POPULARITY
Välismäärajas võtame jutuks Saksamaal moodustatava Suure Koalitsiooni ees seisvad peamised ülesanded. Meie Riigikogus vastu võetud kirikute ja koguduste seadusemuudatuse taustal räägime Vene riigivõimu ja sealse õigeusu kiriku tegevusest oma mõjuvõimu laiendamisel Euroopas ja ka kaugemal. Ning kuuleme, kuidas on president Donald Trumpi jõulisele tollipoliitikale reageeritud Hiinas. Saate paneb kokku Mart Mardisalu.
WRC sari jätkus Keenia MM-etapiga, kus Ott Tänak ja Martin Järveoja jõudsid poodiumile ja sõitjad protesteerisid vaikusega FIA vastu. Hiinas sõideti hooaja teine F1 etapp, kus Oscar Piastri võitis ja Ferrarid diskvalifitseeriti. Põnevaid sündmusi aitab kokku võtta Rauno Paltser Powerstage *podcast*'ist. Saatejuht on Margus Kiiver.
Saates “Kahe vahel” võõrustame täna Välisministeeriumi kantslerit Jonatan Vseviovi. Juttu tuleb mõistagi Eesti viimatisest hääletusest ÜRO-s, aga ka maailmaorganisatsiooni reformimisevajadusest, muidugimõista Ukrainast, julgeolekust ja Euroopa Liidu tulevikust. Oma väikese koosa saavad ka Hiinas käinud parlamendisaadikud. Saadet juhivad Ainar Ruussaar ja Timo Tarve.
Poliitikaguru lööb usinasti kaasa suure hooga jätkuval parima ettevõtlusmaksu konkursil. Konkurents on tihe ja kandidaate on olnud palju! Menetleme veel kaitsekulusid ja tohtri külastamise tasusid. Käime ka vanglas, Hiinas ja USAs. Saadet veavad Külli Taro, Rauno Vinni ja Tõnis Leht.
Tänase saate külalised Thea Karin ning hiinlased Liang Yingli ja Tian Xin jutustavad Hiina draakoniaastast ning sellega seotud juunis toimuvatest paadiralli pidustustest. Muide, Liang Yingli, kes on õppinud neli aastat eesti keelt, rõõmustab kuulajaid just eestikeelse jutuga! Kui läänemaailmas kujutatakse draakonit kui kurja olevust, siis Hiinas on see pigem õnne ja edutoov sümbol. Inimesi, kes on draakoniaastal sündinud, peetakse ekstra õnnelikeks. Iga aasta juunikuus peetakse draakonipaadifestivali. Tegemist on üle Hiina uhkete pidustustega, mis on kombitsaid ajanud ka mujale maailma. Eestis draakoniaasta paadirallit siiski ei toimu, kuid hiinlased nendivad, et ehk võiks järgmise aasta plaanidesse juba võtta. Vestlust juhib Liina Metsküla.
Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord Philip Snow abil vaatluse all Venemaa ja Hiina suhted. Kaubavahetus läks Vene ja Hiina vahel käima 17. sajandil, aga Hiinas venelastest just väga hästi ei arvatud.
Andreas Melts on väga mitmekülgne noor meelelahutaja. Ta alustas oma karjääri TikTokis sketšide tegemisega, kuid tänaseks on temast saanud sotsiaalmeedia suunamudija, õhtujuht, musical stand-upi tegija ja hiljuti proovis ta ka kätt pulmaisa rollis. Tema jälgijad teavad teda katkise inglise keele, vahvate kitarrilugude ja irooniat täis videote poolest. Pool aastat tagasi avaldas Andreas koos Rahakrattiga ka loo “Kõik nii kiirelt kulub”, mis on tänaseks kogunud üle 70 000 vaatamise. SAATES RÄÄGIME: - Luuseritundest, ebakindlusest ja kadedusest - Kuidas teha karjääripööre ja astuda tundmatusesse - Kuidas introverdina Hiina kultuuri integreeruda - Tähelepanu- ja eneseväljendusvajadusest SHOWNOTES 00:14:29 - Kuidas defineerib Andreas Melts ennast? 00:18:33 - Kaitseväest pea ees sotsiaalmeediasse 00:20:04 - Tähelepanu- ja eneseväljendusvajadusest 00:22:24 - Sotsiaalmeedia strateegia puudumisest 00:28:48 - Mis teema nende aktsentidega on? 00:33:08 - Kontrollifriik 00:37:33 - Konnatiigi kuulsusest 00:39:33 - Kust tuleb tähelepanuvajadus? 00:41:39 - Muusikast, loomingulisest lapsepõlvest 00:44:50 - Keskkooli teadmatusest, Saksamaa unistusest 00:47:13 - “Elan välja ainult sisse” - kodukesksest hingest 00:49:54 - Introverdi elu kaootilises Berliinis 00:53:26 - Vahetusprogrammiga Hangzhousse 00:59:24 - Integreerumine Hiina kultuuri 01:05:04 - Keelte õppimisest ja õpetamisest 01:12:54 - Mis üllatas Hiina juures? 