Podcasts about prantsusmaal

Seekord tuleb juttu olulistest sündmustes maailmas, mis leidsid aset aastatel 1968/69, näiteks üliõpilaste rahutustest Prantsusmaal või inimese jõudmisest Kuule.

Seekord tuleb juttu olulistest sündmustes maailmas, mis leidsid aset aastatel 1968/69, näiteks üliõpilaste rahutustest Prantsusmaal või inimese jõudmisest Kuule.

Saates võtame teemaks uued kaamerad, mis salamisi Tallinnasse on ilmunud. Mida need pildistavad ja mis saab edasi? Lisaks kurdame natuke autoomaniku raske elu üle, mis nõuab rohkelt raha. Kas ka elektriautoga? Sõiduproovis on uus täiselektriline Renault 5, millega Tarmo käis Prantsusmaal sõitmas ja jagab esimesi muljeid. Retrot hästi teha on päris keeruline. Kas Renault sai hakkama ning kuidas on sõiduomadused? Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.

Kärpekirveid veel ei paista, aga kärpekäärid juba natukene välguvad. Hindame seniseid kärpeotsuseid ja jätkame ettevõtete maksustamise ideekonkursiga. Mõõdame ka parteide reitinguid ja tegeleme sammastega. Näpu paneme peale poliitikale Prantsusmaal ja valimistele Ida-Saksas. Saates löövad kaasa Tarmo Jüristo, Tõnis Leht ja Annika Arras.

Suhtlusäpi Telegram juhi Pavel Durovi vahistamine Prantsusmaal on toonud kaasa arutelud sotsiaalmeedia ja suhtlusrakenduste privaatsuse üle.

FK375! Me oleme seekord väga rahvusvahelised. Üks Prantsusmaal ja teine Kreetal. See ei takista istumast virtuaalsesse DeLoreani ja sõitmast tagasi aastasse 2009. Millistele suvefilmidele saame õnne soovida, vaatame saates üle. Uudised on peamiselt keskendunud San Diegos toimunud Comic-Conile, kust tuli põrutavaid koomiksifilmiuudiseid. Uutest filmidest saavad üle vaadatud “Kuidas koolnuid koheldakse”, “Tormisaare Maija”, “Harold ja võlukriit” ja “Maxxxine”. Sisukord: 12:47 Kiri 18:57 Edetabel 26:56 Uudised 39:56 Kinosuvi 2009 1:20:43 Kuidas koolnuid koheldakse (Norra) 1:24:01 Tormisaare Maija (Soome) 1:26:40 Harold ja võlukriit 1:29:02 Maxxxine 1:36:58 Telekava

Me oleme tagasi! Kolmanda hooaja esimeses osas räägib Daki kõigepealt loo sõjaeelsest Eestist, kui kõrgseltskonda kuulunud Olga ja Aleksander Loun ei suutnud kuidagi oma lahutusasju korda saada. Heidi viib meid Venemaale - tohutu päästikuhoiatus, lugu on tõeliselt õudne! Küll aga koorub siit saate ühendav teema: mõtle hoolega enne, kui endale partneri valid! Lisaks räägime salapärastest roimadest Ungaris ja/või Prantsusmaal ja nähtamatust sõbrast Paulist. Boonusosas (patreon.com/kikimoorid) lugu mehest, kes veetis 50 aastat maa all ning kummitus, kes lülitas end otse närvisüsteemi. Aitäh, et olete meiega ja meid toetate! Saada oma lugu: kikimoorid@gmail.com

Mida NATO tippkohtumisel konkreetselt otsustati? Ühendkuningriigi uus valitsus ja uus kurss. Prantsusmaal kestev ebaselgus. Saate paneb kokku Neeme Raud.

"Vaba sõna" suvesaates räägivad EKRE poliitikud Anti Poolamets ja Mart Helme Kristen Michali valitsuse tulekust ning sellest, kuidas mõjutasid viimatised valimised Prantsusmaa ja Suurbritannia arenguid. Lisaks tuleb juttu Donald Trumpi ette pandud takistusribast.Kas valitsuse vahetusega muutub ainult portree seinal või on Michalil oma käekiri? Saates tõdetakse, et valitsuse vahetuse protseduur, õieti selle põhiseaduslike reeglite eiramine, näitas veelkod, et reformierakond isegi ei imiteeri enam põhiseaduslikkust. Mart Helme ei usu, et Michali tulekuga reformierakondlik arrogants väheneb.Kuidas senine kliimaminister lõpetaks rohehulluse? Kui tööstust toetada, siis peaks ju alustama energeetikast, ent selle lammutamine jätkub,„Süvariik oskab küll inimesi maha joosta ning panna võimule oma soosikuid nagu Michal. Ühiskonna meelsuse suunamisega saavad nad hakkama, aga mitte riigi juhtimisega. Viimase kolme aasta Kaja Kallase valitsused on olnud katastroofiline läbikukkumine, sealhulgas julgeolekus. Millised võimelüngad on juba likvideeritud? Seni täideti oluline võimelünk üksnes EKRE eestvedamisel laevatõrjerakettide muretsemisega. Eestis ei saanudki asjad liikuda, sest võimul oli silmaklappidega ideoloogiline fanaatik. Kaja Kallasel on ainult üks projekt ja see on Kaja Kallas,“ tõdeb Mart Helme.Saates võetakse vaatluse alla ka Prantsusmaa ja Suurbritannia valimised. See, kuidas Prantsusmaal loodi ebapüha liit Macroni liberaalide ja vasakpoolsete vahel, kes tegid rahvuslastele veel ühe kambaka, lükkab Rahvusliku Liikumise võimuletulekut taaskord edasi, ent vältimatut ei suuda ka  manipulatsioonid igavesti edasi lükata.Trumpi peatamiseks on USA telgitagustel jõududel veel mõned kaardid taskus, ent küsimärgi all on see, kas teda õnnestub takistada? Ka need stsenaariumid leiavad saates käsitlemist. Kui Trump võimule pääseb, siis toob see kaasa suured muudatused kogu Läänemaailmas. Esimeste hulgas hakkab murenema rohepöörasus, mis toob kindlasti kaasa mõju ka Eestile.

Prantsusmaal elav mitmekülgne laulja, luuletaja ja laulukirjutaja Lembe Lokk esineb täna Vahastu kirikus kavaga "Omad ja võõrad," milles kõlab nii Leonard Coheni, Luciano Berio, Benjamin Britteni kui tema enda looming.

Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Flandria sümfooniaorkester andsid dirigent Kristiina Poska käe all kontserte Belgias, Hollandis ja Prantsusmaal.

