Podcasts about krimmi

Kolmapäeval peaksid Londonis kohtuma USA, Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Ukraina delegatsioonid, et arutada taas rahuettepanekuid. Millised rahutingimused laual on ja kas sedapuhku nõutakse Ukrainalt vaid Krimmi loovutamist või veel midagi, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» julgeolekuekspert Rainer Saksaga. Saatejuht on Ulla Länts. Seotud lood

Ukrainlased on suutnud Krimmi õhukaitsesse korralikud augud tekitada ja ründavad viimastel päevadel aktiivselt ka teisi Venemaa piirkondi. Kas need on märgid, et sõjaline abi on rindele jõudnud ja Ukrainal on võimalus mõnes rindelõigus initsiatiiv haarata, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» kindralmajoriga reservis Neeme Väliga. Saatejuht on Ulla Länts.

Ukraina rünnakud Krimmi vastu muutuvad üha tõsisemaks. Kuna Krimmi õhutõrje on kehv, kardavad venelased Ukraina armee maabumist Krimmi läänerannikul. Kas see võiks lähitulevikus juhtuda, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» sõjanduseksperdi ja riigikogu liikme Leo Kunnasega.

Ukraina sõjaväeluure teatel õnnestus Ukrainal tagasi vallutada Mustal merel Krimmi lähedal asuvad gaasi- ja naftaplatvormid, mis olid Venemaa kontrolli all alates 2015. aastast. Kas see võiks olla samm kogu Krimmi vabastamise suunas ja kui palju on üldse suve jooksul edasi liigutud, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhi Indrek Kannikuga. Saatejuht on Ulla Länts.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on lubanud, et iga päev tehakse tööd muutmaks Krimmi vabastamine võimalikuks ja läbimõelduks. Kas praegune olukord rindel näitab, et see on lähiajal võimalik, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» sõjanduseksperdi ja riigikogu liikme Leo Kunnasega. Saatejuht on Ulla Länts.

Kui kaua Krimmi sild veel ronge kannab? Mida tahab Kreml saada vastutasuks selle eest, et ta viljalaevu ei pommitaks? Millal kaotab Vene sõjavägi ülekaalu õhus? Värsketest arengutest Ukrainas annab ülevaate julgeolekuekspert Rainer Saks. Saadet juhib Kadri Tammepuu.

1006. saates räägime Venemaa kuninglikule perekonnale ehitatud Livadia paleest erilise kliima ja rikkaliku loodusega Krimmi poolsaarel, mis oli Venemaa keisrite ja hiljem ka Nõukogude Liidu juhtide meelispuhkepaik.

1006. saates räägime Venemaa kuninglikule perekonnale ehitatud Livadia paleest erilise kliima ja rikkaliku loodusega Krimmi poolsaarel, mis oli Venemaa keisrite ja hiljem ka Nõukogude Liidu juhtide meelispuhkepaik.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ignar Fjuk ja Ainar Ruussaar. Muinsuskaitseameti juht Liisa Pakusta lahkus ametist, aga miks? Variante on mitmeid! Ning Maarjamäelt eemaldati punaväelaste mälestustahvlid, vaikselt, peaaegu salaja. Plahvatus vigastas Krimmi ja Venemaad ühendavat Kertši silda päev pärast Putini 70. sünnipäeva. Paistab, et see on ukrainlaste kätetöö. Mis sellele järgneb? Lennart Meri 30 presidendina. Vaat see oli alles trikimees! Välisluure sai uueks juhiks Rosina. Meenutame kaitseväe luureskandaali. Putini superjaht hiilis Saaremaa lähedal.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ignar Fjuk ja Ainar Ruussaar. Muinsuskaitseameti juht Liisa Pakusta lahkus ametist, aga miks? Variante on mitmeid! Ning Maarjamäelt eemaldati punaväelaste mälestustahvlid, vaikselt, peaaegu salaja. Plahvatus vigastas Krimmi ja Venemaad ühendavat Kertši silda päev pärast Putini 70. sünnipäeva. Paistab, et see on ukrainlaste kätetöö. Mis sellele järgneb? Lennart Meri 30 presidendina. Vaat see oli alles trikimees! Välisluure sai uueks juhiks Rosina. Meenutame kaitseväe luureskandaali. Putini superjaht hiilis Saaremaa lähedal.

Rahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse direktor Indrek Kanniku sõnul võib Venemaa plaanida Krimmi ühendamist maismaal või hoopis rinde nihutamist otse Kiievi lähedale. Kolmapäeval ütles kaitseväe juhataja kindral Martin Herem välja, et Ukrainas on sõda nähtavasti tulemas ja praeguseks on sama arvamust väljendanud ka USA president Joe Biden. Delfi „Erisaate“ liinil oli rahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse direktor Indrek Kannik, kes tõdes, et Venemaal on jäänud kaks võimalust: kas minna sõtta või saba jalgevahel taanduda, mis aga poleks nende macho-kultuuri arvestades usutav. Ukraina kliimat arvestades on venelastel vaja operatsiooniga seega alustada lähema nädala paari jooksul, sest juba märtsis muutuks maapind sõjapidamiseks liiga pehmeks. Kannikut küsitles Venemaa plaanide ja Ukraina kaitsevõime kohta Raimo Poom.

„Eesti annaks Ukrainale rakette ja suurtükke, mille puhul on ratsionaalselt ette nähtav, et nende ohvriks langevad Donbassi elanikud,“ kirjutas ta enne aasta lõppu oma Facebooki postituses, mis leidis tsiteerimist ka kremlimeelses meedias. „See on otseses vastuolus Minski lepetega, mis nõuab konflikti mittesõjalist lahendust. Teiseks, kõigile on selge, et neid relvi plaanitakse võimalusel kasutada venelaste tapmiseks.“ Loone selgitas „Erisaatele“, et Javelini laskemoona või haubitsate saatmine rõhutaks justkui vajadust konflikti sõjaliselt lahendada, mis ei ole Minski lepetega kooskõlas. Parlamendiliige leiab, et Vene väed on olnud Ukraina piiril juba päris kaua aega ning ta ei näe, et oht oleks kuidagi oluliselt suurenenud. „Siis, kui Ukraina lõpetas ära Krimmi veega varustamise, oli mul küll tõsine mure, et Venemaalt võib oodata tugevamaid samme,“ tõi ta näite võimalikust reaalsest casus bellist. Loone sõnul on Putin otsinud kogu aeg läänega kokkulepet ning see pole tal õnnestunud. Niisuguses olukorras manitseb ta, et Eesti ei valaks õli tulle. Pigem võiksime toetada win-win olukordi nagu üldisem gaasilepe ühes Nord Stream 2 käikulaskmisega. Tema hinnangul ei tasu seejuures karta uut Müncheni lepet: „Kus on need Ühendriikide huvid, mis lähevad meie või Ukraina huvidega vastuollu? Sama gaasilepe tingimustel, et midagi ei muutu, ju ei läheks. Biden pole kindlasti selline president, kes vilistaks oma liitlaste peale isegi siis, kui nood püüavad käituda ebamõistlikult. Saates veel: Kui legitiimseks pidada Putini julgeolekuhuve ning garantiide nõudmist? Venemaal on siiski intensiivistunud järsult siseriiklik läänevastase propaganda. Mis hetkel oleme olukorras, kus ka vaimset mobilisatsiooni ei saa enam tagasi kutsud? Millise eeskuju annavad Venemaale viimased arengud Kasahstanis, kus Moskva on juba kohalike võimude palve peale sõjaliselt sekkunud? Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Nii EL-i kui NATO puhul on nii välis- kui kaitse- ja julgeolekupoliitiliste otsuste tegelikeks kandjateks liikmesriigid. Kas EL-i välis- ning kaitsepoliitiline otsustusarhitektuur vajab uut vundamenti? Kuidas peaksid EL ja NATO reageerima rahvusvahelise õiguse rikkumistele? Kas pidevad hukkamõistud taastavad demokraatia Valgevenes või vabastavad Krimmi? Kuidas mõõta sanktsioonide mõju ja mida teha, kui need ei mõju? Kui Eestit tabab tõsine julgeoleku oht, kas siis saame ka loota ainult tõsistele hukkamõistudele Twitteris? Kas EL-i lepingu vastastikkuse kaitse klausel (artiklis 42, lõige 7) ja NATO artikkel 5 saavad meid rünnaku puhul kaitsta? Arutelujuht: Viljar Veebel Osalejad:Karin Kaup-Lapõnin (Eesti 200), Eva-Maria Liimets (Keskerakond), Marko Mihkelson (Reformierakond), Marina Kaljurand (Sotsiaaldemokraadid) Arutelu korraldaja: Miltton New Nordics & Arvamusfestival

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson jt. parlamendiliikmed on  visiidil Ukrainas, et võtta osa Krimmi platvormi avaüritustest, osaleda Ukraina iseseisvusdeklaratsiooni vastuvõtmise aastapäeva tähistamisel ning külastada merepiiri Mariupoli lähistel. Delegatsioonil on kavas osalemine Krimmi platvormi ekspertfoorumil, kus on kõne all krimmitatarlaste õigused, Krimmi reintegreerimine, annekteerimise mitte-tunnustamine ning Aasovi ja Musta mere piirkonnaga seotud julgeolekuohud.

