Podcasts about esimesel

Õpetajate streigi esimesel päeval 22.

Esimesel seiklusel räägime uimastiekspert Mart Kalvetiga psühhotroopsete ainete ajaloost ning moraalinormidest, mis ajas pidevalt muutunud on. Sarja "Ainelised olendid" eesmärk on muuta psühhotroopsete ainete ümber käivaid vestlusi sisulisemaks – mitte hirmutada, vaid rääkida ainete headest ja halbadest külgedest.  Igas saates on koos saatejuhiga üks külaline, kellega tulevad jutuks nii teadmised, müüdid kui ka inimeste isiklikud kogemused ja seiklused seoses psühhotroopsete ainetega.

Augustikuu podcastis on külas Piret Potisepp, Kersti Vannas ja Kaija Teemägi, kes jagavad tööalastel välisreisidel nähtud parimaid praktikaid. Saates kuuled:• kuidas parimaid praktikaid Eestisse tuua;• millised on välisreiside eredamad mälestused;• mis on ühe tööalaste välisreisi laiem eesmärk?

Esimesel aprillil avas Jaan Habicht, mikrobioloog ja ettevõtja, Peedul šokolaadilabori. Kakaopuuvilju, mis on muide marjad, on söödud tuhandeid aastaid. Tuleb välja, et kakaopuuliikegi on tuhandeid ja need puud on vanemad, kui mõnedki mäed Maal. Kui kakaosse ja XIX sajandi keskpaigas leiutaud šokolaadi aga teadulikumalt suhtuda, siis avaneb sootuks uute võimaluste maailm: kakaos olevad rasvad on kui happekindel skafander, et läbi mao kõikesöövitava soolhappelisest koopa jämesooles elavatele mikroorganismidele turgitavaid aineid toimetada. Ei šokolaadi ega kakaodki ei pea tarbima mitte palju, aga seda tuleb teha põhjalikult. Muu hulgas saate teada, mis asi on «Šokolaadikoodeks» ja miks osasid šokolaade saab müüa vaid apteegis. Saatejuht Marek Strandberg.

Pikk suvi ja ühtlasi pikk ootus on saanud lõpu. Podcast „Pihtas Põhjas“ on tagasi ning sama jõulises koosseisus kui varasemalt – seenioride lemmik Gert Kullamäe, noortega suhestuja Janar Talts ning endiste koondislaste ja staartreenerite ohjes hoidja Ivar Jurtšenko. Lisaks kuulamisele on võimalik saadet nüüdsest ka vaadata. Saatejuhtidel on suvega tarkust veelgi juurde tulnud. Tundub võimatu, et palju siis ühe väikese peakese sisse tarkust mahub, aga kui on kummipea... siis ikka mahub lõputult. Kerge eneseiroonia ei tee kunagi paha. Kullamäe on endiselt Pärnu Sadama abitreener, Talts Tartu Ülikool/Maks&Mooritsa spordidirektor ning Jurtšenko suhestub rohkemal või vähemal määral Tallinna Kalev/Audentesega, mis on läbi elamas olulisi muutusi. Hooaja esimeses saates keskendutakse suuresti koondiste temaatikale. Mitte ainult rahvusmeeskonna tegemistele, mis on küll peamine fookus, aga ka noortekoondiste suvistele Euroopa meistrivõistluste turniiridele. Noortega seoses kerkib esile mitu olulist tähelepanekut, mis ajab vanematel härradel pulsi korralikult ülesse. Eesti U20 koondisega A-divisjoni pääsemise eest saab kiidulaulu kuulda Alar Varrak, kes on kõvem treener kui Heiko Rannula ja Andres Sõber kokku. Võtame kokku Eesti rahvusmeeskonna suvised tegemised, alates juunikuistest valikmängudest ning arutleme Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri ootuste üle. Teeme ennustusmängu, kus saavad kaasa lüüa kõik kuulajad-vaatajad. Mitmendal kohal lõpetab Eesti koondis alagrupimängud, kus vastasteks Itaalia, Ukraina, Horvaatia, Suurbritannia ja Kreeka. Saatejuhid teevad ka omapoolse ennustuse. Pane vastus teele aadressile: pihtaspohjas@delfi.ee, õigesti vastanute vahel loosime välja saate peatoetaja PAF-i auhinnakomplekti. Kuna sel hooajal tehakse „Pihtas Põhjas“ podcasti liikuva pildiga, on saates uus rubriik – PILT JUTUSTAB. Korvpalliga seotud hetked, mille juurde annab rääkida ägeda loo. Esimesel korral piilume aastasse 2001, mis on omakorda vägagi seotud tänase päevaga. Head vaatamist ja kuulamist ning elame Eesti koondisele Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril tuliselt kaasa nii Milanos kohapeal kui ka siin Eestis. Koondis teeb avalöögi 2. septembril, vastaseks Itaalia.

