Podcasts about Peetri

Tsau! Täna teen juttu eestlastest, kes USAs eluaegset vanglakaristust kannavad. Ajas läheme tagasi 35 aastat, aastasse 1988 ja teie ette tuleb väliseestlaste perekond Piirisildade Eesti poiste Peetri ja Tauno lugu. Head kuulamist!Siin saab mulle motivatsioonisüsti anda:https://www.buymeacoffee.com/kurjategijajakaristus?fbclid=PAAabGL1LUeNVJ6uAlp-wz-8ehUzS6lpw70F3lyWb86dtM3q2HPDvOG9qWDvc_aem_AQ0Hqi-4f5_zI_1RoXQmSi44vbSx2VeH8hUJc7ZkO3OlNqD6_2JSu1SianMRFFvsBSo Instagram: @kurjategijajakaristus_podcast E-mail: kurjategijajakaristus@gmail.com Muusika: zapsplat

Professor Mati Laur: "Selline kaotus nagu Narva all, eriti Peetri jaoks, tekitab trotsi ja vimma! Peetril oli võimalus kõik Venemaa ressursid koondada ühel eesmärgil selleks, et armee saaks rootslaste vastu minna. See kõik nõudis raha. Et sõjavägi taastada on vaja raha, et raha saada, on vaja maksureformi, maksude kokku saamiseks on vaja haldussüsteemi muuta jne."

Professor Mati Laur: "Kui me tänapäeval räägime tuumarelvariikidest, siis 17. sajandi puhul on ajaloolased nimetanud püssirohudiktatuure, mis olid Venemaa ja Türgi - väga mahajäänud, väga madala arengutasemega riigid, aga kellel oli suur sõjavägi."

Peeter Peetsalu nimi ei kõla tänapäeval just liiga tuttavalt. Aga 60ndate aastate lõpus kuulus ta tele- ja filmimeeskonda, kes tõi ekraanile menukid nagu "Horoskoop" ja "Mehed ei nuta". Ning mis veel – Vikerraadios aegade parimaks sügislauluks valitud Jaak Joala "Naer" sündis Peetri sõnadele.

Tänase saate külaline Peeter Kormašov räägib oma elust ja tegemistest Berliinis. Peetri elu Berliinis oli kõike muud kui glamuurne – sellesse perioodi mahtus rohkelt sekeldusi! Näiteks jutustab saatekülaline omapärasest põhjusest, mis ta Berliini meelitas; oma sinisilmsusest; meeletutest kodustest pidudest; bordelli tööpakkumisest; kohtu ette sattumisest; kokana töötamisest ja paljust muust. Vestlust juhib Liina Metsküla.

“Kinnisvarajutud” podcasti 80. osas oleme juubelile kohaselt stuudiosse meelitanud ühe investeerimise raskekahurväelase, kui oma lugu räägib ettevõtja ja kinnisvarainvestor Peeter Pärtel. Need kuulajad, kes mingil imelikul kombel veel ei tea, kes Peeter on, saavad rekordpikkusega saate lõpuni kuulates kindlasti väga hea pildi ette, väga palju väärt tarkuseteri ja loodetavasti natuke nalja ka. Saame teada, kuidas Peetri investeerimisteekond Robert Kiyosaki õpetuste ja Cashflow lauamängu kaasabil algas ning kuidas ta jõudis suurte korterite tubadepõhilise üürimiseni. Lahendame ära ka küsimuse, miks Peeter on juba aastaid järgmist majanduslangust oodanud ning mida ta vastab varasemalt ka meie saates kõlanud lausele, et "kui Peeter Pärtel müüb, siis on õige aeg osta". Lahkame ka kuulsat Peetri nutiladude skandaali, kus mõnda aega olid finantsmeedias vastamisi kaks investeerimiskogukonna tuntud nime ehk Peeter Pärtel ja Jaak Roosaare. Lõpetuseks uurime ka Peetri järgmiste suurte plaanide kohta ning saame teada, kuidas on võimalik igal kuulajal mehe veetavates järgmistes projektides osaleda. Siinkohal ka lingid kõigi teemade kohta, mis saatest läbi käisid! * Informatsioon ühisinvesteeringute kohta (saab jätta oma kontaktid): https://balticbusinessinvestments.ee/join/ Ülejäänud on referral lingid, kus Peeter näeb, et te tulite "Kinnisvarajuttude" kaudu! * Edasijõudnud kinnisvarainvestorite kogukond tutvustus: https://ze267.isrefer.com/go/kinnisvara-kogukond/kinnisvarajutud/ * Maksukoolitus: https://ze267.isrefer.com/go/maksukoolitus/kinnisvarajutud/ * Kiirtee enda esimese kinnisvarainvesteeringuni videokoolitus: https://ze267.isrefer.com/go/kinnisvara-esimene/kinnisvarajutud/ * "Kuidas saavutada finantsvabadus kinnisvaraga Eestis" - tasuta videokoolitus: https://ze267.isrefer.com/go/vabadus-kinnisvaraga/kinnisvarajutud/ * Tasuta üürilepingu näidis 2021 eluruumi üürileandjatele: https://ze267.isrefer.com/go/uurileping/kinnisvarajutud/ --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Teamwork is essential for the success of any business organisation. Only when all the teams come together, respecting the value system and culture, does an organisation see success. However, every team has people with varied ideas and motivations. They need to be on the same page with everyone else for the successful execution of a project. However, if they feel lost or need guidance, a powerful tool of systemic team coaching comes to the rescue. Today. We discuss the importance of the same with a leading systemic coach, Ave Peetri. Ave Peetri is an ICC Professional Certified Coach and a certified Systemic Team Coach, enabling the teams to collaborate to work for greater and better results. She has handled the marketing of Coca-Cola in different positions for more than 9 years. Ave talks about the importance of working in a team and, thus, explains the meaning of systemic team coaching. Ave compares the importance of relying on coaching for objective guidance. She feels that unintentional biases of a family member often come in while coaching. She further lays down several parameters for judging if a coach is working for a person or not, emphasizing objectivity as the most critical. --- Support this podcast: https://anchor.fm/tbcy/support

Saatekülalised Tiina Jokinen ja Peeter Vähi. Saatejuht Hardo Pajula. "Ma lendasin Kagu-Aasiasse, kus kohtusin paljude põlisrahvaste maagide ja nõidadega. Meie suhtluse muutis harukordseks asjaolu, et ma ei tulnud nende juurde antropoloogina väljaspoolt, vaid samasuguse maagina nagu nad isegi. Ma kuulusin nende hulka ja seetõttu suhtusid nad minusse heatahtlikult. Nad vaatasid, et: hei! siin on keegi, kes suudab ka omal jõul vaimude ja nähtamatute jõududega ühendusse astuda. Nad kutsusid mind oma koju, vahetasid minuga oma ametisaladusi ja palusid mul osaleda nende tseremooniatel ja tervendamisrituaalidel. Ma läksin sellesse kõigesse päris sügavale sisse. Mul oli väga, väga palju kõhedust tekitavaid kogemusi. Pikaajaline kokkupuude niivõrd kummaliste tegelastega, kõigi nende nõidade, šamaanide ja tervendajatega muutis mu maailmataju radikaalselt." Nii kõneles USA ökoloog David Abram Tähenduse teejuhtide 16. numbrile antud intervjuus "[Kujutlusvõime on taju lõiketera](https://teejuhid.postimees.ee/7435605/hardo-pajula-intervjuu-david-abramiga-kujutlusvoime-on-taju-loiketera#_ga=2.69294608.1431481184.1642833669-1721753289.1642094069)". Tiina Jokineni ja Peeter Vähi väga huvitava dokumentaalsarja "[Ürgne maa Siber](https://jupiter.err.ee/1608098425/urgne-maa-siber)" teine osa kannab pealkirja "Šamaani otsingutel". Meie tänases vestluses üritamegi leida paralleele David Abrami intervjuu ning Peetri ja Tiina Siberi seikluste vahel. Saate fookuses on just nimelt need eelnimetatud "niivõrd kummalised tegelased" ("exceedingly bizarre individuals”). Head uudistamist! H.