01:15:07 - Tagasitulek Hiinast Eestisse 01:19:16 - Julgus tegutseda, karjääripöörde telgitagustest 01:25:13 - Luuseritundest, ebakindlusest ja kadedusest 01:29:43 - Kartus esinedes ebaõnnestuda 01:35:02 - Kuidas tulla süngemate hetkedega toime 01:38:25 - Logelemise vajadusest 01:40:15 - Mustrite murdmisest, elu usaldamisest 01:45:34 - Mida toob tulevik Raivo Hein: “Kadedus on tegelikult hea, seni kuni sa ei kasuta seda kuidagi halvasti. Kade olla on okei.” ANDREAS MELTS Instagram: https://www.instagram.com/andreasmelts TikTok: https://www.tiktok.com/@andreas.melts TÄITSA PEKKIS SAADE Koduleht: https://taitsapekkis.ee Instagram: https://www.instagram.com/taitsapekkissaade/ Facebook: https://www.facebook.com/taitsapekkissaade TikTok: https://www.tiktok.com/@taitsapekkissaade La Familia kogukond Patreonis : https://www.patreon.com/taitsapekkis/ --- Send in a voice message: https://podcasters.spotify.com/pod/show/taitsapekkissaade/message
USA inflatsiooninumber tuli oodatust väiksem - kas see võiks tähendada, et intressitõstmise strateegia töötab? Kas tugevad tarbijad nii Hiinas kui USA-s annavad lootust jõuluralliks? Mis nägu on Hiina majandus? Milliseid tehinguid on teinud kuulsad fondijuhid ning kuidas aitab tehisintellekt analüüsida ettevõtete tulemuste presenteerijaid? Neile küsimustele otsivad ja annavad vastuseid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja LHV investeerimisteenuste juht Allan Gaidunko.Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee.Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.
USA inflatsiooninumber tuli oodatust väiksem - kas see võiks tähendada, et intressitõstmise strateegia töötab? Kas tugevad tarbijad nii Hiinas kui USA-s annavad lootust jõuluralliks? Mis nägu on Hiina majandus? Milliseid tehinguid on teinud kuulsad fondijuhid ning kuidas aitab tehisintellekt analüüsida ettevõtete tulemuste presenteerijaid? Neile küsimustele otsivad ja annavad vastuseid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja LHV investeerimisteenuste juht Allan Gaidunko. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee. Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.
Taiwani küsimus Eesti välispoliitikas. Meie diplomaatide viimased kõrgetasemelised kohtumised Hiinas. Ning kuumadele sõdadele vaatamata jätkuv maailma parandamine: ärgem unustagem, et pool maailmast on naised ja nad ei ole meestega võrdsed. "Välismääraja" pühapäeval kell 11 paneb kokku Neeme Raud.
Podcastil „Jalgrattapalavik“ on külas Madis Mihkels. Mõistagi ei saa me üle ega ümber skandaalsest hooaja lõpust Hiinas, aga meie jutuajamise peamine fookus on suunatud viimase pooleteise aasta sportlikule poolele, mil Mihkels on esindanud Intermarche – Wanty profitiimi. Päris esimese võistluse Belgia tiimiga tegi noor Eesti jalgrattatalent mullu augustis Arcticu velotuuril. Sealt hakkame riburadapidi minema. Vahele jäävad mitmed tiitlivõistlused, kus Mihkels oli kahel korral medalivõidule väga lähedal. Luubi all olevale teekonnale jääb esimene katsetus Pariis-Roubaix'l, mida kutsutakse „hellitavalt“ sõiduks põrgusse. Mihkelsi sõnul oli võidusõit talutav, aga et seal tulemust teha, peab olema ropult õnne. Seda koges ta kohe esimesel korral. Lõppenud hooaja üks kulminatsioone oli kahtlemata etapivõit Saksamaa velotuuril. Mihkels räägib võiduka päeva tähelepanekutest ja selgitab peensusteni, kuidas ta konkurendid finišis ikkagi üle trumpas. Huvitava ja õpetliku kogemuse pakkus hooaja keskel sõidetud Criterium du Dauphine. Tartlase esimene nädalane World Touri võidusõit. Puhtalt kogemuste hankimiseks. Ja mis siin salata, kogemust viskas peale päris korralikult. Osalt muidugi enda agarusest ja initsiatiivil. Velotuuri eelviimasel etapil otsustas Mihkels liituda jooksikute seltskonnaga ja see õnnestus. Mis edasi sai, oli puhas elu kool. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist! Ah, jaa. Räägime Hiina teemadel ka. Sellest, et UCI kaalub nii Madis Mihkelsile kui ka tema tiimikaaslasele Gerben Thijssenile nii-öelda õiglast karistust. Mõlema poole juristid loodavad jõuda mõistliku lahenduseni. Jalgratturid on omapoolsed selgitused jaganud, edasise suhtlusega nad otseselt kokku ei puutu.