Täna jutustame pikalt sellest, mis on meiega vahepeal toimunud. Daki käis Prantsusmaal ja kohtus 14. sajandi mõisas kummitustega, Heidi aga ei pidanud kõhedateks kohtumisteks kodust lahkumagi. Lisaks jutustab Heidi tondikütist harjumaalasest ning Daki viib meid keskaegsesse Tallinnasse, täpsemalt vangikongidesse. Boonusosas aga üks tõestisündinud kummitusjutt Eestist ning üks kriminaalne lugu Dakilt, kus mängus mehe suguelundid ja hambad. Olge te siis hoiatatud! Kirjuta meile: kikimoorid@gmail.com! Toeta meid: patreon.com/kikimoorid --- Send in a voice message: https://podcasters.spotify.com/pod/show/kikimoorid/message

Teie käsutuses on podcasti „Jalgrattapalavik“ 2023. aasta viimane episood ja mine tea, kas rohkem tulebki. Aga, ärgem kurvastagem, pigem nautigem saadet, sest stuudiost astus läbi mees, kelle tegemistest pole varem nii pikalt juttu tehtud. Innar Mändoja – profina World Touri tasemel kolm hooaega 2000 – 2002. Sealt ikka tuleb, mingit ümber nurga keerutamist ei ole. Räägime sellest, kuidas Telekomi mehed Sydney olümpiaks viimast lihvi andsid, kuidas ta ise Prantsusmaal amatöörtiimi valis. Tulemuste järgi parimasse tiimi ta ei tahtnud minna, kuigi meeskonnal huvi oli. Aga seal sõitsid kahtlaselt „punnis“ silmadega mehed... need on huvitavad jutud. Ühtlasi sõnab rännumees Mändoja, et kui mõni minister tahab temalt nõu, siis ta võib anda. Immigratsiooni teemal näiteks. „Neid tarkuseteri mul ikka on – kuidas suhelda araablastega. Elasime esimestel aastatel Prantsusmaal getos. Majas oli neli trepikoda ja kaheksa korrust. Meie olime seal reaalselt ainukesed valged inimesed. Ja ükski prantslane ei sattunud ka sinna. Ega alguses tahtnudki õhtul väga välja minna. Aga palju muutis see, kui nad said aru, et me ei olnud prantslased. Siis olime neile kohe sõbrad. Rattaklubi juhtidele me ei protestinud, et miks te meid sellisesse kohta elama panite! See oli kõva sõna, et ma sain välismaal üldse rattaga sõita.“ Veel teeme juttu noorena saadud võistluskeelust, erinevatest tiitlivõistlustest, solvumisest ja Prantsusmaale kadumisest, Kalev Chocolate Teami spordidirektorina töötamisest ja paljust muust. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Podcast „Jalgrattapalavik“ astub värske episoodiga kuulajate ette vahetult pärast Tour de France'i lõppu. Prantsusmaa velotuurist teeme juttu õige põgusalt, aga siiski teeme. Enamjaolt räägime Sander Maasingu (34) käekäigust ratturina ning arutleme coachingu teemadel. Mis on need oskused, mille abil saab sportlane enda seest kätte võimalikult palju? Maasing, kes vanuse poolest võiks veel tipptasemel võidu sõita, on pärit Jõgeva lähistelt Siimustist. Kuidas üks Siimusti poiss jalgrattaspordi juurde üldse jõuab ja mis on need hoovad, mis teda selle ala küljes kinni hoiavad? Maasingu otseseks eeskujuks ja kamraadiks oli ja on Rene Mandri, kellega mingil eluetapil oldi nagu särk ja püksid või sukk ja saabas. Kogu aeg ninapidi koos. Mõlemad jõudsid läbi rattasõidu Prantsusmaale, Mandri murdis lahti ka elukutseliste ukse, Maasingul seda teha ei õnnestunud, ehkki 2009. aastal ta eesmärgist väga kaugele ei jäänud. Olnuks prantslane... siis mine tea. Räägime mitmetest tiitlivõistlustest, juunioride Rahutuurist, päris noorena koos rattalegendi Aavo Pikkuusiga Jugoslaavia velotuuril käimisest. Saame teada, kellega tänastest tippmeestest on Maasing amatöörina Prantsusmaal ühes klubis sõitnud. Sporditegemise periood Prantsusmaal kestis viis hooaega, neist viimane oli juba pool vägisi. Motivatsiooni viisid alla 2010. aasta ebaõnnestumised, misjärel uut edulainet enam ei tulnudki. Tänasel päeval üritab Maasing sportlasi rasketest hetkedest läbi aidata. Võtmesõnadeks eneseanalüüs ja coaching. Enamus edust on peas kinni. Kuidas avastada sisemised reservid ning panna need enda jaoks tööle? Lihtne küsida, raske vastata. Aga vastused on üldjuhul olemas, nende saamiseks tuleb vaid vaeva näha. Vestlust arendab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Kliimapoliitika mõju rahvusvahelistele suhetele, selgitab valdkonnaga pikka aega tegelenud Kädi Ristkok. Lisaks analüüsitakse Prantsusmaal hiljaaegu puhkenud rahutusi. Saadet juhib Peeter Raudsik.