"Ma lendasin Kagu-Aasiasse, kus kohtusin paljude põlisrahvaste maagide ja nõidadega. Meie suhtluse muutis harukordseks asjaolu, et ma ei tulnud nende juurde antropoloogina väljaspoolt, vaid samasuguse maagina nagu nad isegi. Ma kuulusin nende hulka ja seetõttu suhtusid nad minusse heatahtlikult. Nad vaatasid, et: hei! siin on keegi, kes suudab ka omal jõul vaimude ja nähtamatute jõududega ühendusse astuda. Nad kutsusid mind oma koju, vahetasid minuga oma ametisaladusi ja palusid mul osaleda nende tseremooniatel ja tervendamisrituaalidel. Ma läksin sellesse kõigesse päris sügavale sisse. Mul oli väga, väga palju kõhedust tekitavaid kogemusi. Pikaajaline kokkupuude niivõrd kummaliste tegelastega, kõigi nende nõidade, šamaanide ja tervendajatega muutis mu maailmataju radikaalselt"Nii kõneles USA ökoloog David Abram Tähenduse teejuhtide 16. numbrile antud intervjuus "Kujutlusvõime on taju lõiketera" [1]. Tiina Jokineni ja Peeter Vähi väga huvitava dokumentaalsarja "Ürgne maa Siber" [2] teine osa kannab pealkirja "Šamaani otsingutel".Meie tänases vestluses üritamegi leida paralleele David Abrami intervjuu ning Peetri ja Tiina Siberi seikluste vahel. Saate fookuses on just nimelt need eelnimetatud "niivõrd kummalised tegelased" ("exceedingly bizarre individuals").Head uudistamist!H.—————————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7435605/hardo-pajula-intervjuu-david-abramiga-kujutlusvoime-on-taju-loiketera#_ga=2.69294608.1431481184.1642833669-1721753289.1642094069[2] https://jupiter.err.ee/1608098425/urgne-maa-siber See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Sel korral kuulatame usumeest, rabi, pastorit, preestrit, tervendajat, imetegijat, prohvet Benjamini, kes igapäevaselt tegutseb Põlva Püha Peetri kirikus. Instagram: instagram.com/podcastarmastusest Facebook: facebook.com/podcastarmastusest Twitter: twitter.com/armastusest Kuula meie Spotify muusikanimekirja.

"Kinoveebi Jututuba" on taskuhääling, kus kino Artis programmijuht Ra Ragnar Novod, Forum Cinemas programmispetsialist Henryk Johan Novod ning kultuurikriitik Raiko Puust võtavad igal nädalal läbi uued filmid ja seriaalid ning ka olulisemad filmiuudised. Alates tänasest on kinodes uus Eesti film „Tulilind”, kutsusime saatesse režissöör Peeter Rebase ja peaosalise ning kaasstsenaristi Tom Priori. Esilinastused on meil juba toimunud, arvustused on ilmunud, seega esmamuljeid on võimalik igal poolt lugeda, kuid siin oli eesmärk minna veidi sügavamale ja detailsemaks. Kuna Tom Prioril polnud stuudios palju aega, siis jagamise saate kaheks – esimene osa on inglise keeles ning peale Tomi lahkumist teeme edasi eesti keeles. Sisukord: 0:00 Peeter Rebase ja Tom Priori intervjuu (inglise keeles) 19:26 Intervjuu Peeter Rebasega (eesti keeles) Saates uurime tegijate käest nende emotsioonide kohta filmi kodumaal näidata ning arutame küsimusi, et kas nad planeerisid filmis muuta peategelane Romaniks, sest ta on keerukam karakter kui Sergei. Kuna film põhineb tõsielulistel ainetel, tahtsime teada, et kas iga moment on tegelikult juhtunud või on nad midagi kunstilistel kaalutustel midagi juurde lisanud. Siit saime teada, et filmi teises pooles kui kaks meest elavad koos ühes korteris, siis tollel ajal keegi ei kahtlustanud midagi, sest sõbrad lihtsalt elavad koos. Filmis on palju asju, millest minnakse kiiresti üle, seega uurime, et miks midagi välja lõigati ja kas on olemas ka mõni teine pikem ja detailsem versioon. Arutame filmi 4,2 miljoni euro suuruse eelarve üle ning kas see summa oli koheselt ka plaanis. Muidugi ei saa vältida Covid-19 muresid ning kuidas juhtus nende idee linastuda koos internetis ja kinos. „Muidugi tavalisel ajal eelistame kino, kuid praegusel ajal on see mõistlikum lahendus.” Tom räägib enda kõige raskemast stseenist filmi juures ning kuidas ta selle jaoks ette valmistas. „Ma teadsin filmimise ajaks iga stseeni nii hästi, et see kõik tundus juba loomulik. Ma harjutasin ja hoidsin asju sees kuni tuli moment kõik välja lasta.”. Tom lisab, et leina näitamise juures nad arutasid küsimuse üle: kuidas võivad erinevad inimesed reageerida kõige lähedasema inimese surma peale. Vastuseks võib olla ka lihtne „Oh!”. Aktsentide ja keele valiku kohta saime teada, et inglise keel oli ainukene valik puhtalt leviku ja võimaliku kassaedu pärast. Aktsentide juures kasutati treenerit, kes inglise keele rääkijad viis vene keele poole ja teised rohkem inglise keele poole, kohtudes kusagil keskel. Peeter Rebane räägib improvisatsioonist, kus valitud asukohad inspireerisid parimaid mõtteid visuaalselt ilusa filmi juures ning kiidab Mait Mäekivi oskuseid. Räägime „Tulilind” alugusest – kuidas jõudis lugu Peetri kätte ning kuidas Peeter kohtus Tom Prioriga, millest tegelikult kõik algas. Tänaseks on film enne meid linastunud ainult festivalidel ning on juba teinud 29 ja 18 festivali on veel ees. Meie küsimuse peale, et kuidas Venemaa kriitikud loo vastu võtsid, saime teada, et seal tehti 93 arvustust, millest 92 negatiivsed. „Siin tuleb eristada, kuidas nad inimesena vastu võtsid ja kuidas nad kirjutasid. Meil oli tükk tegemist, et saada inimesi üldse kirjutama. Seal ei julgeta teemat puudutada.”. Mosvas toimunud festivalil oli 147 teost, millest ainult 2 olid keelatud armastusest ning teine eemaldati enne kui jõudis üldse linastuda. Ideele, et kas see kõik oli seda väärt, Peeter Rebane vastab: „Peale esilinastust fuajees tuli üks ema minu juurde koos oma keskkooliealise pojaga ja....ja see oli seda väärt!”. Täispikas intervjuus räägime huumorist, Eesti teistest näitlejatest, plaanidest edasi levitada ja palju palju muud!

Eesti keeles ilmus üks leedu uuema kirjanduse tähtteoseid: Kristina Sabaliauskaite "Peetri keisrinna". Räägime romaanist, ajaloolisest ja paljuski Eestiga seonduvast taustast ning ka leedu kirjandusest laiemalt. Stuudios on teose tõlkija Tiina Kattel, kunstiajaloolane Aleksandra Murre ja saatejuht Valner Valme.

Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis: https://www.patreon.com/kinnisvarajutud NB! Toetajatele pakume kuulamiseks boonusepisoode ja muud lisamaterjali. OSA #31 "Kinnisvarajutud" podcasti 31. osa on vaieldamatult seni üks meeleolukamaid vestlusi vähemalt osalejatele endile. Loodame, et ka meie kuulajad saavad lisaks huvitavale kinnisvarajutule ka törtsu nalja. Seekordseks külaliseks on laialdase meediataustaga ettevõtja Priit Pedanik, kellel aastate jooksul kokku pandud esinduslik 12 korteriga üüriportfell ning lisaks nipet-näpet teisi investeeringuid. Juba 12-aastasena sõna otseses mõttes kogemata raadioeetrisse sattunud mees tegeles pikalt meediavaldkonnas nii raadios, teles kui välimeedias. Tänaseks arvestatava osa oma ajast Võrumaa metsade vahel paiknev Priit alustas kinnisvarasse investeerimist soovist kindlustada oma pensionipõlve. Tasapisi portfelli üles ehitav mees on valinud enda sihtmärgiks heas asukohas 2-toalised korterid, kus ta ise oleks nõus sees elama. Peamiseks piirkonnaks on kujunenud Peetri alevik ning paar korterit on ka Tallinnas ja Tartus. Ennast oprtunistiks nimetav kinnisvarainvestor on heas mõttes tehingunarkomaan ning on valmis sobiva pakkumise korral kogu oma portfelli maha müüma, et siis uusi objekte jahtima hakata. Kuigi Priidul on senine investeerimisteekond kulgenud ülesmäge, siis räägib ta saates mitmeid humoorikaid seikasid seoses üürnikega. Tähelepanu keskmesse tõuseb üks "nohune" soomlane ja nädala sees meie toetajatele ilmavalgust nägevas boonusosas meenutab Priit, kuidas tema korteris peeti salaja lõbumaja, mistõttu mehel tuli lõpuks politseis tõsiselt aru anda. Saate eel ettevalmistatud küsimused olid sellised: * Alustame sellest, et millega Sa igapäevaselt hetkel tegeled? * Sa oled pikalt figureerinud meedias ning üles ehitanud mitu erinevat edukat ettevõtet (muusikakanal Seitse, Digiekraanid), mille oled ühel hetkel ära müünud. Mis on sellise edu valem? * Sinu viimane "exit" oli aastal 2019. Olen lugenud Sinu viimast kirja Digiekraanidest lahkudes, kus kirjutasid, et võtad nüüd aja maha ja keskendud perele. Kas oled nüüd 2 aastat Võrumaal linnulaulu kuulanud või on tänaseks juba uued projektid käsil? * Millal sai alguse Sinu teekond investorina? * Kas mäletad oma esimest kinnisvara investeeringut? Mis aastal see oli? * Miks üldse kinnisvara kui varaklass? * Kas mäletad oma esimest kinnisvara ostu? Kuidas sellega läks? * Kui suur kinnisvaraportfell Sul hetkel on? * Mis on Sinu lemmikpiirkonnad investorina? Miks? * Kui palju oled kasutanud/kasutad laenuraha? Millised Su põhimõtted laenuraha puhul on, kas võimalikult vähe ja turvaliselt või nii palju kui antakse ja kiire kasv? * Mis tootlusootused Sul üürikorterile on? * Kuidas tunda ära head üürnikku? Kas otsid ise või kasutad maaklerit? * Sul on päris suur portfell. Kas haldad kogu asja ise? * Mis on Sinu kaugem eesmärk investeerimisel? * Mida soovitaksid neile, kes soovivad kinnisvarasse investeerima hakata?

Võrkpalliteemaline taskuhäälingusaade “Kuldne geim” läheb seekord eetrisse tavapärasest veidi varem ehk juba teisipäeval, sest päevakajalisi teemasid, mille üle aru pidada, on rohkesti ja kolmapäevani oodata lihtsalt ei kannata. Saates löövad sarnaselt eelmisele korrale kaasa Tallinna Selveri liikmed Andres Toobal ja Renee Teppan, Tartu Bigbanki peatreener Alar Rikberg ning saatejuht Karl Rinaldo. Saates tuleb muuhulgas juttu järgnevatel teemadel: *Saadet alustatakse järgneva küsimusega: kuidas Selveri meestele 0:3 kaotus Saaremaale maitses? *Tartu Bigbanki võrkpallimeeskond ja -naiskond jagavad saali ja sponsoreid ning tunnevad üksteise edu üle rõõmu. Aga kas sel hooajal on mõni meeskonna mängija ka naiskonnast kedagi välja kutsunud? *Credit24 Eesti meistrivõistlustel selgusid poolfinalistid. Sellega seoses võetakse ette suur eelvaade juba kolmapäeval ja neljapäeval startivate seeriate osas. *Kes on Saaremaa ja Selveri duellis favoriit ning kus asuvad mõlema meeskonna tugevamad ja nõrgemad kohad? *Kas sel hooajal on paremat mängu näidanud Hindrek Pulk või Renee Teppan? *Kas Pärnul üldse tekib Tartu Bigbanki vastu võimalus? Mehed jäävad selles küsimuses eriarvamusele. *Kus võiksid seekord peituda kogenud Avo Keele võimalused? *Alari hooltelt lipsab läbi lause, kus ta avalikustab ühe suvel koondisse pääseva mängija nime. *Naiste Balti liiga finaalturniiri märksõna on emotsioon. Erilised üksikisikute tasandile taanduvad lood teevad suurfavoriidi TalTech/Tradehouse'i triumfi kauniks. *Tartu Ülikool/Bigbank võitis veidi üllatuslikult pronksi. Kas uus peatreener Hendrik Rikand sobib naiskonnale rohkem kui eelmine juhendaja Kristjan Kais? *Karli Alliku ja Netzhoppersi muinasjutt lõppes Saksamaa karikafinaalis. Head esitused annavad lootust, et Allik võib tänavu koondisse naaseda. *Miks jäi Markkus Keel Prantsusmaa kõrgliigamängus Ardo Kreegi koduklubi vastu varumeestepingile? *Meeste Meistrite liiga veerandfinaalid algasid pauguga. Kas Itaalia klubivõrkpalli valitsejad Perugia ja Lube jäävadki poolfinaalist välja? *Alar räägib loo, kuidas Gheorghe Cretu avastas kuus aastat tagasi Poola esiliigast ühe toore talendi, kellest on tänaseks saanud üks maailma paremaid diagonaalründajaid. *4Sport esitleb: kuulajate küsimused võetakse taas ette. Muuhulgas tuleb sõnadega paika panna, kes võidaks turniiri, kui igas meeskonnas mängiks ainult ühe positsiooni mehed (“nurgaründajad vs. “liberod” jne). *Peetril on mure. Ja sellele murele tuleb leida lahendus. Kvartett annab endast parima, kuigi ka sellest ilmselt ei piisa.

Uus lühiformaat – Peeter jagab häid mõtteid üksi. Nii ei pea ootama kuni Peetril ja Joelil on samal ajal, samas kohas, aega maha istuda ja saade salvestada. Saates viidatud Äripäeva artikli leiad siit – Jaak Roosaare ja Peeter Pärteli vahel lahvatas terav tüli Soovid rohkem infot saates räägitud projekti ja tulevaste Peetri kinnisvaraprojektide kohta kuhu […] The post Kinnisvarainvestorina kasvamisest 2021 aastal appeared first on Kinnisvararaadio.

Selles saates teeme tagasivaate neljale aastale – viimane saade oli eetris 2016. Põhiosa saatest räägime kuidas kaasata raha kinnisvara ostuks Peetri miniladude projekti näitel. Soovid rohkem infot saates räägitud projekti ja tulevaste Peetri kinnisvaraprojektide kohta kuhu saad ka ise investeerida? Siis liitu Peetri ettevõtte Baltic Business Investments investorportaaliga siin. Head kuulamist! Peeter ja Joel The post Kinnisvararaadio on tagasi – minilaod ja mida tegime viimase 4 aasta jooksul appeared first on Kinnisvararaadio.