Venemaa vägede kuhjamine Ukraina piiri taha viitab, et mingil moel on kavas need ka käiku lasta. Politoloog Karmo Tüüri sõnul tahab Moskva ühelt poolt tõrjuda tagasi lääneriike ja Türgit, kuid ajendi võis anda ka lihtlabane kättemaksuhimu. „Praegu on Venemaa peaeesmärk hoida ära igasugused jutud NATO laienemisest tema piiride poole. Mitte et see väga tõenäoline oleks, aga kuna Ukraina pool on hakanud seda trummi jälle kõvemini taguma, ütleb Venemaa juba preventiivselt, et „ärge isegi mõelge“,“ selgitas ta Kremli mõtlemist. „Sest niipea, kui te selle päriselt teemaks võtate, me teid karistame.“ Tüür rõhutas aga, et rumal ning saamatu oleks poliitika, mida tehakse vaid ühe eesmärgiga. Suurt üldist strateegiat – tõrjuda läänt – saab kasutada ka väikeste taktikaliste eesmärkide saavutamiseks. „Üks neist võib olla tahtmine karistada Volodõmõr Zelenskõid selle eest, et ta kõrvaldas [oma administratsiooni ülema] Viktor Medvetšuki. Tema oli Putinile lähedalseisev isik, kes oli kõrgeim Ukraina eesmärkidele vastu töötav Ukraina tippametnik.“ Tüüri sõnul vastab see kriminaalse maailma mängureeglitele: „Kui sina hakkad mulle vastu, siis mina pean sind karistama, muidu ma enam ei ole boss.“ Ehkki ka Päevalehes väljendasid mitmed analüütikud kahtlusi, kas Venemaal ikka piisab operatsioonide läbiviimiseks jõudu. „Neid ei ole liiga vähe,“ pole Tüür nõus. „Sissetungimiseks on sellest piisav. Vallutatud territooriumite hoidmiseks võib-olla mitte. Ei saa öelda, et vägesid oleks liiga vähe selleks, et teostada Osseetia-stiilis karistusoperatsiooni. Väed on kohale toodud selleks, et lahendada mingisugune taktikaline ülesanne.“ „Ainuke nii taktikaliselt kui strateegiliselt mõtestatud operatsioon oleks luua maismaaühendus Krimmiga, et ei oleks ainult üle silla toitmine. Teine oleks jõuda mööda Musta mere rannikut Moldovani ning ühendada ka Transnistria,“ vaagis ta võimalikke variante. „Need on sõjaliselt planeeritavad ning täideviidavad eesmärgid. Aga kas seda on mõtet teha? Tüür kinnitab, et lääne vastusammud on Venemaale märksa valusamad kui nad välja näitavad. Sanktsioonid töötavad. Aga kuidas, kuulake saates, kus käsitleme veel teemasid: Muidugi tuuakse paralleele 2014. aastaga, kus oli vaja Putini populaarsust turgutada. Kuivõrd see nii labaselt läbinähtav stsenaarium võiks praegu toimida? Palju võiks seda kõike seostada Aleksei Navalnõiga, vajadusega tähelepanu kõrvale juhtida? Möödunud konflikti ajal 2014. oli Joe Biden (või vähemalt Obama administratsioon) võrdlemisi rahutuvi positsioonil, manitses pigem Ukrainat relvi mitte kasutama. Nüüd kinnitatakse „vankumatut toetust“ Ukrainale. Palju ukrainlased ameeriklastele loota võivad? Ning – mängu on astunud uus tegija: Türgi. Zelenskõi külastas hiljuti Istanbuli ja türklased viitasid kiirelt, et pärast Krimmi hõivamist on julgeolekutasakaal Mustal merel muutunud. Vene ja Türgi huvid viimase aasta jooksul eks-NSVL-is mujalgi kokku põrkunud. Aga Ukraina on märksa suurem pirukas kui Armeenia. Mis kohal on Ukraina julgeolek Istanbuli poolt vaadatuna? Mis on maailmal üldse varuks sanktsioonide vallas? Isegi pärast Krimmi SWIFTIst väljaviskamiseni näiteks ei mindud… Kuula Krister Parise saadet Karmo Tüüriga siit!

