"Müstiline Venemaa" on Venemaa ajaloole pühendatud saatesari, mis käsitleb eri külgi ja epohhe Venemaa ajaloo algusest kuni 20. sajandini. Vaatluse all on nii poliitiline ajalugu kui kultuurilugu.Saade on palju kordi valitud kuulajate poolt Vikerraadio lemmiksaateks. Saatejuht on David Vseviov, heli…
1930. aastate alguses kehtestati parandused kriminaalkoodeksis, millega homoseksuaalsed suhted meeste vahel muudeti ametlikult kriminaalkuriteoks.
Vahetult pärast oktoobripööret Nõukogude Venemaal valitses perepoliitikas suhteline liberaalsus ning homoseksualism ei olnud kriminaalselt karistatav.
Oleme valdavalt aastas 1968. Ajastus, mida tagantjärele kutsutakse külma sõja perioodiks.
Juttu on Brežnevi pojast Jurist ja märgilistest sündmustest, mis leidsid aset 1968. aastal.
Seekord räägime Nõukogude liidu juhi Leonid Brežnevi tütre Galina elust pärast isa surma, mil ta kaotas privileegid ja positsiooni nõukogude süsteemis.
Seekord on tähelepanu all NSV Liidu siseministri (1968–1982) Nikolai Štšolokovi elu ja tegevus Leonid Brežnevi valitsemisajal.
Galina Brežneva oli Nõukogude Liidu juhi Leonid Brežnevi tütar, kes kasvas üles privilegeeritud tingimustes, olles tuntud oma ekstravagantse eluviisi ning kapriisse iseloomu poolest.
Jätkame eelmises saates alustatud meenutustega vene kirjanik ja kunstnik Vladimir Voinovitši elust.
Saate peategelane on vene kirjanik ja kunstnik Vladimir Voinovitš.
Saates tuleb juttu ajakirja "Novõi Mir" peatoimetajast Aleksandr Tvardovskist.
Nikita Hruštšovi tütar Rada oli ajakirjanik ja tõlkija ning Hruštšovi noorim poeg Sergei tegeles Nõukogude Liidu kosmose- ja raketitehnoloogiaga.
Saates tuleb juttu Nikita Hruštšovi lastest, nende hulgas tema pojast Leonidist, kes oli nõukogude sõjaväelendur ning langes Teises maailmasõjas.
Seekord tuleb juttu olulistest sündmustes maailmas, mis leidsid aset aastatel 1968/69, näiteks üliõpilaste rahutustest Prantsusmaal või inimese jõudmisest Kuule.
Saates räägime filmidest ja filminäitlejatest, kes kuulutati ajakirja "Sovetski ekran" lugejate poolt 1968. aasta parimateks.
1970. aastate alguses olid Hiina, NSV Liidu ja USA suhted keerulises muutumise faasis. Hiina ja NSV Liidu suhted olid halvenenud, kuna kahe riigi vaheline ideoloogiline ja territoriaalne konflikt teravnes, eriti pärast 1960. aastate lõpus toimunud piiri- ja sisepoliitilisi erimeelsusi.
Seekord tuleb juttu 1969. aasta märtsis puhkenud sõjalisest konfliktist NSV Liidu ja Hiina Rahvavabariigi vahel.
NSV Liidu ja Hiina suhete halvenemine algas 1950. aastate lõpus, kui riigijuhtide Mao Zedongi ja Nikita Hruštšovi läbisaamine kujunes üsna jahedaks.
Oleme Tšehhoslovakkia sündmuste juures augusti lõpus 1968. aastal.
Sõjalise operatsiooni koondnimetusega "Doonau" peamiseks eesmärgiks oli Tšehhoslovakkia pealinna Praha kiire hõivamine, et neutraliseerida Dubčeki valitsus ning saavutada täielik kontroll.
21. augustil 1968 sisenesid Nõukogude Liidu ja Varssavi Pakti liitlasriikide (Poola, Saksa DV, Ungari ja Bulgaaria) väed Tšehhoslovakkiasse.
1968. aasta augustis otsustas Kreml kasutada Tšehhoslovakkias sõjalist jõudu, et lõpetada sotsialistliku süsteemi reformid.
1968. aasta juuli lõpus toimus NSV Liidu ja Tšehhoslovakkia juhtide kohtumine Čierna nad Tisou linnas Slovakkias.
Tšehhoslovakkias toimunud reformiliikumise 1968. aasta suveks välja kujunenud seisukohad tekitasid Nõukogude Liidu juhtkonnas tõsist muret, nähes sellist arengut ohuallikana sotsialistliku režiimi stabiilsusele.
Tšehhoslovakkia küsimuses otsuste tegemisel toetus Moskva juhtkond eelkõige Prahas viibinud NSV Liidu suursaadiku aruannetele, jälgides poliitilist olukorda ja reformide arengut kohapeal.
Oleme 1968. aasta kevades, kui poliitiline suund, mille kuulutab välja Tšehhoslovakkia juhtkond läheb täielikku vastuollu meeleoludega, mis valitsevad Moskva võimuladvikus.
1968. aasta suvel toimusid Tšehhoslovakkias olulised sündmused koondnimega Praha kevad.