Ettevõtlustöötuba raamatu “Ettevõtlusmüüt” põhjal Sel korral kuuleme läinud suursündmusel InvesteerimisFestival 2019 toimunud ettevõtlustöötuba EstateGuru ja Crowdestate AruteluAlal. Läbinisti kasulikke ja praktilisi nõuanded jagas oma kogemusele tuginedes koolitaja, ettevõtja, kirjastaja ja investor Peeter Pärtel. InvesteerimisFestival toimus mullu juulis viiendat korda, millest võttis kolme päeva jooksul osa üle 680 osaleja, sh ligi 37 esinejat. Kui rohkem säästa ei saa, siis tuleb rohkem teenida. Ainult nii on võimalik kiirendada teekonda finantsilise sõltumatuseni. Siit aga küsimused, mida endalt küsida: ▪️ Kuidas on võimalik suurenda sissetulekut? ▪️ Kuidas teenida 10 000€ käivet kuus? ▪️ Kuidas ehitada ettevõte, mis tagab sulle ka “ettevõtlusvabaduse”? Kõik huvilised saavad tasuta alla laadida osa raamatust, mis annab hea ettevalmistuse Peetri ettevõtlustöötoa kuulamiseks ja vaatamiseks. Lae tasuta osa raamatust alla SIIT: https://ze267.isrefer.com/go/ettevotlusmuut/investeerimisklubi/ Meeskond: - Investeerimisklubi, Investor Toomas Lisaks: - Ühine ka investorite Facebooki grupiga, et osaleda aruteludes ja saada põnevat infot https://www.facebook.com/groups/1591687221066735/ - Investorile kasulikud exceli põhised tööriistad leiad siit: https://investeerimisklubi.ee/tooriistad/ - Kiika, milliseid keskkondi Investeerimisklubi eestvedajad soovitavad: https://investeerimisklubi.ee/investeeri/ - Kui soovid õppida veelgi rohkem varaklasside, börsiaktsiate või ühisrahastuse kohta, siis külasta Investeerimisklubi instituuti: https://investeerimisklubi.ee/instituut/

Peeter Pärtel on investor, kinnisvaraekspert, mitmete ettevõtlusmenukite kirjastaja ning koolitaja. Aastaid tagasi alustas Peeter oma teekonda Robert Kiyosaki raamatutest, Cashflow lauamängust, millest viimase maaletoomine oli üks tema esimesi ettevõtmisi. Sellele on aegade jooksul järgnenud mitmeid edukaid kinnisvarainvesteeringud, tuntud ettevõtlusraamatute, sh “Kõik On Väljamõeldav”, “Miljonäri Kiirtee” ja “Ettevõtlusmüüt” eesti keelde kirjastamine. Lisaks on Peeter tuntud koolitaja kinnisvara ja maksundusega seonduvates teemades. Peeter on öelnud, et tema missioon on eestlaste majandusliku heaolu kasvatamine. Saate esimeses pooles keskendume karjäärivalikutele ja teekonnale ettevõtjaks & investoriks. Vestleme teemadel: - Milline oli algusaegne investeerimis- ja ettevõtlusmaastik? Kuidas erines see tänasest? - Millised olid esimesed investeerimispõhimõtted? Kuidas on need aja jooksul muutunud? Jätkame ettevõtlusega seonduvatel teemadel. Arutleme: - Millistele põhimõtetele ja alustele on Peeter oma tänased ettevõtmised rajanud? - Millised olid Peetri teadlikud tegevused & strateegiad, et kindlustada oma ärisid ning minimeerida väliskeskkonnast tulevaid riske? - Milline on Peetri edasivaatav nägemus ettevõtlus- ja investeerimismaastiku osas? Keskendume investeeringutele ning vestleme täpsemalt: - Millise portfelliga sisenes Peeter tänasesse turuolukorda? - Millised olid peamised õppetunnid ja kogemused möödunud kriisist? Mida tegi Peeter, et tulevikus teha paremini? - Millised on olulised maksunüansid, mida iga investor peaks teadma? Saate võtame kokku praktiliste soovituste ja nõuannetega. Uurime: - Milline on olnud see tegevus/suhtumine/investeering, mis on Peetrile toonud jätkupideva edu? - Millised on tema soovitused kuulajale? Infoväli, millel Peeter aktiivselt silma peal hoiab ja mida kuulajatele soovitab: Peak Prosperity - Chris Martenson (COVID19’ga seonduvad uudised/arengud) Real Estate Radio (kinnisvaraga seonduvad teemad) Rich Dad Radio (kinnisvaraga seonduvad teemad) EKRE - Räägime Asjast (päevakajalised teemad) Meeskond: Marko Oolo, Markus Roogna, Ahti Kaskpeit Leia meid: Kodulehelt: www.investeerimisklubi.ee Facebookis: www.facebook.com/Investeerimisklubi Soundcloudis: https://soundcloud.com/investeerimisklubi Spotifys: https://open.spotify.com/show/3Ieh2yAruJg0iOiW4RaliC Instagramis: www.instagram.com/investeerimisklubi Youtube’s: http://www.youtube.com/c/InvesteerimisklubiEesti Lisaks: Ühine ka investorite Facebooki grupiga: https://www.facebook.com/groups/1591687221066735/ , et osaleda aruteludes ja saada põnevat infot Kiika, milliseid keskkondi Investeerimisklubi eestvedajad soovitavad: https://investeerimisklubi.ee/investeeri/ NB! Kõiki toodud platvorme/tooteid kasutavad Investeerimisklubi eestvedajad ka ise aktiivselt.

Tänane saatekülaline Peeter Liiv on mitme ameti pidaja ehk publitsist, lektor, ajakirjanik ja alternatiivsete liikumiste aktivist. Peeter on Eesti Rohelise Liikumise ja New Age liikumise üks rajajatest. Ühtlasi on ta Spirituaalse Lektooriumi asutajaid ja Teadvuseteaduste Seminari korraldajaid Eestis, mille eesmärk on metafüüsilise mõtte koondamine ja süvendamine. Vaimsete praktikatega alustas ta 1980ndate lõpul, olles transtsendentaalse meditatsiooni ja Silva meelekontrolli meetodi üks “maaletoojaid”. Katsetanud erinevaid joogastiile ja hingamiskunste ning õppinud omal käel Carl Gustav Jungi analüütilist psühholoogiat, Ken Wilberi integraalset psühholoogiat ja Stanislav Grofi „sünnitrauma psühholoogiat”, korraldades neil teemadel loenguid ja arutelusid. Alates 2008. aastast uurinud ja praktiseerinud Mantak Chia taoistliku koolkonna harjutusi seksuaalenergia rakendamiseks. Tutvustanud ja õpetanud Austria bioküberneetiku Gerhard Eggetsbergeri poolt leiututatud PC-treeningut, sünteesides seda teiste energeetilise psühholoogia jm metoodikatega ning korraldanud neil teemadel minimüsteeriume sarjast „Elujõu Saladus”. 2009 aastal alustas Peeter internernetikursustega „Seksuaalsaladused naistele“ ja „Seksuaalsaladused meestele“. Nimekiri, millega mees oma elu jooksul tegelenud on, on tegelikult isegi pikem ja sellest jõuabki ka täna meile saates rääkida. Peeter, tere tulemast podcasti Ausad Mehed. Tegemist on tasulise saatega, kui soovid kuulata tervet episoodi, siis selle leiad suletud Facebooki grupist: www.facebook.com/groups/ausadvestlused/ Ligipääsu saamiseks tuleb sooritada väike tasu järgnevale kontole: IBAN: GB68REVO00997013422585 BIC: REVOGB21 SAAJA: Chris Kala SUMMA: 12€ / kuus SELGITUS: Oma facebooki nimi NB! Swedbank omanikel soovitan sooritada makse läbi arvuti ja valida eraldi välismakse, muidu võib tekkida probleeme kande sooritamisel. Sa asud kuulama podcasti Ausad Mehed, mille eesmärgiks on motiveerida ja inspireerida kuulajaid olemaks rohkem ausam enda vastu ning võtmaks suuremat vastutust enda isikliku elu ees. Lisaks, kui sa tunned, et saade, mida kuulad pakub sulle väärtust, siis too meieni üks sõber, kes võiks saates oleva informatsiooniga resoneeruda. See aitab meil enda ja külaliste sõnumit edasi viia. Ausad Mehed: www.chriskala.com Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala Instagram: www.instagram.com/chriskkala/ Jälgi Peetri tegemisi:

