Podcasts about karmo t

Esmaspäevases "Välistunnis" analüüsime sündmusi Lähis-Idas ja sellega seonduvalt ka Venemaal. Stuudios on Lähis-Ida ja Venemaa eksperdid Peeter Raudsik ja Karmo Tüür. Saadet juhib Astrid Kannel.

Räägime Venemaast ja Ukrainast. Stuudios on Vene küsimuste ekspert Karmo Tüür ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Indrek Kannik. Saadet juhib Astrid Kannel.

Kõneleme Ukrainast ja Venemaast Ukraina päeviku autori Igor Taro ja Venemaa eksperdi Karmo Tüüriga. Saade algab kell 14.05 ja seda juhib Astrid Kannel.

Pühapäevases "Välismäärajas" räägivad Ukrainast politoloog Karmo Tüür ja julgeolekuekspert Erkki Koort: mida tähendab sõjaseisukorra väljakuulutamine neljas Venemaa okupeeritud piirkonnas, Iraani osalusest ja riigikogu otsusest kuulutada Venemaa terroristlikuks riigiks. Saatejuht on Erkki Bahovski.

Stuudios on Ukraina päeviku autror Igor Taro ja Vene küsimuste ekspert Karmo Tüür. Saadet juhib Astrid Kannel. Kuulake kell 14.05 või 19.05.

Esmaspäevane "Välistund" arutleb Ukraina teemadel ja stuudiokülalisteks on ekspert Venemaa küsimustes Karmo Tüür ning Ukraina päeviku autor Igor Taro.

Esmaspäevases "Välistunnis" teeme vahekokkuvõtte Ukraina kriisist. Kuidas on ennast positsioneerinud Venemaa, USA ja Euroopa. Stuudios on poliitikavaatlejad Lauri Tankler, Karmo Tüür ja Keit Kasemets.

Lõppevat nädalat on iseloomustanud lääneriikide ja Venemaa kõnelused. Tavatu superdiplomaatia tausta aitavad pühapäevases Välismäärajas selgitada Postimehe uuriva toimetuse juht Erkki Koort ja politoloog Karmo Tüür. Saatejuht on Erkki Bahovski.

Veel enne, kui die Welt tõi välja Euroopa komisjoni kartuse, et migrante võidakse hakata lennutama Minkskist Eesti piiri äärde Pihkvasse, juhtis samale võimalusele tähelepanu politoloog Karmo Tüür. Praegu, ütleb ta, pole ametlikul tasandil võetud vastu ühtegi poliitilist otsust, et liini ei tule. Kõik on puhta mitteametlik, „tehnilistel põhjustel“. Valdavalt Iraagist pärit immigrantide puhul tuleks neil seejuures läbida piirikontroll: „Venemaa peaks siis jah avalikult näitama oma enda rolli selles konfliktis,“ tõstab ta esile. Pole selge, et Moskva seda tahaks. „Küll aga on Venemaa ja Valgevene järjest rohkem ühte sammu astumas, eriti mis puudutab välis- ja julgeolekupoliitikat,“ märgib Tüür. „Mul oleks väga-väga-väga keeruline uskuda, et Valgevene on teinud kõike seda ilma Venemaaga vähemalt kooskõlastada.“ Tõsisemaks peab politoloog hetkel mitte nähtavaid, kuid potentsiaalseid arengustsenaariume, eriti 100 km nn Suwałki koridoris. „Kui provokatsioonide teel viiakse vastasseis selleni, et asi läheb kineetiliseks – piisab ju, kui visata migrantide laagrisse paarkümmend automaati ja need tulipead viivad asja kineetiliseks ise, võib juhtuda, kus lõiku Suwałki koridoris hakatakse ründama nii alt Valgevene kui ülevalt Kaliningradi poolt.“ Saates veel Kuidas sobitub see kõik konteksti „hea Putin annab gaasi“ ja „Venemaa saadab välja signaale piirileppe allkirjastamiseks? Kuivõrd võis õppustel Zapad läbimängitu olla osaks sellest stsenaariumist? Mil määral on Putinil ja Lukašenkal võimalik olukorda enda võimupositsioonide tugevdamiseks ära kasutada? Kuula Krister Parise „Erisaadet“ Karmo Tüüriga siit!

