Popikroonikad

Sander Varusk

Kolmandas osas liigume inimese hälli, ehk nn Aafrika sarve suunas, kus Etioopia rikkalikud erinevad muusikad pulbitsesid nende kuldajal, aga samas Somaalias puhkes Mogadishus skeene hiljem ning Keenia oli kui kogu Aafrika muusikate omastaja.

Teises Aafrika sarja osas läheme musta mandri lõunapoolseid muusikaid avastama, peamiselt bantu inimeste pärimust, kus Lõuna-Aafrikas pulbitsesid mitmed eri stiilid, aga ka Zimbabwes ja Angolas. Jõudsime välja mandri keskele Kongosse, mille mõju ülejäänud Aafrika muusikale on ehk kõige laialdasem.

Erinevatest hõimude traditsioonidest jõudsid Nigeeria, Ghana, Kameruni ja Benini muusikad populaarse muusika ajastusse kõigepealt highlife'i populaarsuse ja seejärel afrobiidi unikaalsusega.

Briti esimese ja teise põlvkonna jamaikalased lõid oma enda reggae, mis võttis palju nii Jamaika rocksteadyst, kui ka Ameerika soulist. Peamiselt naislauljate juhitud nn lovers rock sai populaarseks tantsumuusikaks esialgu soundsystemitel, seejärel mõjutas juba tugevalt briti popmuusikat.

Vaid üürikest aega kestnud tropicalism muutis jäädavalt Brasiilia muusikat ja kultuuri üldiselt, seistes režiimi vastu ja kokku hoidmise poolt. Tänu tropicalia võngetele sündis modernsem ja kauakestvan Brasiilia populaarne muusika, ehk MBP.

Teises osas selle ühe suurima looja ajaloos kuuleme avardumisi justkui lõpmatutesse võimalustesse nii maailmamuusikas kui elektroonikas kui produtseerimises ja multimeedias.

Tohutu ampluaaga looja, produtsent ja multimeedia artist Brian Eno on teinud sooloartistina, koostöötajana ja helikujundajana ajalugu mitmeid kordi. Kahe osa vältel vaatame selle unikaalse teisitimõtleja, kes end kutsub antimuusikuks, tegemisi, alustades tema kunstiroki algusaastatest, jõudes sealt ambiendi avastamiseni.

Chicago bluusi õitseaeg oli terve žanri evolutsiooniks ja kaasajastamiseks, kui bluus sai linnamuusikaks ja läks elektriliseks.

Mida nimetati Suurbritannias 'teiseks armastuse suveks' oli tegelikult kahe aasta vältel kahe ebatavaliselt kuuma suve ümber tiirelnud uus noorte kultuuriline plahvatus, mis sünnitas reivi, omistas acid house'i, segunes indiega ja muutis moodi ja inimeste meelsust. Kuidas see plahvatus toimus - nii muusikas kui tegudes.

Samal ajal, kui inglise keelne popmuusika vallutas maailma, puhkes Prantsusmaal oma kuldne ajastu stiiliga, mida tunti kui yé-yé. Tänu Prantsuse omanäolise ja stiilse popi levikule hakati ka üldistama sealset muusikat lihtsalt chansoni nime all. Igal juhul oli see üks põnevamaid ja senimaani armastatumaid perioode Kontinentaal-Euroopa modernses muusikas.

Tohutu kultuurilise ajalooga segupott Ameerika sügavas lõunas on Cajuni ja Creole traditsioonidest sünnitanud muusikalise üldise jaotuse nimega 'soopop', mis kirjeldab juba oma 70 aasta jagu muusikat, kus segunevad R&B, R'n'R, bluus, kantri ja palju muud alati mudases helipildis.

Ülevaatlik pilk soulmuusika väga erinevatele väljendustele Suurbritannias - imporditud ja eksporditud staaridest segunemiseni reggae või täiskasvanupopi või klubimuusikaga, souli on britid alati armastanud ja seeläbi adopteerinud ja vorpinud souli tunnetust kuus kümnendit.

Sander Varusk

Üks vähestest artistidest, kes oli korraga omaette staar ja nõutud staarprodutsent. Mitmete väga erinevate albumite taga, nii endalt kui teistelt, olnud Todd Rundgren suutis huvitaval piiril kõndida, kus oma muusika oli ettearvamatum ja veidram, kui need hitid, mida teistele lindistas.

Suure 70. juubeli puhul läheme tagasi kaugesse aega, kus Sam Phillips kogus inspiratsiooni, et jõuda oma iseseisva plaadifirmani, mille kõikehõlmav õhkkond lõi käima ühed olulisemad muutused Ameerika popmuusika ajaloos selle ühtede suurimate staaridega.