Taive küsib ja keegi vastab — lahti rullub lugu, lihtsalt olemisest. Esimeses saates on Taive vestluskaaslane Dimon Tikerbär. Dimon on Tartus ja Väätsal üles kasvanud aktiivne noormees, kes suve hakul lõpetas keskkooli ja hetkel teenib aega Eesti kaitseväes. Saates vaatavad Taive ja Dimon üheskoos tagasi Dimoni senisele värvikale elule ja arutavad kogetut, õpitut, nähtut. "Taive küsib" on kolkaplika.raadio uus saade. Uus osa ilmub iga kuu kolmandal reedel. Esimesel hool on Taive külalisteks noored. ühine kolkaplikadega! WWW.KOLKAPLIKA.EE

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Heldur Meerits. Esimesel jõulupühal Keskpäevatunni teemad: Peaminister Kaja Kallas vabastas teadusnõukoja koosseisu ja määras uue juhi. Kas põhjus, et "aasta sai otsa" on piisav või on seal taga veel midagi? Energiahindade kompensatsiooni maksmise viis on üle mõistuse keeruline, töömahukas ja palju aega nõudev. Kas tõesti kuidagi lihtsamalt ei saa? Tõenäoliselt siiski saaks. Tõhustusdoosid iga paari kuu pärast - kas see teeb organismile head või kurja? Kinnisvaraturul tõusevad hinnad, keskpanga majandusprogneeos paneb kukalt kratsima. Kas õiguskantsler peab ajakirjanike ja poliitikute käest enne luba küsima, kui mõnele kohtumisele läheb? Estonia nn juurdeehituse ümarlauale ei kutsutud ühtegi muinsuskaitsjat. :(

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Heldur Meerits. Esimesel jõulupühal Keskpäevatunni teemad: Peaminister Kaja Kallas vabastas teadusnõukoja koosseisu ja määras uue juhi. Kas põhjus, et "aasta sai otsa" on piisav või on seal taga veel midagi? Energiahindade kompensatsiooni maksmise viis on üle mõistuse keeruline, töömahukas ja palju aega nõudev. Kas tõesti kuidagi lihtsamalt ei saa? Tõenäoliselt siiski saaks. Tõhustusdoosid iga paari kuu pärast - kas see teeb organismile head või kurja? Kinnisvaraturul tõusevad hinnad, keskpanga majandusprogneeos paneb kukalt kratsima. Kas õiguskantsler peab ajakirjanike ja poliitikute käest enne luba küsima, kui mõnele kohtumisele läheb? Estonia nn juurdeehituse ümarlauale ei kutsutud ühtegi muinsuskaitsjat. :(

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Heldur Meerits. Esimesel jõulupühal Keskpäevatunni teemad: Peaminister Kaja Kallas vabastas teadusnõukoja koosseisu ja määras uue juhi. Kas põhjus, et "aasta sai otsa" on piisav või on seal taga veel midagi? Energiahindade kompensatsiooni maksmise viis on üle mõistuse keeruline, töömahukas ja palju aega nõudev. Kas tõesti kuidagi lihtsamalt ei saa? Tõenäoliselt siiski saaks. Tõhustusdoosid iga paari kuu pärast - kas see teeb organismile head või kurja? Kinnisvaraturul tõusevad hinnad, keskpanga majandusprogneeos paneb kukalt kratsima. Kas õiguskantsler peab ajakirjanike ja poliitikute käest enne luba küsima, kui mõnele kohtumisele läheb? Estonia nn juurdeehituse ümarlauale ei kutsutud ühtegi muinsuskaitsjat. :(

Esimesel tööpäeval sai vaktsineerimisjuhile selgeks, et Eestis on kaks muremaakonda: Harjumaa ja Ida-Virumaa. Seer arvab, et tõrksamaid riskigruppide liikmeid peaks aprillis veel püüdma veenda, kuid järgmisest kuust tuleks neil juba aduda oma vastutust ning riik peaks liikuma vaktsineerimisega järgmiste vanusegruppideni.

