Podcasts about vaatamata

Liina on coach ja koolitaja, kelle programmid on mõeldud naisele, kes soovib oma ellu luua jõukust ning olla samal ajal terve ja õnnelik

Viis korda Eesti jalgpallikoondist esindanud 21aastane Kevor Palumets on tänavu üks kahest eestlasest, kes mängib eurosarja alagrupiturniiril. Suvel Soome tippklubi HJKga siirdunud on seal koheselt põhimeeste sekka tõusnud ja nimetati ka kuu mängijaks. Kõigest sellest ja paljust muust rääkis Palumets lähemalt Õhtulehe taskuhäälingus „Kolmas poolaeg“. Palumetsa aasta esimene pool oli kohutav. Waregemi Zulte poolkaitsja soovis juba talvel klubi vahetada. Variante oli näiteks nii Leedust (Panevežys) kui Šveitsist (Schaffhausen), aga kas ei sobinud pakkumine talle endale või ei jõudnud klubid omavahel kokkuleppele. Nii tuli tal end kuidagi pool aastat töös hoida, kuni tuli päästev pakkumine Soomest. Ka HJK ja Zulte läbirääkimised ei kulgenud lihtsalt ja kestsid ligemale kuu aega, aga lõpuks said need tehtud. „Eelmisel aastal oli Belgias selline raidumine, et üldse naeratada, aga nüüd valiti mind meeskonna kõige positiivsemaks vennaks. Tunnen ise ka, et mentaalselt olen vabanenud,“ rõõmustas Palumets. Kuigi alguses läks eestlasel ka Helsingis aega, et end käima saada, siis nüüd on ta tõusnud kõige olulisemate lülide sekka. Äsja teatas HJK, et fännid valisid ta kuu mängijaks ning ta mängib suurimaid minuteid. "Soomlased vaatavad ikka läbi nalja eestlastele alla, et mis Eesti, sinna lähme ju ainult alkoholi järele. Aga ma olen suhtumisega, et löön siin läbi. Juba sellepärast, et ma ei taha Belgiasse tagasi minna, on mul vaja läbi lüüa!“ kuulutas ta. Nüüd on Palumetsa eesmärk mängida end HJKs nii oluliseks, et klubi kasutaks detsembris ostuvõimalust. Tabasalu kasvandiku abiga pääses HJK UEFA konverentsiliiga alagruppi. Näiteks Montenegro klubist FK Dečićist saadi jagu alles penaltiseeria abil ja otsustava löögi kõmmutas sisse just Palumets. Vaatamata oma noorele eale on ta löönud palju otsustavaid penalteid ja nende anatoomiast tuleb saates ka pikemalt juttu. Kümne aasta perspektiivis soovib Palumets karolmetsalikult järkjärgult end aina kõrgemale tasemele mängida ning lõpuks näiteks Bundesligasse jõuda.

Sankstioonidele vaatamata ei ole valdav enamus Lääne firmasid Vene turult lahkunud. Venemaa püüab šantažeerida Leedu kohtunikke. Ja Euroopa Liit võttis fookusesse kaitseteemad. Saadet juhib Neeme Raud.

“Kinnisvarajutud” podcasti 178. osas võtame ette aktuaalse teema, mida mitte kuidagi ei saa vaiba alla pühkida. Nimelt räägime võimalikust sõjaohust Eestis, kui suured riskid seoses Venemaaga Eestis kinnisvarasse investeerimisel on ning mis on need põhjused, mis meid praegusel hetkel ikkagi Eesti kinnisvarasse investeerima panevad. Saate teemavalik tuleneb sellest, et pole saladus, et hulk investoreid on otsustanud oma investeeringutega geopoliitilise riski eest välismaale kolida ning veel paljud keerutavad neid mõtteid oma peades. Ka meie saates oleme alles hiljuti rääkinud nii Hispaaniasse kui ka Dubaisse investeerimisest ning nende episoodide menu on olnud suur. Kuna seda hirmu ja õudu õhutatakse iga nurga pealt, siis endale omaselt proovisime asjale läheneda positiivsema nurga pealt, et mis on need viis põhjust, miks meie endiselt julgeme Eestis kinnisvarasse investeerida. Kuigi ühel meist tuli see optimistlik vaade paremini välja kui teisel, siis loodame, et karmi teemaga saade liiga sünge ei saanud. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Vaatamata noorusel on Hans Markus Danilas (20) astunud investeerimisteekonnal olulised sammud. Ta on tänaseks raha paigutanud peamiselt USA börsile, sest võrreldes Balti börsiga näeb ta seal ettevõtetel olulist ruumi kasvuks. Kuula, kuhu on Hans Markus investeerinud, millised on tema põhimõtted ja mida on õpetanud vanemad!

Korvpallipodcasti "Pihtas põhjas" saatejuhtide kolmik Gert Kullamäe, Janar Talts ja Ivar Jurtšenko alustab esimest korda koosolekut aruteluga NBA-st. Ei maksa imestada, põhjus väga lihtne – Henri Drell tegi debüüdi Chicago Bullsi eest NBA hooaja eelses mängus Milwaukee Bucksiga. Kui Drell murrab end põhihooajaks meeskonda, siis nii hakkabki olema, igas saates esmalt NBA. Dinosaurus Kullamäe tunnistas ausalt, et temagi ootas ja vaatas, millal Eesti mees väljakule pääseb. Järelikult kõik ülejäänud korvpallihuvilised nii kui nii vaatasid. Drelli ja NBA teemade üle arutleti pikemalt, vaadati otsa treenerite vahetustele, uudsele hooaja sisesele turniirile, ja kõik saatejuhid käisid lauale pakkumise, kes tuleb kevadel NBA meistriks. Üks on kindel, Denver Nuggets teist aastat järjest meistriks ei tule, sest Nikola Jokic liiga pikalt kevadel mängida ei plaani. Vastasel juhul läheb poolteist kuud puhkuse ajast kaotsi. Seega on meistriks tuleku variante mitte rohkem kui 29. Euroliiga radadele sattudes tuli teemaks Ateena Panathinaikose peatreeneri Ergin Atamani kuue tunnine treening pärast Kreeka liiga mängu, mis küll võideti, kuid Ataman polnud rahul meeste suhtumisega. Kullamäe meenutab seepeale juhtumit Bambergi aegadest, kus peatreener Dirk Bauermann korraldas meeskonnale pärast kaotusmängu korraliku äratuse. Väga värvikas ja õpetlik lugu ning Kullamäe mahlakas esituses saaks sellest välja anda 30-minutilise audiokassetti. Audiofaili. Midagi sarnast Onu Remuse juttudega, mida ikka ja jälle kõrvadega haarata. PAF Eesti-Läti liigas vaatasid saatejuhid otsa tabeliseisule ning rääkisid viimastest esitustest. Kõne alla tulid ka Eesti klubide ponnistused rahvusvahelistes sarjades, mis seni on ühel või teisel moel takerdunud. Pärnu Sadam korraldas eeskujuliku FIBA Europe Cup kvalifikatsiooniturniiri, aga sportlikus plaanis eesmärgid ei täitunud. Vaatamata sellele usub Kullamäe, et tehakse õiget asja. Euroopasse on vaja pürgida ja ainult kodukamaral mängides Eesti korvpalli üldisemas plaanis edasi ei vii. Talts ja Jurtšenko laiemas vaates nõustuvad, kuid mõlemal on lisada veel oma spetsiifilisem vaatenurk. Podcast „Pihtas põhjas“ on vaadatav ja kuulatav Delfi Taskust, Spotifyst, Apple podcasts'ist ja Soundcloudist.

