Podcasts about teiste

Krosskartide rallisprindi Eesti meistrisarja kolmas hooaeg alustab. Teiste hulgas teeb hooaja kaasa ka Martin Järveoja, kellega saates juttu ajame. Lisaks Eero Nõgene, kes on sarja üks korraldaja ja kes ka ise võistleb. Saatejuht Margus Kiiver.

"Siinkohal pean tarvilikuks mainda, et elasin üle kümne aasta Californias Big Suris Esaleni Instituudi juures, töötades instituudi programmijuhina, ning selle aja jooksul pakkus Esalen võimalust tegelemiseks sisuliselt igat laadi põhjalikumate ja põgusamate teraapia ja enesemuutmise vormidega. Terapeutilise efektiivsuse vaatepunktist oli Grofi lähenemisviis selgelt tõhusaim – teised ei küündinud sellele ligilähedalegi," kirjutab Richard Tarnas "Õhtumaa vaimu passioonis" [1].Tarnase sõnul põimuvad Grofi ellu kutsutud transpersonaalses psühholoogias kaks käsitust: 1) maailma erinevate kultuuride spirituaalsed ja müstilised traditsioonid; 2) freudistlik ja jungiaanlik psühhoanalüüs. Teiste sõnadega, Grof on loomulaadilt moderne müstik, kes on kodus nii nüüdisaegses psühhoteraapias kui ka iidsetes tervendamistehnikates.Tarnas läks 1974. aastal Esaleni Grofi juurde psühhoteraapiat õppima. Nad otsisid vastust küsimusele, mis oli psühhedeelikumide mõju uurinud teadlasi köitnud pikki aastaid: miks kutsub üks ja seesama psühhoaktiivne aine erinevatel inimestel esile niivõrd erinevaid kogemusi? Selleks ajaks oli erinevate kogemuste põhjendamiseks proovitud kõikvõimalikke psühholoogilisi teste, ükski neist ei aidanud edasi. "1976. aasta kevadel pakkus üks Grofi seminaris osalenud kunstnik, et me võiksime selgitava muutujana kasutada katsealuste sünnikaarte [kui täpsem olla, siis planeetide transiite, H.]," meenutab Tarnas Tähenduse teejuhtide 42. numbrile antud intervjuus "Teine teljeajastu" [2]. Kunstniku soovitusel olid rabavad tagajärjed. "Katsete tulemused, milleni me jõudsime 1976. aasta märtsis, olid lihtsalt niivõrd veenvad, et mul ei jäänud muud üle, kui ma pidin oma ontoloogilised ja epistemoloogilised alusoletused üle vaatama," ütles Tarnas meie eespool mainitud intervjuus.Richard Tarnas räägib oma 1976. aasta avastustest põhjalikumalt 14. novembril EBS-i kursuse "Kosmos ja psüühe" [3] raames toimuval külalisloengul "Ebausu kullastandard" [4].Tänases saates räägime Piret Bristoli ja (:)kivisildnikuga transpersonaalsest psühholoogiast ja teistest "tõenduspõhisesse" maailmapilti mittesobivatest nähtustest, sest – nagu ütleb Tarnas oma külalisloengus –, peituvad sageli kõige sügavamad saladused just kõige igapäevasemate nähtuste taga [5]. Tänane saade on tihedas suguluses möödunud aasta mais salvestatud vestlusringiga "Kui sünnib ilmvõimatu" [6], mis oli pühendatud Stanislav Grofi samanimelisele raamatule [7] ja kus osalesid Raimo Kaarlaid ja Aleksander Eeri Laupmaa. Peatse kohtumiseni!H.———————————————[1] https://www.apollo.ee[2] https://teejuhid.postimees.ee[3] https://my.ebs.ee/et/subject[4] https://fienta.com/et/richard-tarnase[5] https://teejuhid.postimees.ee[6] https://www.youtube.com/live[7] https://www.apollo.ee/en Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Patrik Kristali, Tony Varjundi ja paljud teised Eesti järgmise põlvkonna suurimad talendid üles kasvatanud Taavi Viik on üks perspektiivikamaid noori treenereid. Nüüdseks FC Flora esindusmeeskonna pingile istunud treener käis külas Õhtulehe taskuhäälingus „Kolmas poolaeg“. Põhimõttekindel Viik tunnistas, et tema usaldust on lihtne kuritarvitada, aga raske tagasi võita. Nii austab tema mängijaid, aga eeldab põhimõttekindla inimesena sama ka vastu. Tal on olemas helesinine unistus, millest ta kõva häälega ei räägi. Üldiselt ta oma karjääri pikalt ette ei planeeri, vaid liigub sammu kaupa. Kui ta on FC Flora esindusmeeskonda välja jõudnud, siis on järgmine samm olla seal edukas. Juuli alguses Flora seniselt peatreenerilt Norbert Hurdalt üle võtnud Viik sõnas, et muudatuste tegemine on hooaja keskel raske, aga ta püüab. Eeskätt on ta muutnud treeninguid intensiivsemaks. „Suhtlesime Norbertiga ka varasemalt, sest ta tegeles spordidirektorina duublite ja värbamisega. Jalgpallis oli meil maailmavaateliselt sarnasusi, aga ka erinevusi. Me oleme inimestena kaunis erinevad ja sealt hakkab pihta ka jalgpalliline poolt. Minu jaoks on alati treening kõige tähtsam. Kui treening pole intensiivne, siis seda ei saa ka mängus nõuda. Ma ei saa öelda, et Norberti trennid polnud intensiivsed, aga minu maitse jaoks mitte piisavalt,“ ütles ta. Kuivõrd suure osa oma karjäärist on Viik töötanud noortega, siis rääkisime ka noortetöö võlust ja valust. Ta tunnistas, et ühes asjas pole ta traditsiooniline treener – noorteklassis ei taha ta iga hinna eest võita. Näiteks Kristal, Varjund & co mängisid Eesti meistrivõistlustel endast pidevalt aasta või mitu vanematega ning pole kunagi tulnud meistriks. Ometi on nad jõudnud kaugemale kui enamik eakaaslaseid. „Kui sa kaotad väga palju, siis on midagi valesti ja sa mängid ilmselt vales liigas. Ja kui sa võidad väga-väga palju, siis on samamoodi midagi valesti. See on põhjus, miks me 2006. aasta pundiga mängisime kogu aeg 2005. aasta liigat – me ei jõudnud kunagi esiliigasse, vaid olime kogu aeg teises liigas,“ selgitas Viik.

Teiste ministeeriumide hulgas otsib haridus- ja teadusministeerium palavikuliselt kärpekohti, et nn nulleelarvega ažuuri saada. Laiemat kõlapinda on saanud plaan kärpida Hiiumaa ametikooli õppekavu ja kolida kool Suuremõisa lossist mujale.

Loominguline protsess on paras kaos. Kuidas ehedus ei ole mugav.  Kuidas esivanemate mured muutuvad meie muredeks. Mis juhtub, kui ma loon endast kuvandi, kes ma tegelikult ei ole. Miks ei ole mõtet lõputult oma mineviku traumades kaevata. Meis kõigis on ürgne “liiga palju” osa.  PS! Tegemist on Instagram Live salvestusega ja kuna see sai nii palju positiivset tagasisisdet, siis otsustasime selle ka podcastina üles panna.  PS2! Meie koolitus FREEDOM IS FUN! VABADUS OLLA LIIGA ISE! toimub 27.08 ja rohkem infot selle kohta leiad - https://fienta.com/et/freedom . Saates mainitud soodushind hetkel enam ei kehti, kuid kasutades sooduskoodi “täitsapekkis”, saad koolituse soetada 42€ga.  Kallid Kats & Elena 

Torthaí na hArdteiste teacht amach de hAoine. Comhairle ón múinteoir gairmthreorach fé na roghanna bheidh aige na daltaí.

Seekord tuleb juttu Leonid Brežnevi suhetest teiste sotsialistlike riikide liidritega ning juhtumistest, mis leidsid aset Brežnevi välisvisiitidel.

Seekord tuleb juttu Leonid Brežnevi suhetest teiste sotsialistlike riikide liidritega ning juhtumistest, mis leidsid aset Brežnevi välisvisiitidel.

InvesteerimisFestival 2023 raames toimunud börsihuntide paneelarutelu pakkus harivaid ja teravmeelseid arutelusid majanduse ning finantsturgude tulevikust, tuues kokku nimekad eksperdid finantsmaailmast. Arutelu vedas LHV vanemmaakler Nelli Janson, kes ühtlasi täitis paneeli moderaatori rolli. Teiste seas võtsid sõna Peeter Koppel – Redgate Wealth'i investeeringute valdkonnajuht, Tarmo Tanilas – Swedbanki investeeringute strateeg, ning Vahur Vallistu – AS-i LHV Varahaldus juhatuse esimees. InvesteerimisFestival 2023

Kuidas eesti keeles nende inimeste kohta öelda, keda inglise keeles tunneme "people pleaser" sõnapaari all? Teiste meelejärgi olejad? Inimeste rahuldajad (lol)? Ega vahet vist polegi, sest toome mõned näited elust enesest, aktuaalsetest situatsioonidest nagu artistide keeruline elu ja peika perekonnaga läbisaamine. Just selles viimases olukorras on seda hea nägu tegemist päris palju, kuniks lõpuks absull kõik üle viskab ja potikaas pealt lendab. Meie anonüümse Google Forms lingi oma jutu poetamiseks leiad SIIT: https://tinyurl.com/2p8cddkc

EKRE naispoliitikud Merle Kivest, Helle-Moonika Helme ja Evelin Poolamets nendivad, et kuigi Kaja Kallase Vene äri skandaali algusest on möödas pea poolteist kuud, ei tohi lähiajaloo suurimat skandaali vaiba alla pühkida. Selle asemel, et võtta poliitiline vastutus ja tagasi astuda, on peaminister Kaja Kallas asunud süüdistama ajakirjanikke ebavõrdses kohtlemises ning võtnud hambusse hoopis ekspresident Kersti Kaljulaidi. „Tema teeb ka,“ on Kallase kõige levinum vabandus. Teise teemana arutletakse tsensuuriseaduse tuleku üle. Seadust hakatakse rakendama eelkõige konservatiivide suhtes. Teiste riikide näitel on pihtide vahele võetud just maailmavaatelisi seisukohti esitavad arvamusliidrid. Nn „vihakõne tõkestamise“ peamine eesmärk on ühiskonna suukorvistamine ning hirmuõhkkonna loomine. Karistada võivad saada nn facebooki postitajad, kui poliitikud. Saate lõpuosas selgitatakse, milline on EKRE parlamentaarse obstruktsiooni eesmärk. Juttu tuleb ka Eesti Panga toetusest Siim Kallas raamatu kirjastamiseks. Saatekülalised imestavad, kuidas üldse on võimalik krooniliste „mäluprobleemidega“ võitleva inimese poolt elulugu kirja panna. Siim Kallase eluloo asemel soovitatakse lugeda Virkko Lepassalu raamatut „Kallase afäär“.