Podcasti „Jalgrattapalavik“ seekordseks külaliseks on mees, kes peab oma sportlastee tähetunniks 1988. aasta Baltic Sea Friendship Race velotuuri, mis tõi Eestis ja Tallinnas raja äärde kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Oli ärkamise aeg ning Eesti jalgrattakoondise võimas esitus ja Liidu koondise alistamine puges rahvale hinge. Andres Lauk oli toona üks kuuest sangarist, kes pedaale tallates Eesti rahva eneseväärikust ja iseseisvuspüüdlust soojade tunnetega poputas. Mälestusrikkast Balti mere maade velotuurist tuleb saates juttu üsna põhjalikult, lisaks meenutame seiku 1989. aasta võidusõidust. Sealt edasi jõuame juttudega välismaale. Alates 1991. aastast sõitis Lauk kümme hooaega erinevates amatöörklubides Ungaris, Prantsusmaal, Sloveenias ja Soomes. Õnnestus päris palju maailmas ringi rännata ning profiratturite koorekihiga eksootilistel velotuuridel rinda pista. Meenutame Mehhiko velotuuri etapivõitu ja meeleolukat vuntside pügamist. Alates 1993. aastast kuni Atlanta olümpiani oli Lauk kindel tiitlivõistluste mees, alati Eesti koondisega kaasas. Suuremat sorti sähvatus võinuks tulla 1994. aastal Sitsiilias peetud MM-il, ent vahetult enne maailmameistrivõistlusi Lauk haigestus. Võistles eelnevalt 21 päeva jutti, ilma puhkepäevadeta ja organism ei talunud seda ära. Saate külaline arvab, et kui tal mingis aspektis andekust oli, siis väljendus see raudses tervises. Aga kolm nädalat järjepanu „kühveldamist“ oli ka raudmehele liig. Huvitaval kombel annab Andres Lauku kõrvutada Eesti läbi aegade ühe säravama spordisangari, tõstja Jaan Taltsiga. Mõlemad on õppinud ja sportlaseks kasvanud läbi Tihemetsa tehnikumi. Küll paarikümneaastase vahega, aga ikkagi. Meenutame Tihemetsa aegu, mis olelusvõitluse vaates olid kohati väga karmid – kolmandalt korruselt pea alaspidi alla rippumine, moosikontroll, kettide ja piitsadega võitlus Kilingi-Nõmme tüüpidega. Samas, on olnud ka ilusamaid aegu. 1991. aasta ülemaailmsetel Väikesaarte mängudel koges Lauk ülevoolavat naerupahvakat, meeskonnasõidu käigus. Päris naljakas lugu, ehkki üks mees liikus sel momendil silmamunade peal. Saate viimases osas räägime pisut Lauk juuniorist ehk Karl Patrick Laugust, kes ameti mõttes läks isa jälgedes, aga on jõudnud veel kaugemale, profileeri välja. Kui palju on meestes sarnasust ja erinevusi, silmas pidades eelkõige võidusõitja tüpaaže. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Lisaks Itaalias, Prantsusmaal, Šotimaal ja Inglismaa toimunud jalgpallikohtumiste üle arutamisele lahkab Vutikohus muidugi pikemalt ka Eesti jalgpallis ja ühiskonnas suure resonantsi tekitanud praeguste ja endiste koondislaste ühisfotot Valeri Karpiniga. Vabandus ei mõjunud vabandusena ja valas õli tulle juurde. Panustamisrubriigis luubi all paf.ee koefitsiendid. Vutikohtu saatejuhid on Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher.

Andres Viisemann on LHV panga kaasasutaja, LHV nõukogu liige ning LHV pensionifondide juht. Oma varastes 20ndates asus ta tööle Hansapanka, millest sai taasiseseisvunud Eesti üks esimesi edulugusid. 1992. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli rahanduse erialal, mõned aastad hiljem majanduse magistrantuuri Prantsusmaal rahvusvahelises majanduskoolis INSEAD. 1999. aastal asutas Andres ettevõtte Lõhmus, Haavel & Viisemann, millest kasvas välja Eesti kapitalil põhinev LHV Pank, mis on täna hoiuste mahult Eesti suuruselt kolmas pank ning laenumahtudelt neljas. Samas on LHV suurim maaklerteenuse osutaja NASDAQ Balti börsil ning LHV Ühendkuningriigi filiaal pakub panganduse taristut ligi paarisajale rahvusvahelisele finantsteenuste ettevõttele, mille kaudu jõuavad makseteenused klientideni üle terve maailma. Andres on elanud nii Jaapanis kui Portugalis ning on ka aktiivne purjetaja. 2021. aastal saavutas nende paatkond koos vendade Tõnistega SB20 klassi maailmameistrivõistlustel Portugalis kolmanda koha ja Masters arvestuses kuldmedali. Selles saates räägime Rahulikust lapsepõlvest ja keskkonnast, kus oli võimalik arutada Teise võimaluse andmisest ja saamisest Õpingutest Tartu Ülikoolis ja lõpueksamist, mis toimus rahareformi ajal Karjääri algusest Eesti Pangas ja jätkumisest Hansapangas Äri tegemise õppimisest ja innovatsioonist ning saadud õppetundidest Hansapangas Ise informatsiooni otsimisest ja leidmisest, millel oleks kestvam tähendus Majandusest erinevate nurkade alt Kogemustest Prantsusmaal, Jaapanis ja Portugalis Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Paavo Järvi on Grammyga auhinnatud maailmakuulus dirigent, kes töötab Zürichi Tonhalle orkestri peadirigendina ja muusikalise juhina. Lisaks veab ta Zürichis Dirigentide Akadeemiat. Ta on ka Jaapani NHK sümfooniaorkestri audirigent ning alates 2004. aastast on ta töötanud Bremeni kammerfilharmoonia kunstilise juhina Saksamaal, kus ta on keskendunud Beethoveni, Schumanni, Brahmsi ning Haydni projektidele. Ta on olnud seitse aastat Orcestre de Paris peadirigent ja kunstiline juht; Pärnu Muusikafestivali ning Eesti Festivaliorkestri asutaja, mida on saatnud ülemaailmne edu. Enne seda oli tal seljataga kümneaastane ametiaeg Cincinnati Sümfooniaorkestri muusikalise direktorina, jättes pärandiks rohked turneed ja 16-albumilise diskograafia. 2019. aastal nimetas Saksamaa Opus Klassik Paavo Järvi Aasta Dirigendiks. Grammy auhinna võitis maailmakuulus dirigent Sibeliuse kantaatide eest koos ERSO-ga. Lisaks on teda tunnustatud Prantsusmaa Commendeur medaliga muusikaarengu panuse eest Prantsusmaal, Sibeliuse medaliga Sibeliuse muusika maailmale tutvustamise eest ning Eestis 2013. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgiga. Selles saates räägime Muusika keskel üles kasvamisest ja loogilise jätkuna dirigendiks saamisest USA-sse minemisest ja õpingute alustamisest seal Dirigeerimise õppimisest ja eripäradest Muusika kuulamise erinevatest viisidest Karjääri algusest ja arengust Erinevate orkestrite ja kooride eripäradest riigiti Jaapani ja Lõuna-Korea publikutest Eesti Festivaliorkestri loomisest ja arendamisest Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Dirigent Erki Pehk teeb Prantsusmaal Ülo Kriguli Viiulikontserdi esiettekande.

Eesti Autospordi Liit saadab sellel nädalal Prantsusmaal toimuvatele FIA mootorispordi maailmamängudele 14 sportlast. Millega on tegu ja mida on oodata, räägib Eesti Autospordi Liidu spordidivisioni juht Kuldar Sikk. Saatejuht Margus Kiiver.

Prantsusmaal, Le Mans kardirajal sõideti tänavused kardispordi maailmameistrivõistlused. KZ2 klassis sõitsid kaks Eesti poissi ennast 126 võistleja seast finaali ja tasuks Markus Kajakule 11. ja Siim Leedmaale 18. koht. FIA noortesarjas Eestit esindav Mark Dubnitski üllatas poodiumikohaga. Saates pikem intervjuu Siim Leedmaaga, saatejuht Margus Kiiver.

