Podcasts about isegi

Aile Pilberg on naine, kelle elutee on viinud haridusuuendusest ja juhtimiskogemusest kuni Eesti teaduspõhise uneinnovatsiooni – SleepAngel patjade – lansseerimiseni. Selles sügavas ja elulises vestluses räägime unekvaliteedi mõjust tervisele, naha seisundile ja meeleolule, Aile teekonnast ettevõtluses, suhete hoidmise saladustest ning sellest, miks padi, millel sa magad, võib otseselt mõjutada 1/3 sinu elust. Saatesse on põimitud teadmised, inspiratsioon ja praktilised tarkused, mida iga kuulaja endaga kaasa võtta saab. Kood "chriskala" annab kõikidelt SleepAngel patjadelt -5% soodustust. www.sleepangel.ee

Paljudel meist on "oma" Hannes Võrno: mõne jaoks meelelahutaja-koomik, teisele saatejuht või (moe)kunstnik, kolmandale sõjaväelane. Isegi poliitik? Kõik see on aga tühi-tähi võrreldes poja ja isa rolliga saates "Käbi ei kuku...", kui Hannes mõtestab senise elu emotsionaalseid tsunamisid, õppetunde ja õrnemaid hetki.

Kas Sa oled kunagi enda peas mõelnud, et "appi, kas ma olen rase?!" või siis hoopiski karjatanud "OMG, ma olen rase?!" või lihtsalt mõnel kuul mõelnud, et "äkki ma olen rase?!". Meile tundub, et selle teemaga on päris paljud naised pidanud kokku puutuma ja meie, Piigade esindajad, võtame selle teema seekord käsile. Isegi, kui sa ei ole rase olnud, siis see teema võib sind ikkagi kõnetada. Lihtsalt kuula! ;) Meie anonüümse Google Forms lingi oma jutu poetamiseks leiad SIIT: https://tinyurl.com/2p8cddkc

Mul on külas lauljatar, kes on vokaalselt silmapaistev džäss-, eksperimentaal- ja popartist. Ta üllatab alati publikut oma ekstravagantsete esinemiskostüümide ja soengutega ning lustib täiel  võimsusel oma loovusega. Tema tämber eristub ja jääb meelde ning viib lausa kuhugi kosmosesse. Ta on öelnud, et on pigem introvertne ja naudib oma fantaasiamaailmas olemist. Kuid temas on alati mingi elujõud, mis ületab ka kõige suuremad takistused ja leiab ka sombusel päeval pilve tagant päikese. Külas on Laura Põldvere ja saatejuht on Kerli Kivistu.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Maksu- ja Tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi. Raigo on kogenud avaliku sektori tippjuht, kes enne Maksu- ja Tolliameti juhiks asumist töötas Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantslerina ning veel enne seda Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektorina. Märkimisväärne on, et Raigol on doktorikraad Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnast. Varasemalt on mul olnud au podcastis võõrustada nii Marek Helmi kui ka Valdur Laidi, kes on mõlemad samuti Maksu- ja Tolliameti juhi rolli täitnud. Nüüd siis arutleme Raigoga erinevatel põnevatel juhtimisteemadel. “Üldiselt ei saa hoiakut õppida või sellist head isiklikku energiat juurde kasvatada. Tehnilised teadmised ja oskused saab kogemuse käigus omandada, kuid õiget suhtumist täiskasvanud inimene enamasti ei omanda – see kas on või seda ei ole. Leida endale inimesed, kes tahavad ja kellel on hea energia, on minu jaoks väga oluline. Sageli olen oma meeskonda võtnud pigem hea energiaga inimesi, isegi kui nad pole valikus olevatest kõige kompetentsemad. Hea energia on positiivselt nakkav, sellest saavad teised kasu ja meeskonnal on nende inimestega mõnus asju ajada. Oluline on, et meeskond tahaks sooritada, mitte ainult oskaks sooritada. Supermeeskond, mis koosneb täielikest briljantidest, ei saavuta midagi, kui puudub motivatsioon ja hea energia päriselt suuri asju ellu viia.” – Raigo Uukkivi Kuulake ikka ...