Moelooja Ülle Pohjanheimo on tuntud ühtlasi ka kui naine, kes tunneb suurepäraselt etiketti. Sel korral räägib ta Kroonika podcastis, mida arvata, kui mees tuleb peole abikaasaga aga külastab korduvalt meeste tualetti teise naisega. Lisaks räägime kõige stiilsemast meespoliitikust, president Sirje Karise moeapsudest ja peaminister Kaja Kallase riietumisest.

Tänases saates heidame pilgu Euroopa internetiühenduste kiirustele ja arutame, miks on Eesti seis selline nagu see täpselt on. Vaatame, mida oodata homselt Apple'i esitluselt ning mida uut võib pakkuda uus iPhone 15 seeria. Meelis proovis Xiomi Pad 6 tahvlikomplekti koos klaviatuuriga ümbrise ja puutepliiatsiga, Glen testis Motorola soodsa hinnaklassi nutitelefoni G73. Saate teemad • 00:52 Mis ja miks on juhtunud Eesti netikiirustega? • 12:07 Mida uut võiks pakkuda iPhone 15 seeria? • 16:49 Xiaomi Pad 6 üllatab, aga kuidas? • 33:10 Motorola G73 hea hinnaga nutitelefon, aga kas ka omadustelt? Saadet juhivad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe

Kuulame valitud muusikanäiteid rahvamuusikatöötluste festivalilt Moostes, festival tegi salvestuse 15.

Kohati võib tunduda, et terroristlikud organisatsioonid on eilne päev või peatne kaduvik. Kuigi teemat puudutav meediakajastus on tõesti võrreldes eelmise kümnendi keskpaigaga vähenenud, pole äärmusterroristlikud liikumised kuhugi läinud. Teiste kõrval kogub Süüria kõrbes jõudu vahepeal varjusurma vajunud ISIS, ka Talibanil on õnnestunud Afghanistanis pärast USA lahkumist võimule saada. Saates räägivad Harald ning Oliver nii terrorismi olevikust ja tulevikust kui õppetundidest Läänele ning äärmusrühmitustele endile. Mõne küsimuse esitab sekka Richard, puldi taga haldab olukorda Kai Ly.

Euroopa kergejõustikuliit valis endale presidendi, kes ei soovi jätkata ühiste Euroopa meistrivõistluste projektis osalemist. Miks selline otsus ja ons spordialad teineteisele sõbrad või vaenlased? Teemadeks lisaks: Tallinnas jätkuv jäähoki MM-turniir, kurling MMi medalikonkurentsis, Mart Seim, korvpalli sõelmängud, Horvaatia MM-ralli, male MM-matši poliitiline külg, snuukri MM, Müncheni Bayerni hädad, tippspordi suhe keskkonnateadlikkusega. Saatejuhid on Joosep Susi ja Ott Järvela (Soccernet.ee).

Eesti noorseeniorid on äsja lõpetanud võistkondlikud maailmameistrivõislused Türgis Manavgatis ning ees ootab individuaalne turniir. Teiste seas on Eesti lippu Türgis kõrgel hoidnud maailma 1729. reket (45+ klassis) ja "Matšpalli" kaassaatejuht Riho Kallus, kes jagab muljeid kohapealt koos Helen Tälli ja Raido Rätsepaga. Juttu tuleb veel Eesti tenniseliidu hiljutisest otsusest loobuda sel aastal WTA 250 turniiri korraldamisest. Samuti puudutame põgusalt erinevaid värskeid uudiseid Eesti Billie Jean King Cupi ja Davis Cupi koondiste kohta. Saate meiliaadress on tennis@delfi.ee. Head kuulamist!

Albumile "Babylon Berlin" on jäädvustatud samanimelise teleseriaali muusika. Teiste seas on saksa aegade kalleimale teleprojektile kirjutanud muusika Kristjan Järvi.

Taavet Hinrikus on üks Eesti edukamaid ettevõtjaid, kes alustas oma karjääri programmeerijana digimeedia agentuuris Halo Interactive. Hiljem sai Taavetist Skype'i esimene töötaja, seejärel asutas koos Kristo Käärmanniga Transferwise'i, mis nüüd on tuntud Wise'i nime all. Aastate jooksul on Taavetist saanud üks aktiivsemaid tehnoloogiainvestoreid Euroopas, kes investeerib koos Sten Tamkiviga ning 2022. aasta suvel tulid nad välja uudse investeerimisplatvormiga Plural. Lisaks on Taavet nii tervishoiu startup'i Certific kui Jõhvi tehnoloogiakooli ehk Kood / Jõhvi kaasasutaja. Selles saates räägime Ehedamatest lapsepõlvemälestustest ning uudishimust maailma vastu kogu lapseaja Kuidas tekkis huvi tehnoloogia ja programmeerimise vastu? Õpingutest Ameerikas keskkooli ajal Esimesest tööintervjuust Sten Tamkiviga ja kuidas ta mõnikord Steni allkirjaga puudumistõendeid kooli viis Õpingute alustamisest TTÜ-s Esimestest töökohtadest Skype'i skaleerimiseni Skype'ist lahkumisest, Londonisse kolimisest ja magistriõpingutest Singapuris Transferwise'i asutamisest ja algusest Milline on Taavet investorina? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Põgenike vastuvõtt tekitab kaost. Viimaste päevade jooksul laekub ridamisi teateid, kuidas Tallinna hotellides elavatele ukrainlastele öeldakse: aeg on edasi liikuda. Millal näeme neidsamu põgenikke telkides tänaval? Hädaolukorra lahendamise ühendstaabi sotsiaalkaitsegrupi juht Kert Valdaru ütleb, et loodetavasti lageda taeva alla kedagi praeguses kriisis ei tõsteta. Tõsi, hotellidest tuleb ilmselt liikuda edasi järgmistele elamispindadele. Valdaru sõnul võib põgenike tunnetuses mängida rolli seegi, et neile on üritatud luua alguses maksimaalselt häid tingimusi: „Me peame tagama põgenikele igati inimväärse eluolu, aga samas ka tagasihoidlikuma,“ hindab ta ning toob just näitena hotellidesse paigutamise. „Teiste riikide puhul, kui tuleb korraga suur sisseränne, siis nad paigutataksegi tihti tühjadesse hallidesse. Seal pole ehk ootus järgmise elamispinna suhtes nii suur. Aga meil, kui alguses pannakse hotelli, võib tekkida küsimus, et mis küll võib järgmine tase olla!“ Teisisõnu peab tegelema rohkem ootuste juhtimisega. Saates kuulemegi, kuidas neid ootusi kokku viia. Ja veel: Millal ja kellele hakkab tulema 900 eurot üüritoetust? Kus on peamised bürokraatlikud pudelikaelad? Miks peab seisma näiteks ajutise kaitse saamiseks järjekorras? Mida teha, et põgenik ei elaks ühes Eesti otsas, aga töökoht ootaks teises? Kas võime oodata nende peatset naasmist? Kuhu oleks kõige parem paigutada lapsed? Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Õhtulehe jalgpallisaade „Kolmas poolaeg” võttis seekord luubi alla Vjatšeslav Zahovaiko. Viimasel viiel aastal juhendas Zahovaiko Paide Linnameeskonda, aga mullu sai see ajajärk läbi ja nüüd oli aeg kokkuvõteteks. Saate alguses rääkis Zahovaiko pikemalt sellest, kuidas ta praegu jalgpallist puhkab ja maja ehitab. Endalegi üllatuseks on see tema jaoks väga paeluv tegevus. Siis pikemalt Paide Linnameeskonnast – saame teada seda, kuidas alguses käis Paide treeningutelt läbi kümneid mängijaid. Teiste seas kutsuti trenni ka taksojuht, kes juttude kohaselt olevat olnud lihvimata teemant. Paraku oli ta lihtsalt lihvimata, teemantist oli asi kaugel. Lisaks avalikustab Zahovaiko kolm suurt viga, mida ta oma viimaseks jäänud hooajal tegi. Saate lõpus jagas endine Paide loots oma mõtteid ka alanud Premium liiga hooajast. Head kuulamist!