Varjupaiksete viiendas osas arutame humanitaarabi. Keskendume seekord isiklikele kogemustele: teeme tiiru ümber maailma ja räägime nii Kreekast, Palestiinast, Mosambiigist, Taist kui Kambodžast. Kuidas satuvad inimesed humanitaarabiga tegelema? Millised on elutingimused põgenikelaagris? Kas humanitaarabi andmine toimib nii nagu peaks või kubiseb see probleemidest? Külla kutsusime Markus Vaheri, kes töötas Kreekas Lesvose saarel Mavrovouni pagulaslaagris ning Prantsusmaal toiduabis. Oma kogemustest räägivad ka Solveig ja Saskia, saadet juhib Harald.

Seekordne „Futboliit“ on eetris pärast Meistrite liiga finaali, kus Real Madrid Liverpooli 1:0 alistas. Saatejuhtidel Raul Ojassaarel ja Joel Indermittel on seekord külas Liverpooli fänn Jürgen Leesmann, kes käis finaali Prantsusmaal vaatamas ning koges sarnaselt kümnetele tuhandetele teistele vutisõpradele Prantsusmaa politseinike julmust. Lisaks Meistrite liigale puudutatakse nädalavahetuse kohtumisi Premium liigas – vähem kui nädala aja jooksul kukkus juba teine Eesti kõrgliiga mängija väljakul kokku. Miks nii juhtub? Põgusalt vaadatakse otsa ka Eesti koondise eelseisvatele kohtumistele. Saatejuhid on Raul Ojassaar ja Joel Indermitte. Parimad spordiennustuse koefid leiad www.olybet.ee!

Tänasele päevale igati sobilikult, arvestades, et käib Itaalia velotuur on podcastil „Jalgrattapalavik“ külas üks seitsmest eestlasest, kes startinud Giro d'Italial. Kuulajatega jagab rattasõidu tarkusi aastatel 2010-2011 Cofidise profitiimi kuulunud Kalle Kriit. Jõgevamaal Äksis rattasõitjaks kasvanud Kalle on teist põlve võidusõitja. Otsa tegi lahti isa Kaido, kes kehastus hilisemalt rattatreeneriks, pidades seda ametit tänapäevani. Kalle areng oli esmapilgul kiire, aga mingis vanuses tekkis seisak. Eakaaslased arenesid hoogsamalt ning saabus raske hetk – seni võitma harjunud noormees jäi ühtäkki konkurentidele alla. Isa veenmine ja meelekindlus päästsid: „Küll kõik tuleb, sinul lihtsalt natukene hiljem.“ Ja isal oli tuline õigus! Juunioride vanuseklassis oli Kalle uuesti võidumees, isegi rahvusvahelisel tasandil. Edasi tulid amatööri aastat Prantsusmaal, kokku kuus hooaega. Mida kõike ei juhtunud! Kuidas Prantsusmaale minek üldse teoks sai, kuidas ta nägi hilisema maailmameistri kasvamist ning jõudemonstratsioonid võidusõitudel koos Rein Taaramäe ja Tanel Kangertiga. Tõeliselt huvitavad ja õpetlikud lood. Lõpuks profileer ning äärmiselt ebaõiglane, tippspordile kriipsu tõmmanud vigastus. Ülitotter juhus, aga nii see elu kord juba on. Ühe hetkega võib kõik muutuda. 2008. aasta esimene katsetus profileeris ning Eesti meistrivõistluste hõbe grupisõidus, 2010. aasta Giro d'Italia 13. etapil kõrges mängus ja kodune meistritiitel. Ning siis 2011. aasta saatuslik kevadpäev Vahemere äärses Nizzas... Shimano plokis puudutame sertifitseeritud töökodade temaatikat. Miks taskuks oma sõiduvahend just Shimano sertifitseeritud töökodadesse hooldusesse viia. Eelmise saate küsimusmängu auhinna, kaks tasuta pääset Gravel Grinder Estonia rattasõidule võitis Eero Sutt. Palju õnne! Ürituse korraldajad võtavad võitjaga ühendust.

Värske Ekspress, värsked teemad. Eesti diplomaadid avavad seni rääkimata loo sõja algusest Kiievis. Nendega käis rääkimas Indrek Lepik. Kas Moldovat ootab sõda? Euroopa Liidu energeetikavolinikust Kadri Simsonist räägitakse, et ta ei paista silma, ei sära, on pildilt kadunud. Erik Moora lendas Brüsselisse ja avastas, et eelarvamused ei vasta tõele. Pöördelised ajad on Simsoni äratanud. Haardeulatuses on ajalooline võimalus. Saates veel: Kert Kingo äpardused. Miks võistlevad riigiettevõtte Elering ja erafirma Alexela LNG terminali eest? Peavool võitis Prantsusmaal, kuid mis saab USA valimistel – kas Donald Trump ja kompanii teevad comeback'i? Kolmas hääl eetris kuulub Joosep Tiksile.

Terje Toomistu on eesti antropoloog, kes on laiemale avalikkusele tuntud oma dokumentaalfilmide „Põlvkond piiri taga” (2022) ning „Nõukogude hipid” (2017) kaudu. Tal on bakalaureusekraad Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast ning magistrikraadid nii etnoloogia kui ka kommunikatsiooniuuringute alal. 2019. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis doktoritöö Indoneesia transsooliste naiste ehk waria'de soolise subjektsuse ja kuuluvuspüüdluste teemal, kus ta keskendub feministliku antropoloogia perspektiivist waria'de kogukonnale, kellest ta juba varem oli teinud dokumentaalfilmi „Wariazone" (2011, koos Kiwa'ga). Ta on elanud ja õppinud Prantsusmaal, Venemaal, Indoneesias, Ameerika Ühendriikides ja Hollandis. 2013/2014. õppeaastal viibis ta Fulbrighti stipendiumiga California Ülikoolis Berkeleys. Ta on Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna teadur ning 2020. aastast Postimehe Fondi Noor-Eesti teadusgrandi "Noored eestlased välismaal” juht. Selles saates räägime Väikelinnas elamisest ja kasvamisest, lapsepõlve mängumaast teatrikeskkonnas. Globaalse maailma avanemisest tänu töösuvele Londonis. Indoneesias elamise ja töötamise kogemusest, mis tõi muu hulgas Eesti akadeemilisse maailma feministliku antropoloogia. Waria'de kogukonnast Indoneesias. Kuidas me ainult võidame sellest, kui kõigil inimestel on võimalus ennast avada ja luua. Nõukogude hipide põlvkonna uurimisest ja filmi tegemisest. Rände olemuse muutusest ja filmi tegemisest Eesti kolmanda migratsioonilaine kohta. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Taskuhääling "Õpime koos" otsustas uurida, kuidas hoitakse eesti keelt ja kultuuri erinevates Euroopa riikides ning kuidas toimivad sealsed Eesti koolid. Integratsiooni Sihtasutuse toel asusimegi ringreisile ning saatesarja “Õpime koos Euroopas” jooksul saame läbi persoonilugude teada igaühe Eesti lugu ning saame aimu, kuidas toimib kohalik elu ja koolisüsteem. Tänane saade jõuab sinuni Prantsusmaa pealinnast Pariisist ning meie saatekülalisteks on Pariisi Eesti Kooli juht ja õpetaja Moonika Kungla. Saates kuuled Pariisi Eesti Kooli eripäradest ning seal töötavatest õpetajatest ja osalevatest peredest. Moonika jagab oma Prantsusmaale elama asumise lugu ning seda, kuidas hoiab tema eesti keelt ja kultuuri kakskeelses peres. Prantsusmaale elama asumise lugu ja millega nad tegelevad Pariisi Eesti Koolis. Kertu räägib ka oma lapse koduõppe korraldusest ja elust Prantsusmaal. Integratsiooni Sihtasutuse kodulehelt leiad vajaliku info eesti keele õppe ning Eestis elamise ja tagasipöördumise kohta: https://www.integratsioon.ee/ "Õpime koos" Kuula saateid: YouTube: bit.ly/327qt5V Spotify: spoti.fi/3bzOQfO Apple Podcasts: apple.co/2lHsXoY Google Podcasts: bit.ly/2WJS4ri Jälgi meid sotsiaalmeedias: Instagram: www.instagram.com/opimekoos/ Facebook: www.facebook.com/opimekoos Anna meile hoogu juurde ja hakka taskuhäälingu püsitoetajaks: www.patreon.com/opimekoos Kui soovid taskuhäälingut “Õpime koos” ühekordselt toetada, siis täname sind annetuse eest MTÜ Tartu Loomemaja arveldusarve kontole EE437700771002831014