Kuidas üks äärepealsete avangardide käimalükatud teadvus laienes 80ndatel ja on tänaseks päevaks hargnenud paljudesse eri žanritesse, olgu see metal või põrandaalune elektrooniline klubimuusika.

Kate Bush polnud mitte ainult pioneeriv naisartist, kes saavutas terve rea murrangulisi 'esimesi', vaid ta oli üks unikaalsemaid sooloartiste 80ndatel, luues muusikat, mis oli üheti tipptasemel kaasaegne ja teisest küljest täiesti ajast väljas ja omas kirjanduslik-romantilises maailmas.

Kui kaks erinevast valdkonnast muusikainimest, kes mõlemad olid asjade üldisest seisust tüdinenud, kokku said, mindi Itaalia futurismi inspiratsioonil sõdima popmuusikaga. Tulemuseks üks ebatõenäolisema rostriga plaadifirma, kes muutis mitte ainult muusikat, vaid promo, disaini, video tegemist ja muud.

Võimalik, et muusikaliselt kõige enim rännanud Texase mees on nii suure pagasi Ameerika ja muu maailma folkloori jäädvustanud ja uurinud, et on ainuisikuliselt toonud kokku erinevaid kultuure ja tuule tiibadesse andnud erinevate riikide folgi taastulemistele. Carnegie Hallist Voyageri satelliidini, Apalatšidest Ida-Aafrikani, Alan Lomax nägi ja kuulis kõike.

Philadelphia linn oli 70ndate soulipealinn Ameerikas mitmete muusikute, staaride ja oluliste produtsentidega, kelle uus küllaldane soul oli kõikevallutav kümnendi algul, kuid hakkas siis tekitama uut suunda, mis sai hiljem klubimuusikaks.

Alustades Bluriga sai Damon Albarnist üks värskemaid uusi nägusid 90ndate briti popmuusikas, peale mida jätkas artist pidevate uute ümberleiutamiste ja projektidega. Tänaseks on Albarn üks oma generatsiooni hinnatumaid ja mitmekülgsemaid muusikalisi rändajaid, kes alati avardab oma piire.

1971. aasta muutuste seas oli vaikseim revolutsioon introspektiivsete ja isiklikumate laulja-laulukirjutajate buum, kasvades välja folgi traditsioonidest suurteks staarideks, kellega publikul oli lihtsam suhestuda kui kunagi varem.

Rokk läks igas mõttes suureks 1971. aastal. Tuurid, lepingud, nimed ja albumid, aga ka tõdemus, et rokk polnud mööduv nähtus, vaid siin et jääda. Mitmed bändid olid pöördepunktis või mitmed leidsid oma sihi ja 1971 oli üks kõige olulisemaid aastaid kogu rokkmuusikas.

1971. aasta jätkab ameerika souli ja R&Bi suures pöördemomendis, kus ühiskondlikud rahutused valguvad Aafrika-Ameeriklaste muusikasse ja soul läheb tõsiseks, jättes 60ndate süütuse selja taha. Funk, tänavapoeesia ja progressiivne soul tõusevad.

Biitlid olid 70ndate hakul endiselt maailma suurim bänd ja nende lagunemine tähistas paljude jaoks ajastu lõppu. Kuid pikk ja käänuline laialiminek andis kümnendi algul kõigilt eksliikmetelt ajatut muusikat ühtede armastatumate albumite näol. See on lugu sellest muutlikust ajast ja kõigi nelja käekäigust, sealhulgas ühest pioneerivast kontsertsündmusest.

Lugu kihavast skeenest Londoni ja Birminghami kuumades klubides, mis paari aastaga sünnitas oma enda ekstravagantsed hitibändid, mis omakorda kasvasid megastaarideks, kes vallutasid edetabeleid üle maailma.

Kameeleonlik eksperimenteerija, kes alustas kitarrivirtuoosina bändis ja siis rändas edasi new wave'st new age'ini, tehes oma karjääri jooksul ühe mitmekülgsema ja suurema pagasi muusikat.

Briti üks olulisemaid iseseisvaid plaadifirmasid tabas ajastu hõngu, käies kaasas indie skeene tõusuga peavoolu. Samas oli tegu kõige kõmulisema plaadifirmaga, kus pidu käis päevad ja ööd ning asju korraldati puusalt tulistades. Olulisim oli alati inimesed ja parim muusika.

