Podcasts about kasahstani

Saate teema on Kasahstani riigi saatus alates riigi loomisest kuni tänapäevani. Loo keskmes on üle kolmekümne aasta Kasahstani valitsenud Nursultan Nazarbajevi (sünd 1940; president 1990-2019) võim.

Võtame vaatluse alla küberrünnakud Ukrainas, Kasahstani krüptomaailma ja uudised elektriautode maailmast. Pikemalt räägime koos Mart Noorma ja Elmo Tempeliga James Webbi teleskoobist. Stuudios on Andrus Raudsalu, Indrek Vaheoja, Kristjan Pillak ja Mait Tafenau.

Tänase saate külaline Erki Palusoo on käinud mootorrattamatkadel paljudes erinevates paikades – Suurbritanniast kuni Kasahstani ja Tadžikistanini välja. Motikaga sõitmist on Erki armastanud suure osa elust, motomatkad avastas ta enda jaoks aga veidi üle kümne aasta tagasi, mil suundus Ukrainasse. Erki hinnangul on mootorrattaga reisimine vahetum kogemus, lisaks näed lähemalt inimeste elu ja pääsed rohkematesse paikadesse. Saates jutustab Erki, mis sekeldustesse on ta teel sattunud (nii üksi kui seltskonnaga), mis on parim paik motomatkaks, millise ilmaga on kõige meeldivam kulgeda, kus on kõige kiuslikum politsei, miks tuleb just linnades väga ettevaatlik olla ja palju muud. Samuti tunnistab saatekülaline, et tema unistuseks on sõita motikaga ümber maakera – selleks on aga vaja omajagu raha ja aega. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on mitmekülgse telekomi ja tehnoloogia valdkonna tippjuhi taustaga Arti Ots. Täna juhib ta uue põlvkonna kommunikatsioonioperaatori Netmore laienemist Euroopas. Varasemalt oli ta Kasahstani suurima mobiilioperaatori Kcell tegevjuht, Telia Euraasia piirkonna äriarenduse ja kommertsvaldkonna juht ning enne seda osales aastaid Elioni (Telia) arendamisel turundus -ja tegevjuhina. Minul oli õnn ja au koos Artiga Elionis töötada viis aastat. Artiga räägimegi, milline on olnud tema arenguteekond juhina ning millised on need põhimõtted ja tõekspidamised, mis on tema tänase juhtimiskäekirja aluseks. Äge vestlus oli – kuulake ikka! “Minu esimene tõsisem kriis juhina saabus siis, kui mu meeskond enam ühel hetkel ei toiminud. Kui nüüd tagasi mõelda, siis see väljendus selles, et ma soovisin olla liiga hea kõigi vastu. Minus oli soov meeldida kõigile ning olla teiste poolt juhina laitmatult aktsepteeritud. Ja see toimimisviis jooksis lihtsalt ühel hetkel kokku. Selle tagajärjel tegin kõvasti tööd iseendaga, kaasasin selleks ka terapeudi kampa, kes aitas mul vaadata nö maski alla ning tõmmata lahti see võltskiht, mille ma juhina endale peale olin ehitanud. Ma sain selle töö käigus aru, et ausad suhted nii iseenda kui ka teistega on usaldusliku meeskonnatöö üheks vundamendiks. See aitas luua mul meeskonnas oluliselt parema koostööõhkkonna. See aitas luua kõrge usaldusliku siseõhkkonna, kus parimad tulemused said hakata sündima. Tundsin ise juhina, et me jõudsime meeskonnaga soovitud tulemusteni oluliselt tõhusamalt, kui meil oli omavahel saavutatud kõrge usaldustase ja ma ei pidanud enam nö maski ees kandma. Ja loomulikult ei ole see lihtne. Muidugi tahtsin ma olla, piltlikult öeldes, Liivimaa parim ratsutaja – kes seda ei tahaks! Aga see kasu, mis sellisest ausast ja vahetust kontaktist tõuseb, on märkimisväärselt suurem kui see pingutus ebamugavustunde ületamisel, et olla ausam ja siiram ja ehedam. Ma ütleks isegi nii, et tänapäevaseid keerulisi ärisid, eriti arvestades veel meie ülimuutlikku keskkonda, ei ole võimalik edukalt juhtida ausate suheteta meeskonnas.” – Arti Ots Kuulake ikka ...