Seekordses saates on külas LHV finantsportaali sisujuht Erko Rebane, kes aitab lahti mõtestada praegust makromajanduslikku keskkonda. Räägime kullast, naftast ja ka intressidest. Vaatamata valitsevale depressiivsele meeleolule on eesootava tulemustehooaja prognoosid tegelikult päris helged. Saadet juhtis LHV investorkogukonna juht Nelli Janson. Kirjuta meile aadressil https://lhv.ee. Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil https://gate.sc/?url=http%3A%2F%2Fwww.lhv.ee&token=362984-1-1672234110067 ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Seekordses saates on külas LHV finantsportaali sisujuht Erko Rebane, kes aitab lahti mõtestada praegust makromajanduslikku keskkonda. Räägime kullast, naftast ja ka intressidest. Vaatamata valitsevale depressiivsele meeleolule on eesootava tulemustehooaja prognoosid tegelikult päris helged. Saadet juhtis LHV investorkogukonna juht Nelli Janson. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee.Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Vaatamata sellele, et meil on ette näidata häid tulemusi rahvusvahelisel tasemel autoringrajal, tuleme ikka ja jälle selle juurde tagasi, et kodune elu võiks olla aktiivsem ja atraktiivsem. Kuidas seda teha, mida ja kas muuta, sellest räägivad Eesti Autospordi Liidu president Toivo Asmer ja ringrajasõitja ning endine Prema meeskonna manager Ralf Aron. Saatejuht Margus Kiiver.

“Kinnisvarajutud” podcasti 147. osas võtame taas ette ühe väga põneva, teravaid emotsioone ja pikki vaidlusi tekitava teema, kui meil on külas OÜ Majavara Haldus haldusjuht Kaarel Koger ehk mees, kellele esmakordselt saate ajaloos tehti salvestuse jooksul rohkem vastamata kõnesid kui Algisele (Mõelge korra! See on karm!). Pikki aastaid kortermajade haldusvaldkonnas tegelenud Kaarel aitab meile arusaadavalt ja mõnusa huumoriga vürtsitatult selgeks teha, mida ühe kortermaja haldamine tähendab. Paljudel meie kuulajatel on kindlasti kortereid omades haldusfirmadega olnud omad kokkupuuted ning on nii positiivseid kui negatiivseid kogemusi. Räägimegi Kaarliga selle töö põhiolemusest, erinevatest korteriühistutest ja nendes elavatest n-ö karvastest ja sulelistest fruktidest, suurimatest konfliktikohtadest ja peamistest kasudest, mida korteriühistud haldurit palgates saavad ning kõigest muust, mida me saatejuhtidena vähegi küsida mõistame. Kaarel avaldab ülimalt ausalt, et valdkond, kus ta tegutseb, põletab inimesed läbi kiiremini, kui nad oodata oskavad ning temagi tervisele on omajagu tihti väga närviliseks kiskuv töö jätnud oma jälje. Vaatamata sellele on Kaarel haldusteenuse valdkonnast rääkimas mõnusa optimismiga ning meie omalt poolt saime pakkuda vabanduse, et Kaarel ei pidanud poolteist tundi ühtegi telefonikõnet vastu võtma. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Vaatamata noorele eale on Säm (22) tänaseks artistina esinenud nii Eesti Vabariigi aastapäeva kontserdil kui üllitanud mitmeid populaarseid singleid. Tiheda artisti- ja tudengielu kõrvalt on ta ka suur investeerimishuviline. Vähem kui aasta ses vallas tegutsenuna on ta tänaseks suutnud investeerimisportfelli väärtuse kasvatada mitmekümnetuhandeliseks.

Eelmisel nädalal esietendus Theatrumis tantsulavastus "Vaatamata kõigele".

Tänase saate külaline Johanna-Kadri Kuusk jutustab meile Vietnamist. Esimene linn Vietnamis (ja tegelikult ka terves Kagu-Aasias), kuhu Johanna-Kadri jõudis, oli Ho Chi Minh – ta tunnistab, et sealne liiklus võttis esiti sõnatuks. Tundus valitsevat tõeline kaos ning reegleid ei paistnud olevat. Vaatamata sellele otsustas Johanna-Kadri õige pea ka ise rolleri selga istuda – tõsi küll, pigem väiksemates paikades, kus liiklus oli pisut rahulikum. Just rolleriga oli hea ringi kulgeda ning uudistada vietnamlaste põnevat eluolu. Johanna-Kadri jõuab saates arusaamisele, et vietnamlaste elu pole kerge. Ometi räägivad kohalikud sellest võrdlemisi kergelt, ilmselt on asi selles, et nad lihtsalt ei tea, et mujal on parem. Juttu tuleb ka näiteks suurest prügiprobleemist, turismist (mis teeb kohati riigile liiga), kuidas turiste surutakse oma mulli ning sellest, et tegelikult on Eestis ikka päris hea elu. Vestlust juhib Liina Metsküla.

