Podcasts about isegi

  • 45PODCASTS
  • 96EPISODES
  • 54mAVG DURATION
  • 1MONTHLY NEW EPISODE
  • Sep 21, 2022LATEST

POPULARITY

20152016201720182019202020212022


Best podcasts about isegi

Latest podcast episodes about isegi

Kolmas poolaeg
272. Osa: Kunagine Eesti halvim klubi on vaatamisväärsus, millega liituvad ehk isegi vennad Anierid

Kolmas poolaeg

Play Episode Listen Later Sep 21, 2022 47:10


Mis puudutab jalgpallilist poolt, siis pole FC Reaal kunagi olnud liiga edukas. On olnud hooaegu, mille on meeskond lõpetanud lausa Eesti liigapüramiidi viimasel kohal. Ometi mängitakse vutti lausa neljandat kümnendit järjest, kõigil on endiselt väga tore ja meeskonnast on läbi käinud suur hulk tuntud nägusid! „Kolmanda poolaja“ taskuhäälingus käis Reaali tegemistest rääkimas endine Õhtulehe sporditoimetuse juht Kaarel Täll, kes on meeskonnas alates 2005. aastast. Kuigi Täll polnud päris klubi tekkimise juures, siis oli ta sellele ikkagi piisavalt lähedal, et rääkida ka klubi sünnist. Seejärel liikusime kronoloogiliselt ajas edasi: kui klubi 2008. aastal kümnendat sünnipäeva tähistas, siis mängiti A. Le Coq Arenal FC Floraga ja kaotati 2 : 14. Eesti Jalgpalli Liidu (ja toonase FC Flora) presidendi Aivar Pohlakuga saadi üldse väga hästi läbi, sest - nagu Täll ütles - Aivarile meeldivad pikkade juustega tüübid ja nii on ta osalenud erinevates klubi tehtud üritustes. Näiteks on Pohlak käinud koos Arno Pijpersiga nende korraldatud turniiril autasustamas. Aastate jooksul on Reaalist läbi käinud ports tuntud näitlejaid, muusikud ja muid toredaid kultuuritegelasi. Ja Tälli sõnul on lootust, et kui vennad Anierid kõrgemal tasemel palliveeretamise lõpetavad, siis tõmbavad ka nemad selga just FC Reaali särgi.

Restart. Roonemaa ja Kotka | Geenius Raadio
24.08 Restart: Taavi ja Henrik räägivad metaversumist

Restart. Roonemaa ja Kotka | Geenius Raadio

Play Episode Listen Later Aug 24, 2022 90:05


Seoses sellega, et Ready Player Me suure investeeringu kaasas, on metaversumi teema hetkel väga üleval. Isegi mitte-IT firmadel on tekkinud küsimus, mis asi see on ja kas nad peaksid ka seal olema, et uue interneti saabumist mitte maha magada. Tänane Restart on salvestus Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa vahel toimunud vestlusest Paides Arvamusfestivalil 13. augustil 2022 Telia Digitarkuse alal. Rääkisime metaversumist nii nagu meie sellest aru saame või ei saa ja tuleb öelda, et ka vestluse lõpuks oli küsimusi õhus rohkem kui neid vastatud sai. Tunnusmuusika Paul Oja. Restarti toetab Fractory: pilvepõhine platvorm metallitöödeks.

Ussikeeled
Episood 81: KÜTA AGA, SANNA! Soome peaministri peol tahaks isegi olla!

Ussikeeled

Play Episode Listen Later Aug 19, 2022 26:26


Ussikeelte neljapäeva õhtul salvestatud saade küll ei sisalda viimaseid Sanna Marini peokaadreid, kui ka neid näinuna meie arvamus jääb vankumatuks: kaasajal on ka kõrgetel ametikandjatel õigus eraelule, pidada pidu ja tantsida nii, nagu keegi näe.

Kukkuv õun
Kukkuv õun: Mehelik ja naiselik vaade faktidele - üks osa teadusfilosoofiast

Kukkuv õun

Play Episode Listen Later Aug 17, 2022


See kostub ehk uskumatuna, aga tõepoolest on nii, et see, kas asjadele vaatab mees või naine, toob välja sootuks teistsuguseid asjaolusid maailma kohta. Isegi bioloogias ja rääkimata siis antropoloogiast, meditsiinist ning ühiskonnateadustest. Teadusfilosoofia valdkond on väga lai ja Tartus 17-19 augustil toimuva teadusfilosoofia konverentsi harjal kõneleme Ave Metsa ja Edit Talpsepaga, mõlemad Tartu Ülikooli teadusfilosoofia teadurid, erinevatest teadusfilosoofia aspektidest. Ka sellest, kas tehisintellektilt ja kantarvutilt võiks maailma mõistmisel märkmisväärselt lisaabi saada. Saatejuht Marek Strandberg.

EVK Podcast
Samm-sammult / Step-by-step 7

EVK Podcast

Play Episode Listen Later Jun 5, 2022 73:01


Isegi elu kuivadel aegadel Jumal varustab sind. Raske aeg ei tähenda, et Jumal on sind hüljanud! Me peame lihtsalt kuulma Jumala käest ja järgima, mida Ta tahab, et me teeksime. Jumala varustus on alati seal, kuhu Ta on meid kutsunud olema, ja see on alati piisav.     -----     Even in the dry seasons of life, God will supply for you.  When we are in difficult times, it does not mean God has left you!  We just need to hear from God, and follow what He leads us to do.  The supply of God will always be where He calls you to be, and it will always be enough.  

EVK Podcast
Samm-sammult / Step-by-step 5

EVK Podcast

Play Episode Listen Later May 22, 2022 73:51


Seal, kuhu Jumal sind juhib, ei pruugi alati lihtne olla. Aga kui sa jätkad Jumala järgmist samm-sammult, juhib Ta sind elus parimasse. Isegi kui sa oled tormist läbi tulnud ja kogenud kaotust, võid sa teada, et Jumalal on sinu elu jaoks plaan. Jätka järgnemast sisemisele teadmisele, et sa võiksid alati teada oma järgmist sammu.     -----     Where God leads you, it might not always be easy.  But if you continue to follow God step-by-step, He will lead you to a the best in life.  Even after you come through the storm, and experienced loss, you can know God has a plan for your life. Continue to follow the inward knowing, so you always will know the next step to take.  

Vikerhommiku intervjuud
Intervjuud. 10.15. Anneli Kana. Sõja tõttu tühistati isegi perekondlikud üritused

Vikerhommiku intervjuud

Play Episode Listen Later Apr 30, 2022 19:36


Spordireporter
Spordireporter: Suusaliidu näitel, Venemaa osas äraootavaks seisukohaks õigust pole

Spordireporter

Play Episode Listen Later Apr 19, 2022


Eesti Suusaliit ei soovi võtta selget seisukohta küsimuses, kas Putini režiimi toetanud venelane Jelena Välbe sobib Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) juhatusse või mitte? Eesti spordiorganisatsioonidel ei ole mingit õigust Venemaad puudutavates küsimustes äraootavaks jääda, vaid tuleb võtta selge, põhimõtteline ja – mis väga tähtis! – avalik seisukoht. Isegi siis, kui sellel on oma hind. Spordireporter räägib ka Horvaatia rallist, iluuisutamisest, intervjuu peale solvunud Nõmme Kaljust ning spordiajakirjanduse ja sportlaste suhetest üldisemalt. Samuti Saksamaa vs Inglismaa jalgpalliduellis Meistrite liiga näitel ja snuukri MM-ist ja selle spordiala fenomenist. Saatejuhid on Joosep Susi ja Ott Järvela (Soccernet.ee).

Vutikohus
Vutikohus: Bayernil on häbi, sest nad ülbitsesid

Vutikohus

Play Episode Listen Later Apr 14, 2022


Meistrite liiga veerandfinaali kaotamine iseenesest ei ole häbiasi, sest nõrku vastaseid seal pole. Isegi mitte siis, kui oled Müncheni Bayern. Aga kui sa oled Müncheni Bayern, kes on vastasesse üleolevalt suhtunud ja siis tappa saab, on häbi täis terve maa. Meistrite liiga poolfinaalides on esindatud ainult Inglismaa ja Hispaania. Miks nii? Vutikohus lahkab. Samuti kaalukaussidest Premium liigas ja sellest, et ei Narva Trans ega Eesti Jalgpalli Liit ei tohi Ukraina sõja küsimuses jääda neutraalseks, vaid tuleb võtta selge seisukoht ja see tegudega sisustada. Panustamisrubriigis luubi all paf.com'i koefitsiendid. Vutikohtu saatejuhid on Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher.

Delfi Erisaade
ERISAADE | Eesti vabatahtlik Ukrainas: Euroopa numbrimärgiga autoga saan üle piiri abi toomas käia

Delfi Erisaade

Play Episode Listen Later Apr 1, 2022 24:17


Ukraina sõbrad püüavad riiki kõigil tasanditel aidata, olgu see abi saatmisega, annetamisega või põgenike vastuvõtmisega. Kuid kõige suurem abioperatsioon on käivitunud Ukraina sees, kus on vaja tegeleda kõigega alates sõjaväe toetamisega kuni sisepõgenike aitamiseni, keda on veel palju rohke, kui riigist lahkunud inimesi. Eesti vabatahtlik Toomas Roolaid on olnud Lääne-Ukrainas kohapeal ja rääkis Delfi „Erisaates“, millele on ta seal tegelenud, kuidas Ukrainas on käivitatud suur eraisikutest vabatahtlike võrgustik, mis kogub raha, koondab abi ja suunab seda kõikjale, kuhu vaja. Isegi kõige keerulisematesse kohtadesse. Saatejuht on Raimo Poom.

Istmesoojendus
116. Isegi Renault tõmbas Vene turul koomale, kuid üks tootja on veel jäänud...

Istmesoojendus

Play Episode Listen Later Mar 30, 2022 41:36


Vahelduseks käime sõiduautodele vastukaaluks kiirelt üle ka raskeveokite müüginumbrid; Renault tegi rahaliselt raske otsuse ja otsustas oma suuruselt teisel turul koomale tõmmata; varahaldushiiu BlackRock tegevjuht ennustab, et Ukraina sõda on globaliseerumisele lõpu teinud ja Volkswagen vaatabki juba kõik oma ärid anti-globaliseerumise võtmes üle. Saate nimiuudis põhineb aga Stellantise otsusel Venemaal edasi toimetada ja Kaluuga tehases tootmist jätkata; samas tuleb Stellantiselt ka hea uudis ehk uus ridakuus nimega Hurricane, mida hakatakse pakkuma mitmes maitses. Nädala börsimõte on seotud Tesla plaaniga oma aktsiad veelkord juppideks lüüa. Nädala proovisõiduauto oli uus Volkswagen Taigo ja nädala automõte puudutab teemakse ja seda, kuidas ilma tundlikku informatsiooni kogumata saaks arvet pidada, palju autod sõidavad ja kui säästlikult.

EVK Podcast
Esimene Kolmapäev / First Wednesday - Mar / Mär

EVK Podcast

Play Episode Listen Later Mar 2, 2022 69:38


Jätka vaatamist! -- Keep Looking!     -----     Iiobi lugu annab meile tarkust, kuidas vastata rasketele olukordadele. Isegi kui me ei mõista, miks asjad juhtuvad, hoiame oma silmad Isanda peal. Kui me seda teeme, saame näha, kuidas Jumal taastab kõik, mille vaenlane võtnud on.      -----     The story of Job is to give us wisdom in how to respond to difficult situations times.  Even when we do not understand why things happen, we just keep our eyes on the Lord.  If we do, we will see God restore everything the enemy takes.

Jalgrattapalavik
54. Jutte pajatab paljukümnekordne Eesti meister, kes kustutas Nigeri jalgrattaspordi suured ootused

Jalgrattapalavik

Play Episode Listen Later Feb 11, 2022 56:48


Podcasti „Jalgrattapalavik“ veebruari jutud avab mees, kellel on väga kirju jalgrattaspordi taust. Ta on ise sõitnud, pea 40 korda tulnud Eesti meistriks ja osalenud trekisõidu tiitlivõistlustel, olnud Eesti jalgratturite liidu turundusjuht ning võõrustanud UCI presidenti, spondeerinud Kalev Chocolate Teami, pidanud rattapoodi ja mida kõike veel. Muljeid pajatab Hanno Kross. Igatepidi tõeline rattur. Katki kukkunud ka rangluu, 1996. aasta trekisõidu Eesti meistrivõistlustel. Siiani on vaidlused üleval, kui ei oleks kukkunud, siis... Elu kibedaim kaotus pärineb Elva rattarallilt. Kahekesi eest ära Jaan Kirsipuuga, finiš lähenes ja siis see juhtus... Jass kindlasti ei mäleta, aga Kross oli löödud mees. Selline võimalus läks vett vedama. Magusaim võit tuleb meelde trekilt, kus Kross suutis sprindis alistada maanteekoondislase Lauri Resiku. Eredatele momentidele, mis seotud ka näiteks Aavo Pikkuusi poolt korraldatud Tallinn-Tartu võidusõiduga jagub saates tähelepanu rohkesti. Viimased 13 aastat on Kross tihedamalt seotud golfi arendamisega Eestis, aga jalgrattasadulas näeb teda endiselt üsna tihti. Isegi niipalju, et mullu sügisel oli julgust ette võtta pikem seiklus kuulsatel tõusudel Alpides. Noorem põlvkond on kodus samuti avastanud jalgrattaspordi ning õige pea võib pereisal terendada deja vu tunne. Kui nii, siis nii. Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

Jukuraadio
Jukuraadio: Viikingid 2: viikingite mõju popkultuurile

Jukuraadio

Play Episode Listen Later Jan 13, 2022


396. Jukuraadio köögilaud sõidab viikingipaadiga, kuhu on kogunenud ajakirjanik Erki Varma, Viikingiküla peremees Steve Hindrekson ning muinaspõhja keele tõlkija Askur Alas, kes eestindas äsja viikingipealik Ragnari saaga, mis kõigile põhjala huvilistele poodidest kättesaadav. Viikingibloki teises osas uurivad laudkondlased, kuidas viikingikultuur popkultuuri on imbunud: räägime lauamängudest, rollimängudest, arvutimängudest, sarvedega kiivritest, muusikast, filmidest, teleseriaalidest ja juba klassikaks saanud nähtustest, kus viikingimaailmast eeskuju on võetud. Olgu selleks kasvõi kõik “Sõrmuste isandaga” seonduv. Isegi inglise kirjamehed on kujutanud end sageli viikingite järeltulijatena, viidates põlvnemisele anglidest, saksidest ja normannidest. Legend Ragnarist lõi nii tugevalt õitsema, et genealoogid ajasid kuninganna Victoria suguvõsaliini Ragnarini välja.

Ussikeeled
Episood 56: Kuum seks suguvõsa jõululaua ääres? Jah, see on võimalik ja vahel isegi hädavajalik!

Ussikeeled

Play Episode Listen Later Dec 23, 2021 29:00


Tiliseb, tiliseb juba üsna ärevalt, jõulud on käes ja paljudel närv must. Täna räägime taas otse ja valehäbita vanast heast parimast pingete maandajast – seksist.

Kukkuv õun
Kukkuv Õun: Rohepöördeks vajalik raha üles leitud — 50 võibolla isegi 100 triljonit!