Rupert Sheldrake'i 2014. aastal eesti keeles ilmunud raamatule "Dogmadeta teadus"*, millele oli pühendatud "Tähenduse teejuhtide" 55. vestlusring** koos Toomas Pauli ja Tarmo Soomerega, kirjutas kaaneteksti Peeter Laurits."Teaduslik maailmavaade on kõikehõlmav, sellele toetub kogu me progresseeruv tehnoloogiline tsivilisatsioon. Samas on tänapäeva teadus koormatud suure hulga iganenud dogmaatiliste tõekspidamistega. Lubjastunud uskumused on väga püsivad, need muudavad teaduselu sarnasemaks kirikliku võimuvõitlusega. Rupert Sheldrake on käesolevas teoses ette võtnud materialistliku teaduse põhilised dogmad ehk 10 käsku. Kas mateeria ja energia hulk on alati jääv? Kas mateeria on teadvusetu? Kas mälu salvestub materiaalse jäljena? etc. Ta analüüsib neid sellise põhjalikkusega, nagu tuleks läbi analüüsida mistahes teaduslikke hüpoteese. Sheldrake on järjekindel – ta võtab materialismi kanoonilised põhipostulaadid ette üksteise järel, vaagib argumente, osutab nõrkadele kohtadele ja küsib täpsustavaid lisaküsimusi. Ta ei anna vastuseid ega paku välja alternatiivset maailmavaadet, lihtsalt osutab viimase sajandi teadusavastustele kvantfüüsikast molekulaarbioloogiani, mille valguses need mehhanistlikud postulaadid enam koos ei püsi. Lõpptulemusena jääb materialistlikust katedraalist alles üksnes pentsik kummitus. Nostalgia," kirjutas Peeter raamatu kaanel.Möödunud novembris kutsusin ma Peetri koos Hasso Krulliga stuudiosse, et arutada teist Sheldrake'i raamatut "Mineviku kohalolu"***, mis on Peetrit tema enda sõnul väga inspireerinud. Vestluse alguses pärisingi ma selle põhjuste kohta. "Sa küsisid, miks ta mind inspireeris," vastas Peeter (8. minut), "aga sellepärast, et need küsimused on mul olnud lapsepõlvest saadik üleval. Linnas ei olnud need lihtsalt nii aktuaalsed, kohe kui ma metsa kolisin – see Kütioru elamine oli mul ikka kohe päris keset metsa –, siis aktualiseerusid nad veel rohkem, veel täpsemini. Sheldrake aitas mul nendele probleemidele ja küsimustele leida veel täpsemaid küsimusi."Saate pealkiri – olgu siinkohal märgitud, et tsibiputin tähendab võru keeles elementaarosakest**** – tuleb vestluse lõpuosast, kui jutt kandus materialismi piirdele (108. minut). "Minul tekib vaimu ja mateeria vastandamisega see probleem," selgitas Hasso, "et kui me liigume nende päris vaimsete asjade juurest natuke vähem vaimsete juurde ja sealt veel edasi vähem ja vähem vaimsete asjade juurde, siis me peaksime ju ühel hetkel jõudma päris puhta mateeriani välja. Aga seal toimub ikkagi igal pool mingi liikumine, tundub, et seal on juba ka mingi intelligentsus olemas. Selge see, et seal taga toimub ikka midagi veel ja veel – see on nagu mingi suur kosmiline tants. Kus tuleb siis see koht, kus vaimu enam ei ole, kus on see koht, kust me leiame ainult palja mateeria. Ma kahtlustan, et seda kohta ei tulegi."Pärast seda tõdemust tõmbasimegi vestlusele õige pea joone alla.Head õhtut!H.----------------------* https://www.rahvaraamat.ee/p/dogmadeta-teadus/618635/en?isbn=9789949945795** https://www.youtube.com/watch?v=N8WBeR7hu94&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=38*** https://www.amazon.com/Presence-Past-Morphic-Resonance-Memory/dp/1594774617/ref=sr_1_1?keywords=Sheldrake+presence+of+the+past&qid=1580152749&sr=8-1**** https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Tsibiputin See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Petseri Peetri kirikus peetakse jätkuvalt eestikeelseid luterlikke jumalateenistusi, olgu kohal kas või üks inimene.

Petseri Peetri kirikus peetakse jätkuvalt eestikeelseid luterlikke jumalateenistusi, olgu kohal kas või üks inimene.

Kuigi võimuliidu püsimine näib muud teemad seljatanud olevat, käib näiteks apteegireformi asjus Toompeal erakondade tihe kohtumine nii Suure Peetri kui Väikse Peetri leivakoti omanikega.

Kuigi võimuliidu püsimine näib muud teemad seljatanud olevat, käib näiteks apteegireformi asjus Toompeal erakondade tihe kohtumine nii Suure Peetri kui Väikse Peetri leivakoti omanikega.

Selle vestluse lükkas käima tsitaat Roger Scrutoni raamatust "Tolad, petised ja tülinorijad"*: "Ma pean Foucault'd uusvasakpoolsete juhtivaks mõtlejaks, aga siinkohal tuleb rõhutada, et tema poliitiline positsioon aastatega muutus ja ta lükkas igasuguse mugava sildi alati rõõmuga tagasi. Erinevalt Sartre'ist oli ta kommunismi kriitik (olgugi et kuni oma viimase eluaastateni võrdlemisi summutatud kriitik). Sellest hoolimata oli ta Sartre'i ürituse jätkajate hulgas kõige mõjuvõimsam ja ambitsioonikam. Ta pühendas oma töö kodanluse paljastamisele ja tahtis näidata, et kõik tsiviilühiskonda vormivad loomulikuks peetud jõud on lõppude lõpuks taandatavad domineerimise viisideks."Saate alguses uurisingi ma oma jutukaaslastelt – kelleks seekord olid Peeter Espak ja Mihkel Kunnus –, mis mõtted neil kõigepealt Foucault' nimega seonduvad. Mihkli vastusest (10. minut) koorus välja vestlusringi pealkiri: "Foucault oli ülim loomulikkuse lammutaja. Ta rakendas kogu oma geniaalsuse ja kire selleks, et näidata: kõik see, mida me oleme kultuuris pidanud loomulikuks, on tegelikult juhuslik, sattumuslik, konstrueeritud. Tema põhipaatos on see, et miski ei ole ideoloogia-, võimu- ja kultuuriülene."Järgmises plokis (alates 17. minutist) üritasin meie vasakpoolsete kriitikute mõjul kõrvutada marksismi ja postmodernismi, mille ühte patta panemist on meile sellest leerist sageli – ja mitte alati täiesti põhjusetult – ette heidetud. Põgusalt tuli jutuks ka Frankfurdi koolkond.Marksismist on minu saatekülaliste sõnul pärit Foucault' võitlev hoiak – filosoofia ei pea mitte maailma üle meelisklema, vaid seda muutma – ja eliidivastasus. Mulle meeldis siin eriti Mihkli sõnastatud mõte (23. minut), et Marx nihutab pärispatu inimesest institutsioonidesse. Teise ismiga läks vaevalisemalt, mis pole ka ime, sest laialivalguvamat mõistet kui postmodernism annab otsida. Nii on seda peetud (33. minut) järelmodernismiks, vastumodernismiks, hiliskapitalismiks, postindustriaalseks tarbimisühiskonnaks, transnatsionaalseks kapitalismiks ja – üllatus, üllatus – modernismile järgnevaks ajalooliseks perioodiks. Üldiselt on postmodernismi üheks defineerivaks tunnuseks peetud vastumeelsust "suurte lugude" vastu. Seetõttu on huvitav, et Peeter nimetas (38. minut) postmodernismi ennast uueks suureks narratiiviks, "peaaegu sama kõikehõlmavaks nagu islam". Sellega võib nõustuda või mitte, aga postmodernismi arvukate harude ühisest spirituaalsest allhoovusest on tõepoolest raske mööda vaadata. See käib eriti meie saate kangelase kohta, kelles mina hakkasin selle vestluse käigus üha enam nägema iseäralikku sekulaarset müstikut (54. minut). Sellest saateosast jäi mulle kõrva ka Mihkli tsiteeritud Fanny de Sivers, kes on võtnud kenasti kokku postmodernistlikku iroonilise muige vennaskonda defineeriva hoiaku: "see on ohjeldamatu lugupidamine enda üleoleku ja tubliduse vastu" (42. minut).Frankfurdi koolkonna käsitlemiseks meil eriti aega ei jäänud, edasist tähelepanu vääriva märksõnana jäi meelde "kriitiline teooria". Kirja sai ka Mihkli mõte (57. minut), et Frankfurdi koolkond on sama suundumuse, mida Prantsusmaal esindasid Foucault, Derrida, Lacan jne, peegeldus saksakeelses kultuuriruumis.Saate teises osas (nii alates 64. minutist) keskendusime teemale "Kogu maa seksualiseerimine", milles Foucault'l on minu arvates olnud keskne roll. Ma kasutasin kord ühe oma loo** tunnuspildina fotot, kus üksteise kõrval lehvisid rõõmsalt meile hästi tuntud sirbi ja vasaraga punane plagu ning viimasel ajal siinmailgi järjest enam tuntust kogunud vikerkaarelipp. Mind huvitaski selles plokis eelkõige küsimus nende kahe sümboli sugulusest."Ilma temata sellist asja nagu praegu on, kohe kindlasti ei oleks," haakus selle teemaga Peeter (81. minut). Peetri sõnul lõi just Foucault teoreetilise mudeli, mis võimaldab käsitleda inimese sugu või seksuaalsust kapitalistliku ühiskonna rõhumisinstrumendina. See arutlus päädis peagi (89. minut) sõnaühendiga "üldine diskursiivne erutus", mis sobib minu arvates võrdlemisi hästi Foucault' ja teiste prantsuse pahempoolsete lobamokkade esindatud vaimusuuna lipukirjaks. Manasõnad ja loitsud – kõik need "diskursused", "totaliseeritud totalisatsioonid" ja "detotaliseeritud totaalsused" – peavad meid lõpuks liigendatud reaalsest maailmast välja juhatama süütusse ürgühtsusesse, mida on lääne traditsioonis ihalenud kõik müstikud juba alates Parmenidesest.Selle järelduse juures annan ma saatesõna lõpuks sõnajärje üle jälle Roger Scrutonile: "ja kui ma lugesin tema viimaseid töid, tikkus mulle aina pähe mõte, et Foucault' sõjakas vasakpoolsus ei olnud mitte reaalsuse kriitika, vaid tema kaitse selle vastu, soovimatus tunnistada, et vaatamata kõikidele oma puudustele on loomulikkus kõik, mis meil on."Head kuulamist!Hardo------------* https://www.apollo.ee/tolad-petised-j...** http://www.burke.ee/2017/09/19/hardo-... See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Peeter Kormašov on koma teist elus kogenud. Ta on elanud Berliinis, teinud põrguvahetusi Šveitsi ja Austraalia köökides, sõudnud mööda Norra mägijärve värske kalmaari järele, hinganud sisse California kuumust ja ometi on tema südamesadam meie väike Eestimaa, kus ta Võrumaa metsade vahel ennast laeb. Peeter kirjutas oma seiklustest ja mõtetest ka ahjusooja raamatu, mille pealkiri on praegu veel lahtine. Räägime sellest, mis on Berliini x-faktor, miks kokatöö pole kõigile, kuidas elu ulatab sulle käe, kui sa riskid, ja miks on nii tähtis see, et kusagil oleks su kodusadam. Peetri sulest ilmunud raamat „Ilma vaseliinita ehk 11 kuud seiklust“ on saadaval kõigis suuremates raamatupoodides. Ja Peeter on kindlasti üks mu lemmikkülalisi. Head kuulamist!  