“Kinnisvarajutud” podcasti 105. osas kutsusime külla ühe ülimalt joovastava mehe selle sõna otseses mõttes, kui oma tööst ja tegemistest ning kinnisvarainvesteeringutest tuli rääkima baariterapeut Kristo Tomingas. Omal ajal kuulsa Butterfly Lounge'i käima lükkanud arvukate tiitlitega pärjatud Tomingas tuli ka meile küll kokteilidega ning kuigi mees ise väitis, et tegemist on alkoholivaba rüüpega, siis Siimul ja Algisel läks asi päris kiirelt käest ära. Väga ägeda vaibiga saates näitas multitalent Kristo, et suudaks vabalt "Kinnisvarajutud" podcastis olla ise samal ajal nii mõlemad saatejuhid kui külaline ning lõbususe skaalal on kahtlemata tegemist kurikuulsa Priit Pedaniku episoodiga konkureeriva üllitisega. Vaatamata kõigele muule põnevale jutule ei puudu loomulikult ka kinnisvarateemad ning vihjena võib öelda, et põrutame marsruudil Tabasalu - Tallinn - New York - Riia. Jookide segamises meisterklassi näitav Kristo on ka kinnisvaras väga laia silmaringiga, kui mehel on näiteks kaks väga hästi toimivat üürikorterit Riias. Oma kinnisvarateekonda Tabasalus ostu-müügi tehingutega alustanud mehega räägimegi päris palju kokteilide segamisest, New Yorgis baari pidamisest, Riia kinnisvaraturust ning 15 aastat (!) järjest korteris sees olnud üürnikust. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Tähenduse teejuhtide 22. numbris oli mul intervjuu inglise kirjaniku ja luuletaja [Paul Kingsnorthiga](https://www.youtube.com/watch?v=K7O-sLLk8Ik). Lugu kandis pealkirja "Stsientism ja seks" ning toetus suures osas Kingsnorthi kevadel ilmunud artiklile "[Mida Progress tahab](https://paulkingsnorth.substack.com/p/what-progress-wants)". Kutsusin selle hooaja teise saatesse Mikael Raihhelgauzi ja Andres Reimanni, et Kingsnorthi ideede üle edasi arutada. Mikael on varem osalenud kahes saates: #39 "Matteuse printsiip" ([koos Mihkel Kunnusega](https://www.youtube.com/watch?v=mnkZiQ7li6o&t=0s)) ja "Tähelepanekuid tärpentiinist" ([koos Mihhail Lotmaniga](https://www.youtube.com/watch?v=DfVV4rdCjJ0&t=1s)). Andres oli külas esimest korda. Huvitaval kombel algas ja lõppes see vestlus viidetega [Leonard Cohenile](https://www.youtube.com/watch?v=AeDRtANMROE&t=1s). 6. minutil tuli jutuks "[The Future](https://www.youtube.com/watch?v=8WlbQRoz3o4&t=1s)" ja 124. minutil "[Anthem](https://www.youtube.com/watch?v=c8-BT6y_wYg&t=1s)", vahepeal said märkmikusse kirja sellised nimed: Valeri Brjussov, Georg Wilhelm Friedrich Hegel, Carl Schmitt, Tom Holland ("Dominion"), Raymond Geuss ("Not thinking like a liberal"), John Rawls, Martin Heidegger, [Eva Piirimäe](https://keeljakirjandus.eki.ee/589-603.pdf) ja [Stanley Hauerwas](https://www.youtube.com/watch?v=ap8GbP-_hHo&t=1s). Päris lõpus (110. minut) esitas Mikael Kingsnorthi tuules väga olulise küsimuse: "Kus on see keskkond, kus me puutume kokku nende inimestega, kellel pole elus nii hästi läinud?" "Minu isiklik kogemus on selline, et ma puutun oma koguduses kokku inimestega, kelle probleemid erinevad väga tugevalt minu omadest, kelle kogemus erineb väga minu omast. Me õpime kõik koos selles kogukonnas üksteisest hoolima, üksteist aktsepteerima, üksteise muresid kuulama. Vaatamata kõigile nendele erimeelsustele, mis meil on väljaspool seda kogukonda," jätkas ta samas. Kuulmiseni! Hardo.

Tähenduse teejuhtide 22. numbris oli mul intervjuu inglise kirjaniku ja luuletaja Paul Kingsnorthiga [1]. Lugu kandis pealkirja "Stsientism ja seks" ning toetus suures osas Kingsnorthi kevadel ilmunud artiklile "Mida Progress tahab" [2].Kutsusin selle hooaja teise saatesse Mikael Raihhelgauzi ja Andres Reimanni, et Kingsnorthi ideede üle edasi arutada. Mikael on varem osalenud kahes saates: #39 "Matteuse printsiip" (koos Mihkel Kunnusega) [3] ja "Tähelepanekuid tärpentiinist" (koos Mihhail Lotmaniga) [4]. Andres oli külas esimest korda.Huvitaval kombel algas ja lõppes see vestlus viidetega Leonard Cohenile [5]. 6. minutil tuli jutuks "The Future" [6] ja 124. minutil "Anthem" [7], vahepeal said märkmikusse kirja sellised nimed: Valeri Brjussov, Georg Wilhelm Friedrich Hegel, Carl Schmitt, Tom Holland ("Dominion"), Raymond Geuss ("Not thinking like a liberal"), John Rawls, Martin Heidegger, Eva Piirimäe [8] ja Stanley Hauerwas [9]. Päris lõpus (110. minut) esitas Mikael Kingsnorthi tuules väga olulise küsimuse: "Kus on see keskkond, kus me puutume kokku nende inimestega, kellel pole elus nii hästi läinud?" "Minu isiklik kogemus on selline, et ma puutun oma koguduses kokku inimestega, kelle probleemid erinevad väga tugevalt minu omadest, kelle kogemus erineb väga minu omast. Me õpime kõik koos selles kogukonnas üksteisest hoolima, üksteist aktsepteerima, üksteise muresid kuulama. Vaatamata kõigile nendele erimeelsustele, mis meil on väljaspool seda kogukonda," jätkas ta samas.Kuulmiseni!H.———————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7587055...[2] https://paulkingsnorth.substack.com/p...[3] https://www.youtube.com/watch?v=mnkZi...[4] https://youtu.be/DfVV4rdCjJ0?t=1[5] https://youtu.be/AeDRtANMROE?t=1[6] https://youtu.be/8WlbQRoz3o4?t=1[7] https://youtu.be/c8-BT6y_wYg?t=1[8] https://keeljakirjandus.eki.ee/589-60...[9] https://youtu.be/ap8GbP-_hHo?t=1 Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Vaatamata sellele, et Tallinna ühistransport on linlastele tasuta ning autokütus muutunud väga kalliks, eelistatakse tööl käia ikka oma autoga. Miks see nii on, sellest räägime Postimehe otsesaates Tallinna Linnatranspordi uue juhi Kaido Padariga. Saatejuht on Ulla Länts.