Kukkuv õun

Play Episode Listen Later Dec 1, 2021


Kuidas on tekkinud nüüdisaegne rahasüsteem? Milline on Eesti osa selles ja milline eestlaste osa? Kas keskpangad on kasiinopidajad või tasakaaluhoidjad? Miks ei sobi krüptovaluutad maksevahenditeks? Me kuuleme, loeme ja näeme valitsusi kurtmas, et rohepöördeks pole kusagilt raha võtta. Kas see on päriselt ikka nii? Keskpangad on tekitanud triljonitesse ulatuvates kogustes raha ja selle eest on kokku ostetud erinevaid varasid. Võlakirju näiteks. Miks see raha siis kasutusse pole läinud? Põhjus näib olevat selgete kokkulepete ja plaanide puudumises. Nende olemasolul võiks neist triljonitest kommertspankades saada kümned ja sajad triljonid, ütleb saatekülaline, Eesti Panga uuringute osakonna ökonomist ja majandusteadlane Peeter Luikmel. Temaga vestleb Postimehe teaduse- ja tehnikatoimetuse juhataja Marek Strandberg.

Kajalood
Kajalood. Alar Kivilo: lihtsus toob sügavust

Kajalood

Play Episode Listen Later Nov 27, 2021 54:31


"Maailma vaatamine läbi kaamerasilma on mulle kaasa sündinud. Isegi siin raadiostuudios on silm juba mõned kompositsioonid ja kaadrid fikseerinud," ütleb meie mees Hollywoodis Alar Kivilo, kui on mikrofoni taga istet võtnud.

Delfi Erisaade
ERISAADE | Marje Oona: koroonaviirus ohustab laste vaimseid võimeid

Delfi Erisaade

Play Episode Listen Later Oct 30, 2021 24:40


Miskit näib olevat valesti. End vaktsiiniga kaitsnud inimesed annavad järjest teada, et koroonaviirus on nad viimaks kätte saanud. Mis sünnib? Tõsi, enamikul neist on viirushaiguse sümptomid kergemad kui nii mõnegi muu sügisese külmetuse puhul. Kuigi ega ta meeldiv ole. „Loomulikult võib läbimurdeinfektsioon olla inimesele raske, tal võib olla väga halb, kuid vähesed satuvad temaga haiglaravile,“ räägib Eesti üks suurimaid spetsialiste vaktsineerimise teemal, perearst Marje Oona. „Suurem on oht haiglasse sattuda eakamatel ning seepärast soovitame neile kindlasti praegu ära teha tõhustusdoosi.“ Läbimurdeinfektsioon tähendab Oona sõnul seda, et viiruse delta variant suudab juba nõrgenenud kaitsekehadega inimeste esmasest vaktsiinikaitsest läbi tungida. „Ega see deltavariant palju algsest variandist ei erine,“ selgitab ta. „Küll on tal palju kiirem paljunemise- ja seega ka palju tõhusam levikuvõime.“ Eakad küll, aga… Kui eakate puhul on plusse ja miinuseid kokku lugedes kaalukauss selgelt vaktsineerimise kasuks, siis kuidas on lastega? Päris riskivaba ju vaktsineerimine pole. „Mida me praegu teame, on et covid-19 läbipõdemine ei ole ka lastele ohutu,“ kirjeldab Oona. „Ohud võib jagada mitmesse kategooriasse. Kõigepealt võib läbipõdemise järel tekkida nn pikk covid. Isegi kõige tagasihoidlikuma hinnangu kohaselt jääb 2% hätta pika covidiga, on see kogu riigi tasandil päris märkimisväärne. Aga võib olla veelgi hullem. „Üha rohkem tuleb andmeid, et covidi läbipõdemine langetab kognitiivset võimekust. Mida raskemini põetud, seda tõenäolisemalt. Ja see paneb mind muretsema, sest see pole mitte üksnes kopsude ja hingamisteede haigus,“ räägib Oona. Ta ei eita, et vaktsineerimisega kaasnevad riskid, näiteks müokardiidi oma. Kuid et sesoses vaktsineerimisega tekib seda siiski kuus korda harvemini kui seoses reaalse läbipõdemisega. Päris haigusega võib aga kaasneda veelgi rängem tagajärg ehk multisüsteemne põletikuline haigus. Saates veel Kas koolide distantsõppele saatmine siis aitab? Kuivõrd on viimased meetmed inimesi rohkem vaktsineerima meelitanud? Millised hirmsad viiruse mutatsioonid veel tulemas on? Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ Marje Oonaga siit!

Delfi Erisaade
ERISAADE | Poliitmaastikule naasev Priit Toobal: muidugi tegin asju, mille üle ei saa uhkust tunda

Delfi Erisaade

Play Episode Listen Later Sep 8, 2021 23:43


"Isegi poliitikud on väärt teist võimalust," märgib keskerakondlane Priit Toobal, kes kuue aasta eest skandaalide saatel võimumängudele selja pööras. Ta tunnistab, et tegi vigu ja lähtus liigselt kõrvalseisjate soovitustest. Nüüd naaseb ta poliitareenile.

Delfi Erisaade
ERISAADE | Sven Mikser: Talibani ei pruugi kauaks jaguda

Delfi Erisaade

Play Episode Listen Later Aug 19, 2021 32:24


Kabul on langenud, kas oleks ehk aeg tunnustada Talibani? Või pigem oodata, kuni ta omaenda raskuse all kokku variseb? Europarlamendi liige, endine välisminister Sven Mikser märgib, et ehkki Taliban hõivas Kabuli, pole tema kontroll riigi üle kaugeltki nii kindel kui esmapilgul väljapoole paistab. Niisamuti ei usuks ta Talibani sõnumeid, et nood on valmis näitama seekordsel valitsusajal enda inimlikku poolt. „Mis puutub nende hüpoteetilisse valmisolekusse järgida mingeid inimõigusnorme, siis siin ma olen ülimalt pessimistlik,“ sõnab Mikser, kelle hinnangul arvestab Taliban ülejäänud maailmaga ennekõike selles võtmes, et hoiduda edaspidi provotseerimast USA-d. Ehk ta laseb ameeriklastel ilmselt vabalt enda (ja võib-olla ka teiste lääneriikide kodanikke) evakueerida. Aga Eesti? Mäletame ju tõlk Omari kaasust, kus viimaks sai pärast aastatepikkust PPA-poolset tagakiusamist õiguse alles kohtust. Võiksime olla ikka rohkem aktiivsed? Mikser ütleb, et teadmata valitsuse tegelikku tegevust ei saa seda otsesõnu kritiseerida (kohe pärast intervjuu salvestamist tuli teade, et valitsus on siiski valmis võtma vastu 30 afgaani – toim), kuid sõnumiselgus, eriti praeguse välisministri Eva-Maria Liimetsa suust jätab küll soovida. Kindlasti oleks Eestit aidanud afgaanide vastuvõtmine Mikseri sõnul meie moraalne kohus: „See on küll taoline olukord, kus pole võimalik lõputult oodata, käia läbi kümneid ja kümneid menetlusetappe, et uurida, kas neil on tegelikult õigus oma riigist lahkuda ja varjupaika paluda,“ leiab ta. „Isegi kui see võtab vaid päevi, võib olla juba liiga hilja.“ Saates veel Aga kas Eesti peaks siis ikkagi tunnustama Talibani võimu? On ju isegi ameeriklased istunud nendega ühe laua taga. Mis rõõmustab praegu ennekõike Venemaad? Miks tegelikult pole üldse õige hetk öelda, et demokraatia eksport teistesse maadesse on läbi kukkunud. Kuula Krister Parise erisaadet Sven Mikseriga siit!

Staadionijutud
„Staadionijutud“ | Jaak-Heinrich Jagor: laulupidu on minu Eesti armastuse vundament

Staadionijutud

Play Episode Listen Later Jun 10, 2021 115:26


Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate „Staadionijutud“ seekordses osas on stuudiokülaliseks Eesti kõigi aegade teine 400 meetri tõkkejooksja, otsekohese ja analüütilise jutuga Jaak-Heinrich Jagor. Alles 24-aastasena Eesti spordimaastikul suurüllatajana esile kerkinud ja esmakordselt tiitlivõistlustel osalenud Jagor on täna, 31-aastasena, üks Eesti viimaste aegade tihedamaid tiitlivõistlustel osalejaid. Rasmus Mägi kõrval tõkkejooksu Eestis suurde pilti tuua aidanud pärnakas on osalenud mitmel EM-il ja MM-il ning Rio olümpialgi. „Ma ei ütleks, et kui algab treeningperiood, siis Rasmuse olemasolu mind meeletult utsitaks. Sean eesmärke ikkagi iseendast lähtuvalt. Samas ei saa muidugi tema olemasolu Eesti spordis ja minu arengus alahinnata. Arvan, et nii mõnelgi superjooksul, mis ma aastate jooksul teinud olen, on Rasmusel oma osa. Olen paljud oma parematest aegadest jooksnud siis, kui Rasmus on olnud mu kõrvalrajal,“ tunnustab Jagor kodust konkurenti. 2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel 13. koha ja Londoni maailmameistrivõistlustel 19. koha teeninud Jagor oskab tunda rõõmu selle üle, et treeningutele antud aeg on realiseerunud ka tulemustena. „Isegi kui näiteks Eesti suusataja saab maailmas 33. koha, siis mina võtan küll mütsi maha, sest neid mehi, kes näevad väga kõvasti vaeva, aga ei jõua kunagi Eesti meistrivõistlustelgi kümne parema hulka, on ju ka väga palju,“ ütleb ta. Mõnda aega tagasi tööelus kannapöörde teinud ning treeneritöö digiturunduse vastu vahetanud Jagori sõnul muutis teda palju 11-kuuline kaitseväe-teenistus. Loomult otsekoheseks on ta jäänud aga tänaseni. „Jah, eks ma olen pigem otsekohese ja toorema sõnapruugiga mees. Mõned üksikud korrad on olnud, kui on imelikult vaadatud. Olen näiteks intervjuu pärast võistlust andnud ja näiteks ema on öelnud, et veidi labane oli. Mina aga ise arvan, et kõik sai korrektselt öelnud,“ jätkab Mehis Viru hoolealune. Jagori isiklik rekord 49,37 pärineb kuue aasta tagant. Tõkkejooksja tunnistab, et treeningutel tehtu põhjal tulnuks tippmark juba ammu üle luua, ent erinevad tervisemured pole lubanud seda tänini täide viia. „Vastutus tuleb ju võtta. Väga aus vastus on see, et treeningutel on enda ja treeneri otsuste summa-summaarumina üle treenitud. Aga tekivad ka sellised vigastused – need on kõige hullemad -, mille tekke kohta pole näha ühtegi märki. Ka minu praegune kubemelihase piirkonnaga seotud vigastus tekkis kiirenduse järel hoogu maha võttes, kui kõik lihased olid lõdvad. Kui sellised vigastused tekivad, siis läheb väga tähtis aeg ettevalmistusperioodil kaduma ja tekivad mured,“ ütleb Jagor. Jagor on tegelenud elus mitmete erinevate spordialadega, ent õppinud ka klaverimängu ja käinud laulupeol esinemas. „See oli üheksanda ja kümnenda klassi vaheline suvi. Vaatasin mingil arusaamatul põhjusel kodus üksinda laulupidu, kui esitamisele tuli „Ta lendab mesipuu poole“. See emotsioon, mis isegi läbi teleri vahenduse tuli, oli nii paganama ilus, et juhtus midagi müstilist. Ma hakkasin enam-vähem nutma. Sel hetkel tekkis meeletu soov ise ka sama kohapeal kogeda. Nii läksingi 10. klassis lauluõpetaja juurde ja küsisin, kas meie koolis ka laulupeole oleks võmalik minna. Punt pandigi kokku ja meie segakooris oli lõpuks 24 inimest. Ja see kõik õigustas ennast. Tunne, mille laulukaare all olles tekkis, oli täiesti kosmus. Ma tean inimesi, kes pole n-ö tõupuhtad eestlased, aga on rohkem Eesti patrioodid kui mina. aga mis puudutab laulupidu, siis see on minu selline Eesti armastuse vundament,“ meenutab Jagor. Pikas intervjuus räägib Jagor paljudel huvitavatel teemadel, muuhulgas mahukate treeningute kannatamisest, enda ja Rasmus Mägi võrdlemisest, meediaga suhtlemisest ning Karsten Warholmist ja maailmarekordist. Saadet juhib Karl Rinaldo.

Järgmine Peatus
262. osa: Kelgukoerte giid Henek: äpardusi juhtus iga päev, vahepeal pidime isegi turiste päästma

Järgmine Peatus

Play Episode Listen Later May 19, 2021 36:41


Kuna iga koer on erinev, tuli õppida nende iseloomu ja käitumismustrit – selle kõige taustal on oluline saada koera jaoks autoriteediks, et ta ei hakkaks pähe istuma. Igavust selles töös pole, sest iga päev juhtub midagigi – alustades kaklevate koerte lahutamisest kuni turistide päästmiseni välja. Põhja-Norra on suurepärane kant ka virmaliste vaatamiseks ning need on Heneki sõnul seal uskumatult võimsad. Temal on isegi kogemus, kuidas koerad jäid lummatult taevasse vaatama. Kelgukoerte töö on hooajaline ning suvel loomad puhkavad – lõpetuseks uurimegi, mil moel kelgukoerad siis oma puhkuse veedavad. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Delfi Erisaade
ERISAADE | Raimond Kaljulaid: viirusekriis sunnib sotsidele peale eksistentsiaalse valiku

Delfi Erisaade

Play Episode Listen Later Apr 23, 2021 34:22


Üksikisikust sõltub viirusekriisi ajal vähe. Riik on tagasi ning võtab ühiskonna päästmisel põhirolli. Need on mõtted, mis kõlavad viimasel ajal ka Eesti sotsiaaldemokraatide suust. Aga kas suudame siis enam riiki kontrolli all hoida? SDE parlamendisaadik Raimond Kaljulaid ütleb, et kogu maailmas, kus on olemas solidaarsed tervishoiusüsteemid nagu Eestis või Ühendkuningriigis, mõistavad inimesed nende olulisust. „Riigid on võtnud endale rahalisi kohustusi. Isegi riikides nagu Jaapan või USA on tehtud inimestele otse rahalisi ülekandeid,“ märgib saadik. „Eelmises kriisis lähtuti neoliberaalsest loogikast, mindi väga palju kärpima, millele tekkis väga tugev vastureaktsioon populistlike poliitikate näol, siis nüüd on ruum otsa lõppenud. Enam palju hullemaks eliidi jaoks olukord minna ei saa,“ meenutab ta Trumpi ning Brexitit. Heakene küll, riik muutub tugevamaks, jagab üha rohkem raha ka turgudelt inimestele laiali. Kas see tähendab, et ühes raha jagamisega tulevad ka raha jaotaja tingimused? Illiberaalsed liberaalid „Seesama nn neoliberaalne konsensus on asunud kohati käituma ise küllalt illiberaalselt ja seda juba pika aega,“ märgib Kaljulaid. „On tekkinud dogmad, milles kahtlemine või mille kohta küsimuste esitamine on justkui keelatud või milles nähakse rünnakut senise ühis- ja maailmakorra vastu.“ Selles võtmes näeb Kaljulaid ka viimaseid meeleavaldusi, mis jäid siiski märksa alla parempopulistliku EKRE omadele. Suuremat osa kaasaegsest populismist kannavadki parempoolsed. Kas võiksime aga näha ka vastukaalu, kuskilt maailmast kerkimas Trotski ja Lenini vaimu? Kaljulaid ütleb, et vasakpoolsus peab suutma end samuti leida 21. sajandis. Miks mitte propageerida mõtet, et ka tasuta internet on samasugune õigus nagu maanteed. Ning viia maksustamise koormust ümber tarbimiselt vara peale – kust leiaks kriisi ajal vahendeid ka inimeste otse toetamiseks. Kuid see on vaid üks pool. Tuled kustuvad „Sotsiaaldemokraatlike erakondade tuled on kustunud või kustumas väga paljudes riikides,“ möönab Kaljulaid. „Ka Eesti sotsiaaldemokraadid on ideoloogilises kriisis. Milline tulevik peaks välja nägema? Kas läheme Jeremy Corbyni, Bernie Sandersi või Elisabeth Warreni vasakpoolsuse suunas või tegema oma panuse, et valijad tahavad ühel hetkel tulla tagasi Tony Blairi neoliberaalse konsensuse juurde.“ „See on väga suur küsimus ka Eesti sotsidele ning jama lugu on selles, et seda otsust saab teha vaid ühe korra, riskid on väga suured,“ tõdeb ta. Saates veel Kui riik tahab end taaskehtestada, siis kuidas leppida nii kehva teenusega, mida pakkus näiteks vaktsiinihankes riikidest veelgi võimsam bürokraatia – Euroopa Liit? Kui murelikud peaksime olema, et riigid üldiselt kipuvad vabadusi võtma, mitte juurde andma? Kas ka meil tasuks maailma ebakindlust arvestades pikkade prognooside asemel lihtsalt päeva kasutada ning lihtsalt laenata, laenata, laenata? Kuula Krister Parise erisaadet Raimond Kaljulaidiga siit!