Mari-Liis on tõeline tegija. Ta on laste ja noorte loovuskiirendite võrgustiku VIVITA kaasasutaja ja tegevjuht, kus arendatakse tooteid ja teenuseid, mis toetavad laste ettevõtlikkust, loovat mõtlemist ja innovatsiooni oskusi. Mari-Liis on ka MTÜ Tech Sisters kaasasutaja, mille missiooniks on kasvatada tüdrukute ja naiste huvi tehnoloogia valdkonna vastu ning suurendada naiste  osakaalu IT sektoris. Varasemalt on Mari-Liis töötanud mitmetes varajase faasi tehnoloogiaettevõtetes ning riskikapitali valdkonnas. Ta on olnud kõrgetasemelise digitippkohtumise Tallinn Digital Summit peakorraldaja Riigikantseleis ning tegutsenud e-Estonia Showroomi nõukogu liikmena ja Garage48 häkatonide mentorina. 2019. aastal tunnustas Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon Mari-Liisi aasta noore naisettevõtja tiitliga. Saates kuuleb nii sellest mida meeldis Mari-Liisile teha lapsepõlves, kust tuli VIVITA idee kui ka kes andis tõuke, et see idee saaks realiseeruda. Lisaks sellele saad teada nii sellest kes on see inimene keda kõik võiksid jälgida, mis on Mari-Liis filosoofia sellest kuidas ta on niivõrd erinevaid asju teinud ja mis on ta lastelt õppinud läbi nende võimendamise.Head kuulamistSupport the show (https://www.patreon.com/maailmamuutja)

Kats ja Egert ja Mihkel arutasid omavahel, mis asi on teadlik suhe ja miks see on oluline. Lisaks rääkisid märtsis toimuvast Transformatsiooni festivalist "Teadliku Armastuse Paradiis" ja Egert avaldas oma suurimad väljakutsed abielus. Notes: Kaido Kubri DISC: https://www.eludisainer.com/ Festivali piletid: https://taitsapekkis.ee/seminar/ Täitsa Pekkis Saade Insta: https://www.instagram.com/taitsapekkissaade/ Web: https://www.taitsapekkis.ee​​ Toeta meid: https://www.patreon.com/taitsapekkis

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Kats ja Egert ja Mihkel arutasid omavahel, mis asi on teadlik suhe ja miks see on oluline. Lisaks rääkisid märtsis toimuvast Transformatsiooni festivalist "Teadliku Armastuse Paradiis" ja Egert avaldas oma suurimad väljakutsed abielus.Notes:Kaido Kubri DISC: https://www.eludisainer.com/ Festivali piletid: https://taitsapekkis.ee/seminar/Täitsa Pekkis SaadeInsta: https://www.instagram.com/taitsapekkissaade/Web: https://www.taitsapekkis.ee​​Toeta meid: https://www.patreon.com/taitsapekkis 

Teiste kõrval on kõrgete kulude tõttu löögi all ka teatrid, kellel tuleb elus püsimiseks langetada ainult ebameeldivaid valikuid. Äsja sai arved kätte ka Rahvusooper Estonia. Kell 10.15 kommenteerib üldpilti peadirektor Ott Maaten.

Täna on meil saates külas maailma kõige zen'im mees, kelle missioon on aidata inimestel avastada armastus liikumise vastu. Ta on treener, õpetaja, spordivaim ja salajane filosoof - Meelis Raiend. Tänases saates räägime: ▪ miks küsimusest;▪ autopiloodi peal reageerimisest;▪ liikumisõpetusest; ▪ üksi olemise oskusest;▪ teiste elu elamisest.Kuula podcasti Spotifys

Helena on psühhiaater, õppejõud vaimse tervise alal ja õpetab Teadliku muutuse kunsti läbipõlemise ennetamise ja sellest taastumise teemal. Lisaks on ta Lilleoru teadlikkuse õppekeskuse liige ja selle asutanud Ingvar Villido õpilane. Lõpetanud on ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonna, spetsialiseerudes seejärel psühhiaatria erialale. Töötanud on lühiajaliselt Londoni lähistel Inglismaal ning alates 2013 töötab Helena eriarstina. Oma vaadetes lähtub ta Teadliku Muutuse Kunsti põhimõtetest. Positiivse vaimse tervise ja teadlikkuse teemal on ta avaldanud mitmeid artikleid nii Eestis kui mujal. Avalikud esinemised on osa tema igapäevasest tööst, et ka teised kuuleksid võimalustest elada tunduvalt tervemat, tegusamat ja teadlikumat elu. Käesolevast saatest saad teada: - millest tekib läbipõlemine; - kuidas jõutakse depressioonini; - mida nimetatakse aktiveerivateks emotsioonideks; - ZenCleanz podcast keskendub rahulolevale, rõõmsale, tasakaalukale, õnnelikule, positiivsele, täisväärtuslikule ja erksameelsele eluviisile, tuues sinuni põnevat kuulamist läbi saatejuhtide ja külaliste kogemuste ning mõtete. Podcastis räägitakse toitumise, organismi puhastuse, psühholoogia, füüsilise aktiivsuse, teaduspõhiste uuringute ja veel mitmete tervisega seotud teemadel otse ja keerutamata, lihtsas ning arusaadavas keeles. Tutvu meie tegemiste ja toodetega siin: www.zencleanz.ee www.facebook.com/zencleanz.eesti www.instagram.com/zencleanz.eesti

Viiekümne üheksas imeline külaline on Kristi Kirss. "Olen MTÜ Ananda joogaklubi joogaõpetaja ning üle-eestilise pop-up jooga suvetuuri eestvedaja. Impulss joogaga katsetust teha tuksus minu sees aastaid. Teiste muljed ja kogemused, et jooga on miski, mis on hea nii kehale, meelele kui hingele, tekitasid huvi. Vabandused ja hirmud olid aga kaua aega suuremad kui huvi, kuni hetkeni neli aastat tagasi, mil leidsin julguse ja tahte seada sammud Järva-Jaani kultuurimajja joogatundi. See oli otsus luua enda elule suurem väärtus, otsus hakata ennast väärtustama, otsus muuta enda sisemaailma ning otsus luua enda kehale tugevust ja painduvust. See otsus näitas selgesti, et elu sünnibki otsustest. Otsustest, katsetamisest ja esimesest sammust. Joogat praktiseerides taipasin esimest korda, et mul on võimalus olla enda mõtete vaatleja ning muuta seda, mis toimub minu peas. Tasapisi õppisin lahti laskma ülemõtlemisest ning ühel hetkel märkasin, et suutsin taas õhtuti uinuda, et keha oli kasvatanud lihased, arendanud painduvust ning taipasin, et suudan nii paljut. Jooga tähendus minu jaoks on ajas muutunud ning paljut, mida praegu kogen, ei osanud ma ettegi kujutada, et on võimalik kogeda. Need imelised muutused ja kogemused on põhjused, miks õpetan joogat - sest jooga tõesti on hea nii kehale, meelele kui hingele ning soovin, et ka teised saaksid sellest osa. Joogatundides pean oluliseks utsitada inimesi avastama enda sisemist ja välimist tugevust, usaldust elu vastu, armastust endas. Me muutume kogu aeg ja elu meie ümber muutub, seega avastamist jätkub. Teekond joogaga on olnud imeline, valus, õpetlik ja avardav. Tunnen, et see on minu tee ja minu kutsumus on jagada joogat teistega. Seetõttu korraldan koos teiste joogaõpetajatega üle-eestilist pop-up jooga suvetuuri, mis sel aastal toimus neljandat korda. Pop-up jooga eesmärk on rännata erinevates paikades, tulla inimestele lähedale ning näidata, et joogat on võimalik teha kõikjal. Jooga on kõikjal. Kui mitmed joogaõpetajad kolivad sügise saabudes saali ära ja jäävad paikseks, siis mina olen kui rändav joogaõpetaja, kel puudub oma paik, kuid kel on tiivad, et lennata sinna, kus on mind ootamas joogahuvilised. Lisainfo: https://www.facebook.com/popupjooga"

„Kas sinu elus on mõni suhe läinud nii kaugele, et sa ei taha enam mõne inimesega suhelda, sest tekkinud on emotsionaalne barjäär?“ soovitab värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht mõelda coach ja nõustaja Teily Allas. Seda barjääri oleks aidanud ära hoida õigel ajal emotsionaalsete piiride seadmine. Mõistlikult seatud piirid ja reeglid aitavad lapsel maailmast paremini aru saada ja seeläbi end turvalisemana tunda. Piiride seadmine annab rahulolu ja tasakaalu. Ja tegelikult pole see teisiti ka täiskasvanutega. Seepärast võtamegi nende piiride kehtestamise, nende olemasolu ning ka puudumise mõju inimestele vaatluse alla. Sest kõikvõimalikud suhtlusbarjäärid tekivad juhtudel, kui pole osatud end õigel ajal kehtestada ja oma arvamust välja öelda. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Saatekülalised Signe Mällo ja Tanel Mällo. Saatejuht Hardo Pajula. Saade haridusest. "Nendes esseedes näitan ma, et väärtuste bürokratiseerumine põhjustab paratamatult füüsilist reostust, ühiskondlikku polariseerumist ja psühholoogilist abitust — need on üleilmse allakäigu ja moderniseeritud viletsuse kolm aspekti," kirjutab Ivan Illich [1] oma 1971. aastal ilmunud raamatu "Deschooling Society" [2] esimeses peatükis "Why We Must Disestablish School".Mina avastasin Illichi tänu John Grayle [3]. "Inimeses ja loomas" [4] on alapeatükk "Totaalne sõda surmaga" kus ma tsiteerin Illichi teist tähtteost 1975. aastal ilmunud raamatut "Limits to Medicine: Medical Nemesis, the Expropriation of Health" [5]: "Me ei suuda mõista oma sügavalt sissejuurdunud ühiskonnakorralduse kriitilisi elemente, kui me ei käsitle neid kurja surma kõikide vormide igakülgse eksortsismina. Meie tähtsamad institutsioonid on hiiglaslikud kaitserajatised "inimkonna" nimel peetavas sõjas surma kõikvõimalike põhjuste vastu. See on totaalne sõda."Teiste sõnadega — Ivan Illich on äärmiselt ajakohane mõtleja. Ja kuivõrd see on nii siis me pöördume ta juurde selles sarjas loodetavasti veel tagasi. Möödunud reedel tegime aga otsa lahti. Mu stuudiokülalisteks olid Signe ja Tanel Mällo kes koos oma viie tubli tütrega aitavad koolil jõudumööda kuhtuda. Suurema osa sellest tööst teeb ära muidugi distantsõpe aga eks tähtis on igaühe panus. Head uudistamist! H. [1] https://en.wikipedia.org/wiki/Ivan_Illich [2] https://www.amazon.com/Deschooling-Society-Open-Forum-S-ebook/dp/B007EDLBBI/ref=tmm_kin_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1622012268&sr=8-1 [3] https://www.youtube.com/watch?v=-GDmShNiWOI&list=PLhpEK-_b7mfEM3LsE740RRFKJuOC9WGog&index=14 [4] https://www.apollo.ee/majanduslik-inimene-ja-poliitiline-loom.html [5] https://www.amazon.com/Limits-Medicine-Medical-Nemesis-Expropriation-ebook/dp/B007Y5IX30/ref=tmm_kin_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1622012686&sr=8-1