Raivo Juhanson on pikaajaline ettevõtja, jooga ja meditatsiooni õpetaja ning enesearengu nõustaja. 90-ndate lõpus alustas ta esmakordselt ettevõtlusega ning oli pikalt seotud kinnisvaraäriga, mis lõpuks tänu suurele ootamatule majanduskrahhile tema elust ka kadus. Vaatamata sellele, et ta oli saavutanud selle, mida oli elult soovinud, painas teda siiski sisemine ärevus ja rahulolematus. Vaimsesse maailma suhtus Raivo algselt suure skeptitsismiga, kuid pooljuhuslikult avastas ta enda jaoks siiski enesearengu teekonna. Täna tegeleb Raivo “Teadlik Mees” nime all, tal on ka samanimeline Facebooki grupp. Lisaks loob ta erinevaid enesearengu sündmuseid: meeste väeringid, meeste jooga, meditatsiooniõhtud, teadlikkuse kursused, retriitide loomine ja juhendamine, vabastav tantsimine ja palju muud. Ennast ise nimetab Raivo teadvuse treeneriks ja sisemise väe aktiveerijaks, teadlikkuse ja inspiratsiooni koolitajaks, enesearengu nõustajaks ja ruumihoidjaks. Seekordse vestluse üheks suurimaks teemaks saab olema spirituaalse impeeriumi loomine, enda väärtustamine. Vastame küsimusele, kuidas liikuda raha teenimisest raha loomiseni ja räägime varjukülgedest, mis meid Raivo enda sõnul igal hetkel sisuliselt tümitavad, kuid kui me vaid suudaksime ennast kokku võtta ja asjale teadlikult läheneda, oleksime võimelised nendest piiravatest ressurssidest vabanema. Head mõtted podcastist: “Kui me hakkame jõudma oma teadvusetasandil sellesse kohta, ja mõistma tegelikult, et see, mida ma täna välispidiselt näen, on minu enda looming.” “Pole õiget ega valet, vaid on kogemus.” “Spirituaalsus võib ka olla üks väga suur põgenemiskoht.” “Enda vaimselt üles hype-mine nt afirmatsioonidega ei pruugi töötada, sest meie enda sees on lahendmata asjad, millele me ei julge võib-olla otsagi vaadata.” “Me loome praeguses hetkes.” “Raha ei ole mitte midagi muud kui lihtsalt üks hästi võimas vahend loomaks midagi siia ilma läbi iseenda.” “Küsi iseendalt, kas sa soovid olla oluline ja miks sa soovid olla oluline? Vaata, mis programmid selle taga on. Ja mis on siis kui ma ei olegi oluline? Vot siis avaneb see vägi.” “Raha on selles mõttes hea mõõteühik, et kui inimene väärtustab seda, mille eest ta maksab, siis ta ju väärtustab ka seda, mida ta saab.” “Hirm ja valu on see, millest tuleks läbi minna. Me kardame, et äkki läheb hullemaks. Tegelikkus on see, et nende taga on kergus.” “Me ei pea enda juures mitte midagi muutma. Vastupidi, meil võiks olla julgus avaneda sellele unikaalsuse ja sinna tuleb ka raha taha lõpuks.” “Raha energia liigub alati eheduse poole.” “Me anname hinnanguid teistele ja ka iseendale ainult sellepärast, et me ei julge vaadata enda sisse ehk enda sees olevaid tuumasid.” “Kui ma olen iseendaga kontaktis, sisemises rahus, omas väes, siis see, mida ma läbi enda loon kardinaalselt teine kui ma loon seda läbi hirmude, paanika jne.” “See, et me peame raha teenima, on väga tugev programm aga see ei vasta tõele.” “Hingelise valu taga on alati jõud ja vägi.” “Sina ainuisikuna vastutad kõige selle eest, mida sa täna lood siia.” “Fakt on see, et kui sina neid enda mustreid täna ära ei lahenda, siis annad sa need edasi oma lastele. Kui aga lahendad, ei tea nemad nendest hävitavatest mustritest mitte midagi.” “Sinna, kuhu sa enda energia suunad, see kasvab ja seda ma toidan.” “Meie energia, meie väe pistikupesa on alati siin ehk kohalolus.” Chris Kala: www.chriskala.com Facebook: www.facebook.com/chriskalapodcast www.facebook.com/chriskkala Instagram: www.instagram.com/chriskkala/

Putini verine kallaletung Ukraina vastu nõudis esmalt riigilt mobiliseerimist ja sõjalisele vastupanule keskendumist. Kuid samas paotas Kremli agressioonist tekkinud šokilaine kohe sõja alguses aastaid hermeetiliselt suletud olnud Euroopa Liidu ukse ja Kiievis tabati see ära. Paljud mäletavad dramaatilisi kaadreid, kus pommitamise all olnud Kiievis Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi allkirjastas neli päeva peale sõja algust pimendatud, barrikadeeritud ruumis Ukraina taotluse saada Euroopa Liidu kandidaatriigiks. EL-i liidrid andsid kohe peale seda Euroopa Komisjonile ülesande hakata hindama Ukraina sobivust liidu kandidaatriigiks saamiseks. Eestlasest euroliidu suursaadikul Kiievis, Matti Maasikal, on selle protsessiga nüüd palju tööd – ta räägib Delfi erisaates „Ukraina Euroopasse“ selgelt lahti, kuidas suudab keerulises olukorras olev Ukraina tegeleda samaaegselt Euroopa Liidu poole liikumisega. Saatejuht on Raimo Poom.