Tänase saate külalised on Olesija Saue ja Evelin Org, kes on lisaks muudele tegemistele raamatu “Bränd nimega sina” autorid. Tänases saates keskendume turundamisele, iseenda paremini mõistmisele, brändi loomisele, selle säilitamisele ja kasvatamisele ning tegelikult veel paljudele teistele teemadele, mis puudutavad isiklikku brändi. Evelini silmad paneb juba viimased viisteist aastat särama müük ja turundus. Ta usub elukestvasse õppesse ja lisaks magistrikraadile juhtimises ja turundusele täiendab ta end pidevalt erinevates valdkondades. Tema viimaseks töökohaks oli Sokos Hotels Tallinna müügi- ja turundusdirektor. Esimesel ettevõtjana tegutsemise aastal lõi ta kaks ettevõtet. Neist üks, Your Brand Up Studio, mis aitab väiksematel ja suurematel ettevõtetel õnnestuda müügis ja turunduses. Selle eriline fookus on brändingul, ent ka teistel uutel suundadel turunduses nagu identiteedi-, sisu- ja elamusturundus ning teenusedisain. Lisaks tegi ta samateemalisi koolitusi ja konsultatsioone. Teine ettevõte tegeleb Eestis ainulaadsete Estonishing Stay külaliskorteritega, mis pakuvad ühelt poolt nii luksushotelli mugavust kui teisalt Airbnb filosoofiale kohast kodusust, soojust ja külalislahkust. Kuna ta on leidnud enda jaoks kiire elutempo kõrval heaks tasakaalu hoidmise viisiks jooga, korraldab ta ka “Aeg iseendale” joogaretriite. Teine saatekülaline Olesija on konsultant, strateeg, executive coach. Tal on rahvusvahelise ärijuhtimise magistrikraad ning omab Üle 10 aastast kogemust ettevõtluses. Karjääri alustas ta rahvusvahelises metallitehases personalijuhina, töötanud müügijuhina ja ka tegevjuhina. Lisaks on ta loonud nullist oma metallivahendusfirma, mis ei tundu just tavapärane naiste Äri olevat. Samuti on ta käivitanud e-poe, mis ühendas 50+ partnerit, müüs üle 5000 kliendile ja aastal 2010 võitis edukaima sotsiaalmeedia turunduja tiitli. Ta on ka juhtinud rahvusvahelist ajakirja Forbes Eesti, korraldanud konverentse ja käivitanud mitmeid edukaid sisuturunduslike projekte. Viimase viie aasta jooksul on ta konsulteerinud ja koolitanud väga palju erinevaid Eesti ja rahvusvahelisi ettevõtteid, tegelenud tegevjuhtide persoonibrändinguga ning aidanud mitmesajal ettevõttel sotsiaalmeedia abil oma eesmärke saavutada. Tema eriliseks kireks on sotsiaalne müük ehk sotsiaalmeedia võimaluste integreerimine müügiprotsessidesse. NB! Kui tunned, et soovid "Ausad mehed" podcasti tegemisi toetada, siis saad seda teha järgnevale konto kaudu. Iga summa aitab, aitäh! Konto, millele toetust saata: IBAN: LT123250047489114256 BIC: REVOLT21 SAAJA: Chris Kala Ausad Mehed: www.chriskala.com www.ausadmehed.ee Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala www.facebook.com/elis.liivaru Jälgi "Bränd nimega sina" naisi siit: www.facebook.com/evelinorg www.facebook.com/olesija.saue www.facebook.com/brandnimegasina

Podcasti "Jalgrattapalavik" seekordseks külaliseks on 2017. aasta Eesti parim meesjalgrattur Aksel Nõmmela. Tänaseks päevaks viis hooaega profitasemel sõitnud tallinlane on teelahkmel, kuna käesolevaks aastaks tal tööandjat pole ning madalamal tasemel ta jätkata ei soovi. CFC spordiklubist ehk Jaan Kirsipuu jalgrattakoolist profitasemele jõudnud Nõmmela on kõigest 26-aastane, aga seisab juba mitmendat korda silmitsi karjääri lõpetamisega. Kolm hooaega tagasi oli ta tööandja otsinguil samuti väga keerulises seisus kui Leopard Pro Cycling meeskond kaotas sponsori ning eelnevad kokkulepped klubi mänedžeriga ühtäkki ei pidanud. Toona lahendus ikkagi saabus, aga sel korral on olukord keerulisem, sest ka endal on nõudmised kasvanud ja töökohata häid sõitjaid on teisigi. "Väiksemas tiimis sõitmine mind nii väga enam ei kõneta. Mul on eesmärgiks olnud suuremates tiimides sõitmine ja kui ei õnnestu, siis parem teen juba midagi muud," räägib Nõmmela olukorda ilustamata. Viimased kaks hooaega möödusid Nõmmelal Belgia prokontinentaal tasemega meeskonnas Wallonie Bruxelles. Esimesel aastal aitas ta rohkem tiimikaaslasi, mullusel koroonapausiga hooajal läks treeningutega hoogu ja küpsetas end ära ning aasta teises pooles särtsu polnud. Nii jäigi uus leping helesiniseks unistuseks. Räägime tiitlivõistluste õnnestumistest, 2015. aasta kahetiste tunnetega Tour de l'Avenirist ja korduvatest kemplustest 2019. aasta grupisõidu maailmameistri Mads Pederseniga. Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