Tartus algab Loodusloovusfestival Loodusloovusfestivali tutvustavad üks eestvedajaid Margus Kasterpalu ja Linnujämmi korraldaja Carlotta Põdra.

Tänase saate külaline Krõõt Padrik on juba kahel talvel käinud üheskoos perega Hispaanias kliimapaguluses. Kahe lapse emana nimetab ta seda oma pereelu kuldseimaks ajaks. Saates jutustab Krõõt, mille järgi ta valis peatumiseks sobivaid paiku, kuidas saavutada tasakaal töö ja lastega tegelemise ajal, kust leida head lapsehoidjat, mil moel lahutada lennukis laste meelt ja palju muud. Loomulikult tuleb juttu hindadest ning sellest, et Hispaanias peatuda on tõesti soodne. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Riigikaitselise saate "Si vis pacem..." uues osas räägitakse terrorismist. Moskva terrorist Ukrainas ja Putini terrorist Moskvas. Süvenetakse küsimusse, miks maailma painavad terrorilained?Putin on käivitanud Ukraina hävitamise – see on tema isiklik terrorisõda kangekaelselt vabadust ihkavate ukrainlaste vastu. Venemaa sõjad on tegelikult läbi ajaloo olnud hävitus- ja terrorisõjad, sealhulgas ka Eestis. Isegi majandussuhteid kasutab Venemaa väljapressimiseks niipea, kui ta saavutab kusagil kasvõi osalise monopoliseisundi. Kas see pole siis samuti terror?Anname gaasi, ei anna gaasi... Teeme teised toorainesõltlasteks ja siis näitame trääsa... Paraku pole Putini Venemaa ainuke, kes poliitikas terrorit kasutab. Brüsseli trahvid ja teised Euroopa Liidu jäigad survemeetmed on ju sisuliselt seesama. Ainult, et vere asemel kasutatakse raha. Teisiti arvavate, sõnakuulmatute klientide, partnerite või liitlaste hapnik keeratakse kinni ikkagi...Saatekülaliseks on Ats Miller - IT-mees, kirjanik, publitsist-kolumnist, keda teatakse ka tema kirjandusliku pseudonüümi Siim Veskimees järgi. Saatejuht Erik Boltowski.

ERMi Heimtali muuseum avas 1.

Külaline on trioga Karja-Renard-Wandinger uue albumi välja andnud džässmuusik Kirke Karja.

Saatekülaline on Rasmus Puur.

Mõjukaim personalijuht 2023 Evely Gorobinski on külas jaanuarikuu PARE podcastis ja jagab oma kogemust järgmistel teemadel.

Müstilistele ja vahel ka maistele teemadele pühendunud saade „Puuduta mind“ paiskab eetrisse oma 300. saate! Palju õnne meile! Meil jookseb läheb juba seitsmes aasta „Puuduta mind“ saadetega ja ausalt öeldes tundub see täiesti uskumatuna! Selle tähtsa sündmuse puhul kutsusime külla šamaan Anu Pahka, kes oli ka meie esimese saate sünni juures. Võrreldes aastatetaguse seisuga on toimunud Eestis selgeltnägijate plahvatus - varsti on igal eestlasel oma nõid. Mis toimub? On meil neid päriselt ka vaja? Miks Maarjamaa rahvas on esoteerika usku? Kuidas eraldada terad sõkaldest?

Stuudios on Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Eesti on majanduslanguses 190 riigi hulgas lõpuosas. Mida teha? Kuidas sattuda ühe pildi peale diktaator Lukashenkaga? Kas Eesti peaks olema tuumariik või mitte? Mida arvavad sellest Eesti erakonnad? Ref, E200 ja EKRE poolt, sotsid vastu ning KE ja Isamaa passivad. Ootamatu lumesadu. Padaoru lumeummistus kordus taas. OSCE jäi ilma Eesti juhtimisest Venemaa survel. Mida teeb Eesti kliimakonverentsil?