“Kinnisvarajutud” podcasti 73. osa alustab kohe esimestel sekunditel võika valega, kui Algise fake-informatsiooni tulemusena juhatame saate kogemata sisse kui 74. osa. Sealt edasi on kogu saade aga puhas kuld, kui meil on külas Rendini kaasasutaja ja juht Alain Aun. Kuna Algis kasutab Rendini juba pikemat aega ning ka Siim sai oma hiljutise korteriga käe valgeks, siis kutsusime Alaini saatesse, et küsida, kuidas saaksime seda suurepärast abimeest üürile andes veel paremini ära kasutada. Vaatamata sellele, et tegemist pole reklaamsaatega, siis meie ajaloo ühe pikema osa lõpetuseks jõuame ühisele arvamusele, et tegelikult pole ühtegi tõsist põhjust, miks üüriinvestorid ei peaks Rendini vahendusteenust oma korterite väljaüürimisel kasutama. Päriselt ka. NB! Palume arvestada, et see osa on salvestatud vahetult ENNE Venemaa laiaulatuslikku sissetungi Ukrainasse ja intensiivse sõjategevuse algust. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: https://www.patreon.com/kinnisvarajutud

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Enel Sintonen – Tallinnast pärit tennisetüdruk, kes on jõudnud maailma ühe juhtiva audiitorbüroo PwC Soome juhtkonda. Enel töötab juba pikka aega partnerina Soome PricewaterhouseCoopers'is ning on oma karjääri jooksul elanud nii Rootsis, Soomes kui ka Eestis. Minu jaoks oli hästi põnev Eneliga vestleda, sest tal on sedavõrd mitmekülgne taust ja huvitav kogemuste pagas. “Ma olen oma karjääri jooksul ikka ja jälle imetlenud neid juhte, kes räägivad nii oma tiimiliikmetest kui ka oma organisatsioonist positiivselt. Vaatamata sellele, et organisatsioonides käib elu ikka üles ja alla – alati on nii häid kui ka halbu päevi – on mulle sümpatiseerinud juhid, kes räägivad ikkagi oma meeskonnast nö kaldega ülespoole, pöörates tähelepanu positiivsele ja osates oma tiimis näha pigem tugevusi kui nõrkusi. Selle tulemusena juhtubki see, et inimesed püüavad seda positiivset korrata ja uuesti kogeda. Kuigi organisatsioonis on seda võnkumist üles ja alla, süstib selline juhipoolne fookus inimestesse ikkagi soovi eduelamusi korrata. Ja kui ma nüüd teiselt poolt näen organisatsioone, kus asjadest räägitakse võib-olla isegi mitte otseselt negatiivselt, aga kuidagi liigkriitiliselt, millega käib kaasas selline rahulolematuse foon, siis selline fookus kipub inimeste usku, indu ja särtsu pigem alla tõmbama. Seega on äärmiselt oluline juhtidena pöörata tähelepanu, mismoodi me oma organisatsioonist ja inimestest räägime ning kuidas see, kas siis toetab tulemuste saavutamist või pigem pärsib seda.” – Enel Sintonen Kuulake ikka ...

Selle aasta täppisteaduste riikliku preemia said Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Insitituudi teadurid Raivo Stern ja Ivo Heinmaa ja just korra ja korratuse uurimistööde eest. Sellest valdkonnast süviti saab aru ehk 250 inimest maailmas, nii arvab Ivo Heinmaa. Mõlemad teadlased on ka saatekülalisteks. Paljudel nähtustel, mida magnetismi vallas uuritakse, pole täna aimatavat rakendustki silmapiiril. Aga kujutage ette materjale, mille struktuur muutub kui neile rakendada tugevat magnetvälja või siis materjale, mida magnetvälja rakendamine ei kõiguta ühelgi moel. Kui küsida, kas neist materjalidest võiks saada tuum tuleviku kvantarvuteile – vastab teadlaspaar, et võimalik, et saabki, aga keegi täpselt ei tea. Vaatamata sellele, et paljust räägitust täpsem arusaamine nõuab kõvasti lisalugemist on nähtused, millega Stern ja Heinmaa tegelevad müstilised. Kasvõi selle tõttu, et üks kummaliste omadustega magnetmaterjal on tuhandeid aastaid tagasi Hiinamaal kokku keedetud värvipigment ja teine materjal kaevati välja Austraaliast ja on sootuks looduslik. Magnetkorra ja -korrastatuse juurde on jõutud aga ülijuhte uurides. Need tööd on kuhjaga preemiat väärt. Tegemist on millegi sarnasega nagu seda on Arvo Pärt muusikailmas: kogemus, intuitsioon ning intellekt põimuvad tavatuks muusikaks. Sterni ja Heinmaa maailmavaatamise võime teeb midagi samasugust. Saatejuht Marek Strandberg.

"Kinnisvarajutud" podcasti 64. osa külaline Mihkel Kukk oli julge mees, kes otsustas visata meile kinda pärast 59. osa kuulamist, kus me paugutasime kinnisvara kaitseks kõik torud tühjaks. Mihkel kirjutas meile, et mehed, hoidke hobuseid ja mõelge natuke laiemalt kui ainult enda lemmik varaklass. Otsustasime, et kutsume Mihkli oma seisukohta stuudiosse kaitsma! Ja ta tuli! --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: https://www.patreon.com/kinnisvarajutud Aga enne, kui läks väikeseks finantskätšiks, rääkisime Mihkli enda tegemistest nii laiemalt investeerimismaailmas kui kitsamalt kinnisvaras. Vaatamata sellele, et kinnisvara on Mihkli portfellis suurima osakaaluga varaklass, siis kõige tähtsamaks ja enda jaoks olulisemaks peab ta hoopis ühes teises valdkonnas enda tegevuse maksimeerimist. Mis see on, kuulake juba saates!

Monza MM-ralli laupäevane võistluspäev WRC klassis suures pildis ühtegi muudatust ei toonud. Teist päeva järjest on etapivõidu nimel pakkunud põnevat heitlust MM-sarja hetke kaks parimat sõitjat, Toyota piloodid Sebastien Ogier ja Elfyn Evans. Päeva viimase kiiruskatsega pääses Ogier 0,5 sekundiga kangest tiimikaaslasest mööda. Vaatamata tasavägisele lahingule pole kumbki mees siiski viimase piiri peal sõitnud. Miks? Miks on hooaja viimane etapp olnud üldjoontes ootamatult sündmustevaene? Millises klassis toimub hoopis kõige põnevam võitlus? Mida ootada pühapäevasest võistluspäevast, kus kavas veel kolm kiiruskatset? Lisaks arutlesid saates "Kuues käik" saatejuhid Kaspar Ruus ja Jaan Martinson selle üle, miks Ott Tänakul polekski olnud põhjust Monzasse kohale reisida, Georg Linnamäe tegemistest R5 masinatega võistlevate ässade seas ja paljust muust. Head kuulamist!