Järjejutt
Järjejutt 2021-04-16

Järjejutt

Play Episode Listen Later Apr 16, 2021


Ann Patchett, "Hollandi maja". Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Priit Rand. Kui väikesed Danny ja Maeve oma kodust minema kihutatakse, ei aimagi nad, et tegelikult ei suuda nad sealt kunagi lahkuda. Isegi viiskümmend aastat hiljem meenutavad nad ilusaid aegu luksuslikus Hollandi majas, kuni peavad lõpuks kohtuma nendega, kes neid hülgasid. Ann Patchetti "Hollandi maja" on lugu kaotatud paradiisist, armastusest ja andestusest.

Järjejutt
Järjejutt 2021-04-16

Järjejutt

Play Episode Listen Later Apr 16, 2021 31:33


Ann Patchett, “Hollandi maja”. Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Priit Rand. Kui väikesed Danny ja Maeve oma kodust minema kihutatakse, ei aimagi nad, et tegelikult ei suuda nad sealt kunagi lahkuda. Isegi viiskümmend aastat hiljem meenutavad nad ilusaid aegu luksuslikus Hollandi majas, kuni peavad lõpuks kohtuma nendega, kes neid hülgasid. Ann Patchetti “Hollandi maja” on lugu kaotatud […]

Delfi Erisaade
ERISAADE | Karmo Tüür: Kreml kavatseb Ukrainat vanglakultuuri reeglite rikkumise eest karistada

Delfi Erisaade

Play Episode Listen Later Apr 12, 2021 29:57


Venemaa vägede kuhjamine Ukraina piiri taha viitab, et mingil moel on kavas need ka käiku lasta. Politoloog Karmo Tüüri sõnul tahab Moskva ühelt poolt tõrjuda tagasi lääneriike ja Türgit, kuid ajendi võis anda ka lihtlabane kättemaksuhimu. „Praegu on Venemaa peaeesmärk hoida ära igasugused jutud NATO laienemisest tema piiride poole. Mitte et see väga tõenäoline oleks, aga kuna Ukraina pool on hakanud seda trummi jälle kõvemini taguma, ütleb Venemaa juba preventiivselt, et „ärge isegi mõelge“,“ selgitas ta Kremli mõtlemist. „Sest niipea, kui te selle päriselt teemaks võtate, me teid karistame.“ Tüür rõhutas aga, et rumal ning saamatu oleks poliitika, mida tehakse vaid ühe eesmärgiga. Suurt üldist strateegiat – tõrjuda läänt – saab kasutada ka väikeste taktikaliste eesmärkide saavutamiseks. „Üks neist võib olla tahtmine karistada Volodõmõr Zelenskõid selle eest, et ta kõrvaldas [oma administratsiooni ülema] Viktor Medvetšuki. Tema oli Putinile lähedalseisev isik, kes oli kõrgeim Ukraina eesmärkidele vastu töötav Ukraina tippametnik.“ Tüüri sõnul vastab see kriminaalse maailma mängureeglitele: „Kui sina hakkad mulle vastu, siis mina pean sind karistama, muidu ma enam ei ole boss.“ Ehkki ka Päevalehes väljendasid mitmed analüütikud kahtlusi, kas Venemaal ikka piisab operatsioonide läbiviimiseks jõudu. „Neid ei ole liiga vähe,“ pole Tüür nõus. „Sissetungimiseks on sellest piisav. Vallutatud territooriumite hoidmiseks võib-olla mitte. Ei saa öelda, et vägesid oleks liiga vähe selleks, et teostada Osseetia-stiilis karistusoperatsiooni. Väed on kohale toodud selleks, et lahendada mingisugune taktikaline ülesanne.“ „Ainuke nii taktikaliselt kui strateegiliselt mõtestatud operatsioon oleks luua maismaaühendus Krimmiga, et ei oleks ainult üle silla toitmine. Teine oleks jõuda mööda Musta mere rannikut Moldovani ning ühendada ka Transnistria,“ vaagis ta võimalikke variante. „Need on sõjaliselt planeeritavad ning täideviidavad eesmärgid. Aga kas seda on mõtet teha? Tüür kinnitab, et lääne vastusammud on Venemaale märksa valusamad kui nad välja näitavad. Sanktsioonid töötavad. Aga kuidas, kuulake saates, kus käsitleme veel teemasid: Muidugi tuuakse paralleele 2014. aastaga, kus oli vaja Putini populaarsust turgutada. Kuivõrd see nii labaselt läbinähtav stsenaarium võiks praegu toimida? Palju võiks seda kõike seostada Aleksei Navalnõiga, vajadusega tähelepanu kõrvale juhtida? Möödunud konflikti ajal 2014. oli Joe Biden (või vähemalt Obama administratsioon) võrdlemisi rahutuvi positsioonil, manitses pigem Ukrainat relvi mitte kasutama. Nüüd kinnitatakse „vankumatut toetust“ Ukrainale. Palju ukrainlased ameeriklastele loota võivad? Ning – mängu on astunud uus tegija: Türgi. Zelenskõi külastas hiljuti Istanbuli ja türklased viitasid kiirelt, et pärast Krimmi hõivamist on julgeolekutasakaal Mustal merel muutunud. Vene ja Türgi huvid viimase aasta jooksul eks-NSVL-is mujalgi kokku põrkunud. Aga Ukraina on märksa suurem pirukas kui Armeenia. Mis kohal on Ukraina julgeolek Istanbuli poolt vaadatuna? Mis on maailmal üldse varuks sanktsioonide vallas? Isegi pärast Krimmi SWIFTIst väljaviskamiseni näiteks ei mindud… Kuula Krister Parise saadet Karmo Tüüriga siit!

Staadionijutud
„Staadionijutud“ | Jekaterina Patjuk: maratonijooksuga algust tehes mõistsin, kui väike on Tallinn

Staadionijutud

Play Episode Listen Later Apr 8, 2021 106:30


Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate „Staadionijutud“ 29. osas räägib pikamaajooksu võludest ja valudest Tokyo olümpiapiletit sihtiv maratoonar Jekaterina Patjuk. Äsja 38. sünnipäeva tähistanud Patjuki näol on tegu Eesti 3000 meetri takistusjooksu rekordiomanikuga, ent viimased aastad on ta keskendunud just kõige pikemale tiitlivõistlustel kavas olevale jooksudistantsile. Detsembris läbis ta Valencias maratoni Eesti kõigi aegade kolmanda aja 2:34.34'ga, millest võib ehk isegi piisata, et pääseda tänavu Tokyo olümpiamängudel starti. Üks maraton on Patjuki siiski veel kevadel Kopenhaagenis ees ootamas, et olümpianormile 2:29.30 lähemale jõuda. „Kui ma alustasin maratonijooksu treeningutega, siis sain aru, kui väike on Tallinn,“ naerab Patjuk, kes vuhab pealinna tänavatel tavalistest harrastusjooksjatest mitu korda kiiremas tempos. „Isegi üks rattur kiitis kord, et jooksen kiiresti. Jooksin temast mööda ja sain aru, et tal endal oli parasjagu päris raske.“ Tallinnas venekeelses keskkonnas üles kasvanud, ent täna vabalt ka eesti keelt kõnelev Patjuk tunnistab, et sporti tehakse küll eelkõige iseenda jaoks, kuid lähedaste inimesteta oleks rasketel treeningutel ja võistlustel vastu pidamine keeruline. Tempotrennides aitab teda näiteks jalgrattaga kõrval sõitev elukaaslane, aga abistajaid on teisigi. „Treener Harri (Lemberg) võtab väga rahulikult kõike, mis minuga juhtub. Vahepeal võin nutta, aga tema ütleb ikka: jah, trenn oli raske, aga see on normaalne. Ta on vist harjunud lihtsalt sellega, et minuga kogu aeg midagi juhtub. Teine inimene on ema, kes kogu aeg küsib, kuidas mul läheb. Ta ei tea üldse midagi tehnikast ega spordist, aga kui ta vaatab mu võistlust, siis näeb ära, kas mul oli seekord kerge või raske joosta. Ta tunneb ja saab aru kuidagi seda,“ ütleb Patjuk, kelle valjuhäälsemad kaasaelajad on õelapsed. Patjuk räägib saates muuhulgas sellestki, kuidas vigastuspaus võib osutuda teatud olukorras äärmiselt vajalikuks ja positiivse mõjuga sündmuseks, samuti tuleb juttu maratonijooksu spetsiifikast, sponsoritest, harrastajate treenimisest ja enesearengust. Nagu ikka, võetakse seegi kord ette küsimusmäng. Saadet juhib Karl Rinaldo.

Delfi Erisaade
ERISAADE | Margus Tsahkna: Kaja Kallas käitub kui Jüri Ratas EKRE puhul

Delfi Erisaade

Play Episode Listen Later Mar 11, 2021 33:12


Endine kaitseminister, Eesti 200 juhatuse liige Margus Tsahkna leiab täna jõustuvate piirangute taustal, et peaminister ei käitu kui valitsusjuht, vaid tegeleb teisejärguliste pisiasjadega. „Peaministri roll sellistes kriisides ei ole igapäevane manageerimine, mis täpselt on õige või vale. See on ikkagi ekspertide hinnata,“ rääkis suurima parlamendivälise opositsioonijõu esindaja. „Peaminister peab andma suuna, mis on suuremad eesmärgid. Ega Joe Biden ei hakanud rääkima, et suur eesmärk on meditsiinisüsteemi vastupidamine, vaid eesmärk on võita koroonakriis.“ Sellel, et näiteks õigeaegselt piiranguid ei rakendatud, on Tsahkna sõnul aga pikaajalised reaalsed tagajärjed. „Mina tegelen Eesti ettevõtete Eestis väljaviimisega. Mis juhtub, on see, et kaotame ikkagi paar kuud. Isegi, kui meie näitajad hakkavad alla minema, oleme ikka punane latern, meid ei lasta kuskile sisse,“ tõstis ta esile. „Nädalase odava populaarsuse tulemusena saame palju surnuid ja suletud majanduse.“ Mugavustsoon Suuremas plaanis kritiseerib Tsahkna aga rahulikku kulgemist mugavustsoonis. „Oleme jäänud valitsuse tasandil kinni valmisbürokraatiasse, tohutusse udusse. Et kuskil on mingisugused iseenda poolt kirjutatud reeglid, mis ei vasta ju tegelikele oludele,“ sõnas Tsahkna ning tõi näitena Margaret Thatcheri, kes just samasugusest kivistumisest välja murdes suutis Suurbritannia esimest korda pärast Teist maailmasõda jalule tõsta. „Mina moodustaksin kohe praegu valitsuse juures oleva tarkade klubi, et koguda kitsaskohad kokku ning panna lahendustesse,“ tegi ta ettepaneku. „Homme! Oleme stuudios siin neljapäeval. Aga reedel juba hakataks lahendama.“ Tsahkna rõhutas, et ennekõike lasub vastutust selle eest, et mitu aastat on Eesti riik uutele tasanditele pürgimise asemel lihtsalt lohisenud, eelmistel valitsustel. Kuid Kallaselt ootaks ennekõike peaministri kvaliteeti. „Juurprobleem on selles, et koalitsioonilepingut tehti suures hirmus, et äkki jätkab endine valitsus. Kaja Kallas andis ära kõik, mis tal oli olemas,“ võttis Tsahkna kokku. „Ta on paljuski samas seisus kui Jüri Ratas oli eelmises valitsuses – et äkki EKRE läheb minema. Kallas kardab kaotada oma käes olevat peaministri saua ja annab poliitiliselt kõik ära.“ Mida mõtlevad poliitikud, kuidas panna bürokraatia viimaks riigi heaks tööle? Millal ja kes hakkab esimesena verd nõudma? Kuula Krister Parise erisaadet siit!

EVK Podcast
Plaan - Kannatus - Vägi -- Plan - Passion - Power 1

EVK Podcast

Play Episode Listen Later Mar 7, 2021 78:56


Jumalal on alati olnud lunastusplaan inimese jaoks! Et Jeesus tuleb, sureb ja tõuseb taas. Ja iga usklik on osa Jumala plaanist. Isegi siis, kui sa seda ei näe, usalda, et Jumalal on sulle tee millegi palju paremani. ----- God has always had a plan for the redemption of man! That Jesus would come, die, and rise again. And every believe is a part of God’s plan. Even when you can’t see it, trust that God has a way for you to something better.

Emotsionaalsed Mehed podcast
#188 Motokrossi treener Henri Haramaa "Õnn ja armastus tulevad enda seest, mitte läbi teiste"

Emotsionaalsed Mehed podcast

Play Episode Listen Later Feb 12, 2021 93:03


Täna istun stuudios koos Saaremaalt pärit Henri Haramaaga, kes on 25-aastane motokrossi treener Kiilimoto klubis. Henri on praeguseks veendunud, et see on see, mida ta on siia tegema tulnud. Nagu ta ise enda kohta ütleb, siis lasteaiast kuni gümnaasiumi lõpuni oli ta iseenda ja paljude teiste arvates täiesti saamatu nagamann, kes suutis ainult sitta keerata. Isegi kehalise kasvatuse tunnis oli ta enda mäletamist mööda kõige kehvem, mis kindlasti ühele arenevale noormehele teinekord hästi ei mõju. Henri on alates 7-ndast eluaastast motokrossiga tegelenud, kuid pere ja kõigi teiste survel tuli ta siiski Tallinna soojusenergeetikat õppima. Baka käes, sai ta aga kiire kogemuse ja veendumuse, et ei suju mitte ükski asi sellel erialal. Aasta 2020 kevadel käsikäes koos koroonaga hakkas Henri motokrossi trenne andma ning umbes samal ajal sai ta konndamisteate põhitöölt energeetika valdkonnast. NB! Kui tunned, et soovid "Ausad mehed" podcasti tegemisi toetada, siis saad seda teha järgnevale konto kaudu. Iga summa aitab, aitäh! Konto, millele toetust saata: IBAN: GB68REVO00997013422585 BIC: REVOGB21 SAAJA: Chris Kala SELGITUS: Oma facebooki nimi Ausad Mehed: www.chriskala.com www.ausadmehed.ee Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala Jälgi ka Henri tegemisi: https://www.facebook.com/henri.haramaa

Päevapokaal
Päevapokaal 51: Pohmelli ajal ei jõua, kurat, kõigega tegeleda! Isegi juua mitte...