Esimesel jõulupühal on Nädala Tegija külaliseks president Kersti Kaljulaid. Räägime presidendiga kõigest sellest, mis oli tähtis mööduval 2020-ndal aastal ja millega tuleb meil edasi elada ka uuel, 2021-sel aastal. Saatejuht on Ulla Länts.

Esimesel jõulupühal on Nädala Tegija külaliseks president Kersti Kaljulaid. Räägime presidendiga kõigest sellest, mis oli tähtis mööduval 2020-ndal aastal ja millega tuleb meil edasi elada ka uuel, 2021-sel aastal. Saatejuht on Ulla Länts.

Saade Herman Melville'i raamatust “Moby Dick”. Saatekülalised David Ilmar Beecher ja Mihkel Kunnus. Saatejuht Hardo Pajula. 16. märtsil oli Kuku Raadio Tartu stuudio juba kinni pandud, nii et "Tähenduse teejuhtide" 81. vestlusringi salvestasime Mihkli haritlaskorteris (see jutuajamine on meil praeguse seisuga ka viimane). Nagu ma kohe saate alguses mainin, on mul alates 2018. aasta sügisest Estonian Business Schoolis "Oluliste raamatute" kursusesari [1]. Esimesel kursusel oli fookuses Thomas Manni "Võlumägi", teisel George Orwelli "1984", kolmandal Henri Bergsoni "Loov evolutsioon" ja sel kevadel siis Johann Wolfgang von Goethe "Faust". Eriti just kahel viimasel kursusel on Bergsoni ja Goethe raamatud olnud pigem embleemiks, sisuliselt üritasime nendel sotti saada lääne filosoofia arenguloost. Selles oli meile abiks Richard Tarnase suurepärane teos "The Passion of the Western Mind" [2]. Eeloleval sügisel on kavas keskenduda Ameerika majandusmudelile, sest seal tundub praegu pinna all ikka korralikult käärivat. Selle jutuajamise salvestamise ajal oli mul nimetatud eesmärgil plaanis siduda omavahel kokku Herman Melville'i "Moby Dick" ja William Jamesi "Usulise kogemuse mitmekesisus" [3]. Tänaseks on tulnud palju parem plaan: ma võtan Melville'i kõrval ja Jamesi asemel kursuse teiseks raamatuks siiski Alexis de Tocqueville'i "Tähelepanekuid Ameerika demokraatiast" [4]. Kursuse keskseks teoseks jääb aga igal juhul "Moby Dick" ja sellest raamatust me siis Mihkli juures 16. märtsil rääkisimegi. Vestluse pealkiri tuleb "Moby Dicki" samanimelisest peatükist, mille lõpus Melville kirjutab: "Kas asi on selles, et ta oma ebamäärasusega osutab universumi õudsele tühjusele ning mõõtmatusele, andes meile hävingumõtte näol selga noahoobi, kui süveneme linnutee valgete tühimike vaatlemisse. Või pole valevus oma olemuselt niipalju värvus kui värvuse nähtav puudumine ja samal ajal kõiki värvusi ühendav sideaine? Või põhjustab seda tunnet ääretul lumisel maastikul valitsev tähendusrikkalt vaikiv tühjus, värvitu ning kõigevärviline nagu ateism, millest me tagasi põrkame? Kui arvestame teist teooriat, mis kuulub natuurfilosoofidele ja mille järgi kõik õilsalt ning meeldivalt eretavad maised värvitoonid – olgu siis tegemist loojakuaegse taeva ja metsa kaunite varjude, liblikate kullendava sameti või tütarlaste õhetavate põskedega – on ainult peen pettus ega kuulu tegelikult esemetele endale, vaid on talle väljastpoolt antud, nii et kogu jumaldatud Loodus värvib ennast otsekui libu, kes võluva kesta alla peidab surnukambrit; ja kui me sõitu jätkame ning silmas peame, et see salapärane kosmeetikavahend, valguse võimas algollus, mis kõik värvitoonid loob, ise aga alati valgeks või värvituks jääb, langeb vahetult esemetele, puudutades oma olematu värvinguga kõike, ka tulpe ja roose – kui selle kõige üle järele mõelda, siis tundub nagu lamaks halvatud universum pidalitõbisena meie ees; nagu isekas rändur, kes Lapimaal keeldub värvilisi kaitseprille kandmast, nii jääb ka õnnetu uskumatu pimedaks, kui ta üksisilmi vahib majesteetlikku valget katet, mis ümberringi igasugu väljavaate suleb. Ja kõike seda sümboliseeris vaal-albiino. On siis ime, et teda nii raevukalt jälitati?" David Ilmar räägib romaani filosoofiliselt ühest filosoofiliselt kõige kaalukamast peatükist tunderõhuliselt ja meeldejäävalt saate teise kolmandiku alul (31.–35. minut). Head kuulamist! H. [1] https://www.youtube.com/watch?v=gyNAFXE-spQ&t=2s [2] https://www.youtube.com/watch?v=PPLrTNLDPCw&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG&index=3 [3] https://www.youtube.com/watch?v=-GDmShNiWOI&list=PLhpEK-_b7mfEM3LsE740RRFKJuOC9WGog&index=14 [4] https://www.kriso.ee/tahelepanekuid-ameerika-demokraatiast-db-9789985902837.html