Madisel on kurbi uudiseid, Triin kuulis podcastile komplimente. Pokaalides loksub punane Santiago de Chile Cabernet Sauvignon Tšiilist. Räägime poolpalja huumorikalendri teinud briti arboristidest ning Kasahstani musklimehest, kes seksnukuga abiellus. Tulevad ka mõned feminismiminutid seksnukkude teemal ning mõned poliitikaminutid maskide ja "põrgu on teised inimesed"-teemal. Paljastame ka oma järgmise katsetusvideo teema ja räägime jõuluhulluse algusest.

Tänase saate külaline Heliis Nemsitsveridze loobus oma tööst Eestis ja läks Venemaale vabatahtlikuks. Heliis tunnistab, et Eesti noore jaoks on Venemaa tuttav, kuid samas täiesti tundmatu. Niisiis valis tema oma ajutiseks elupaigaks linna, kuhu nii palju turiste ei satu. Selleks oli Volga keskjooksul Kasahstani piiri lähedal paiknev Samara. Kuigi tegemist on ligi kahe miljoni elanikuga linnaga, oli see Heliisi hinnangul täielik küla. Veelgi enam, kohale jõudes ootas teda ees kultuurišokk. Heliis jutustab saates ka sellest, kuidas välismaalased on kvaliteedimärgiks, millised on kohalike väärarvamused eestlaste kohta, mis on levinud stereotüübid, mida arvatakse poliitikast ning milline on keskmise venelase eluolu. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Nagu lubatud, on sel nädalal eetris koguni kaks "Futboliidi" saadet: neljapäevases taskuhäälingus on saatejuhi Raul Ojassaare külaliseks hiljuti Eesti jalgpallikoondise abitreenerina ameti maha pannud Janno Kivisild. Endiselt aga Eesti Jalgpalli Liidus tehnilise direktorina töötav Kivisild räägib saates põhjalikult sellest, milliste kitsaskohtadega tuleb vutiliidul hetkel eelkõige tööd teha, et meie jalgpall saaks Euroopa tipule lähemale nihkuda. Samuti räägitakse pisut Eesti koondise tegemistest ning Kivisilla enda senisest karjäärist ja tulevikust. Kas praeguseks 42-aastane, aga koguni 20 aastat Eesti (vahepealse põikega Kasahstani) koondise juures abitreeneriks olnud Kivisild näeb end samasse rolli kunagi ka naasmas? Millised on tema ambitsioonid peatreeneriks saada? Head kuulamist!

813. saates tuleb juttu Kasahstani, Doni ja Krimmi sakslastest ning nende edasisest käekäigust.

813. saates tuleb juttu Kasahstani, Doni ja Krimmi sakslastest ning nende edasisest käekäigust.

813. saates tuleb juttu Kasahstani, Doni ja Krimmi sakslastest ning nende edasisest käekäigust.

813. saates tuleb juttu Kasahstani, Doni ja Krimmi sakslastest ning nende edasisest käekäigust.

Tänase saate külaline Madle Timm ehk Wandersell pajatab oma põnevatest seiklustest Kesk-Aasias, eesotsas Kasahstanis ja Kõrgõzstanis. Ta jutustab, kuidas õpetas kohalikus koolis lapsi, mängis jõuluvana, nägi lamba tapmist ja palju muud. Samuti avab ta Kesk-Aasia kommete maailma, näiteks kuidas pruudiröövi käigus abikaasa leitakse. Madle on küll kõigest 25-aastane, kuid selles vanuses on Kasahstani ja Kõrgõzstani naistel tavaliselt juba kolm last ja lehmakari. Kui kohalikud kuulsid, et Madlel lapsi ega meest pole, üritasid sõbralikud inimesed kohe abistada kaasa leidmisel. Lõpetuseks vastab Madle stampküsimustele, mida maailmaränduritelt alati küsitakse, näiteks kust tuleb reisimiseks raha, miks on põnev üksi rännata ja muud.

Olga Tsoi on korealanna ja sündinud Tallinnas. Kuna tema ema deporteeriti koos arvukate korealastega omal ajal Kasahstani, ei olnud seal peres eriti korea traditsioone. Paljud korealased paraku venestusid ja Olga leiab, et see on loomulikult kurb. Ent tema elu on kiire ja juurte otsimisega pole aega tegeleda.

Olga Tsoi on korealanna ja sündinud Tallinnas. Kuna tema ema deporteeriti koos arvukate korealastega omal ajal Kasahstani, ei olnud seal peres eriti korea traditsioone. Paljud korealased paraku venestusid ja Olga leiab, et see on loomulikult kurb. Ent tema elu on kiire ja juurte otsimisega pole aega tegeleda.

Professor Aadu Musta eestvedamisel on TÜ arhiivinduse õppetool alates 2000. aastast korraldanud uurimisekspeditsioone Siberi, Kaug-Ida ja Kasahstani arhiividesse. Kaug-idas Vladivostokis tehti tööd kahes arhiivis: Venemaa Kaug-Ida Riiklikus Kaug-Ida Ajalooarhiivis ja ja Primorje krai Riiklikus Arhiivis.

Professor Aadu Musta eestvedamisel on TÜ arhiivinduse õppetool alates 2000. aastast korraldanud uurimisekspeditsioone Siberi, Kaug-Ida ja Kasahstani arhiividesse. Kaug-idas Vladivostokis tehti tööd kahes arhiivis: Venemaa Kaug-Ida Riiklikus Kaug-Ida Ajalooarhiivis ja ja Primorje krai Riiklikus Arhiivis.

Professor Aadu Musta eestvedamisel on TÜ arhiivinduse õppetool alates 2000. aastast läbi viinud rea uurimisekspeditsioone Siberi, Kaug-Ida ja Kasahstani arhiividesse. Kaug-idas Vladivostokis tehti tööd kahes arhiivis: Venemaa Kaug-Ida Riiklikus Kaug-Ida Ajalooarhiivis ja ja Primorje krai Riiklikus Arhiivis.

Professor Aadu Musta eestvedamisel on TÜ arhiivinduse õppetool alates 2000. aastast läbi viinud rea uurimisekspeditsioone Siberi, Kaug-Ida ja Kasahstani arhiividesse. Kaug-idas Vladivostokis tehti tööd kahes arhiivis: Venemaa Kaug-Ida Riiklikus Kaug-Ida Ajalooarhiivis ja ja Primorje krai Riiklikus Arhiivis.

Professor Aadu Musta eestvedamisel on TÜ arhiivinduse õppetool alates 2000. aastast läbi viinud rea uurimisekspeditsioone Siberi, Kaug-Ida ja Kasahstani arhiividesse. Kaug-idas Vladivostokis tehti tööd kahes arhiivis: Venemaa Kaug-Ida Riiklikus Kaug-Ida Ajalooarhiivis ja ja Primorje krai Riiklikus Arhiivis

Professor Aadu Musta eestvedamisel on TÜ arhiivinduse õppetool alates 2000. aastast läbi viinud rea uurimisekspeditsioone Siberi, Kaug-Ida ja Kasahstani arhiividesse. Kaug-idas Vladivostokis tehti tööd kahes arhiivis: Venemaa Kaug-Ida Riiklikus Kaug-Ida Ajalooarhiivis ja ja Primorje krai Riiklikus Arhiivis

Professor Aadu Musta (pildil) eestvedamisel on TÜ arhiivinduse õppetool alates 2000. aastast korraldanud uurimisekspeditsioone Siberi, Kaug-Ida ja Kasahstani arhiividesse. Kaug-idas Vladivostokis tehti tööd kahes arhiivis: Venemaa Kaug-Ida Riiklikus Kaug-Ida Ajalooarhiivis ja ja Primorje krai Riiklikus Arhiivis

Professor Aadu Musta (pildil) eestvedamisel on TÜ arhiivinduse õppetool alates 2000. aastast korraldanud uurimisekspeditsioone Siberi, Kaug-Ida ja Kasahstani arhiividesse. Kaug-idas Vladivostokis tehti tööd kahes arhiivis: Venemaa Kaug-Ida Riiklikus Kaug-Ida Ajalooarhiivis ja ja Primorje krai Riiklikus Arhiivis

Siberi all mõistetatakse praegu ainult Venemaa Föderatsiooni territooriumi. Ajaloos on Siberi alla kuulunud ka Kasahstani kirdeosa ja Venemaa Kaug-Ida. Siberi all on mõistetud ka lihtsalt väga kauget maad.

Siberi all mõistetatakse praegu ainult Venemaa Föderatsiooni territooriumi. Ajaloos on Siberi alla kuulunud ka Kasahstani kirdeosa ja Venemaa Kaug-Ida. Siberi all on mõistetud ka lihtsalt väga kauget maad.