Iisraelis on sõja tõttu kodudest lahkunud pool miljonit inimest, juudiriigi maavägi valmistub sissetungiks Gaza sektorisse. Ukrainlased ründasid Venemaa lennuvälju, samal ajal on Venemaa president visiidil Hiinas. Postimehe «Sõjastuudios» räägime nii olukorrast Iisraelis kui Ukraina sõja viimastest sündmustest julgeolekuekspert Rainer Saksaga. Saatejuht on Ulla Länts.
Kuuleme, kuidas nõukogude inimesed reageerisid 1966-1967. aastatel toimunud sündmustele Hiinas.
Kuuleme, kuidas nõukogude inimesed reageerisid 1966-1967. aastatel toimunud sündmustele Hiinas.
Hiinas toimus järjekordne kommunistliku partei kongress ning valituks osutusid vanad-tuttavad kui ka uued-värsked tegelased. Kui ka sina oled kursis ainult Hiina õhupallidega USA põldude kohal, siis kuula uut saadet! Mida tähendavad näilised valimised Hiina naabritele ning suurimale majanduslik-sõjalisele konkurendile USAle? Kas Hiina ostab Siberi Venemaalt ära ning teeb selle ressurssidest tühjaks? Teemat lahkasid RSR-i Hiina-eksperdid Karl, Kai-Ly ja Ruth. Saate monteeris Tõnn.
Jõulud Vatikanis. Ja jõuluaeg ning lõppev aasta Hiinas. Välismäärajas. Pühapäeval kell 11. Saate paneb kokku Neeme Raud.
Kataris peetav jalgpalli MM on maailmapoliitika mikrokosmos. Spordi ja diplomaatia teede ristumisest vestlevad spordiajakirjanik Viljar Voog ja arengukoostöö asjatundja Maari Ross. Lisaks selgitab Leslie Leino olukorda rahutus Hiinas, kus hiljutised meeleavaldused läitis vähemalt osaliselt just samuti maailma suurim jalgpallipidu. Saatejuht on Peeter Raudsik.
Sel nädalal saame teiega jagada lõbusaid ja põnevaid uudiseid. Alustuseks uurime kuidas Hiinas suudeti noorte mängusõltuvusest lahti saada. Seejäral jätkame taaskord Activisioniga, kes on hoolitsenud, et lõbusaid uudiseid oleks ka sel nädalal. Kõneainet pakuvad meile ka Sony ja Microsoft, kes üksteise võidu püüavad kõiki veenda selles kui halvasti neil ikka läheb. EA jätkab samal ajal […]
Täna möödub kolm aastat esimese koroonajuhtumi registreerimisest Hiinas. Kui palju maailm on selle kolme aastaga targemaks saanud, sellest räägime Postimehe otsesaates õiguskantsleri nõuniku Martin Kadaiga. Saatejuht on Ulla Länts.
Järgmise nädala lõpus koguneb ligi 2300 Hiina kommunisti pealinna Pekingisse, et osaleda 20. Kommunistliku Erakonna kongressil ning valida endale uus juhtkond, kes riiki järgmisel viiel aastal edasi helgema tuleviku poole veaks.
Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" jätkub diplomaatia ajaloo käsitlemine ja vaatluse all on Hiina. Üheks impeeriumiks liitmise järel oli Hiinas tõesti ilmselt nii, et pariteetseid suhteid välisjõududega ei tunnistatud, Taevaalune oli üks ja seda valitses Taevapoeg, märgib Tiido.
Sel nädalal vaatame otsa USA ja Hiina majanduse viimastele arengutele ning asetame selle finantsturgude konteksti. Miks paneb Hiina poole vaatamine rohkem muretsema kui rõõmustama? Millega paistab silma Walt Disney Company? Saate lõpus tuleme kodule lähemale, analüüsime Balti börsil toimuvat ning mõtiskleme eestlaste investeerimisharjumuste üle. Saate tegid LHV majandusanalüütik Kristo Aab ja maakleritegevuse juht Sander Pikkel. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee. Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.