Sel nädalal külastab Eestit Ühendkuningriigi välisminister Dominic Raab, nädala alguses toimus Eesti-Soome uue koostööraporti käivitamine, reedel korraldab Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena virtuaalse eri-istungi Krimmi annekteerimise 7. aastapäeva puhul, meelde tuletamaks, et Venemaa poolt hõivatud Krimm on tegelikult osa Ukrainast. Ning kindlasti Valgevene seisust. Nädala Tegija külaline on välisminister Eva-Maria Liimets. Saatejuht on Meelis Atonen.

Sel nädalal külastab Eestit Ühendkuningriigi välisminister Dominic Raab, nädala alguses toimus Eesti-Soome uue koostööraporti käivitamine, reedel korraldab Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena virtuaalse eri-istungi Krimmi annekteerimise 7. aastapäeva puhul, meelde tuletamaks, et Venemaa poolt hõivatud Krimm on tegelikult osa Ukrainast. Ning kindlasti Valgevene seisust. Nädala Tegija külaline on välisminister Eva-Maria Liimets. Saatejuht on Meelis Atonen.

Veel aprillis kirjutas ERR-i Moskva korrespondent Anton Aleksejev, et venelasi jahmatab, kui kõvasti on võimuvertikaal viiruse rünnaku all kõikuma löönud. Kuid Kreml õppis kiiresti. „Venelastele sai kiiresti selgeks, et nad pole mingis mõttes erilised, nad nakatuvad koroonasse sama moodi nagu inimesed läänes,“ rääkis Aleksejev intervjuus Krister Parisele. „Ka Vene riik käitub täpselt samuti kui lääs. Kehtestab piirangud, püüab eriti palju raha oma inimestele mitte maksta… Taktika on täpselt sama.“ Kirjeldades praegust koroonaolukorda Moskvas, tõi Aleksejev esile, et seal on lõpetatud riskirühma ehk pensionäride tasuta sõit metroos, samuti tohib ühistransporti kasutada üksnes maski ja kinnastega. Aga baarid on lahti ja kui ka õhtul nad kinni pannakse, jätkuvad erapeod suletud uste taga. Ka Venemaa on töötanud välja enda koroonavaktsiini Sputnik V, mille vastu on näiteks suur huvi Eestis elavatel Vene kodanikel, kes paluvad suisa võimalust lasta end vaktsineerida Venemaa saatkonnas. Sest vaktsiin näib töötavat, mis sest, et ta pälvis läänes kriitikat, kui juba augustis veel enne suuri inimkatseid välja tuldi. „See, et sina ei saanud auto ostmise momendil teha proovisõitu, ei tähenda, et auto ise on halb,“ märgib Aleksejev. Kuid Venemaal tervikuna suhtub vaktsineerimisse skeptiliselt tervelt 50% elanikkonnast. Aleksejevi sõnul on taoline skepsis ootuspärane: „Vaktsiini usalduse vastu mängis see, et Venemaa on justkui kogu maailma vastu viimase mitme aasta jooksul sõjas. Et ka vaktsiin oli otsekui meie vastus läänele: meie olime esimesed. Peaaegu nagu Hruštšovil, et püüda kinni ja minna mööda Ameerikast. Aga. Kes ütleb, et tehke endale vaktsiin? Ikka samad propagandistid, kes ütlevad, et „meid pole siin“ Krimmi kohta või et meie Malaisia Boeingut alla ei lasknud. Kõik ju saavad aru, et nad valetavad – mis sest, et riigi huvides. Miks neid siis usaldada?“ Tõsi, olukord võib muutuda siis, kui ka Vladimir Putin end vaktsineerida laseb, nagu ta on ka lubanud teha. -- Saates veel Aga mida õppis enda jaoks Kreml peale selle, et kruvisid tuleb tõhusamalt kinni keerata? Miks ei tea Vene tšinovnik kunagi ette, mida Putin otsustab? Miks suhtub Kreml üleolevalt võimalusse, et Valgevene protestid kanduksid ka tema territooriumile? Kuidas Venemaal sõjas Armeenia ja Aserbaidžaani vahel tegelikult läks? Ja kes on president 1. jaanuaril 2022… Kuulake Krister Parise vestlust Anton Aleksejeviga siit!

Sellel nädalal räägime Nikita Hruštšovi karjäärist nõukogude võimuaparaadis ning 1954. aastal tehtud otsusest anda Krimmi oblast Ukraina NSV koosseisu.

