Podcasts about stalini

Saade tõukus Heido värskest artiklist "Kibestunult uude aastasse" [1]."Minu arvates on see viimase kümne aasta kõige parem arvamuslugu," ei olnud Indrek kiitusega kitsi (16. minut). "See lugu nõudis julgust," jätkas Indrek, "sest mõni aeg tagasi oleks seisukohta, et Ameerika hegemoonia ei kesta igavesti, peetud kremlimeelseks." "Olen elanud kaua ja näinud ka seda, kuidas inimesed Stalini surma järel nutsid," selgitas Heido oma söakuse tagamaid (21. minut), "mul on nendes küsimustes teatud närv olemas. Ma tunnen, millal võib natuke rohkem haukuda." – "Perestroika on alanud! Võib jälle rääkida!" rõõmustas kuuldu peale Indrek.Mulle meenusid siinkohal NLKP viimase peasekretäri Mihhail Gorbatšovi omaaegsed meelisklused perestroika erinevatest etappidest. Kõigepealt oli kiirendus (uskorenije) – s.o süsteemi tuunimine etteantud raamistikus —, sellele järgnes avalikustamine (glasnost) – arutelu sotsialistliku süsteemi kitsaskohtade üle –. Avalikustamine tõi endaga kaasa demokraatlikud eksperimendid, 1989. aasta mais tuli Moskvas kokku Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongress. Sealt läks Nõukogude impeeriumi laialisaatmiseni veel ainult pisut enam kui kaks aastat. Niisiis, kokkuvõtvalt: 1) uskorenije; 2) glasnost; 3) demokratisaatsija; 4) raspad. Olgu selle teema lõpetuseks lisatud, et Gorbatšovi ja Trumpi vahele on huvitavaid parallele vedanud Rootsi ajakirjanik Malcom Kyeyune ("Trump's Gorbachev moment" [2]).Keskustelu teise poole alguses (62. minut) viisin ma jutu briti ajaloolasele Simon Schamale (saate tunnuspildil paremal), kelle sulest on ilmunud suurepärane Prantsuse revolutsiooni lahkav raamat "Citizens". Minu mõtlemist on viimasel viieteistkümnel aastal olulisel määral mõjutanud tema 2010. aasta mais FT-s ilmunud artikkel "On the brink of a new age of rage". Olen teda seetõttu palju tsiteerinud, näiteks kaheksa aastat tagasi ERR-i portaalis ilmunud loos "Globaal-Revali äng" [3]. "Ajaloolased teavad rääkida, et majanduskatastroofile järgneb rahva raevupuhang sageli väikese viivitusega. Esimeses vaatuses toob kriisi põhjustatud šokk kaasa hirmunud peataoleku ja poliitilise messia ootuse, instinktiivsed enesekaitsemeetmed, kuid mitte veel viha organiseeritud mobilisatsiooni. Olgu aasta 1789 või 2010, tavaliselt jääb tormi harjal ametisse astuvale valitsusele üürike hetk kriisi ohjeldamiseks. Kui nähakse, et see ei säästa olukorra parandamiseks oma jõudu, võib valitsus mõneks ajaks saavutada ka ajutise legitiimsuse. Teine vaatus on keerulisem," kirjutas Schama pea kuusteist aastat tagasi.Kui uutmise uue näitemängu esimene vaatus algas 2008. aasta 15. mail Lehmani pankrotiga ja jõudis teise vaatusesse 2022. aasta kevadel (mis makromajanduslikus mõttes kujutas endast 2008. aasta kordusetendust steroididel), siis ei jää süveneva eelarvekriisiga maadlevatel valitsustel õige pea midagi muud üle kui kutsuda kokku rahvasaadikute kongressid (või generaalstaadid, nagu analoogset nähtust nimetati revolutsiooni-eelsel Prantsusmaal)."Inimesed ei saa aru, et kogu planeet on pankrotis ning algamas on hullumeelne maksuralli," iseloomustab kujunenud olukorda lühidalt endine BlackRocki portfellihaldur ja Robert F. Kennedy valimiskampaania finantsjuht Edward Dowd [4].Need sõnad võtavad olukorra kaunis napilt kokku.H.——————————[1] https://arvamus.postimees.ee/8391498/...[2] https://unherd.com/2025/04/trumps-gor...[3] https://www.err.ee/691672/hardo-pajul...[4] https://edasi.org/202831/hardo-pajula... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

1947. aastal muutis Jossif Stalin 9. mai taas tööpäevaks, kuna pärast sõda soovis ta keskenduda riigi ülesehitamisele ega pidanud vajalikuks iga-aastast pidupäeva. Pärast Stalini surma Nõukogude Liidu etteotsa tõusnud Nikita Hruštšov jätkas seda traditsiooni.