Seekordse Buumi keskne teema on filmiäri ja saatekülalised Tallinna filmilinnaku juhatuse liige ning eestvedaja Gren Noormets ja Eesti Filmi Instituut juht Edith Sepp. Räägime Greni ja Edithiga filmiäri trendidest maailmas ning Eesti potentsiaalist selles valdkonnas läbi lüüa. Tegemist on põneva valdkonnaga, mis on ühteaegu nii globaalne kui ka lokaalne. Legendaarseimad filmistuudiod asuvad jätkuvalt Hollywoodis, kõige enam kinokülastusi tehakse Hiinas ja aastas filmide tootmise rekord on jätkuvalt India käes. Globaalse filmiäri mahuks hinnatakse 136 miljardit USD (2018) ja see jaguneb laias laastus pooleks kinode ning kodumeelelahutuse vahel. Saate uudiste osas räägime Saksamaa näitel sellest, kuidas Putini ja Venemaa sõda Ukrainas on nii mõnegi Euroopa majanduse unest äratanud. Uuringute poolel vaatame e-äri maaima, kus isikupärastatud pakkumistest on kujunenud võtmeteema niisama huvilistest ostjate tegemisel. Samuti räägime sellest, et tervelt 76% klientidest lõpetavad teie firmaga koostoo ainuüksi ühe halva kogemuse pärast – seda just kallimate asjade ostmisel – kinnisvara, autod, terviseteenused, kindlustus jms. Räägime ka sellest, et maailma miljardärid, kes on lubanud praktliselt kogu oma raha elu jooksul ära annetada, säilitavad siiski selle üle kontrolli. Saates jagataks nippe ka tööotsijatele, seda soovitajate valiku võlu ja valu teemal. Buumi saatejuhtideks on Ott Pärna ja Raivo Vare.
Sel nädalal vaatame otsa USA ja Hiina majanduse viimastele arengutele ning asetame selle finantsturgude konteksti. Miks paneb Hiina poole vaatamine rohkem muretsema kui rõõmustama? Millega paistab silma Walt Disney Company? Saate lõpus tuleme kodule lähemale, analüüsime Balti börsil toimuvat ning mõtiskleme eestlaste investeerimisharjumuste üle. Saate tegid LHV majandusanalüütik Kristo Aab ja maakleritegevuse juht Sander Pikkel. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee.Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.
Seekordses saates heidame pilgu lisaks välismaistele ettevõtetele ka kodumaiste börsifirmade tulemustesse. Lisaks räägime, mis toimub Hiinas ja kas sealne pingetest tulvil kinnisvarasektor ähvardab endaga koos langusesse tõmmata ka ülejäänud maailmamajanduse. Samuti otsime vastust küsimusele, kas turud on juba hullemaga arvestanud või on tegemist vaid ajutise kergendusralliga.
Seekordses saates heidame pilgu lisaks välismaistele ettevõtetele ka kodumaiste börsifirmade tulemustesse. Lisaks räägime, mis toimub Hiinas ja kas sealne pingetest tulvil kinnisvarasektor ähvardab endaga koos langusesse tõmmata ka ülejäänud maailmamajanduse. Samuti otsime vastust küsimusele, kas turud on juba hullemaga arvestanud või on tegemist vaid ajutise kergendusralliga.Stuudios on LHV vanemmaakler Nelli Janson, majandusanalüütik Kristo Aab ja aktsiaturgude analüütik Karl Tiit.Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee.Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.
Oliver Ait on Eesti üks parimaid majandus- ja poliitikaeksperte Hiina ja Jaapani teemadel. Ta elab Awaji saarel ja töötab Tokyos Eesti saatkonnas äri- ja investeeringute nõunikuna, kuid varasemalt on ta elanud ka Hiinas – Pekingis ja Kunmingis (linn Tiibeti lähedal), kus õppis tundma hiina keelt ja kultuuri. Oliver räägib vabalt nii jaapani kui ka hiina keeles ja tal on olnud hiina õpetaja või teejuht, kes talle hiina keelt ja kultuuri tutvustas. Ta on juhtinud LHV Araabia riikidesse investeerivat fondi ja töötanud Eesti Välispoliitka Instituudis Aasia riikide analüütikuna. Oliver on aktiivne iidse Jaapani mõõgavõitluskunsti kendo harrastaja. Selles saates räägime Ehedamatest mälestustest lapsepõlvest Lõuna-Eestis Õpingutest Tallinna Tehnikaülikoolis, Tartu Ülikoolis ning Tallinna Ülikoolis Pangandusest 00ndate Eestis ja Hiina tõusu märkamisest Elust ja õpingutes Hiinas teejuhi toel Hiina tõusust ja muutumisest viimase kümnekonna aasta jooksul Andmete kasutamisest ja AI-põhistest teenustest Hiinas ja Jaapanis Jaapani mõistmise olulisusest Aasia laiemal mõtestamisel ning keele keerukusest Jaapani majanduspoliitikast ja suurimatest väljakutsetest 21. sajandil Kendo harrastamisest ja ajaloost Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!
Välismäärajas luubi all hetkeseis kolmes riigis - 200 aasta pikkusest neutraalsusest loobuvas Rootsis, maailma fookusest suuresti kadunud Afganistanis ja enne Ukraina sõda Venemaaga tugeva bloki moodustanud Hiinas. Pühapäeval kl 11. Saate paneb kokku Neeme Raud.