Sellel nädalal räägime Nikita Hruštšovi karjäärist nõukogude võimuaparaadis ning 1954. aastal tehtud otsusest anda Krimmi oblast Ukraina NSV koosseisu.

Sellel nädalal räägime Nikita Hruštšovi karjäärist nõukogude võimuaparaadis ning 1954. aastal tehtud otsusest anda Krimmi oblast Ukraina NSV koosseisu.

Sellel nädalal räägime Nikita Hruštšovi karjäärist nõukogude võimuaparaadis ning 1954. aastal tehtud otsusest anda Krimmi oblast Ukraina NSV koosseisu.

Dagurinn sem við uppgötvuðum GTA og hvað það er gaman að vera krimmi, Brynjar Már vill fá eitthvað óvænt þegar hann opnar klósettið, Krummi fékk 9.5 í hundaprófinu, Ingó var á línunni og sagði okkur hverjir verða næstu gestir hjá honum á Stöð2, Ellen er komin aftur á skjáinn, Omnomm súkkulaðið slær í gegn, reglur úr æskunni, Brynjar Már fór í sleik við krumma, Vala var á línunni og ræddi Falsk off og Daniel Craig er með allt of lítinn haus.

Dagurinn sem við uppgötvuðum GTA og hvað það er gaman að vera krimmi, Brynjar Már vill fá eitthvað óvænt þegar hann opnar klósettið, Krummi fékk 9.5 í hundaprófinu, Ingó var á línunni og sagði okkur hverjir verða næstu gestir hjá honum á Stöð2, Ellen er komin aftur á skjáinn, Omnomm súkkulaðið slær í gegn, reglur úr æskunni, Brynjar Már fór í sleik við krumma, Vala var á línunni og ræddi Falsk off og Daniel Craig er með allt of lítinn haus.

Infotarbimise harjumuste muutumine on toonud kaasa uue nähtuse – infokorratuse –, mille tuntuimaks sümptomiks on valeuudiste levik. See on kiirete tehnoloogiliste ja ühiskondlike muutuste kõrvalnäht. Väärinfo või valeuudiste levik pole tihtipeale pelgalt süütu vähesest süvenemisest tekkinud eksimus, vaid teadlik mõjutustegevus eesmärgiga teenida isiklikku, poliitilist või majanduslikku kasu. Inforünnakud on üks populaarsemaid tööriistu, mida autoritaarsed valitsused, aga üha enam ka erinevad huvigrupid oma eesmärkide saavutamiseks kasutavad. Teema tõstatus teravalt rahvusvahelise üldsuse teadvusse 2014. aastal, mil Venemaa annekteeris Krimmi ning alustas sõjategevust Ida-Ukrainas. Füüsilises ruumis toimuvat saatis intensiivne lahing inforuumis. Desinformatsioonil ja teistel inforünnakute taktikatel on selge mõju paljude riikide julgeolekupoliitilisele mõtlemisele ja käitumisele, aga ka inimeste turvatundele. Kaitseministeeriumi viimase avaliku arvamuse uuringu kohaselt tajuvad Eesti inimesed väärinfo ja valeuudiste laialdast levikut ühe suurema ohuna maailma julgeolekule. Viimatised sündmused koroonaviiruse pandeemiale reageerimisel kinnitasid taaskord, et ebakindlad olukorrad loovad soodsa kasvulava kõikvõimaliku väärinfo vohamisele ja inforünnakute läbiviimisele. Millised võiksid ja saaksid olla riiklikud ja individuaalsed vastusammud infokorratusele? Strateegilise kommunikatsiooni eksperdid puudutavad aruteluringis nii teema siseriiklikke kui rahvusvahelisi tahke. Arutelu juht: Arp Müller (Vikerraadio ajakirjanik, ERR) Osalejad: Kirsti Narinen (diplomaat, endine Helsingi Hübriidohtude oivakeskuse välissuhete juht ja Soome Vabariigi suursaadik Eestis), Liisa Past (Riigikantselei küberjulgeoleku nõunik), Siim Kumpas (Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni nõunik), Ahto Lobjakas Korraldaja: Riigikantselei Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