Saatekülalised Signe Mällo ja Tanel Mällo. Saatejuht Hardo Pajula. Saade haridusest. "Nendes esseedes näitan ma, et väärtuste bürokratiseerumine põhjustab paratamatult füüsilist reostust, ühiskondlikku polariseerumist ja psühholoogilist abitust — need on üleilmse allakäigu ja moderniseeritud viletsuse kolm aspekti," kirjutab Ivan Illich [1] oma 1971. aastal ilmunud raamatu "Deschooling Society" [2] esimeses peatükis "Why We Must Disestablish School".Mina avastasin Illichi tänu John Grayle [3]. "Inimeses ja loomas" [4] on alapeatükk "Totaalne sõda surmaga" kus ma tsiteerin Illichi teist tähtteost 1975. aastal ilmunud raamatut "Limits to Medicine: Medical Nemesis, the Expropriation of Health" [5]: "Me ei suuda mõista oma sügavalt sissejuurdunud ühiskonnakorralduse kriitilisi elemente, kui me ei käsitle neid kurja surma kõikide vormide igakülgse eksortsismina. Meie tähtsamad institutsioonid on hiiglaslikud kaitserajatised "inimkonna" nimel peetavas sõjas surma kõikvõimalike põhjuste vastu. See on totaalne sõda."Teiste sõnadega — Ivan Illich on äärmiselt ajakohane mõtleja. Ja kuivõrd see on nii siis me pöördume ta juurde selles sarjas loodetavasti veel tagasi. Möödunud reedel tegime aga otsa lahti. Mu stuudiokülalisteks olid Signe ja Tanel Mällo kes koos oma viie tubli tütrega aitavad koolil jõudumööda kuhtuda. Suurema osa sellest tööst teeb ära muidugi distantsõpe aga eks tähtis on igaühe panus. Head uudistamist! H. [1] https://en.wikipedia.org/wiki/Ivan_Illich [2] https://www.amazon.com/Deschooling-Society-Open-Forum-S-ebook/dp/B007EDLBBI/ref=tmm_kin_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1622012268&sr=8-1 [3] https://www.youtube.com/watch?v=-GDmShNiWOI&list=PLhpEK-_b7mfEM3LsE740RRFKJuOC9WGog&index=14 [4] https://www.apollo.ee/majanduslik-inimene-ja-poliitiline-loom.html [5] https://www.amazon.com/Limits-Medicine-Medical-Nemesis-Expropriation-ebook/dp/B007Y5IX30/ref=tmm_kin_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1622012686&sr=8-1

"Nendes esseedes näitan ma, et väärtuste bürokratiseerumine põhjustab paratamatult füüsilist reostust, ühiskondlikku polariseerumist ja psühholoogilist abitust — need on üleilmse allakäigu ja moderniseeritud viletsuse kolm aspekti," kirjutab Ivan Illich [1] oma 1971. aastal ilmunud raamatu "Deschooling Society" [2] esimeses peatükis "Why We Must Disestablish School".Mina avastasin Illichi tänu John Grayle [3]. "Inimeses ja loomas" [4] on alapeatükk "Totaalne sõda surmaga", kus ma tsiteerin Illichi teist tähtteost, 1975. aastal ilmunud raamatut "Limits to Medicine: Medical Nemesis, the Expropriation of Health" [5]: "Me ei suuda mõista oma sügavalt sissejuurdunud ühiskonnakorralduse kriitilisi elemente, kui me ei käsitle neid kurja surma kõikide vormide igakülgse eksortsismina. Meie tähtsamad institutsioonid on hiiglaslikud kaitserajatised "inimkonna" nimel peetavas sõjas surma kõikvõimalike põhjuste vastu. See on totaalne sõda."Teiste sõnadega — Ivan Illich on äärmiselt ajakohane mõtleja. Ja kuivõrd see on nii, siis me pöördume ta juurde selles sarjas loodetavasti veel tagasi. Möödunud reedel tegime aga otsa lahti. Mu stuudiokülalisteks olid Signe ja Tanel Mällo, kes koos oma viie tubli tütrega aitavad koolil jõudumööda kuhtuda. Suurema osa sellest tööst teeb ära muidugi distantsõpe, aga eks tähtis on igaühe panus.Head uudistamist!H.[1] https://en.wikipedia.org/wiki/Ivan_Illich[2] https://www.amazon.com/Deschooling-Society-Open-Forum-S-ebook/dp/B007EDLBBI/ref=tmm_kin_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1622012268&sr=8-1[3] https://www.youtube.com/watch?v=-GDmShNiWOI&list=PLhpEK-_b7mfEM3LsE740RRFKJuOC9WGog&index=14[4] https://www.apollo.ee/majanduslik-inimene-ja-poliitiline-loom.html[5] https://www.amazon.com/Limits-Medicine-Medical-Nemesis-Expropriation-ebook/dp/B007Y5IX30/ref=tmm_kin_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1622012686&sr=8-1 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

ERISAADE | Nukrad trendid: tõukeratturid riskivad enda ja teiste eludega; rattavarguste arv kasvab by Delfi Tasku

Podcasti “Ausad mehed” käesoleva saate külaliseks on paljudele eestlastele tuntud Jesper Parve. Jesper on edine profikorvpallur, olles täna pigem tuntud kui kirjaniku ja teiste andekate kirjanike kirjastajana. Tal on enda sulest ilmunud saritriloogia nimega “Mees” ja tema JES Kirjastuse alt on tänase seisuga (18.veebruar aasta 2021) ilmunud 15 raamatut ning neid muudkui tuleb aga juurde. Jesper on ka kõva brändikujundaja, olles loonud enda tegemistest mõnusa JES TRIBE kaubamärgi, mille alla on koondunud JES Kirjastus, JES Podcast, JES Sandwich Studio, JES Beachouses ning JES Disain. Tal on olnud võimalus ka saateid juhtida ja juba pikemat aega on koos Margus Vaheri ja Eero Spriidiga tehtud ka ülimenukat vestlusõhtut "Mida mehed tegelikult tahavad?". Head mõtted saatest: “Sul Peab olema fänne, kes sind armastavad ja “fänne”, kes sind vihkavad. Kogu see asi, mida ma teen tiirleb tegelikult nende kahe äärmuse vahel.” “Linna kõige suuremat maja on võimalik ehitada kahte erinevat moodi: lõhud kõik ülejäänud majad maha, ehitad ühekorruselise maja ja sul ongi linna kõige suurem maja; teine variant on ehitada teistest kõrgema maja.” “Tuleb õppida mäest alla jooksma, ehk kui hoog tuleb sisse, siis tuleb tuld anda, et asjad liikuma saada.” “Ära Ürita aidata inimesi, kes ei taha, et neid aidatakse.” “Minu elu moto ja märksõna on “lihtne elu”.” “Ärge aidake mitte kedagi, kui ta ei palu teid, see on totaalne ajaraiskamine.” “Ära tee mitte kunagi Teiste inimeste unistusi maha, sest sa ei näe teise inimese sisse ja seda, milliseid võimalusi ta näeb oma unistuse teostamiseks.” NB! Kui tunned, et soovid "Ausad mehed" podcasti tegemisi toetada, siis saad seda teha järgnevale konto kaudu. Iga summa aitab, aitäh! Konto, millele toetust saata: IBAN: LT123250047489114256 BIC: REVOLT21 SAAJA: Chris Kala Ausad Mehed: www.chriskala.com www.ausadmehed.ee Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala Jälgi Jesperi tegemisi siit: www.instagram.com/jesperparve/ www.instagram.com/pihlainspiratsioonitalu/ www.facebook.com/jesper.parve

Selle nädala "Rahva teenrid" ei saanud ka sel nädalal mööda koroonast. Nakatumiselt oleme maailma tipus ka peaminister Kaja Kallas sai viiruse; vaktsiine ei tule piisavalt, AstraZenecaga seotud probleemid Euroopas ja ka Eestis ja erasektori Johnson & Johnsoni plaan. Samuti Euroopa jätkuv vaktsiinieksport, kui meil parasjagu vaktsiine ei ole. Teiste teemadena räägiti riigireetmises süüdi mõistetud mereteadlasest Tarmo Kõutsist, jalgpalliga seotud ahistamisskandaalidest ja riiklikult tähtsatest kultuuriobjektidest.