Päevapokaal

Play Episode Listen Later Feb 12, 2021


Triin, Madis ja kõige imelikuma sildiga valge vein tähistavad taas reede saabumist. Juttu tuleb kontoris aset leidnud peost, Madise autokooli-saagast ning sellest, et «Pealtnägija» avastas lõpuks taskuhäälingute olemasolu. Peale juubeliepisoodi otsustasime, et tutvustame ennast ka viimaks ning nüüd oleme me kuulsad, sest DJ Heiki promos meie (temast ja Sodiaagi baarist rääkivat) episoodi oma juutuubis!

Päevapokaal
Päevapokaal 51: Pohmelli ajal ei jõua, kurat, kõigega tegeleda! Isegi juua mitte…

Päevapokaal

Play Episode Listen Later Feb 12, 2021 52:09


Triin, Madis ja kõige imelikuma sildiga valge vein tähistavad taas reede saabumist. Juttu tuleb kontoris aset leidnud peost, Madise autokooli-saagast ning sellest, et «Pealtnägija» avastas lõpuks taskuhäälingute olemasolu. Peale juubeliepisoodi otsustasime, et tutvustame ennast ka viimaks ning nüüd oleme me kuulsad, sest DJ Heiki promos meie (temast ja Sodiaagi baarist rääkivat) episoodi oma juutuubis!

Herbazen Podcast
#39: Vestleme joogaõpetaja Gerli Järvega

Herbazen Podcast

Play Episode Listen Later Feb 1, 2021 44:24


Kolmekümne üheksas imeline külaline on Gerli Järv. "Sündinud ja kasvanud olen Vana-Vigalas. Siit edasi läksin Noarootsi Gümnaasiumi ja hiljem õppisin Tallinna Ülikoolis Reklaami ja meediat. Töötasin pea 10 aastat Eesti Päevalehe reklaami osakonnas, algul müüjana ja hiljem seda juhtides. See teadmine sõi mind sisemiselt juba pikemalt, et olen vales kohas, teen valet asja, aga mul puudus igasugune äratundmine, et mis see nn minu tee võiks olla. Venitasin kummi pea 2 aastat, kuni lõpuks tõusin lihtsalt püsti, andsin lahkumisavalduse ja müüsin kõik maha, et lubada endal mõnda aega lihtsalt olla. Tekitasin vaakumi, et miski uus saaks mu ellu tulla. Ma olin raamatu järgi selleks ajaks juba natuke joogat teinud. Õde kinkis selle ja nägin, et see aitas mul tööstressiga natuke paremini toime tulla. Juhtus nii, et täpselt järgmisel päeval peale EPList lahkumist, läksime õe ja emaga Ashtanga jooga tutvustavale päevale. Sealt sai alguse igapäevane jooga rutiin. Sellest sain kohe aru, et see praktika mulle sobib, aga ma ei arvanud, et siit saab alguse minu uus elu. Ma lihtsalt lootsin, et jooga abil saan aru, mida mina olen tulnud siia ellu tegema. Kuna ma olen alati olnud pigem eraklik, siis ma soovisin oma praktikat sedavõrd täiustada, et saaksin kodus joogatada. Siit tekkis mõte minna jooga õpetaja koolitusele. Elu sättis nii, et sattusime Ereliga Larry Schultzi (keda teatakse ka kui The bad man of Ashtanga Yoga ) Ashtanga Vinyasa koolitusele Tais. Kohtumine temaga oli elumuutev kogemus ja siiani täidab mind tohutu tänutunne, et me temaga kokku sattusime. Ta lahkus siit ilmast mõned kuud peale seda koolitust, aga tema toetust tunnen siiani. Isegi sealt koolituselt tagasi koju saabudes ei olnud mul tunnet, et hakkan oma jooga kogemust teistega jagama. Kui Ereli ei oleks initsieerinud tasakesi teistele oma teadmiste jagamisega, siis ma oleks kindlasti vähemalt esialgu valinud ainult omaette joogatamise. 2011 suvel tegime Tallinna pargis üle 40 tasuta joogatunni, lihtsalt soovides oma joogarõõmu teistega jagada ja samas sain nii ise aru, et ma tahangi päriselt seda teha. Ja kui pargis enam joogatada ei saanud, siis avasime pargis käinute soovil Joogaruumi siseruumides. Seega täitub meil sel aastal 10 aastat. Kümme aastat täis hingamist, asana praktikat, meditatsiooni, toitumise kohandamist oma kehale sobilikuks, lahti laskmist, kohalolekut kui ka teadlikku tunnete vaatlemist. Ma siiani täiega naudin seda teekonda ja seepärast jätkan ka jagamist. Ja matil jagan vaid seda, mida ise praktiseerin. Jagan oma kogemust. Lisaks Vinyasa joogale juhendan üle 7 aasta ka Yin jooga tunde. Minu jaoks täiendavad need kaks joogastiili nii hästi teineteist, aitavad meil luua sügavamat ja teadlikumat kontakti oma sisemise nais- ja meesaspektiga, olemise ja liikumisega, inspiratsiooni ja loomisega. Viimased 5 aastat olen kulgenud rohkem Yin energias, võimalik, et see on olnud ettevalmistus vast alanud Veevalaja ajastule. Pole pikalt tundnud kõige vähematki soovi teha asju väljapoole. Esialgu see muutis mu pisut rahutuks ja ärevaks, sest ma tundusin iseendalegi ääretult passiivne, aga keha ütles, et see peab nii olema ja sellest tekkis usaldus, et ju see vaikuse aeg on vajalik. Ja kuigi mu praktika matil on viimastel aastatel olnud tagasihoidlikum kui varem, sest ma sain vahepeal 2 tütart, siis väljapool matti on olnud mul sellevõrra intensiivsem joogatamise aeg. Pragu näib nii, et tasakesi lubatakse pilku taas väljapoole pöörata ja olen elevil, mida see endaga kaasa toob." https://joogaruum.ee/

Staadionijutud
"Staadionijutud", 23. osa | Karl Robert Saluri: ema abita poleks ma olümpiale jõudnud

Staadionijutud

Play Episode Listen Later Jan 12, 2021 96:24


Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates "Staadionijutud" on seekord külaliseks Ameerika Ühendriikides treeniv kümnevõistleja, Eesti kõigi aegade 12. tulemuse autor, Londoni MM-i 13. mees ja olümpialane Karl Robert Saluri. "Seda võin ma ausalt öelda, et emata poleks ma olümpiale jõudnud. Tema oli see, kes mind Kose spordikooli viis. Tema sai aru, et see poiss tahab sporti teha. See oli number üks. Kogu see tee, mis me koos oleme läbinud... Ema on nii emotsionaalselt kui ka materiaalselt mind väga palju aidanud," räägib Saluri, kelle ema Iris on kasvatanud üksinda üles neli last ja pidanud poja sportlaskarjääri ajal populaarset blogi "Kuimetsa kuld". "Meie perekond on hoidnud alati tugevalt kokku," jätkab Saluri. "Kui vanemal vennal tekkis natukene parem rahaline seis, siis ta hakkas mind toetama. Mäletan, et ta andis mulle 500 eurot, et ma saaksin laagrisse minna. Teadsin, et tal pole nii palju raha, et visata 500 eurot siia ja sinna, aga ta tegi seda, sest teadis, et see on seda väärt." Eelmisel kevadel planeeris Saluri karjääri lõpetada ja sügisest teisel pool ookeani treeneritööle keskenduda, ent koroonaviirusega seotud eriolukorra tõttu ei õnnestunud Kuimetsast pärit spordimehel tööviisat saada. Nii tekkis tal hoopis võimalus tõsiselt sporditegemist jätkata. "Janek Õiglase Ameerikasse tulekul oli ka oluline roll (minu jätkamises). Oleme Janekuga koos võistelnud ja see oli lahe. Ma tahtsin temaga treenimise võimalust kogeda. Tahan sel viisil aidata kaasa Eesti spordile, et olla talle treeningutel toeks ja teda õpetada nii palju, kui oskan. Ma loodan, et Eesti kümnevõistluse niigi kõva tase muutub sedasi veelgi kõvemaks," ütleb 27-aastane Saluri, kes hindab treeningkaaslastest eriti kõrgelt Karel Tilga talenti. "Olen näinud Tilgat USA-s trennis. Tema tegemisi on väga huvitav jälgida. Ma ütleksin, et ta näeb välja justkui Kalevipoeg, sest ta on nagu koljat. Ta lihtsalt läheb ja teeb kõike, mis tahab. Võimed on nii head!" Lisaks Salurile, Õiglasele ja Tilgale treenib täna Georgia osariigis Petros Kyprianou käe all veel Johannes Erm. Lisaks käib vahel Athensis harjutamas ka meie hetke parim mitmevõistleja, Georgia ülikooli vilistlane Maicel Uibo. Saluri sõnul harjutavad kõik Eesti kümnevõistlejad USA-s sarnase treeningkava järgi. "Meil võib olla sama plaan, aga see ei tähenda, et me teeme kõike sama palju. Võib juhtuda, et näiteks Johannes (Erm) teeb kolm hüpet ja talle sellest piisab, aga minul on vaja teha antud trennis seitset hüpet. Sealt tuleb vahe. Aga lõigutrennides ei loe vahel see, mis aeg meile treeningplaani on kirjutatud. Seal läheb üksteisele ärapanemiseks," muigab Saluri, kelle sõnul on 400 meetri jooks Kyprianou treeningmudeli üks olulisemaid alasid. Saluri lähedaseim sõber on tänaseni Uibo, kellega tekkis hea läbisaamine kümmekond aastat tagasi Audentese spordigümnaasiumis õppides ja treenides. Esimene mälestus Uibost pärineb Saluril aga varasemastki ajast, mil kumbki polnud veel kümnevõistlejana suurt edu saavutanud. "Olin vaatamas üht kõrgushüppevõistlust, kus võistles Gerret Kivirand, keda ma tundsin. Tema oli pärit Kanepist ehk sarnaselt Maicelile Põlvamaalt. Mäletan, et Maicel tegi vist Gerretile napilt ära. Tal olid toona pikad juuksed ja ta tundus tõeline metsamees. See on esimene mälestus Maicelist. Suhtlus ja sõprus algas aga Audentesest. Tegime kooli ajal kõike koos. Isegi suvel tegime kõike koos, mitte ei läinud oma kodukanti," meenutab Eesti kõigi aegade kiiremate meeste hulka kuuluv Saluri. Põhjalikus usutluses räägib Saluri siiralt muuhulgas oma ema olulisest rollist nii tema kasvamise kui ka sporditegemise teel, elu raskeimast aastast, sprinditehnika õppimisest ja muutmisest, pisara silma toonud rekordist, raskustest kõrgushüppes, seljaprobleemile lahenduse otsimisest, ideest Eesti kümnevõistluse osas ja 2021. aasta plaanidest. Saadet juhib Karl Rinaldo.

Päevapokaal
“Päevapokaal” 46: «Kas sa isegi oled teismeline olnud, kui sa pole ühel hetkel Monte Cristot joonud?!»

Päevapokaal

Play Episode Listen Later Jan 8, 2021 47:59


Alustame aastat väga naiseliku kollektiiviga ning stuudios räägivad aastavahetusest ja veinist Triin, Kristina ning Marju. Et sahtlipõhjast hädaabiveinid olid otsa saanud, siis joome täna hoopis kohvi. Alustame sellest, et kuidas me uut aastat vastu võtsime ning miks inimesed uusaasta kesköötunnil suudlevad. Nõmedate elumuutuste tõttu hakkab Triin kirjutama kolimiskolumni. Kuigi klaasides vein pole, siis räägime ikka sellest, mis nipiga halva […]

Päevapokaal
"Päevapokaal" 46: «Kas sa isegi oled teismeline olnud, kui sa pole ühel hetkel Monte Cristot joonud?!»

Päevapokaal

Play Episode Listen Later Jan 8, 2021


Alustame aastat väga naiseliku kollektiiviga ning stuudios räägivad aastavahetusest ja veinist Triin, Kristina ning Marju. Et sahtlipõhjast hädaabiveinid olid otsa saanud, siis joome täna hoopis kohvi. Alustame sellest, et kuidas me uut aastat vastu võtsime ning miks inimesed uusaasta kesköötunnil suudlevad. Nõmedate elumuutuste tõttu hakkab Triin kirjutama kolimiskolumni. Kuigi klaasides vein pole, siis räägime ikka sellest, mis nipiga halva veini maitset parandada ning kui kaua vein avatud pudelis siis ikkagi säilib. Lõpuvürtsiks räägime aga mõnest seksiga seotud maailmarekordist.

Järgmine Peatus
242. osa: Väliseestlannat abistanud Anu: ta käis isegi 100aastasena veel eesti keelt õpetamas!

Järgmine Peatus

Play Episode Listen Later Dec 30, 2020 33:28


Tänase saate külaline Anu Väli jutustab ajast, mil elas mõnda aega New Yorgis, et hoolitseda eaka väliseestlanna Juta eest. Loomulikult tekib esmalt küsimus, miks just Anu New Yorki prouat hooldama sattus – saatekülaline nendib, et oli äsja töölt ära tulnud, veidi sotsiaalhooldust õppinud ning võib-olla väikest viisi keskeakriisis. Nii ta ütleski mehele ja lastele, et läheb määramata ajaks New Yorki. Proua Juta oli küll eakas, kuid üsna kõbus – ometi vajas ta paljudes olmeasjades abi. Nii räägib Anu oma igapäevaelust, sealsetest inimestest, hooldekodude hindadest, libaarvetest, rohkete teenuste ebakvaliteetsusest, New Yorgi Eesti Majast ja palju veel.

