Podcasts about sajandi

Tiit Hennoste: "Nad alustasid "Seiklusjuttudega maalt ja merelt", siis tuli "Suuri sõnameistrid" ja siis tuli "Maailm ja mõnda", mis hakkas rääkima reisilugusid Nõukogude inimesele, kes mitte kusagile ei pääsenud."

Järg on kuulajakirjade käes! Ja neid on täna rohkelt! Kõhedat kuulamist/vaatamist!Oma lugu saada kikimoorid@gmail.com

Tutvustame 20. sajandi alguse estraaditähti Venemaal.

Tutvustame 20. sajandi alguse estraaditähti Venemaal.

Oleme jätkuvalt 20. sajandi alguse Venemaal ning räägime kuulsatest lauljatest, kes võitsid tuhandete inimeste südameid.

Oleme jätkuvalt 20. sajandi alguse Venemaal ning räägime kuulsatest lauljatest, kes võitsid tuhandete inimeste südameid.

Saates tuleb juttu 20. sajandi alguses tuntuks saanud lauljatest, kes särava tähena vallutasid lavasid Venemaal.

Saates tuleb juttu 20. sajandi alguses tuntuks saanud lauljatest, kes särava tähena vallutasid lavasid Venemaal.

Eesti Liszt 140.

Oleme valdavalt aastas 1968. Ajastus, mida tagantjärele kutsutakse külma sõja perioodiks.

Oleme valdavalt aastas 1968. Ajastus, mida tagantjärele kutsutakse külma sõja perioodiks.

15. aprillil rääkisime Facebook live´is sellest, et kätte on jõudnud kõrvaltvaatamise aeg, sest vesi on nii sogane, et tuleb oodata selle selginemist. Jutustasime 21. sajandi ususõdadest – kõik meie ümber toimuvad sõjad ja sõnasõjad on ju ühel või teisel viisil usuga seotud.   Mainimata ei jäänud ka see, et sõltumata sellest, mis toimub meie ümber, on määrava tähtsusega hoopis see, mis toimub meie sees. Lisaks loosime kõikide live´i FB-video jagajate vahel välja kasti Lumiorava magneesiumivett.   Vaata videot: https://www.telegram.ee/eesti/fb-live-15-04-25-21-sajandi-ususojad-9-11-st-koroonapettuseni-ja-sodadest-valimisteni  

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Jaakko Iloniemi ja Henri Vanhaneni raamat "Sajandi võidujooks. Autorite hinnangul võib käesolevat sajandit võib nimetada vähemalt seni Hiina sajandiks, sest praegusest maailmakorrast on Hiina ilmselt enim kasu lõiganud, märgib Tiido.

Tartus 19.

Miks ühest juhist sai diktaator, teisest aga demokraatia tugisammas? Oli selle taga juhus või poliitiline kokkulepe? Ian Kershaw uus raamat annab ülevaate kaheteiskümne riigijuhi teest võimule.

Suur suvenäitus "KOOS|KÕLA" toob suvepealinna Pärnusse kokku Eesti kunsti naised ja loomingu 20.

Raskekaallaste Oleksandr Ussõki ja Tyson Fury matš absoluutsele maailmameistritiitlile tõstis profipoksi üheks õhtuks maailma spordi kõige tähtsamaks sündmuseks. Võitlus oli äge, võitis õige mees. Aga matši taustal esitati eksistentsiaalseid küsimusi spordiala kohta. Näiteks kas sellel on veel 21. sajandi maailmas kohta? Teemadeks veel Tallinn – Tartu duell korvpalli finaalseerias, Götzise 10-võistlus, võrkpallikoondiste ootuspärased tulemused, Jürgen Henni eesmärgid Eesti koondise uue peatreenerina, Jürgen Klopp, rannavõrkpalli olümpiaunistuse purunemise põhjused. Saatejuhid Ott Järvela ja Joosep Susi.

Ian Kershaw, "Üksikisik ja võim. 20. sajandi Euroopa loojad ja lammutajad". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Miks ühest juhist sai diktaator, teisest aga demokraatia tugisammas? Oli selle taga juhus või poliitiline kokkulepe? Ian Kershaw uus raamat annab ülevaate kaheteiskümne riigijuhi teest võimule.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all vaalapüük. Lõunapoolsetes ookeanides oli Nõukogude Liidu vaalapüük nii tõhus, et 1960. aastate algupoolel oli piirkond vaaladest peaaegu tühjaks tehtud, märgib Tiido.