Stuudios on Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Eesti on majanduslanguses 190 riigi hulgas lõpuosas. Mida teha? Kuidas sattuda ühe pildi peale diktaator Lukashenkaga? Kas Eesti peaks olema tuumariik või mitte? Mida arvavad sellest Eesti erakonnad? Ref, E200 ja EKRE poolt, sotsid vastu ning KE ja Isamaa passivad. Ootamatu lumesadu. Padaoru lumeummistus kordus taas. OSCE jäi ilma Eesti juhtimisest Venemaa survel. Mida teeb Eesti kliimakonverentsil?

Minu seekordseks vestluspartneriks on Thermory tegevjuht Simmo Soomets. Thermory on termopuidu ja termopuidust toodete valmistamisega tegelev Eesti ettevõte, millel on Eesti omanikud ja kes on oma valdkonnas maailma tipp. Simmo on Thermory kontserni juhtinud viimased neli aastat; varasemalt on tal pikaajalised juhtimiskogemused mitmetest rahvusvahelistest ettevõtetest, millest viimane oli Rootsi tootja Sveba-Dahlen. Mind hakkas huvitama, kes on see mees, kes sellist ägedat ettevõtet eest veab. Nii istusimegi Simmoga maha ja põrgatasime mõtteid, kuidas tema tippjuhiks kujunemise teekond on lahti rullunud ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab. “Minu tegutsemise üks kõige olulisemaid aluseid on headus. Ma olen aastaid tegelenud teadlikkuse kasvatamisega, mis on aidanud tuua esiplaanile selle, et loodus ja üldse elu laiemalt on oma olemuselt neutraalne, kergelt positiivne, kergelt heatahtlik. Ja kui nüüd tuua see neutraalsus ja positiivsus teadlikult esiplaanile, siis see kõik hakkab looritama ka meie igapäevast tegevust – missugune inimene sa oled, kuidas sa käitud teistega, kuidas mingites keerukates situatsioonides toimid jne? Näiteks juhina olen ma sadu ja sadu inimesi tööle võtnud ning samuti pidanud ka kümneid inimesi lahti laskma. Ka nendes rasketes olukordades saad sa seda teha heatahtlikult, viisil, et inimene saaks võimalikult vähe haiget. Ma olen ikka oma inimestele rääkinud ja kordan seda, et kui inimeste teed lahku lähevad, siis see on praktiliselt alati win-win olukord. Isegi, kui see lahkuminek on alguses raske, siis elu näitab, et inimesed leiavad endale uue koha, kuhu nad sobivad tegelikult isegi paremini ning kus nad saavad tegelikult olla õnnelikumad. Ja see on alati ka ettevõttele uus võimalus, sest uued inimesed toovad endaga alati kaasa uusi ideid ja uut hingamist.” – Simmo Soomets Kuulake ikka ...

Tänase saate külaline Johanna-Kadri Kuusk seilas viis päeva Admiral Bellingshauseni pardal. Alustuseks on veidi juttu Admiral Bellingshauseni seekordsest ekspeditsioonist, mis viib Arktikasse. Johanna-Kadri tegi kaasa esimese etapi Sillamäelt Kopenhaagenisse. Saatekülaline tunnistab, et üllatus, kui luksusliku laevaga tegemist on. Kogu olemine oli seal üsna mõnusaks tehtud – nii nendibki ta, et eestlased ikka oskavad elada. Muuseas, olemas oli isegi vann. Tõsi küll, kõigest purgisuppide hoidmiseks. Johanna-Kadri jutustab saates veel Admiral Bellingshauseni igapäevasest olmest ja tegemistest, mis ilm neid kostitas, Gotlandil veedetud jaanipäevast ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Kas sünnitusvalu polegi valu? Mis tunne on olla vegan ämmaemand ja vegan lapse ema? Kas vegan ämmaemandad jagavad vegan nõuandeid? Kas lapsele eranditult taimi sisse sööta on okei? Ja kas Janiš oskab normaalselt sõnu kasutada...? Kärt ja Kairit, kes moodustavad tugeva enamuse Eesti vegan ämmaemandatest, tulid külla ja küsimused said vastatud. Veel enam meie seekordsetest säravatest külalistest ja nende tarkadest tegemistest vaata siit: https://www.meiepisipere.ee/meist Ei, tegelikult ka vaata. Isegi, kui sa ei ole momendil lapseootel, aga eriti siis, kui oled :)