Herbazen Podcast
#34: Vestleme joogaõpetaja Kristel Vokkiga

Herbazen Podcast

Play Episode Listen Later Dec 2, 2020 51:11


Kolmekümne neljas imeline külaline on Kristel Vokk. "Olen tõeline elurändur, kes proovib alati leida vaatenurki mis loovad kergust ning inspireerivad mind ennast arenema ja liikuma edasi. Kui vaatan oma elule siis märkan ühise nimetaja, et olen julgenud teha erinevaid ebatraditsioonilisi valikuid vaid oma sisetundest lähtuvalt. Minu tänastes valikute repertuaaris on olnud kogemused elukutsest suur korporatiivses ettevõttes töötamisest, juristina, ettevõtjana kuni fotograafi, toitumisnõustaja ja joogatreeneri ja erinevate vaimsete praktikate juhendajana ja inspireerijana ning lisaks veel igasuguseid eriala valikute kogemusi, mis alles nüüd hakkavad vaikselt näitama, miks ma need valikud suures pildis olen endale valinud. Kolimisest ühest eesti otsast teise, teadmata, mis saama hakkab kuni oma elu totaalse ümberpööramiseni, et kogeda ja näha kõike seda, mida ma tegelikult valida soovin. Armastan tohutult holistilist maailmapilti, kus kõik on kõigega seotud ning iga valik loob või hävitab midagi. Joogatreeneriks "sattusin juhuslikult" ja panen selle jutumärkidesse sest tean, et midagi juhuslikku ei eksisteeri. Kuid jooga juhendajaks saamine pole mul kunagi olnud unistustes vaid jõudis minuni loomuliku asjade käiguna. Praegusel hetkel juhendan joogatunde Saaremaal, kuhu poolteist aastat tagasi otsustasin kolida. Ükshetk taipasin, et minuga on alati kaasas käinud salajane teadlikkus millegist suuremast kui see mida me ise arvame end olevat ning juba lapsepõlvest alates oli minu kodus nii kaartide ladumised, mida vanaisa igaõhtuselt tegi, kui ka info sellest, et eksisteerib nähtamatu maailm. Isegi täna ma ei nimeta end jooga õpetajaks vaid ma juhendan jooga tunde ning need on alati erinevad ning sisu mis tundi loob, tuleb lihtsalt läbi minu. Mu maailmapilt võib paljudele tunduda utoopiline, kuid näen, kogen ja mõistan ning samas ka vaatlen, kuidas ma ise loon kõiki oma kogemusi ja olukordi ning õpin igapäevaselt kuidas see loomine käib. Rohkem infot siin: facebook.com/MagicFlow8"

Jalgrattapalavik
28. Stuudios noor talent ja tema treener, keda on kunagi võrreldud isegi Jaan Kirsipuuga

Jalgrattapalavik

Play Episode Listen Later Nov 28, 2020 61:44


Kuigi ilmad on sellised, et jalgrattaga väga enam välja ei kipu, siis jutte jalgrattasõidust räägime jätkuvalt. Podcasti "Jalgrattapalavik" novembrikuu viimases saates pajatavad lugusid Tartu Ülikooli Akadeemilise spordiklubi treener Caspar Austa ning tema tuntuim õpilane, Euroopa noorte olümpiafestivali kahekordne kullavõitja Madis Mihkels. Oleme juttudega nii tänases päevas kui ka paarikümne aasta tagustes aegades. Meenutame näiteks, kuidas Caspar Austa paugutas 2000. aastal juunioride Rahutuuril, kus teenis grupifinišites koguni kolm etapivõitu ja rahvusvahelised portaalid hakkasid teda võrdlema toona profileeris eredalt silma paistnud Jaan Kirsipuuga. Aga... elvalasel täiskasvanute hulgas tähelendu ei tulnud. Miks? Caspar Austa ja Madis Mihkelsi koostöö kestab juba üheksa aastat. Väikese poisina sattus Madis kohe Caspari käe alla ja tänaseks on selge, et sportlikus plaanis on tegemist teemantiga. Sealt võib tulla mida iganes, nagu kunagi öeldi ka Rein Taaramäe ja Tanel Kangerti kohta. Huvitav on kuulata Madise enda mõtteid nii olevikust kui tulevikust. Millised eesmärgid on sihikul ja milliste sammudega on plaan maailma tippu jõuda? Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Jalgrattapalavik
26. Rattaliit, tule appi! Tahaks selgust, kas Eestil on üks või kaks Itaalia velotuuri etapivõitjat

Jalgrattapalavik

Play Episode Listen Later Nov 3, 2020 93:20


Rattaspordist pajatava podcasti "Jalgrattapalavik" seekordseks külaliseks on Grete ja Edgari Treier. Abielupaar, kes elas ja hingas rattaspordi nimel aastatel 2005 - 2012 kui Grete tegi tippsporti ning Edgari toetas kõiges, milleks vähegi vajadus oli. Räägime paljudest asjadest, mis nende sportlikule teekonnale ette jäi. Nii muredest kui rõõmudest. Rohkem ikka rõõmudest. Millest kõik algas, kuidas tuli pööre profispordi radadele, tiitlivõistlustel kaotsi läinud medalist, Mario Cipolliniga treeningutel käimisest jne. Eriliselt pöörame tähelepanu Itaalia velotuurile, mis on naiste maanteesõidus kõige hinnatum suurtuur - hellitava nimega Giro Donne või Giro Rosa. Kestab reeglina kümmekond päeva ning tuuril tuleb ületada sarnaseid tõuse, nagu meestel. Isegi "koletis" Stelvio (2775 m üle merepinna) on jäänud Treieri aastatel võistlejate teekonnale ette. 2007. aasta Giro Rosal oli eestlanna kokkuvõttes kaheksas ning viimasel etapil teine. Etapi võitis venelanna Svetlana Bubnenkova, kes kuu aega varem oli Prantsusmaal Tour Feminin en Limousin`il andnud positiivse dopinguproovi. Arusaamatul kombel sai ta Itaalia velotuuril võistelda, ent hilisemalt rahvusvaheline jalgratturite liit (UCI) Bubnenkova tulemused justkui tühistas. Ent täit veendumust ei ole seniajani, kas Treier on siis Itaalia velotuuri etapivõitja või ei ole. Ka internetist võib leida vastuolulist informatsiooni. Eesti jalgratturite liit peaks selle ametlikult selgeks tegema ning laskma UCI-l must-valgel vastava kinnituse saata. Rein Taaramäe on Giro d`Italial etapi võitnud, aga võimalik et ta pole ainus, kes Itaalia suurtuuril eestlastest võidutsenud. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Anne & Stiil
KUULA | Terapeut: iseendaga pideval sõjajalal olemine mõjutab tugevalt meie füüsilist keha

Anne & Stiil

Play Episode Listen Later Oct 30, 2020 56:37


Millest tegelikult sõltub inimeste väline ilu? Saates teeme juttu sisemisest tasakaalust, selle otsimisest ja leidmisest; iseendaga sõbraks saamisest. Olulises teemas aitab selgust luua koolitaja, terapeut, joogaõpetaja ja kahe raamatu autor Kaidi Laur. Saatesarjas peamiselt nahahooldusest rääkides oleme jõudnud korduvalt tõdemuseni, et välimine ilu on otseses seoses n-ö sisemise ilu ja inimese vaimse ja füüsilise tervisega. Miks on sisemine tasakaal niivõrd oluline ja kas see tõesti paistab siis välja, kui oleme stressis ja tasakaalust väljas? Isegi, kui maname ette oma säravaima naeratuse ja püüame tasakaalutust varjata?

Järgmine Peatus
231. osa: Suusapatrullist ning USA tervishoiusüsteemist – jalaluumurd on läinud maksma 100 000 eurot

Järgmine Peatus

Play Episode Listen Later Oct 14, 2020 33:16


Tänase saate külaline Ene McLaughlin elab USAs Colorado osariigis, kus ta töötab suusapatrullina. Suusapatrulliks saamine oli üks Ene unistustest. Paraku ei saanud ta seda tööd liiga pikalt teha, sest koroonapandeemia tõttu sulges suusakuurort oma uksed päevapealt. Mida siis edasi teha? Ene ja tema ameeriklasest abikaasa otsustasid suve veeta hoopis päikselises Florida osariigis. Muide, tõeline lumefänn Ene nägi suve enne seda viimati viis aastat tagasi. Kuna Ene abikaasa murdis suusatades jalaluu, räägime üsna pikalt ka Ameerika Ühendriikide tervishoiusüsteemist. Tegemist oli tööõnnetusega, seega ei ole nad ise õnneks pidanud ravikulusid hüvitama… sest nüüdseks on kulunud üle 100 000 euro. Saatekülaline osutab, et kuigi sealne tervishoiusüsteem on äärmiselt kvaliteetne, tuleb alati juurde maksma. Isegi kui sul on hea kindlustus. Ene tunnistab, et on abikaasaga arutanud Eestisse kolimist – kuigi USAs on tohutult võimalusi, on see väga ebastabiilne. Väikeses Eestis on elu tunduvalt lihtsam.

Mõttekoht
Mõttekoht, osa 23: Miks ja kuidas kogu meie elu mõjutavat und parandada?

Mõttekoht

Play Episode Listen Later Oct 13, 2020 40:11


„Und saab kogu aeg paremaks timmida. Isegi siis, kui ta tundub superhea, on nii kihvt leida veel mõni nipp, mis teeb selle veel paremaks – nii muutuvad ka hommikud ja päevgi veel mõnusamaks,“ räägib elustiiliettevõtja, veebiajakirja Hingele Pai peatoimetaja ja mitmete raamatute autor Merit Raju, et ööuni mõjutab kogu meie päeva ja elu. Samas näitas tema hiljutine mahukas uuring, et väga paljud eestlased on unega kimpus. Miks ja kuidas seda parandada saaks? Kas alati on põhjust muretseda, kui hommikul ärgata ei jaksa? Kas und on võimalik järele magada ja miks üldse unekvaliteedi parandamise poole püüdlema peab, tänases Naistelehe podcastis räägimegi.

Sabka & Maci
Kerge kolmapäev #070 (04.10.2020)

Sabka & Maci

Play Episode Listen Later Oct 4, 2020 63:25


Kolm koopaelanikku läbi uduse õhtupooliku toomas teieni kaelamurdvaid ja tujusidmuutvaid hiphop vaibe. Isegi kui möla läheb seosetuks, siis selle päästab alati ära mõni lugu. Kuula, naudi, teeme koos neid koopamaalinguid. Hostid: Sabka @kasperkoodi Maci @mfrkz Onu Jobska @kekkoskekkos ©Zoojak Underground

Puuduta Mind
145. SAADE | Kaugvaatleja Tommi Topelund suudab ette näha paljutki!

Puuduta Mind

Play Episode Listen Later Oct 2, 2020 46:14


Müstilistele teemadele spetsialiseerunud Õhtulehe ajakirjaniku Sirje Presnali ja Õhtulehe veebi loovjuhi Anu Saagimi seekordseks "Puuduta mind" külaliseks on kaugvaatleja Tommi Topelund. Saates arutleme, kas oleks äge teada, kes sa päriselt oled ja mida tegelikult suudad? Mis on teadvuse kasutamine, kaugvaatlus, kaugmõjutamine ja transdimensionaalne suhtlemine? Tommi Topelund on kaugvaatlusega tegelenud aastaid. Saates uurime, mis on, kuidas toimub ja milliseid võimalusi pakub remote viewing ehk kaugvaatlus? Mida uskumatut on kaugvaatlejad oma seanssidel näinud? Kas näiteks ka kadunud võtmed on võimalik kaugvaatluse teel üles leida? Isegi siis, kui need on kaotsi läinud teiselpool maailma?

Eesti eso podcast
#9 Jaan Aru. Kas kasutame oma aju täit potentsiaali ja kuhu areneb tehisintellekt?

Eesti eso podcast

Play Episode Listen Later Sep 25, 2020 72:27


„Eesti eso” üheksandas saates käis küla Tartu Ülikooli ajuteadlane Jaan Aru. Jutuks tuli Elon Muski uus leiutis Neuralink, tehnoloogia areng üleüldisemalt kui ka tehisintellekt. Kas meist saavad vasti robotid? Mõned nädalad tagasi esitles Elon Musk toodet Neuralink. See on euromündi suurune kiip, mis paigaldatakse inimese koljusse. Leiutise eesmärk on õilis – panna halvatud käima, teha pimedad nägijateks ja ravida muid praegu ravimatuid haigusi. Selle kõige üle arutasime neuroteadlase Jaan Aruga. Kuhu selline tehnoloogia välja jõuab – kas tehnoloogia ja inimese kokkusulamine on paratamatus? Elon Muski esitluses tulid jutuks ka ulmelisemad ideed. Näiteks supernägemine, mälestuste salvestamine ja taasesitamine. Isegi telepaatia. Jaan Aru selgitas, millised võivad olla selliste ulmeliste ideede kõrvalmõjud. Kuula saatest lähemalt! Saatejuht: Taavet Kase Tagasiside: eso@delfi.ee

Unejutud Podcast
Unejutud - Dahmer vibes ja kirvemees

Unejutud Podcast

Play Episode Listen Later Sep 23, 2020 76:50


Episood 106. Selles osas räägib Agnes meile ühest Jack the Ripperi kahtlusalusest - H.H Holmes. Isegi, kui ta ei olnud Rappija Jack, tegi see mees piisavalt jõhkraid tegusid, et meie podcasti sattuda.  Eliise jutustab loo New Orleans’i Kirvemehest. Sellel mõrvaril oli väga kindel M.O, mille järgi ta kuritegusid sooritas, kuid arutleme veidi, kas on võimalik, et tegu ei olnudki inimesega? Järgmine nädal on juba jälle kuulajate episood! Saatke ikka oma lugusid juurde: unejutudpodcast@gmail.com

Järgmine Peatus
224. osa: Kämperiga reisiv mees: olen selles ööbinud isegi Tallinna ja Helsingi kesklinnas!

Järgmine Peatus

Play Episode Listen Later Aug 26, 2020 29:31


Tänase saate külaline Mario Matvei armastab reisida kämperis – väiksemas kaubikus, kuhu on ta voodi sisse ehitanud. See on magamiseks sobiv, kuid suuremaid mugavusi (näiteks tualett ja pesemisvõimalus) ei ole. Mario leiab, et asju koguda võib küll tahta, kuid tegelikult neid vaja ei ole. Niisiis armastab tema minimalistlikku elustiili – näiteks sõidab vahepeal kodu juurest metsa jõe äärde ning veedab öö seal. Mario kiidab sellise elustiili ühe plussina spontaansust, aga ka odavust. Nimelt saab ta ööbida imeliste vaadetega kohtades, kuid ei maksa selle eest sentigi. Muide, Mario on kämperiga isegi ööbinud Tallinna ja Helsingi kesklinnas. Kui siiani on jäänud Mario kämperiga pigem Baltikumi piiresse (ja põgusalt kiiganud Poolat), siis tulevikuunistused on suured – ta tahaks niiviisi Euroopale tiiru peale teha!

Staadionijutud
"Staadionijutud", 11. osa | Tähti Alver: tänaseni imestatakse, kuidas ma sellest kõigest välja tulin

Staadionijutud

Play Episode Listen Later Aug 11, 2020 53:12


Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate "Staadionijutud" 11. osas on külalise rollis kaugus- ja kolmikhüppaja Tähti Alver, kes kerkis möödunud nädalavahetusel toimunud Eesti meistrivõistlustel rambivalgusse. Tallinnast tugeva majandustaustaga perest pärit Alver parandas oma kõrvalal kaugushüppes isiklikku rekordit mitmekümne sentimeetriga, viies tippmargi 6.54-ni. Ühtlasi tõi see kogu võistluse ühel oodatumal ja põnevamal alal täpselt ühesentimeetrise võidu Ksenija Balta ees, kes oli viimati Eesti meistrivõistlustel oma põhialal kullata jäänud 2007. aastal. "Esmaspäeval tööle minnes oli küll eriline tunne. Kolleegid tulid juurde ja õnnitlesid," ütleb SEB pangas arendusjuhina töötav Alver. "Ka pühapäev oli muidugi väga emotsionaalne päev isikliku rekordi tõttu. Uni ei tahtnud kergelt tulla, kuna telefon oli õnnesoovidest umbes. Mul on tõesti hea meel, kui paljudele inimestele see tulemus korda läks." Olgugi et Alver säras juba TV 10 olümpiastarti sarjas ja ta meenutab tänaseni, kuivõrd oluline oli talle toona selle võistlussarja kaudu esimese päris oma ratta võitmine, kerkis ta täiskasvanute klassis Eesti tippu oodatust hiljem, pärast pikka vigastuspausi 19-20aastasena. "Mul oli väga raske vaadata eemalt noorte tiitlivõistlusi, kuna teadsin, et minu koht pidanuks ka seal olema. Ma arvan, et mul on selline sisemine jõud, mis aitas pikast vigastuspausist üle saada. Mõned imestavad tänaseni, et kuidas ma sellest kõigest välja tulin," sõnab 25-aastane Alver. Sel suvel on Alver jaganud aega töö, kergejõustiku ja disc-golfi (eesti k. kettagolf) vahel. Neist viimase juurde on sportlase toonud tema elukaaslane ja oluline abijõud, kes on käinud Alverile viimastel aastatel kaasa elamas suisa kõigil välisvõistlustel. "Isegi pühapäeval enne kaugushüppevõistlust käisime natuke disc-golfi mängimas. Mängin disc-golfi tihti ka pärast õhtusööki, et end natuke liigutada ja mitte liiga laisaks muutuda," räägib Alver. Nagu selgub, mängivad Alveri tulemustes kindlasti rolli ka treeningutes tehtud muudatused. "Võtsin sel suvel kaugushüppes hoojooksu kaks sammu pikemaks. Ma arvan, et see on tulnud kevadistest jooksutrennidest, tänu millele on kiirust juurde tekkinud ja ma ei mahu enam 16 sammu vahele ära," ütleb hiljutise vigastuse tõttu ettevalmistusperioodil tänavu varasemast hoopis vähem hüppeid ja rohkem jooksu teinud Alver, kes peab oma raskeimateks trennideks jõusaalis toimuvaid harjutuskordi. Seekordses saates kuuleme muuhulgas ka Alveri tööst panganduses, treeningmahtudest, erinevatest rekorditest, konkurentsist ning kolmik- ja kaugushüppe tehnilistest nüanssidest. Saadet juhib Karl Rinaldo.

Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis
Coachinguga ootustel põhinevast elamisest südame järgi elamiseni

Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis

Play Episode Listen Later Aug 8, 2020 12:19


Käesolev episood on jätk minu senistele mõtisklustele coachingu praktika vallas. Seekord mõtisklen valjult ootuste juhtimise teemal ning põrgatan mõtteid sellest, mida tähendab liikuda ootustel põhinevast elamisest südame järgi elamiseni. “Olen oma coachingu praktikas näinud, kuidas inimesed on oma elu elanud keeruliseks tänu sellele, et nad on püüdlikult püüdnud vastata teiste inimeste ootustele või siis oodanud, et maailm toimiks vastavalt nende ootustele. Inimeste ootuste aimamine, väljendamine, tõlgendamine ja üldse ootuste juhtimine laiemalt – see on ülioluline teema selleks, et elus tunda ennast hästi. Mis on selle tagajärg, kui me kiivalt püüame kellegi teise ootuste järgi toimetada? Seal on kaks väga olulist tulemit: esiteks, ma kaotan iseenda ära. Ma ei oska enam küsida iseenda käest, mida mina päriselt vajan. Ma ei tunneta enam nii erksalt iseenda vajadusi. Kui ma piisavalt kaua keskendun kõigele sellele, mida minu ümber inimesed vajavad ja mida minu ümber maailm minult ootab, siis ma ühel hetkel ei saagi enam aru, mis see minu soov on. Mida mina ise päriselt elult tahan? Ma olen teatud mõttes iseendast eemaldunud või isegi võõrandunud. See aga tekitab inimestes kibestumist, tekitab passiiv-agressiivsust, tekitab mürgist iroonilisus ja sarkasmi – see on loo üks pool. Teine pool sellest loost seisneb aga selles, et me niikuinii kunagi ei suuda lõpuni ära aimata, mida teised inimesed meist ootavad. Isegi, kui me oleme ootustest teise poolega rääkinud, siis me ikkagi ei suuda 100% teise inimese soove ja vajadusi rahuldada. Ühel või teisel hetkel me paneme sellega mööda ja pigem sagedamini kui harva. Mis siis juhtub on see, et me kogu aeg otsime teise inimese heakskiitu, otsime teise inimese tunnustust meile ja kui seda siis ei tule, siis me oleme jälle õnnetud. Ehk kui jäägitult keskenduda ootustele, mida maailm mulle seab või mida ma iseenda peas olen arvanud, et maailm mulle seab, siis sellest mullist välja tulla õnneliku ja rahuloleva inimesena on üpris keeruline. Selleks, et oma elu tasakaalus hoida, et me üldse saaksime maailmale rohkem pakkuda, peame hakkama iseendalt aeg-ajalt küsima: mida ma siin ja praegu, sel hetkel ja just nüüd ise vajan?” – Veiko Valkiainen Kuulake ikka ...

Staadionijutud
"Staadionijutud", 8. osa | Marek Niit: see kõlab naljakalt, aga sprinti tehes ei tohi kiirustada

Staadionijutud

Play Episode Listen Later Jul 22, 2020 78:13


Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates "Staadionijutud" on sel nädalal külalise rollis Eesti läbi aegade kiireim jooksja Marek Niit, kes teeb vahepealsetest mõõnadest hoolimata sporti siiani täie tõsidusega. "Kevadel, enne koroonaviirusest tingitud kriisi, tundsin end väga hästi. Olin 400 meetris Eesti rekordi vormis, kuigi see on nüüd spekulatsioon. Tundsin end nooremana. Kevadiste treeningute tulemused olid kaks sekundit paremad kui eelmisel aastal. Aga see, kui treeninglaagris enam staadionile ei lastud, tõmbas motivatsiooni alla. Ma ei ole ka selline vend, kes suudaks taolises olukorras edasi suruda," tunnistab 32-aastane Niit, kes selgitab saates ka põhjalikumalt, tänu millele treeningutel heale tasemele jõudis. Niidu põhimõte on olnud alati see, et treeningut, võistlemist ja sporti laiemalt tuleb osata nautida, vastasel juhul ei tule ka tulemusi. "Sprint on väga nauditav ala. Ja sprindi puhul tuleb meeles pidada, et seda tehes ei tohi kiirustada, kuigi see kõlab naljakalt. Lisaks tuleb kiiresti jooksmise puhul riske võtta, barjääre lõhkuda. Kui oled neli-viis aastat põhja ära teinud, oma esimesed vigastused saanud ja lõpuks heasse toonusesse jõudnud, siis on jooksmine tõesti puhas lust. Isegi 400 meetris ei saa jooksu ajal arugi, et oleksid kõvasti pingutanud, aga nauding on suur," selgitab saarlane. 2006. aastal 200 meetri jooksus juunioride maailmameistriks kroonitud Niit on kaudselt kokku puutunud maailma läbi aegade kiireima mehe, jamaikalase Usain Boltiga, kes saatis ühel aastal talle sünnipäeva puhul lausa õnnitlusvideo, mille tänagi veel Niidu Instagrami kontolt leiab. "Ta on suur eeskuju olnud ka minule. Usain on sündinud sprinteriks. Temas oli noorest saati vaba olek. Ta sobib sprinteri rolli ideaalselt. Noorena vaatasin ma pigem selliseid tõsiseid kujusid nagu Linford Christie, aga mida aeg edasi, seda rohkem sain aru, et jooksjas peab ka mängulisust olema. Ta suutis oma suure raami hästi liikuma panna ja seetõttu kerkiski maailma parimaks," hindab Niit. Saates tuleb muuhulgas juttu erinevate sprindialade tehnikast ja taktikast, aga ka tehtud vigadest, USA ülikooliaastatest, kunstist, arhitektuurist, Saaremaast ja Ott Tänakust. Saate viimases osas esitame taas kergejõustikusõpradele küsimuse, mille vastuseid ootame aadressile ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

Delfi Erisaade
ERISAADE | Sugulase pärimine „milllal pisiperet ka tuleb“ on ahistamine

Delfi Erisaade

Play Episode Listen Later Jul 2, 2020 16:39


Hiljutise Estonia teatri juhiga seotud naistöötajate ahistamise skandaali valguses seletab kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa, et ahistamisest saame rääkida, kui olukorda on kaasatud võimu positsioonil olev isik. Sellisel juhul on tegemist võimu kuritarvitamisega, mis teises pooles tekitab häbi ja alandatuse tunnet. „Kas mingi olukord on väljunud piiridest või mitte, määrab ohvri isiklik tunne,“ ütleb Oidermaa. Saatejuht Heidit Kaio, ajakirja Eesti Naine peatoimetaja: „Mina olen naisülemusena teinud meeskolleegile enda meelest komplimendi, küsides, kas ta on kaalust alla võtnud. Eeldasin, et inimestele meeldib, kui nende kaalukaotust märgatakse. Kas seda olukorda võib võtta ahistamisena.“ Anna-Kaisa Oidermaa: „Küsimus on, et kui palju me peaksime töökohal võtma teemaks eraelulisi seiku, milleks on ka kehakaal. See pole ju töö tegemise seisukohast enamasti oluline.“ Heidit Kaio: „Kas siin pole peidus risk, et tulevikus on meesülemusel keeruline koosoleku alguses öelda kasvõi small-talk´i vormis, et „sa näed täna hea välja“ või „see kleit sobib sulle“. Anna-Kaisa Oidermaa: „Tegelikult võib komplimendi teha ka tööpanuse kohta.“ Saates osalejate hinnangul pole õigustatud arvamus justkui oleks suhtumine ahistamisse muutunud viimastel kümnenditel. „Isegi feodaalajal, kui mõisnik käperdas naist vastu viimase tahtmist, siis mõisnik teadis, et ta astub mingist piirist üle. Sama moodi oli see ka nõukogude ajal,“ arvas Heidit Kaio. Ahistamist võib esineda ka perekonnas, lähtudes ikka sellest samast võimu positsioonist, sest perekonnaski on oma võimu hierarhia. Näiteks 39-40 aastaselt naiselt pärimine, et „millal pisiperet ka tuleb“ või noormehelt „kas sul pruut ka juba on“, võib mõjuda ahistavalt ja alandavalt. Kuula lähemalt saates osalejate arvamusi ahistamise kohta podcastist.

Herbazen Podcast
#15 Vestleme joogaõpetaja Helina Kibariga

Herbazen Podcast

Play Episode Listen Later Jul 2, 2020 45:30


Viieteistkümnes imeline külaline on Helina Kibar, kes kirjeldab end järgnevalt: Jooga tuli minu ellu 2013. aastal ja algselt läbi füüsilise poole, vajadusest tasakaalustada vaimsest tööst tekkinud pingeid, mis tekitasid terviseprobleeme. Vaikselt ja märkamatult hiilis jooga minu igapäeva ning nüüdseks saanud oluline osa elust. Jooga on õpetanud mulle elu loomulikku kulgemist: igal asjal on aeg ja koht muutumiseks, aga enamasti tuleb anda endale võimalus proovida. Ühel hetkel avastad, et kõik õnnestus või kui läheb teisiti, siis ei olnudki see sinu jaoks mõeldud. ​Ma usun, et iga päev on uus algus. Isegi, kui eile ei läinud nii nagu sa planeerisid, siis võib olla see ei pidanudki nii minema. Aga sul on võimalik alati proovida uuesti, iga päev. Ma olen väga tänulik, et jooga minu ellu tuli, sest ma olen õppinud ja õpin iga päev iseennast ja inimest tervikuna paremini tundma. Mind huvitab funktsionaalne anatoomia ja meeleteadlikkuse (mindfulness) praktikad. Minu joogapraktika on voolav, sest mulle meeldib kuidas asendid ühenduvad hingamisega, keha liigub ja meel on vaikne praeguses hetkes. Tekib kergus ja usaldus ning ruum iseenda sees ja enda ümber. Annan nii liikuvamat ja füüsilist vinyasa joogat kui ka rahulikku keha mobiilsust arendavat yin joogat. Lisaks viin läbi joogat rasedatele, taastavat joogat kui ka jooga nidrat. Koolitan treenereid, kehalise kasvatuse ja liikumisõpetajaid joogameetodite kasutamise osas liikumistundides ja treeningutel. ​Minu tunde iseloomustab kulg, voolavus, jõud ja pehmus, pakkudes väljakutseid nii kehale kui meelele. Olen õpetajana siiras, päris, empaatiline ning annan edasi seda, millesse ma ise usun ja mida ma praktiseerin. ​ Läbitud koolitused: E- RYT 200, RYT300 Vinyasa Yoga Level 1 200h Yoga Alliance Certification 2014 It`s Yoga Kids 15h Certification, Itś Yoga Kids Helsinki 2015 (Michelle Wing) Prenatal Yoga 20h 2015 (Temea Milliron) Embodied Yin Yoga 50h 2016 (Satu Tuomela) Hot Yoga 45h 2016 (Silja Siller). Core Flow Yoga 12h 2018 (Marlene Henny) Inimese Anatoomia ja füsiolooga 2018 78h (Phd Ege Johanson) Restorative Yoga (2019). Amanda Tessier, Radiantly Alive Vinyasa yoga level II 300h Yoga Alliance Certification 2019 Pean ka joogablogi: http://estonianyogini.weebly.com/ Instagram: estonian.yogini

Kinoveebi jututuba
64. Kinoveebi Jututuba | Isegi Netflix ei tea, kes tappis Jeffrey Epsteini

Kinoveebi jututuba

Play Episode Listen Later Jun 6, 2020 172:24


"Kinoveebi Jututuba" on taskuhääling, kus kino Artis programmijuht Ra Ragnar Novod, Forum Cinemas programmispetsialist Henryk Johan Novod ning kultuurikriitik Raiko Puust võtavad igal nädalal läbi uued filmid ja seriaalid ning ka olulisemad filmiuudised. "Kinoveebi Jututoa" 64. saates arutavad Ragnar, Henryk ja Raiko nende filmide ja seriaalide üle, mida on nad vahepeal koduste vahendite (Amazon Prime Video, Netflix, Apple TV+ jne) abil vaadanud. Seejärel antakse hinnangud kinofilmidele "Meie kaks","Suvetüdruk", "Ussisugu" ja "QT8: Esimesed kaheksa filmi". Lisaks võtavad Ragnar, Henryk ja Raiko läbi olulisemad filmiuudised meilt ja mujalt. Saate viimases osas jagatakse koduseid filmi - ja seriaalisoovitusi. Sisukord: 0:00 Mis filme ja seriaale oleme kodus vaadanud? ("Epstein: Filthy Rich", "Rick and Morty", "Space Force", "Titan Games", "Doraedora", "The 100", "Under the Silver Lake", "21 Bridges", "Outsider", "South Park", "Solar Opposites", "Black Rain", "Sorcerer".) 1:51:11 Anname hinnangud kinofilmidele "Meie kaks","Suvetüdruk", "Ussisugu" ja "QT8: Esimesed kaheksa filmi". 2:08:42 Filmiuudised meilt ja mujalt. 2:26:25 Nädala filmi - ja seriaalisoovitused. Kui sul tekkisid küsimused ja kommentaarid, siis saad need jätta meile siin: rrnovod@gmail.com Kõik saated on leitavad ka Delfi Taskus, Apple Podcasts, Spotify, Google Podcasts, Soundcloud ja kõikides teistes podcasti rakendustes.

Käbi ei kuku...
Käbi ei kuku... Tõnu ja Andres Kaljuste

Käbi ei kuku...

Play Episode Listen Later May 31, 2020 49:36


Tõnu Kaljuste tõdeb, et muusikast lahus on tema kulgemist võimatu vaadelda. Isegi koolivahetuseni teises klassis viis konflikt muusika ja pillimängu tõttu: senised kaasteelised ei arvanud klaveril poosetamisest just eriti palju ja korraldasid tänaval kambaka.

Käbi ei kuku...
Käbi ei kuku... Tõnu ja Andres Kaljuste

Käbi ei kuku...

Play Episode Listen Later May 31, 2020 49:36


Tõnu Kaljuste tõdeb, et muusikast lahus on tema kulgemist võimatu vaadelda. Isegi koolivahetuseni teises klassis viis konflikt muusika ja pillimängu tõttu: senised kaasteelised ei arvanud klaveril poosetamisest just eriti palju ja korraldasid tänaval kambaka.

Tehnotropid
Kui kallis päriselt on valmistada 1000€ telefoni?

Tehnotropid

Play Episode Listen Later May 25, 2020 48:10


Kui poes maksab telefon 1000€, ei tähenda see, et sama kallis on ka telefoni teha. Isegi kõige kallima telefoni valmistamine maksab poole vähem, kui telefoni enda hind. Miks?