Täna istun stuudios koos Saaremaalt pärit Henri Haramaaga, kes on 25-aastane motokrossi treener Kiilimoto klubis. Henri on praeguseks veendunud, et see on see, mida ta on siia tegema tulnud. Nagu ta ise enda kohta ütleb, siis lasteaiast kuni gümnaasiumi lõpuni oli ta iseenda ja paljude teiste arvates täiesti saamatu nagamann, kes suutis ainult sitta keerata. Isegi kehalise kasvatuse tunnis oli ta enda mäletamist mööda kõige kehvem, mis kindlasti ühele arenevale noormehele teinekord hästi ei mõju. Henri on alates 7-ndast eluaastast motokrossiga tegelenud, kuid pere ja kõigi teiste survel tuli ta siiski Tallinna soojusenergeetikat õppima. Baka käes, sai ta aga kiire kogemuse ja veendumuse, et ei suju mitte ükski asi sellel erialal. Aasta 2020 kevadel käsikäes koos koroonaga hakkas Henri motokrossi trenne andma ning umbes samal ajal sai ta konndamisteate põhitöölt energeetika valdkonnast. NB! Kui tunned, et soovid "Ausad mehed" podcasti tegemisi toetada, siis saad seda teha järgnevale konto kaudu. Iga summa aitab, aitäh! Konto, millele toetust saata: IBAN: GB68REVO00997013422585 BIC: REVOGB21 SAAJA: Chris Kala SELGITUS: Oma facebooki nimi Ausad Mehed: www.chriskala.com www.ausadmehed.ee Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala Jälgi ka Henri tegemisi: https://www.facebook.com/henri.haramaa

Saatekülalised Raivo Alla ja Ülo Niinemets. Saatejuht Hardo Pajula. Saade pikamaajooksust ja spordist kui vaimsest praktikast. “Kõige lühem imperatiiv”. “Teiste ekstreemaladega ei kaasne vahetu füüsiline oht, vaid valu. Vaatame näiteks ühte ultramaratoni. Üleameerikalise Võidujooksu pikkus ületab 4800 kilomeetrit ja seda joostakse 64 päeva järjest. Jalgratturitel on sarnaseks jõuprooviks RAAM (Race Across America), kus läbitakse 4900 […]

Saatekülalised Raivo Alla ja Ülo Niinemets. Saatejuht Hardo Pajula. Saade pikamaajooksust ja spordist kui vaimsest praktikast. "Kõige lühem imperatiiv”. "Teiste ekstreemaladega ei kaasne vahetu füüsiline oht, vaid valu. Vaatame näiteks ühte ultramaratoni. Üleameerikalise Võidujooksu pikkus ületab 4800 kilomeetrit ja seda joostakse 64 päeva järjest. Jalgratturitel on sarnaseks jõuprooviks RAAM (Race Across America), kus läbitakse 4900 kilomeetrit läänerannikult idarannikule ja mis on tõenäoliselt maailma kõige pikem ja raskem jalgrattavõistlus. Sellel võidusõidul ei ole ametlikke puhkepause ning kell tiksub stardist finišini. Kes tahab võita, peab olema valmis väntama 24 tundi päevas üle mäekurude ja läbi kõrbete, jääkülmas vihmas ja põletavas kuumuses. Magamatus, pidev pingutus ja konkurentide surve võtavad võistlejatelt viimase välja. Samasuguse valuga peavad hakkama saama need, kes osalevad 220-kilomeetrilisel vahepuhkusteta  Badwateri ultramaratonil, mille rada kulgeb California Surmaorus. See võistlus peetakse juulis, kui temperatuur võib küündida 54 kraadini Celsisuse järgi. Üks jooksjatest, Kirk Johnson, kutsus seda kogemust "portaaliks" teise sfääri: "Kui kuskil on koht kus inimese füüsiline suutlikkus aga ka selgitusvõime mõistus ja teadus oma piiride vastu põrkuvad siis on see seal. Badwater oli see paik kus ma võisin uurida mida me endast tegelikult kujutame mis paneb meid liikuma ja mis sunnib meid peatuma. Võib-olla ei ole spirituaalsus päris see sõna mida ma vajan aga minus on piisavalt usklikku ja otsijat et mõista... et kuskil on tee mis viib mu eesriide taha ja võimaldab mul puudutada midagi mis jääb minust väljapoole. Kohta kus valu ja transtsendents on omavahel niivõrd läbi põimunud et sel lihtsalt peab olema mingi tähendus" kirjutab Rupert Sheldrake veel seitset vaimset praktikat tutvustavas raamatus "Viisid kuidas minna edasi" [1], mille esimene peatükk kannab pealkirja "Spordi spirituaalne pool". Spordi spirituaalne pool oli ka 107. vestluse lähtekohaks,  kus mu jutukaaslasteks olid maratonijooksjad Raivo Alla ja Ülo Niinemets [2]. Raivo lõpetas möödunud aasta Eesti meistrivõistlustel kolmandana, Ülo viis samal võistlusel oma isikliku tippmargi alla kolme tunni. Vestluse pealkiri tuleb 103. minutilt: "[Wayne] Gretsky isa kes teda treenis kõige parem soovitus olevat talle olnud: "Liigu sinna, kuhu litter jõuab!" Mitte sinna kus ta parasjagu on. See on kõige lühem imperatiiv." Head uudistamist! H. ———————————— [1] https://www.amazon.com/Ways-Beyond-Why-They-Work-ebook/dp/B07V39QLCG/ref=tmm_kin_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1612341156&sr=8-1 [2] https://teejuhid.postimees.ee/7160717/ulo-niinemets-kas-puhtam-on-ka-jahedam

"Teiste ekstreemaladega ei kaasne vahetu füüsiline oht, vaid valu. Vaatame näiteks ühte ultramaratoni. Üleameerikalise Võidujooksu pikkus ületab 4800 kilomeetrit ja seda joostakse 64 päeva järjest.Jalgratturitel on sarnaseks jõuprooviks RAAM (Race Across America), kus läbitakse 4900 kilomeetrit läänerannikult idarannikule ja mis on tõenäoliselt maailma kõige pikem ja raskem jalgrattavõistlus. Sellel võidusõidul ei ole ametlikke puhkepause ning kell tiksub stardist finišini. Kes tahab võita, peab olema valmis väntama 24 tundi päevas üle mäekurude ja läbi kõrbete, jääkülmas vihmas ja põletavas kuumuses. Magamatus, pidev pingutus ja konkurentide surve võtavad võistlejatelt viimase välja.Samasuguse valuga peavad hakkama saama need, kes osalevad 220-kilomeetrilisel vahepuhkusteta Badwateri ultramaratonil, mille rada kulgeb California Surmaorus. See võistlus peetakse juulis, kui temperatuur võib küündida 54 kraadini Celsisuse järgi. Üks jooksjatest, Kirk Johnson, kutsus seda kogemust "portaaliks" teise sfääri: "Kui kuskil on koht, kus inimese füüsiline suutlikkus, aga ka selgitusvõime, mõistus ja teadus oma piiride vastu põrkuvad, siis on see seal. Badwater oli see paik, kus ma võisin uurida, mida me endast tegelikult kujutame, mis paneb meid liikuma ja mis sunnib meid peatuma. Võib-olla ei ole spirituaalsus päris see sõna, mida ma vajan, aga minus on piisavalt usklikku ja otsijat, et mõista... et kuskil on tee, mis viib mu eesriide taha ja võimaldab mul puudutada midagi, mis jääb minust väljapoole. Kohta, kus valu ja transtsendents on omavahel niivõrd läbi põimunud, et sel lihtsalt peab olema mingi tähendus," kirjutab Rupert Sheldrake veel seitset vaimset praktikat tutvustavas raamatus "Viisid, kuidas minna edasi" [1], mille esimene peatükk kannab pealkirja "Spordi spirituaalne pool".Spordi spirituaalne pool oli ka 107. vestluse lähtekohaks, kus mu jutukaaslasteks olid maratonijooksjad Raivo Alla ja Ülo Niinemets [2]. Raivo lõpetas möödunud aasta Eesti meistrivõistlustel kolmandana, Ülo viis samal võistlusel oma isikliku tippmargi alla kolme tunni.Vestluse pealkiri tuleb 103. minutilt: "[Wayne] Gretsky isa, kes teda treenis, kõige parem soovitus olevat talle olnud: "Liigu sinna, kuhu litter jõuab!" Mitte sinna, kus ta parasjagu on. See on kõige lühem imperatiiv."Head uudistamist!H.————————————[1] https://www.amazon.com/Ways-Beyond-Why-They-Work-ebook/dp/B07V39QLCG/ref=tmm_kin_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1612341156&sr=8-1[2] https://teejuhid.postimees.ee/7160717/ulo-niinemets-kas-puhtam-on-ka-jahedam See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Kristel Aaslaid & Kethi Uibomägi

Is dóigh le Padraig Ó hAiniféin go mbeadh daltaí na h-Ardteiste níos fearr as thar n-ais ar scoil.Bhí sé dian air fhéin bheith aige baile anuraidh agus b'fhearr leis go mór is go fada bheith ar scoil.

Tegemist on üheksast tunniajasest podcastist koosnev webinari sari, kus podcasti “Ausad mehed” juht Chris Kala istub maha ning arutleb külalistega sellest, kuidas ennast paremini tundma õppida, kuidas kasvatada eneseteadlikkust ja kuidas jõuda iseendaga paremasse kontakti jne. MARJU KARIN ON EESTIS TUNTUD ILUSÜSTIDE KUNINGANNA, KELLE PEAMISEKS TEGEVUSVALDKONNAKS ONGI ILUSÜSTIDE PROTSEDUURIDE LÄBIVIIMINE. Marju on oma elus teinud igasugu erinevaid töid, alates lihaleti müüjast kuni inkasso tegevjuhini. Sinna vahele mahuvad veel baaridaam, personalijuht, bensukaartide müüja, reklaamimüüja, perearstide ja hambaarstide vahendustöö, ülikoolis loengute andmine ja isegi liikluse ekspertkomisjoni psühholoog. Ta on lõpetanud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning töötab Põhja-Eesti regionaalhaiglas operatsiooniblokis ja Punases Ristis. Kirjutan raamatu ”Naine” ja on lihtsalt üks vägev, enesekindel, eneseteadlik, julge, robustne, seksikas aga samas südamlik, siiras ja hooliv naine. Webinaril räägime Marjuga rahust, leppimisest, jaotamisest, teadlikkusest, unustamisvõimest ja andestamisvõimest. Juttu tuleb ka sellest, kuidas kontakt endaga on pidev kõnd vaikuse ja igavuse vahel. Head mõtted Marjult: “Kontaktis oled sa endaga siis, kui sa oled rahul sellega, kes sa oled.” “Kui me lammutame enda isiku lapsepõlveni lahti, siis tuleb osata ennast ka kokku panna. See on nagu moosipurkide avamine. Avad kümme aga ära jõuad süüa vaid ühe. Sama on erinevate taagade ja probleemidega.” “Enda ümbritseva maailmaga tuleb osata tulla toime.” “Täna ütlen ma, et ei pea mugavustsoonist väljas olema.” “Rahu annab see, kui sa otsustad ära mida sa teed, kellega ja kuidas jne. Me püüame pugeda liialt palju.” “Ei ole vaja limpsida ega ka pugeda kõigile. See rikub iseennast ära.” “Meil on elus üks teerada, mina lähtun sellel egoismist ehk kas mul on hea või mitte.” “Jube kurb on tanki all surra, kui keegi ei mäleta seda.” “Eestis ei ole tähtis see, mida sa suust välja ajad. Eestis on tähtis see, et sa pildis oled.” “Sellest hetkest, kui sa millegiga lepid, suudad sa taas jätkata. Seni kuni sa ei lepi, on tegemist eitamisega.” “Leppimine pole alistumine, vaid leppimine on aktsepteerimine ja edasiminek.” “Teiste nõrkuseid suudad sa aktsepteerida siis, kui oled enda tugevustest teadlik.” “20-ne aastane Marju oli targem kui mina. Olen hakanud kahtlema mingites asjades.” “Enda jõust tuleb osata aru saada. Alati ei pea “jah” ütlema.” “Üks suurimaid oskuseid on osata unistada ja osata tulla surmaga toime, need on väga keerulised osad.” “Sellest hetkest, kui sul tekib vastasseis, see näitab, et nüüd hakkad kohale jõudma ja tipus oled sa alati üksinda. Tippe ei salli mitte keegi.” “Nii kaua kui sa tahad edukaks saada, siis ei saa sa edukaks.” “Ärge vaadake alt üles neid, kellel läheb hästi, sest ka nende sees on alati midagi, mis läheb halvasti.” Ausad Mehed: www.chriskala.com www.ausadmehed.ee Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala

Cyberpunk 2077 on väljas, me oleme seda minimaalset puutnud, aga teistel on läinud paremini. Pole kindel, kas see oleks pidanud just nüüd ikkagi välja tulema, või pigem ootama veel mõned kuud. Igatahes jääme esimese suure patchi ootele, sest mida parandada, on palju.  Teistes uudistes räägime sellest, et Disco Elysium õrritab uue asjaga, Medal of Honor nõuab peaaegu 400 giga SSD ruumi, Spider-Mani saab mängida PS5'l paremini, World of Waraftil läheb ikka veidralt hästi ja Prince of Persia remake saab natuke veel küpseda.  Rein on aga mänginud uut lauamängu Robinson Crusoe 2nd Edition, Rainer aga jätkab Tetris Effect: Connectedi ja Hyrule Warriorsi radadel. Soovituseks Obsidiani tasuta rollimängud Pillars of Eternity ja Tyranny Epicus.

Meie seekordne saateteema on kaude tõugatud Soome peaministri Sanna Marini dekolteeskandaalist ja meie hea kolleegi Anu Saagimi kommentaarist sel teemal - kas tõesti on naised naiste kõige hullemad arvustajad?

Taaskord tillikas! Juubelisaade ei juhtunud, aga teie ees on episood 27 ning mikrofoneerivad täna taas Triin ja Anna Maria. Klaasides loksuvad peaaegu-bellinid. Juttu tuleb telesaate «Mida vanemad sulle ei rääkinud» salvestusel käimisest, kus Triin istus saatekülalisena toolis ning Anna Maria vaatas teda maniakipilguga publikust. Sellest johtuvalt teeme juttu depressioonist ja seksist ja elukogemustest.

Taaskord tillikas! Juubelisaade ei juhtunud, aga teie ees on episood 27 ning mikrofoneerivad täna taas Triin ja Anna Maria. Klaasides loksuvad peaaegu-bellinid. Juttu tuleb telesaate «Mida vanemad sulle ei rääkinud» salvestusel käimisest, kus Triin istus saatekülalisena toolis ning Anna Maria vaatas teda maniakipilguga publikust. Sellest johtuvalt teeme juttu depressioonist ja seksist ja elukogemustest.

Taaskord tillikas! Juubelisaade ei juhtunud, aga teie ees on episood 27 ning mikrofoneerivad täna taas Triin ja Anna Maria. Klaasides loksuvad peaaegu-bellinid. Juttu tuleb telesaate «Mida vanemad sulle ei rääkinud» salvestusel käimisest, kus Triin istus saatekülalisena toolis ning Anna Maria vaatas teda maniakipilguga publikust. Sellest johtuvalt teeme juttu depressioonist ja seksist ja elukogemustest.

Suhtes kiituse puudumine. Teiste meest tähelepanu otsimine. Isaduse tunneramine. Miks me ei ole abielus? Muutused seoses beebi ellu tulekuga.

Tallinna ja Tartu tänavatele on jõudnud esimesed suvekuulutajad ehk elektrilised tõukerattad. Teiste seas ka esimene Eestis taaskasutatud materjalidest kokku pandud Tuul rattad. Kuidas jõudis Eesti ettevõte Comodule elektrimasinate jälgimisseadmete loomisest oma tõukeratta ning lõpuks ka teenuseni, räägib KUKU raadio keskkonnasaates Ilmaparandaja Comodule asutaja Kristjan Maruste. Saatejuht on Mart Valner.

Tallinna ja Tartu tänavatele on jõudnud esimesed suvekuulutajad ehk elektrilised tõukerattad. Teiste seas ka esimene Eestis taaskasutatud materjalidest kokku pandud Tuul rattad. Kuidas jõudis Eesti ettevõte Comodule elektrimasinate jälgimisseadmete loomisest oma tõukeratta ning lõpuks ka teenuseni, räägib KUKU raadio keskkonnasaates Ilmaparandaja Comodule asutaja Kristjan Maruste. Saatejuht on Mart Valner.

Paljud muuseumid on jälle avatud. Teiste seas ootab külastajaid Rannarahva muuseum, kus on uus näitus Kirovi nimelise kalurikolhoosi ajaloost. Meremuuseumis esitleti aga pausijärgsel taasavamispäeval raamatut vesilennukitest. Meretunni jutud on seotud mõlema teemaga. Räägivad Rannarahva muuseumi juht Janek Šafranovski ja lennundusekspert Toomas Türk. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.

Paljud muuseumid on jälle avatud. Teiste seas ootab külastajaid Rannarahva muuseum, kus on uus näitus Kirovi nimelise kalurikolhoosi ajaloost. Meremuuseumis esitleti aga pausijärgsel taasavamispäeval raamatut vesilennukitest. Meretunni jutud on seotud mõlema teemaga. Räägivad Rannarahva muuseumi juht Janek Šafranovski ja lennundusekspert Toomas Türk. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.

Ma ei ole õppinud filmiasjandust, ütleb enda kohta dokumentalist, operaator ja režissöör Mati Põldre. Ometi pälvisid tema dokumentaal- ja muusikafilmid üleliidulistel festivalidel peapreemiaid. Teiste hulgas ooper-film "Colas Breugnon".

Ma ei ole õppinud filmiasjandust, ütleb enda kohta dokumentalist, operaator ja režissöör Mati Põldre. Ometi pälvisid tema dokumentaal- ja muusikafilmid üleliidulistel festivalidel peapreemiaid. Teiste hulgas ooper-film "Colas Breugnon".

Korvpallitarkade klubi seekordsed külalised on kunagised Eesti meeste rahvuskoondise peatreenerid Jaanus Levkoi ja Heino Enden. Õpetaja ja õpilane. Maailmameister Enden on Levkoi käe all noorena korvpallitarkusi omandanud. Peamine põhjus, miks nad just nüüd saatesse tulid, on lähenev juubel. Jaanus Levkoil täitub 20. märtsil 70 eluaastat. Väärikas number, mille puhul meenutasime enam kui pool sajandit kestnud treeneritöö värvikamaid momente. Teiste seas 1985. aasta lennusõitu, kus Levkoil tuli tegemist teha Liidu koondise hirmuäratavate keskmängijatega.

«Kehakultuuri» viiendas saates on külalisteks Henry ja Tõnis Sildaru. Teiste teemadena on saates juttu veel laskesuusatamise MMist, jalgpalli Meistrite liigast, Tiidrek Nurme Tokyo olümpianormi täitmisest ning Saaremaa ära jäänud euromängust.

Sellel korral oleme külas paljudele eestlastele tuntud seksi õpetaja Epp Kärsini juures. Lisaks omandatud seksiteadmistele ja kogemustele, mida Epp enda koolitustel avameelselt jagab, on ta omandanud kaks kõrgharidust, millest tähtsaimaks peab ta Tartu Ülikooli kehakultuuri teaduskonna lõpetamist. Saates võtame äärmiselt ausalt ette teemad nagu seks, suhted ja nende paremaks muutmine läbi seksuaalteadlikkuse; enda teekonna leidmine ja sellel püsimine; tingimusteta armastus; yoni ja lingam massaažist ja sellest, kuidas jumalate moodi seksida. Tegemist on tasulise saatega, kui soovid kuulata tervet episoodi ja ka kõiki teisi tasulisi külalistega saateid, siis leiad need kõik suletud Facebooki grupist: www.facebook.com/groups/ausadvestlused/ Ligipääsu saamiseks tuleb sooritada väike tasu järgnevale kontole: IBAN: GB68REVO00997013422585 BIC: REVOGB21 SAAJA: Chris Kala SUMMA: 12€ / kuus SELGITUS: Oma facebooki nimi NB! Swedbank omanikel soovitan sooritada makse läbi arvuti ja valida eraldi välismakse, muidu võib tekkida probleeme kande sooritamisel. Head mõtted Epp Kärsinilt: - Paljud tantraõpetajad kasutavad ära naiste haavatavust ja naised saavad seeläbi tugevaid hingetraumasid.

 - MIne sinna, kus on sinu süda. 

- Teiste arvamusest mitte sõltumine on ühe tugeva inimeset tunnus. - Olen koguaeg sina ise, siis sa ei pea mõtlema üle. Kõigile ei saa meeldida.

 - Me kõik oleme sisimas perverdid. 

- 80% täna meie suhteprobleeme on saanud alguse lapsepõlvest vanemate poolt mitte piisava tähelepanu vajaduse märkamisest. 

- Täiskasvanuna me ei pruugi mäletada kõiki lapsena saadud traumasid, aga meie keha mäletab.