Tartu Luterliku Peetri Kooli direktor Tarvo Siilaberg ja õppealajuhataja Külvi Teder räägivad kooli taasasutamisest, traditsioonidest, väärtustest ja uuendustest. Põnevad algatused nagu nädalalõpu lasteaed, kodusõppe nädal, koduõpe, varajane saksa keele õpe ning meediaõpe on teemad, mida tasub kaaluda ehk teistelgi koolidel. "Õpime koos" Instagram www.instagram.com/opimekoos Facebook www.facebook.com/opimekoos YouTube https://bit.ly/2vhnc31 Podcastid https://podcastid.ee/taskuhaalingud/haridus/opime-koos/ Kui soovid taskuhäälingut “Õpime koos” toetada, siis täname sind annetuse eest MTÜ Tartu Loomemaja arveldusarve kontole EE437700771002831014 Saates “Õpime koos” esitatud seisukohad ei pruugi ühtida Tartu Veeriku Kooli ega Tartu Forseliuse Kooli seisukohtadega.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Cleveroni müügi- ja teeninduse divisjoni juht Sten Argos. Sten on  eelnevalt töötanud erinevates Eesti suurettevõtetes nagu Omniva, Eesti Energia, Starman, EMT, SEB ja omab seeläbi kuhjaga mitmekülgset juhtimiskogemust. Sten avab oma nägemust, mida ta juhtimise juures oluliseks peab, samuti räägime mõned isiklikud lood tema juhiks kujunemise teelt ning lisaks viskame sekka ka mõned juhtimise tarkuseterad, mida hea kõrva taha panna. “Starmanis sain ma esimest korda ka päris nö juhi rolli, st siis inimeste juhi rolli. Eelnevalt olin ma küll protsesse juhtinud ja valdkonna eest vastutanud, kuid spetsialistist inimeste juhiks – sel ajal oli selle ametirolli nimi vist lausa teenindusdirektor – sain ma Peeter Kerni tiimis Starmanis. Ma mäletan nii hästi seda hetke, kui ma just algava juhina tahtsin muljet avaldada ja kaardistasin ära tohutu probleemide hunniku. Läksin siis Peetri juurde ja ütlesin, et näed selline olukord meil, et siin on nii palju asju jumala valesti; ise sealjuures olin nii rahul, et ma sain sellise suure tööga hakkama. Ta nentis selle peale lihtsalt, et ‘no jah – ja edasi?’ Rohkem ta ei öelnudki midagi. Mina siis selle peale, et ‘no vaata, millise suure töö ma ära tegin!’ Tema aga seevastu: ‘no jaa, aga lahendus?!’ Ja ma nii selgelt mäletan seda emotsiooni, kus mina võidurõõmsalt läksin esitlema oma suurepärast töövõitu, samas juht nentis seepeale, et tore küll, aga mis nüüd edasi? Sellest sain ma väga selge õppetunni, et mina uue juhina ei peaks lauale tooma mitte ainult probleemide rägastiku, vaid ka omapoolse nägemuse lahendustest. Ma tegin ainult pool tööd ära, raskem osa ju oli veel alles läbi mõtlemata. See on selline seik, mis mulle juhiks kujunemise teel on meelde jäänud. Probleemide väljatoomisest on ainuüksi vähe, vaja on ka lahendusi.” – Sten Argos Kuulake ikka …

Peeter Marvet on eesti IT-spetsialist, internetiaktivist ja ajakirjanik. Marvet on juhtinud tele- ja raadiosaateid, sealhulgas “Tehnokratt” ja “Püramiidi tipus.” Peeter on kirjutanud arvukalt IT-kolumne ja jaganud IT-kommentaare Eesti ajakirjanduses. Kutsusin Peetri saatesse, et rääkida küberturvalisusest. Saatemärkmed: Peetri esimesed kogemused IT-ga [1:34]Küberkuritegevuse juured ja põhjused [8:15]Küberkuritegevuse poolt tekitatud kahju [16:30]Cambridge Analytica andmete skandaal [23:18]GDPR – isikuandmete kaitse üldmäärus [27:40]Küberkuriteo avastamise keerukus [28:43]Panama paberite kaasus [35:13]Inimfaktor küberturvalisuse juures [41:48]Organiseeritud pahavara tootmine ja levitamine – Stuxnet [47:34]NSA, EternalBlue, Wannacry [56:05]2007 aasta küberrünnakud Eesti vastu [1:01:26]Eesti riigi backup [1:07:04]Eesti valmisolek oma infosüsteeme kaitsta [1:13:06]Küberhügieen ettevõtte ja indiviidi tasandil [1:23:24]Lõpuküsimus [1:41:01] Viited: Hacker ExperienceClarified SecurityNotPetyaIBM’i CEO Ginny Rometty – “Cyber crime is the greatest threat to every company in the world” Three Laws of RoboticsHave I been pwnedStuxnetThe Shadow Brokers2007 aasta küberrünnakud Eesti vastuTallinn Manual – kübersõdade pidamise põhimõtted“Eesti teeb endast koopia ja saadab selle Luksemburgi”OWASP Juice Shop See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Miniturniiri 15. hooaja avapaugu annab Tartu Luterliku Peetri Kooli 6. klassi võistkond koosseisus: Robyn Artis, Adeliine Lail, Eva-Maria Vaikmäe, Mihkel Pennar ja Kristjan Ott Rohejärv. Mängu juhib jätkuvalt heatujuline Ivo Linna. Saate salvestas Merlin Kontus, toimetas Kadri Tiisel.