Arutelus osalejad: Kiur Lootus (Eesti Lastevanemate Liidu juhatuse liige, pikaaegne ettevõtja ja juht) Eela Velstrõm (Interim Agentuuri personalijuht/ HR koolitaja/ juhatuse liige, neljapäevase töönädala propageerija) Berit Grossberg (turunduse ja tööandja brändi ekspert, läbipõlemise kogemuse jagaja) Arutelujuht: Hede Kerstin Luik (juhtimistreener, coach ja kommunikatsiooni ekspert) Arutelu korraldaja: Eesti Lastevanemate Liit Läbipõlemist ja sellega seotud sümptomeid on suuremal või väiksemal määral paljud meist kogenud. Paneeldiskussioonis käsitleme läbipõlemist ja võimalusi, kuidas seda ennetada ning leevendada. Analüüsime tööelu toimimise aspekte, vaatame teemat nii tööandja kui töötaja ja tema pere seisukohast. Uurime, mis soodustab ületöötamist ning mida igaüks saaks teha, et läbipõlemist teadlikult vältida.

7.

Ajaloodoktorant Ilmar Tammisto: "Liivimaa 17. sajandi ajalugu ongi von Mengdenite sajand, see suguvõsa oli seotud kõikide rüütelkonna ettevõtmistega. Sajandi esimesel poolel oli võtmeisikuks Otto von Mengden ja teisel poolel tema poeg Gustav von Mengden."

Eesti klassikaplaat.

Melodija 1987. aasta vinüülplaadil esineb ansambel Hortus Musicus.

Varajase muusika ansambel Hortus Musicus mängib muusikat 16.-17. sajandi Prantsusmaalt. Vinüülplaat on ilmunud 1984. aastal firmalt Melodija.

Rasvumine - 21. sajandi tervishoiusüsteemi prioriteet? by Arvamusfestival

Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu galeriis avatakse homme näitus "21.

NB! Koristasime ametlikult oma logiseva ja pika nime ära, nüüdsest oleme lihtsalt TASKURÖÖKING. Sajandi teemad, Jobska sünnipäev, puhkusega mõnitamine, jogavalu, Dr. Volodja. PLAYLIST: 1."RECELEUR" Hakim Norbert feat Skapree - Prod Karmawin 2. The Pharcyde - Runnin' 3.Fermented Reptile - Crimes Against Humanity 4.Logic - Ten Years ft. Royce Da 5'9'' Toeta meid Patreonis: www.patreon.com/sabkajamaci Liitu Discordiga: discord.gg/9u74rr9SWE Hostid: Sabka @kasperkoodi Maci @mcfrkz Onu Jobska @kekkoskekkos NB! Saade on väljamõeldis, palun võtta seda täie tõsidusega. @TÖÖKODA

Episood 175. Tänases episoodis räägib Agnes meile sajandi skandaalist (eelmise sajandi) - Clothilde Marchandi mõrvast. Kuidas on selle mõrvaga seotud Ouija laud ning kaks põlisameerika päritolu naist? Eliise räägib täna sellest, kuidas sai alguse sellise asja kasutamine Ameerikas nagu seda on Miranda rights. Nautige ja saatke meile oma lugusid juurde, sest varsti on tulemas kuulajate episood! (kirjad oodatud aadressile unejutudpodcast@gmail.com)

Stuudios on muusikateadlane Tiia Järg.

Kui varem oleme rääkinud kahevadest ja lagunevatest jõuallikatest, siis seekord keerame positiivsema lehekülje ning räägime headest mootoritest. Saates veel kütuse hinnast, Volkswageni ägedast elektribussist ja uuest Mazdast. Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Margus Pipar Geeniuse uudisteportaalist.  

Kui varem oleme rääkinud kahevadest ja lagunevatest jõuallikatest, siis seekord keerame positiivsema lehekülje ning räägime headest mootoritest. Saates veel kütuse hinnast, Volkswageni ägedast elektribussist ja uuest Mazdast. Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Margus Pipar Geeniuse uudisteportaalist.  

Ansambel Hortus Musicus esitab 1983. aastal firmalt Melodija ilmunud plaadil prantsuse 16. sajandi ilmalikku muusikat. Ansambli kunstiline juht on Andres Mustonen.

Valgevene hübriidkriisi ja mitmete teiste hõõguvate konfliktide tõttu on paslik rääkida sellest, kuidas on sõjapidamine ajas muutunud ja milline on sõda 21. sajandil. Teema avamiseks kutsus «Maailm taskus» külla Solveig Niitra ja Jan Lucas Videviku Tartu ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi taskuhäälingust «Ringjoon». Saatejuht on Margus Parts.

