Podcasts about Tele2

Investeerimiseksperdid andsid üksteist raketihoiatust, mis võivad mitmekordistuda. Swedbanki investeerimisjuttude podcast'i vedajad Meelis Maasik ja Tarmo Tanilas jagasid 2025. aasta InvesteerimisFestivalil oma nägemust turgudel toimuva kohta ning selle taustal ka raketihoiatusi, mille hind võiks mitmekordistuda. Swedbanki privaatpanganduse strateeg Tarmo Tanilas ja finantsturgude vanemmaakler Meelis Maasik andsid ülevaate, mis seisus on aktsiaturud ning mida see ajalooliselt on tähendanud. Nad tõid esile, et kui turul on positiivne meeleolu, siis võib näha sarnast liikumist ka järgmiseks poolaastaks, kuna inerts on sees. Maasiku sõnul on viimase 30 aasta statistika järgi olnud nii, et kui aktsiaturgudel on turg põrganud põhjast üheksa nädalaga tugevalt, siis on ka poole aasta ja aasta pärast turud rohelised. Praegu on tõus olnud 18% ja see paigutub ajaloolises edetabelis kuskile keskele, rääkis Maasik. Eksperdid tõid esile, et tavapäraselt on keskmisest suuremad langused käinud 3-4 aasta tagant, ning viimane oli 2022. aastal – seega oli väga suur tõenäosus, et sel aastal tuleb uus, mis ka aprillis tuli. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

InvesteerimisFestivalil astusid lavale taskuhäälingu “Börsijutud” kaasautorid Märten Kress ja Markus Tamm, et võtta luubi alla igihaljas küsimus: kas eelistada investeerimist või kauplemist? Investeerimise ja kauplemise vaheline piir võib pealtnäha tunduda lihtne – üks ostab ja hoiab, teine liigub kiiresti. Tegelikkus on oluliselt mitmekihilisem. Märten Kress ja Markus Tamm jagasid InvesteerimisFestivalil praktilisi kogemusi, läbikukkumisi ning töövõtteid, mis on aidanud neil ajas kujundada oma investeerimisfilosoofiat. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Noored investorid pelgavad tulevikku: “Mina investeerin selleks, et ellu jääda.” Kaks 2000. aastal sündinud noort investorit on veendunud, et praegusel noorel on eelmisest põlvkonnast raskem iseseisvat elu alustada ning see paneb ka investeerima või kauplema. Näiteks on mitmedki noored otsustanud võtta välja oma teise sambasse kogunenud rahanatukese. InvesteerimisFestivalil esinenud noore investori Kätriin Helena Huttuneni hinnangul ei tasu aga neile seetõttu viltu vaadata. “Rääkisin sellest mõnda aega tagasi oma emaga, kes kogus esimese töö kõrval kodu ostmiseks sissemaksu kokku vähem kui aastaga. Nad kasvasid koos kasvava majandusega,” lausus ta. Praegused noored alustavad oma teekonda majanduslanguses, palju kallima kinnisvaraga ning sõja ajal, tõdes ta. Samal ajal valmistab noortele muret ka tehisaru, mis hakkab järjest rohkem täitma töökohti, mis muidu sobiks just alustavale noorele. “Kui ma noorena vaatan töökuulutust, kus nõutakse viis aastat kogemust, siis kust ma selle võtan, kui ma olen 18 ja käisin koolis?” küsis Huttunen. Niisiis pole imestada, et noored otsivad võimalust enda tagalat kindlustada ja mõnikord tähendab see, et püütakse ka väga kiiresti rikastuda. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Soome investeerimisäss soovitab investoritel jätkata “halbade” ettevõtete ostmist. Investorite huvi jätkusuutlike fondide vastu on jahtunud, sest turul oli näha palju PR-trikke ja reaalsuse moonutamist. Tegelikult ei tasuks lootust kaotada, veel enam – tegelikult aitab muutust esile kutsuda ka nendesse kõige “halvematesse” firmadesse investeerimine. Soome Aalto ülikooli professor Vesa Puttonen meenutas InvesteerimisFestivalil, kuidas veel paar aastat tagasi sai termin ESG (ökoloogia, sotsiaalne vastutus ja juhtimine) finantsmaailmas oluliseks. Pangad avasid „jätkusuutlikud” fondid, ettevõtted kirjutasid ümber oma missioonid ja isegi tubakatootjad kirjutasid oma aruannetes ESG-eesmärkide saavutamisest. Praeguseks on suhtumine sellesse lähenemisviisi muutunud ning Vesa Puttoneni sõnul seepärast, et firmad kasutasid jätkusuutlikkuse silti eelkõige PR-trikina. Kuus aastat tagasi teatasid USA 187 suurima ettevõtte tegevjuhid pidulikult, et nemad ei juhindu enam ainult aktsionäride huvidest – nüüd olid ettevõtete fookuses kõik huvitatud osapooled, sealhulgas töötajad, ühiskond, keskkond. Tundus, et ärimaailm ei ole enam kunagi endine. Kuid ilusatele sõnadele ei järgnenud tegusid. Koguni 98% ettevõtetest ei saanud uuele strateegiale heakskiitu isegi juhatuselt, näitab Vesa Puttoneni investeerimisfestivalil jagatud statistika (Bebchuk & Tallarita, 2020). Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Suurettevõtjast investor ennustab USA turule peatset korrektsiooni. Majandusteadlaseks õppinud ning karjääri esimeses pooles Goldman Sachsi investeerimispangas töötanud suurettevõtja Joakim Helenius ennustab USA turule peatset korrektsiooni, ent pikas plaanis soovitab ikkagi sinna investeerida. Helenius tunnistas InvesteerimisFestivalil Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandeli küsimustele vastates, et suhtub globaalsetesse aktsiaturgudesse, eriti USA aktsiatesse skeptiliselt. Ta peab riigi praegust majanduspoliitikat jätkusuutmatuks ning prognoosib turule olulist korrektsiooni, mis võiks tema arvates saabuda juba enne aasta lõppu. Umbes 5–15 aastases perspektiivis jääb aga maailma juhtivaks majanduseks siiski USA, usub ta, ja see tähendab, et jagub ka huvitavaid investeerimisvõimalusi. Helenius hoiatas, et see ei tähenda siiski, et USA aktsiaturud igal aastal järjest paremini esineksid. Vastupidi, korrektsioonide korral võivad need langeda isegi ulatuslikumalt kui mujal maailmas. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Investorite tehingud luubi all: vanusega kasvab tootlus, kuid teatud piirini Miks kasvab vanusega tootlus? Millist aktsiat ostetakse praegu hoogsalt? Kuhu liigub krüptosse investeerimine? Investeerimisfestivalil jagasid LHV, Lightyeari ja Swedbanki esindajad tähelepanekuid oma klientide tehingutelt ja statistikalt. Lightyeari asutaja ja tegevjuht Martin Sokk rääkis, et Lightyeari kasutajate statistika järgi paistab silma, et vanusega kasvab tootlus. Kasvu taga näeb Sokk seda, et inimesed on alguses väga aktiivsed turgudel, kuid ajaga muutuvad rahulikumaks ja hakkavad tegema pikemaid investeeringuid. Tootlus aga langeb tema sõnul 55+ vanuseklassis, kuna siis ei kaubelda enam nii aktiivselt ja riske vähendatakse portfellis, et säilitada raha ning vältida liigseid riske, millega võiks raha kaotada. Sokk tõi tehingutest esile, et kolme tegutsemisaasta jooksul on nähtud selget trendi: Eesti investorid proovivad sageli „kukkuvaid nugasid“ püüda, kui ettevõte on tulnud välja mõne halva uudisega. Praegu on tema hinnangul investorid selles ka edukad olnud, kuna turg on tugev ja aktsiad kerkivad. Teine trend on tema sõnul kaitsesektori ettevõtte Rheinmetalli aktsia, mis on investorite seas meeletult populaarne. Isegi kui ettevõtte suhtarvud on sarnased Tesla omadega, võetakse Rheinmetalliga väga suuri riske. „Kohati pannakse 50% portfellist Rheinmetalli aktsiatesse,“ rääkis Sokk ja hoiatas, et see võib olla ohtlik. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Investeerimisfestivalil esinenud ettevõtja ja investor Priit Kallas rääkis, kuidas tehisintellekti kasutamine on muutnud tema tööviisi, otsustusprotsesse ja igapäevast produktiivsust. „Ära looda, et AI ütleb sulle, kuhu homme oma 100 000 eurot panna. Anna talle andmed ja tee otsus ise,“ rõhutas Kallas korduvalt kriitilise mõtlemise vajadust. Tehisintellekt (AI) ei asenda analüüsi ega tee investeerimisotsuseid inimese eest. Kallas ise on viimasel kolmel aastal kasutanud erinevaid AI-põhiseid tööriistu rohkem kui 4000 tundi. Kallas tõi esile, et kõige suurem viga, mida AI kasutajad teevad, on liigne usaldamine ilma sisendi kontrollimiseta. Kui AI-lt küsitakse üldist nõu ilma konkreetseid dokumente jagamata, kipub masin vastama umbmääraselt või ekslikult. „Kui sa ei anna andmeid ette, võib ta välja mõelda asju, mida pole olemas,“ tuletas Kallas meelde. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