Saade keskendub Venemaal toimuvale. Räägime suurõppus Zapad 2021 käigus toimunust ehk mida ja milleks Venamaa koos Valgevenega harjutavad ja mis rolli keegi mängib. Arutlusel on ka, millised on erinevused Zapad 2017 ja Zapad 2021 vahel. Edasi lahatakse käesoleval nädalavahetusel toimuvaid valimisi Venemaal. Jutuks tuleb kas tegu on valimistega või "valimistega". Räägime vene opositsiooni seisust ning sellest, milliste meetoditega vene riigiaparaat kõik vähegi keskvõimukriitilise ära nullib. Kirjeldatakse populistlikke meetodeid, millega valitsev Ühtne Venemaa inimeste lojaalsust saavutada püüab. Pakume ette välja ka valimistulemused, mis Venemaal seekord tulevad... Saatekülalised politoloog Karmo Tüür ning Kalev Stoicescu. Saadet juhib Hannes Hanso.

Hiljutine migrandikriis Valgevene piiridel oma naabritega on ilmselt osa ühisõppuste Zapad 2021 stsenaariumist ehk õppuste sildi all on juba katsutud ka naaberriikide vastupidavust, leiab politoloog Karmo Tüür. See kõik võib olla aga alles algus. Umbes 200 000 meest harjutamas seni ilmselt suurimatel Vene-Valgevene ühisõppustel. Valgevene president Aljaksandr Lukašenka sõidab aasta jooksul juba kuuendat korda Moskvasse. Vene võimude jõupingutused riigiduuma „valimiste“ eel ei jäta enam fantaasiale voli. Tahate enamat? See kõik on osa stsenaariumist, mille keskse teema võtab kokku sõnapaar: „Probleem 2024“. Selle nimel, et kuidas tagada võimu järjepidevus pärast Vladimir Putini järjekordse ametiaja kukumist (aga mitte ameti mahapanemist), töötab praegu kogu Venemaa riigiaparaat. Tüüri kirjeldusel algasid ettevalmistused selleks juba eelmisel aastal, mil viidi põhiseadusesse Putini ametiaegu „nullinud“ parandused. Ka praegusi duumavalimisi tuleb vaadata kui jõuvahekordade korrastamist samas kontekstis. Tüür on üsna kindel, et enne 2024. aastat on oodata Kremli poolt jõulisi samme. „Vladimir Putin kui poliitiline nähtus hoolib siiski väga oma populaarsusest,“ kirjeldab ta. „Putini populaarsuse tipphetked on olnud sõdade ajal: Tšetšeenia, Gruusia, Ukraina. Sõjaline pingestamine poliitiliselt olulistel hetkedel on Venemaa poolt vaadates täiesti loogiline samm.“ Tüüri kirjeldusel on temaga suhelnud sõjalised eksperdid suhteliselt veendunud, et praegused õppused Zapad mööduvad rahumeelselt. „Sel aastal ei lähe asi kineetiliseks, kuid aasta 2024 probleem vajab lahendamist. Selle lahendamise eel on pigem tõenäoline kui vähetõenäoline, et kasutatakse ka mingit kineetilist momenti.“ Saates veel Kuidas põimuvad Zapad 2021 õppused ning Lukašenka järjekordne visiit Moskvasse? Miks on nüüd Lukašenka see, kes rääkis rohkem integratsioonist, kui ta veel aasta tagasi kiunus surve üle? Kas venelased saavadki viimaks oma unistuse ning sõjaväebaasi Valgevenesse? Miks rakendab Kreml duumavalimistel nii jaburaid võtteid nagu opositsioonikandidaatide teisikutega väljatulek, kui tal on olemas ometi kõik hoovad, et saada oma tahtmist? Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ Karmo Tüüriga siit!

Vene riigiduuma valimisteni on jäänud vähem kui kolm nädalat. Mis siis toimub idanaabri juures, sellest räägivad pühapäevases Välismäärajas etnoloog Aimar Ventsel ja politoloog Karmo Tüür. Saatejuht on Erkki Bahovski.