Räägime sellest, mis küsimusi ei peaks esimesel kohtingul puudutama. Noh, ja muust ka. Kirjad tissident@ekspressmeedia.ee Insta @tissident tasku.delfi.ee lehed.ee/tissident

Täna võtavad «Naistejuttude» stuudios Dagmar Lamp, Heidi Ruul ja Kristina Herodes kokku oma möödunud nädala laivesinemised, mis tehnilistel põhjustel laiema publikuni ei jõudnud. Muuhulgas räägime ka, kuidas meil vahepeal läinud on. Nii näiteks käis Kristina operatsioonil, Heidi võtab uusi kalleid antidepressante ning Daki käib telekas targutamas, kuidas deitida, aga ise deitidele väga ei jõuagi. Kuidas siis ikkagi panna mees endasse armuma? Kas seksiga peaks ootama? Kas piisab ainult silma vaatamisest? Milliseid mänge me mängime ning millal me nendega üle piiri läheme? Kuula saadet!

Sel kevadel jõudis kauplustesse Edmund Burke'i Seltsi raamatusarja seitsmes teos: Carl Jungi "Vastus Iiiobile"*. Aprilli lõpus kutsusin ma EBS-i stuudiosse kõnealuse raamatu tõlkija Kristiina Kivili ja Ivar Tröneri. Ivar oli mul külas juba kolmandat korda. Esimesel hooajal vestlesin ma tema ja Alar Tamminguga samuti Jungist (vt #15 "Inimese lootus"**), sel kevadel oli ta saates koos Jelena Skulskajaga ning me rääkisime Anton Tšehhovist (vt #46 "Argielu ja unistused")***.Ütlen igaks juhuks kohe ära, et saate pealkirjas esitatud küsimus jäi üles ka pärast meie pea kahetunnist vestlust. Nii ütles Ivar kohe üsna kolmekõne alguses (6. minut): "See raamat ei lahenda ära probleemi, mis on "Iiobi raamatu" uurijaid paelunud aastasadu, see on nn teodiike küsimus: kust tuleb kuri? kas kuri on õiglane? kuidas mõtestada kurja monoteismi kontekstis?Teodiike probleemini jõudsime vestluse 45. minutil; taas Ivari sõnadega jätkates: "Teodiike probleemi üle võib arutada lõpmatult..., aga üks vähki surev süüta laps esitab Jumala ja tema õigluse kohta rohkem küsimusi kui kõik teoloogiafakulteedid kokku: miks ta peab kannatama? miks peab inimene kannatama?"Kuigi vastus eeltoodud küsimustele jäi õhku, noppisin mina endale sellest vestlusest üles vähemalt kolm ideed:1. Süü ei ole mõiste, millega saab suhteid parandada (84. minut). Teiste sõnadega, me ei saa suhteid parandada üksteise süü väljaselgitamise abil. Me ei leia "Iiobi raamatust" vastust küsimusele, mida nii koledat siis Iiob õieti tegi, et Jumal teda sedavõrd hirmsasti karistama pidi. "Iiobi raamatu" üheks kõige painavamaks teemaks ongi ilmselt just süü ja karistuse ebaproportsionaalsus.2. Eelöeldust tuleneb järgmine mõte: inimese ja Jumala suhe on äärmiselt ebavõrdne. Inimesel on raske aru saada Jumala tegudest, sest need on sootuks teises mõõtkavas. "Lambad võivad küll hundi joogivee segaseks tampida, aga suuremat kahju hundile sellest ei tõuse," tsiteeris Kristiina 28. minutil Jungi, kui jutuks tulid inimese võimalused Jumalat "solvata".3. Kahest eelnevast punktist saab vististi järeldada ainult seda, et "Jumala suhted inimesega ongi mõistetamatud," nagu Ivar seda vestluse lõpus (87. minut) ka teeb. Seetõttu tekib mõiste pühadusest, mis Leszek Kołakowski sõnul nüüd meile kättemaksu haub****. "Jung üritab Iiobi ja Jumala suhet psühhoanalüütiliste vahenditega ratsionaliseerida, aga ta jääb hätta ja hakkab