KÕIKIDE KRIMM: “Krimm on meie!” ei saa hüüda ainult Putini truud riigialamad, vaid palju suurem osa maailma sootsiumist. Krimmi ajalugu on rahvuslikult kirev: taurid, roomlased, kreeklased, sküüdid, gootid, tatarlased, türklased… Ja alles viimastel sajanditel ka ukrainlased, venelased ning eestlased. JUKU Raadio 308. köögilauas pildistame eilset ja tänast Krimmi koos ERR-i Moskva korrespondendi Anton Aleksejeviga, Tõnissoni Instituudi juhataja Andrus Villemiga ning rännumees Tõnu Antipoviga. Liigume mööda Krimmi poolsaart läbi sajandite, geograafia, poliitika ning inimeste ja peatume 2020. aasta maikuus. Venemaa okupeeritud Krimm on vabaõhumuuseum, mille tänaseks põhiliseks ülesandeks oleks justkui säilitada Nõukogude Liidu atmosfäär.

Mihkel Tiks: "Krimmi vang. Teine osa: Vene aeg" kirjastuselt Tänapäev. Loeb Priit Rand. Sel aastal tuleb kevad Krimmis teisiti. Naiste ja delfiinide asemel ilmuvad rohelised mehikesed. Rannalõbude asemel algab transpordi- ja elektriblokaad. Lapsed kutsuvad isa koju, kuid Vanamees ei raatsi maja maha jätta. Üksnes Zaporožje halastajaõde jätkab Vanamehe varustamist. Kuni saabub sõjaväekutse. Krimmi vangil tuleb karikas põhjani juua.

On möödunud viis aastat ajast, mil Venema annekteeris Ukrainalt Krimmi. Kas me nüüd oskame selgemalt öelda, millised on selle teo tagajärjed Ukrainale, Venemaale, tema teistele naaberriikidele, laiemalt aga kogu rahvusvahelisele ülesehitusele?

On möödunud viis aastat ajast, mil Venema annekteeris Ukrainalt Krimmi. Kas me nüüd oskame selgemalt öelda, millised on selle teo tagajärjed Ukrainale, Venemaale, tema teistele naaberriikidele, laiemalt aga kogu rahvusvahelisele ülesehitusele?

813. saates tuleb juttu Kasahstani, Doni ja Krimmi sakslastest ning nende edasisest käekäigust.

813. saates tuleb juttu Kasahstani, Doni ja Krimmi sakslastest ning nende edasisest käekäigust.

813. saates tuleb juttu Kasahstani, Doni ja Krimmi sakslastest ning nende edasisest käekäigust.

813. saates tuleb juttu Kasahstani, Doni ja Krimmi sakslastest ning nende edasisest käekäigust.

Eesti riigikaitse tugineb kahele sambale – Eesti kaitsevõimele ning NATO kollektiivkaitsele. Eesti kaitsevõime küpsuseksam „Siil“ tõi kevadel kokku enam kui 18000 meest ja naist. Kas ka teine sammas – NATO – on hea tervise juures? NATO on suutnud end Külma Sõja järgsel ajal korduvalt uuesti leiutada. 1990-ndate alul alustati partnerlussuhete arendamist, 90-ndate teisel poolel oli organisatsioon tegev Balkani sõdade lõpetamises ning võeti suund Alliansi laienemisele. 11.septembri 2001 järel sai NATO peamiseks töötandriks Afganistan. Vene agressioon Ukraina vastu ning Krimmi okupeerimine ja annekteerimine pöörasid NATO taas näoga Euroopa poole. Selle tulemuseks on NATO eelpaigutatud väed Balti riikides ja Poolas. Kas Põhja-Atlandi Allianss on hea tervise juures? Kas ta käib ajaga kaasas või on sellele jalgu jäänud? President Trump on Euroopat korduvalt USA julgeoleku kulul elamises süüdistanud ning kuid oodati tema suust kinnitust USA pühendumusest kollektiivkaitsele. Vene Föderatsiooni president Putin süüdistab NATO-t agressiivsetes plaanides ja Venemaa ümberpiiramises. Paneelarutelu annab võimaluse otsida vastuseid järgmistele küsimustele: 1. Kas NATO suudab ajaga kaasas püsida? 2. Kas eelpaigutatud väed lisavad stabiilsust või, kuna Kreml vaatab seda agressiivse sammuna, viib suhete pingestumisele? 3. Kas Euroopa liitlased suudavad end kokku võtta ja riigikaitsesse piisavalt investeerida? 4. Kas NATO kujutab endast ohtu Venemaale? Ja kas Venemaa kujutab endast ohtu NATO-le? 5. Kas NATO suudab püsida ühtsena? Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides. Arutelu toimumist toetas Konrad Adenaueri Fond. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin. :)