Viimastel aastatel Aasias võistelnud Martin Rump osaleb sellel aastal Euroopa Le Mans kestvussõitude sarjas. Nädalavahetusel oli Prantsusmaal, Paul Ricardi ringrajal esimene etapp. Martin räägib nii hooaja algusest kui ka sellest, mida selles sarjas osalemine tähendab. Saatejuht Margus Kiiver.

Ringjoon on kevadpuhkuselt tagasi tulnud! Vahepeal on aga aset leidnud valimised Ungaris ja Serbias ning esimene valimisvoor toimus ka Prantsusmaal. Esimeses kahes riigis jäid võimule senised ninad, Prantsusmaal on aga seis Macroni ja Le Peni vahel tasavägine. Kuidas Orbán taas nii suure edumaaga valimised võitis? Mis saab Ungarist? Miks toetab Serbia Venemaad? Kes võidab valimised Prantsusmaal ja mida see endaga kaasa toob? Teemat arutavad Richard Kask, Paula Kägu, Karl Lillmets ja Harald Rainer Ainla.

Taskuhääling "Õpime koos" otsustas uurida, kuidas hoitakse eesti keelt ja kultuuri erinevates Euroopa riikides ning kuidas toimivad sealsed Eesti koolid. Integratsiooni Sihtasutuse toel asusimegi ringreisile ning saatesarja “Õpime koos Euroopas” jooksul saame läbi persoonilugude teada igaühe Eesti lugu ning saame aimu, kuidas toimib kohalik elu ja koolisüsteem. Tänane saade jõuab sinuni Prantsusmaa pealinnast Pariisist ning meie saatekülalisteks on Pariisi Eesti Kooli eesti keele õpetaja Merit Kuldkepp ja muusikaõpetaja Kertu Rein. Saates kuuled õpetajate Prantsusmaale elama asumise lugu ja millega nad tegelevad Pariisi Eesti Koolis. Kertu räägib ka oma lapse koduõppe korraldusest ja elust Prantsusmaal. Integratsiooni Sihtasutuse kodulehelt leiad vajaliku info eesti keele õppe ning Eestis elamise ja tagasipöördumise kohta: https://www.integratsioon.ee/ "Õpime koos" Kuula saateid: YouTube: bit.ly/327qt5V Spotify: spoti.fi/3bzOQfO Apple Podcasts: apple.co/2lHsXoY Google Podcasts: bit.ly/2WJS4ri Jälgi meid sotsiaalmeedias: Instagram: www.instagram.com/opimekoos/ Facebook: www.facebook.com/opimekoos Anna meile hoogu juurde ja hakka taskuhäälingu püsitoetajaks: www.patreon.com/opimekoos Kui soovid taskuhäälingut “Õpime koos” ühekordselt toetada, siis täname sind annetuse eest MTÜ Tartu Loomemaja arveldusarve kontole EE437700771002831014

Samal ajal, kui inglise keelne popmuusika vallutas maailma, puhkes Prantsusmaal oma kuldne ajastu stiiliga, mida tunti kui yé-yé. Tänu Prantsuse omanäolise ja stiilse popi levikule hakati ka üldistama sealset muusikat lihtsalt chansoni nime all. Igal juhul oli see üks põnevamaid ja senimaani armastatumaid perioode Kontinentaal-Euroopa modernses muusikas.

Diana Otsal oli juba lapsepõlves võimalusi palju reisida ning vanemad innustasid teda lennukalt unistama. 11. klassis läks ta vahetusõpilaseks USA-sse ning pärast seda võttis ta eesmärgiks sinna ka ülikooli minna ning nõnda lõpetas ta kaks eriala Browni Ülikoolis. Diana karjäär sai alguse Deloitte'i San Francisco kontoris integratsiooninõunikuna ning tänu põnevale ja mitmekülgsele tööle otsustas ta sinna jääda nii kauaks, kui tal midagi uut õppida on. Nõnda töötas ta USA-s kaheksa aastat. Hiljem on ta töötanud erinevates ametites nii era- kui avalikus sektoris nii Dubais kui Indias kokku pea kuus aastat. Riskides jätta välja mõni riik, on Diana elanud nii USA-s, Indias, Inglismaal, Prantsusmaal, Hollandis kui Dubais. Ometi on ta paralleelselt olnud seotud Eestiga. Paralleelselt oma töökarjäärile on ta Tallinnas asutanud ning üles ehitanud peamiselt tudengitele mõeldud rendikorterite ettevõtte KoolRooms. Praegu õpib Diana Eestis magistrantuuris ning leiab võimalusi, kuidas oma maailmatasemel teadmisi edasi jagada. Selles saates räägime Rohketest reisidest lapsepõlves ja pere piiritust toetusest maailma avastamiseks Keskkooliõpingutest Lõuna-Carolinas ning ülikooliõpingutest Brownis Karjäärist integratsiooninõunikuna Deloitte'is Kogemustest Dubais ja sealsete stereotüüpide kummutamisest Kuidas kõik, mis sa India kohta kuulnud oled, vastab tõele, kuid ometigi kummutame mõne müüdi Elukestvast õppest ja Eestile tagasi andmisest Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Sel korral uudistest põgusamalt kui tavaliselt: Tesla avalikustas neljanda kvartali majandustulemused; Toyota esitles Jaapanis kliendiprogrammi, mis võiks ka mujal standardiks saada; Prantsusmaal kehtestati autoreklaamidele uus seadus; mopeedautod peavad hakkama tehnoülevaatusel käima, samas vanasõidukid pääsevad sellest; tõusid hoiatus- ja mõjutustrahvide maksimummäärad. Saate põhiosa on sel korral hoopis saabunud aasta - mida toob see autotööstusele? Indrek pani kokku 15 ennustust, mis puudutavad kõike alates elektriautodest, maksudest ja autode värvigammast kuni autorallini välja. Nädala proovisõiduauto oli Toyota Yaris Cross - mis on "tõstetud Yarise" eelised B-segmendis? Mis vajab aga harjumist? Head kuulamist ja head uut aastat!