Podcasti „Jalgrattapalavik“ maikuu esimeseks külaliseks on maastikurattamaratonide Euroopa meistrivõistluste kahekordne medalimees Peeter Pruus. Hetkel olude sunnil kodus, kuna taastub õlavigastusest, aga tahtmist täis, et juba mõne nädala pärast uuesti võistlustulle asuda. Räägime vigastusest ja puudutame spordimeediat, kes tiitlivõistluste medalimehe traumast põrmugi välja ei tee. Kas tõesti on jalgrattasõit sedavõrd nurgatagune ala, et Pruusi tegemised ei ületa uudiskünnist? Rattamaratonide maailma reitingus on punktisaajaid enam kui 1000 ja meie mees 20. kohal. Isegi ilma roosade prillideta paistab päris tummine. Võrdleme klubisid, kus Pruus maastikuratturine sõitnud on. Neli hooaega Itaalia profitiimis Torpado SüdTirol ja tänasel päeval teine hooaeg Hispaania profitiimis BUFF Megamo. Praegune tiim on suurem ja paistab kõrvalt vaadates uhkem välja, aga reaalsuses ei ole sealgi ainult roosamanna. Maantee tipptiimide valguses on asjad hoopis teisiti ning sellest kõigest ka lobiseme. Kui Euroopa meistrivõistlustelt on Pruus võitnud kulla ja pronksi, siis maailmameistrivõistlustelt veel medalit pole. Isegi esikümne kohta pole ja see annab jätkamiseks kõvasti motivatsiooni. Testides näitab 33-aastane rattamees hetkel elu parimaid numbreid, mis tuleks võistlusrajal ära realiseerida. Tänavune maastikurattamaratoni MM sõidetakse augusti esimeses pooles Šotimaal Glasgow's ja see võiks olla sobilik paik sähvatuseks. Pruus on mõelnud ka graveli peale. Miks mitte proovida läbilööki ka sellel alal? Raplamaalt pärit ratturi näol on ju tegemist universaaliga, kes teeb aeg-ajalt kaasa ka maanteesõitudel ning maastikusõitude ja maanteesõitude kombinatsioon peaks andma graveliks päris hea valmisoleku. Veel meenutame saates Tokyo olümpiamänge, kus Pruus võistles kaasa maantee grupisõidus ja käime juttudega ära eksootilisel Borneo saarel. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

"Si Vis Pacem..." nr. 97  (salvestus: 11. aprill 2023)Riigikaitselise saate "Si vis pacem..." uues osas räägib Riigikogu liige, jurist ja ajaloolane Anti Poolamets sellest, et sihilikult valetava koalitsiooniga pole võimalik koostööd isegi arutada. Esmaspäeval, 10. aprillil oli Riigikogu 15. koosseisu avaistung. Parlamendi ning ka uue moodustatava valitsuse mandaat on aga suure osa Eesti valijate silmis kahtluse all. Kui varem poleks peavoolumeedia "liberalistliku" koalitsiooni tegevuse suhtes ükskõik kui arukat, aga kahtlusi kajastavat artiklit isegi kaalunud avaldada, siis viimase paari nädala jooksul ilmub neid riburada. Kas tõesti on Eestis terve mõistuse ärkamine veel võimalik? Saatejuht on Erik Boltowski.