1947. aastal muutis Jossif Stalin 9. mai taas tööpäevaks, kuna pärast sõda soovis ta keskenduda riigi ülesehitamisele ega pidanud vajalikuks iga-aastast pidupäeva. Pärast Stalini surma Nõukogude Liidu etteotsa tõusnud Nikita Hruštšov jätkas seda traditsiooni.

Selle nädala raamat räägib meile täiesti uue loo Teisest Maailmasõjast. Auhinnatud ajaloolane Sean McMeekin näitab oma mahukas uurimuses, et sõja käivitavaks jõuks ei olnud mitte Adolf Hitler, vaid Jossif Stalin, keda liitlased peaaegu pimesi toetasid.

1930. aastate alguses kehtestati parandused kriminaalkoodeksis, millega homoseksuaalsed suhted meeste vahel muudeti ametlikult kriminaalkuriteoks.

1930. aastate alguses kehtestati parandused kriminaalkoodeksis, millega homoseksuaalsed suhted meeste vahel muudeti ametlikult kriminaalkuriteoks.

Millised olid Stalini-järgse ajastu vangilaagrid? Anatoli Martšenko oli esimene teisitimõtleja, kes oma vanglakogemused kirja pani ja avaldas. Tema raamat teadvustas kogu maailmale, et Stalini surm ei tähendanud Gulagi lõppu.

NSV Liidu juhid Lenin, Stalin ja Hruštšov sõitsid peamiselt välismaist päritolu autodega.

NSV Liidu juhid Lenin, Stalin ja Hruštšov sõitsid peamiselt välismaist päritolu autodega.

“Kinnisvarajutud” podcasti 187. osas võõrustame üht Algise ametivenda, kui meil on külas RE/MAX Central kaasomanik ja maakler Ruslan Gulida (rem.ax/Ruslan). Lisaks maakleriks olemisele on Ruslanil ka endal mitmeid kinnisvarainvesteeringuid ning ta ehitab oma ettevõttega välja Stalini-aegsete majade katusekorruseid. Kohe saate esimestest minutitest saab selgeks, et Ruslan pole suu peale kukkunud ning kogu saade kulgeb mõnusas huumorivõtmes ning jõuame läbi hekseldada mitmesugused huvitavad kinnisvarateemad, alates maakleritöö valudest ja võludest kuni investeerimise ja katusekorteriteni. Just see katusekorterite väljaehitamise teema on midagi, mida me seni "Kinnisvarajutud" podcastis sellisel kujul kajastanud veel polnud. Ruslanil on aga selles valdkonnas palju kogemust nii nõustaja kui väljaehitajana, kuigi praeguseks keskenduvad nad enamasti vaid väga konkreetsele majatüübile. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on investor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Vaata ka meie koolituskeskkonda Kinnisvaraseminarid.ee ja Instagramis www.instagram.com/kinnisvaraseminarid/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Juttu tuleb Svetlana Allilujeva elust pärast kooli lõpetamist.

Juttu tuleb Svetlana Allilujeva elust pärast kooli lõpetamist.

Saates on seekord tähelepanu all nõukogude nomenklatuurile ette nähtud 25. eeskujulik kool, kus õppisid Stalini lapsed Svetlana ja Vassili.

Saates on seekord tähelepanu all nõukogude nomenklatuurile ette nähtud 25. eeskujulik kool, kus õppisid Stalini lapsed Svetlana ja Vassili.

Saade number 418. Köögilaud räägibki söögist ja köögist. Et saade läheb eetrisse Jaanipäeval, mil kõikide näod rasvast läigivad, heidame pilgu sellele, mida on aastate jooksul söönud kõikvõimalikud diktaatorid. Sestap on köögilaua taga koos Juku-Kallega võtnud platsi ajaloodoktor Einar Värä. Juttu tuleb mitmete veriste kätega riigijuhtide toidueelistustest: Saddam Hussein, Idi Amin, kes väidetavalt inimestega maiustas, Enver Hoxha, Pol Pot, Fidel Castro, Jossip Tito, aga muidugi ka Ivan IV, Lenin, Stalin, Hitler jt. Ning loomulikult peatume ka Vladimir Putinil, kelle vanaisa oli tuntud legendi järgi Stalini kokk. Selles võib küll väheke kahelda, ehkki Putin ise seda legendi tagant õhutas, aga kommunistlikku ladvikut toitis Putja vanaisa küll, oli selleks siis Krupskaja, muud vingemad parteilased või ka Nikita Hruštšov. Head isu, seltsimehed!