Valgevene hübriidkriisi ja mitmete teiste hõõguvate konfliktide tõttu on paslik rääkida sellest, kuidas on sõjapidamine ajas muutunud ja milline on sõda 21. sajandil. Teema avamiseks kutsus «Maailm taskus» külla Solveig Niitra ja Jan Lucas Videviku Tartu ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi taskuhäälingust «Ringjoon». Saatejuht on Margus Parts.

Andres Sevtšuk on Eesti arhitekt ja linnaplaneerija, kes on täna Bostonis Massachussetsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) kaasprofessor. MIT-s juhib ta City Form Lab nimelist laborit, mis keskendub linnaruumi kujundamisele, planeerimisele ning kinnisvarakasutuse uurimisele. Samuti arendab Andres oma uurimisrühmaga linnavõrgustiku analüüsi tarkvara, mis aitab mõista kuidas linnade maakasutus mõjutab inimeste liikumisi ning tänavakaubanduse asukohavalikuid. 2020. aastal ilmus sel teemal Andrese sulest Pennsylvania Ülikooli Kirjastuse alt raamat “Street Commerce” (eesti keeles “Tänavakaubandus”). Saates räägime Andresega, kuidas vaadata ja uurida linna kui sotsiaalteadust; arutame, mis on tehnoloogia roll linnade tuleviku planeerimises ning kas edukas strateegiline linnaplaneerimine on üldse võimalik. Lisaks räägime: Kuidas arenes huvi arhitektuuri vastu rulasõidu kaudu? Linnaplaneerimise erinevustest Euroopas ja Ameerikas. Kuidas vaadata ja uurida linna kui sotsiaalteadust? Milliseid sotsiaalseid tagajärgi peaksime jälgima füüsiliste linnaplaneerimise otsuste põhjal? Kuidas probleemi vaatamine ühiskonna seisukohast, mitte kasumi seisukohast, paigutab küsimused ringi? Sotsiaal-füüsilisest lähenemisest linnaruumile. Mis peaks muutuma, et targad linnad ei oleks vaid sõnakõlks? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