Välismaised kelmid teenivad Eesti inimeste pealt miljoneid eurosid aastas. Vaatamata sellele, et politsei ja meedia hoiatavad kõikvõimalikest petuskeemidest iga päev, langeb Eestis erinevate kelmuste ohvriks kuni 50-70 inimest. Miks me laseme end massiliselt petta? Kas liigne viisakus ja hea kasvatus takistab võõralt inimese kõne tseremoonitsemata lõpetada? Kas olukord läheb II samba raha kättesaamisel veel hullemaks? Mis kelmused on Eesti elanike Achilleuse kannaks ja kuidas end kaitsta meie raha himustavate kurjategijate eest? Arutelujuht: Maarja Punak (PPA, vanemkommunikatsiooniametnik) Arutelus osalejad: Lauri Habakuk (Pärnu Postimehe ajakirjanik, kelmusi käsitleva magistritöö autor), Mari Tikerpuu (Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi talitusejuhataja), Hannes Kelt (Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht). Arutelu korraldaja: Politsei- ja Piirivalveamet

Aina rohkem tõstetakse maailmas vaimse tervise olulisuse teadlikkust. Ka meie oleme andnud oma panuse ja alustasime uue podcast'ide sarjaga „Vaimselt terveks”. Tänases osas on meil külas 15aastane Hanna Sandra. Vaatamata noorele eale tõdeb Hanna-Sandra, et on võidelnur ärevushäirete, depressiooni ja söömishäiretega. Hanna-Sandra meenutab muuhulgas kõige hirmsamat seika, kus jäi väga vähe puudu, et oleks oma elu kaotanud.

Pühapäevase seisuga oli Eestisse saabunud 121 470 doosi erinevaid vaktsiine. Samaks õhtuks oli aga süste inimestele tehtud kokku Eestis 88 790, mis tähendab, et riigi ja vaktsineerijate ladudes oli üle 30 000 doosi kasutamata vaktsiine. Sellest omakorda suurim osa oli AstraZeneca vaktsiinid, mida saabud reedel 16 800 doosi ja varasematest saadetistest oli pühapäeva õhtuks vaktsineerijate juures, kuid kasutamata 8600 doosi. AstraZeneca vaktsiiniga kaitstakse haridustöötajaid ja teisi eesliini ametimehi, kelle vaktsineerimine käivitus eelmisel nädalal. Statistika näitab, et nn eesliinitöötajate nmimekirjade järgne vaktsineerimine ei saanud eelmisel nädalal kuidagi rahuldavas tempos käima. Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse seletab Delfi „Erisaates“, mis seisud on ja kuidas vaktsineerimisega läheb. Saatejuht on Raimo Poom.

Head sõbrad, seekord on teistmoodi episood. Nimelt, istusime maha koos Chris Kalaga podcastist 'Ausad Mehed' ja lasime kõigel, mis parasjagu pinnale kerkis ja olulisena üles ujus, nö sõnu valimata valjult välja. Selles mõttepõrgatuses oli head energiat ja meid kindlasti ühendab Chrisiga soov tuua maailma rohkem selgust iseendas ja teadlikkust iseendast. Juttu tuleb erinevatest kogemustest nii podcastimise maailmas kui ka lavaesinemisest laiemalt, ja paljust muust põnevast. Vaatamata sellele, et tegemist on ligi 2h pikkuse looga, kuula salvestus lõpuni, sest lõpu poole räägime ka sellest, mida edaspidi tahame koostöös tegema hakata. Kuulake ikka ... PS! Chrisi tegemised ja tema podcast "Ausad Mehed": https://www.chriskala.com https://soundcloud.com/ausad-mehed

Korvpallipodcasti "Pihtas Põhjas" teise hooaja eelviimase saate külaliseks on rännumees Robert Valge. Vaatamata noorele eale (23) on ta juba kolm hooaega pallinud Hispaanias. Mänginud erinevates liigades, alates tugevuselt neljandast liigast kuni meistrisarjani välja. Enne koju tagasipöördumist karastus aasta otsa Hispaania kõrgliiga klubi Burgos San Pablo juures. Tegi igapäevaselt trenni selliste meestega kui Deon Thompson, Vjatšeslav Kravtsov, Corey Fischer, Ognjen Jaramaz jt. Hooaja eelses kontrollmängus pääses platsile Madridi Reali vastu. Ajas väljakul taga Jaycee Carrollit ja Facundo Campazzot. Võimas kogemus. Eriti veel kui paned kuulsate meeste vastu midagi kotti ka... Koroona tõttu varakult lõppenud hooajal oli Valge kodus tagasi ja kandis Eesti-Läti liigas Tartu Ülikooli särki. Pole midagi imestada. Priit Vene on teda suviti eraviisiliselt koolitanud kümneid ja kümneid tunde. Kelle käe all siis veel Eestis mängida kui mitte Vene? Arutleme ka teemadel - kui kaugel on koondisse jõudmine ja uuesti välismaale minek? Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Vaatamata keerulisele olukorrale on nüüd kõige-kõigem automaailma tiitel välja antud ja maailma aasta auto on valitud. Selleks on Kia Telluride - võtame täpsemalt vaatluse alla, mis sõidumasinaga tegu on ning räägime ka teistest kategooriatest. Lisaks räägime eriolukorra-aegsetest liiklusnumbritest, joobes juhtidest ja avariidest. Kas olukord on parem või halvem? Kõrvale vaatleme nädalavahetuse juhtumit, mis puudutas eriolukorras tegemata jäänud tehnoülevaatust. Kas politseinikud päriselt keeravad selliste asjade eest või on meil PPA inimeste suhtumine väga inimlik? Praegusel ajal, kus taevast võib tulla isegi pussnuge, anname nõu, kuidas oma klaasipuhastajatega sina peal olla. Kas tuleks neid vahetada iga korralise hoolduse ajal või saaks läheneda ka mõistlikumalt? Ja kuidas üldse teada, millised puhastid autole sobivad? Kuna proovisõiduautode hankimisega on praegu keerulised ajad, siis räägime selle asemel Toyota RAV4-st, millel hiljuti täitus kõigi põlvkondade peale 10 miljonit müüdud autot. See on eeskujulik number. Mõtiskleme, miks just RAV4 selliste numbriteni jõudnud on ja kuhu edasi.