959. saates kuuleme, milliseks kujunesid Stalini ja Mao suhted viimase visiidi ajal Moskvasse, kuidas visiiti ette valmistati ning põhjustest, miks lükkus edasi kahe riigijuhi kokkusaamine.

959. saates kuuleme, milliseks kujunesid Stalini ja Mao suhted viimase visiidi ajal Moskvasse, kuidas visiiti ette valmistati ning põhjustest, miks lükkus edasi kahe riigijuhi kokkusaamine.

958. saates tuleb juttu NSV Liidu ja Hiina suhete eelloost Stalini võimu ajal ning veel räägime Mao ja Stalini omavahelisest läbikäimisest.

958. saates tuleb juttu NSV Liidu ja Hiina suhete eelloost Stalini võimu ajal ning veel räägime Mao ja Stalini omavahelisest läbikäimisest.

Seekord räägime saates inimestest, keda NSV Liidus ametlikult polnud ehk puuetega inimestest. Räägime, kuidas neisse suhtuti Stalini ajal ning millised muutused selles valdkonnas leidsid aset Hruštšovi valitsemise ajal.

Seekord räägime saates inimestest, keda NSV Liidus ametlikult polnud ehk puuetega inimestest. Räägime, kuidas neisse suhtuti Stalini ajal ning millised muutused selles valdkonnas leidsid aset Hruštšovi valitsemise ajal.

"Müstilise Venemaa" 941. saates räägime, milliseks kujunesid NSV Liidu ja Albaania suhted pärast Stalini surma, milliste tulemustega lõppesid Albaania kompartei juhi Enver Hoxha visiidid Moskvasse ning missugust rolli nägi Hruštšov Albaaniale sotsialistlike riikide tööjaotuses.

"Müstilise Venemaa" 941. saates räägime, milliseks kujunesid NSV Liidu ja Albaania suhted pärast Stalini surma, milliste tulemustega lõppesid Albaania kompartei juhi Enver Hoxha visiidid Moskvasse ning missugust rolli nägi Hruštšov Albaaniale sotsialistlike riikide tööjaotuses.

938. saates kuuleme, miks Nikita Hruštšov otsustas NLKP XX. kongressil Stalini isikukultuse paljastada ning millega ajaloolased seda otsust põhjendavad.

938. saates kuuleme, miks Nikita Hruštšov otsustas NLKP XX. kongressil Stalini isikukultuse paljastada ning millega ajaloolased seda otsust põhjendavad.

924. saates kuuleme, kuidas Stalini valitsemise ajal sai Jugoslaaviast Nõukogude Liidu suurim vaenlane.

924. saates kuuleme, kuidas Stalini valitsemise ajal sai Jugoslaaviast Nõukogude Liidu suurim vaenlane.

Ivo Tšetõrkin ja Liina Eik

PhD Peeter Kaasik: "Üleskutse miitingule kogunemiseks oli sõnastatud väga kavalalt: kutsuti üles mälestama Stalini ja Hitleri ohvreid. Üleskutse oli perestroika ja glasnosti mõtetega kooskõlas, räägiti ajaloost selgemas keeles." Hirvepargi miiting on Eesti Mälu Instituudi teaduri Peeter Kaasiku sõnul sümbol, mis tegi otsa (iseseisvuse taastamiseks -toim) lahti.

Seekord tuleb juttu Stalini religioonipoliitikast sõja ajal, kiriku osalisest rehabiliteerimisest ning uue patriarhi valimisest.

Seekord tuleb juttu Stalini religioonipoliitikast sõja ajal, kiriku osalisest rehabiliteerimisest ning uue patriarhi valimisest.

Seekord tuleb juttu Stalini religioonipoliitikast sõja ajal, kiriku osalisest rehabiliteerimisest ning uue patriarhi valimisest.

Seekord tuleb juttu Stalini religioonipoliitikast sõja ajal, kiriku osalisest rehabiliteerimisest ning uue patriarhi valimisest.

Aleksandr Orlov, "Stalini kuritegude salajane ajalugu". Kirjastuselt Helios. Tutvustab Marek Strandberg. Kui Aleksandr Orlov 38-ndal aastal Ameerikasse põgenes, oli ta juba otsustanud Stalini kuritegudest raamatu kirjutada. Endise NKVD ametnikuna oli tal 30-ndate Suure terrori kohta palju andmeid. Orlovi paljastused ilmusid Ameerikas esmalt artikliseeriana ja seejärel raamatuna, mis nüüd jõuab ka Eesti lugejateni.