Tänase saate külaline Kai Kuusik-Greenbaum räägib Mehhiko kuurortlinna Acapulco külastamisest. Mehhiko on eestlaste hulgas eriti populaarseks muutunud, kuid seda eelkõige idas Yucatani poolsaarel. Mehhiko lääneosas paiknev Acapulco on jäänud turistide trajektoorilt kõrvale – peamiselt seal vohava vägivalla tõttu. 2022. aasta statistika järgi, mis näitab mõrvade hulka 100 000 elaniku kohta, on Acapulco terves maailmas number kaks. Kai tunnistab, et sinna perereisi planeerides ei arvanud ta, et asi nii hull on. Samas isegi mitmed kohalikud ehmusid nende plaanide peale. Kai võttis tarvidusele mitmed ettevaatusabinõud – näiteks ööbisid nad Tripadvisori number üks soovitatud hotellis, lapsi hotellituppa (korraks) jättes oldi pidevalt ühenduses ja üldse jälgiti, kus liiguti. Üldiselt jäi aga reisist positiivne kogemus. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tõlkimine, kirjutamine, autojuhtimine, haiguste diagnoosimine, rakettide sihtimine, kohtumõistmine ja kohtualuse kaitsmine – pole valdkonda, kuhu inimesed poleks tehisintellekti, tegelikult masinõppe algoritme, rakendanud. Isegi see on välja arvutatud, millal saabub singulaarus - hetk, kui masinmõistus ületab inimese oma. Mida sellest arvata ja mida me selle kohta teame? Selle üle arutavad Postimehe teadustoimetuse ajakirjanikud Mariliis Kolk, Sten Kohlmann ja Kaido Einama. Saatejuht Marek Strandberg.

Argentina on maailmameister ja Prantsusmaa ei ole. Finaalkohtumine oli vaatemängu poolest võrratu, aga jalgpalli kvaliteedi poolest üpris tagasihoidlik. Isegi kübaratriki löönud Kylian Mbappe tegutsemises leiab suuri puudujääke. Mida toob jalgpalli MM-ile tulevik (loe: laienemine 48 koondiseni)? Panustamisrubriigis luubi all paf.ee koefitsiendid. Vutikohtu saatejuhid on Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher.

Inimesed on üle loetud. Autod on üle loetud. Isegi põllumajandusloomade register on olemas. Aga lemmikloomade kohta ei tea keegi mitte midagi. Kui palju neid on või kui palju neid sureb.

Riigikaitselise saate "Si vis pacem..." tänases osas tuleb juttu Ukraina sõjaga tekkinud migratsioonilainest. Eestisse on saabunud üle 100 000 migrandi, kellest suur osa pole sõja eest põgenevad naised lastega, vaid täies sõdurieas mehed, kelle kohta me ei tea midagi.Isegi mitte seda, kas nad on tõepoolest Ukraina kodanikud. Selline migratsioonilaine on ka tohutu koormus Vabariigi sotsiaalsüsteemile. See on koormus ausale tööjõuturule. See on potentsiaalseks ohuks Eesti riigikorrale.Saates kõneleb riigikogu liige Henn Põlluaas. Ta on olnud aastatel 2019-2021 riigikogu esimees ja varem ka Saue linnapea. Henn oli 2021. aastal EKRE presidendikandidaat, hariduselt pedagoog. Venemaa pani Henn Põlluaasa ühena kahekümnest Eesti kodanikust nn russofoobide musta nimekirja, mille kohta naljatatakse, et sinna nimekirja sattumine on pigem nagu orden.Saatejuht on Erik Boltowski.

Meie vereleping Jumalaga tähendab, et Ta teeb rohkem kui see, mida Ta meil teha palub. Läbi Jeesuse vere on meil juurdepääs kõigile tõotustele ja Aabrahami õnnistusele. Astu välja usus ja ole Jumalale sõnakuulelik. Isegi kui me ei tea, kuidas Isand meid õnnistab, teame, et Ta seda teeb — nii ka meie võime...     -----     Our blood covenant with God means that He will do more than what He asks of us.  Through the blood of Jesus, we have access to all the promises and blessings of Abraham.  So step out in faith and obey God.  Even though we do not know how the Lord will bless us, we know He will — so we can…  