Venemaa vägede kuhjamine Ukraina piiri taha viitab, et mingil moel on kavas need ka käiku lasta. Politoloog Karmo Tüüri sõnul tahab Moskva ühelt poolt tõrjuda tagasi lääneriike ja Türgit, kuid ajendi võis anda ka lihtlabane kättemaksuhimu. „Praegu on Venemaa peaeesmärk hoida ära igasugused jutud NATO laienemisest tema piiride poole. Mitte et see väga tõenäoline oleks, aga kuna Ukraina pool on hakanud seda trummi jälle kõvemini taguma, ütleb Venemaa juba preventiivselt, et „ärge isegi mõelge“,“ selgitas ta Kremli mõtlemist. „Sest niipea, kui te selle päriselt teemaks võtate, me teid karistame.“ Tüür rõhutas aga, et rumal ning saamatu oleks poliitika, mida tehakse vaid ühe eesmärgiga. Suurt üldist strateegiat – tõrjuda läänt – saab kasutada ka väikeste taktikaliste eesmärkide saavutamiseks. „Üks neist võib olla tahtmine karistada Volodõmõr Zelenskõid selle eest, et ta kõrvaldas [oma administratsiooni ülema] Viktor Medvetšuki. Tema oli Putinile lähedalseisev isik, kes oli kõrgeim Ukraina eesmärkidele vastu töötav Ukraina tippametnik.“ Tüüri sõnul vastab see kriminaalse maailma mängureeglitele: „Kui sina hakkad mulle vastu, siis mina pean sind karistama, muidu ma enam ei ole boss.“ Ehkki ka Päevalehes väljendasid mitmed analüütikud kahtlusi, kas Venemaal ikka piisab operatsioonide läbiviimiseks jõudu. „Neid ei ole liiga vähe,“ pole Tüür nõus. „Sissetungimiseks on sellest piisav. Vallutatud territooriumite hoidmiseks võib-olla mitte. Ei saa öelda, et vägesid oleks liiga vähe selleks, et teostada Osseetia-stiilis karistusoperatsiooni. Väed on kohale toodud selleks, et lahendada mingisugune taktikaline ülesanne.“ „Ainuke nii taktikaliselt kui strateegiliselt mõtestatud operatsioon oleks luua maismaaühendus Krimmiga, et ei oleks ainult üle silla toitmine. Teine oleks jõuda mööda Musta mere rannikut Moldovani ning ühendada ka Transnistria,“ vaagis ta võimalikke variante. „Need on sõjaliselt planeeritavad ning täideviidavad eesmärgid. Aga kas seda on mõtet teha? Tüür kinnitab, et lääne vastusammud on Venemaale märksa valusamad kui nad välja näitavad. Sanktsioonid töötavad. Aga kuidas, kuulake saates, kus käsitleme veel teemasid: Muidugi tuuakse paralleele 2014. aastaga, kus oli vaja Putini populaarsust turgutada. Kuivõrd see nii labaselt läbinähtav stsenaarium võiks praegu toimida? Palju võiks seda kõike seostada Aleksei Navalnõiga, vajadusega tähelepanu kõrvale juhtida? Möödunud konflikti ajal 2014. oli Joe Biden (või vähemalt Obama administratsioon) võrdlemisi rahutuvi positsioonil, manitses pigem Ukrainat relvi mitte kasutama. Nüüd kinnitatakse „vankumatut toetust“ Ukrainale. Palju ukrainlased ameeriklastele loota võivad? Ning – mängu on astunud uus tegija: Türgi. Zelenskõi külastas hiljuti Istanbuli ja türklased viitasid kiirelt, et pärast Krimmi hõivamist on julgeolekutasakaal Mustal merel muutunud. Vene ja Türgi huvid viimase aasta jooksul eks-NSVL-is mujalgi kokku põrkunud. Aga Ukraina on märksa suurem pirukas kui Armeenia. Mis kohal on Ukraina julgeolek Istanbuli poolt vaadatuna? Mis on maailmal üldse varuks sanktsioonide vallas? Isegi pärast Krimmi SWIFTIst väljaviskamiseni näiteks ei mindud… Kuula Krister Parise saadet Karmo Tüüriga siit!