SEB vanemanalüütik: sellist ebakindlust pole olnud vähemalt 30 aastat SEB panga peaanalüütik Johan Javeus tõi tänavu InvesteerimisFestivalil esinedes välja probleemid, millega seisavad silmitsi maailmamajandus ja turud. Kuid hoolimata suurenenud ebakindlusest juhtis ta tähelepanu ka ühele heale uudisele. Javeuse sõnul oleme viimase kolme aastakümne jooksul, mil ta turgudega töötanud on, praegu tunnistajaks suurimale ebakindlusele. Olukorda raskendab asjaolu, et potentsiaalsed riskid tulenevad kolmest erinevast allikast: majandustsükli aeglustumisest, tehnoloogiasektori mullist ja uuest maailmakorrast. Maailmakorra muutus on haruldane nähtus. “Viimane kord oli see minu meelest 90ndatel, kui langes Berliini müür ja Balti riigid said iseseisvaks. Kuid see oli positiivne muutus, mis tugevdas globaliseerumist, mis oli turgudele väga hea,” ütles Javeus, märkides, et täna on need muutused negatiivsed, suureneb protektsionism. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Tartus tegutsev kinnisvarainvestor Ergo Mõttus jagas InvesteerimisFestivalil oma edu võtit, kuidas ta on jõudnud 350 kinnisvaraobjektini, ja rääkis, kuidas tema portfell viimastel kuudel plahvatuslikult kasvas. Mõttus alustas kinnisvarasektoris üle 20 aasta tagasi. Seda perioodi meenutades tõdes investor, et siis oli ainult üks laenupakkuja ning ka siis tundus kinnisvara kogu aeg kallis. Seega soovitas Mõttus kinnisvarasse investeerimisega alustada kohe. Esmalt soovitas ta ajada omakapital kokku korterite flippimisega. Ta ise tegi seda umbes kolm aastat ning kui tegutsema hakkas 2001. aastal, siis esimese kodulaenu võttis ta 2005. aastal, kui pani korteri pikaajalisele üürile. Sama mõtet soovitas ta ka oma tennisetreenerile, kes on kahekümnendates ja juba flippimisega ajanud kokku 100 000eurose omakapitali. Peamine põhjus on see, et flippimisega saab omakapitali kiiremini kasvatada, kuid ei saa osa pikaajalisest hindade kasvust ja rahavoost. Esimesest kodulaenuga ostetud korterist rääkides avaldas ta, et seal näeb ta põhjust, miks investeerida kinnisvarasse. Ta tõi näite, et võttis pensionisamba välja ja sai sealt 15 000 eurot, kuid esimene kodulaenuga korter oli väärt 200 000 eurot. “Tasub panna raha kinnisvarasse,” kiitis Mõttus. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Huvi osta kinnisvara välismaal tundub olevat järjest suurem, rääkis kinnisvaramaakler ja InvesteerimisFestivalil vestlusringi modereerinud Algis Liblik. Liblik ise on kokku puutunud klientidega, kes soovivad oma Eesti kinnisvaraportfelle likvideerida ja suunata raha välismaale. Mõned müüvad maha ka oma kodud. Kas teised kinnisvaraäri ajajad on täheldanud sama? Kinnisvarainvestor Gretel Kutan nentis, et eestlastel on alati olnud huvi Hispaania kinnisvara vastu ja dramaatilist huvi suurenemist pole otseselt märgata. Tema ise kolis Hispaaniasse 2006. aastal pärast kooli lõpuaktust ja on praeguseks seal ligi kaheksateist aastat tegelenud üürikinnisvaraga ja flippimisega. „Ma vaatan alati, et korter sobiks peale flippi ka üürile anda, siis on riskid väiksemad, kui näiteks turg miskipärast eriti ei toimi ja ei saa peale flippi korterit maha müüa,“ rääkis Kutan. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Ettevõtja ja kinnisvarainvestor Janar Muttik rääkis InvesteerimisFestivalil ausalt teemast, millest tavaliselt rääkida ei julgeta - läbikukkumisest äritegemisel ja pankrotistumisest. Ta tõi karmide kogemuste taustal esile ka võtmetegurid, mis aitavad auku kukkunud inimesel taas jalule tõusta. 1999. aastal Tartu Ülikooli minnes oli Muttikul suur kihk kohe mingit äri kooli kõrvalt tegema hakata. Päris kohe ettevõtlusesse ta siiski veel ei hüpanud, vaid töötas kolm kuud ehitusel. See kogemus näitas noormehele, et nii kolleegid, kui ka ülemused mõtlevad hoopis teistmoodi kui tema. Palgatööl ta oma elu jooksul rohkem käinud ei olegi. Ülikooli ajal tuli Muttikul selge mõistmine, et tuleb hakata oma äri tegema. Esimene äri 2001. aastal oli roosikasvatus, tulenevalt Muttiku kodusest aianduslikust taustast väikses Elva linnakeses. Kestis see siiski vaid paar aastat ja lõpuks pakkis ta äri kokku ja jagas viimased roosid lihtsalt laiali. „Ma olin Elva kõige kõvem kutt, sest mul oli ämber roosidega, mida ma oma vana panniga linna peal ringi vedasin ja naistele kinkisin,“ naljatas ta. Järgmisena hakkas ta tegelema teedeehitusega ja tegi ka paar eramaja. Et toona 2004-2007. a oli majanduskasvu kõrgaeg, siis hakkas ehitusäri kiirelt hoogu üles võtma. Sai ka laenu võetud. „2008 aasta lõpuks oli mul üle viiekümne töötaja ja käivet üle kümne miljoni.“ Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Wall Streetil tuntud Ameerika Ühendriikide abielupaar avas äsja Tallinnas tervise- ja taastusravikeskuse. Daniel ja Carol Wildermuth rääkisid lähemalt, miks nad müüsid oma mereäärse villa ja kolisid Eestisse. Daniel ja Carol Wildermuth on pühendanud oma elu rahandusele. Daniel õppis Stanfordi ülikoolis inseneriks, kuid rahamaailm võttis teaduse üle võidu ja ta sai portfellihalduriks. Carol töötas aastaid Morgan Stanleys ja Lehman Brothersis, kuid nüüd kavatseb ta pühendada osa oma ajast uuele äriprojektile Eestis. Paar aastat tagasi elasid Wildermuthid läbi oma maakler- ja vahendusfirma pankroti USAs, kuid nende sõnul ei olnud see põhjus, miks nad kolisid Euroopasse. “Me kavatsesime alustada äri Floridas, kui meie tütar elas juba Poolas. Siis otsustas ta omandada juristihariduse Inglismaal ja jääda seejärel Euroopasse. Meie poeg ütles, et kavatseb omandada magistrikraadi arvutiteaduses Eestis ja ka tema ei kavatse tagasi tulla,” räägib Carol, kuidas ühel õhtul mõtlesid nad abikaasaga, miks nad peaksid elama oma lastest eemal. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Börsifirmad: kriis ei ole põhjus mitte maksta dividendi Olukord Eesti majanduses jätkab pettumuse valmistamist, kuid hea ärimudel, otsustav tegutsemine ja paindlikkus võimaldavad siiski ettevõtetel ka raskel ajal stabiilselt dividendi maksta. Balti börsil toimetavate börsiettevõtete esindajad märkisid InvesteerimisFestivali arutelul, et olukord Eestis jääb ebakindlaks, kuna maksude tõus avaldab majandusele vähemalt lühiajaliselt pidurdavat mõju. Tallinki juht Paavo Nõgene rääkis, et ettevõte loodab praegu üpris suurelt Soome majanduse taastumisele. „Rootsi majandus on juba taastunud, Soomes ootame tänu maksude alandamisele järgmisel aastal stagnatsiooni lõppu ja majanduskasvu. See mõjub positiivselt Tallinki prognoosidele, kuid olukord Eestis jääb küsimärgi alla. Uute maksude kehtestamine majanduslanguse tingimustes on keeruline samm,” ütles Nõgene. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Erkki Raasuke avas investeerimisfestivali kriisi ABCga: ära vali populiste ega argpükse Palju otsuseid tehakse kahe poliitgrupi poolt – populistid ja argpüksid, tõi pangandusekspert Erkki Raasuke näite kehva juhtimise kohta, mis kriisi ennustab. Viimase veerandsajandi jooksul on Eesti majandust raputanud mitmed tõsised kriisid – alates 1992. aasta panganduskrahhist kuni koroonaepideemia ja käimasoleva Vene-Ukraina sõjani. Raasukese sõnul joonistuvad neist kriisidest välja selged mustrid, mis aitavad meil tulevikus sarnaseid olukordi paremini ette näha. Kuus tüüpilist kriisi tunnust Raasuke toob välja, et kuigi kriisid on tihti vältimatud, on investoril siiski kuus tegurit, mis kas iseseisvalt või siis üksteise koosmõjul kutsuvad esile 90+% kriisidest. Need tegurid annavad investorile aimdust, mis on tulemas ning kuidas valmistuda. Samas hoiatab Raasuke, et kriisiennustus võib olla tänamatu töö – kõik eeldused võivad olla olemas, kuid kriis ise võib saabuda alles aastate pärast. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Investor Paavo Siimanni kirev CV viis kaheksakordse keskmise palgani. Kirevate töökohtade kaudu palgatöötajast juhiks kasvamisest, oma passiivsest investeerimisfilosoofiast ja sellest, kuidas suurte ampsude kaupa sissetulekut kasvatada rääkis InvesteerimisFestivalil õppejõud ja investor Paavo Siimann. “Juhuslikku õnne siin ei ole, vaid tegemist on teadlike valikute ja distsipliiniga. See ei ole 63 000 intervjuu põhjal tehtud teadusuuring, vaid minu kogemuslugu. Ma arvan, et kui mõned aspektid endaga kaasa võtate, on seda võimalik korrata,” alustas investor ja õppejõud Paavo Siimann. Siimann alustas oma tööelu 1990ndatel ülikooli kolmandal kursusel ööklubis Hollywood, kuhu pääses tutvuste kaudu kergemate juhutööotsade peale. “Ühel hetkel aga avastasin, et olen siin täisajaga tööl. Vastutasin kõiksugu erinevate rutiinide eest nii päeval kui öösel,” rääkis Siimann. Ta tundis, et kandis nii juba väga noorena suurt vastutust kogu asutuse eest. “See on suur väljakutse mõelda kõik üritusel toimuv enne läbi ning hoida koos suurt meeskonda, kes aitab minu visiooni ellu viia.” Siimann, et vaatamata õpingutele Tallinna Tehnikaülikoolis, mis keskendusid majandusarvestusele ja finantsile, sai ta töötada hoopis teistsuguses valdkonnas, mis andis talle olulise oskuse mõelda detailidele. “Kui mulle juba tegevjuhi positsiooni pakuti, langetasin otsuse, et ööelutöö peale ma siiski jääda ei taha.” Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Investorid Taavi Ilves ja Jake Farra kummutasid InvesteerimisFestivalil finantsvabadusega seotud müüte ja avaldasid, milline on realistlik teekond finantsilise heaolu juurde nõnda, et investor oskaks seda saavutust ka nautida. Sageli seostatakse finantsvabadust glamuurse eluga, kus jalad seinal Bali villas puhates enam tööd tegema ei pea, iroonitses Farra. „Tegelikult on finantsvabadus hoopis valikuvabadus ehk võimalus otsustada, kas ja millal tööd teha, mitte kohustus,“ sõnas Taavi Ilves. Ilves on nüüd otsustanud töötada neli päeva nädalas, pühendades ühe ”tööpäeva“ hobidele ja spordile. Selle sammu eesmärk on leida järk-järgult parem tasakaal töö, investeerimise ja eraelu vahel, tunnistas ta. ”Täna on tasakaaluga nii nagu on, kindlasti see 100% ei ole,“ tunnistas Ilves. Ka Farra ütles, et tasakaalu leidmine on tema jaoks päris keeruline. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