Lõppev nädal tõi energiarindel ärevaid uudiseid. Venemaa andis Poolale ning Bulgaariale, mis on kutsunud Euroopa Liitu üles Vene gaasist loobuma, maitsta nende enda soovitud rohtu, ning katkestas gaasitarned. Energiapoliitik ekspert Andres Mäe, kelle igapäevatöö ongi jälgida kõike torujuhtmete ja tankerite ümber toimuvat kirjeldab Venemaa käitumist ühe sõnaga „šantaaž“. Venemaa on toonud tarnete katkestamisele ettekäändeks nende kahe riigi keeldumise tasuda gaasi eest rublades (peale Ungari keelduvad ka teised Euroopa Liidu riigid). Ning Mäe sõnul pole see nõue kuidagi ka Gazpromi huvides. „Üks kaalutlus, mis selliseid käike ajendab, on Vene võimude soov, et vähemalt üks pank ehk siis Gazprombank oleks sanktsioonide alt vaba,“ märkis ekspert. Lisaks tekivad seal nüansid, mis võimaldavad tekitada Euroopa kompaniidele piisavalt ebameeldivusi, et panna neid survestama sanktsioone tühistama – lähemalt saates. Surve torujuhtme osas Mäe sõnul on aga Venemaa surveavaldusi näha ka läbi Saksa (ennekõike AfD – toim) poliitikute. „On alanud mingi väga kummaline protsess: on alanud väga tugev poliitiline lobby, et Nord Stream 2 ikkagi käiku lasta. Minu hinnangul viitab ka sealses parlamendis alanud lobby, et tõenäoliselt on kusagil Kremlis langetatud otsus sulgeda lõplikult Ukraina vastu algatatud sõja käigus selle riigi kaudu käiv maagaasi transiit.“ See omakorda võib Mäe hinnangul viidata Kremli soovile laiendada pommitamist. Iseasi, kas tal selleks suutlikust on. Ootab ränk talv Igal juhul annavad Venemaa sammud maigu, mida oodata sügisel. Kuidas Eesti hakkama saab? Äsja lepiti küll kokku Soomega ühise LNG ujuvterminali rajamises, aga kas sinna üldse tarneid jagub? Kus me oleme novembris-detsembris? „Kui ma peaksin oma hinnangu ausalt välja ütlema, siis poleks see kuigi roosiline,“ nendib ekspert. Peamiste põhjustena nimetab ta mahamagatud aastaid ning siiamaani sõlmimata siduvaid lepinguid – mistõttu võib vabalt juhtuda, et näiteks Klaipeda LNG terminalist tulevast gaasist võib Eesti halbade asjaolude kokkulangemisel oma suu puhtaks pühkida. Saates veel Miks saab Vene gaasisektor tegutseda rahumeeli edasi ka olukorras, kus ta sanktsioonide tõttu lääne tehnoloogiat kasutada ei saa? Kuidas mõjutab Kremli otsuseid suur turg Hiinas? Kuidas erinevalt gaasist suudaks naftaembargo mängu kardinaalselt muuta – ning kuidas Eesti praegu moraalselt väga küsitava tankerite teenindusega praegu Vene ekspordile rõõmuga kaasa aitab. Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ siit!
Ajakirja Horisont 1. numbri kaanelooks on ülevaateartikkel maailmast krüptoraha lummuses. Saates on külas artikli autor Ülar Allas Tartu ülikooli teadusarvutuste keskusest, kellelt uurime, milline on krüptoraha kaevandamise mõju keskkonnale; miks on Hiinas krüptoraha illegaalne ja mis saab krüptorahast tulevikus? Saadet juhib Tiiu Rööp.
Krisli Melesk on maailmarändur ja mägironija, kes esimese eesti naisena vallutas 2021. aasta suvel Džomolungma. Igapäevaselt töötab ta aga superjahil, mis on võimaldanud tal pidevalt teel olla ning olla ehk saatesarja enim horisontaalselt ja vertikaalselt maailma näinud külaline. Mägede müstika ja suursugususe avastas ta enda jaoks pärast gümnaasiumi lõpetamist Hiinasse õppima minnes. Kuigi aeg Hiinas jäi planeeritust lühemaks, siis see vormis ja kasvatas teda väga palju selliseks nagu ta tänasel päeval on. Selles saates räägime: Superjahil töötamisest. Emotsionaalsest Džomolungmale jõudmise kogemusest. Kuidas Džomolungma on tippude tipp, millest on saanud rahamasin. Suhtumisest hirmu ja ohtlikkesse olukordadesse. Miks on Krisli jaoks võib-olla kindlasti ei; ei niikuinii ei; jah aga jah? Kuidas mõjub mägedes surnukehade nägemine? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!