Mis puudutab jalgpallilist poolt, siis pole FC Reaal kunagi olnud liiga edukas. On olnud hooaegu, mille on meeskond lõpetanud lausa Eesti liigapüramiidi viimasel kohal. Ometi mängitakse vutti lausa neljandat kümnendit järjest, kõigil on endiselt väga tore ja meeskonnast on läbi käinud suur hulk tuntud nägusid! „Kolmanda poolaja“ taskuhäälingus käis Reaali tegemistest rääkimas endine Õhtulehe sporditoimetuse juht Kaarel Täll, kes on meeskonnas alates 2005. aastast. Kuigi Täll polnud päris klubi tekkimise juures, siis oli ta sellele ikkagi piisavalt lähedal, et rääkida ka klubi sünnist. Seejärel liikusime kronoloogiliselt ajas edasi: kui klubi 2008. aastal kümnendat sünnipäeva tähistas, siis mängiti A. Le Coq Arenal FC Floraga ja kaotati 2 : 14. Eesti Jalgpalli Liidu (ja toonase FC Flora) presidendi Aivar Pohlakuga saadi üldse väga hästi läbi, sest - nagu Täll ütles - Aivarile meeldivad pikkade juustega tüübid ja nii on ta osalenud erinevates klubi tehtud üritustes. Näiteks on Pohlak käinud koos Arno Pijpersiga nende korraldatud turniiril autasustamas. Aastate jooksul on Reaalist läbi käinud ports tuntud näitlejaid, muusikud ja muid toredaid kultuuritegelasi. Ja Tälli sõnul on lootust, et kui vennad Anierid kõrgemal tasemel palliveeretamise lõpetavad, siis tõmbavad ka nemad selga just FC Reaali särgi.

Seoses sellega, et Ready Player Me suure investeeringu kaasas, on metaversumi teema hetkel väga üleval. Isegi mitte-IT firmadel on tekkinud küsimus, mis asi see on ja kas nad peaksid ka seal olema, et uue interneti saabumist mitte maha magada. Tänane Restart on salvestus Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa vahel toimunud vestlusest Paides Arvamusfestivalil 13. augustil 2022 Telia Digitarkuse alal. Rääkisime metaversumist nii nagu meie sellest aru saame või ei saa ja tuleb öelda, et ka vestluse lõpuks oli küsimusi õhus rohkem kui neid vastatud sai. Tunnusmuusika Paul Oja. Restarti toetab Fractory: pilvepõhine platvorm metallitöödeks.

Ussikeelte neljapäeva õhtul salvestatud saade küll ei sisalda viimaseid Sanna Marini peokaadreid, kui ka neid näinuna meie arvamus jääb vankumatuks: kaasajal on ka kõrgetel ametikandjatel õigus eraelule, pidada pidu ja tantsida nii, nagu keegi näe.

See kostub ehk uskumatuna, aga tõepoolest on nii, et see, kas asjadele vaatab mees või naine, toob välja sootuks teistsuguseid asjaolusid maailma kohta. Isegi bioloogias ja rääkimata siis antropoloogiast, meditsiinist ning ühiskonnateadustest. Teadusfilosoofia valdkond on väga lai ja Tartus 17-19 augustil toimuva teadusfilosoofia konverentsi harjal kõneleme Ave Metsa ja Edit Talpsepaga, mõlemad Tartu Ülikooli teadusfilosoofia teadurid, erinevatest teadusfilosoofia aspektidest. Ka sellest, kas tehisintellektilt ja kantarvutilt võiks maailma mõistmisel märkmisväärselt lisaabi saada. Saatejuht Marek Strandberg.

Isegi elu kuivadel aegadel Jumal varustab sind. Raske aeg ei tähenda, et Jumal on sind hüljanud! Me peame lihtsalt kuulma Jumala käest ja järgima, mida Ta tahab, et me teeksime. Jumala varustus on alati seal, kuhu Ta on meid kutsunud olema, ja see on alati piisav.     -----     Even in the dry seasons of life, God will supply for you.  When we are in difficult times, it does not mean God has left you!  We just need to hear from God, and follow what He leads us to do.  The supply of God will always be where He calls you to be, and it will always be enough.  