Meistrite liigas peeti alagrupiturniiri 5. voor, mille järel on 16 edasipääsejast selged 11. Mida näitas Manchester City 2:1 võit PSG superkolmiku Neymar – Messi – Mbappe võlude ja valude kohta? Kuivõrd keerulises seisus leiab end Barcelona ja ons Amsterdami Ajax hetkel tugevam kui Manchester United? Tähelepanu all on jalgpallihuliganism Prantsusmaal, kus kõik näitavad näpuga teistele ja leiavad, et keegi peaks kindlasti midagi tegema. Kas Eesti meistriks tuleb Flora või Levadia? Panustamisrubriigis luubi all paf.com'i koefitsiendid. Vutikohtu saatejuhid on Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher.

Meistrite liigas peeti alagrupiturniiri 5. voor, mille järel on 16 edasipääsejast selged 11. Mida näitas Manchester City 2:1 võit PSG superkolmiku Neymar – Messi – Mbappe võlude ja valude kohta? Kuivõrd keerulises seisus leiab end Barcelona ja ons Amsterdami Ajax hetkel tugevam kui Manchester United? Tähelepanu all on jalgpallihuliganism Prantsusmaal, kus kõik näitavad näpuga teistele ja leiavad, et keegi peaks kindlasti midagi tegema. Kas Eesti meistriks tuleb Flora või Levadia? Panustamisrubriigis luubi all paf.com'i koefitsiendid. Vutikohtu saatejuhid on Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher.

Stuudios on lauljanna ja laulukirjutaja Lembe Lokk, kes elab ja töötab Prantsusmaal, kuid on sel nädalal oma trioga andmas kontserte Eestis.

Joogisaade “Vala välja!” võtab oma järjekordses “Veinikool: viinamarjad” salvestuses lähivaatluse alla marja nimega Shiraz/Syrah. Mis marjaga on täpsemalt tegemist ja mis peitub marja erinevate nimekujude taga? Sellest kõigest räägib kahele “suurele kõrvale” – saatejuhid Martin ja Keiu – Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni sommeljee, koolitaja ja veinikaupmees Igor Sööt. Suur suvi on küll käes, ent me ei pelga sel puhul vahelduseks valgetele viinamarjadele rääkida ka ühest tummisest punasest. Vanas Maailmas tuntakse seda marja enamasti kui Syrah' ja Uues-Maailmas aga hoopis Shirazi nime all. Mõnikord läheb marja nimetamine ka stiilipidi. Kuidas need jaotused täpsemalt käivad, sellest räägib Igor Sööt juba saates lähemalt. Nagu ka kahes varasemas saates palusime ka Igoril tuua välja kolm lõbusat fakti meie saate peategelase kohta: 1. Shiraz, räägime siinkohal Austraaliast, on üks vähestest punastest viinamarjasortidest, millest tehakse traditsioonilisel meetodil punast vahuveini. Sparkling Shiraz tuleb Barossa Valley'st ja on saadavad ka Eestis. See on ühtlasi populaarne vein austraallaste jõululaual. 2. Kaks legendaarset Syrah' kasvatamise kohta Prantsusmaal on Rhone'i orus asuvad Côte Rôtie ja Hermitage. Kui Bordeaux's oli 18. sajandi lõpul külmem periood, kus sealsed klaretid ehk punased veinid tulid kehvakesed, hakkasid veinitegijad just Põhja-Rhone'i poole kiikama. Nii osteti Hermitage'ist Syrah veini, segati kohalikuga ja müüdi ikka Bordeaux' nime all. Seda hakati nimetama hermitažeerimiseks. Kui pättus välja tuli, oli tegemist muidugi skandaaliga, ent tegelikult armastavad garaaživeinide valmistajad taolisi segusid siiani. Lihtsalt neid veine saab nüüd müüa oluliselt ausama näoga ja Vin de France'i nime all. 3. Üks isiklikum lugu ka. Enne, kui Igor veinimaailma põhjalikumalt sukeldus, sattus ta Shiraziga kokku küll, ainult et Austraaliast pärit Yellow Tail'i ja BIN 555 kujul. Toona tundus igati kena kraam. Nüüd tundub, et alustamiseks ongi ehk hea kraam, aga tõeliselt maitsev vein tuleb ikkagi mujalt. (Võib juhtuda, et saate käigus saab selles osas lähemat selgust.) Veinid, mida saates mekkisime (iga veini kõrvale soovitab Igor saates ka sobilikke sööke): · Tardieu-Laurent Saint-Joseph Vieilles Vignes, Vallée du Rhone, Prantsusmaa, 2013 – Vins de France (https://vinsdefrance.ee/tardieu-laurent-rouge-saint-joseph-vieilles-vignes-2013-tardieup16.html) · Gabriel Meffre Côtes du Rhône Villages, Vallée du Rhone, Prantsusmaa, 2016 – Pernod Ricard Estonia (https://webshop.pernod-ricard-estonia.com/pood/gabriel-meffre-laurus-cotes-du-rhone-village-14-5-0-75l-2016-800406) · Chateau Ste. Michelle Syrah Columbia Valley, Washington State, USA, 2014 – Liviko (https://www.livikostore.ee/en/product/chateau-ste-michelle-syrah/) · Peter Lehmann Stonewell Shiraz, Barossa Valley, South Australia, 2013 – Tridens (https://tridens.ee/toode/peter-lehmann-stonewell-shiraz/) Stuudios rääkis viinamarja ajaloost ja olemusest sommeljee Igor Sööt, kuulasid veiniõppurid Keiu ja Martin. Erilised tänud lähevad saate toetajale Eesti Sommeljeede Assotsiatsioonile, kes saatis stuudiosse nii oma sommeljee kui maitsmisele tulnud veinid. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Viiekümne viies osa on eriti eriline ja pühendatud joogateraapiale. Külas on kolm imelist inimest - Kei Kvarnstrom, Enely Jääger ja Daire Tammik. Kei teekond joogaõpetaja ja-terapeudina kestab juba rohkem kui 20 aastat. Süvenemine toimub joogateraapia suunal. Ta on aastaid töötanud ja töötab imikute ja väikelaste võimlemis- ja ujumisõpetajana ning aidanud lapseootel naisi sünnituseks ettevalmistumisel. Tänasel päeval koostab ta soovijatele iseseisvaks harjutamiseks ka individuaalseid joogakavasid, kas tervisliku seisundi parandamiseks ja toetamiseks või muudel eesmärkidel. Lisaks koolitas ka tulevasi joogaõpetajaid koostöös Eesti Joogaühinguga kolmeaastase õppekava raames, kus lisaks joogaalastele kursustele on ka anatoomia ja füsioloogia kursused. Ta on õppinud ja end täiendanud Rootsis, Austrias, Itaalias, Prantsusmaal, Indias ja Eestis. On töötanud lastereanimatsiooni osakonnas hooldusõena ning taastusravihaiglas hingehoidjana. Vaata järgi tema lugu: https://www.facebook.com/herbazen.eu/videos/759288251300569 Enely Jääger on Rahvusvaheliselt sertifitseeritud Joogaterapeut. Läbinud viie aastase Viniyoga Healing Foundation of India "Yoga Vaydya Sala" joogateraapia õppeprogrammi Dr N Chandrasekaran juhendamisel (700 tundi). Lõpetanud klassikalise jooga nelja aastase Rahvusvahelise Joogaõpetajate koolituse (KHYF Yoga Teacher Training - 500 tundi). Täiendanud oma teadmisi jooga valdkonnas erinevatel rahvusvahelistel seminaridel. Enely arvates oleme inimestena kõik erinevad ning vajame ka rühmatundides individuaalset lähenemist. Tema jooga tunnid on üles ehitatud lähtuvalt abivajajate vajadustest ja soovidest. Joogaterapeudina annab ta oma õpilasele õnge, kala aga tuleb ise kinni püüda. Vabal ajal surfab ja jookseb maratone. Vaata järgi tema lugu: https://www.facebook.com/herbazen.eu/videos/689961638282073 Daire huvi jooga, õigemini joogaasendite vastu, tekkis väga ammu, millalgi noorukieas ja neid sai nii iseseisvalt kui ka erinevates joogatundides praktiseeritud, aga seda pigem katkendlikult. Sügavam ja põhjalikum sisenemine joogamaailma sai alguse siis, kui alustas Joogaühingu esimene 3-aastane joogaõpetajate koolitus, mille Daire kenasti lõpetas. Huvi jooga vastu aga ei raugenud, vaid hoopistükis tõstis tuure ja hetkel omandab Daire uusi ja veelgi sügavamaid teadmisi Joogakooli joogaterapeudi koolitusel. Daire ütleb, et ta on lõpmata õnnelik inimene. See ei ole olnud alati nii ja suur teene on siin joogal. Ta on ülimalt tänulik, et ta joogateele astus ja sellega sügavamalt tutvust tegi. Tänaseks päevaks on jooga saanud Daire igapäevaseks ja lahutamatuks osaks. Jooga toetab ja teenib inimest igal tasandil ning võib korda saata imesid. On vaja vaid soovi, usaldust ja pealehakkamist. Joogaõpetajana püüab Daire inspireerida inimesi iseenda jaoks aega võtma, endaga tegelema ja liikuma. Lisainfo: http://joogakool.ee/