Cabernet Franc on viinamari, mida tunneme peamiselt kui nii öelda „vaikiva” osalisena Bordeaux' segust, ent see mari annab ka iseseisvalt kauneid tulemusi. Seekordses veinikoolis tutvustab kuulsat halli kardinali, Prantsusmaa ühte olulisemat viinamarja lähemalt Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni president Kristjan Markii. Ajalooliselt on Cabernet Franc'i kohta leitud üsna intrigeerivaid seoseid. Suuri tegusid on ta teinud peamiselt Bordeaux' piirkonnas, kus on tal juba eelnimetatud, khm, lapsed. Ent üllataval kombel on tal oluline roll ka Baskimaal, kus ta on esivanemaks sellisele marjale nagu Hondarribi Beltza. Aga alustuseks nagu ikka kolm fakti Cabernet Franc viinamarja kohta: 1. Cabernet Franc on esivanem mitmele tuntud sordile. Sageli jääb ta teiste marjade varju, kuivõrd esineb pigem segudes, ent ta on uhke esiisa tuntud sortidele nagu Cabernet Sauvignon, Merlot, Carmenere. Nii et tema rolli ei saa kuidagi alahinnata. 2. Cabernet Franc seostub “Kolme musketäri” raamatuga. Kardinal Richelieu pani selle marja oma valdustesse Loire'i orgu kasvama. 3. Kuigi Bordeaux piirkonnas on Cabernet Franc valdavalt taustajõud, siis ikooniline Château Cheval Blanc on seda sorti kasutanud peamise viinamarjana oma segudes juba pikka aega. Täna on Cabernet Franc tõusmas üha populaarsemaks, kuna pakub nõtkeid, elegantseid veine, millel ka märkimisväärne arengupotentsiaal. Seda Prantsusmaal, Ameerikas ja kaugemalgi. Kasvukeskkondade osas on Cabernet Franc pandlik ja kasvab nii mõõdukalt jahedas kui soojas kliimas. Kliima mõjutab küll oluliselt tema maitseprofiili. Kohtame teda sageli seguveinides, eriti Bordeaux' segudes. Peategelasena leiame teda Prantsusmaal Loire regiooni keskkosas, Chinon, Bourgeuil ja Samur-Champgny külades. Väljaspool Prantsusmaad on Cabernet Franci suured kasvualad näiteks Itaalias, Ungaris, USA läänerannikul, Argentiinas, Uruguais, Tšiilis, Lõuna-Aafrikas. Katsetatakse temaga aga isegi Hiinas ja Kasahstanis. Tema sünonüüme ei kasutata kuigi palju. Kui saab juba pudelile märkida sõna “Cabernet”, on see müügiargument. Ent nimesid jagub sellest hoolimata. Mõned näited: Achéria (Baskimaal), Bidure, Petite Vidure, Bouchet, Breton jt. Iseloomulikud aroomid: kirsid, maasikad, vaarikad, tomatid, paprika. Saates proovisime Cabernet Franc marjast veine: 1. L´Equilibriste, 2020, Château de Parenchère, Bordeaux, Prantsusmaa (Vin Vin Veinipood) 2. Clos de L´Echo, 2013, Couly-Dutheil, Chinon, Loire, Prantsusmaa (Vins de France) 3. Cabernet Franc Russiz Superiore, 2016, Marco Felluga, Collio, Itaalia (Liviko) 4. Cabernet Franc "Frettner", 2016, Weninger, Sopron, Ungari (Wibe OÜ) Põhjalikumalt saab sellest põnevast viinamarjast aga aimu juba saates, kus jutuks on ka söögiga sobitamine. Saate kuulasid sommeljee Kristjan Markii põnevaid jutte saatejuhid Keiu Virro ja Martin Hanson. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!
Anita Smirnova on Eesti näitleja, kes jõudis Hiinas tehtud tähelennu tõttu kodumaise publiku teadvusesse alles viimase paari aasta jooksul. Tallinnas sündinud ja kasvanud Eesti naine on ema kaudu 25% korea päritolu ning isa kaudu vene päritolu, kuid intervjuudes Hiina meediale mainib ta alati oma Eesti päritolu ning peab Eestit oma kodumaaks. Tallinna Humanitaargümnaasiumi lõpetanud Anita otsustas 2011. aastal minna Shanghaisse ja õppida seal turundust ning mandariini keelt. Hiljem näitlejakursustel osalenud eestlanna sattus juhuse tahtel reklaamidesse ning sellest sai alguse tähelend, mis on viinud ta üle veerand miljardi Hiina vaatajani. Esimese viie näitleja-aasta jooksul mängis ta enam kui 25 filmis või sarjas ning pidi muu hulgas õppima keelt, näitlemist ning võitluskunste. Anita esimene suurem töö oli sari “True Color Of Beauty” (2016). Suuremaks läbimurdeks oli aga seriaal “Madhouse”, millel oli 300 miljonit vaatajat. Selles saates räägime: Juurte ja oma päritolu tundmise vajadusest Miks otsustas ta Mustamäelt Shanghaisse kolida Põnevatest kogemustest erinevates Aasia riikides elamisega Ülikooliõpingutest Hiinas Kuidas ta jõudis turundusõpingutest näitlejakutseni Märulifilmides mängimisest ja selleks treenimisest Hiina filmituru erinevustest Hollywoodi ja Bollywoodiga Tuntusest Hiinas ja Eestis Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!