Aleksandr Orlov, “Stalini kuritegude salajane ajalugu”. Kirjastuselt Helios. Tutvustab Marek Strandberg. Kui Aleksandr Orlov 38-ndal aastal Ameerikasse põgenes, oli ta juba otsustanud Stalini kuritegudest raamatu kirjutada. Endise NKVD ametnikuna oli tal 30-ndate Suure terrori kohta palju andmeid. Orlovi paljastused ilmusid Ameerikas esmalt artikliseeriana ja seejärel raamatuna, mis nüüd jõuab ka Eesti lugejateni.

Jätkame eelmises saates alustatud teemat, kus tähelepanu all oli Stalini ärasaatmistseremoonia. Veel kuuleme, kuidas toimus diktaatori ümbermatmine mausoleumist Kremli müüri ääres asuvasse hauda.

Jätkame eelmises saates alustatud teemat, kus tähelepanu all oli Stalini ärasaatmistseremoonia. Veel kuuleme, kuidas toimus diktaatori ümbermatmine mausoleumist Kremli müüri ääres asuvasse hauda.

Jätkame eelmises saates alustatud teemat, kus tähelepanu all oli Stalini ärasaatmistseremoonia. Veel kuuleme, kuidas toimus diktaatori ümbermatmine mausoleumist Kremli müüri ääres asuvasse hauda.

Jätkame eelmises saates alustatud teemat, kus tähelepanu all oli Stalini ärasaatmistseremoonia. Veel kuuleme, kuidas toimus diktaatori ümbermatmine mausoleumist Kremli müüri ääres asuvasse hauda.

Räägime Stalini ärasaatmistseremooniast ja selle korraldamisest ning palju inimesi tõenäoliselt sellel osales. Veel tuleb juttu Staliniga hüvastijätutseremooniatest üle terve Nõukogude Liidu.

Räägime Stalini ärasaatmistseremooniast ja selle korraldamisest ning palju inimesi tõenäoliselt sellel osales. Veel tuleb juttu Staliniga hüvastijätutseremooniatest üle terve Nõukogude Liidu.

Räägime Stalini ärasaatmistseremooniast ja selle korraldamisest ning palju inimesi tõenäoliselt sellel osales. Veel tuleb juttu Staliniga hüvastijätutseremooniatest üle terve Nõukogude Liidu.

Räägime Stalini ärasaatmistseremooniast ja selle korraldamisest ning palju inimesi tõenäoliselt sellel osales. Veel tuleb juttu Staliniga hüvastijätutseremooniatest üle terve Nõukogude Liidu.

895. saates tuleb juttu Stalini surma ühest versioonist, mille autorid on seda meelt, et Stalini kolmas insult oli põhjustatud pingelistest suhetest tütar Svetlanaga.

895. saates tuleb juttu Stalini surma ühest versioonist, mille autorid on seda meelt, et Stalini kolmas insult oli põhjustatud pingelistest suhetest tütar Svetlanaga.

895. saates tuleb juttu Stalini surma ühest versioonist, mille autorid on seda meelt, et Stalini kolmas insult oli põhjustatud pingelistest suhetest tütar Svetlanaga.

895. saates tuleb juttu Stalini surma ühest versioonist, mille autorid on seda meelt, et Stalini kolmas insult oli põhjustatud pingelistest suhetest tütar Svetlanaga.

894. saates on luubi all küsimus, kas Stalin suri haiguse tagajärjel või mõrvati. Veel räägime 1976. aastal ilmunud Abdurahman Avtorhanovi raamatust "Stalini surma mõistatus (Beria vandenõu)", kus esmakordselt trükisõnas väidetakse, et Stalin mõrvati.

894. saates on luubi all küsimus, kas Stalin suri haiguse tagajärjel või mõrvati. Veel räägime 1976. aastal ilmunud Abdurahman Avtorhanovi raamatust "Stalini surma mõistatus (Beria vandenõu)", kus esmakordselt trükisõnas väidetakse, et Stalin mõrvati.

894. saates on luubi all küsimus, kas Stalin suri haiguse tagajärjel või mõrvati. Veel räägime 1976. aastal ilmunud Abdurahman Avtorhanovi raamatust "Stalini surma mõistatus (Beria vandenõu)", kus esmakordselt trükisõnas väidetakse, et Stalin mõrvati.