 - Kui me oleme oma partneriga seksuaalsest koos, siis me oleme kõige haavatavamad ja tundlikud, ning sellel hetkel võib kõik see valu tulla meie seest üles, mida oleme kunagi kogenud ja nüüd endasse peitnud.

 - Oskus jagada ja võtta vastu tingimusteta armastust, on väga suur kunst. - Seksuaalsus on voolamine ja kooskulgemine.

 - Seksuaalenergiat on inimestes üle 80%.

 - Mehed küla peale ei lähe, kui nende naudingute anum on täidetud.

 - Jumalad unustasid õpetada inimesi, kuidas seksida nagu jumalad. 

- Tuppe tuleks siseneda tervelt üks minut. 

- Me ei ole loodud kannatama. Sa asud kuulama podcasti Ausad Mehed, mille eesmärgiks on motiveerida ja inspireerida kuulajaid olemaks rohkem ausam enda vastu ning võtmaks suuremat vastutust enda isikliku elu ees. Lisaks, kui sa tunned, et saade, mida kuulad pakub sulle väärtust, siis too meieni üks sõber, kes võiks saates oleva informatsiooniga resoneeruda. See aitab meil enda ja külaliste sõnumit edasi viia. Ausad Mehed: www.chriskala.com www.martinpukspuu.ee Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala www.facebook.com/ptpukspuu/ Instagram: www.instagram.com/chriskkala/ www.instagram.com/martinpukspuu/ Leia meid ka mujalt: Delfi Taskust - tasku.delfi.ee/ausadmehed iTunes - podcasts.apple.com/us/podcast/emot…1387287198?mt=2 Vaata ka Epp Kärsini tegemisi: https://amareluna.ee https://www.facebook.com/Epp-Kärsin-Amare-Luna-1644552492247106/ https://www.instagram.com/epp.karsin/

Sel kevadel jõudis kauplustesse Edmund Burke'i Seltsi raamatusarja seitsmes teos: Carl Jungi "Vastus Iiiobile"*. Aprilli lõpus kutsusin ma EBS-i stuudiosse kõnealuse raamatu tõlkija Kristiina Kivili ja Ivar Tröneri. Ivar oli mul külas juba kolmandat korda. Esimesel hooajal vestlesin ma tema ja Alar Tamminguga samuti Jungist (vt #15 "Inimese lootus"**), sel kevadel oli ta saates koos Jelena Skulskajaga ning me rääkisime Anton Tšehhovist (vt #46 "Argielu ja unistused")***.Ütlen igaks juhuks kohe ära, et saate pealkirjas esitatud küsimus jäi üles ka pärast meie pea kahetunnist vestlust. Nii ütles Ivar kohe üsna kolmekõne alguses (6. minut): "See raamat ei lahenda ära probleemi, mis on "Iiobi raamatu" uurijaid paelunud aastasadu, see on nn teodiike küsimus: kust tuleb kuri? kas kuri on õiglane? kuidas mõtestada kurja monoteismi kontekstis?Teodiike probleemini jõudsime vestluse 45. minutil; taas Ivari sõnadega jätkates: "Teodiike probleemi üle võib arutada lõpmatult..., aga üks vähki surev süüta laps esitab Jumala ja tema õigluse kohta rohkem küsimusi kui kõik teoloogiafakulteedid kokku: miks ta peab kannatama? miks peab inimene kannatama?"Kuigi vastus eeltoodud küsimustele jäi õhku, noppisin mina endale sellest vestlusest üles vähemalt kolm ideed:1. Süü ei ole mõiste, millega saab suhteid parandada (84. minut). Teiste sõnadega, me ei saa suhteid parandada üksteise süü väljaselgitamise abil. Me ei leia "Iiobi raamatust" vastust küsimusele, mida nii koledat siis Iiob õieti tegi, et Jumal teda sedavõrd hirmsasti karistama pidi. "Iiobi raamatu" üheks kõige painavamaks teemaks ongi ilmselt just süü ja karistuse ebaproportsionaalsus.2. Eelöeldust tuleneb järgmine mõte: inimese ja Jumala suhe on äärmiselt ebavõrdne. Inimesel on raske aru saada Jumala tegudest, sest need on sootuks teises mõõtkavas. "Lambad võivad küll hundi joogivee segaseks tampida, aga suuremat kahju hundile sellest ei tõuse," tsiteeris Kristiina 28. minutil Jungi, kui jutuks tulid inimese võimalused Jumalat "solvata".3. Kahest eelnevast punktist saab vististi järeldada ainult seda, et "Jumala suhted inimesega ongi mõistetamatud," nagu Ivar seda vestluse lõpus (87. minut) ka teeb. Seetõttu tekib mõiste pühadusest, mis Leszek Kołakowski sõnul nüüd meile kättemaksu haub****. "Jung üritab Iiobi ja Jumala suhet psühhoanalüütiliste vahenditega ratsionaliseerida, aga ta jääb hätta ja hakkab kasutama ilmutuslikke pilte... aga selle ülesandega jääksime me kõik hätta," võtab Ivar sealsamas kokku Jungi raamatu taotluse ja sisu.Lõppkokkuvõtteks võiks mainida, et kuigi "Vastus Iiobile" ei ole vast kõige sobivam raamat Jungiga tutvuse sobitamiseks, võib lugeja, kellele siin jutuks tulnud teemad huvi pakuvad, sealt palju väärtuslikku leida. Kindlasti ei tohiks sealt oodata sidusat lugu, tegemist on ikkagi – nagu eelpool sai Ivari sõnadega öeldud – nägemusliku materjaliga. See on ilmselt ka möödapääsmatu, sest raamatu aines ise on nägemuslik kui sedagi.Lõpetuseks soovitan kõigil kuulata Ivari vastust (110. minut) minu küsimusele, miks me üldse lugema peaksime ("Et saada sisemiselt vabaks.")Head vabanemist!HardoP.S. Vestluse 25. minutil tuli jutuks David Bentley Harti raamat "Jumala kogemus", mis on meil plaanis samuti oma sarjas ära tõlkida ja millele ma tahaksin siinkohal eraldi tähelepanu juhtida. Raamatu endaga võib tutvuda sellel lingil*****, siin****** räägib sellest teosest Rupert Sheldrake, kellele on meie kanalil pühendatud eraldi pleilist. David Bentley Harti raamatust on juttu nimetatud video vahemikus 46:05–48:30.------------------------* http://www.eksa.ee/Default.aspx?PageI...** https://www.youtube.com/watch?v=M2diB...*** https://www.youtube.com/watch?v=nQ1jw...**** https://www.youtube.com/watch?v=oZtJP...***** https://www.amazon.com/Experience-God...****** https://www.youtube.com/watch?v=oxsNp... See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

813. saates tuleb juttu Kasahstani, Doni ja Krimmi sakslastest ning nende edasisest käekäigust.

813. saates tuleb juttu Kasahstani, Doni ja Krimmi sakslastest ning nende edasisest käekäigust.

813. saates tuleb juttu Kasahstani, Doni ja Krimmi sakslastest ning nende edasisest käekäigust.

813. saates tuleb juttu Kasahstani, Doni ja Krimmi sakslastest ning nende edasisest käekäigust.

Tänase saate külaline on Marco Tasane ehk artistinimega strippr Marco, kes räägib oma lemmiklinnast New Yorgist. Kokku on Marco käinud Ameerika Ühendriikides viiel korral – neist neljal New Yorgis ning esimesel korral Portlandis ehitustöölisena. Marco räägib nii pöörastest kui ka tõeliselt koomilistest seiklustest – näiteks tulevad teemaks viisasekeldused, oht politseijaoskonda sattuda ning 160-dollariline rikšasõidu arve. Samuti kurdab Marco, et teda peetakse stripparitöö tõttu eriti jõukaks. Tegelikult see nii pole. Loomulikult ei saa Marco saates mainimata jätta, et millegipärast peetakse teda tihti USA-s modelliks.

Balti turu areng ja tulevik Läinud suve 6.-8. juulil toimus väikeinvestorite suursündmus InvesteerimisFestival2018, kus astusid üles 27 valdkonna eksperti üheskoos üle 340 investeerimishuvilisega. LHV Invesrteerimislaval jagasid investorid ja ettevõtjad oma mõtteid, kogemusi sellest, mille nad on aastatega investeerimisteekonnal kogunud. Teiste hulgas jagas oma teadmisi ka Kaarel Ots. Kaarel Ots on Nasdaq Tallinna börsi juhatuse esimees, FinanceEstonia juhatuse liige, nõukogu liige Teenusmajanduse Kojas ja Baltic Institute of Corporate Governance’s. Kuula Kaarel Otsa esimenist: Salvestatud: Juuli 2018 LINDISTUSES MAINITUD RESSURSID: http://www.nasdaqbaltic.com/market – Nasdaq Baltic investeerimisklubi.ee/investeerimisfestival – InvesteerimisFestival2018 Leia meid: Kodulehelt: www.investeerimisklubi.ee Facebookis: www.facebook.com/Investeerimisklubi Podcastis: https://soundcloud.com/investeerimisklubi Instagramis: www.instagram.com/investeerimisklubi Youtube’s: http://www.youtube.com/c/InvesteerimisklubiEesti Lisaks: Ühine ka investorite Facebooki grupiga: https://www.facebook.com/groups/1591687221066735/ , et osaleda aruteludes ja saada põnevat infot Kiika, milliseid keskkondi Investeerimisklubi eestvedajad soovitavad: https://investeerimisklubi.ee/investeeri/

Vikerraadio kuulajate poolt korduvalt lemmiksaateks valitud "Müstiline Venemaa" jõuab eetrisse juba 800ndat korda. Uhke järjekorranumbriga saates räägib autor David Vseviov, milliste autodega sõitsid Nikita Hruštšov, Leonid Brežnev ja teised Nõukogude Liidu juhid.

Vikerraadio kuulajate poolt korduvalt lemmiksaateks valitud "Müstiline Venemaa" jõuab eetrisse juba 800ndat korda. Uhke järjekorranumbriga saates räägib autor David Vseviov, milliste autodega sõitsid Nikita Hruštšov, Leonid Brežnev ja teised Nõukogude Liidu juhid.