Külas on LHV maakleritegevuse praktikant Jens Veende, kes on elanud ja õppinud Hiinas. Juttu tuleb hariduse olulisusest ja karjäärivõimalustest maailma rahvarohkeimas riigis. Samuti sellest, kuidas läheb hetkel Hiina majandusel, milliseid lahendusi kasutatakse elektriautode kättesaadavamaks muutmisel ja ka mõningadest Hiina börsiettevõtetest. Saadet vedas LHV maakleritegevuse juht Sander Pikkel. Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes riskide ja tingimustega. Foto: Unsplash
Koroonaviirus näitas kogu maailmale kätte selle nõrgad kohad. Suurem kriis seisab alles ees ning seekord on tegemist millegi ennenägematu ning globaalsega, ennustab kullaäri Tavid finantsjuht tänases saates. Ta avab, mis on suures pildis maailma ja majanduses juba pikemat aega valesti. Maailmas tõstab pead inflatsioon ning üks viis end selle eest kaitsta, on investeerida kulda. Kuidas seda teha ning kas eelistada virtuaalset või füüsilist, selgub saatest. Kui muude varade hind on sel aastal kerkinud, siis kullauntsi hind on languses. Martin selgitab, miks see praegu nii on. Juttu tuleb ka Hiinas seoses Evergrandega arenevast kriisist. Kas pankade laenuportfellide tugevus pannakse üle maailma proovile? Martin räägib ka enda investeeringutest avaldab arvamust krüptovaluutade kohta, mida on kulla kõrval samuti viimasel ajal turvasadamaks peetud. Saadet juhib Geeniuse investeerimisportaali vastutav toimetaja Indrek Mäe
Teater Berliinis ja Moskvas, kunst Milanos, suursaadikutöö Somaalias, arvutimängude lastele “oopiumiks” kuulutamine Hiinas, prantsuse diiva Dalida. Neeme Raud. Siin. Laupäevahommikul 9-11ni.
Teater Berliinis ja Moskvas, kunst Milanos, suursaadikutöö Somaalias, arvutimängude lastele “oopiumiks” kuulutamine Hiinas, prantsuse diiva Dalida. Neeme Raud. Siin. Laupäevahommikul 9-11ni.
Jalgrattapalaviku podcastis tuleb sel korral päris palju juttu eksootikast. Külas on 2011. aasta Eesti grupisõidumeister Mart Ojavee, kes aastatel 2010 - 2013 kuulus Aasia profitiimi Champion System. Tallinnast võrsunud rattamees on võidu sõitnud Indias, Singapuris, Malaisias, Kataris, Hiinas, Taiwanis, Jaapanis, Lõuna-Koreas, Omaanis ja kus kõik veel. Käinud ka velotuuril Siberis, kus auhinnaraha jagati kilekottidega. Treeneritel ja kohtunikel läks tuuri käigus nina iga päevaga üha punasemaks. "Maks võis neil saada päris valusa hoopi," lõõbib Ojavee aastaid hiljem. Kuigi üldiselt oli rattasõit fun, tekkis karjääri jooksul korduvalt ka lootusetuse tunnet. Eriti Kalev Chocolate Teami algusaastatel. "2004 ja 2005 oli Poola ikka täielik vormel-1. Käisime mööda Poolat "metslastega" võidu sõitmas ja tekkis lootusetuse tunne. Proovisime nii ja naa, aga löögile ei pääsenud kuidagi," kirjeldab Ojavee. Ridade vahelt annab välja lugeda, et kohalikud sõitsid toona nii lubatud kui keelatud kütusega. Eks edasi saab igaüks juba ise mõtteid mõlgutada... Meenutame ka trekisõidu MK-etappidel käimist, TSIK-i pooleli jätmist, Mäe Rattaklubisse sattumist, kahte maanteesõidu MM-i ja palju muud põnevat. Vestlust veab Ivar Jurtšenko.
Kui oled hirmul, siis kaob ka huvi tee vastu, ütleb Hiina vanasõna. Räägimegi tee kasulikkusest ja rollist Hiinas ja ka 900 miljardit dollarit maksva minevast siiditeest ning sellest, miks Suur Hiina müür kunagi ei lange. Saatejuht Thea Karin.