Euroopa ühise armee loomisest ei ole tihatud enam ametlikult rääkida pärast Kaitseühenduse leppe põrumist aastal 1954. Ühise armee loomisest ei räägita ka nüüd, kuigi praktilisi samme Euroopa kaitsekoostöö tõhustamisel püütakse astuda - taganttõukajaks Krimmi annekteerimine Venemaa poolt, ettearvamatu Donald Trumpi valimine USA presidendiks, rändekriis, terroriaktid ja küberohud.Saates uurime, millises seisus on praegu Euroopa ühise kaitsevõime arendamine ja mida toob kaasa Eesti eesistumise ajal lõplikult kokku lepitud struktureeritud kaitsekoostöö ehk PESCO.

Euroopa ühise armee loomisest ei ole tihatud enam ametlikult rääkida pärast Kaitseühenduse leppe põrumist aastal 1954. Ühise armee loomisest ei räägita ka nüüd, kuigi praktilisi samme Euroopa kaitsekoostöö tõhustamisel püütakse astuda - taganttõukajaks Krimmi annekteerimine Venemaa poolt, ettearvamatu Donald Trumpi valimine USA presidendiks, rändekriis, terroriaktid ja küberohud.Saates uurime, millises seisus on praegu Euroopa ühise kaitsevõime arendamine ja mida toob kaasa Eesti eesistumise ajal lõplikult kokku lepitud struktureeritud kaitsekoostöö ehk PESCO.

Narva on moes. Narvast räägitakse, kord Krimmi, kord uute võimaluste kontekstis. Narva arenguprobleemide ületamiseks mõeldakse välja lahendusi.Samas jääb mulje, et ei riigivõimul ega ka kohalikel pole selget nägemust, milline on kaasaegse ja euroopaliku Narva idee.Milleks on Narvat vaja? Milline on piirilinna eriline ressurss, millele võime arengus toetuda? Kas Narval on jõudu endale ise tee leida, või ootame vedurit, mille taha end haakida?Neljapäevases "Reporteritunnis" otsimegi Narvale ideed.

Narva on moes. Narvast räägitakse, kord Krimmi, kord uute võimaluste kontekstis. Narva arenguprobleemide ületamiseks mõeldakse välja lahendusi.Samas jääb mulje, et ei riigivõimul ega ka kohalikel pole selget nägemust, milline on kaasaegse ja euroopaliku Narva idee.Milleks on Narvat vaja? Milline on piirilinna eriline ressurss, millele võime arengus toetuda? Kas Narval on jõudu endale ise tee leida, või ootame vedurit, mille taha end haakida?Neljapäevases "Reporteritunnis" otsimegi Narvale ideed.

Vikerraadios jõuab eetrisse ajaloosarja "Eesti lugu" 500. saade500. saade on valgest laevast - lootuste ja unistuste sümbolist Eesti aja- ja kultuuriloos. Unistus valgest laevast, mida Uku Masing on pidanud eesti hinge väljenduseks, võiks olla Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristi Mare Kõiva (alumisel pildil) sõnul tõsine rahvuslik sümbol.Valge laeva sihiks on olnud Krimmi viljakad maad, vaba maailm Nõukogude riigi piiri taga. Saade on valge laeva kujundi sünniloost ja kajastusest kirjanduses ja filmikunstis.

Vikerraadios jõuab eetrisse ajaloosarja "Eesti lugu" 500. saade500. saade on valgest laevast - lootuste ja unistuste sümbolist Eesti aja- ja kultuuriloos. Unistus valgest laevast, mida Uku Masing on pidanud eesti hinge väljenduseks, võiks olla Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristi Mare Kõiva (alumisel pildil) sõnul tõsine rahvuslik sümbol.Valge laeva sihiks on olnud Krimmi viljakad maad, vaba maailm Nõukogude riigi piiri taga. Saade on valge laeva kujundi sünniloost ja kajastusest kirjanduses ja filmikunstis.

Urmas Vadi: "Kuigi Venemaal Sotšis toimuvad taliolümpiamängud, on see Ukraina aasta. Kiievis, Maidanil hukkub üle saja inimese. Veebruaris tagandab Ukraina ülemraada president Viktor Janukovõtši, kes põgeneb Venemaale. Algab Krimmi kriis. Krimmi ilmuvad eraldusmärkideta Venemaa sõjaväe varustuses relvastatud üksused ja hõivavad tähtsamad ametiasutused ning piiravad ümber Ukraina sõjaväebaasid. Malaysia Airlinesi lennuk 239 reisijaga kaob India ookeani piirkonnas jäljetult.

