Podcasts about arvatakse

Kuidas pöörata tööliste, talupoegade ja nepmanite laiad massid maksude tõstmise usku? Vanamehed viinavabriku kõrvalt tudeerivad sedapuhku kultuuriministeeriumis valminud plaani teha rahvusringhäälingust maksutõusu propagandamasin. Meie koht rahvusvahelises ajakirjandusvabaduse pingereas on paranenud. Järelikult on, mida maha mängida. Või on see üks ületähtsustatud edekabel, mida saab kasutada oma väikese asja ajamiseks. Sellest ja ehk muustki pajatavad Rein Lang ja Väino Koorberg saates "Olukorrat ajakirjanduses", mis algab, nagu ikka, kohe peale kella üheseid uudiseid.

Podcast on salvestatud juuli alguses toimunud investeerimisfestivalil, kus Raivo Hein ja Katri Teller avasid, millal on inimene päriselt vaba, kui suurest summast piisab rahalise vabaduse saavutamiseks ning kuidas selle kõigega ajal, mil see saabub, ära harjuda. InvesteerimisFestival 2023

Arutelus osalejad: Aive ja Ivo Adamka, Valentina Paas, Anzelika Gomozova ja Inna Klaos (kasuvanemad) Arutelujuht: Grete Lõbu Arutelu korraldaja: Sotsiaalkindlustusamet Eestis on asendushooldusel (eestkostel, asenduskodus või hooldusperes) ligi 2500 last. Aastas eraldatakse perekonnast keskmiselt 250 last, kes vajavad lühi- või pikaajalist hoolt. Eesti asendus- ja perekodudes (endise nimega lastekodudes) elab ligi 800 last. Paljud neist lastest võiksid kasvada kasuperedes, kes on valmis pakkuma neile kodusoojust ja turvatunnet. Arvatakse, et kasuvanem on vaid andja, supervõimetega inimene, kelle armastuse ja hoole allikas on põhjatu. Tegelikult on ta ka ise saaja rollis. Nimelt annab hoolduspereks olemine erilise võimaluse kasvada inimesena.

Mustoneni juhtum ei ole jätnud mõjutamata ka naaberriikide muusikaelu.

Arvatakse, et see tülikas ja diskreetne mure on vähestel, kuid tegelikult on hemorroididega hädas olnud iga teine üle 30aastane inimene. Tegu on levinud elustiilivaevusega, millega ei peaks siiski leppima.

Ehkki migreen hoiab maailma krooniliste haiguste edetabelis kõrget kolmandat kohta, ei tunne inimesed seda pahatihti ära ega näe ka vajadust arsti poole pöördumiseks. Arvatakse, et tegemist on pingepeavaluga. Ometi on migreenile iseloomulikud tunnused, mis teda teistest peavaludest eristavad.

Huuleherpes on väga laialt levinud ning sedavõrd tavaline, et vaid väikesel osal inimestest õnnestub oma elu ära elada ilma sellesse nakatumata. Arvatakse, et viiekümnendaks eluaastaks kannavad viirust umbes 80% inimestest. Kas ohatist peaks ravima või mitte? Ja kui ravida, siis kuidas ning millised on tulemused?

Hoolimata arstiteaduse kiirest arengust on rahvameditsiin ka kaasajal au sees. Arvatakse, et põletikukoldele passib kõige paremini värske ja külm kapsaleht; et nikastatud jalg “januneb” viinakompressi järele ning päikesest põletada saanud turja tuleb kindlasti tohterdada hapukoorega. On sel ka mingi tõepõhi all või toimib vaid usk?

Arvatakse, et suvisel puhkuste perioodil jäävad puhkusele ka haigused. Tegelikult hakkavad mõned neist hoopis kergemini külge kui talvel. Lisaks ei arvesta me üldiselt sellega, et haigeks võime jääda - ikka ja jälle tulevad haigused halva üllatusena. Millised tõved meid suvisel ajal peamiselt kimbutavad?

Leetreid peetakse sageli kergeks haiguseks. Arvatakse, et põetakse läbi, omandatakse edaspidiseks immuunsus ja ongi kõik. Tegelikult nõrgestab see viirushaigus lapse immuunsüsteemi nii olulisel määral, et vastuvõtlikkus teistele nakkushaigustele on suurenenud koguni kolme aasta vältel.