“Ära mune! Osta ära ja siis mõtle, kust see raha tuleb.” Kriisidest kõikuma löönud ja mõõnadega tagasi 2019. aastasse jõudnud kinnisvaraturul tasub investorite sõnul alustada huvilistel - nagu ikka - kohe. “Kui oli koroona, oli kõigil pea laiali otsas, et mis saama hakkab. Sellist ülemaailmset lockdown´i polnud keegi näinud,” meenutas Uus Maa Pro üks kaasjuhtidest Martin Vendla InvesteerimisFestivalil kinnisvara hetkeolukorras rääkival arutelul. Koroonale järgnes Eestis kinnisvarabuum, sõnas ta. Sellele omakorda energiakriis ja siis sõda. Täiemahulise sõja algul hakkasid kinnisvarahinnad langema. “Näen, et praegu oleme jõudnud teatava stabiilsuseni. Mul on tunne, et tehingute aktiivsuse ja stabiilsusega oleme jõudnud 2019.aasta turgu tagasi.” Hispaanias tegutsev kinnisvarainvestor Gerdi Arst kinnitas, et päikeseriigis on praegu väga aktiivne ja kasvav turg. “Eelmisel aastal kasvasid meie piirkonnas hinnad keskmiselt 15%, selleks aastaks prognoositakse kasvuks 10% või natuke peale,” ütles ta. Arst loodab aga hindade stabiliseerumist, sest väga kiire kasv ei ole ka hea. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Dalis gyventojų skundžiasi, kad telekomunikacijų bendrovės automatiškai pratęsia sutartis ir išrašo didesnes sąskaitas. Viena 80-metė kreipėsi į LRT, sakydama, kad, nusipirkusi naują telefoną, negavo instrukcijos jai suprantama lietuvių arba rusų kalba. Pokalbis su klausytojais, „TELE2“ atstove Asta Buitkute ir „Telia“ atstovu Audriumi Stasiulaičiu.Ved. Edvardas Kubilius.