Vikerraadio kuulajate poolt korduvalt lemmiksaateks valitud "Müstiline Venemaa" jõuab eetrisse juba 800ndat korda. Uhke järjekorranumbriga saates räägib autor David Vseviov, milliste autodega sõitsid Nikita Hruštšov, Leonid Brežnev ja teised Nõukogude Liidu juhid.

Vikerraadio kuulajate poolt korduvalt lemmiksaateks valitud "Müstiline Venemaa" jõuab eetrisse juba 800ndat korda. Uhke järjekorranumbriga saates räägib autor David Vseviov, milliste autodega sõitsid Nikita Hruštšov, Leonid Brežnev ja teised Nõukogude Liidu juhid.

Enne suviste spordialade suurt pealetungi on viimane aeg teha kokkuvõte pikast talispordihooajast. Kui edukas oli olümpiahooaeg Eesti sportlaste jaoks? Teiste seas saavad sõna kahevõistleja Kristjan Ilves ja endine suusahüppaja Kaarel Nurmsalu.Eetrisse jõuab ka Tiit karuksi kommentaar.Stuudios arutlevad Juhan Kilumets ja Karl Mihkel Eller. Kuulake 1. aprillil kell 18.15.

Enne suviste spordialade suurt pealetungi on viimane aeg teha kokkuvõte pikast talispordihooajast. Kui edukas oli olümpiahooaeg Eesti sportlaste jaoks? Teiste seas saavad sõna kahevõistleja Kristjan Ilves ja endine suusahüppaja Kaarel Nurmsalu.Eetrisse jõuab ka Tiit karuksi kommentaar.Stuudios arutlevad Juhan Kilumets ja Karl Mihkel Eller. Kuulake 1. aprillil kell 18.15.

Nüüd uncut juba reedeti! Filmikägu uncut nr. 40 on teie ees! Külaliseks Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp ja teemaks 24. märtsil jagatavad EFTAd, mille nominendid sel nädalal teatavaks tehti. Lisaks EFTAdele rääkis Edith palju muudki põnevat. Näiteks seda, kuidas uus Bond oleks peaaegu Eestisse filmima tulnud ja millal me saame sama edukaks kui taanlased oma sarjadega. Uudiseid on ka kamaluga. Täpselt nii nagu filmegi. Pöörane nädal, kui valikus on 9 uut filmi. Teiste hulgas "Punane varblane" ja lausa kolm Oscaritega seotud filmi- "Florida projekt", "Nähtamatu niit" ja Liibanoni linateos "Solvang".

Vanemaealisi, kes pensioni ja palka saades uue tulumaksuarvestuse järgi varasemaga võrreldes kokkuvõttes kaotavad, on hinnanguliselt 20 tuhat. Teiste seas on töövõimetuspensionärid, kes tervisehädadega võideldes tööl käivad. Maksuvaba miinimumi rakendamine, avaldus tööandjale või avaldus sotsiaalkindlustusele ja kui mitu korda aastas võib seda muuta, välismaal välja teenitud pensioni maksustamine ja muud küsimused esitame sotsiaalkaitseminister Kaia Ivale, Evelyn Liivamägile Maksu- ja Tolliametist ning Kati Kümnikule Sotsiaalkindlustusametist.

Vanemaealisi, kes pensioni ja palka saades uue tulumaksuarvestuse järgi varasemaga võrreldes kokkuvõttes kaotavad, on hinnanguliselt 20 tuhat. Teiste seas on töövõimetuspensionärid, kes tervisehädadega võideldes tööl käivad. Maksuvaba miinimumi rakendamine, avaldus tööandjale või avaldus sotsiaalkindlustusele ja kui mitu korda aastas võib seda muuta, välismaal välja teenitud pensioni maksustamine ja muud küsimused esitame sotsiaalkaitseminister Kaia Ivale, Evelyn Liivamägile Maksu- ja Tolliametist ning Kati Kümnikule Sotsiaalkindlustusametist.

Kõlavad kaunid armastusduetid tuntud operettidest. Teiste seas laulavad Georg Ots, Ella Fitzgerald, Margarita Voites, Helgi Sallo, Louis Armstrong ja Helgi Sallo. Pühapäeval, 27. augustil kell 13 on stuudios Jaak Jõekallas.

Kõlavad kaunid armastusduetid tuntud operettidest. Teiste seas laulavad Georg Ots, Ella Fitzgerald, Margarita Voites, Helgi Sallo, Louis Armstrong ja Helgi Sallo. Pühapäeval, 27. augustil kell 13 on stuudios Jaak Jõekallas.

Õhtulehe korvpallisaatel "Viies veerandaeg" olid külas spordiagendid Madis Kokkuta ja Marten Lombiots, kes aitavad Eesti pallimängijaid Kokkuta Managementi kaudu välismaale. Korvpallurite nimekiri on aastatega kujunenud päris esinduslikuks, sest koostööd tehakse näiteks Tanel Kurbase, Rait-Riivo Laane, Martin Paasoja ja Kregor Hermetiga. Lahkasime nende ja teiste korvpallurite käekäiku eraldi ning muuhulgas rääkisid Kokkuta ja Lombiots agentide maailma karmist olelusvõitlusest, kust ei puudu ka räpased võtted. Head kuulamist!

Õhtulehe korvpallisaatel "Viies veerandaeg" olid külas spordiagendid Madis Kokkuta ja Marten Lombiots, kes aitavad Eesti pallimängijaid Kokkuta Managementi kaudu välismaale. Korvpallurite nimekiri on aastatega kujunenud päris esinduslikuks, sest koostööd tehakse näiteks Tanel Kurbase, Rait-Riivo Laane, Martin Paasoja ja Kregor Hermetiga. Lahkasime nende ja teiste korvpallurite käekäiku eraldi ning muuhulgas rääkisid Kokkuta ja Lombiots agentide maailma karmist olelusvõitlusest, kust ei puudu ka räpased võtted. Head kuulamist!

Oma värskeimas raamatus kirjutab Mart Laar märgilisematest, kaunimatest ja põnevaimatest armastuslugudest Eesti lähiajaloos. Kes on olnud need inimesed rahvuslike suurkujude selja taga? Vahel võib olla lausa raske öelda kumb abikaasadest on päriselt suurkuju. Teiste seas toob autor lugejateni Jakob ja Eugenie Hurda, Carl Robert ja Julie Jakobsoni, Gustav ja Aino Suitsu, Artur Adsoni ja Marie Underi, Paul ja Maria Kerese jpt armastuslood. Armastus kestab üle aja. (Mart Laar. Eesti suured armastuslood. Kirjastuselt Varrak.)

Õhtulehe ajakirjanikud Jarmo Jagomägi, Ville Arike ja Hindrek Pärg kogunevad 2016. aastal viimast korda, et võtta saates "Viies veerandaeg" kokku möödunud 12 kuud korvpallis. Teiste hulgas leiab vastused ka küsimustele kes oli parim korvpallur, kes on suurim tulevikulootus ning kes valmistas kõige suurema pettumuse.

Esmaspäevase reporteritunni intervjuud on salvestatud Läänemaal, kus haldusreformi käigus plaanivad tänased Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühineda suureks Lääne-Nigula vallaks keskusega Taeblas. Saade püüab anda aimu, millised on ühinemise eel inimeste ootused, mured ja kartused. Teiste seas saavad sõna Nõva lapsevanem Kaidi Silver-Schöbe, Noarootsi ettevõtja Ebekai Härm, Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimude poolset vaadet annavad usutlustes Kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus. Saate autor on Arp Müller.

Esmaspäevase reporteritunni intervjuud on salvestatud Läänemaal, kus haldusreformi käigus plaanivad tänased Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühineda suureks Lääne-Nigula vallaks keskusega Taeblas. Saade püüab anda aimu, millised on ühinemise eel inimeste ootused, mured ja kartused. Teiste seas saavad sõna Nõva lapsevanem Kaidi Silver-Schöbe, Noarootsi ettevõtja Ebekai Härm, Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimude poolset vaadet annavad usutlustes Kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus. Saate autor on Arp Müller.

"Kunagi ei lähe kõik nii nagu sa loodad ja unistad," ütleb laulva revolutsiooni üks käilakujusid Rein Veidemann, kui küsida, kas ta on pettunud, et kõik pole kujunenud nii nagu 25 aastat tagasi lootsime.Sel nädalal 70. sünnipäeva tähistanud Rein Veidemann räägib elu jooksul kujunenud põhimõtetest, õpetajatest, keda ta oma rikkuseks peab, ja teest iseenda juurde, mis kulgeb läbi teiste inimeste.Küsib Kaja Kärner. Kuula 22. oktoobril kell 12.05.

"Kunagi ei lähe kõik nii nagu sa loodad ja unistad," ütleb laulva revolutsiooni üks käilakujusid Rein Veidemann, kui küsida, kas ta on pettunud, et kõik pole kujunenud nii nagu 25 aastat tagasi lootsime.Sel nädalal 70. sünnipäeva tähistanud Rein Veidemann räägib elu jooksul kujunenud põhimõtetest, õpetajatest, keda ta oma rikkuseks peab, ja teest iseenda juurde, mis kulgeb läbi teiste inimeste.Küsib Kaja Kärner. Kuula 22. oktoobril kell 12.05.

Septembrikuu Eesti Loodusest võtab suure osa enda alla soode temaatika, sest Eesti soid on nüüd uuritud juba sada aastat. Teiste lugude seas on peatoimetaja Toomas Kuke intervjuu kauaaegse Eesti Looduse toimetaja Ann Marvetiga, kes oli Kuke sõnul 1960ndate lõpul vallandunud nn. soode sõja “tulejuht”. Saates küsitleb Ann Marvetit Loodusajakirja sõnumitoimetaja Toomas Jüriado. (Toomas Jüriado)

Entente'i leping. Venemaa suhted teiste riikidega

Entente'i leping. Venemaa suhted teiste riikidega

Entente'i leping. Venemaa suhted teiste riikidega

Entente'i leping. Venemaa suhted teiste riikidega