Tänase saate külaline Britt Ernewein kolis kümme aastat tagasi Prantsusmaale ning pole tänasekski naasnud.  Britt elab prantslasest abikaasa ning nelja lapsega väikeses Pont-à-Moussoni linnakeses. Kuna hiljuti ostis perekond sinna suure maja koos aiaga, siis räägime peamiselt sealsest kinnisvaraturust. Britt tunnistab, et kui ühelt poolt on kohalik kinnisvaraturg keeruline, siis teisalt olid nemadki rasked kliendid. Nimelt teadsid nad, mida tahavad ning otsisid seda hoolega. Lõpuks leidsidki 80 000 eurot maksva maja, mida tuli korralikult remontida. Britt avaldab, et nende eesmärgiks oli osta odavam kodu (mida renoveerida), sest Prantsusmaal on ainuüksi notaritasu ligi 10% ostuhinnast! Maja renoveerimisel on olnud rohkelt probleeme, mis ajavad Briti ühelt poolt ohkama ja teisalt naerma. Näiteks on neid suure rahasummaga tüssatud, töötajad käinud kohal vaid siis, kui viitsivad ning omanike kujundussoove on püütud ignoreerida. Lõpetuseks lobiseme ka Briti perest ning nende prantslaslikust elustiilist. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Saates «Lobjakas vs. Vooglaid» võtavad saatejuhid Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid teemaks võitluse pandeemia vastu – piirangud ja nende kommunikeerimine. Sealhulgas vahetatakse mõtteid ka vaktsineerimispassidest. Lisaks eelnevale räägivad saatejuhid eutanaasiast. Nimelt arutatakse Prantsusmaal vastavat seaduseelnõu, mille suhtes on teravalt kriitiline kirjanik Michel Houellebecq.

Võrkpalliteemaline taskuhäälingusaade "Kuldne geim" 98. osas arutatatakse Eesti meistrivõistluste medalimängude üle, vastatakse kuulajate küsimustele ja vaadatakse, mis mujal maailmas viimase nädala jooksul on toimunud. Manta Majas on seekord salvestuse ajaks koha sisse võtnud Renee Teppan, Andres Toobal ja Karl Rinaldo, telefoni teel võetakse liinile ka Rivo Vesik. Saates tuleb muuhulgas jutuks: *Saarlaste muinasjutuline tagasitulek Tallinna Selveri vastu saigi tõeks. *Mis seeria viimastes mängudes otsustavaks sai? *Kes on saarlaste sümpaatsete esituste taga? *Finaalseeria avamäng Tartu Bigbanki ja Saaremaa vahel ei möödunud samuti draamata. *Kas hüppeliigest vigastanud saarlaste liider Hindrek Pulk võiks täna toimuvaks teiseks finaalmänguks platsile naasta? *Kas Selveri mehed leidsid motivatsiooni proksimänguks? *4Sport esitleb: kuulajate küsimused löövad pahviks ka kõige terasemad saate tegijad. *Miks peavad rannavõrkpalli MK-sarjas osalema paarid, mis koosnevad sama riigi esindajatest? *Kuidas tuleks üles ehitada võistkond, kui algrivistusse peaks kuuluma kolm mees- ja kolm naismängijat. *Mis juhtuks siis, kui vastasvõistkond mängiks n-ö peegelpildis? *Ka naiste meistriliigas ei pääseta poolfinaalis üllatusteta. *Meistrite liigas nähti liiga ajaloo üht põnevamat seeriat, mis päädis saate tegijate lemmikklubi finaali jõudmisega. *Saksamaa liiga finaalis lähevad vastamisi kaks Eesti koondislast. Ka publik lasti Berliinis poolfinaalis juba saali. *Prantsusmaal on kerkinud edukaimaks eestlaseks tänavu turniiritabeli põhjal Polina Bratuhhina-Pitou. Podcasti taustamuusika: Transistor.fm.