42. saate külaline on Eesti tarkvaratehnoloogia tippjuht Ott Kaukver, kes on varasemalt ehitanud nii Skype'i kui Twiliot ning nüüd ehitab Checkout.com'i. Oti lugu on lugu süstemaatilisest planeerimist ja tööriistade loomisest, mis jõuavad sadade miljonite inimesteni iga päev. Kui te olete kasutanud Skype'i, tellinud Bolti või Uberit, teinud internetis makseid või kasutanud muid äppe, siis suure tõenäosusega olete kasutanud Oti juhtimisel loodud süsteeme ilma, et ise seda teaksite. Selles saates räägime: Kuidas Otist sai Eesti kõige kaugemale jõudnud tehnoloogiajuht, kes on helistanud ka New Yorgi börsikella Kuidas vanaema õpetas armastama matemaatikat ja isa nakatas arvutipisikuga Eesti esimesest internetiportaalist ja teekonnast Skype'ini Pea kümneaastasest Ränioru-kogemusest ja tippjuhiks kasvamisest 21. sajandi digitaalse taristu ehitamisest ja platvormimõtlemisest tootearenduses Organisatsioonide skaleerimisest 50st 5000nda inimeseni ja inimeste juhtimisest kiiresti kasvavates tehnoloogiaettevõtetes Eesti tehnoloogiaettevõtete seisust maailmas Investeerimisest, kokkamisest, rattasõidust ja paljust muust Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Külas on infotehnoloogia taustaga, krüptorahanduse ja plokiahela ekspert, koolitaja, investor ja iduettevõtja Asse Sauga. Asse kõrval on mul täna siin stuudios Janika Veski, kes on päästsis oma väikese lapse ning mitmed teised perekonnaliikmed on saanud terviseprobleemidele lahenduse läbi lihtsa mineraalse lahuse, mida nimetatakse MMS-iks. Janika Veski suurim soov on valgustada ja väestada inimesi võtmaks tagasi vastutus oma tervise eest ning ta teeb omalt poolt kõik, et anda inimestele selleks vajalikud teadmised ja vahendid. Tänase saate fookuseks on justnimelt see imeaine, või siis mitte nii imeaine MMS, vandenõu meditsiini ja ravimimaailmas, tänane olukord maailmas ja Eestis ning kuidas krüptovaluuta maailm on seotud sellega, mis praegu maailmas toimub? Saatest saad teada: - Mis asi on kloordioksiid ehk MMS; - Kas MMS on turvaline ja ohutu; - Miks ravimimaffia seda ainet varjab ning takistada püüab; - Mis on ühist MMS-il ja Bitcoinil; - Kui palju on MMS tarbimise surmajuhtumeid ja kas üldse; - Millistest haigustest on võimalik MMS-ga vabaneda; - Kuidas peatada Covid ja pandeemia; - Miks kaine mõistus ja iseseisev küsimuste esitamine on hädavajalik; - Kas teadus toetab MMS-i; jne Nii inimestel kui loomadel on läbi viidud ohutusuuringuid ning kliinilisi katseid, mille käigus on uuritud kloordioksiidi erinevaid manustamismeetodeid. Pikaajalist oraalset tarbimist, lokaalset ning veenisisest kasutust, verre süstimist ning gaasilise manustamise viise. Tõestatud on kloordioksiidi ohutus ning tõhusus paljude haiguste, sh. koroonahaiguse ravis. 1. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1569027/ 2. https://europepmc.org/article/ppr/ppr369996?fbclid=IwAR2Zqk9CTDaZ66X_jKKjnRTqzjMKr2XAIb--HytdeXaK2YksyeuSsy-MG9E 3. https://www.hilarispublisher.com/open-access/chlorine-dioxide-in-covid19-mechanism-of-molecular-action-in-sarscov2.pdf 4. https://akjournals.com/view/journals/2060/107/1/article-p1.xml 5. https://in.dental-tribune.com/news/clinical-use-of-chlorine-dioxide-in-the-prevention-of-coronavirus-spread-through-dental-aerosols/ 6. https://www.medicdebate.org/files/ENG_DOSSIER_resumen_COMUSAV_Revised_31_10_2020_2_1_1.pdf 7. https://www.academia.edu/42320746/Chlorine_Dioxide_for_Coronavirus_a_revolutionary_simple_and_effective_approach 8. https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/21548331.2020.1778908 9. https://teatrevesadespertar.files.wordpress.com/2020/05/cds-ensayo-preliminar-ecuador.pdf 10. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3818415/ 11. https://bit.ly/3vV2sfI 12. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18089729/ 13. https://academicjournals.org/journal/IJMMS/article-full-text-pdf/FDB503B428 14. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3298712/pdf/1745-6673-7-2.pdf 15. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3923720/ 16. https://benthamopen.com/ABSTRACT/TOANTIMJ-2-71 17. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC242149/ 18. https://cdn.shopify.com/s/files/1/0414/2833/files/An_Overall_View_Cl02.pdf 19. https://patents.google.com/patent/US4851222A/e 20. https://patents.google.com/patent/US6086922A/en 21. https://patents.google.com/patent/WO2014082514A1/en 22. https://patents.google.com/patent/US4507285A/en 23. https://patents.google.com/patent/US4689215A/en 24. https://patents.google.com/patent/US5252343A/en 25. https://patents.google.com/patent/US20010006624A1/en 26. https://patents.google.com/patent/US4296102A/en 27. Koroonavaba Eesti kanal Rumble's (dokfilmid ja intervjuud): https://rumble.com/c/c-737377 28. Eesti edulood, kasutamine, videod: www.mmsmeieelus.com 29. Teadus kloordiksiidist ja koroonast: www.lahendusonolemas.is Kui tunned, et saade pakub sulle väärtust, siis too meieni üks sõber, jagades saadet kellegagi, kes võiks saates oleva informatsiooniga resoneeruda. See aitab meil enda ja külaliste sõnumit laiema kuulajaskonnani edasi viia. Ausad Mehed: www.chriskala.com www.ausadmehed.ee Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala

"Infosõda on tänapäevase sõjapidamise üks vorme. Vaenulik ja vale informatsioon on osa mõjutustegevusest, millega seatakse rünnaku alla inimeste teadvus, hõlmatakse nende tähelepanu ja muudetakse hoiakuid. Oskuslik infosõda võib viia otseselt riiki ja inimeste julgeolekut ohustava tegevuseni, mis ongi selle eesmärk. Selline mõjutustegevus on viimastel aastakümnetel pidevalt laienenud nii Eesti, Euroopa kui ka USA suunal. Peamiselt lähtuvad infosõja elementidega rünnakud Venemaalt, aga ka Hiina Rahvavabariigist. Viimase nn. pehme jõud ja Kremli-meelsete tegevus murendavad lääne väärtusruumi, tekitavad umbusaldust demokraatlike riikide valitsuste vastu, pööravad tülli liitlasi. Infosõda võib pealtnäha olla süütu ja sõbralik meemide pildumine või olematu infoagentuuri valeuudise potsatus su Facebooki lehel. Sellest ei või end eksitada lasta, sest infosõjal on alati kaugele ulatuv eesmärk: kontrollida ja juhtida inimeste „südant ja meelt“ soovitud suunas. Infosõja laskemoonaks on narratiivid, müüdid, sümbolid ja rituaalid. Haaravad lood, kus faktid on segatud valega, et hajutada su tähelepanu ja tekitada umbusku riigi institutsioonide suhtes. Infosõdu peetakse ühegi lasuta, kuid paljude ohvrite hinnaga. Arutelujuht: Marica Lillemets (Eesti NATO Ühingu meedianõunik) Arutelus osalejad: Peeter Tali (NATO StratCOM COE asedirektor ja Eesti NATO Ühingu liige), Hannes Krause (Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni juht), Andrus Padar (küberkaitseliitlane), Vladimir Sazonov (Tartu Ülikooli kaasprofessor ja Kaitseväe Akadeemia vanemteadur) Arutelu korraldaja: "Eesti NATO Ühing koostöös Konrad Adenaueri Fondiga.