Kui oled hirmul, siis kaob ka huvi tee vastu, ütleb Hiina vanasõna. Räägimegi tee kasulikkusest ja rollist Hiinas ja ka 900 miljardit dollarit maksva minevast siiditeest ning sellest, miks Suur Hiina müür kunagi ei lange. Saatejuht Thea Karin.
Üle pika pausi on "Istmesoojendus" tagasi - sel korral on teemaks Rimaci ja Bugatti ühinemine, mida pikalt spekuleeritud. Kuidas edeneb VW elektriautode müük Hiinas? Ning mis toimub Eestis ikkagi elektritõuksidega? Proovisõidukogemuseks oli sel korral Hyundai N-autode rajaüritus Audru rajal. Nädala automõte puudutab aga võimsust ja pöördemomenti - mis on nende vahe ning mis määrab mootori iseloomu?
Hiina kompartei 100. Kas kommunismi eri-vormi võidulugu, nagu maailma suurvõimude sekka tõusnud juubeldavas Hiinas väidetakse? Eesti kuumast suvest mitte eriti kaugel käib igapäevaseks muutunud sõda, kus rindele siirduvad hommikul, make-upi tegemise järel ka naisvõitlejad. Kas olümpia vallutab peatselt samalaadselt meeled kui jalgpall praegu? Neeme Raud. Siin. Laupäeval 9-11ni.
Hiina kompartei 100. Kas kommunismi eri-vormi võidulugu, nagu maailma suurvõimude sekka tõusnud juubeldavas Hiinas väidetakse? Eesti kuumast suvest mitte eriti kaugel käib igapäevaseks muutunud sõda, kus rindele siirduvad hommikul, make-upi tegemise järel ka naisvõitlejad. Kas olümpia vallutab peatselt samalaadselt meeled kui jalgpall praegu? Neeme Raud. Siin. Laupäeval 9-11ni.
Tänase saate külaline Mirjam Kruusmaa armastab koos lastega reisida – tema seitsmeaastane tütar on nüüdseks külastanud 43 riiki ning kolmene pisipreili 20 riiki. Nii Mirjam kui tema mees on alati olnud kirglikud reisifanaatikud ning jäädes esimest last ootama, ei soovinud nad liialt paikseks hakata. Selleks ajaks olid neil juba ostetud mitmed lennupiletid (näiteks Peruusse ja Hiinasse) ning loomulikult käidi kõik paigad beebiga läbi. Mirjam on veendumusel, et alla aastase lapsega ongi kõige lihtsam reisida – tema tahab vaid vanemate lähedust ja süüa. Saatekülaline tunnistab, et mida reis edasi, seda vähem ta planeerib ja muretseb. Küll aga on üks asi, mille pärast on ta alati kõige enam muret tundnud: erinevad haigused. Reisides on samas nii mõndagi juhtunud – näiteks Tšiilis ja Mehhikos rööviti nad paljaks ning Indias ja Hiinas seisid kohalikud järjekorras, et saaks heledapäiste lastega pilti teha. Vestlust juhib Liina Metsküla.
"Ta ütles, et teeb kompotti ja õunamahla sisse, aga purke ei ole," meenutab Jüri Kuuskemaa naiste vestlust Kadrioru lossis, mida ta kuulma sattus. "Vaatasin teda ja ütlesin: mina toon sulle purke!" Tänu tühjale taarale abikaasa leidnud kunstiajaloolase Jüri Kuuskemaa peres on suureks sirgunud neli last. Kännule kõige lähemale, nagu Jüri ütleb, on kukkunud kõige noorem käbi. Viimastel aastatel Indias ja Hiinas diplomaadi ja konsulina töötanud poeg Mats Kuuskemaa ongi isaga saates.
Leonid Juzefovitš, „Kõrbe isevalitseja. Roman von Ungern-Sternberg ja aeg, milles ta elas“. Kirjastuselt Postimees. Loeb Rando Tammik. Roman von Ungern-Sternberg (1886–1921) oli baltisaksa aadlisuguvõsa järeltulija, kes pühendas suurema osa oma lühikesest, ent õudu ja hävingut külvanud elust kõrgete ideaalide nimel võitlemisele Kaug-Idas. Pidades end Tšingis-khaani taaskehastuseks, aitas ta luua Mongoolia iseseisvat riiki, kus temast räägitakse lugusid ja legende veel sada aastat pärast surmagi. Ta õppis Tallinnas, teenis tsaariarmees, võitles bolševikega, abiellus Hiina printsessiga ning oli üürikest aega Mongoolia valitseja. Ent mehe, kes ihkas taastada Venemaal tsaarivõimu ja toetas Hiinas keisririiki, reetsid ta enda võitluskaaslased. Miks, selgub tema värvikast, kirjeldamatuid julmusi täis eluloost, mille autor on kirja pannud halastamatu detailitruudusega.
Haide Männamäe, Toomas Tross ja Ivo Tšetõrkin
Haide Männamäe, Toomas Tross, Ivo Tšetõrkin