«Mulle näib, et Lukašenka raudne võim on saavutanud malmi hapruse: murdepunkti, kus ta võib laiali joosta,» kirjeldas politoloog Karmo Tüür Valgevene olukorda enne 9. augustil toimuvaid presidendivalimisi. Kas opositsiooni võit on realistlik stsenaarium? Miks on Lukašenka hakanud kasutama Vene-vastast retoorikat ning kas Kremlil on mõjuhoobasid teda vaigistada? Kas Valgevene tänavatele on oodata rohelisi mehikesi?

«Mulle näib, et Lukašenka raudne võim on saavutanud malmi hapruse: murdepunkti, kus ta võib laiali joosta,» kirjeldas politoloog Karmo Tüür Valgevene olukorda enne 9. augustil toimuvaid presidendivalimisi. Kas opositsiooni võit on realistlik stsenaarium? Miks on Lukašenka hakanud kasutama Vene-vastast retoorikat ning kas Kremlil on mõjuhoobasid teda vaigistada? Kas Valgevene tänavatele on oodata rohelisi mehikesi?

Ametlikult on Venemaal alla poole tuhande koroonaviirusesse nakatunu. Samas on tehtud üle saja tuhande testi ning saadetud abi mitte üksnes SRÜ riikidele, vaid isegi Hiinasse. Kumbki suurriik saab nüüd võimaluse näidata, kuivõrd tõhusamalt töötab kriisides nende autoritaarne mudel. Aga kas need numbrid vastavad tõele? Sellel ei pruugi olla tähtsustki, märgib intervjuus Krister Parisele politoloog Karmo Tüür. Ent karul on siiski paha olla. Mis tähendab: naabrid, olge valvel!

15. jaanuaril paiskas Putin oma riigi kaosesse. Miks ikkagi? Keegi peale riigipea ise ei tea ja tema pähe ei näe. Oodati siiski, et Putin avab oma trikikoti hiljem ja teeb seda väiksema segadusega.  Asjade selgitamiseks võttis «Maailm taskus» appi poliitikaanalüütiku Karmo Tüüri.

15. jaanuaril paiskas Putin oma riigi kaosesse. Miks ikkagi? Keegi peale riigipea ise ei tea ja tema pähe ei näe. Oodati siiski, et Putin avab oma trikikoti hiljem ja teeb seda väiksema segadusega.  Asjade selgitamiseks võttis «Maailm taskus» appi poliitikaanalüütiku Karmo Tüüri.

Saates arutletakse Venemaa-vastaste sanktsioonide tõhususe üle. Stuudiokülalised on Raivo Vare ja Karmo Tüür.Saadet juhib Ahto Lobjakas.

Saates arutletakse Venemaa-vastaste sanktsioonide tõhususe üle. Stuudiokülalised on Raivo Vare ja Karmo Tüür.Saadet juhib Ahto Lobjakas.

Vaatleme suhteid kolmnurgas Venemaa-Ukraina-Valgevene. Küsime, mil moel mõjutab Ukraina kriis Vene-Valgevene suhteid ning kas Valgevene on tõepoolest Venemaa järgmine sihtmärk, nagu mitmed vaatlejad on ennustanud.Stuudios on Riigikogu liige Mart Nutt, Välispoliitika instituudi uurija Karmo Tüür ja saatejuht Peeter Kaldre.Kuula 7. märtsil kell 14.05.

Vaatleme suhteid kolmnurgas Venemaa-Ukraina-Valgevene. Küsime, mil moel mõjutab Ukraina kriis Vene-Valgevene suhteid ning kas Valgevene on tõepoolest Venemaa järgmine sihtmärk, nagu mitmed vaatlejad on ennustanud.Stuudios on Riigikogu liige Mart Nutt, Välispoliitika instituudi uurija Karmo Tüür ja saatejuht Peeter Kaldre.Kuula 7. märtsil kell 14.05.