“Ma näen paljudes riikides rahulolu oma olukorraga. Arvatakse, et “võiks ju rohkem raha teenida, kuid üldiselt on riik valmis, ja nüüd me hakkame siin piirama igasuguseid asju“. Ja ma soovin, et meil selline stagnatsioon ei tuleks peale.” Meie 25. saatekülaliseks on Eesti Vabariigi neljas president Toomas Hendrik Ilves, kes alates 2017. aasta algusest töötab külalisteadurina Stanfordi ülikoolis Californias, Freeman Spogli nimelises rahvusvaheliste uuringute instituudis (FSI), mis on osa ülikooli rahvusvahelise koostöö ja turbekeskusest (CISAC). Vestlus toimus otsesalvestusena Stanfordi ülikooli raamatukogus, ning publikuks olid kohalikud San Francisco piirkonnas elavad eestlased. Veerand sajandiga on väikesest tundmatust Eestist saanud arvestatav ning tunnustatud rahvusvaheline partner. Üha enam inimesi teab Eestit meie tehnoloogilise arengu, avalike e-teenuste, ning digitaalse ühiskonna tõttu, mis teeb Eesti suuremaks kui me tegelikult oleme, ning loob uusi võimalusi. President Ilves on olnud selle protsessi üks vedureid, nii kodumaal uusi ideid pakkudes ja rakendades, kui ülemaailmselt Eestit tutvustades. Selles podcastis räägime Toomas Hendrik Ilvesega tema isiklikust loost veidi teise nurga alt, mis on lugu uudishimust, pühendumusest ning võimalustest, mis pani ta Eestit puudutava uudisvoo keskmesse ning tegi temast inimese, kes aitas Eesti maailmakaardile.  Tema ellu mahub rohkelt lugusid ning erinevaid eluetappe, ja nii räägimegi:  Kuidas muutis koolilapsena matemaatika ning arvutiõpetuse eriprogrammis osalemine tema arusaamist maailmast? Miks oli 1960-70ndate Eesti luule tema jaoks huvitavam kui Lääne luule? Kui palju ümbritses teda 1980ndate alguses inimesi, kes uskusid, et Eesti võib kunagi vabaks saada? Millised olid muljed Eestist tema esimesel visiidil 1984.aastal? Miks oli tema töö Raadio Vaba Euroopas üks põnevamaid aegu tema elus? Kuidas jõudsid tema abiga uudised nõukogude Eestist maailmameedia esilehtedele? Mida ta õppis president Merilt? Kuidas ta kirjeldab Eesti Vabariigi 1990ndaid – esimest kümnendit taas vaba riigina? Kui kaugel on Eesti sellest, mis näeb välja ja käitub nii, nagu poleks okupatsiooni kunagi olnudki? Mida saab Eesti teha selle jaoks, et meie nälg parema elukorralduse, parema hariduse ning muu järgi ei sumbuks meid ümbritsevate murepilvede sisse? Mis saavad olema 21.sajandi võtmetähtsusega otsused, mida riigid peavad tegema, et infoühiskonnad saaksid turvaliselt edasi areneda? Miks on IT õigus ning tehisintellekt tulevikuvaldkonnad, millele Eesti noored võiksid tähelepanu pöörata? Milline on president Ilvese soov Eesti 100. sünnipäevaks? Saade on salvestatud 18. mail 2017. aastal üle Stanfordi ülikooli raamatukogus. Head kuulamist! Podcasti taustamuusika: Martin Kuuskmann, Tõnu Kõrvits “Puudutus”. Kõik õigused kaitstud.

Riis on üks inimkonna tähtsamaid teravilju. Arvatakse, et maailmas on ligi 40 000 erinevat riisi kultuursorti. Kui paljusid neist meie siin tunneme ja miks riis tähtis on? Kuidas valmistada riisitoite, sellest räägib restorani Riis peakokk ja kokaraamatute autor Kadri Tran. Kolmapäeva õhtul on ETVs dokumentaalfilm "Koos, aga eraldi", mis viib meid Ukrainasse. Sealsest olukorrast ja filmist räägib MTÜ Mondo Ukraina tegevuste koordinaator Veronika Svištš.Saatejuht on Krista Taim. Kuula 30. novembril kell 10.05.

Riis on üks inimkonna tähtsamaid teravilju. Arvatakse, et maailmas on ligi 40 000 erinevat riisi kultuursorti. Kui paljusid neist meie siin tunneme ja miks riis tähtis on? Kuidas valmistada riisitoite, sellest räägib restorani Riis peakokk ja kokaraamatute autor Kadri Tran. Kolmapäeva õhtul on ETVs dokumentaalfilm "Koos, aga eraldi", mis viib meid Ukrainasse. Sealsest olukorrast ja filmist räägib MTÜ Mondo Ukraina tegevuste koordinaator Veronika Svištš.Saatejuht on Krista Taim. Kuula 30. novembril kell 10.05.

On 1823. aasta. Kaljumägede Karusnahakompanii kütid elavad karmi piirialade elu. Hugh Glass on üks kompanii parimaid mehi. Ühel luureretkel satub ta aga vastamisi grislikaruga ja saab rängalt vigastada. Arvatakse, et ta ei jää ellu. Kui kaaslased Glassi hülgavad, ajendab Glassi elus püsima ainuüksi kättemaksuiha... (Michael Punke. Mees, kes jäi ellu. Loeb Rando Tammik.)

Ühel erakordselt udusel pealelõunal kaob väikesel Rootsi saarel Ölandil jäljetult kuueaastane poiss. Perekond, politsei ja vabatahtlikud otsivad teda päevi, kuid edutult. Arvatakse, et poiss suundus udus mere poole ja uppus. Kakskümmend aastat hiljem ilmub äkki välja poisikese sandaal. Poisi ema Julia pöördub tagasi oma lapsepõlvesaarele ja üheskoos oma isa, vana merekapten Gerlofiga hakkavad nad vana lugu uuesti uurima. Minevikuvarjud on pinev lugu, mis vahepeal ka õudseks kisub: siit ei puudu laibad, mahajäetud ja kummituslikena näivad majad ning tontlikud minevikuvarjud. (Johan Theorin. Minevikuvarjud.)