Miniturniiri 15. hooaja avapaugu annab Tartu Luterliku Peetri Kooli 6. klassi võistkond koosseisus: Robyn Artis, Adeliine Lail, Eva-Maria Vaikmäe, Mihkel Pennar ja Kristjan Ott Rohejärv. Mängu juhib jätkuvalt heatujuline Ivo Linna. Saate salvestas Merlin Kontus, toimetas Kadri Tiisel.

Uue sarja avasaates kohtume tunnustatud helilooja Peeter Vähiga. Mees, kes lisaks heliloomingule on haaratud ka budismist, fotograafiast, festivalide korraldamisest ... ja rändamisest. Just viimane on Peetri eriti kuulsaks teinud, kuna rändudest on sündinud mitmeid harivaid telesaateid.

Uue sarja avasaates kohtume tunnustatud helilooja Peeter Vähiga. Mees, kes lisaks heliloomingule on haaratud ka budismist, fotograafiast, festivalide korraldamisest ... ja rändamisest. Just viimane on Peetri eriti kuulsaks teinud, kuna rändudest on sündinud mitmeid harivaid telesaateid.

Tartu Luterlik Peetri Kool, 3 Miniturniiri 15.

Tartu Luterlik Peetri Kool, 3 Miniturniiri 15.

Tartu Luterlik Peetri Kool, 3 Miniturniiri 15.

Tartu Luterlik Peetri Kool, 3 Miniturniiri 15.

Miniturniiri 15. hooaja avapaugu annab Tartu Luterliku Peetri Kooli 6. klassi võistkond koosseisus: Robyn Artis, Adeliine Lail, Eva-Maria Vaikmäe, Mihkel Pennar ja Kristjan Ott Rohejärv. Mängu juhib jätkuvalt heatujuline Ivo Linna.

Miniturniiri 15. hooaja avapaugu annab Tartu Luterliku Peetri Kooli 6. klassi võistkond koosseisus: Robyn Artis, Adeliine Lail, Eva-Maria Vaikmäe, Mihkel Pennar ja Kristjan Ott Rohejärv. Mängu juhib jätkuvalt heatujuline Ivo Linna.

Miniturniiri 15. hooaja avapaugu annab Tartu Luterliku Peetri Kooli 6. klassi võistkond koosseisus: Robyn Artis, Adeliine Lail, Eva-Maria Vaikmäe, Mihkel Pennar ja Kristjan Ott Rohejärv. Mängu juhib jätkuvalt heatujuline Ivo Linna.

Miniturniiri 15. hooaja avapaugu annab Tartu Luterliku Peetri Kooli 6. klassi võistkond koosseisus: Robyn Artis, Adeliine Lail, Eva-Maria Vaikmäe, Mihkel Pennar ja Kristjan Ott Rohejärv. Mängu juhib jätkuvalt heatujuline Ivo Linna.

"Miniturniiri" märtsikuu saadetes murravad oma päid Peetri lasteaed-põhikooli õpilased: Villem Scheler, Mattis Marcinkevicz, Karmel Eliise Sööt, Emma Juhansoo ja Ekke-Emil Kangur. Saadet juhib Ivo Linna. Kuula igal laupäeval kell 9.45 ja kordusena kell 18.30. Saated salvestab Vivika Ludvig, toimetab Kadri Tiisel.

"Miniturniiri" märtsikuu saadetes murravad oma päid Peetri lasteaed-põhikooli õpilased: Villem Scheler, Mattis Marcinkevicz, Karmel Eliise Sööt, Emma Juhansoo ja Ekke-Emil Kangur. Saadet juhib Ivo Linna. Kuula igal laupäeval kell 9.45 ja kordusena kell 18.30. Saated salvestab Vivika Ludvig, toimetab Kadri Tiisel.

"Miniturniiri" märtsikuu saadetes murravad oma päid Peetri lasteaed-põhikooli õpilased: Villem Scheler, Mattis Marcinkevicz, Karmel Eliise Sööt, Emma Juhansoo ja Ekke-Emil Kangur. Saadet juhib Ivo Linna. Kuula igal laupäeval kell 9.45 ja kordusena kell 18.30. Saated salvestab Vivika Ludvig, toimetab Kadri Tiisel.

"Miniturniiri" märtsikuu saadetes murravad oma päid Peetri lasteaed-põhikooli õpilased: Villem Scheler, Mattis Marcinkevicz, Karmel Eliise Sööt, Emma Juhansoo ja Ekke-Emil Kangur. Saadet juhib Ivo Linna. Kuula igal laupäeval kell 9.45 ja kordusena kell 18.30. Saated salvestab Vivika Ludvig, toimetab Kadri Tiisel.

"Miniturniiri" märtsikuu saadetes murravad oma päid Peetri lasteaed-põhikooli õpilased: Villem Scheler, Mattis Marcinkevicz, Karmel Eliise Sööt, Emma Juhansoo ja Ekke-Emil Kangur. Saadet juhib Ivo Linna. Kuula igal laupäeval kell 9.45 ja kordusena kell 18.30. Saated salvestab Vivika Ludvig, toimetab Kadri Tiisel.

    How do you know where to focus your marketing efforts on? In this episode of Enlightened Entrepreneur Podcast, marketing expert Ave Peetri talks about key marketing skills every business owner needs to have and develop in order to achieve their goals on marketing. Eve helps business owners figure out who their ideal client is, what is the message that the ideal client wants to hear from them, how to come up with that message, and how to build their marketing pipeline.     Key Questions Asked: What can Ave say about marketing and what marketing suggestions would she give to business owners who are getting started? How does Eve know who is the right person for her to work with? What are the skills that every business owner needs when it comes to business marketing? You mentioned something about networking, what do you think stops most people who had something of value to go into this networking and meeting people? What’s the perfect mindset when it comes to marketing your business? During those early days, what challenges did Eve meet that other business owner might also be facing? Knowing what she knows now, what would Eve do differently?     Highlights of Lessons Learned:  There are a lot of misconceptions about marketing. Most often, people assume that they need to be a certain type of person to do marketing – something that Eve explained to not is true. When it comes to marketing, the first thing to do is to figure out who is your ideal client. So really figure out who you love working with, who would most appreciate your service for exactly the reason you are who you are and find out all you can about your ideal clients. Once you are really clear about who you’re talking to and what you tell them, the next thing to do is just get out there and carry out your plans. Networking is mainly about meeting people and developing relationships and people are far more interested in getting to know what you are doing when you go out there to find out more about what they’re doing. One of the challenges that Eve had to overcome was not being exactly sure who she wants to work at the beginning. Marketing from the place of who you are is the most powerful form of marketing.

"Miniturniiri" märtsikuu saadetes murravad oma päid Peetri lasteaed-põhikooli õpilased: Villem Scheler, Mattis Marcinkevicz, Karmel Eliise Sööt, Emma Juhansoo ja Ekke-Emil Kangur. Saadet juhib Ivo Linna. Kuula igal laupäeval kell 9.45 ja kordusena kell 18.30. Saated salvestab Vivika Ludvig, toimetab Kadri Tiisel.

"Miniturniiri" märtsikuu saadetes murravad oma päid Peetri lasteaed-põhikooli õpilased: Villem Scheler, Mattis Marcinkevicz, Karmel Eliise Sööt, Emma Juhansoo ja Ekke-Emil Kangur. Saadet juhib Ivo Linna. Kuula igal laupäeval kell 9.45 ja kordusena kell 18.30. Saated salvestab Vivika Ludvig, toimetab Kadri Tiisel.

