Podcasts about liivimaal

Minu isiklikule elukäigule on viimasel viiel aastal kõige käegakatsutavamat mõju avaldanud inglise kirjaniku Paul Kingsnorthi silmiavav essee „The Cross and the Machine“ [1]. Kuivõrd mul õnnestus koroonaaja kõige süngematel kuudel säilitada terve mõistus – nii nagu mina sellest aru saan – suures osas tänu Kingsnorthilt saadud intellektuaalsele ja spirituaalsele toetusele, olen temast hiljuti omajagu juttu teinud. 2022. aasta augustis intervjueerisin ma teda Tähenduse teejuhtide 22. numbri tarvis („Stsientism ja seks“ [2]), sama aasta sügisel vestlesime Kingsnorthi kahest esseest „What Progress Wants“ [3] ja „Exodus“ vastavalt Mikael Raihhelgauzi ja Andres Reimanni (TT#167) ning Aleksander Eeri Laupmaa ja Kaarel Otsaga (TT#170). 2024. aasta mais osales Paul Kingsnorth meie kutsel Tallinnas toimunud Aldous Huxleyle pühendatud rahvusvahelisel konverentsil. Tema Tallinna kõne „Huxley and the Machine“ [5] on Edmund Burke'i Seltsi videokanali kaugelt kõige vaadatum video. „Minu arvates on iga kultuuri südamikus troon. Keegi istub sellel troonil. Meie omal istus pikalt Kristus. Nüüd on ta läinud. Troon ei jää aga tühjaks, sinna tuleb keegi asemele, sellest pole pääsu... Kui te ütlete, et te ei usu Jumalasse ja kogu sellesse niinimetatud üleloomulikku värki, siis olgu nii. Sellisel juhul istub teie troonil Masin ja te ehitate oma enda jumalat,“ ütles Kingsnorth kõnealusel konverentsil [6].264. saates viisin ma jutu Kingsnorthile vestluse viimases viiendikus (97. minut), kui palusin stuudiokülalistel kommenteerida mulle „Stsientismist ja seksist“ meelde jäänud mõtet, et praegune ajastu pole mitte postkristlik, vaid, vastupidi, väga kristlik. „Praegune atmosfäär on üha puritaanlikum. Tuleb öelda õigeid asju ja kui keegi seda ei tee, siis peab ta avalikult vabandama jne. Selles kõiges puudub kristlik võime andestada – see ongi põhiprobleem. Meie ümber toimuv meenutab järjest enam Inglise kodusõda, usupuhastust ja Kolmekümneaastast sõda,“ ütles Kingsnorth meie intervjuus. „Ma arvan, et see väide on suures pildis tõene,“ vastas Varro Vooglaid. „Euroopa suurim traagika seisneb minu arvates praegu selles, et olukorras, kus see on enda kristlikust identiteedist lahti öelnud, on peaaegu paratamatu, et tühja koha täidab riigikultus ja sellest võrsuv totalitarism.“ Kingsnorth kasutab siinkohal laia tähendusväljaga metafoori „Masin“ – ta mõistab selle all lugu, milles me elame. „See on lugu revolutsioonist, mille lõppeesmärgiks on minu arusaamist mööda looduse asendamine tehnoloogiaga ja maailma ümberehitamine inimese näo järgi. Me tahame ellu viia oma kõige vanema unistuse: muutuda jumalateks.“Ahto Lobjakas oli pannud näpu meie mehaanilise elutunnetusele juba paarkümmend minutit varem (76. minut): „Meil valitseb masinlik riigi ja ühiskonna kontseptsioon.“ See hakkas tema sõnul koos rahvuslusega kuju võtma 19. sajandi alguse Napoleoni sõdades. „Saksamaal olid [Johann Gottlieb, H.] Fichte ja teised inimesed, kelle ideid loeti kehvas saksa keeles Tšehhi-, Eesti- ja Liivimaal, kus hakati seejärel ehitama saksa ainetel väiksemaid rahvusi.“ Tulemuseks on Ahto hinnangul masinlikule maailmatajule rajatud ühiskonna- ja riigimudel: „Ühiskond peab koosnema ühesugustest, kergesti vahetatavatest osakestest ning olema vajadusel kiiresti mobiliseeritav.“ Piirjuhtumiks on siin teadagi sõda, olgu see siis parajasti batsilli või Putiniga.Kingsnorthi sõnul valmistub seesama masinlik mudel meid nüüd nahka pistma. „Järele on jäänud veel üks küsimus: kas me laseme tal seda teha,“ kirjutab Kingsnorth essee „What Progress Wants“ lõpulauses.Head uudistamist!Hardo––––––––––––––[1] https://www.paulkingsnorth.net/cross[2] https://teejuhid.postimees.ee/7587055/intervjuu-hardo-pajula-intervjuu-paul-kingsnorthiga-stsientism-ja-seks[3] https://paulkingsnorth.substack.com/p/what-progress-wants[4] https://paulkingsnorth.substack.com/p/exodus[5] https://youtu.be/yy_iTsCleGA?si=QHxxdALIqV0GWpNc&t=3[6] https://youtu.be/AygzBvFDyzA?si=7RZMCvZtJVUnngSw&t=1 Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Enn Tarvel, "Valge kotka tiiva all. Poola võim eestlaste maal 16.–17. sajandil". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Eestis on valitsenud lisaks vanale heale ”Rootsi ajale” ka mitte nii hea ”Poola aeg”. Kuidas kehtestus Poola võim Liivimaal ja Lõuna-Eestis? Kuidas elas maa- ja linnarahvas Poola võimu all? Milliseid sõdu me maal siis peeti? Poola ülemvõim jättis Eesti arengulukku väga sügava jälje, mille paremaks mõistmiseks on raamat suurepärane teejuht.

