Podcasts about peeter espak

"Näis, et see olukord ei lõpe kunagi. Mul oli sõrmeluu murtud ja ma ei saanud arsti juurde minna, lootsin, et see kasvab ise kinni, sõrm valutas, ma ei saanud enam trenni minna ja mul oli rohkem aega ja olin alateadlikult oodanud puhkust, ent pinged olid üleval. Intentsiivse ja sügava õnne valem oli mulle kättesaamatu ja ma valmistasin tundma meeleheidet, metsikut laastavat tüdimust ja lootusetust. Kartsin, et piirangud ei kao kunagi ja keegi ei jaksa neile enam varsti vastu hakata," kirjutab Piret Bristol oma koroonaaega kajastavas romaanis "Pärast meie aega" [1].Pireti [2] ja tema kirjastaja Leo Luksiga salvestatud vestluse peamisteks märksõnadeks olid koroona [3] ja apokalüpsis [4]. Nende kahe katusteema all tulid jutuks veel Pireti varasemad teosed "Sõud" [5] ja "Lilled Vabakal" [6], afektiivne poliitika, tõejärgne ajastu, Michel Foucault [7] ja Aldous Huxley [8].Jutuajamise lõpus uurisin stuudiokülaliste arvamust esoteerikast.Head uudistamist!H.———————————————————[1] https://www.apollo.ee/parast-meie-aeg...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7631128...[3] • Piljardinurk [4] https://www.youtube.com/live/r7TdrQOF...[5] https://www.apollo.ee/soud.html[6] https://www.vanaraamat.ee/Piret_Brist...[7] • 54. Peeter Espak ja Mihkel Kunnus, "L... [8] • Aldous Huxley Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Arutelus osalejad: Mikk Salu, Lavly Perling, Peeter Espak, Christian Veske, Gea Kangilaski, Alari Rammo Arutelujuht: Urmas Jaagant Arutelu korraldaja: Noorteorganisatsioon Parempoolsed Noored Kas piirata ohtlikku ja kergelt levivat vaenukõne või hoida iga viimsegi küünega kinni sõnavabadusest? Täiendav vaenukõne reguleerimine viisil, mis ei ole sobiv meie õiguskultuuris, võib väga kergelt hakata meie sõnavabadust põhjendamatult piirama. Jätta sõna täielikult vabaks võib tuua kaasa vaenulike vaadete leviku ja rikkuda teatud inimgruppide turvalisustunnet.

Konservatiivide vestlussaates "Vaba sõna" on saatejuht Anti Poolametsal külas orientalist, usundiloolane ja Ühiskonnauuringute Instituudi juhataja Peeter Espak.Juttu tuleb vihakõneseaduse pealesurumisest ning teaduse manipuleerimisest. Sõnavabadus on paljudes kuulsates lääne ülikoolides löögi all. Kuulajad saavad teada, kuidas lääneriikides üha kasvav woke-liikumine ehk vasakäärmuslikud ärklejad üha uusi tabuteemasid välja mõtlevad. Saatejuht uurib, kuidas teaduslikkust taotleval ajal vohab üha rohkem ebateadus, mis pressib end ülikoolide seinte vahele.„Vaba sõna“ levib suvel kõigis Tre Raadio kanalites ja läheb kuni augusti lõpuni eetrisse igal kolmapäeval kell 19 ning kordusena laupäeviti kell 12. Virumaa Tre Raadios, Põhja-Eesti Tre Raadios, Rapla Tre Raadios, Pärnu Tre Raadios, Ring FM-is, Ruut FM-is. Kesk-Eesti Tre Raadios hakkab saade eetris olema neljapäeviti.

Konservatiivide vestlussaade „Vaba Sõna“ saatejuhi Anti Poolametsa külaliseks on seekord, ühiskonnauuringute keskuse juht, Tartu ülikooli kaasprofessor, orientalist Peeter Espak.Juttu tuleb nii saatekülalise erialast, küsitlustest, ülikoolidest kui päevapoliitikast.

Kirjandussaates "Loetud ja kirjutatud" on külas Tartu Ülikooli Orientalistikakeskuse vanemteadur Peeter Espak, et rääkida ilukirjanduse lätetest sumeri näite varal. Saadet juhib Peeter Helme. "Loetud ja kirjutatud" on eetris laupäeval kell 14.05.