Koolid on suletud. Kontorites kumisevad ehk vaid üksikud sammud. Peokleidid ja ülikonnad koguvad kappides tolmu. Aina enamate restoranide uksi ehivad sildid "koha peal ei teenindata". Ning Zewa, Serla ja Lambi naudivad parimaid käibeid läbi ajaloo. Vaatamata kõigele sellele on Sass ja Helen siiski teiega, et proovida mõista eluterve ja ladusa suhtlemise põhitõdesid, mida on meil kõigil eriti praegu väga vaja. Just seepärast paotamegi ust nendele piinlikele ja ebatervetele külgedele, mida oleme endi juures avastanud. Et nendest õppida ja loodetavasti neid ka tulevikus vältida. Kasutagem seda isolatsiooni perioodi selleks, et enda käitumist kriitilise pilguga vaadata, tunnistada neid külgi, mille üle me pole uhked ja mõelda, kuidas nendest kasvada, et luua oma ellu rohkem täisväärtuslikke suhteid ja seeläbi tõsta oma üldist elukvaliteeti.

Ants Rootslane „Kas vajad iseenda olemiseks teisi inimesi? Tavainimene võiks arvata, et tänase loo kangelane Ants tegeleb nõidumise ja posimisega. Aga tegelikult sügavamal tasandil on Antsu kireks psühhoteraapia ehk igapäevaselt hüpnoos ja pereteraapia. Vaatamata noorele vanusele, tegeleb Ants äärmiselt sügavate teemadega. „Kui kuuled sõna hüpnoos, mõtled, et see on midagi esoteerilist. Mina ei ole lubanud seda enda teraapia tuppa sisse, sest kõike saab mõistusega seletada.“ Ants on veendunud, et enamus probleemide juurpõhjuseks on ema ja isa suhted. Nende poolt saadud programmidest ja traumadest laseme endid väga tugevalt mõjutada. Peale 3 aastat juhtimiskogemust tekkis Antsul tugev ärevushäire, mis viis hüpnoosini. Hüpnoteraapia on palju sügavam tegevus, kui lihtsalt show-tegemine või mälu ära kustutamine. Ants kinnitab, et midagi ei ole võimalik ära kustutada, inimene peab ise asjad ümber mõtestama. Läbi psühhoteraapia aitab Ants inimestel jõuda eksistentsiaalsete küsimuste vastusteni, mis on meis tekkinud teatud vanuses või elu olukordades. „Tahame liiga palju vastutust anda ära oma elust. Loodetakse, et keegi teine teeb „sõrmenipsuga“ probleemid korda.“ „Kui eraklikkust läbi ei tee, siis oma mina kätte saada ei ole võimalik. Oma tugeva mina leidmine käib läbi enda varjudele otsa vaatamiste.“ Teemad: Miks inimesed arvavad, et hüpnoos on mingi „voodoo-värk“? Mis on psühhoteraapia? Mis on pere konstalatsioon? Kuidas leida oma mina? Mis on õrnus ja haavatavus? Miks Tony Robbinsi ja muude suurte motivatsiooni koolitajate mõju ei kesta kaua? Missugune on hea müügiinimene? Kuidas saavutada kohalolek? „Kui saad mina-pildi nii tugevaks, et oled iseendaga õnnelik, võib tekkida olukord, et sul ei ole vaja isegi partnerit enda kõrvale. Kui ta tuleb, on see lihtsalt boonus.“   Hea kuulaja! Kui Sul on meile või Antsule küsimusi/ettepanekuid, siis võta julgelt ühendust Facebookis või kirjuta indrek@hakkametegutsema.ee. Hoia end meie tegemistega kursis ja jälgi meid ka Instagramis!

Öeldakse, et kaks kõva kivi head jahu ei jahvata. Gerd Kanteri ja tema isa Jaani ellusuhtumine on kohati üsna erinevad. Vaatamata sellele õnnestus neil saavutada spordis ülim – olümpiavõit.

Öeldakse, et kaks kõva kivi head jahu ei jahvata. Gerd Kanteri ja tema isa Jaani ellusuhtumine on kohati üsna erinevad. Vaatamata sellele õnnestus neil saavutada spordis ülim – olümpiavõit.

Tänase saate külaliseks on hiljuti aasta reisiblogijaks valitud Anu Todi, kes oma Seiklusjuttude blogis vestab elust Kanadas. Kanadas sotsiaalsfääris töötav Anu räägib saates näiteks kohalikust tööelust - miks ei tohi Kanadas CV-sse panna isiklikke andmeid, kuidas inimesed ei väsi vaatamata 14 puhkusepäevale ja et igas kuus on vähemalt üks riigipüha. Samuti selgitab ta, kuidas toimib viisa saamine ning mil moel on sellega seotud punktisüsteem. Ja viimaks - meeleolukas lugu kanade pidamisest. Muide, Kanadas on kanada pidamisel omad reeglid.

Ryosuke Kurahashi on Eestis elav jaapanlane. Vanemad panid poisi juba maast-madalast muusikat õppima ja see kandis ka vilja. Muusikaõpingutega sidus Ryosuke end ka pärast keskkooli. Ühel ilusal päeval rääkis ta Tokyo Filharmoonia peadirigendile, et sooviks minna välismaale õppima. Shifuru Matsubara soovitas soojalt Eestit, kus polevat veel ükski jaapanlane koorimuusikat õppinud. Vaatamata kõrgetasemelisele muusikaharidusele.

Ryosuke Kurahashi on Eestis elav jaapanlane. Vanemad panid poisi juba maast-madalast muusikat õppima ja see kandis ka vilja. Muusikaõpingutega sidus Ryosuke end ka pärast keskkooli. Ühel ilusal päeval rääkis ta Tokyo Filharmoonia peadirigendile, et sooviks minna välismaale õppima. Shifuru Matsubara soovitas soojalt Eestit, kus polevat veel ükski jaapanlane koorimuusikat õppinud. Vaatamata kõrgetasemelisele muusikaharidusele.