Ajaloolane Kalle Kroon: "Eesti üksused moodustasid kuni 40% kõikidest Rootsi armee jalaväeüksustest Eesti- ja Liivimaal põhjasõja jooksul ja arvuliselt võis neid sõja jooksul armeest läbi käia umbes 7000 meest."

Seppo Zetterberg, "Reisimuljeid vanadest Baltimaadest". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Kuidas reisiti Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal enne raudtee tulekut? Soome ajaloolane Seppo Zetterberg vahendab peamiselt sakslaste ja venelaste mälestusi ja reisimuljeid Balti provintsidest, kirjeldab toonaseid olusid mõisates ja postijaamades, linnades ja supelasutustes.

1681. aastal algas Liivimaal mõisate riigistamine. See levis üle kogu Rootsi riigi ja kestis kuni Põhjasõja alguseni. Kuidas oli reduktsiooni aeg seotud eesti talupojaga ja pärisorjuse küsimusega?

1681. aastal algas Liivimaal mõisate riigistamine. See levis üle kogu Rootsi riigi ja kestis kuni Põhjasõja alguseni. Kuidas oli reduktsiooni aeg seotud eesti talupojaga ja pärisorjuse küsimusega?

Ajakirja Horisont juuli-augusti numbri rubriigis „Dokument kõneleb“ kirjeldatakse kiirkirjade liikumist 15. ja 16. sajandi Liivimaal. Saates on külas artikli autor, Tallinna linnaarhiivi teadur Juhan Kreem. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont juuli-augusti numbri rubriigis „Dokument kõneleb“ kirjeldatakse kiirkirjade liikumist 15. ja 16. sajandi Liivimaal. Saates on külas artikli autor, Tallinna linnaarhiivi teadur Juhan Kreem. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont juuli-augustinumbrist saab lugeda suurest näljahädast Liivimaal ja Peeter I incognito Vastseliinas viibimisest 1697. aastal. Saates räägime põhjustest, miks Peeter I läbi Liivimaa Euroopasse reisis ning kuidas suure saatkonna vastuvõtt Riias Venemaa ja Rootsi suhteid mõjutas. Saates on külas Tartu ülikooli varauusaja dotsent Marten Seppel. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont juuli-augustinumbrist saab lugeda suurest näljahädast Liivimaal ja Peeter I incognito Vastseliinas viibimisest 1697. aastal. Saates räägime põhjustest, miks Peeter I läbi Liivimaa Euroopasse reisis ning kuidas suure saatkonna vastuvõtt Riias Venemaa ja Rootsi suhteid mõjutas. Saates on külas Tartu ülikooli varauusaja dotsent Marten Seppel. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Jaanipäeva puhul räägime, milliseid jooke vanad eestlased jõid ja milliseid nad võibolla olid näinud, aga teps mitte juua ei saanud, sest nood olid vaid sakste lauale mõeldud. Kutsusime külla keskaja uurija, kelle sulest ilmus äsja raamat Eesti joogikultuurist kesk- ja varauusajal. Mis oleks suvel mõnusam, kui viskuda võrkkiike ja haarata kätte üks hea raamat? Ehk ainult see, kui hea raamat annab ülevaate sellest, mida kõike siin Eestimaal (ja Liivimaal! Ärgem unustagem Liivimaad!) kusagil 12. sajandist saadik joodud on, kuidas joodi ja mil moel valmistati. Just sellega tegeleb keskaja uurija Inna Põltsam-Jürjo raamat “Viin, vein ja vesi. Joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal”. Tõsi, rohkem kui viinast, veinist ja veest, räägime õllest ja mõdust. Raamatust leiavad joogi ja ajaloo sõbrad kindlasti nii vastuseid neid ammu painanud küsimustele kui uusi veelgi painavamaid küsimusi, millele jaaniõhtul mõelda. Milliste rohtudega on kõige parem õlut tempida? Kuidas saada punasest veinist valget? Millal võis südamerahus vett vahele võtma hakata? Kas eestlased on rohkem ikkagi metsa- või viinarahvas? Kuidas maitses Lembitu pruulitud õlu? Pihta hakkab kõik kohe Läti Henriku ja vana hea Liivimaa kroonikaga, kus räägitakse liivlastest, kes taganesid 1198 usust, pesid ristimisvee maha ja siis “keetnud kombe kohaselt mõdu, joovad nad seda”. Veendume, et kui kaks või kolm on juba klaasi tõstmiseks kokku tulnud, kisuvad mõtted ikka samadele radadele. Ehkki tänapäevaste joogimängude juures pole terariistad õnneks enamasti sotsiaalselt aktsepteeritav lisand, paistab, et üldjoontes toimib inimloomus ajaviite leidmisel päris universaalselt. Mida muud sa ikka teed, kui jood võistu, kordamööda või joogisarve suult tõstmata… Seda muidugi siis, kui ümbritsev keskkond seda nõuab. Muuhulgas uurime, millal võis üks siinne talupoeg üldse esimest korda ühe meie saate lemmikjoogi – viinamarjaveiniga – kohtuda ning millal hakati alkoholist kui alkoholist mõtlema ja rääkima. Tuletame taas meelde, et joogikultuur ei taandu kunagi kunagi ainult alkohoolsetele jookidele, sõltuvusprobleemidele ja nende sotsiaalsele mõjule. Jookide lugu ajas ja ruumis on mitmekülgne ning kõigi elualadega läbi põimunud. Nagu ütleb autor raamatu sissejuhatuses: „ Iga ajastu kujundab nii oma joogivaliku kui suhtumise jookidesse ja joomisesse!“ Mida siis muud, kui kuulama ja lugema, kuidas me siin maailmanurgas jookidega ümber käinud oleme. “Vala välja!” ajaloosaates olid kohal kõik kolm joogisõpra Keiu, Liisa ja Martin. Kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.