70ndate funki kõige suurema organisatsiooni lugu - suur grupeering kes vahetus Funkadelicu ja Parliamenti nime vahel ja reisis ühtlasi psühhedeelsest rokist populaarse tantsufunkini inspireerides terveid tulevasi žanre.

Kui New Yorkis punk läbi sai, tekkis väike No Wave kogukond, kes sättis end kõigele vastu. Sellest arenes ootamatult haarav alternatiiv-disko skeene ja kaks olulist iseseisvat plaadifirmat.

Muusikaline rändaja nii geograafiliselt kui žanriliselt, Ry Cooder on vallanud pea kõiki Ameerika nö juurte muusikaid ja samas jõudnud seguneda maailma erinevate stiilidega Indiast Kuubani. Lugematu hulk koostööprojekte, terved trobikonnad filmimuusikaid ja sooloalbumeid, tegu on ühe mitmekülgsema muusikuga läbi aegade.

Stiff Records on plaadifirma, mida saab lugeda sillaks briti pubiroki skeene ja new wave ajastu vahel. Ühe esimese suure iseseisva plaadifirmana loodi palju uusi trende ja avaldati oma ajastu põnevamat ja eksentrilisemat muusikat.

Järelhüüd ühele läbi aegade mõjukamale ja loovamale produtsendile, kelle oma muusika oli samas alati uudne ja kordamatu.

Kuidas üks šotlane ja üks inglane mängisid kogu muusikatööstusega ja... võitsid? See on lugu kahest innovaatorist ja vembutajast, kes oma pöörase ja humoorika tegutsemisaja jooksul lõid samas oma aja olulisemat elektroonilist muusikat.

Autsaiderite muusika on tihti amatöörlik, naiivne või häiritud tegemine popmuusika kaugeimatest perifeeriatest. Avastame varasematest näidetest neid tähelepanuväärsemaid veidrikke, kellest paljud saanud kultuskangelasteks.

Joomislaulude pärle läbi populaarse muusika ajaloo.

Miksteip J Spacemani ehk Jason Pierce'i gospeli momentidest nii Spiritualizedis, kui Spacemen 3's.

Miksteip laiendatud kahe suure Ameerika bändi perest: The Byrds ja Buffalo Springfield, kaks monumentaalset gruppi, kelle mitmed liikmed põimusid ja läksid oma teed.

Soojenduseks suvel toimuvale Sõru Saundile karantiinimiksteip Ameerika ühest suurimast kultusbändist The Brian Jonestown Massacre.

Veel muusikat Roxy Musicult ja nende liikmetelt eraldi.

Veel nn krautrocki, ehk miksteip saksa pioneerivat elektroonika ja roki segu.

Veel reggaet selle kuldajast, kuulamist lisaks Jamaika loo sarjale.

Veel garaažirokki põhjatutest varamutest - Ameerikast Uus-Meremaani.

Karantiiniajal veel northern souli

Karantiinperioodist tingitud kodune miksteip The Falli muusikaga.

90ndate lõpu põnevaimad arengud toimusid ootamatult R&B maailmas, kui Ameerikas ja vähemal määral Inglismaal tuli laine artiste, kes tegid uut, progressiivset souli. Kes olid need iseseisvad noored talendid ja kuidas muutsid nad souli aga ka popmuusikat.

Mida aeg edasi, on aina elavnenud filmimuusika formaat, kus palutakse mõnel popi või roki artistil või bändil luua terve filmimuusika, saamaks midagi spetsiifilist ja omanäolist filmi atmosfääriks. Omakorda sünni nii artisti diskograafiasse huvitav ja teistsugune album. Kes on need suuremad ja õnnestunumad näited, kes võtsid julge, täierinnalise sammu filmimuusikasse.

Kui Zambia koloniaalvõimust vabanes, hakkas kihisema kohalik muusikaelu, mis kasvas 70ndateks värvikaks omanäoliseks muusikaks, mis segas lääne rokki ja psühhedeeliat kohalike rütmide ja naaberriikide mõjudega, defineerimaks terve Aafrika riigi noore generatsiooni.

Sajandivahetusest alates on Jack White taastutvustanud muusikaarmastajaid Ameerika juurtega - olgu selleks White Stripes, kõrvalprojektid, või laiaulatuslik ja ettearvamatu plaadifirma.

Leides 90ndatel värske loomingulise hingamise, hüppas Bowie žanrite vahel, jõudes uuel sajandil taas kriitilise ja populaarse heakskiiduni, kuni tervise-ehmatus sundis tema viimase tuuri lõppema. Taastulemine 2013. aastal üllatas kogu maailma, mille järel viimane teos ennetas lahkumist, mis kurvastas maailma.