Kirjandussaates "Loetud ja kirjutatud" on külas Tartu Ülikooli Orientalistikakeskuse vanemteadur Peeter Espak, et rääkida ilukirjanduse lätetest sumeri näite varal. Saadet juhib Peeter Helme. "Loetud ja kirjutatud" on eetris laupäeval kell 14.05.

Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalised Peeter Espak ja Jaan Lahe. Saade zoroastrismist (pärsia زرتشتی, kurdi Zerdeştîtî), ka masdaism, on vanim monoteistlik usund. See pärineb I aastatuhandest e.m.a Iraanist. Zoroastrism põhineb prohvet Zarathuštra (kreeka keeles Zoroaster) õpetustel. Ta reformis seda 6. sajandil e.m.a ja pani aluse ka zoroastrismi pühale raamatule Avestale. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalised Peeter Espak ja Jaan Lahe. Saade zoroastrismist (pärsia زرتشتی, kurdi Zerdeştîtî), ka masdaism, on vanim monoteistlik usund. See pärineb I aastatuhandest e.m.a Iraanist. Zoroastrism põhineb prohvet Zarathuštra (kreeka keeles Zoroaster) õpetustel. Ta reformis seda 6. sajandil e.m.a ja pani aluse ka zoroastrismi pühale raamatule Avestale.

Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalised Peeter Espak ja Jaan Lahe. Saade zoroastrismist (pärsia زرتشتی, kurdi Zerdeştîtî), ka masdaism, on vanim monoteistlik usund. See pärineb I aastatuhandest e.m.a Iraanist. Zoroastrism põhineb prohvet Zarathuštra (kreeka keeles Zoroaster) õpetustel. Ta reformis seda 6. sajandil e.m.a ja pani aluse ka zoroastrismi pühale raamatule Avestale.

Oktoobri alul kutsusin ma EBS-i stuudiosse kaks orientalisti – Peeter Espaki ja Andreas Johandi –, et rääkida ühest maailma vanimast tsivilisatsioonikoldest: nimelt Sumerist.Saate esimeses osas üritasin saada sotti sumerite poliitilisest ajaloost, mis hõlmas külaliste sõnul ajavahemiku 3500–1800 eKr. Teises osas püüdsin lasta Peetril ja Andreasel end harida sumerite mütoloogias ja religioonis.Saate kokkuvõttev osa algab jutuajamise 92. minutil, kui me püüdsime sumerite 17 sajandit väldanud religioossest arenguteest mingit essentsi välja pigistada. Siit pärinevad minu jaoks ka vestluse kõige meeldejäävamad mõtted. "Sumeri mütoloogia sarnaneb oma olemuselt tänapäeva teoreetilise füüsikaga," sõnas Peeter (97. minut), "müüdiloojad üritasid kirjeldada universumit. 5000 aastat hiljem on meil paremad aparaadid, aga füüsikud teevad täpselt seda sama. Nüüd räägitakse Suurest Paugust, aga mingit suurt pauku ju ei olnud – see on lihtsalt üks mütoloogiline kujund. Füüsikul võib endal olla peas mingi teistsugune ettekujutus, mis rajaneb matemaatilistel arvutustel ja mõõteandmetel, aga kui ta seda rahvale seletama läheb, peab ta ikkagi toetuma mütoloogilistele kujunditele. Tänapäeva teoreetiline füüsik ei saa läbi ilma sumerite mütoloogiata. See elukutse on samamoodi edasi arenenud. Kunagi täitis seda rolli preester või kirikuõpetaja, nüüd ei tegele usutegelased enam teoreetilise maailmaseletamisega, vaid pigem seletamise seletamisega. Sumerite müüdikirjutajate ja preestrite järeltulijateks on füüsikud, kes uurivad algosakesi ja universumi teket. Kõrgtasemel teevad seda ka teoloogid ja filosoofid, kes mõtlevad teise nurga alt."Vestluse pealkiri tuleb 70. minutist. "Enki reis Nippurisse" on üks arvukatest sumeri müütidest, kus tarkuse, viljakuse ja käsitöö jumal Enki läheb Nippurisse, mis Andrease sõnul oli omalaadne Sumeri Vatikan. Kellel Enki vägevuse osas peaks mingeid kahtlusi olema, sel soovitan kuulata 89. minutit, kus antakse muljet avaldav ülevaade tema osast Tigrise ja Eufrati tekkes.Head kuulamist!Hardo See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Selle vestluse lükkas käima tsitaat Roger Scrutoni raamatust "Tolad, petised ja tülinorijad"*: "Ma pean Foucault'd uusvasakpoolsete juhtivaks mõtlejaks, aga siinkohal tuleb rõhutada, et tema poliitiline positsioon aastatega muutus ja ta lükkas igasuguse mugava sildi alati rõõmuga tagasi. Erinevalt Sartre'ist oli ta kommunismi kriitik (olgugi et kuni oma viimase eluaastateni võrdlemisi summutatud kriitik). Sellest hoolimata oli ta Sartre'i ürituse jätkajate hulgas kõige mõjuvõimsam ja ambitsioonikam. Ta pühendas oma töö kodanluse paljastamisele ja tahtis näidata, et kõik tsiviilühiskonda vormivad loomulikuks peetud jõud on lõppude lõpuks taandatavad domineerimise viisideks."Saate alguses uurisingi ma oma jutukaaslastelt – kelleks seekord olid Peeter Espak ja Mihkel Kunnus –, mis mõtted neil kõigepealt Foucault' nimega seonduvad. Mihkli vastusest (10. minut) koorus välja vestlusringi pealkiri: "Foucault oli ülim loomulikkuse lammutaja. Ta rakendas kogu oma geniaalsuse ja kire selleks, et näidata: kõik see, mida me oleme kultuuris pidanud loomulikuks, on tegelikult juhuslik, sattumuslik, konstrueeritud. Tema põhipaatos on see, et miski ei ole ideoloogia-, võimu- ja kultuuriülene."Järgmises plokis (alates 17. minutist) üritasin meie vasakpoolsete kriitikute mõjul kõrvutada marksismi ja postmodernismi, mille ühte patta panemist on meile sellest leerist sageli – ja mitte alati täiesti põhjusetult – ette heidetud. Põgusalt tuli jutuks ka Frankfurdi koolkond.Marksismist on minu saatekülaliste sõnul pärit Foucault' võitlev hoiak – filosoofia ei pea mitte maailma üle meelisklema, vaid seda muutma – ja eliidivastasus. Mulle meeldis siin eriti Mihkli sõnastatud mõte (23. minut), et Marx nihutab pärispatu inimesest institutsioonidesse. Teise ismiga läks vaevalisemalt, mis pole ka ime, sest laialivalguvamat mõistet kui postmodernism annab otsida. Nii on seda peetud (33. minut) järelmodernismiks, vastumodernismiks, hiliskapitalismiks, postindustriaalseks tarbimisühiskonnaks, transnatsionaalseks kapitalismiks ja – üllatus, üllatus – modernismile järgnevaks ajalooliseks perioodiks. Üldiselt on postmodernismi üheks defineerivaks tunnuseks peetud vastumeelsust "suurte lugude" vastu. Seetõttu on huvitav, et Peeter nimetas (38. minut) postmodernismi ennast uueks suureks narratiiviks, "peaaegu sama kõikehõlmavaks nagu islam". Sellega võib nõustuda või mitte, aga postmodernismi arvukate harude ühisest spirituaalsest allhoovusest on tõepoolest raske mööda vaadata. See käib eriti meie saate kangelase kohta, kelles mina hakkasin selle vestluse käigus üha enam nägema iseäralikku sekulaarset müstikut (54. minut). Sellest saateosast jäi mulle kõrva ka Mihkli tsiteeritud Fanny de Sivers, kes on võtnud kenasti kokku postmodernistlikku iroonilise muige vennaskonda defineeriva hoiaku: "see on ohjeldamatu lugupidamine enda üleoleku ja tubliduse vastu" (42. minut).Frankfurdi koolkonna käsitlemiseks meil eriti aega ei jäänud, edasist tähelepanu vääriva märksõnana jäi meelde "kriitiline teooria". Kirja sai ka Mihkli mõte (57. minut), et Frankfurdi koolkond on sama suundumuse, mida Prantsusmaal esindasid Foucault, Derrida, Lacan jne, peegeldus saksakeelses kultuuriruumis.Saate teises osas (nii alates 64. minutist) keskendusime teemale "Kogu maa seksualiseerimine", milles Foucault'l on minu arvates olnud keskne roll. Ma kasutasin kord ühe oma loo** tunnuspildina fotot, kus üksteise kõrval lehvisid rõõmsalt meile hästi tuntud sirbi ja vasaraga punane plagu ning viimasel ajal siinmailgi järjest enam tuntust kogunud vikerkaarelipp. Mind huvitaski selles plokis eelkõige küsimus nende kahe sümboli sugulusest."Ilma temata sellist asja nagu praegu on, kohe kindlasti ei oleks," haakus selle teemaga Peeter (81. minut). Peetri sõnul lõi just Foucault teoreetilise mudeli, mis võimaldab käsitleda inimese sugu või seksuaalsust kapitalistliku ühiskonna rõhumisinstrumendina. See arutlus päädis peagi (89. minut) sõnaühendiga "üldine diskursiivne erutus", mis sobib minu arvates võrdlemisi hästi Foucault' ja teiste prantsuse pahempoolsete lobamokkade esindatud vaimusuuna lipukirjaks. Manasõnad ja loitsud – kõik need "diskursused", "totaliseeritud totalisatsioonid" ja "detotaliseeritud totaalsused" – peavad meid lõpuks liigendatud reaalsest maailmast välja juhatama süütusse ürgühtsusesse, mida on lääne traditsioonis ihalenud kõik müstikud juba alates Parmenidesest.Selle järelduse juures annan ma saatesõna lõpuks sõnajärje üle jälle Roger Scrutonile: "ja kui ma lugesin tema viimaseid töid, tikkus mulle aina pähe mõte, et Foucault' sõjakas vasakpoolsus ei olnud mitte reaalsuse kriitika, vaid tema kaitse selle vastu, soovimatus tunnistada, et vaatamata kõikidele oma puudustele on loomulikkus kõik, mis meil on."Head kuulamist!Hardo------------* https://www.apollo.ee/tolad-petised-j...** http://www.burke.ee/2017/09/19/hardo-... See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

# 54 Peeter Espak ja Mihkel Kunnus

“Kõutsi külalised” #4 Tartu Ülikooli Orientalistikakeskuse vanemteaduri, MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut juhataja, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikme Peeter Espakiga salvestatakse teisipäeval, 26.03.2019 Tallinna Kammerteatris/Vabriku seminaris, Kalamajas.Saadet juhib Hardo Pajula See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

"Mistahes maa aluste õõnestamisel on neli staadiumi: demoraliseerimine, destabiliseerimine, kriis ja normaliseerimine", teab rääkida 1970. aastal läände põgenenud KGB agent Juri Bezmenov*. "Demoraliseerimine võtab aega 15–20 aastat. Miks just nii kaua? See on minimaalne ajavahemik, mille kestel kasvatatakse üles uus tudengipõlvkond."Selle aasta 13. veebruaril vestlesime EBS-i uues stuudios (:)kivisildniku ja Peeter Espakiga läänes jõudu koguvatest millenaristlikest sektidest, mille tugipunktideks on esmapilgul paradoksaalsel moel USA ida- ja läänekalda nooblimad ülikoolid (kui kuulata Bezmenovi, siis asi enam nii väga vastuoksuslik ei tundugi, pigem päris loogiline).(:)kivisildnik võttis vestluse lõpus asja päris kenasti kokku: "Venelastel oli selline tuumasüsteem "Surnud käsi", et kui Nõukogude Liit tuumasõjas maa pealt hävitatakse, siis on neil kuskil mägede all ikka veel mingid aatomrelvad, mis annavad ülejäänud maailmale ikkagi lõpliku löögi, hävitavad kõik. Lääne ülikoolid on täpselt samamoodi selle hävinud Nõukogude Liidu surnud käsi, mis hävitab nüüd kõike."Nii hull vast asi siiski veel ei ole, kaugeltki kõik USA ülikoolid ei ole usuhullusesse nakatunud ja isegi infektsioonipesades on suhteliselt terveid teaduskondi, aga ajastu vaimu peegeldava kujundina on surnud käsi tõesti võrdlemisi kõnekas.H. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Kaasahaaravas vestluses reaalsuse olemusest, milles osalesid ühelt poolt Tiibeti budismile spetsialiseerunud religiooniloolane Allan Wallace ja peamiselt kvantmehhaanikale ning kosmoloogiale pühendunud füüsik Sean Carroll, ütles esimene: "Tihti kuuleme küsitavat: kas mujal universumis leidub intelligentseid eluvorme? Vastus sellele kõlab nii: jah, Aasias leidub?"*Wallace viitas oma küsimusega asjaolule, et viimastel sajanditel on kogu maailmas peetud ülimuslikuks üht kindlat elule ja reaalsusele vaatamise viisi – õhtumaadest alguse saanud empiirilist teadust.Möödunud aasta detsembris kutsusin ma silmaringi avardamise eesmärgil Kuku Raadio Tartu stuudiosse kaks orientalisti: Märt Läänemetsa ja Peeter Espaki. Kõigepealt üritasime idamaid pisut kaardistada. Selle tegevuse käigus selgus näiteks kõnekas tõsiasi, et Hiinas anti juba paar tuhat aastat tagasi välja väga põhjalik kultuuri- ja etnogeograafiline entsüklopeedia "Mägede ja merede raamat", kus olevat ära märgitud ka Balti meri ja selle rannikuriba.Seejärel rääkisime idamaade viie peamise regiooni – Lähis-Ida, India, Hiina, Indo-Hiina ja Sise-Aasia – usundiloost ja loomismüütidest.See oli taas üks huvitav pärastlõuna.H.-------------------* https://www.youtube.com/watch?v=pLbSlC0Pucw&t=2514s (vt 41:00–42:00). See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

#37 Peeter Espak ja (:)kivisildnik, "Surnud käsi"

#35 Peeter Espak ja Märt Läänemets, "Mägede ja merede raamat"

Sel nädalal räägime reformatsiooni 500. aastapäeva puhul luterluse rollist Eestis ning uurime, kuidas see mõjutab meie elu ja eneseteadvust. Stuudios on Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usundiloo vanemteadur Peeter Espak. Saadet juhivad Maarja Vaino ja Peeter Helme. Vasar on eetris reedel kell 14.05.

Sel nädalal räägime reformatsiooni 500. aastapäeva puhul luterluse rollist Eestis ning uurime, kuidas see mõjutab meie elu ja eneseteadvust. Stuudios on Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usundiloo vanemteadur Peeter Espak. Saadet juhivad Maarja Vaino ja Peeter Helme. Vasar on eetris reedel kell 14.05.

Kas islam on agressiivne ja Euroopa elulaadi ohustav usk? Või külvab selline seisukoht põhjendamatult hirmu ning põhineb vääradel stereotüüpidel? Selle üle diskuteerivad Tartu Ülikooli usuteaduskonna vanemteadur, orientalist Peeter Espak ning araabia keele tõlk, Kataris õppiv ajakirjanik Peeter Raudsik. Saatejuht on Arp Müller. Kuula 6. juunil kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Kas islam on agressiivne ja Euroopa elulaadi ohustav usk? Või külvab selline seisukoht põhjendamatult hirmu ning põhineb vääradel stereotüüpidel? Selle üle diskuteerivad Tartu Ülikooli usuteaduskonna vanemteadur, orientalist Peeter Espak ning araabia keele tõlk, Kataris õppiv ajakirjanik Peeter Raudsik. Saatejuht on Arp Müller. Kuula 6. juunil kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Stuudios on Tartu ülikooli võrdleva usundiloo vanemteadur Peeter Espak, kellega räägime muistse sumeri kirjandusest ja kultuurist ning seostest tänapäevaga. Saatejuht on Peeter Helme. Kuulake pühapäeval, 3. aprillil kell 13.05.

Stuudios on Tartu ülikooli võrdleva usundiloo vanemteadur Peeter Espak, kellega räägime muistse sumeri kirjandusest ja kultuurist ning seostest tänapäevaga. Saatejuht on Peeter Helme. Kuulake pühapäeval, 3. aprillil kell 13.05.