Tippsportlase karjäär on intensiivne ja pühendumust nõudev teekond, mis harva kestab elu lõpuni. Mida teha aga siis, kui aastatepikkune treening, võistlused ja pidev eneseületus saavad ühel päeval läbi? Endine professionaalne jalgrattasportlane Tanel Kangert hakkas ettevõtjaks ja investoriks. Profisportlase karjääri jooksul on sissetulek sageli ebavõrdselt jaotunud, lepingud lühiajalised, kirjeldas Kangert investeerimisfestivalil. "Alguses teed endale nime, noorsportlane suuri lepinguid ei saa," selgitas Kangert. Alles aastatepikkuse tööga on võimalik välja teenida paremaid lepinguid, mis harva kestavad üle paari-kolme aasta. Kogu see teadmatus ja vajadus pidevalt oma karjääri planeerimisega tegeleda motiveeris Kangertit otsima stabiilsust ka väljaspool sporti. "Iga kuu kindel summa kolm aastat järjest investeerida. Ma arvan, et see oli üks parimaid otsuseid,“ lausus ta. See sihikindel lähenemine aitas tal enda sõnul luua kindla finantsbaasi. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

“Mina jään ootuse juurde saada 100 protsenti tootlust omakapitalile,” ütles kinnisvarainvestor Julia Kangro korterite flippimise kohta. Alustada tasub aga koos sõpradega, pannes raha ja oskused kokku. “Passiivne investeerimine see küll ei ole,” ütles kinnisvaralaval flippimise kogemusi jaganud ettevõtja Aleksei Oleinik. “See on väga aktiivne tegevus. Kui tahad seda suuremalt teha, siis peab meeskond taga olema.” Kinnisvarainvestor Julia Kangro kinnitas omalt poolt, et sebimist on selles valdkonnas palju. “Minul on hobist välja kasvanud ettevõtlus. Reeglina mõeldakse, et flippimine on seotud ehitusega, kuid tegelikult on see lai valdkond, mida pead haldama – protsess algab objekti ostmisest ning lõppeb objekti müügiga,” selgitas ta. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Suurettevõtja Ain Hanschmidt, keda tänavusel InvesteerimisFestivalil tutvustati kui Eesti oma Warren Buffettit, lausus laval, et edu ei peitu juhuslikus õnnes, vaid aastatepikkuses sihikindlas ettevalmistuses ja selles, kas sa suudad häid võimalusi märgata. Hanschmidt meenutas laval seika lapsepõlvest, mil ta oli nelja-aastane ning külastas vanematega Tallinna loomaaeda. „Seal näidati lõvikutsikaid ja ette oli küll nöör tõmmatud, aga ma ronisin alt läbi ja jooksin neid paitama. Ehk on selline julgus tulnud kasuks ka nüüd tulevikus investeerides.“ Erinevalt levinud arusaamast, et lapsepõlv määrab inimese saatuse, usub Hanschmidt, et perekond mõjutab inimest vaid 10% ulatuses. Tunduvalt olulisemaks peab ta koolikeskkonda ja eakaaslasi. Kõige kriitilisemaks mõjuteguriks peab Hanschmidt aga sõpru, partnereid ja kolleege, moodustades 60% inimese kujunemisest. „Kui targad inimesed on ümber, siis jääb sulle ka midagi külge. Elu on nagu osakeste liikumine, kus sa põrkad erinevate osakeste vastu, millest ühed annavad ja teised võtavad energiat,“ lausus tippettevõtja. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Kokasaate MasterChefi kohtunik ning tippkokk Orm Oja unistab, et saaks käia kalal nii, et keegi talle ei helistaks. Ja nutitelefoni asemel tahaks ta kasutada nuputelefoni. Köögis Oja enam töötajate peale ei karju ning peatselt avab ta uue Mehhiko restorani. Ojal on kolm restorani ning peatselt avab uksed neljas. Oma kokandusteekonna võttis ta InvesteerimisFestivalil kokku nii, et kõigepealt töötas ta kümme aastat erinevates Eesti tipprestoranides, seejärel tuias mõnda aega välismaa omades. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

JAV prasidėjo teismai, kuriuose tėvai ir mokyklos kaltina socialinių tinklų platformas sąmoningai darančias neigiamą poveikį vaikų ir paauglių psichikos sveikatai. Nors šios bylos vyksta už Atlanto, panašios tendencijos matomos ir Lietuvoje. Tyrimas, atliktas bendradarbiaujant su Vilniaus universitetu (VU) ir užsakytas mobiliojo ryšio operatoriaus „Tele2“, rodo, kad Lietuvos gyventojai dažniau nei kitose ES šalyse įsitraukia į rizikingą socialinių tinklų naudojimą. Jo paplitimas čia yra maždaug dvigubai didesnis nei ES vidurkis. Didesnis socialinių tinklų naudojimas gali lemti mažesnį emocinį atsparumą. Ypač ši tendencija ryški tarp jaunų žmonių.Ved. Ignas Andriukevičius.

Žiemos atostogų metu Sapiegų rūmuose Vilniuje jau antrą kartą įsikurs Minirūmai, nukelsiantys į XVIII a. rūmų gyventojų simuliaciją-žaidimą.JAV prasidėjo teismai, kuriuose tėvai ir mokyklos kaltina socialinių tinklų platformas sąmoningai darančias neigiamą poveikį vaikų ir paauglių psichikos sveikatai. Nors šios bylos vyksta už Atlanto, panašios tendencijos matomos ir Lietuvoje. Tyrimas, atliktas bendradarbiaujant su Vilniaus universitetu ir užsakytas mobiliojo ryšio operatoriaus „Tele2“, rodo, kad Lietuvos gyventojai dažniau nei kitose ES šalyse įsitraukia į rizikingą socialinių tinklų naudojimą. Jo paplitimas čia yra maždaug dvigubai didesnis nei ES vidurkis. Didesnis socialinių tinklų naudojimas gali lemti mažesnį emocinį atsparumą. Ypač ši tendencija ryški tarp jaunų žmonių.Rubrika „LRT Girdi“: Garliavos gyventojas nusivylęs atliekamų renovacijos darbų kokybe, pirmiausia – renovacijai pasirinktu laiku. Renovacija pradėta lapkričio mėnesį.Minint vyskupo Motiejaus Valančiaus gimimo 225-uosius metus, šiai sukakčiai Lietuvoje skiriama įvairių iniciatyvų ir renginių – parodų, giesmių giedojimų, konferencijų. Dauguma jų vyks Žemaitijoje, vyskupo gimtajame krašte.10–12. Ved. Ignas Andriukevičius

LVMH, ASML, Airbus KPN y Tele2 son los protagonistas en Europa. Lo analizamos con Alberto Roldán, profesor de Finanzas de la Universidad Europea.

Inför årsskiftet slutför Sveriges operatörer nedsläckningen av sina 3G-nät. Tele2 och Telenor släcker också sitt gemensamma 2G-nät, och Tre har aldrig haft något sådant nät. Telias 2G-nät blir därmed det enda 2G-nätet som lever vidare. Telia har meddelat att de skjuter upp nedsläckningen av sitt 2G-nät till årsskiftet 2027/2028. Genom att släcka gamla mobilnät frigörs plats åt nya mobilnät med högre kapacitet och snabbare överföringshastigheter. Nedläggningen är dock inte helt oproblematisk. 2G- och 3G-mobiler är inte framåtkompatibla med 4G-näten. Många äldre 4G-mobiler saknar också stöd för att ringa 4G-samtal, vilket gör att dessa mobiler förvandlas till små surfplattor när 2G- och 3G-näten försvinner. (SOS-samtal går, oavsett operatör, att ringa via Telias 2G-nät så länge det finns kvar.) Problemet berör inte enbart mobiler. Många äldre larmsystem och andra mobilnätsuppkopplade prylar har inbyggda 2G- eller 3G-modem. Sådana modem kan inte kommunicera via 4G- eller 5G-nätet över huvud taget. Sveriges bilflotta berörs likaså. Trots att många uppkopplade bilar har moderna 4G-modem förlorar bilarna nödfunktionen Ecall samma dag som Telia stänger av sitt 2G-nät. Fram till i år har nämligen alla uppkopplade bilar förlitat sig på 2G-nätet för Ecall-funktionen även om de har använt 4G- eller 5G-nätet för övrig funktionalitet. I veckans podd reder Peter och Nikka ut vad händer med svenska mobiler och bilar när de gamla mobilnäten släcks. Podduon pratar också om att Utgivarna har polisanmält Metas chef Mark Zuckerberg på grund av att Meta inte har tagit itu med bluffannonsproblemet. Se fullständiga shownotes på https://go.nikkasystems.com/podd329.