Seal, kuhu Jumal sind juhib, ei pruugi alati lihtne olla. Aga kui sa jätkad Jumala järgmist samm-sammult, juhib Ta sind elus parimasse. Isegi kui sa oled tormist läbi tulnud ja kogenud kaotust, võid sa teada, et Jumalal on sinu elu jaoks plaan. Jätka järgnemast sisemisele teadmisele, et sa võiksid alati teada oma järgmist sammu.     -----     Where God leads you, it might not always be easy.  But if you continue to follow God step-by-step, He will lead you to a the best in life.  Even after you come through the storm, and experienced loss, you can know God has a plan for your life. Continue to follow the inward knowing, so you always will know the next step to take.  

Eesti Suusaliit ei soovi võtta selget seisukohta küsimuses, kas Putini režiimi toetanud venelane Jelena Välbe sobib Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) juhatusse või mitte? Eesti spordiorganisatsioonidel ei ole mingit õigust Venemaad puudutavates küsimustes äraootavaks jääda, vaid tuleb võtta selge, põhimõtteline ja – mis väga tähtis! – avalik seisukoht. Isegi siis, kui sellel on oma hind. Spordireporter räägib ka Horvaatia rallist, iluuisutamisest, intervjuu peale solvunud Nõmme Kaljust ning spordiajakirjanduse ja sportlaste suhetest üldisemalt. Samuti Saksamaa vs Inglismaa jalgpalliduellis Meistrite liiga näitel ja snuukri MM-ist ja selle spordiala fenomenist. Saatejuhid on Joosep Susi ja Ott Järvela (Soccernet.ee).

Meistrite liiga veerandfinaali kaotamine iseenesest ei ole häbiasi, sest nõrku vastaseid seal pole. Isegi mitte siis, kui oled Müncheni Bayern. Aga kui sa oled Müncheni Bayern, kes on vastasesse üleolevalt suhtunud ja siis tappa saab, on häbi täis terve maa. Meistrite liiga poolfinaalides on esindatud ainult Inglismaa ja Hispaania. Miks nii? Vutikohus lahkab. Samuti kaalukaussidest Premium liigas ja sellest, et ei Narva Trans ega Eesti Jalgpalli Liit ei tohi Ukraina sõja küsimuses jääda neutraalseks, vaid tuleb võtta selge seisukoht ja see tegudega sisustada. Panustamisrubriigis luubi all paf.com'i koefitsiendid. Vutikohtu saatejuhid on Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher.

Ukraina sõbrad püüavad riiki kõigil tasanditel aidata, olgu see abi saatmisega, annetamisega või põgenike vastuvõtmisega. Kuid kõige suurem abioperatsioon on käivitunud Ukraina sees, kus on vaja tegeleda kõigega alates sõjaväe toetamisega kuni sisepõgenike aitamiseni, keda on veel palju rohke, kui riigist lahkunud inimesi. Eesti vabatahtlik Toomas Roolaid on olnud Lääne-Ukrainas kohapeal ja rääkis Delfi „Erisaates“, millele on ta seal tegelenud, kuidas Ukrainas on käivitatud suur eraisikutest vabatahtlike võrgustik, mis kogub raha, koondab abi ja suunab seda kõikjale, kuhu vaja. Isegi kõige keerulisematesse kohtadesse. Saatejuht on Raimo Poom.