Emotsionaalsed Mehed podcast
#120 Räpparist poeet Beebilõust aka Andrus Elbing - vanglast, elust, muutustest ja unistamisest

Emotsionaalsed Mehed podcast

Play Episode Listen Later Apr 30, 2020 36:02


Täna on mul külas Kuressaarest pärit räppar, kirjanik ja luuletaja Andrus Elbing, esinejanimega Beebilõust, kelle tuntumad laulud on "Mendid", "Imperato", "Vihaköne" ja ”Isale". Aastatel 2000–2002 kandis Beebilõust vanglakaristust korrakaitsja ründamise eest. Pärast vabanemist ei muutunud otseselt tema elustiil ja ta jätkas vanaviisi, mis viis teda aasta hiljem, 2003. aastal taaskord vangi eluohtliku vigastuse tekitamise eest. Vanglas olles lõi ta bändi Verba Ab Intra ja lõpetas keskkooli suisa kiitusega. 2008. aasta aprillis esines ta kirjandusfestivalil Sotsia. 2011. aastal ilmus nime Beebilõust all tema debüütalbum "32 kuupi”. 2015. aastal ilmus tal teine album "Valge lipp", mis valiti samal aastal ka Eesti hiphopi albumiks. Aastal 2016 ilmus juba kolmas album "Must lipp”. Ilmunud on tal ka kaks raamatut nimedega ”Siin Beebilõust, tere!” ja ”Resotsialiseerumine”. Teda on ühtlasi internetiavarustes nimetatud Eesti kõige andekamaks räppariks. Aastal 2017, 4. veebruaril peeti ta kinni Tallinnas Tööstuse tänaval, kus ta müüjat noaga ähvardas. Andrus läks pooleks aastaks taaskord vangi, seekord juba kolmandat korda. Beebilõusta elatusallikaks oli mingi aeg pikalt tätoveerimine, tehes seda Pirados nimelises salongis, mis ühtlasi on Eestis üks ainsaid hip-hop elustiili riidebrände. Aastal 2019. ilmus Beebilõustal neljas album nimega "Andrus Elbing”. See album on ühtlasi tema esimene digialbum, mis läks üles ka Spotifysse ja iTunesi. Beebilõust elab koos Ingrid Männiga, kellega on tänaseks ka ühine tütar. Beebilõusta viimase albumi "Andrus Elbing" saad soetada siit: https://piradosbrand.com/product/andrus-elbing/ Tegemist on tasulise saatega, kui soovid kuulata tervet episoodi ja ka kõiki teisi tasulisi külalistega saateid, siis leiad need kõik suletud Facebooki grupist: www.facebook.com/groups/ausadvestlused/ Ligipääsu saamiseks tuleb sooritada väike tasu järgnevale kontole: IBAN: GB68REVO00997013422585 BIC: REVOGB21 SAAJA: Chris Kala SUMMA: 12€ / kuus SELGITUS: Oma facebooki nimi NB! Swedbank omanikel soovitan sooritada makse läbi arvuti ja valida eraldi välismakse, muidu võib tekkida probleeme kande sooritamisel. Head mõtted Beebilõustalt: ”Tihti laps teab oma võimeid, aga teda surutakse alla. Siis ongi väliseks ilminguks käitumisprobleemid” "Esimese plaadi ilmumine tõi kaasa korraliku egotripi ning elupõletamise; pooli esinemisi ei mäletanud… Poolene lauakas oli alati lava peal olemas - ja sai esinemise ajal ka ära joodud." “Kunstnik, artist, kirjanik - mingis osas ta peabki piinlema, et ta hakkaks midagi looma. Elama maailmavalu läbi.” “Kunagi ma arvasin, et kui sa tahad luuletajaks saada, siis esmalt pead sa inimese endas tapma. Või vastupidi - kui sa tahad inimeseks saada, pead luuletaja endas tapma. Nüüd arvan, et nende rollide vahel tuleb balanss leida.” ”Vanglas aset leidev kontroll peegeldab väga hästi kontrolli, mis on ka meil väljaspool vanglat tänases ühiskonnas” ”Vangla on õpetanud mulle kannatlikkust ja unistamist. Sa kas unistad asjadest närviliselt või rahulikult. Just seda on vangla mulle õpetanud, olla rahulik, leida tasakaal ja unistada kindlameelselt” ”Isegi raske on lahe!” ”Väline ei peegelda alati sisemust” Sa asud kuulama podcasti Ausad Mehed, mille eesmärgiks on motiveerida ja inspireerida kuulajaid olemaks rohkem ausam enda vastu ning võtmaks suuremat vastutust enda isikliku elu ees. Lisaks, kui sa tunned, et saade, mida kuulad pakub sulle väärtust, siis too meieni üks sõber, kes võiks saates oleva informatsiooniga resoneeruda. See aitab meil enda ja külaliste sõnumit edasi viia. Ausad Mehed: www.chriskala.com Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala Instagram: www.instagram.com/chriskkala/ Jälgi Beebilõusta tegemisi: https://www.facebook.com/beebil6ust/ https://www.instagram.com/andruselbing/

Delfi Erisaade
ERISAADE | Madis Kallas: oleme valmis osa piiranguid tõstma isegi karmimaks kui mujal Eestis

Delfi Erisaade

Play Episode Listen Later Apr 27, 2020 25:45


Delfi erisaates rääkis Saaremaa vallavanem Madis Kallas saarlaste soovist leevendada liikumispiiranguid mandri vahel. Saadet juhtis Joosep Tiks.

Uued Uudised taskuhääling
"Si Vis Pacem": Anti Poolamets koroonakriisi mõjust majandusele ja julgeolekule

Uued Uudised taskuhääling

Play Episode Listen Later Apr 18, 2020 41:49


Riigikaitsesaade “Si Vis Pacem” külaline on jurist, ajaloolane ja Riigikogu liige Anti Poolamets, kes analüüsib, kuidas on riigid koroonakriisiga hakkama saanud ja kuidas üleilmne eriolukord mõjutab majandust ja julgeolekut. “Isegi vasakpoolsed valitsused on sunnitud tunnistama, et kõike ei saa enam Hiinas toota,” märgib Poolamets.https://uueduudised.ee/https://www.facebook.com/uueduudised

Pere ja Kodu
Isegi sinu last on võimalik tervislikult toituma õpetada

Pere ja Kodu

Play Episode Listen Later Apr 11, 2020 55:49


Esiteks peaks iga vanem lapse probleemi korral vaatama otsa iseendale. "Mida väiksem on laps, seda kergem on teda suunata enda eeskujuga. Väikesed lapsed soovivad vanemaid järgida. Kui vanem ise toitub tervislikult, siis on suurem tõenäosus, et ka laps hakkab eelistama tervislikke valikuid," selgitab toitumisterapeut Jaanika Tapver. Jagame Pere ja Kodu podcastis tõeliselt häid ja lihtsasti järgitavaid nippe, kuidas liikuda kogu pere tervislikuma toitumise suunas!

Jalgrattapalavik
13. Paljunäinud Allar Tõnissaar: Eesti ratturid on säranud uskumatutes tingimustes, isegi...

Jalgrattapalavik

Play Episode Listen Later Apr 1, 2020 56:58


Kuraditosin saadet tehtud! Podcasti "Jalgrattapalavik" 13. peatüki eestkõnelejaks on endine jalgrattasportlane ja treener ning praegune võistluste korraldaja Allar Tõnissaar. 1981. aastal lõpetas sporditee ja hakkas verinoorelt (21) treeneriks. Lillevere kolhoosi spordikoolis pidas treeneritöö kõrvalt ka direktori ametit. 1991. aastal tõusis Eesti juunioride koondise peatreeneriks ja asus Janek Ermeli, Erki Pütsepa ning Janek Tombakuga maailma vallutama. Sealt tuleb lugusid! Lõpetame Ecuadoris, kus isegi viina oli juua raske. Rääkimata rattaga sõitmisest. Seejärel satume Kolumbiasse. 1995. aastal sõitis Eesti täiskasvanute koondis ajaloolisel MM-il välja olümpiakohad, aasta hiljem kihutati Tõnissaare näpunäidete järgi Atlanta olümpial. Räägime ka tänasest päevast, võistluste korraldajate trööstitust olukorrast. Ja paar nalja saab ka tehtud, ikkagi 1. aprill. Stuudiopuldis Ivar Jurtšenko.

Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis
Timo Palo: kirg on ikkagi kõige alus

Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis

Play Episode Listen Later Mar 14, 2020 59:11


Minu seekordseks vestluskaaslaseks on president Kersti Kaljulaidi kliimanõunik Timo Palo. Tema nime taga võib kohata selliseid tiitleid nagu polaaruurija, seikleja, rändur või ka geograaf, meteoroloog, teadusfotograaf. Kuigi Timo on elus teinud mitmeid hullusi, siis ehk kõige tuntum ja ekstreemsem oli tema 2012. aastal koos Audun Tholfseniga ettevõetud 1620 km pikkune seiklus põhjapooluselt Teravmägedele. Selle retke eest kanti Timo ka Guinnessi rekordite raamatusse. Mind on alati intrigeerinud inimesed, kes ühel või teisel moel on kombanud inimvõimete ja eelkõige iseenda vaimse vastupidavuse piire. Räägime Timoga, kuidas ta on muuhulgas pidanud silmitsi seisma teda küttivate jääkarudega, kukkunud läbi polaarjää ja sealt napilt eluga pääsenud. Need vast ongi need seigad elus, kus sa päriselt kohtud nii elu kui ka iseendaga. “Kui nüüd päris algusesse tagasi minna, siis see eesmärk oli mul kuskil kuklas sündimas juba poisikesepõlves. Talv, lumi, suusad – see on minu kirg olnud algusest peale. Olen talispordiga tegelenud kogu aeg. Sealt kasvas ka loomulik huvi polaaralade vastu. Need tundusid sellised kauged, kättesaamatud, põnevad kohad; hoopis teistmoodi maailm kui meie siinsed madalamad laiuskraadid. Lisaks aitas seda kirge minus kasvatada ka tolleaegne raamatusari 'Maailm ja mõnda', siis tulid ka esimesed tutvused polaarpäevikutega. See kõik kokku jättis minusse kustumatu mulje, mida võiks siis ühe sõnaga nimetada kireks. Ja kõik, mida ma teinud olen ja millest meil siin edaspidi juttu tuleb, taandubki ühele lihtsale sõnale – kirg. Kui sul seda ei ole, siis ei ole võimalik ka eesmärgi nimel tehtav kannatamine, mugavustsoonist välja minek või mis iganes on selle ettevõetud sihi nimel vaja ära teha. See on kõige alus. Teistpidi võiks lausa öelda, et kõik, mida sa teed ilma kireta, on elu raiskamine, tühja jooksmine. Otsi siis midagi, mis sind päriselt paelub. Vaid sel juhul oled sa võimeline minema väga väga kaugele. Norra filosoofil Arne Næssil on väga hea õnne valem: seal on murd, mille lugejas on kirg tõstetud ruutu ja nimetajasse on pandud füüsiliste ja vaimsete kannatuste summa. See tähendab seda, et kui kirg on ruudus, siis see on otsustav ja määrav tegur. Isegi väike kogus kirge on võimeline toime tulema suurte kannatustega. Aga kui sul isegi seda väikest kogust kirge ei ole, siis sõltumata sellest, kui vähesed need kannatused ka ei ole, sa tegelikult ei leia seda õnne, mida sa otsid. Kirg on ikkagi kõige alus.” – Timo Palo Kuulake ikka ...

Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis
Kalev Reiljan: 1:1 vestluste eesmärk on tõsta tiimiliiget kõrgemale, tõsta tema väärtust

Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis

Play Episode Listen Later Feb 22, 2020 49:33


Üldiselt ei ole mul kombeks mitu korda ühte ja sama inimest vestlema kutsuda, kuid Kalev Reiljan on lihtsalt nii hea, et tema on nüüd siis teine inimene, kes mul teistkordselt podcastis. Kes ei tea, siis Kalev on pikaaegse rahvusvahelise kogemusega tippjuht. Täna toimetab ta Eesti Gaasi juhatuse liikmena, aga varasemalt töötas ta Rootsis Telia üksuse X tehnoloogiadirektori ja juhina, enne seda Soomes ettevõtte Sonera tehnoloogiadirektorina ning sellele eelnevalt Eestis Elioni (Telia) tehnoloogiadirektorina. Kui esimesel korral rääkisime Kaleviga, milline on olnud tema arenguteekond juhina ning millised on need põhimõtted ja tõekspidamised, mis on tema tänase juhtimiskäekirja aluseks, siis seekord on tegemist ühe Eesti IT ettevõtte sisemise juhtimiskoolituse raames salvestatud intervjuuga, kus ma püüan Kalevist kätte saada kõik tema senised õppetunnid ja parimad praktikad üks-ühele vestluste läbiviimise kohta. See on tõesti hea materjal. "Et kui küsida, et mille alusel ma 1:1 vestluse edukust hindan, siis ma püüan jälgida seda, et minu vestluskaaslase mentaalne olek, selline emotsionaalne seisund oleks peale vestlust parem kui see oli enne vestlust. Ehk et eesmärk selle vestluse kaudu on tõsta teist inimest kõrgemale, tõsta tema väärtust. Ja see ei ole mitte ainult spetsiifiliselt 1:1 juhtimisvestluse eesmärk, vaid see on minu jaoks igasuguse inimliku vestluse osa. Kui ma räägin oma kalli kaasaga, siis ma soovin teda tõsta, kui ma räägin oma sõprade või teiste kolleegidega, siis ma soovin neid samuti tõsta kõrgemale – selline inimlik mindset on hästi oluline minu jaoks, mis peaks iga vestlusega kaasas käima. Ja tööalases kontekstis on selline võitva tiimi motiiv minu jaoks hästi oluline. Ma kogu aeg otsin neid võite, mida me oleme saavutanud. See võib olla individuaalne võit, see võib olla seotud positiivse tagasisidega sellele konkreetsele tiimiliikmele või siis puudutada laiemalt tiimi mingeid edusamme. Ma püüan neid positiivseid nüansse ka vestluses kindlasti välja tuua, neid vestluse sisse pikkida. Näiteks, et me tõime selle võidu koju, tegime selle tulemuse ära või et meil läheb selle projektiga väga hästi ning kokkuvõttes on meil ikka väga kõva tiim. Isegi väga raskes olukorras, kui võib-olla asjad lähevad halvasti, püüan ma ikkagi otsida neid väikseid võite, mida me oleme kõigele vaatamata saavutanud ja mille üle me võiksime heameelt tunda. Nende esiletoomine on oluline just selleks, et hoida tiimi sellist head võitlusvaimu kõrgel. Kui ma juhina ei suuda oma tiimile seda tunnet süstida, et me oleme võitev tiim, siis ma ei ole juhina oma tööd hästi teinud; vähemalt mina ise näen ja hindan seda nii." – Kalev Reiljan Kuulake kindlasti …

Digitund. Roonemaa ja Lõugas | Geenius Raadio
27.01 Digitund: Uus trend on punased kõrvaklapid

Digitund. Roonemaa ja Lõugas | Geenius Raadio

Play Episode Listen Later Jan 28, 2020 39:41


Saate teemad: Huawei Freebuds 3 kõrvaklapid Väga veider klaviatuur Uued GoPro kaamerad Isegi maailma rikkaim inimene pole häkkimise eest kaitstud Eesti võiks Facebookile kehtestada digimaksu. Kes selle raha omale saab? Stuudios Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu Saadet juhivad Hans Lõugas ja Glen Pilvre

Digitund
Digitund 2020-01-27

Digitund

Play Episode Listen Later Jan 27, 2020


Tänases saates: Eesti võiks Facebookile kehtestada digimaksu. Kes selle raha omale saab? Uued GoPro kaamerad. Isegi maailma rikkaim inimene pole häkkimise eest kaitstud. Saadet juhib Hans Lõugas.

Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis
Anu Realo: juhina vastutad kõikide inimeste heaolu eest, kes sinu heaks töötavad

Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis

Play Episode Listen Later Jan 11, 2020 78:25


Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Warwicki Ülikooli professor Anu Realo, kes kuulus aastaid maailma ühe protsendi tsiteeritumate psühholoogiateadlaste hulka. Anu on olnud pikka aega seotud Tartu Ülikooli psühholoogia osakonnaga, sellest viimased viis aastat isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia professorina. Nüüd aga toimetab ta Warwicki ülikoolis Suurbritannias. 2019. aastast on Anu ka Eesti Teaduste Akadeemia liige. Tema teadustöö pagas on aukartustäratav: ta on avaldanud üle 150 teadustöö rahvusvahelistes ajakirjades ning kogumikes ja toimetanud koos kolleegidega mitu eestikeelset raamatut. Märkimisväärne on fakt, et 2016. aastal pälvis ta Presidendi Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Anu peamised uurimisteemad on isiksuse seadumused, emotsioonid, väärtused, sotsiaalne kapital ja subjektiivne heaolu. Mina tahtsin ühelt poolt Anuga vestelda väärtustest ja kultuurist laiemalt ning kuidas see kõik juhtimiskvaliteediga seostub. Teisalt tahtsin ka puudutada isiksuse temaatika, viit peamist isiksuse seadumust – neurootilisust, ekstravertsust, avatust, sotsiaalsust ja meelekindlust –, et mõista paremini, kuidas võiksid need juhi edukust mõjutada. Tõesti oli põnev. “Sageli tuleb juhi rolli täita ka inimestel, kes oma isiksuse omaduste poolest sellesse rolli nii hästi ei sobitu. Isegi, kui me suudaks defineerida ideaalse juhi isiksuse profiili – millele ei ole ühest vastust –, siis paratamatult nö satub juhi rolli ka inimesi, kellel kõik isiksuslikud omadused juhitöö edukust ei toeta. Seetõttu tuleks juhil aru saada, kes ma olen – millised on minu tugevused ja millised mu nõrkused. Ja võtta see vastutus, et minust sõltub mitte ainult minu enda vaid ka kõikide selles organisatsioonis töötavate inimeste heaolu. Et oluline ei ole ainult see majanduslik tulem, või mis iganes viisil siis selle organisatsiooni edukust mõõdetakse, vaid et sa juhina vastutad nende inimeste heaolu eest, kes sinu heaks igapäevaselt töötavad. Ma tahaks, et juhid saaksid aru selle vastutuse tõsidusest, selle sõna kõige paremas tähenduses. See, kuidas juhid käituvad, milliseid väärtusi nad oma tegevuses järgivad ja kuidas nad seda organisatsiooni juhivad – sellel kõigel on kohutavalt suur mõju sealsete töötajate laiemale heaolule. Olenemata sellest, millised on konkreetse juhi isiksuslikud seadumused, sest nendega me kõik sünnime ja neid bioloogilisi tendentse märkimisväärselt muuta ei saa, peaks iga juht ikkagi aru saama, et tema vastutab lisaks ettevõtte tulemustele ka oma töötajate heaolu eest. See tähendab, et kui sa juba liidriks oled saanud, siis tuleb võtta ka vastutus iseenda pideva arengu eest juhina. See nõuab ausat enesereflektsiooni, sisekaemust, sisevaatlust, et arendada endas just neid omadusi, kus see naturaalne pool ei ole võib-olla nii tugev ja mahendada neid omadusi, mis looduse poolt on ehk saanud liiga palju peale keeratud.” – Anu Realo Kuulake ikka ...

Matšpall
Maria Lota Kaul: aastane vigastuspaus oli mulle mingis mõttes isegi kasulik

Matšpall

Play Episode Listen Later Dec 18, 2019 54:40


Aasta eelviimases "Matšpalli" podcastis käis külas 2015. ja 2016. aasta Eesti meister Maria Lota Kaul (19), kelle karjääri on suures osas kujundanud 2017. aastal kimbutama hakanud õlavigastus, mis hoidis ta võistlusplatsilt eemal koguni tänavuse aasta alguseni. Saates kuulebki, mida ta sellest keerulisest ajast õppis, kuidas tal läks esimene aasta täiskasvanute karussellis ning millised on tema eesmärgid järgmiseks aastaks.

EVK Podcast
Jõulusõnum - Christmas Message 2019 - 1

EVK Podcast

Play Episode Listen Later Dec 15, 2019 79:24


Jeesus sündis, et tuua maailmale rahu. Isegi siis, kui asjad sinu ümber ei ole rahulikud, võib sul rahu olla. Kuidas võib sul oma maailmas olla rahu? ----- Jesus was born, to bring peace on earth. Even when things are not peaceful around you, you can have peace. How can you have peace in your world?

Kinoveebi jututuba
40. Kinoveebi Jututuba | Kas "The Irishman" on tõesti Martin Scorsese ja isegi aasta parim film?

Kinoveebi jututuba

Play Episode Listen Later Dec 14, 2019 112:17


"Kinoveebi Jututuba" on taskuhääling, kus Kinoveebi peatoimetaja Ra Ragnar Novod, Forum Cinemas programmispetsialist Henryk Johan Novod ning filmistsenarist ja - kriitik Helen Schasmin võtavad igal nädalal läbi uued filmid ja seriaalid ning ka olulisemad filmiuudised. "Kinoveebi Jututoa" 40. saates arutavad Ragnar, Henryk ja Helen nende filmide ja seriaalide üle, mida oleme vahepeal koduste vahendite (Amazon Prime Video, Netflix jne) abil vaadanud ("The Irishman", "Watchmen", "Rick and Morty", "Michelle Wolf: Joke Show", "Dolly Parton's Heartstrings", "The Movies That Made Us"). Seejärel anname hinnangu sel nädalal kinodes alustanud Mart Sanderi filmile "Kõhedad muinaslood" ning räägime ka detsembris Coca-Cola Plazas linastuvast "Sõrmuste isanda" triloogiast ja Rian Johnsoni krimifilmist "Nugade peal". Lisaks võtavad Ragnar, Henryk ja Helen läbi olulisemad filmiuudised meilt ja mujalt. Saate viimases osas uurime, mida sel nädalal kinos vaadata ning jagame ka koduseid filmi - ja seriaalisoovitusi. Sisukord: 0:00 Mis filme ja seriaale oleme kodus vaadanud? ("Watchmen", "Rick and Morty", "Michelle Wolf: Joke Show", "Dolly Parton's Heartstrings", "The Movies That Made Us"). 26:01 Kas "The Irishman" on tõesti Martin Scorsese ja isegi aasta parim film? 53:49 Helen räägib lavastusest "Kihk" 1:02:26 Arvamused filmidest "Kõhedad muinaslood", "Nugade peal", "Sõrmuste isand: Kuninga tagasitulek". 1:21:10 Filmiuudised meilt ja mujalt 1:48:33 Nädala filmi - ja seriaalisoovitused Kui sul tekkisid küsimused ja kommentaarid, siis saad need jätta meile siin: jututuba@kinoveeb.ee Kõik saated on leitavad ka Delfi Taskus, Apple Podcasts, Spotify, Google Podcasts, Soundcloud ja kõikides teistes podcasti rakendustes.

Kuues Käik
Kruuda: isegi tiimijuhid küsisid minu käest: see oleks ju päris hull, kui Tänak Hyundaisse läheks?

Kuues Käik

Play Episode Listen Later Oct 27, 2019 30:00


Kataloonia ralli järgne "Kuues käik" on mõistagi pühendatud Ott Tänaku ja Martin Järveoja tiitlivõidule. Suurepärane nädalavahetus sai punktikatsel võimsa lõppakordi ning ühtäkki on kogu hooaeg automaatselt õnnestunud. Tiitlivõidu teemade kõrval on aga kaks suurt küsimust veel üles jäänud - ning saates antakse mõlema vastuste kohta vihjeid. Saatejuhid on Raul Ojassaar ja Karl Kruuda, kusjuures Kruuda vahendab emotsioone ja sündmuseid otse Katalooniast kohapealt. Head kuulamist!

EVK Podcast
Kas sa tunned Jumala teed? - Do you know God's way? 8

EVK Podcast

Play Episode Listen Later Sep 1, 2019 74:40


Jumalale ei loe, kus sa olnud oled ja mida sa teinud oled, vaid see, mida sa teed tänasest alates. Isegi kui sa ei tea parimat teed enda jaoks, on Jumalal sinu elu jaoks plaan. Sa sündisid jumaliku eesmärgiga - üks viis selle eesmärgi teada saamiseks on sinu igatsused. ----- To God, it doesn’t matter where you have been and what you have done, it only what you do from today forward. Even though you might not know the best way for you, God has a plan for your life. You were born with a divine purpose - one way to discover that purpose is through your own desires.

EVK Podcast
Kas sa tunned Jumala teed? - Do you know God's way? 1

EVK Podcast

Play Episode Listen Later Jul 14, 2019 78:01


Jumalal on sinu elu jaoks plaan ja Ta tahab, et sa teaksid Tema tahet ja teed sinu jaoks. Isegi kui sa oled Jumala plaanist mööda pannud, annab Jumal sulle alati uue tee - Ta ilmutab seda läbi oma Sõna ja Vaimu. Isegi kui see maksab sulle kõik, leia, vali ja tee Jumala tahet, see on parim tee, mida mööda käia. ----- God as a plan for your life, and wants you to know His will and His way for you. Even when you have missed God’s plan, God always gives you a new way - He reveals it through His Word, and by His Spirit. Even if it cost you everything, find, chose, and do the will of God, it will be the best way for you to go.

Emotsionaalsed Mehed podcast
#64 Saates Kaido Pajumaa

Emotsionaalsed Mehed podcast

Play Episode Listen Later Jun 28, 2019 38:16


Kaido Pajumaa on lõpetanud Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse eriala, töötanud Hansapangas ja alates 2004. aastast ettevõtja olnud. Peale oma esimese ettevõtte pankrotistumist 2006. aastal hakkas Kaido otsima vastust küsimustele, kuidas leida elus tasakaal ambitsioonide ja tähenduse vahel, ning missugused tegurid aitavad inimesel oma igapäevasest elust juba täna rohkem rõõmu tunda? Nendele küsimustele vastuseid otsides käivitas ta populaarse enesearengublogi Sisekosmos.ee, millest sai alguse ka Kaido koolitajakarjäär. “Kuidas luua eduteadvust?” koolitustel, mis näitas osalejatele, et igas läbikukkumises on peidus uus võimalus, osales 2 aasta jooksul enam kui 300 inimest, kellest paljud koolitusele järgnevate kuude jooksul oma elus märkimisväärseid muutusi läbi viisid. Alates 2011. aastast tegeleb Kaido Motivaator.ee kaudu meeskondade koolitamisega. Tema peamine fookus on suunatud inimeste sisemise motivatsiooni arendamisele töö mõtestamise ja juhtide poolse motiveeriva tunnustamise kaudu. Kaido Pajumaa on pälvinud 2016. ja 2017. aastal parima koolitaja tiitli. Tegemist on tasulise saatega, kui soovid kuulata tervet episoodi ja ka kõiki teisi tasulisi külalistega saateid, siis leiad need kõik suletud Facebooki grupist: www.facebook.com/groups/ausadvestlused/ Ligipääsu saamiseks tuleb sooritada väike tasu järgnevale kontole: IBAN: GB68REVO00997013422585 BIC: REVOGB21 SAAJA: Chris Kala SUMMA: 12€ / kuus SELGITUS: Oma facebooki nimi NB! Swedbank omanikel soovitan sooritada makse läbi arvuti ja valida eraldi välismakse, muidu võib tekkida probleeme kande sooritamisel. Mõtted Kaidolt: „Materiaalne pool on väga oluline, eriti meie kapitalistlikus ühiskonnas ja mida tugevamalt see paigas on, seda rohkem on võimalik tegeleda siis päriselt oluliste (vaimsete) asjadega.“ „Täna ma täiel rinnal naudin seda, mis võimalusi tööpool mulle pakub. Mida rohkem see pakub, seda rohkem on võimalus muretult oma sisemaailmaga tegeleda.“ „Ma tunnen, et 40-aastaseks saades ma jõudsin teatud mõttes lõpp peatusesse, sellises tähenduses, et: Tunnen, et kahekümnendates ja kolmekümnendates käis tohutu rassimine ja ma olin totaalselt pimeduses, oma egoga samastunud. Isegi veel ei osanud otsida võimalusi kuidas edukaks saada, aga uskusin sellisesse klassikalisse vormi, et sa pingutad ja see juhtub. Kolmekümnendaks , kui ma olin tegelikult oma asjadega upakil, siis pidin hakkama asju enda jaoks ümber mõtestama, ja leidsin enda jaoks sellise vaimsema poole. Ja nüüd see 10 aastat ongi olnud sellised vaimsed otsingud. Neljakümneselt ma tundsin, et mingisugune empiiriline arusaam tekkis sellest, mida ma olen otsinud ja nüüd ma olen enda jaoks sõnastanud selle niiviisi, et järgnevad 10 aastat on koostöö universumiga, koostöö elu endaga.“ „Ärkamise eeltingimus on ärkamine oma tegelikku olemusse ja ärkamise kogemus tähendabki seda, et sa saad empiiriliselt aru, et sa oled teadvus. Ja nüüd sa saad aru, et sul on nagu kaks mina. Üks on see, kellena sa oled ennast tundnud - Mina oma loo ja oma jamadega. Ja nüüd on võimalik jõuda sellesse kogemusse, kus sa näed, et ma ei olegi see tüüp, vaid see on mingi mentaalne/emotsionaalne kontseptsioon ja ma olen lihtsalt harjumusest pidanud end temaks, sest mind on koguaeg õpetatud nii. Sellest ongi võimalik ärgata!“ „Ühel hetkel tekib see oskus lülitada end “ma olen persona“ kogemusest sinna „Ma olen siin“ kogemusse.“ Sa asud kuulama podcasti Ausad Mehed, mille eesmärgiks on motiveerida ja inspireerida kuulajaid olemaks rohkem ausam enda vastu ning võtmaks suuremat vastutust enda isikliku elu ees. Lisaks, kui sa tunned, et saade, mida kuulad pakub sulle väärtust, siis too meile üks uus inimene või sõber, kes võiks saates oleva informatsiooniga resoneeruda. See kõik aitab meil enda ja külaliste sõnumit edasi levitada!! Ausad Mehed: www.chriskala.com Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala Instagram: www.instagram.com/chriskkala/ Jälgi Kaido tegemisi: www.motivaator.ee

Hakkame tegutsema
Meigo Märk - "20 000km jala nelja aastaga"

Hakkame tegutsema

Play Episode Listen Later Jun 24, 2019


Meigo Märk kokkuvõte Tänase loo kangelane on Meigo Mägi. Meigo on praegu oma elu suurimat unistust ja väljakutset teostamas. Tema eesmärk on jalutada planeet Maa ekvatoriaalse ümbermõõdu pikkune jalutuskäik ning ta on sellega tegelenud 4 aastat, olles juba jalutanud üle 20 000 kilomeetri. Meigol on ka oma Facebooki lehekülg (https://www.facebook.com/meigomark/), kus ta jagab oma kõige põnevamaid kogemusi.   Millest tuleb juttu? kuidas tekkis selline unistus? kuidas alustada sellise unistuse teostamisega? mida arvasid sellest tema sõbrad ja pere? kõige raskemad katsumused kujuteldavad ja tegelikud piirangud tasakaal iseendas erinevate inimeste ühised jooned erinevad kultuurid läbi Meigo silmade   Huvitavaid mõtteid Meigolt “Isegi kui jalad on täiesti väsinud. siis tahtejõud suudab liigutada keha edasi.” “Mineviku kogemus loob mingi tugeva vundamendi, mis inspireerib sind edasi minema.” “Ma tunnen, et ma pean endaga kõigepealt tegelema, siis kõik ümbritsev reageerib sellele kuidagi.” “Oluline on see, mida me suudame endale tõestada.”