Göksel Göksu'nun konuğu Süleyman Sarılar, TELE1 televizyonuna kayyum atanması ve sonrasında yaşanan süreçleri detaylarıyla anlatıyor. Programda, kayyum atanan TELE1'de işten çıkarmaların başlatıldığı iddiası ve sürecin perde arkası konuşuluyor. Süleyman Sarılar, medya dünyasında kayyum uygulamalarının etkilerini, çalışanlara yansımalarını, TELE1 özelinde yaşanan gelişmeleri ve TELE2'nin yayın hayatına başlama süreçlerini de anlatıyor. Learn more about your ad choices. Visit megaphone.fm/adchoices

Pažintys mobiliosiose aplikacijose praranda populiarumą, todėl pasitelkiamas dirbtinis intelektas. O ir kuo toliau, tuo labiau viskas apmokestinama.Ar meilė ir inovacijos – pavojingas tandemas? Pokalbis su Tele2 inovacijų ekspertu Arnoldu Lukošiumi.Taip pat, kodėl iš Paryžiaus vejamas kinų pigių prekių tinklas? Komentuoja dr. Ąžuolas Čekanavičius, advokatų kontoros „Ellex“ partneris.Ir ką reiškia nuomos kainos kontrolė? Tai ką turi Europa ir ko nori Niujorko gyventojai.Ved. Mindaugas Aušra ir Jurgita Čeponytė

Wall Street steg på bred front med Apple som draglok I Asien noteras Seoulbörsen på nytt rekord för sjätte dagen i rad Och i Sverige har Husqvarna, Ratos och Tele2 alla kommit med rapport när Stockholmsbörsen ser ut att öppna uppåt

Intervjuer och analyser av morgonens viktigaste rapportsläpp med gästerna Nicklas Andersson på Montrose och Di:s analytiker Agnetha Jönsson. Programledare Ylva Johansson och Fredrik Lennander.

Det finns många intressanta aktier där ute, trots lågkonjunktur och annan oro. Vi går igenom rapportfloden, amerikanska teknikjättar samt vad vi tror om börshösten och den långa trenden. I podden kommer ett bokerbjudande.Aktierna vi nämner i podden är i tur och ordning Sandvik, Atlas Copco, Alfa Laval, Nelly, Dynavox, Note, Betsson, ABB, Hexagon, Tele2, Electrolux, Indutrade, Vitec, Novo Nordisk, Nvidia, Tesla, Apple, Microsoft, Broadcom, SEB, Nordea, Addtech. Lagercrantz. Lundin Mining, Bonesupport, Camurus, I-tech, Plejd, Zinzino, Hansa, Intellego, Coinshare, VNV, VEF, Arjo, Medcap och Linc. Börspanelens alla sajter hittar du här:shows.acast.com/tresmarta/aboutHernhag.seBorspsykologen.seSternersforlag.se Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

I veckans avsnitt pratar om hur Daki och Danne har blivit blåsta av Tele 2. Rodda har fått nytt jobb och ska åka utomlands för att utbilda sig. Vill man höra detta och alla kommande avsnitt i sin helhet så är man varmt välkommen att klicka på denna länk https://www.patreon.com/handenpahjartatGenom att bli Patreon stöttar du vårt arbete med podden. Tusen tack!Support this show http://supporter.acast.com/handen-pa-hjartat. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Panevėžio apygardos teismas už seksualinius nusikaltimus prieš nepilnamečius eksparlamentarui Kristijonui Bartoševičiui skyrė septynerių metų laisvės atėmimo bausmę.Valstybės sienos apsaugos tarnyba praneša, kad iš Baltarusijos teritorijos į Lietuvą įskrido į savadarbį lėktuvėlį panaši skraidyklė. Tarnybos teigimu, objektas oro pavojaus nekelia.Telekomunikacijų bendrovė „Tele2” susidūrė su ryšio sutrikimais visoje Lietuvoje – klientai negalėjo naudotis mobiliuoju internetu, kitiems sutriko namų interneto ryšys. Pasak „Tele2” atstovės, sutrikimai jau pašalinti ir ryšys vėl veikia.Policijos generalinis komisaras Arūnas Paulauskas sako, jog Lietuvos–Lenkijos sieną automobiliu kirtęs ir šaudynes Alytaus rajone sukėlęs Latvijos pilietis buvo ieškomas už dvigubą žmogžudystę.Ved. Agnė Skamarakaitė

Romā notiek augsta līmeņa konference, kas veltīta Ukrainas rekonstrukcijai. Pasaules latviešu ekonomikas forumā uzsver diasporas nozīmi valsts mērķu sasniegšanā. 10. jūlijā pēcpusdienā visā valstī novērotas problēmas mobilo sakaru operatora "Tele2" tīkla darbībā. 11.–12. jūlijā Tallinas ielas kvartālā notiks festivāls "Ogle 2025". Rīgā turpinās Skolu jaunatnes dziesmu un deju svētki - tos aizēno nedienas ar skolēnu pārvadāšanu. Kāds kolektīvs pārvadāts autobusā bez derīgas tehniskās apskates.

