädalal alustatud juttu tänavu 75-aastaseks saava Eesti Teaduste Akadeemia esimese koosseisu akadeemikust neurokirurg Ludvig Puusepast. Samuti neurokirurg akadeemik Ain-Elmar Kaasik keskendub esmajoones Puusepa rollile teadusajakirjade asutajana, rahvusvahelise mainega innovaatilise kirurgi ja teadlasena ning rahva tervisehariduse edendajana. Emeriitprofessor Kaasik on Ludvig Puusepast kirjutanud jaanuarikuu Horisondis. (Toomas Jüriado, Hendrik Relve.)

Eesti Teaduste Akadeemia saab tänavu 75-aastaseks. Seda tähtpäeva märgib aasta jooksul ilmuvate artiklite ja artklisarjadega ka ajakiri Horisont. Nii algas jaanuarinumbris sari „Akadeemik akadeemikust“. Sarja esimeses loos kirjutab neurokirurg emeriitprofessor Ain Elmar Kaasik oma kuulsast eelkäijast, TA esimese koosseisu akadeemikust Ludvig Puusepast. Samal teemal räägib professor Kaasik ka kahes järjestikkuses Loodusajakirja saates. (Toomas Jüriado, Hendrik Relve.)

Eesti Teaduste Akadeemia teadustööde sarjas Teadusmõte Eestis ilmus seitsmes raamat Meri, järved, rannik - eesti mereteadlaste maailmatasemel töödega. Logistikaklastri esitatud koostööprojekt pälvis Aasta Logistikateo peaauhinna. Haapsalu puulaeva seltsi Vikan kaljas Hoppet on kai ääres remondis ja ootab kevadet, et täispurjedes merele minna. Eesti Jahtklubide Liit lõpetas pidulikult hooaja. (Hubert Veldermann)

Eesti Teaduste Akadeemia mereteaduste komisjon arutas Nord Streami gaasijuhtme ehitamise keskkonnamõjude hindamisega seonduvaid küsimusi. Kuressaares toimus merenduse ümarlaud, kus kirjutati alla ka ühiste kavatsuste leppele Saaremaa kompetentsivõrgustiku arendamiseks. Toimus Eesti Meremeeste Liidu aruande-valismiskoosolek. Eesti Mereakadeemia Merekool tähistas sel nädalal Merekooli 89. aastapäeva. (Hubert Veldermann)

Riigikogu majanduskomisjon arutas Eesti transiidi ja logistika tänapäeva ja tulevikku. Eesti Teaduste Akadeemia mereteaduste komisjon peab oma esmaseks ülesandeks korrastada Eesti mereõiguse juriidilised küljed ja hoolitseda mereteadlaste järelkasvu eest. Eesti Mereakadeemia magistriõpe on meremeeste hulgas võitnud suure populaarsuse. Õppida soovijaid on rohkem kui suudetakse vastu võtta. Saatejuht on Hubert Veldermann (Hubert Veldermann)

Eesti Teaduste Akadeemia mereteaduste komisjon pidas esimese koosoleku. Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon ehk STCW tahab täiendamist, millest ühte osa ­ inimeste- ja kriisiohjamise õpetamist ning juhtimist arutati Hollandis. Veeteede Ameti kauaaegne endine laevakontrolli osakonna juhataja Arne Valgma sai 7o-ne aastaseks. Saatejuht on Hubert Veldermann (Hubert Veldermann)

Eesti Teaduste Akadeemia astus Euroopa Teadusfondi ja Mereteaduste Komitee liikmeks. Sadamate infopäeval Veeteede Ametis kõneldi merekaartide koostamisest, sadamate järelvalvest ja ka sadamaseaduse muutmisest. Hiiumaal Sõru sadamas on teist korda puulaevade pidu, mille korraldavad Emmaste vallavalitsus ja Hiiu Purjelaeva Selts. Kümnenda purjeregati ³Piirist piirini² jõudis lõpule. Saatejuht on Hubert Veldermann. (Hubert Veldermann)