5. detsembril Eesti Maaülikoolis toimunud mullapäeval kuulutati 2018. aasta mullaks segametsade punakaspruun näivleetunud muld.„Näivleetunud mullad on ühed Lõuna-Eesti viljakaimad, millel levivad peamiselt võimsate kuuskedega segametsad – samuti on need hinnatud seenemetsad. Kui sattuda Liivimaal ilusasse kuusemetsa, astud tõenäoliselt tulevase aasta mulla peal,“ rääkis Maaülikooli mullateaduse professor ja õppetooli juht Alar Astover.Aasta mulda on valitud alates 2014. aastast. Eelnevatel aastatel on olnud aasta mullaks leostunud muld, paepealne muld, rabamuld ja leedemuld.

5. detsembril Eesti Maaülikoolis toimunud mullapäeval kuulutati 2018. aasta mullaks segametsade punakaspruun näivleetunud muld.„Näivleetunud mullad on ühed Lõuna-Eesti viljakaimad, millel levivad peamiselt võimsate kuuskedega segametsad – samuti on need hinnatud seenemetsad. Kui sattuda Liivimaal ilusasse kuusemetsa, astud tõenäoliselt tulevase aasta mulla peal,“ rääkis Maaülikooli mullateaduse professor ja õppetooli juht Alar Astover.Aasta mulda on valitud alates 2014. aastast. Eelnevatel aastatel on olnud aasta mullaks leostunud muld, paepealne muld, rabamuld ja leedemuld.

Eestlased said endale perekonnanimed ligi 200 aastat tagasi. Tee tegi lahti pärisorjuse kaotamine 1816. ja 1819. aastal. Kes ja missuguste põhimõtete järgi perekonnanimesid jagas? Kui palju oli 19. sajandi alguses erinevaid nimesid, missuguseid nimesid pandi Liivimaal, missuguseid Eestimaal?Saates kuulete valikut põnevatest, naljakatest ja ka rumalatest nimedest, mille mõisnikud või pastorid talupoegadele andsid või mida rumalast peast ise endale küsiti. Saates esineb Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss.Kuula 25. septembril kell 15. Saatejuht on Piret Kriivan.

Eestlased said endale perekonnanimed ligi 200 aastat tagasi. Tee tegi lahti pärisorjuse kaotamine 1816. ja 1819. aastal. Kes ja missuguste põhimõtete järgi perekonnanimesid jagas? Kui palju oli 19. sajandi alguses erinevaid nimesid, missuguseid nimesid pandi Liivimaal, missuguseid Eestimaal?Saates kuulete valikut põnevatest, naljakatest ja ka rumalatest nimedest, mille mõisnikud või pastorid talupoegadele andsid või mida rumalast peast ise endale küsiti. Saates esineb Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss.Kuula 25. septembril kell 15. Saatejuht on Piret Kriivan.

Margus Laidre Domus belli maalib muljetavaldava Norman Davieslikult mastaapse panoraami Läänemere kallastel 16.–17. sajandil aset leidnud sündmustest tuues ühtlasi üldisse ajalookäibesse uue mõistena Põhjamaade Saja-aastase sõja. Põhjalikult käsitletakse Liivimaa ja Rootsi sisepoliitikat narratiivi läbivaks jooneks on Rootsi järk-järguline tõus Läänemere piirkonna juhtivaks suurvõimuks. Kogu regiooni mõjutanud sündmuste elavalt esitatud kroonika kõrval jälgitakse olulisemate üksikisikute karjääri ja käekäiku haaravad vahelugemised keskenduvad tegelaste eraelule ja inimlikule poolele. (Margus Laidre. Domus Belli. Põhjamaade saja-aastane sõda Liivimaal 1554-1661.)

Libahunt 2

Libahunt 2

Magnus Liivimaal

Magnus Liivimaal

Reformatsioon Liivimaal

Reformatsioon Liivimaal