Oleme jätkuvalt aastas 1968, mil Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei juhtkonnas toimusid muutused, kui jaanuaris tõusis parteijuhiks Aleksander Dubček. Ta alustas liberaliseerimisprotsessi, mis hõlmas sõnavabaduse suurendamist, tsensuuri leevendamist ja majandusreformide rakendamist, püüdes moderniseerida sotsialistlikku riiki.
1968. aasta suveolümpiamängud olid esimesed olümpiamängud, mis peeti nii-öelda kolmandas maailmas, Ladina-Ameerikas, Mehhikos.
KGB mängis Nõukogude Liidus olulist rolli spordielu juhtimisel ja kontrollimisel.
Oleme aastas 1968, mil toimusid Euroopa jalgpalli meistrivõistlused Itaalias. Turniir jäi meelde sellega, et üks poolfinaal otsustati mündiviskega, kuna Itaalia ja Nõukogude Liidu vaheline mäng lõppes väravateta viigiga ja lisaajal väravaid ei löödud.
1104. saates räägime Vene Õigeusu kirikuelu valdkondadest, mis pakkusid enim huvi julgeoleku organitele.
Leonid Brežnevi valitsemisajal püüdis KGB hoida kirikut kontrolli all, et piirata selle mõju ühiskonnas ja kasutada seda riiklike huvide edendamiseks.
Nikita Hruštšovi valitsusajal korraldati ulatuslikke kampaaniaid religiooni vastu ning suleti hulgaliselt kirikuid ja kloostreid. Koolides ja meedias levitati ateistlikku propagandat ning religioosse sisuga kirjanduse trükkimine keelati.
Leonid Brežnevi autokollektsioon oli erakordselt suur ning sinna kuulusid teiste seas ka luksuslikud ja unikaalsed autod.
NSV Liidu juhid Lenin, Stalin ja Hruštšov sõitsid peamiselt välismaist päritolu autodega.
Seekord võtame kokku eelnevates saadetes jutuks olnud Leonid Brežnevi harrastused, räägime lõbusatest seikadest tema elus ning kuuleme, miks Brežnev kogus vanu raamatuid.
Jekaterina Furtseva oli Nõukogude Liidu kultuuriminister aastatel 1960–1974. 1960. aastate alguses, Hruštšovi sula ajal, võimaldas Furtseva osaliselt suuremat loomingulist vabadust, mis tõi esile mitmeid uuenduslikke teoseid erinevates žanrites.
Seekord tuleb juttu kultuurisündmustest, mida kureeris Jekaterina Furtseva.
Saates tuleb juttu Jekaterina Furtseva tegevusest kultuuriministrina ning hinnangutest saavutatule.
Jekaterina Furtseva oli silmapaistev Nõukogude Liidu poliitik ja esimene naine, kes sai NLKP Keskkomitee täieõiguslikuks liikmeks ning ka Moskva linnakomitee sekretäriks ja hiljem esimeseks sekretäriks, positsioon, mis andis talle suure võimu linna juhtimisel.
Armand Hammeri ja Leonid Brežnevi vahel kujunesid aastate jooksul soojad ja südamlikud suhted, mis aitasid kaasa mitmete diplomaatiliste ja äriliste algatuste elluviimisele, soodustades USA ja Nõukogude Liidu majanduslikku ja poliitilist koostööd.
Armand Hammer (1898-1990) oli silmapaistev USA ärimees, kes oli tuntud oma heade suhete poolest Nõukogude Liidu juhtidega, sealhulgas Lenini ja hiljem teiste NSV Liidu liidritega.
Jätkame eelmises saates alustatud teemaga, kus tähelepanu all olid kingitused, mida Leonid Brežnevile meeldis saada või kinkida.
Saadet alustame Kiievi tordi ja Kiievi kotleti retseptide sünnilooga. Veel räägime kingitustest, mida Leonid Brežnevile meeldis saada ja mida teistele kinkida ning kuuleme kelladest, mida kandsid teised NSV Liidu juhid.
Leonid Brežnevi esinemised olid sageli monotoonsed ja ilmetud, jättes kuulajatele igava ja üheülbalise mulje. Brežnevi tervis ja vanus mõjutasid samuti tema esinemisoskust, muutes tema kõned tihti aeglaseks ja kohmakaks.
Seekord tuleb juttu Leonid Brežnevi suhetest teiste sotsialistlike riikide liidritega ning juhtumistest, mis leidsid aset Brežnevi välisvisiitidel.
David Vseviov
Seekord tuleb juttu Leonid Brežnevi jahiretkedest koos teiste võimukandjatega nii kodu- kui välismaalt, kus küttimise kõrval oli oluline jahiseltskonna omavaheline suhtlus, poliitiliste sidemete loomine ja tugevdamine.
Leonid Brežnevil oli pikaajaline suitsetamisharjumus, mis aja kulgedes tekitas talle mitmeid terviseprobleeme.
1973. aastal esilinastunud teleseriaal "Seitseteist kevadist hetke" oli inspireeritud samanimelisest Julian Semjonovi romaanist, mis jutustab Nõukogude luure majorist Maksim Issajevist ehk Standartenführer Max Otto von Stirlitzist, keda kehastas Vjatšeslav Tihhonov.