Kaip palaikyti tvarką ant savo darbo stalo ir kompiuteryje bei kituose įrenginiuose? LRT RADIJO laidoje „10-12“ – Jovita Mikštė, namų organizatorė, ir Arnoldas Lukošius, „Tele2” inovacijų ekspertas.Ved. Igna Andriukevičius

*** TELE2. Atnešk seną – naują pirk pigiau! Plačiau: https://info.tele2.lt/atnesk-sena-nauja-pirk-pigiau *** Naudodamiesi vasara, šiame epizode suksime į sau kiek netipingą mažai kam girdėtą istoriją, palikusią stebėtinai reikšmingą pėdsaką. Tonis Halmė šiandien toli gražu nėra labai žinomas vardas žmonėms, kurie nėra iš Suomijos, arba nesidomi savitomis, dažnam lengvą pašaipą keliančiomis industrijomis.  Tačiau vingiuodami pro dar tik besiindustrializuojančią Suomiją, musėtas sporto sales, pramogų industrijos pasaulį prieisime net ir valstybių veidus keičiančius procesus. Sužinosite, prie ko čia Madonna, kokį filmą pavyko pagadinti Viliui ir kokios yra galimos "Lux Express" pavadinimo ištakos. Insijūnk! Iliustracija: @tinymischiefs Muzika ir garsai: AllWorldMusic, Cheap Trick, FASSounds, freesound_community, McCrunchy, Mykola Sosin, Olexandrmusic, MIGHTUSER, Nataranjanconnection, Tony Halme, ViraMiller.

About Maurice Jenkens:Maurice Jenkens is the founder and host of The Intuitive Leader™ Podcast, where he explores the power of intuition in professional settings and equips leaders with tools to foster psychological safety and trust within teams. With over 23 years of experience in sales and leadership, he helps organizations create sustainable, positive workplace cultures that encourage risk-taking and employee appreciation. Maurice's consultancy, The Intuitive Leader™, has worked with brands like Klarna, Tele2, and Vasakronan to improve leadership and team dynamics. He also serves as a Senior Advisory Consultant for Wisory, providing business advice and leadership support, and as a part-time consultant for AI Vision, where he helps teams with strategic decision-making. In this episode, Dean Newlund and Maurice Jenkens discuss:The role of intuition in leadership and decision-makingThe relationship between emotional intelligence and self-awarenessBalancing data with inner knowing in professional environmentsPersonal transformation through adversity and burnoutHuman connection and authenticity in the age of AI Key Takeaways:Developing self-trust by identifying the unique internal resonance of intuition allows for better decisions that align with one's deeper values and insights.Daily journaling practices and mindful self-check-ins can calm the nervous system and enhance clarity, especially during times of stress or uncertainty.The inability to process emotions impairs decision-making, as feelings provide essential context that raw data alone cannot offer.Intuition often manifests as subtle emotional cues or gut feelings, and acting on them, rather than waiting for external validation, can prevent missteps and missed opportunities. "Why intuition? Well, it has always been there. It has not left me alone, except for the years when I was so deeply in my logical mind that I crashed, as my whole nervous system was objecting. I had sort of tucked myself away. Except for those years, intuition has been pulling on me constantly.” — Maurice Jenkens Connect with Maurice Jenkens:  Website: https://www.intuitiveleader.net/Show: The Intuitive Leader™: https://podcasts.apple.com/us/podcast/the-intuitive-leader/id1807787102LinkedIn: https://www.linkedin.com/in/mauricejenkens/  See Dean's TedTalk “Why Business Needs Intuition” here: https://www.youtube.com/watch?v=EEq9IYvgV7I Connect with Dean:YouTube: https://www.youtube.com/channel/UCgqRK8GC8jBIFYPmECUCMkwWebsite: https://www.mfileadership.com/The Mission Statement E-Newsletter: https://www.mfileadership.com/blog/LinkedIn: https://www.linkedin.com/in/deannewlund/X (Twitter): https://twitter.com/deannewlundFacebook: https://www.facebook.com/MissionFacilitators/Email: dean.newlund@mfileadership.comPhone: 1-800-926-7370 Show notes by Podcastologist: Hanz Jimuel AlvarezAudio production by Turnkey Podcast Productions. You're the expert. Your podcast will prove it.

Börspsykolog Boström går igen hur vi ska hantera situationen mentalt när allt känns maximalt osäkert. Vi avhandlar även rapportfloden och börstrenden samt hur vi ska hitta och vad som kännetecknar en aktie som 100-faldigas i kurs. En 100-bagger. Dessutom får du en rabattkod på SternersForlag.se.Aktierna vi nämner i aktiepodden är i tur och ordning Munters, Lime Technologies, Volvo, ABB, Atlas Copco, Sandvik, Handelsbanken, Swedbank, Holmen, Ericsson, Electrolux, Volvo Cars, Hexagon, Atlas Copco, Indutrade, Evolution, Xano, Addlife, Addtech, Avanza, Betsson, Embracer, Lifco, OEM, Swedbank, Tele2, Telia, Plejd, Lagercrantz, Zinzino, Betsson, Sdiptech, Momentum Group, Latour, Vitec Software, Hexagon, Beijer Ref och Fortnox.Börspanelens alla sajter hittar du här:shows.acast.com/tresmarta/aboutHernhag.seBorspsykologen.seSternersforlag.se Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

|

|

Neskatoties uz aktīvo pretdarbību, telefonkrāpnieki intensīvi turpina medīt jaunus upurus. Par veidiem, kā mūs mēģina apkrāpt saruna raidījumā Kā labāk dzīvot. Sarunājas "Bite Latvija" iekšējās drošības procesu vadītājs Reinis Pudāns, Valsts policijas Galvenās kriminālpolicijas pārvaldes Kibernoziegumu apkarošanas pārvaldes 2. nodaļas galvenā inspektore Una Meijere, LMT privātpersonu apkalpošanas dienesta direktore Ilze Saulīte, Tele2 drošības nodaļas vadītājs Mārtiņš Melnis un Finanšu asociācijas pārstāvis Jānis Krops.