kasutama ilmutuslikke pilte... aga selle ülesandega jääksime me kõik hätta," võtab Ivar sealsamas kokku Jungi raamatu taotluse ja sisu.Lõppkokkuvõtteks võiks mainida, et kuigi "Vastus Iiobile" ei ole vast kõige sobivam raamat Jungiga tutvuse sobitamiseks, võib lugeja, kellele siin jutuks tulnud teemad huvi pakuvad, sealt palju väärtuslikku leida. Kindlasti ei tohiks sealt oodata sidusat lugu, tegemist on ikkagi – nagu eelpool sai Ivari sõnadega öeldud – nägemusliku materjaliga. See on ilmselt ka möödapääsmatu, sest raamatu aines ise on nägemuslik kui sedagi.Lõpetuseks soovitan kõigil kuulata Ivari vastust (110. minut) minu küsimusele, miks me üldse lugema peaksime ("Et saada sisemiselt vabaks.")Head vabanemist!HardoP.S. Vestluse 25. minutil tuli jutuks David Bentley Harti raamat "Jumala kogemus", mis on meil plaanis samuti oma sarjas ära tõlkida ja millele ma tahaksin siinkohal eraldi tähelepanu juhtida. Raamatu endaga võib tutvuda sellel lingil*****, siin****** räägib sellest teosest Rupert Sheldrake, kellele on meie kanalil pühendatud eraldi pleilist. David Bentley Harti raamatust on juttu nimetatud video vahemikus 46:05–48:30.------------------------* http://www.eksa.ee/Default.aspx?PageI...** https://www.youtube.com/watch?v=M2diB...*** https://www.youtube.com/watch?v=nQ1jw...**** https://www.youtube.com/watch?v=oZtJP...***** https://www.amazon.com/Experience-God...****** https://www.youtube.com/watch?v=oxsNp... See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Täna arutavad stuudios Dagmar Lamp ja Kristina Herodes esimeste kohtingute üle. Millised on need kõige õudsemad asjad, mida tasuks igal juhul deidielus vältida? Kuidas hakkama saada, kui enne kohtama minemist on närv sees? Kas see närv on normaalne või mitte? Kas klaasike veini enne seda on okei või ei? Milliseid tegevusi tasuks esimesel deidil vältida või kas näiteks Rootsi kruiisile minek on hea mõte? Milliseid mänge üldse tasub kohtingutel mängida ja milliseid peaks vältima? Kuula saadet!

Esimesel koolipäeval on "Päevateel" külas Gustav Adolfi Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Agu Ojasoo, kes on seda ametit pidanud 50 aastat.

Esimesel koolipäeval on "Päevateel" külas Gustav Adolfi Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Agu Ojasoo, kes on seda ametit pidanud 50 aastat.

Esimesel juunil oli Juhan Viidingu seitsmekümnes sünniaastapäev. Sel puhul kirjutas Rein Veidemann Postimehes loo pealkirjaga "Luuletaja must kast. Jüri Üdi ja Juhan Viiding – 70", kust leiab järgmise lause: "Mis nimesid kõik on Juhan Viiding oma elus ja elu järel enda kanda saanud: geenius (Jaan Kaplinski), peiar, eesti Hamlet, eesti Pessoa, suurilmlik artist, vaimuaristokraat, romantiline traagik... traagik."  

Esimesel juunil oli Juhan Viidingu seitsmekümnes sünniaastapäev. Sel puhul kirjutas Rein Veidemann Postimehes loo pealkirjaga "Luuletaja must kast. Jüri Üdi ja Juhan Viiding – 70", kust leiab järgmise lause: "Mis nimesid kõik on Juhan Viiding oma elus ja elu järel enda kanda saanud: geenius (Jaan Kaplinski), peiar, eesti Hamlet, eesti Pessoa, suurilmlik artist, vaimuaristokraat, romantiline traagik... traagik."  