Vaatamata aktiivsele võitlusele pole piraatlus internetiavarustest kadunud. Piraattarkvara kasutamine võib tunduda mõistliku ideena, kuid sellega kaasnevad ohud jäetakse sageli tähelepanuta. Millisel määral on siin tegemist pahatahtliku tegevusega ja kui suurt rolli mängib vähene teadlikkus? Teemat aitab avada GT Tarkvara tegevjuht Ahti Leppik. Portaali geenius.ee toimetaja Gregor Sibold tutvustab viimase nädala põnevamaid tehnoloogiauudiseid. Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuula 17. märtsil kell 17.05.

Vaatamata aktiivsele võitlusele pole piraatlus internetiavarustest kadunud. Piraattarkvara kasutamine võib tunduda mõistliku ideena, kuid sellega kaasnevad ohud jäetakse sageli tähelepanuta. Millisel määral on siin tegemist pahatahtliku tegevusega ja kui suurt rolli mängib vähene teadlikkus? Teemat aitab avada GT Tarkvara tegevjuht Ahti Leppik. Portaali geenius.ee toimetaja Gregor Sibold tutvustab viimase nädala põnevamaid tehnoloogiauudiseid. Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuula 17. märtsil kell 17.05.

Peeter Helme: "See on üsna omapärane aasta. Juhtub omapäraseid asju. The Doors annab välja debüütalbumi "The Doors", mis sisaldab tervet hulka ruttu hitiks saanud lugusid. Ronald Reaganist saab California kuberner, Stalini tütrest Svetlana Allilujevast aga põgenik Ameerika Ühendriikides. Vaatamata sellele, et Iisrael purustab juuni algul peetud kuuepäevases sõjas Araabia riikide koalitsiooni, läheb 1967. aasta suvi ajalukku kui Armastuse Suvi. Seda eelkõige USAs – meil jääb see suvi paljude mällu eriti ränga augustitormi tõttu.

Peeter Helme: "See on üsna omapärane aasta. Juhtub omapäraseid asju. The Doors annab välja debüütalbumi "The Doors", mis sisaldab tervet hulka ruttu hitiks saanud lugusid. Ronald Reaganist saab California kuberner, Stalini tütrest Svetlana Allilujevast aga põgenik Ameerika Ühendriikides. Vaatamata sellele, et Iisrael purustab juuni algul peetud kuuepäevases sõjas Araabia riikide koalitsiooni, läheb 1967. aasta suvi ajalukku kui Armastuse Suvi. Seda eelkõige USAs – meil jääb see suvi paljude mällu eriti ränga augustitormi tõttu.

Praegusel valitsusel täitub aprillis esimene tööaasta. Vaatamata madalatele reitingutele, omavahelistele nääklemistele ja ennustustele valitsuse kohesest laialiminekust - rühitakse edasi. Kuidas esimest tööaastat hinnata ja kas edaspidi võiks kergemaks minna. Sellest räägime Nädala Tegijas peaminister Taavi Rõivasega. Saatejuht on Ulla Länts. (Ulla Länts.)

Külas on alati säravsilmne ja naerusuine lauljatar Hanna-Liina Võsa. Viimsi Keskkooli teatris sai ta juba varakult käe valgeks ning oma esimesed telekogemused ETV tütarlaste kooriga. Vaatamata üksikutele katsetustele popmuusikas, peab ta ennast siiski pigem näitlejaks. Tänaseks ongi tal ette näidata muljetavaldav rollide nimistu muusikalides ja operettides ning seda nii koduses Estonias ja Vanemuises kui ka välismaal.

Külas on alati säravsilmne ja naerusuine lauljatar Hanna-Liina Võsa. Viimsi Keskkooli teatris sai ta juba varakult käe valgeks ning oma esimesed telekogemused ETV tütarlaste kooriga. Vaatamata üksikutele katsetustele popmuusikas, peab ta ennast siiski pigem näitlejaks. Tänaseks ongi tal ette näidata muljetavaldav rollide nimistu muusikalides ja operettides ning seda nii koduses Estonias ja Vanemuises kui ka välismaal.

Vaatamata kõigile kiirestivõrsuvatele nn uue rock'n'roll'I žanritele teab igaüks, et on olemas ainult üks tõeline rock'n'roll, ja Mick Jagger jääb selle rivaalituks kehastuseks. Jagger ei sisenenud poodiumile hoopiski mitte lihtsa hüppega, vaid jalutas aeglaselt, punase vaiba kõnnakuga, lava tagaosast, et televisioonivaatajad saaksid sellest imest täielikult joobuda. (Philip Norman. Jagger. Agulisaatan. Toimetab Küllo Arjakas.)

Titanicu legend tuleb Tallinna. Milline Eesti laev on aga samal ajal ehitatud ja omab ka Titanicuga identseid detaile? 120 aasta tagasi hukkus soomuslaev Russalka. Vaatamata kaunile mälestusmärgile on see sündmus eestlastele võõraks jäänud. Hätta sattunud väikelavnike peamised apsud tänavusel suvel olid navigatsioonivead ja rikkis mootorid. (Küllike Rooväli.)

Eesti avalikkus on sel nädalal saanud laialdaselt tuttavaks mõistega “mõjuagent.” Vaatamata mõistele on segadus, kes kellele, kuidas ja mida ettekandis Edgar Savisaare ja tema Venemaa sidemete kohta. Mis toimub? Kuidas toimub toimetamine, et aru saada kes mida ja kuidas toimetab? Stuudios on Jaanus Rahumägi, Jüri Pihl ja saatejuht Kärt Anvelt. (Kärt Anvelt)

Selle nädala tegijad on koolid, õpilased ja õpetajad. Vaatamata vingumisele, mis kõik hariduse andmisel pahasti lähevad õpilased kooli ja õpetajad tööle. Seega õpetajad teevad head tööd ja piisavalt on neid kes tahavad õppida. Tänases saates püüamegi rahulikult arutleda, mis hästi ja kus nähakse liialdatult tonti. Stuudios on Laagna gümnaasiumi direktor Martin Kaasik, erahariduses tegev Heldur Meerits ja Narva kolledži direktor Katri raik. Saatejuht Kärt Anvelt. (Kärt Anvelt)

Vaatamata maailmas valitsevale majandusolukorrale areneb projekti Nord Stream'i lugu omasoodu. Ei saa öelda, et selle gaasitoruga seoses ei oleks positiivseid arenguid, kuigi see oleneb ka kelle positsioonist vaadata. Seega on aeg teha vahekokkuvõte. Stuudiosse on kutsutud akadeemik Endel Lippmaa ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson. (Indrek Tarand, Kärt Anvelt)