"Mitmed USA presidendid on püüdnud avaldada Euroopa liitlastele survet, et nood suurendaksid panust kaitsevõime arendamisse. Eriti jõuliselt tuli selle sõnumiga avalikkusesse president Donald Trump. Euroopa riigid on aga paraku ikka veel jalgu järel lohistamas ning mõnes riigis tekkis Trumpi pressingu tulemusel hoopis täiendavaid negatiivseid tundeid ameeriklaste suhtes. Ilmekalt on taolised tunded esile tulnud Prantsusmaal, kes tahaks olla Euroopa riik number üks, kuid ilma ameeriklasteta," tutvustab Harri Tiido selle nädala teist taustajuttu.

Islamiäärmuslus ja sõnavabadus Prantsusmaal - kas lepitamatud vastased? Kas Macroni autoritaarsed seadused aitavad kaasa kultuuride assimileerumisele või lõhestavad ühiskonda veelgi? Prantsusmaa keerulistest valikutest räägivad Laura Vilbiks ja Helena Eglit. Saatejuht on Carl Philip Laantee Reintamm. Puldis Renee Stamberg.

Podcast "Jalgrattapalavik" on taaskord kõiki kuulajaid rõõmustamas, pakkudes veebruari esimeses saates huvitavaid ja seni laiema avalikkuse eest peidus olnud lugusid 1996. aasta olümpiamehe Lauri Resikuga, keda rattaringkonnas teatakse hüüdnime all Resa. Kuidas Tallinna poiss jalgrattatreeningutele jõudis, kuidas end juuniorina nõukogude liidu trekikoondisesse murdis ning hilisemalt maanteesõitjaks ümber kehastus. Sedamööda kulgeb jutuajamise üldine rada. Sinna vahele mahub aga rohkelt väga huvitavaid episoode ja detaile. Näiteks kõnekad kokkupuuted suurtuuride võitjate Lance Armstrongi ja Jevgeni Berziniga. Mis juhtus võistlusreisil liidu koondisega, milline oli 1990. aastate alguses amatöörsportlase elu Prantsusmaal, kui kaugel ja ühtviisi lähedal oli ahvatlev profileping jne. Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

Dotsent Enn Veldi: "Sellist normimist nagu Põhjamaades ja Prantsusmaal pole ingliskeelsetes maades kunagi olnud." Enn Veldi sõnul kirjeldab Oxfordi sõnaraamat keelt, ta ei anna soovitusi; reegleid kehtestavad kirjastused.

Täpselt aastapäevad tagasi, jällegi pühade eel, rääkisime lähemalt šampanjadest, neist vahuveinide tippudest, mis ei jäta kedagi külmaks ega maitsemeeli erutamata. Kuid rikkalikus veinimaailmas on veel palju neid mulliga jooke, mis väärivad kohta pühadelaual. Seekord võtame käsile alternatiivid, mis on sageli oluliselt soodsamad, ent ei jää maitses ega elamuses sugugi oma kuulsamatest sugulastest maha. Joogisaate “Vala välja” laual on sedapuhku kuus traditsioonilisel meetodil (méthode traditionnelle) valmistatud vahuveinid, mis aga ei ole šampanjad. Lisaks Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania parimatele vahuveinidele valame välja ka ühe kohaliku méthode traditionnelle veini, seekord Weinpalu veinimaja valmistatud rabarberimulli. On mida oodata! Rääkimaks lahti seda, mis üldse on vahuveinide valmistamisel traditsiooniline meetod ja milliseid vahuveinide pärle võib Eesti poodidest üldse leida, oleme palunud stuudiosse kaks legendi ja vahuveinisõpra, sommeljeed Rein Kasela ja Matti Timmermanni. Meenutame saates muu hulgas ka vahuveinide ajalugu – mitte, et keegi meist neljast oleks olnud vahuveinide avastamise juures –, mis viib tagasi aastasse 1531 ja Limoux’ linna Prantsusmaal. Täpsemalt benediktiini kloostri munkade juurde, kes veinivalmistamise juures õppisid selgeks ka mullide ohjamise peene kunsti. Ei saa rääkimata jätta sedagi, kuidas toona nii mõnedki veinihuvilised soovimatult vahutava veini tõttu elu pidid jätma. 2020. aasta “Vala välja!” lõpusaates oleme lauale tõstnud maitsmiseks kuus veini, millest igaüks on väärt lähemat uurimist. Selleks, et uurimisel oleks ka hariduslik mõõde, juhatavad legendid meid läbi iga veini aroomi- ja maitsebuketist, selgitavad veinide taustu, päritolu ja lõpetuseks soovitavad veinide juurde ka sobilikud toidud. Aastalõpusaates olid laual järgnevad vahuveinid: Cuvée Tradition Blanquette de Limoux Brut, Domaine Delmas, Limoux. Viinamarjadeks Mauzac ja veidi Chenin Blanc’i. Cuvée Passion Crémant de Limoux Brut, Domaine Delmas. Viinamarjadeks Chardonnay, Chenin Blanc, Pinot Noir. Codorniu ARS Collecta Blanc de Blancs Brut Cava Gran Reserva DO – viinamarjad Chardonnay 85% ja 15% Xarel-Lo ning Parellada. Ferrari Maximum Blanc de Blancs Brut DOCG Trento – viinamarjaks 100% Chardonnay. Küpsenud pärmisettel üle 30 kuu. Franciacorta Brut DOCG, Corte Aura – viinamarjad Chardonnay 90%, Pinot Noir 10%. Weinpalu Vahur – kuiv 100% rabarberist vahuvein. Stuudios olid lisaks veinikorrüfeedele vahuveine mekkimas ja seekord peamiselt ikkagi kuulamas saatejuhid Keiu ning Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis!