Podcasts about teise

Raadiosaates "Räägime asjast" räägivad EKRE juhtpoliitikud Martin ja Mart Helme seekord esmalt lõppenud nädalal Riigikogu saalis EKRE fraktsiooni eelnõudest, millega taheti langetada alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiise ning käibemaksumäära.Teise eelnõu eesmärk oli kaotada nn julgeolekumaks, millel julgeolekuga pole mingit pistmist. Kui eelnõud oleksid leidnud parlamendis toetust, oleks maksukoormuse alandamisest suur abi kõigile inimestele.Edasi paljastavad saatejuhid valitsuse kavatsusi energeetikavaldkonnas, kus ühe seadusega tahetakse taas elektrihinda kallimaks ajada, põhjendades seda võrgu stabiliseerimise vajadusega, aga rääkimata jäetakse, et nn rohepööre ongi energiavõrgu uppi ajanud. Teise seadusega hakatakse omavalitsustest teerulliga üle sõitma, et saaks tuuleparke kohalike elanike vastuseistust hoolimata püsti panna.Saate viimane osa keskendub välispoliitikale ning tänases saates räägitakse, mida kujutab endast India ja Pakistani vaheline sõda ning kuidas see mõjutab kogu maailma. Saatejuhtidel tuleb nentida, et on lihtsalt piinlik jälgida meie nn välispoliitika eksperte ja ametlikke kanaleid, kes on võimetud vaatama välispoliitikat Ukrainast kaugemale.Eesti otsekohesemaid ja teravamaid poliitilisi vestlussaateid “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

Tähetunnis on külas üks legendaarne räpitandem, kes andis viimati üheskoos muusikat välja poolteist aastat tagasi ja vahepeal on poisid tegelenud oma sooloprojektidega. Ühtlasi olnud neis märkimisväärselt edukas. Kahtlemata on nad oma hittidega juba praeguseks jätnud Eesti popkultuuri tugeva jälje ja ootame põnevusega, mis saab edasi. Külas on Clicherik & Mäx, ehk Erik Soasepp ja Max Õispuu. Saatejuht on Kerli Kivistu.

Iganädalases poliitilises vestlussaates "Räägime asjast" räägivad asjast EKRE juhtpoliitikud Martin ja Mart Helme, kes võtavad ette kolm lõppeva nädala kuumemat teemat.Kolmapäeval võttis Riigikogu vastu põhiseaduse muudatuse, mille kohaselt saavad edaspidi kohalike omavalitsuste valimisel valida vaid Eesti kodanikud. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond saavutas täpselt seesuguse muudatuse, mida algusest peale nõudis. See on EKRE ja Eesti võit! Arutatakse ka, mida uus olukord juba tulevastel kohalike omavalitsuste valimistel kaasa toob ning kuidas see mõjutab erinevate parteide toetust.Teise teemana räägivad Mart ja Martin Helme Riigikogu juhatuse valimistest ja selle taustaks olnud intriigidest. Riigikogu teise aseesimehena jätkab EKRE saadik Arvo Aller. Opositsioon on pannud seljad kokku ning jätnud sotsid poliitilise tulemüüri taha.Saate viimases osas tõstatub julgeolekuolukord: maailmas on kokku vaid kolm riiki, mis on valmis viima oma väed Ukrainasse. Üks neist on Kristen Michali juhtimisel "impeerium" Eesti. Kipume sõtta ilma, et meil oleks võimekus sõdida.

Raadiosaates „Räägime asjast“ arutavad Mart ja Martin Helme, kas 50 miljonit eurot koostöö eest rahapesu vastase võitlusega on ameeriklastelt saadud palju või vähe. Tegelikult ei ole Eestis rahapesuvõrgustikku siiani paljastatud ega kahjutuks tehtud. Teise teemana võetakse ette riigikontrolli aruanne, mis näitas et EKRE osalusega valitsuse tehtud  paketid koroona ajal majanduse toetuseks olid õiged ja tõid 8-protsendise majanduskasvu ning riik on teeninud veel ka kõvasti intressitulu. Kolmandas blokis räägitakse välispoliitilistel teemadel – jõupõhine maailmapoliitika on tagasi. Miks räägib Trump Gröönimaast ja Panama kanalist ja miks Euroopa Liit selles mängus kaotajate poolel on.

Eesti parimas poliitilises vestlussaates "Räägime asjast" räägivad asjadest nii nagu need on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud Martin ja Mart Helme.Juttu on sellest, et president Alar Karis ja peaminister Kristen Micali on hakanud uuteks sõjaprintsessideks ja kujutavad ette, et juhivad impeeriumi.Teise teemana räägitakse massiimmigratsiooni mõjust Eesti inimeste elule. Odavtööjõud teeb meid kõiki vaesemaks.Saate lõpus käsitletakse Prantsusmaa eelarvekriisi ja seda, et see võib endaga kaasa tuua uue euroala kriis.Poliitikasaade “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

Heihopsti! Oleme tutika episoodiga taas kohal! Daki räägib seekord loo luupainajast, mis tundub olevat seotud Annabelle'iga ning naisest, kes pole kindel, kas ta on elus või surnud. Heidi jutustab ühe kergelt erootilise alatooniga kummitusloo ja tema teise loo peategelane on põhimõtteliselt poolenisti läbipaistev ideaalmees. Boonuses on teile veel kaks kõhedat lugu! Neid kuuled patreon.com/kikimoorid Oma lugu saada kikimoorid@gmail.com

Raadiosaates „Räägime asjast“ esimese teemana võetaks otseloomulikult ette Ameerika Ühendriikide presidendi valimised. Mart ja Martin Helme analüüsivad, mida toovad tulemused kaasa nii Eestile kui Euroopale. Teise teemana tehakse ülevaade Eesti meedia valelikkusest ja nädala teises pooles EKRE-le korraldatud vaenulikust infooperatsioonist. Saate lõpetab valimisõigust piirav põhiseaduse muutmise algatus. Saatejuhid selgitavad, miks sotside plaan teeb olukorra palju halvemaks ning missugune on EKRE eesmärk.

Eesti parimas poliitikasaates “Räägime asjast” kõnelevad Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhtpoliitikud Martin Helme ja Mart Helme taas Eesti poliitikast, nii nagu see tegelikult on. Seekord on saates ka huvitavad saatekülalised.Raadiosaates „Räägime asjast“ räägivad Mart ja Martin Helme esmalt sots Lauri Läänemetsa plaanist viia sisse valimiste eelne meelsuskontroll. Esialgu siin elavatele venelastele, aga kellel siis järgmisena?Teise teemana võetakse üles 5. novembril toimuvad presidendi valimised Ameerikas. Lahatakse Ameerika valimissüsteemi ning võimalusi valimispettust korraldada. Saate kolmas ja viimane osa keskendub Gruusia valimistele ning kuidas Eesti globalistid neisse sekkuvad.Poliitikasaade “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

Eesti võitis FIA mootorispordimängudelt medaleid. Lisaks sellele saates pikem intervjuu Ruben Voltiga, kes jäi napilt ilma Itaalia meistritiitlist. Saatejuht on Margus Kiiver.

Eesti parimas poliitikasaates “Räägime asjast” kõnelevad Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhtpoliitikud Martin Helme ja Mart Helme taas Eesti poliitikast, nii nagu see tegelikult on. Seekord on saates ka huvitavad saatekülalised.Saate esimeses osas räägivad Mart ja Martin Helme Reformierakonna poliitikast, koalitsiooni naistevihkajalikkusest ning Jürgen Ligi mittesobivusest oma ametisse. Teise teemana käsitletakse Läänemetsa soovimatust võtta tegelikult ära Vene kodanikelt hääleõigus Eestis ning siseministri kolmapäevasest propagandaüritusest Riigikogus. Saate lõpetab analüüs Lääne vastaste jõudude koondumisest BRIC- i egiidi alla ja missugused ohud sellise tegevusega kaasnevad Eestile.Poliitikasaade “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

Eesti parimas poliitikasaates “Räägime asjast” kõnelevad Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhtpoliitikud Martin Helme ja Mart Helme taas Eesti poliitikast, nii nagu see tegelikult on. Seekord on saates ka huvitavad saatekülalised.Esimese teemana räägivad Mart Helme ja Martin Helme ning Siim Pohlak riigieelarvest, maksutõusude mõjust Eesti inimestele ning Jürgen Ligist, kes ei saa aru ei rahandusest ega majandusest, küll aga oskab kõiki solvata. Teise saatekülalise Kert Kingoga kajastatakse Signe Riisalo poolt Riigikokku toodud lastekaitseseaduse muudatusi, mille jõustumisel võib karistuse ära kandnud pedofill asuda tööle lasteasutusse. Kert Kingo räägib, mismoodi selline seadus Riigikokku jõudis ning kuidas kuritahtlikult pedofiilide elu kergemaks tegevad punktid seaduse sisse olid ära peidetud. Tundub aga, et koalitsioon on esimesest ehmatusest, kui eelnõu lugemine katkestati, toibunud ning kavatseb seaduse ikkagi läbi suruda. Kolmanda teemana rääkis Martin Helme hiljuti toimunud Euroopa Patriootide liidrite tippkohtumisest.Poliitikasaade “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

Eesti parimas poliitikasaates “Räägime asjast” kõnelevad Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhtpoliitikud Martin Helme ja Mart Helme taas Eesti poliitikast, nii nagu see tegelikult on. Seekord on saates ka huvitavad saatekülalised.Saates räägitakse enneolematust immigratsioonilainest Eestisse ning kuidas eestlased muutuvad vähemusrahvaks oma kodumaal.Teise teemana võetakse ette energia ja maksupoliitika, mis juba praegu on toonud tagasi piirikaubanduse Lätiga.Saate lõpus arutleti Lähis-Idas toimuva üle ning sealsete sündmuste mõjust Eestile.Poliitikasaade “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

Eesti parimas poliitikasaates “Räägime asjast” kõnelevad Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhtpoliitikud Martin Helme ja Mart Helme taas Eesti poliitikast, nii nagu see tegelikult on. Seekord on saates ka huvitavad saatekülalised.Tallinna linnavolikogu EKRE fraktsiooni esimehe Mart Kallasega räägitakse sellest, et Tallinna linnavõim tahab vähendada autosid kaks korda, juttu on hullumeelest liikluskorraldusest pealinnas ning umbusaldusavaldusest kolmele Tallinna abilinnapeale. Teise saatekülalise Enn Sarvega on jutuks Mulgi valla võimupööre, kus nüüd on koalitsioonis ka EKRE. Saate kolmandas osas lahatakse järgmise aasta riigieelarvet ning sellega kaasnevaid maksutõuse, samuti plaanist suurendada immigrantide arvu kolm kordaPoliitikasaade “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

Jaanus Hannes on polaarmeredel ekspeditsioonilaevu juhtinud juba rohkem kui 10 aastat. Teise tüürimehena alustades läks ta avastama enda jaoks tundmatut piirkonda ja arvas, et mõneks ajaks. Praegu ei oska ta oletada, miks võiks polaaraladelt lahkuda. Meretunnis räägib Jaanus Hannes nii oma tööst, laevadest, tuultest ja jääst kui ka fotograafiahuvist. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.