"Miniturniiri" märtsikuu saadetes murravad oma päid Peetri lasteaed-põhikooli õpilased: Villem Scheler, Mattis Marcinkevicz, Karmel Eliise Sööt, Emma Juhansoo ja Ekke-Emil Kangur. Saadet juhib Ivo Linna. Kuula igal laupäeval kell 9.45 ja kordusena kell 18.30. Saated salvestab Vivika Ludvig, toimetab Kadri Tiisel.

Meil oli hea meel kutsuda Investeerimisklubisse koolitaja, kinnisvarainvestor, ettevõtja, raamatu "Miljonäri Kiirtee" sisuline toimetaja ja eestikeelse tõlke kirjastaja ning meie kauaaegne auliige Peeter Pärtel. 2015 aasta mais luges Peeter end oravarattast väljas olevaks ning sealt edasi on keskendunud kinnisvarateemaliste videokoolituste pakkumisele. Peetri missioon on tõsta eestlaste majanduslikku heaolu, sest ainult finantsiliselt vabana on inimesed tõeliselt vabad. Arutame koos Peeter Pärteliga teemadel: - Kuidas jõudis Peeter selle raamatuni? - Mida on ta raamatust õppinud ja praktiseerinud? - Kuidas defineerida rikkust? - Kas on olemas rikkaks saamise kiirtee (alla 10 aasta)? Ja kuidas see erineb tavalisest 40-aastasest teekonnast mida tavaliselt soovitatakse. - Mida soovitab Peeter kõigile lugejatele? Aeg: 23. oktoober, 2017 Koht: Bliss Maja, 3. korrus. Mustamäe tee 17, Tallinn Leia meid: Kodulehelt - http://www.investeerimisklubi.ee Facebookis - http://www.facebook.com/Investeerimisklubi Instagramis - http://www.instagram.com/investeerimisklubi

Peeter Pärtel on reeglina tuntud kui kinnisvarainvestor ja kinnisvarakoolitaja. Selles saates räägime aga ühest Peetri teisest “hobist” ehk raamatute kirjastamisest ning värskelt valmivast raamatust “Miljonäri kiirtee”. Kuna teema ja raamat on huvitavad, siis võtsime selle üsna pikalt ette ja tegime korduvalt väikseid kõrvalpõikeid, mis loodetavasti on ka sinu jaoks mõtteainet andvad. Intervjuus räägime, mis vahe on jalakäija kõnniteel, aeglasel teel ja kiirteel ning kuidas neil liikuvate inimeste mõtteviisid erinevad. Kui soovid raamatu tasuta osa lugeda ja/või seda omale ettetellimishinnaga soodsamalt soetada, siis saad seda teha siin. Lisaks on võimalik kuulda Peeter Pärteli mõtteid nii raamatu ja ettevõtluse kui ka kinnisvarasse investeerimise kohta tuleval Alustava investori koolitusel. Arutelu RahaFoorumi Facebooki grupis leiad, kui otsid #RR055 Mainitud ressursid ja lingid leiad: http://rahafoorum.ee/rr055

Eestlastel oli Kanadas Alberta provintsis oma kirik juba 19. sajandi lõpus. Kogudustest, kirikutest ja väljapaistvatest kirikuõpetajatest Kanadas; Toronto Peetri kogudusest ja Peetri kirikust – killukesest Eestist keset Kanada suurimat linna, räägib sajandas saates sarjast "Eestlased maailmas" Toronto Peetri koguduse õpetaja Mart Salumäe. Foto: Kiriku pühitsemise päev 25.sept.1955.

Eestlastel oli Kanadas Alberta provintsis oma kirik juba 19. sajandi lõpus. Kogudustest, kirikutest ja väljapaistvatest kirikuõpetajatest Kanadas; Toronto Peetri kogudusest ja Peetri kirikust – killukesest Eestist keset Kanada suurimat linna, räägib sajandas saates sarjast "Eestlased maailmas" Toronto Peetri koguduse õpetaja Mart Salumäe. Foto: Kiriku pühitsemise päev 25.sept.1955.

Lõputult imetletud ja muidugi imetlust vääriv Vatikani Püha Peetri kirik ei olegi tegelikult katoliikliku maailma tähtsaim pühamu. Läänemaailma kõige vanemaks kirikuks peetakse Püha Johannese Lateraani basiilikat. Oli aasta 311, kui keiser Constantinus I annetas Appia teele juhtiva linnavärava lähedal seisnud Lateraani palee Rooma piiskopile.Sellest peale tekkis just siia Rooma ristiusu keskus, Rooma katedraal ning Rooma piiskopi ja paavsti residents.

Lõputult imetletud ja muidugi imetlust vääriv Vatikani Püha Peetri kirik ei olegi tegelikult katoliikliku maailma tähtsaim pühamu. Läänemaailma kõige vanemaks kirikuks peetakse Püha Johannese Lateraani basiilikat. Oli aasta 311, kui keiser Constantinus I annetas Appia teele juhtiva linnavärava lähedal seisnud Lateraani palee Rooma piiskopile.Sellest peale tekkis just siia Rooma ristiusu keskus, Rooma katedraal ning Rooma piiskopi ja paavsti residents.

Tänases saates räägivad Peeter ja Joel oma praegustest tegemistest. Kuula ja saa teada mis ja miks on toimunud. Head kuulamist! Peeter ja Joel

Tänases saates räägivad Peeter ja Joel oma praegustest tegemistest. Kuula ja saa teada mis ja miks on toimunud. Head kuulamist! Peeter ja Joel The post Saade Peetri ja Joeli tegemistest appeared first on Kinnisvararaadio.

Lõpuks ometi uus saade – seekord buumi erisaade. Joeli, Peetri, ja külalisesineja Toomase arvates on Eesti kinnisvaraturul käimas uus buum. Seega igati ajakohane on teha saade buumist. Kuula mida mehed arvavad olukorrast, ja kuidas see erineb eelimsest buumist. Head kuulamist! Peeter ja Joel

Lõpuks ometi uus saade – seekord buumi erisaade. Joeli, Peetri, ja külalisesineja Toomase arvates on Eesti kinnisvaraturul käimas uus buum. Seega igati ajakohane on teha saade buumist. Kuula mida mehed arvavad olukorrast, ja kuidas see erineb eelimsest buumist. Head kuulamist! Peeter ja Joel The post Buumi erisaade appeared first on Kinnisvararaadio.

Peetri kiriku suurremont ja uus tornikell,Antoniuse Õue suvehooaeg ning rahvusvaheline noorteprojekt. (Madis Ligi)

Tallinnas lõppes HELCOMi ehk Läänemere merekeskkonna kaitse konventsiooni merereostuse töögrupi istung. Neil päevil antakse tellijale üle esimene Eestis ehitatud keemiatanker. Rahvusvahelise arhitektuurikonkursi väljakuulutamisega Tallinna rannaalale Patarei vanglast Peetri sadamani on Meremuuseumil Lennusadamaga suured plaanid. Saatejuht on Hubert Veldermann. (Hubert Veldermann)

Sellel nädalal toimus Eesti mereteadlaste nn. suurkogu. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi 15. aastapäeva konverentsil pealkirja all ³Eesti mereteadus 2007² kuulati 20 põhjapanevat ettekannet meie mereteadlaste töödest. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts kuulutab riigihanke korras välja rahvusvahelise arhitektide konkursi Tallinna mereäärse maa-ala Patarei vanglast kuni Peetri sadamani väljaarendamise projekti saamiseks, tingliku pealkirjaga ³Lennusadam.² Merekultuuri aegumatu tarkus ja võlu. Saatejuht on Hubert Veldermann. (Hubert Veldermann)

Toompeal Kaubandustööstuskoja Peetri saalis toimus merenduse ümarlaud teemal ³Laevad Eesti lipu alla.² Mere keskonnaseire satelliitide abil kindlustab nüüdsest Eesti Piirivalvele Läänemere ja Soome lahe merereostuse kiire avastamise. Jahtkapten Margus Zahharov võttis oma meeskonnaga osa ümber Euroopa regatist. Saatejuht on Hubert Veldermann. (Hubert Veldermann)