Vahelduseks käime sõiduautodele vastukaaluks kiirelt üle ka raskeveokite müüginumbrid; Renault tegi rahaliselt raske otsuse ja otsustas oma suuruselt teisel turul koomale tõmmata; varahaldushiiu BlackRock tegevjuht ennustab, et Ukraina sõda on globaliseerumisele lõpu teinud ja Volkswagen vaatabki juba kõik oma ärid anti-globaliseerumise võtmes üle. Saate nimiuudis põhineb aga Stellantise otsusel Venemaal edasi toimetada ja Kaluuga tehases tootmist jätkata; samas tuleb Stellantiselt ka hea uudis ehk uus ridakuus nimega Hurricane, mida hakatakse pakkuma mitmes maitses. Nädala börsimõte on seotud Tesla plaaniga oma aktsiad veelkord juppideks lüüa. Nädala proovisõiduauto oli uus Volkswagen Taigo ja nädala automõte puudutab teemakse ja seda, kuidas ilma tundlikku informatsiooni kogumata saaks arvet pidada, palju autod sõidavad ja kui säästlikult.

Jätka vaatamist! -- Keep Looking!     -----     Iiobi lugu annab meile tarkust, kuidas vastata rasketele olukordadele. Isegi kui me ei mõista, miks asjad juhtuvad, hoiame oma silmad Isanda peal. Kui me seda teeme, saame näha, kuidas Jumal taastab kõik, mille vaenlane võtnud on.      -----     The story of Job is to give us wisdom in how to respond to difficult situations times.  Even when we do not understand why things happen, we just keep our eyes on the Lord.  If we do, we will see God restore everything the enemy takes.

Podcasti „Jalgrattapalavik“ veebruari jutud avab mees, kellel on väga kirju jalgrattaspordi taust. Ta on ise sõitnud, pea 40 korda tulnud Eesti meistriks ja osalenud trekisõidu tiitlivõistlustel, olnud Eesti jalgratturite liidu turundusjuht ning võõrustanud UCI presidenti, spondeerinud Kalev Chocolate Teami, pidanud rattapoodi ja mida kõike veel. Muljeid pajatab Hanno Kross. Igatepidi tõeline rattur. Katki kukkunud ka rangluu, 1996. aasta trekisõidu Eesti meistrivõistlustel. Siiani on vaidlused üleval, kui ei oleks kukkunud, siis... Elu kibedaim kaotus pärineb Elva rattarallilt. Kahekesi eest ära Jaan Kirsipuuga, finiš lähenes ja siis see juhtus... Jass kindlasti ei mäleta, aga Kross oli löödud mees. Selline võimalus läks vett vedama. Magusaim võit tuleb meelde trekilt, kus Kross suutis sprindis alistada maanteekoondislase Lauri Resiku. Eredatele momentidele, mis seotud ka näiteks Aavo Pikkuusi poolt korraldatud Tallinn-Tartu võidusõiduga jagub saates tähelepanu rohkesti. Viimased 13 aastat on Kross tihedamalt seotud golfi arendamisega Eestis, aga jalgrattasadulas näeb teda endiselt üsna tihti. Isegi niipalju, et mullu sügisel oli julgust ette võtta pikem seiklus kuulsatel tõusudel Alpides. Noorem põlvkond on kodus samuti avastanud jalgrattaspordi ning õige pea võib pereisal terendada deja vu tunne. Kui nii, siis nii. Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

396. Jukuraadio köögilaud sõidab viikingipaadiga, kuhu on kogunenud ajakirjanik Erki Varma, Viikingiküla peremees Steve Hindrekson ning muinaspõhja keele tõlkija Askur Alas, kes eestindas äsja viikingipealik Ragnari saaga, mis kõigile põhjala huvilistele poodidest kättesaadav. Viikingibloki teises osas uurivad laudkondlased, kuidas viikingikultuur popkultuuri on imbunud: räägime lauamängudest, rollimängudest, arvutimängudest, sarvedega kiivritest, muusikast, filmidest, teleseriaalidest ja juba klassikaks saanud nähtustest, kus viikingimaailmast eeskuju on võetud. Olgu selleks kasvõi kõik “Sõrmuste isandaga” seonduv. Isegi inglise kirjamehed on kujutanud end sageli viikingite järeltulijatena, viidates põlvnemisele anglidest, saksidest ja normannidest. Legend Ragnarist lõi nii tugevalt õitsema, et genealoogid ajasid kuninganna Victoria suguvõsaliini Ragnarini välja.