Tänase saate külaline on kirjastaja ja raamatu "Unistuste kataloog" autor Inga Raitar, kes on käinud 12 korda Egiptuses. Kuigi Inga ei käi ainult puhkamas, vaid pigem Egiptust avastamas, oskab ta turistidele imehästi nõu anda. Millist kuurorti valida ja mis on igaühe eelised? Kuidas on praegu lood Egiptuse turvalisusega? Kuidas turul kaubeldes parimat hinda saada? Mil moel on koketeerivad vene naised rikkunud ära egiptuse mehed? Mis võib juhtuda, kui naised käivad ringi lahtiste juustega? Inga korraldab kõik oma reisid ise, kuid Egiptus on tema sõnul üks vähestest riikidest, kuhu tasub minna paketireisiga. Niimoodi lihtsalt säästab närve, leiab ta.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on mitme sõltuvusega elus edukalt toime tulnud teadliku muutuse kunsti praktiseerija Aigi Vahing. Aigi on lisaks oma ärijuhtimise alasele haridusele õppinud ka näitlemist. Ta on juhtinud telesaateid, näidelnud filmis, kirjutanud raamatuid ja teinud ajakirjaniku ning turundus- ja kommunikatsioonijuhi tööd. Viimased aastad on ta peaasjalikult tegelenud teadliku enesemuutmisega. Aigi on läbinud Ingvar Villido juhendamisel Teadliku Muutuse Kunsti kursused ning Babaji kriya jooga I ja II astme pühenduse Lilleorus. Sõltuvustest paranemisest on ta kirjutanud ka autobiograafilise romaani “Valik”. Täna on ta aktiivne Lilleoru kogukonna liige ning Teadliku Muutuse Kunsti kursuste läbiviija. Vestlus viib meid põnevale teekonnale eneseteadlikkuse- ja muutmise kunsti juurde. Aigiga räägimegi lähemalt töösõltuvusest – tema isiklikest kogemustest ja praktilistest avastustest, kuidas teadliku muutuse kunsti universaalsete tehnikate abil sõltuvusega toime tulla. “Minu enda kogemuse põhjal võin öelda, et sõltuvuseks võib nimetada töötegemist sellest hetkest, mil töö hakkab tugeva pärssiva jõuna mõjutama inimese ülejäänud eluvaldkondi, sh tervist, lähisuhteid, emotsionaalset heaolu jne. Inimene ise võib töötegemist kogeda jätkuvalt positiivsena, kuid ülejäänud elu hakkab see aga ülemäära negatiivselt mõjutama; kirjanduslikult öeldes hakkavad majad ümberringi kokku varisema. Pahatihti inimene ise ei märkagi seda, vaid esmalt panevad seda tähele hoopis teised ümberolijad, nt arst, lähedased, kolleegid. Mul on endal olnud ületöötamise sõltuvus. Seda iseloomustab meeletu töörügamine, kus inimene võtab tohutult asju ette ja teeb endale töökoorma hästi suureks, mida ta ennastsalgavalt ja lakkamatult siis lahendada püüab. Ja kui nüüd vaadata selle inimese töötulemusi, siis need ei pruugi üldse olla proportsioonis selle tööle pühendatud aja ja energiaga. Ta teeb hästi palju tööd, kuid sageli vähetulemuslikult. Ka mul oli kunagi see helge unistus, et ma jõuan oma töödega lõpuks sinna to-do list’i lõppu. Ma tegin selleks tohutult jõupingutusi – iga päev tõusin enne kukke ja koitu ning läksin öösel magama, ise tõesti siiralt uskudes ja lootes, et ma jõuan sinna tööde lõppu. Seda aga ei juhtunudki. Küll aga jõudsin kahel korral sellisesse seisundisse, mida võib nimetada läbipõlemiseks. Esimesel korral olin omadega nii väsinud ja kurnatud, ja seda vaatamata sellele, kui palju ma parasjagu maganud või puhanud olin, et ma ei jaksanudki üldse enam tööd teha. See oli selline totaalne energiapuudus, millega organism andis märku, et ta ei ole nõus seda enam kaasa tegema. Sellest õppetunnist ma ei õppinud ja niipea, kui olin taastunud, panin sama hooga hiljem edasi. Kuid sellele järgnes siis juba märksa tõsisem signaal kehalt, mis väljendus tasakaaluhäiretes ja kerges iiveldustundes. Kui ma läksin näiteks arvuti taha tööd tegema, siis ma tundsin, et organism teeb piltlikult öeldes shut-down’i – ta lülitab enda välja läbi sellise kerge iiveldustunde. Seda kõike võtsin ma juba oluliselt tõsisemalt ja hakkasin teadlikult oma sõltuvusega tegelema.” – Aigi Vahing Kuulake kindlasti ...