Arutelu eesmärk on kokku tuua Eesti väikelinnades tegutsevate teatrite kunstilised juhid (Paide, Rakvere, Viljandi, Kuressaare, Pärnu) ning uurida, milline on nende teatrite tähendus kogukonnas ning kuidas need organisatsioonid suhestuvad oma linnaga (milline on linna-teatri suhe). Eesmärk on kaardistada väikelinnades tegutsevate teatrite eripära ja uurida, mis on teatri funktsioon 21. sajandi väikelinnas. Arutelujuht: Karin Allik - teatrikriitik Osalejad: Jan Teevet - Paide Teatri loominguline juht, Aarne Mägi - Kuressaare teatri loominguline juht, Tanel Jonas - Ugala teatri loominguline juht, Peeter Raudsepp - Rakvere teatri loominguline juht Arutelu korraldaja: Paide linn

Seekord räägime viimase paari aastakümne kõige kehvematest mootoritest. Miks võib mõne puhul oodata lausa 6000-euroseid remondiarveid? Saates veel haakekonksudest, mille külge ei või haagist panna ja elektrimootoriga vanadest sportautodest. Saatejuhid on Tarmo Tähepõld, Martin Mets ja Margus Pipar Geeniuse uudisteportaalist.

Seekord räägime viimase paari aastakümne kõige kehvematest mootoritest. Miks võib mõne puhul oodata lausa 6000-euroseid remondiarveid? Saates veel haakekonksudest, mille külge ei või haagist panna ja elektrimootoriga vanadest sportautodest. Saatejuhid on Tarmo Tähepõld, Martin Mets ja Margus Pipar Geeniuse uudisteportaalist.

24. juulil kogunes Vabaduse väljakule ligi 500 inimest, et anda oma panus enam kui 180 linnas üle maailma toimunud meeleavaldusele vabaduse ja inimõiguste eest, Word Wide Rally for Freedom / World Wide Demonstration 3.0. Telegram avaldab kõik Tallinnas peetud kõned, järgnevalt on teie ees kodanikuaktivist Elver Loho, kõne tekst: https://www.telegram.ee/eesti/video-elver-loho-24-07-vabaduse-valjakul-21-sajandi-vabadusvoitleja-on-inimene-kelle-eesmargiks-on-informatsiooni-vaba-liikumine  

Bitcoin on viimasel ajal teinud üha hinnarekordeid. Tänases saates küsime, miks see nii on ja mis saab edasi: kas praegune 24 000 dollarit on ainult algus ja millalgi näeme ka 100 000 dollari kurssi? Meil on külas Sten Tamkivi, kes krüptorahade teemat selgitab ja aitab selles maailmas toimuvat mõista. Saate teemad: Sajandi häkk, kas jälle vene luure? Microsoft hakkas ka oma protsessoreid tegema Miks Bitcoin nii kallis on? Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Hans Lõugas.

Tänases Digitunnis räägime sajandi häkist, mis võimaldas kellelgi ligi saada hulga maailma kuulsate, rikaste ja mõjukate inimeste Twitteri-kontodele. Kuidas see võimalikuks sai? Mis on sellise suure häki tagajärjed? Kas ja keda me üldse usaldada saame? Saate teemad: Twitteri häkk Bolt ja Tuul langetasid elektritõukerataste rendihinda ThinkPad Nano tulemas Miks ei peaks ostma 16:9 ekraaniga arvuteid Apple hoiatab veebikaamera katete eest sülearvutitel (seekord tegelikult ka räägime sellest) Samsungi probleemid Galaxy S20 Exynos protsessoritega Saates Henrik Roonemaa ja Meelis Väljamäe Euronicsist.