Rahvuskonservatiivsete naiste vestlussaates ”Elust ja poliitikast” on seekord väljunud stuudioseinte vahelt ja läinud külla riigikogu liikmele Helle-Moonika Helmele Suure-Lähtru mõisasse.Saame tuttavaks Haljala vallavalitsuse liikme Pille Bergströmiga EKRE on Haljala vallas võimul olnud 2,5 aastat ja Pille annab väikse ülevaate Haljala valla käekäigust. Saates on arutluse all Kaja Kallase lähetamine Brüsselisse, Kristen Michali valitsuse plaanid ja Reformierakonna struktuurne korruptsioon, mis kätkeb endas nii RMK salalepinguid kui ka Tallinna Sadama kohtuotsust. Kaja Kallas on lubanud, et ta ei lähe Brüsselisse kuna tahab maitsta oma töövilju Eestis. Näib, et Kallase „tööviljad“ on nii hapud, et isegi kui Kaja Kallas ei saa kõrget kohta Euroopas tuleb tema asemele Kristen Valge kampsun Michal. Imestatakse, et Reformierakonna pink on nii lühike, et ei leita Kaja Kallase asemele ühtki puhta renomeega inimest.Teise teemana on vaatluse all Riigikontrolli auditis selgunud RMK salalepingud. Alla turuhinna riigilt puitu saanud Graanul Investi omanik Raul Kirjanen kritiseeris 2020. aastal valitsust, kes andis koroonakriisis laenu Tallinkile ja teistele ettevõtetele. Laenud on tänaseks tagasi makstud ja riiki pole erinevalt Kirjaneniga seotud lepingutest kahju saanud. Riigile kahjulikud kestvuslepingud allkirjastas reformierakondlane Keit Pentus -Rosimannus. Reformierakondlastega oli tegu ka Tallinna Sadama korruptsiooni ja altkäemaksus süüdistatud, kui kes mõisteti õigeks kuriteo aegumise tõttu. Kohus hüvitas osaliselt kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1,26 miljonit eurot ja süüteomenetlusega tekitatud kahju kokku summas 98 332 eurot.

Konservatiivses vestlussaates "Vaba sõna" räägib Anti Poolamets seekord Eesti välisluure rajaja Ants Froschiga prokuratuuri allakäigust. Teise teemana arutletakse Porto Franco kohtuasjast Keskerakonnaga. Samuti puudutatakse saates sanktsioonide teemat.

Just niimoodi sobib pealkirjastada tänast saadet, sest jututeemadeks on ülehomne ERSO kontsert, kus solistiks maailmanimi Christian Tetzlaff ja kavas mh Sven Grünbergi uudisteos. Teise teemana Vanemuise Sümfoonikute kontsert pealkirjaga "Tormiloits". Külas on mõlema kontserdi dirigendid, vastavalt Mihhail Gerts ja Risto Joost. Saadet juhib Lauri Aav.

“Kinnisvarajutud” podcasti 175. osas on meil taas külas kinnisvaraettevõtjad Alex Talisainen ja Eliis Mets. Kuressaares ja Tallinnas tegutsevad Alex ja Eliis on võrreldes eelmise külaskäiguga võimsalt portfelli kasvatanud ning seepärast otsustasimegi nad taaskord külla kutsuda. Üheks suureks jututeemaks on kodulaenudega kinnisvaraportfelli refinantseerimine ettevõtte alla, mis oli Alexi ja Eliisi vahepealse aja üks suuremaid eesmärke ja tegevusi. Kinnisvarainvestoritest paar räägib väga detailselt, kuidas see kõik käis, kui palju pidi selle nimel "võimlema", mis tingimusi pakuti ning väga palju erinevaid nüansse veel, mille peale kohe ei oskagi tulla. Teise suure teemana jõuame lõpuks peamise põhjuse juurde, miks me Alexi ja Eliisi uuesti saatesse kutsusime. Nimelt haukasid nad hiljuti väikeinvestorite vaatest väga suure ampsu, kui ostsid Kuressaares endale terve ärihoone. Kuidas kogu see protsess käis ning millised on ühe ärihoone haldamise võlud ja valud. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Aasta esimeses vestlussaates ”Elust ja poliitikast” kommenteerivad EKRE poliitikud Merle Kivest, Helle-Moonika Helme ja Evelin Poolamets Vladimõr Zelenski külaskäiku ning rõhutavad Ukraina presidendi ühte olulisemat sõnumit, millest on ka EKRE korduvalt rääkinud, et mobilisatsiooniealised mehed peavad olema Ukrainas ja abistama Ukrainat. Eestis on siseministeeriumi hinnangul üle 7000 teenistusealise Ukraina mehe. Ukraina president rääkis ka sanktsioonidest Venemaale ja pole usutav, et ta ei ole teadlik peaministri Kaja Kallase veneärist.Teise teemana arutletakse õpetajate streigi üle ja leitakse, et õpetajate streik on igati õigustatud, kuna õpetajad on ülekoormatud ja valitsus pole täitnud oma lubadusi. Õpetajatele soovitakse jõudu ja meelekindlust oma õiguste eest seismisel.

“Kinnisvarajutud” podcasti 171. osas läheme üheks episoodiks taas filosoofilisele lainele ning otsime üles oma motivatsioonicoachi mütsid. Nimelt otsime sisemist motivatsiooni kinnisvaras ning vaatame ühe populaarse juhtimisteooria valguses, miks osad inimesed on oma töödes ja tegemistes õnnelikumad kui teised. Esimese asjana käime läbi enesemääramise teooria kolm komponenti, mis on enam kui 40-aasta vanune juhtimisteooria, mis selgitab, miks on osad inimesed oma töös õnnelikumad kui teised. Teise teemana käsitleme sisemist motivatsiooni, mis on oluliselt võimsam ja tugevam kui väline motivatsioon. Proovime kogu teema panna lõpuks ka kinnisvara võtmesse, et panna meie kuulajaid mõtlema ja enda sees aru pidama, et kuidas leida (kinnisvarasse) investeerimise puhul endas üles sisemine motivatsioon või lihtsalt olla oma igapäevasel palgatööl õnnelikum. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Möödunud sajandi keskel töötasid USA-s "viis ungari teadlast – mu isa oli üks nendest –, keda kutsuti marslasteks. Räägitakse, et ühel õhtupoolikul istus väike seltskond Manhattani projektis osalenud teadlasi Los Alamoses ja jõi õlut. Üks neist küsis: "Millest see tuleb, et nii palju selle projektiga seotud geeniusi on pärit sellest väiksest riigist Ungarist, mida keegi ei suuda maakaardilt üles leida?" Mille peale keegi teine vastas: "Tegelikult ei ole nad üldse inimesed, vaid marslased, kes räägivad ungari keelt oma päritolu varjamiseks," vastas möödunud sajandi ühe väljapaistvaima matemaatiku tütar Marina Whitman vastuseks küsimusele, miks tema autobiograafia [1] pealkiri on "Marslase tütar" [2].Sarja 215. vestlusring oli pühendatud John von Neumannile. Jutt käis nagu ikka siia ja sinna, kuid jõudis lõpuks (83. minut) ikka paratamatult Manhattani projekti juurde tagasi. "See on mingis mõttes kõige huvitavam asi von Neumanni elukäigus," kõneles Tanel Tammet. "Ta oli sellega väga lähedalt seotud. See, et ta promos väga iseäraliku supervõimetega inimesena nii radikaalseid samme, peaks olema meile kõigile oluliseks õppetunniks."Umbes tund aega varem (19. minut) ütles Tanel: "Von Neumann oli üks kõige jõhkramaid tuumapommisõjardeid, keda ma tean." Pärast Teise maailmasõja lõppu survestas von Neumann Taneli sõnul USA poliitilis-militaarset establishmenti, et anda Nõukogude Liidule ennetav tuumalöök, "kuivõrd meil on hetkel rohkem rakette, siis tulistame nad kõik puruks". Jaak juhtis sealsamas tähelepanu asjaolule, et von Neumanni jõhkrad ettepanekud lähtusid tema teaduslikest teooriatest, "küllap olid esmatulistamise ettepaneku taga tema mänguteoreetilised kaalutlused jne.""Üks asi, mis mulle silma paistab, on see," jätkas Tanel (84. minut), "et kui von Neumanni oleks lastud otsustama, siis tema olekski enam-vähem kõik ära tapnud, keda vähegi sai. Need, kes seda tal teha ei lasknud, olid poliitikud." Arvestades seda, et Kremli alustes koobastes tegutsevate maniakkide peas liikusid tõenäoliselt samasugused mõtted, tuleb äärmiselt imeks panna, et meil siin trammipeatused alles on.Sellele tõsiasjale juhib mõjusal viisil tähelepanu Jordan Peterson klipis "Kaks võtit" [3]: "20 sajandi teisel poolel tulime paaril korral sõna otseses mõttes läbi nõelasilma. Meil oli lihtsalt roppu moodi õnne.""Nimetatud religioonid moodustavad „Philosophia perennise“ [4] vundamendi ning määravad Huxley [5] suhtumise teadusse, mis on tema poliitilise mõtte viies tähtis komponent. Teadus peab tema sõnul juhinduma „Philosophia perennises“ sõnastatud eetilistest tõekspidamistest. See peab suhtuma loodusesse lugupidavalt. Teadust pole vaja planeedi õhkulaskmiseks, vaid inimsoo toitmiseks. Reaal- ja ühiskonnateadlased peaksid looma tingimused, milles inimesed saaksid elada harmoonias oma keskkonna ja teiste liikidega," toetab Petersoni Aldous Huxley Zürichi keskuse [6] kuraator Robin Hull Tähenduse teejuhtide 36. numbrile antud intervjuus "Amfiibi haridus" [7], mis oli pühendatud Aldous Huxley poliitilistele vaadetele.Head uudistamist!H.———————————————[1] https://www.amazon.com/Martians-Daugh... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Poliitikud Mart Helme ja Martin Helme arutavad koos saatekülalise Varro Vooglaiuga, kas riigikohtu värske otsus lubada liberaalide koalitsioonil Riigikogus võimu kuritarvitada lõpetas Eestis parlamentarse demokraatia. Teise saatekülalise ( : ) kivisildnikuga räägitakse Eesti punaaktivistidest, kes terroristlikku Hamasi toetades ajavad Putini asja.

EKRE naispoliitikud Merle Kivest, Helle-Moonika Helme ja Evelin Poolamets nendivad, et kuigi Kaja Kallase Vene äri skandaali algusest on möödas pea poolteist kuud, ei tohi lähiajaloo suurimat skandaali vaiba alla pühkida. Selle asemel, et võtta poliitiline vastutus ja tagasi astuda, on peaminister Kaja Kallas asunud süüdistama ajakirjanikke ebavõrdses kohtlemises ning võtnud hambusse hoopis ekspresident Kersti Kaljulaidi. „Tema teeb ka,“ on Kallase kõige levinum vabandus. Teise teemana arutletakse tsensuuriseaduse tuleku üle. Seadust hakatakse rakendama eelkõige konservatiivide suhtes. Teiste riikide näitel on pihtide vahele võetud just maailmavaatelisi seisukohti esitavad arvamusliidrid. Nn „vihakõne tõkestamise“ peamine eesmärk on ühiskonna suukorvistamine ning hirmuõhkkonna loomine. Karistada võivad saada nn facebooki postitajad, kui poliitikud. Saate lõpuosas selgitatakse, milline on EKRE parlamentaarse obstruktsiooni eesmärk. Juttu tuleb ka Eesti Panga toetusest Siim Kallas raamatu kirjastamiseks. Saatekülalised imestavad, kuidas üldse on võimalik krooniliste „mäluprobleemidega“ võitleva inimese poolt elulugu kirja panna. Siim Kallase eluloo asemel soovitatakse lugeda Virkko Lepassalu raamatut „Kallase afäär“.

Tänase koolialguse päeva puhul jutustame lugusid kriipidest koolidest. Daki räägib, mida tegid sakslased Saaremaa koolide ja õpetajatega Teise maailmasõja päevil, lisaks käime tiiru Purdi mõisas, kus üks mõisnik olla sõna otseses talunikelt nahka koorinud. Purdi mõisas tegutses pikalt ka kool. Heidiga liigume aga välismaades, kus kooli külmapüha tõi kaasa vaat et elu hirmsaima elamuse ning juttu tuleb ka kummitavast koolist. Ps. Järgmine on teie lugude episood, saatke aga kikimoorid@gmail.com! --- Send in a voice message: https://podcasters.spotify.com/pod/show/kikimoorid/message

Jaapan nagu Saksamaa on täielikult ümbermõtestamas teise maailmasõja järgselt kujundatud kaitsepoliitikat. Kas Taiwan näebki oma tulevikku pideva Hiina hirmu-all elamisena? Kõik Donald Trumpi vastased kohtuasjad vaid suurendavad ta monoliitse toetajskonna vankumatut lojaalsust. Saate paneb kokku Neeme Raud.

Teise hooaja viimases saates keskendume me Eesti Lennuakadeemia ühele fookusvaldkonnale, milleks on mehitamata lennundus. Kuidas on see valdkond põimitud lennuakadeemia õppetöösse? Millised mehitamata lennundusega seotud arendusprojektid on käimas ning kas pakutakse ka mingeid teenuseid ettevõtetele? Saates on külas Oskar Saarepera, Eesti Lennuakadeemia mehitamata õhusõidukite koolitusorganisatsiooni koolitusjuht ja õpetaja, kellega me eelpool mainitud teemadel vestlesime.Koostööpakkumised ning edasi- ja tagasiside on lahkesti oodatud aadressile lennurada03@eava.eeMõnusat kuulamist!

Teise maailmasõja järel uue maailmakorra tagamiseks loodud ÜRO julgeolekunõukogus ei saa suurriigi vetoõigust kaotada ilma põhikirja muutmata, kuid seda tehes pole kindel, et kokkulepped lääneriikide jaoks veel halvemaks ei lähe. Kas Eesti peaks toetama ÜRO vanamoodi jätkamist? Ent milleni viib sel juhul meelega reegleid rikkunud suurriigi karistamatuse tunne? Kas riikide polariseerumine ei juhi lõpuks suuremate kataklüsmideni, kus eelkõige kannatavad väikeriigid? Stuudios on rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Indrek Kannik. Saadet juhib Kadri Tammepuu.

Monte Carlo rallil on laupäeva õhtuks kaksikjuhtimine Toyota pilootidel Sebastien Ogier'l ja Kalle Rovanperäl, neile järgneb Hyundai mees Thierry Neuville, iga sõitja vahel on enne viimast päeva 16 sekundit. Kas poodiumikohad on juba paigas või peaks Toyota suuremat pilti vaadates käskima vanameistril Ogier'l tiitli nimel kihutava soomlase mööda laskma? Ott Tänakut (M-Sport) tabasid kaks katset enne lõunapausi ja rehvivahetustsooni roolivõimuprobleemid, mis sundisid teda ära andma oma neljanda koha Elfyn Evansile (Toyota), kellest ta päeva lõpuks jääb maha juba 40,8 sekundiga. Mis täna veel põnevat juhtus, millised on Jaan Martinsoni meeleolud rallipargist kohapealt ja milliseid huvitavaid küsimusi esitasid meile meie kallid kuulajad, seda kõike kuula juba saatest! Küsimusi ootame aadressile kuueskaik@delfi.ee. Põnevaimale küsijale anname ka väärt auhinna. Saatejuhid on Gunnar Leheste ja Roland Poom.

Andres Viisemann on LHV panga kaasasutaja, LHV nõukogu liige ning LHV pensionifondide juht. Oma varastes 20ndates asus ta tööle Hansapanka, millest sai taasiseseisvunud Eesti üks esimesi edulugusid. 1992. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli rahanduse erialal, mõned aastad hiljem majanduse magistrantuuri Prantsusmaal rahvusvahelises majanduskoolis INSEAD. 1999. aastal asutas Andres ettevõtte Lõhmus, Haavel & Viisemann, millest kasvas välja Eesti kapitalil põhinev LHV Pank, mis on täna hoiuste mahult Eesti suuruselt kolmas pank ning laenumahtudelt neljas. Samas on LHV suurim maaklerteenuse osutaja NASDAQ Balti börsil ning LHV Ühendkuningriigi filiaal pakub panganduse taristut ligi paarisajale rahvusvahelisele finantsteenuste ettevõttele, mille kaudu jõuavad makseteenused klientideni üle terve maailma. Andres on elanud nii Jaapanis kui Portugalis ning on ka aktiivne purjetaja. 2021. aastal saavutas nende paatkond koos vendade Tõnistega SB20 klassi maailmameistrivõistlustel Portugalis kolmanda koha ja Masters arvestuses kuldmedali. Selles saates räägime Rahulikust lapsepõlvest ja keskkonnast, kus oli võimalik arutada Teise võimaluse andmisest ja saamisest Õpingutest Tartu Ülikoolis ja lõpueksamist, mis toimus rahareformi ajal Karjääri algusest Eesti Pangas ja jätkumisest Hansapangas Äri tegemise õppimisest ja innovatsioonist ning saadud õppetundidest Hansapangas Ise informatsiooni otsimisest ja leidmisest, millel oleks kestvam tähendus Majandusest erinevate nurkade alt Kogemustest Prantsusmaal, Jaapanis ja Portugalis Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Tänase saate teema on pensionipõlve kindlustamine. Kõigepealt tuleb juttu sellest, miks panna aasta lõppu täis oma kolmas sammas. Teise ja kolmanda sambaga kaasnevaid riiklike soodustusi kommenteerib Luminori pensionide fondijuht Vahur Madisson. Ta räägib ka sellest, kuidas peagi saab teise sambasse tehtavat oma panust suurendada 2 protsendilt 6 protsenini.  Veel tuleb juttu globaalsete turgude käekäigust, keskpankade intressipoliitikast ning nende mõjust pensionisammaste tootlusele. Uurime Madissonilt, kumb siis ikkagi on parem - kas aktiivne või passiivne investeerimisstrateegia ning kuidas nende vahel valida või neid kombineerida. Juttu tuleb ka sellest, mille alusel pensionifonde enda portfelli valida. Saadet juhib Geeniuse investeerimisportaali vastutav toimetaja Indrek Mäe.

"Erinnüste missa" on mu 2013. aasta kevadel Postimehes ilmunud [laastuke](https://leht.postimees.ee/1250054/hardo-pajula-erinnuste-missa), mis sai ka "[Kassi nurinate](https://www.apollo.ee/kassi-nurinad.html)" kaante vahele. "Kreeka mütoloogias jälitasid oma ema tapnud Orestest kättemaksujumalannad erinnüsed ('vihased'). Nende raev lahtus alles pärast õigeks mõistvat kohtuotsust, misjärel neid hakati kutsuma eumeniidideks ('heatahtlikeks'). Lääne progressiivse ajastu kõige olulisemaks saavutuseks on kahtlemata monstrumlik riigiaparaat. Viimastel aastakümnetel on see olnud üsna heatahtlik. Segastel aegades sirutuvad selle malaka järele aga taas ajaloo sihti teadvate prohvetite käed. Just siis võivad eumeniididest jälle erinnüsed saada. Nagu näitab Grary missa: prouadel on ühine DNA," kirjutasin ma seal. Sel suvel ilmus eesti keeles prantsuse-ameerika kirjaniku Jonathan Littelli 2006. aastal trükivalgust näinud Prantsuse kõrgete auhindadega pärjatud romaan "[Eumeniidid](https://varrak.ee/raamat/eumeniidid/)". ""Eumeniidid” on kui meie aja „Odüsseia”, mis rullub lahti läbi Teise maailmasõja. Raamatu lõputuna näivatel lehekülgedel vilksatab rohkem kui kaks tuhat reaalset ja veidi vähem reaalset isikut Hitlerist Eichmannini, Goebbelsist Göringini. Peategelase ebatavaline saatus viib ta Babi Jari massihukkamiste tunnistajaks, mägijuutide küladesse Kaukaasias, Stalingradi alla, Pariisi tolle aja juhtivate intellektuaalide seltskonda ning otse põrgusse Poola ja Saksamaa koonduslaagrites," kirjutatakse Varraku kodulehel. Olen palunud tänasesse saatesse teose tõlkija Heli Alliku ja selle raamatu värskelt läbi lugenud Sven Tammingu . Nii Heli kui ka Sven on saates esimest korda. Sven kirjutas aga loo "Tähenduse teejuhtide" [13. numbrisse](https://teejuhid.postimees.ee/7367199/sven-tamming-kuus-aastat-tantsu-deemonitega). Head kuulamist! H.

"Erinnüste missa" on mu 2013. aasta kevadel Postimehes ilmunud laastuke [1], mis sai ka "Kassi nurinate" [2] kaante vahele. "Kreeka mütoloogias jälitasid oma ema tapnud Orestest kättemaksujumalannad erinnüsed ('vihased'). Nende raev lahtus alles pärast õigeks mõistvat kohtuotsust, misjärel neid hakati kutsuma eumeniidideks ('heatahtlikeks'). Lääne progressiivse ajastu kõige olulisemaks saavutuseks on kahtlemata monstrumlik riigiaparaat. Viimastel aastakümnetel on see olnud üsna heatahtlik. Segastel aegades sirutuvad selle malaka järele aga taas ajaloo sihti teadvate prohvetite käed. Just siis võivad eumeniididest jälle erinnüsed saada. Nagu näitab Grary missa: prouadel on ühine DNA," kirjutasin ma seal.Sel suvel ilmus eesti keeles prantsuse-ameerika kirjaniku Jonathan Littelli 2006. aastal trükivalgust näinud Prantsuse kõrgete auhindadega pärjatud romaan "Eumeniidid" [3]. ""Eumeniidid” on kui meie aja „Odüsseia”, mis rullub lahti läbi Teise maailmasõja. Raamatu lõputuna näivatel lehekülgedel vilksatab rohkem kui kaks tuhat reaalset ja veidi vähem reaalset isikut Hitlerist Eichmannini, Goebbelsist Göringini. Peategelase ebatavaline saatus viib ta Babi Jari massihukkamiste tunnistajaks, mägijuutide küladesse Kaukaasias, Stalingradi alla, Pariisi tolle aja juhtivate intellektuaalide seltskonda ning otse põrgusse Poola ja Saksamaa koonduslaagrites," kirjutatakse Varraku kodulehel.Olen palunud tänasesse saatesse teose tõlkija Heli Alliku ja selle raamatu värskelt läbi lugenud Sven Tammingu . Nii Heli kui ka Sven on saates esimest korda. Sven kirjutas aga loo "Tähenduse teejuhtide" 13. numbrisse [4].Head kuulamist!H.————————————[1] https://leht.postimees.ee/1250054/har...[2] https://www.apollo.ee/kassi-nurinad.html[3] https://varrak.ee/raamat/eumeniidid/[4] https://teejuhid.postimees.ee/7367199... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Uue hooaja avasaates olid mul külas kaks omaaegset tipptennisti – Sten Sumberg ja Jürgen Zopp. Sten on esindanud Eestit Davis Cupi sarjas ja tulnud 1994. aastal koos Rene Buschiga Eesti meistriks paarismängus. Ta sai stipendiumi Arizonase Ülikooli, kus täna õpib üks Eesti parimaid korvpallureid Kerr Kriisa. Ma töötasin koos Steniga enne 2008. aasta finantskriisi investeerimispangas SEB Enskilda Equities. Jürgen tõusis 2012. aastal ATP edetabelis 71. kohale. Nii kõrgele pole enne ega pärast teda jõudnud ükski Eesti meestennisist. Me rääkisime Jürgeni ja Steniga kõigepealt tennise võtmemõistetest – pumpest, momentumist, comebackist, kerisest ja kipsist. Teise tunni alguses võtsin jutuks saatuse. "Kui Djokovic siin oleks ja me temalt saatuse kohta küsiksime, siis räägiks ta tõenäoliselt viis tundi," ütles Jürgen (80. minut). Veidi varem olin ma maininud Djokovici intervjuud BBC-ile, kus ta põhjendas oma [otsust](https://youtu.be/rNaIMC4XMhc?t=1) end mitte vaktsineerida lasta. See jättis mulle isiklikult sügava mulje. Jutuajamise lõpus jõudsimegi viimase kahe ja poole aasta pöördeliste sündmusteni. Head uudistamist! H.

Uue hooaja avasaates olid mul külas kaks omaaegset tipptennisti – Sten Sumberg ja Jürgen Zopp. Sten on esindanud Eestit Davis Cupi sarjas ja tulnud 1994. aastal koos Rene Buschiga Eesti meistriks paarismängus. Ta sai stipendiumi Arizonase Ülikooli, kus täna õpib üks Eesti parimaid korvpallureid Kerr Kriisa. Ma töötasin koos Steniga enne 2008. aasta finantskriisi investeerimispangas SEB Enskilda Equities. Jürgen tõusis 2012. aastal ATP edetabelis 71. kohale. Nii kõrgele pole enne ega pärast teda jõudnud ükski Eesti meestennisist. Me rääkisime Jürgeni ja Steniga kõigepealt tennise võtmemõistetest – pumpest, momentumist, comebackist, kerisest ja kipsist. Teise tunni alguses võtsin jutuks saatuse. "Kui Djokovic siin oleks ja me temalt saatuse kohta küsiksime, siis räägiks ta tõenäoliselt viis tundi," ütles Jürgen (80. minut). Veidi varem olin ma maininud Djokovici intervjuud BBC-ile, kus ta põhjendas oma otsust end mitte vaktsineerida lasta [1]. See jättis mulle isiklikult sügava mulje. Jutuajamise lõpus jõudsimegi viimase kahe ja poole aasta pöördeliste sündmusteni.Head uudistamist!H.————————————[1] https://youtu.be/rNaIMC4XMhc?t=1 Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

„Viienda veerandaja“ saatejuhid Rasmus Voolaid ja Hindrek Pärg on taas Itaaliast eetris ning üritavad pärast teist järjestikust muserdavat ja hingepiinu tekitavat kaotust summeerida, mis sai Eestile saatuslikuks. See pole lihtne ülesanne, sest Eesti tegi taas väga hea esituse Horvaatia vastu, kes tuli kohtumisele veidi üleolevalt. Millised emotsioonid valdavad meid kui spordiajakirjanikke ja kui kurvad olid Eesti koondislased vahetult pärast kohtumist? (00.17 - 06.40). Kuulata saab ka Kristian Kullamäe intervjuud, mis on tehtud paar minutit pärast lõpusireeni . mis sai otsustavaks? Mis jääb tänasest mängust näppude vahele? (06.41 - 11.00). Kui Jukka Toijala sõnul oli tänane Eesti esitus kaitses tema peatreeneri aja parim, siis ühe saatejuhi arvates oli lausa tervikesitus Eesti koondise parim soomlasest hoolealuse käe all. Siinkohal lähevad aga saatejuhtide arvamused lahku. Miks? (11.01 - 15.54) Käime läbi ka, mis osutusid lõpuks kohtumise võtmekohtadeks, kes tegid Eesti poolt väga head esitused ja kuidas siit minna edasi turniiri viimasele kahele kohtumisele, kui edasipääsulootust enam ei ole (15.55 - 23.24). Head kuulamist!

Tuntud telenägu ja raadiohääl Harri Kingo vestleb omanimelises podcastis sõpradega elulistel teemadel. Teise saate külaliseks on Pirita linnaosakogu aseesimees Aat Purje.

Soome MM-ralli pakkus Eesti rallisõitjatele ja nende pöidlahoidjatele unustamatu elamuse. Rauno ja Gustav vaatavad Soome ralli kokkuvõttes tagasi edukale võistlusele ja intervjueerivad WRC2 arvestuses teise koha saanud Egon Kauri. Soome MM-ralli kokkuvõtte teemad • Oliver Solbergi ralli sai läbi enne, kui alatagi jõudis • Kas Teemu Suninen vääriks Solbergi kohta? • Intervjuu – Mida tulnuks Egon Kauri arvates Soomes teisiti teha? • Jari Huttuneni Rally1 debüüdi rikkusid Fordi tehnilised probleemid • Emil Lindholmile Sunineni diskvalifitseerimise järel WRC2 klassivõit • Craig Breen eksis teist rallit järjest võistlusel mida ta palju sõitnud • Takamoto Katsuta tegi oma ära, kuid oleks saanud paremini • Thierry Neuville Soome maksimum oli viies koht • Eelmise aasta võitja Elfyn Evans sel korral võidu tempos ei püsinud • Esapekka Lappi näitas kiirust, kuid koges ka ebaõnne • Kalle Rovanperä pidi koduteedel vastu võtma kaotuse, kuid suurendas MM-punktiedu • Ott Tänak / Martin Järveoja said Soomes hakkama võimatuna tundunud missiooniga! • Palju õnne Powestage ennustusmängu võitjale

Esmaspäeva hommikul avaldasid uut valitsust kokku panevad Reformierakond, Isamaa ja sotsid eile õhtul Viljandis kokku lepitud ministrikohtade jaotuse. Kelle ja kuidas läks? Järgmise sammuna tuleb parteidel leida ka inimesed, kes hakkavad saadud kohtadel ministritena tööle. Delfi „Erisaate“ stuudios on Eesti Ekspressi poliitikaajakirjanik Urmas Jaagant, Delfi uudistetoimetaja Karoliina Vasli ja Eesti Päevaehe ajakirjanik Raimo Poom, et arutada, kes liiguvad valitsusest ära ja kes võiksid sinna saada. Mõned valitsusse minejad paistavad juba selged, kuid mis kohad nad võtavad? Kas erakondadel tasuks tuua ka uusi inimesi valitsusse väljastpoolt riigikogu arvestades, et valimisteni on jäänud vaid mõned kuud. Lähemalt kuula saatest.

Tänases Facebooki live´is rääkisime USA ülemkohtu möödunud nädalasest otsusest tühistada üleriigiline abordiõigus, mis tähendab sisuliselt seda, et naised on nüüd teise klassi kodanikud. Otsust on tervitanud väga paljud konservatiivid, kes vaid pool aastat tagasi olid nõus sellega, et koroonareeglite (nt maski- ja vaktsiinipassinõue) kehtib reegel “minu keha, minu otsus”. Kuid kas abordiõiguse keelamine ei silluta teed ka koroonapiirangute põlistamiseks? Et anname aina enam riigile õigust otsustada, mida meie kehaga võib teha?    Jah, olukord ei ole sama – abortiga on seotud mitte ainult naine vaid ka loode. Kuid mis siis, kui jagaks siinkohal vastutust meestega? Naine ei saa looduslikul viisil ilma mehe abita rasestuda, seega äkki tuleks meestele täisealiseks saades teha vasektoomia? Ja kui nad on lõpuks leidnud naise, kellega soovivad pere luua ja lapsi saada, siis saab viljakuse taastada. Kui sa oled mees ja see mõte, et keegi teine otsustab sinu keha üle, tekitab ebamugavust, siis mõtle, mida võivad tunda USA naised.   Vaata videot: https://www.telegram.ee/eesti/fb-live-usa-s-on-naised-nuudsest-teise-klassi-kodanikud  

Taavid on siinsetes saadetes täitnud erinevaid rolle ning eelnevalt olnud nii poeg, ettevõtja, tegevjuht, hippi, turundaja kui ka tubli elukaaslane. Oma päris mõtteid ja sisesügavusi pole ta aga julgenud taoliselt kunagi avada. Rännakule ruumi ja julgust hoidis Mihkel Vetemaa.Rända koos TaavidigaInsta: instagram.com/taavidmikomagiFacebookis: facebook.com/taavid.mikomagiTäitsa Pekkis SaadeInsta: https://www.instagram.com/taitsapekkissaade/Web: https://www.taitsapekkis.ee​​Toeta meid: https://www.patreon.com/taitsapekkis 

Merilin, rohkem tuntud kui Paljas Porgand, on Eestis üks väheseid täiskohaga elustiiliblogijaid ja sotsiaalmeediamõjutajaid. Koolipingist lahkudes kindlameelselt juristiks õppides, viis saatus ta hoopis teisele poole maakera. Merilini elu on olnud pikk teekond enesearmastuseni, seljatades toitumishäired ja laastavad mõtted iseenda suunas. Tänaseks on temast sirgunud enesekindel naine, kes sammub enesearmastuse teed sisse ka teistele. Lisaks on ta andnud välja ka 5 retseptiraamatut, mis toetavad armastust tervisliku eluviisi ja iseenda vastu.Paljas Porgand IGPaljas Porgand BlogiSaate märkmedhttps://paljasporgand.ee/punase-kuningkrabiga-avokaadopasta/https://paljasporgand.ee/kaldusin-uhest-toitumishairest-teise/https://paljasporgand.ee/miks-ma-paks-olen/The Untethered Soul: The Journey Beyond Yourself by Getting the Love You Want by Harville Hendrixhttps://paljasporgand.ee/10-raamatut-mis-muutsid-mu-elu/Täitsa Pekkis Saade linktree