Rekordmatchen på Tele2 slutade i besvikelse för Bajen. X-faktor i straffområdena avgjorde men Hammarby kunde lätt fått med sig mer. Sura miner är positiva tendenser - och kanske tog damfotbollen nästa steg igår? Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Att ta en poäng mot Hammarby på Tele2 med ett lag som kan liknas vid förra årets U-21 är starkt. Damerna tar en förlust som inte ändrar utgångsläget inför seriefinalen ett dugg. Här är länken som Ekberg nämner i avsnittet det han alltså benämner som den "lättaste" vägen till biljetter. BILJETT Hade du varit Patreon hade du redan hört detta avsnittet i går kväll. Bli patron HÄR

Sverige stormar mot EM och allt ska avgöras på Tele2 arena. Är konstgräs rätt val? Vad var det Rosa Kafaji hade på kinden i mötet med Luxemburg? Expressen DAMfotboll går också igenom snackisarna från Ballon d'Or. Med: Vendela Ögren och Frida Olsson

Netylant kalboms, kad tik laiko klausimas, kada Rusija puls NATO, grupė žurnalistų iš skirtingų šalių išanalizavo visus aplink Baltijos šalis ir Lenkiją esančius Rusijos karinius pajėgumus.Socialdemokratų prezidiumas spręs, su kuriomis partijomis ir kokią valdančiąją koaliciją formuoti, taip pat turėtų paskelbti, kas bus partijos kandidatas į premjerus.Aktualus klausimas. Kur dedate nudėvėtas padangas – ar sekasi jas atiduoti autoservisams, padangų pardavėjams arba priduoti stambiagabaričių atliekų aikštelėse?Du mobiliojo ryšio operatoriai – „Bitė Lietuva“ ir „Tele2“ – tūkstančius savo klientų aktyviai ragina atsinaujinti arba telefonus, arba jų SIM korteles. Kodėl ir kas, jeigu žmonės nieko nedarys?Prieš Seimo rinkimus dalis politikų sakė, kad pensijas būtų galima dar labiau padidinti, panaudojus dalį „Sodros“ rezervo, kuris esą per didelis. Panašiai buvo kalbėta ir apie Privalomojo sveikatos draudimo fondo rezervą – esą dalį lėšų būtų galima nukreipti į sveikatos sektorių, taip mažinant eiles įvairiems tyrimams. Ar tikrai šiuose rezervuose yra rezervo, kurį būtų galima panaudoti?Amžiaus ketvirčio krizė tampa vis dažnesniu išbandymu jauniems žmonėms – kyla abejonių dėl karjeros, santykių ar asmeninių tikslų. Ar socialiniai tinklai prisideda prie šios krizės gilinimo, o galbūt gali padėti lengviau ją išgyventi?Ved. Edvardas Kubilius

Det mångbottnade totalhaveriet på Tele2! Finfina svenskhelgen nere på kontinenten! Mikel Artetas aldrig sinande usla idéer! Ständiga supersubben Joe Gomez! Lautaro Martinez en route till Ballon d'Or?! Med Podme Premium får du varje vecka två fullmatade och reklamfria Tutto-avsnitt. Starta ditt konto redan idag på https://podme.com/se/tutto-balutto

In this episode of No Hacks podcast, we explore the concepts of fear, courage, and leadership with Luiza de Lange, a prominent figure in digital experimentation and CRO at LeoVegas. Luiza recounts her incredible journey of building in-house teams at major firms like Electrolux and Tele2 and working with a diverse array of clients at the award-winning agency, PrecisDigital.Luiza discusses the importance of vulnerability in leadership, especially as a woman in a male-dominated industry like data analytics. She shares her experiences of making bold career transitions, traveling to 45 countries, and living in six, all driven by a blend of fear and courage. Luiza emphasizes the value of mentors and a supportive network, advocating for diversity and inclusion in the workplace.Additionally, we explore how Luiza fosters a culture of experimentation, encouraging her teams to embrace failure as a learning opportunity. She shares tactics for motivating teams and ensuring everyone feels included and valued.On a personal level, we talk about how an experimenter's mindset is applied outside of work, whether it's learning a new language, tackling fears like the fear of flying, or even engaging in activities such as gaming. Luiza's insights on leadership, self-awareness, and personal growth offer a compelling and inspiring message for anyone looking to overcome their fears and lead with courage.Join us as we unpack Luiza's powerful message about leveraging fear and courage in both professional and personal realms, offering key takeaways that resonate beyond the workplace.Experimentation Elite is on December 10th in London, get your ticket at experimentationelite.com and use code NOHACKS10 to save 10%00:00 Welcome to No Hacks Podcast00:45 Meet Luiza de Lange01:13 Experimentation Elite02:05 Luiza's Journey and Career Transitions04:43 Embracing Fear and Courage06:37 Mentorship and Networking08:04 Fostering a Culture of Experimentation12:38 Leadership Insights and Diversity17:13 Applying Experimentation Mindset to Life19:50 Travel and Personal Growth24:48 Overcoming Fear of Flying30:46 Final Thoughts and Takeaways---If you enjoyed the episode, please share it with a friend!No Hacks websiteYouTubeLinkedInInstagramX

Stora CL-kvällar med Häckens perfekta gameplan mot Arsenal och Hammarbys otroliga inramning på Tele2. Men saknades lite rutin? Fio med skämskudde, Sveriges Belotti och våras det äntligen för Hanna Bennison igen? Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Подарочный сертификат Золотое Яблоко - беспроигрышный подарок по любому поводу, а видеопоздравление приятно удивит получателя! Оформляй по ссылке: https://goldapple.onelink.me/jLXC/vldhe2yq Найдены настоящие сокровища – уникальные фишки в тарифах Tele2. Безлимитное общение в соцсетях, вечные минуты и гигабайты, возможность делиться трафиком с другими абонентами. Узнать подробнее и подключиться можно по ссылке: https://more.tele2.ru?utm_source=yt&utm_medium=bloger&utm_campaign=mr_affect_flight1_more_02.24&utm_content=kuji&erid=LdtCKbZc1 Тимур Каргинов и Андрей Коняев говорят о мастерстве, учёбе и славе с актёром Александром Палем. Концерты Тимура тут: https://timurkarginov.com Тут наш телеграм канал: https://t.me/KujiKuji По вопросам сотрудничества и рекламы: kujiteam@gmail.com Слушать в аудио на всех аудиоплатформах и iTunes https://apple.co/391ZPP6

Подарите близким полезные онлайн-сервисы за счет Tele2. Кино, музыка, книги – выбрать поможет искусственный интеллект Миа. А порадовать таким подарком можно абонента любого оператора. Подробности по ссылке: https://cutt.ly/CwFA31KH Тимур Каргинов и Андрей Коняев говорят о принятии разных позиций. Концерты Тимура тут: https://timurkarginov.com Тут наш телеграм канал: https://t.me/KujiKuji По вопросам сотрудничества и рекламы: kujiteam@gmail.com Слушать в аудио на всех аудиоплатформах и iTunes https://apple.co/391ZPP6