Urmas Vadi: "23. oktoobril toimub Ungaris ülestõus. Sándor Petőfi mälestussamba juurde koguneb ligikaudu 200 000 inimest. Võetakse maha Jossif Stalini kuju, politsei avab meeleavaldajate pihta tule. Sel aastal toimub esimest korda Eurovisiooni lauluvõistlus. Nashville´s salvestab Elvis Presley oma esimese plaadi. Marilyn Monroe abiellub näitekirjanik Arthur Milleriga. Esimesel mail jõuavad kuulaje kõrva esimesed ultralühihelilainesaated Tallinnast. Eesti televisioonis alustab "Aktuaalne kaamera".

Urmas Vadi: "23. oktoobril toimub Ungaris ülestõus. Sándor Petőfi mälestussamba juurde koguneb ligikaudu 200 000 inimest. Võetakse maha Jossif Stalini kuju, politsei avab meeleavaldajate pihta tule. Sel aastal toimub esimest korda Eurovisiooni lauluvõistlus. Nashville´s salvestab Elvis Presley oma esimese plaadi. Marilyn Monroe abiellub näitekirjanik Arthur Milleriga. Esimesel mail jõuavad kuulaje kõrva esimesed ultralühihelilainesaated Tallinnast. Eesti televisioonis alustab "Aktuaalne kaamera".

Ornitoloog Leho Luigujõe, talvitavate veelindude loenduse koordinaator Eestis, räägib sellest tänavu jaanuaris 50. korda toimunud suurest ettevõtmisest, milles nüüd loob kaasa juba üle 100 riigi. Esimesel loendusel osales aga vaid mõni üksik Euroopa riik, nende hulgas ka Eesti. Luigujõe on Eesti Looduse jaanuarinumbris samal teemal ilmunud loo Rahvusvahelise kesktalvise linnuloenduse 50. juubeliaasta autor. (Toomas Jüriado.)

Põhiline on see, et Esimesel augustil tuleb väga tore pidu PAU-VAU, kus Lee Baum, Rela ja Kadri K muusikat valivad. Tulge kõik sinna kindlasti. Saadet alustas Leelo, keskmise osa tegi Kadri ja lõpuosa Reela. Kui võiksin lindistamise kirjeldamisel kasutada kellegi teise sõnu, siis see kõlaks järgmiselt: “These three blazed in with a style that made you … Loe edasi: 067 – Leelo, Kadri, Reela (26.07.2015)

Esimesel septembril alustavad või jätkavad kooliteed kümned tuhanded pealinna lapsed ja Linnatunnis selgub kuidas Tallinn uueks kooliaastaks valmis on ja mida uut algavalt kooliaastalt oodata. Saate külalisteks on Haridusameti juht Andres Pajula, TTÜ õppeprorektor Jakob Kübarsepp ning Tallinna Ülikooli õppeprorektor Priit Reiska. (Rein Pärn.)

Kes olid publikuks Moskva esimesel kohtuprotsessil?

Kes olid publikuks Moskva esimesel kohtuprotsessil?

Kes olid publikuks Moskva esimesel kohtuprotsessil?

Kes olid publikuks Moskva esimesel kohtuprotsessil?

Oluline tunnistaja Moskva esimesel kohtuprotsessil

Oluline tunnistaja Moskva esimesel kohtuprotsessil

Oluline tunnistaja Moskva esimesel kohtuprotsessil

Oluline tunnistaja Moskva esimesel kohtuprotsessil

Peamised süüdistajad Moskva esimesel kohtuprotsessil

Peamised süüdistajad Moskva esimesel kohtuprotsessil

Peamised süüdistajad Moskva esimesel kohtuprotsessil

Peamised süüdistajad Moskva esimesel kohtuprotsessil

Veider olukord Moskva esimesel kohtuprotsessil

Veider olukord Moskva esimesel kohtuprotsessil

Veider olukord Moskva esimesel kohtuprotsessil

Veider olukord Moskva esimesel kohtuprotsessil

Saates räägime tüüpilistest vigadest esimestel tehingutel. Külaliseks on Toomas Mardi. Saadet juhivad Joel Järvela ja Peeter Pärtel   Tagasiside on teretulnud aadressil saade@kinnisvararaadio.ee The post Tüüpilised vead esimesel tehingul appeared first on Kinnisvararaadio.

Saates räägime tüüpilistest vigadest esimestel tehingutel. Külaliseks on Toomas Mardi. Saadet juhivad Joel Järvela ja Peeter Pärtel   Tagasiside on teretulnud aadressil saade@kinnisvararaadio.ee