Urmas Vadi: "Kuigi Venemaal Sotšis toimuvad taliolümpiamängud, on see Ukraina aasta. Kiievis, Maidanil hukkub üle saja inimese. Veebruaris tagandab Ukraina ülemraada president Viktor Janukovõtši, kes põgeneb Venemaale. Algab Krimmi kriis. Krimmi ilmuvad eraldusmärkideta Venemaa sõjaväe varustuses relvastatud üksused ja hõivavad tähtsamad ametiasutused ning piiravad ümber Ukraina sõjaväebaasid. Malaysia Airlinesi lennuk 239 reisijaga kaob India ookeani piirkonnas jäljetult.

Eestlaste Krimmi rändamine algas prohvet Maltsveti eestvedamisel 1860. aastal, esimesed väljarändajad jõudsid pärale 1861. aasta suvel. Aga nii nagu eestlased läksid siit luterlasetena, nii nad Krimmis ka luterlasteks jäid. Üsna ruttu hakati korraldama usuelu ja kooliharidust. EKI teadlane Jüri Viikberg räägib ka sellest, kuidas käis Krimmi eestlaste käsi 20. sajandi keerulistel aegadel.

Eestlaste Krimmi rändamine algas prohvet Maltsveti eestvedamisel 1860. aastal, esimesed väljarändajad jõudsid pärale 1861. aasta suvel. Aga nii nagu eestlased läksid siit luterlasetena, nii nad Krimmis ka luterlasteks jäid. Üsna ruttu hakati korraldama usuelu ja kooliharidust. EKI teadlane Jüri Viikberg räägib ka sellest, kuidas käis Krimmi eestlaste käsi 20. sajandi keerulistel aegadel.

Eesti lugu. Krimmi minek

Eesti lugu. Krimmi minek

Juhan Leinberg, tuntud eeskätt Eesti ajaloos kui prohvet Maltsvet oli karismaatiline usutegelane, maltsvetlaste usuliikumise rajaja ja juht. 1860ndaks aastaks oli tema jüngritest Kuusalu kihelkonnas ja Järvamaal tekkinud 300st perekonnast koosnenud maltsvetlaste sekt. 1862. aasta kevadel jõudsid 700 maltsvetlast Krimmi. Paljud pettusid, ka Juhan Leinbergi ind oli vaibunud ja ta naasis perekonna juurde Eestisse. Prohvet Maltsvetist räägib Tartu Ülikooli professor Tiit Rosenberg.

Juhan Leinberg, tuntud eeskätt Eesti ajaloos kui prohvet Maltsvet oli karismaatiline usutegelane, maltsvetlaste usuliikumise rajaja ja juht. 1860ndaks aastaks oli tema jüngritest Kuusalu kihelkonnas ja Järvamaal tekkinud 300st perekonnast koosnenud maltsvetlaste sekt. 1862. aasta kevadel jõudsid 700 maltsvetlast Krimmi. Paljud pettusid, ka Juhan Leinbergi ind oli vaibunud ja ta naasis perekonna juurde Eestisse. Prohvet Maltsvetist räägib Tartu Ülikooli professor Tiit Rosenberg.

Märtsikuu Horisondis on ilmunud artikkel Kelle oma on Qõrõm? Artikli autor, riigita rahvaste asjatundja Andrus Mölder räägib saates Krimmi poolsaare põliselanikest krimmitatarlastest: selle rahvuse päritolust ja kujunemisest, sõjakast ajaloost ning rängast saatusest viimase saja aasta jooksul. (Toomas Jüriado.)

Mis iseloomustab mahetootjate ja toodete vabariiklikku konkurssi ning näitab võrdlus eelmisega, kuidas on kasutatud Võhandu jõe veejõudu ning kas hüdrojaamu võiks rajada sinna veel, kas Prangli Puukoda jõudis suvega talvel tehtu ära müüa ja milliseid teenuseid saarele tulijad armastavad, kuidas elavad Krimmi eestlased, kes tähistasid oma 150. aastapäeva, milline raamatusari jõudis 100. teoseni, millele on kaasa aidanud ka paljud vallad. (Madis Ligi)

Tsaar Nikolai I. Krimmi sõda. Raudtee

Tsaar Nikolai I. Krimmi sõda. Raudtee

Tsaar Nikolai I. Krimmi sõda. Raudtee

Tsaar Nikolai I. Krimmi sõda. Raudtee