Podcasts about mihhail

"Kinnisvarajutud" podcasti 205. osas püsime flippimise lainel ning liigume jutuga väikelinna, kust Siim on oma seni suurimad kasumid kokku lükanud. Meil on külas lihtsad inimesed Kehrast Johanna ja Mihhail, kes on mitmete müütide poolt mutta tambitud linnas nii flippinud kui kasvatanud ka üürikorterite portfelli. Uurime Johannalt ja Mihhaililt kohe alguses ära, kui põhjendatud on need jutud, et Kehras asuv paberitööstus lämmatab linna hingematva haisuga. Sealt edasi läheme kinnisvararadadele ning räägime Kehra korteriturust üldiselt, konkreetsemalt flippimisest ja paljust muust kaasnevast. Kes toimetab väiksemates kohtades või kellel on plaan oma kinnisvarainvesteerimist mõnes väikelinnas alustada, sellele on see osa nagu sõõm värsket õhku või nagu kirss tordil. Tähtis on oma turgu tunda ning mis seal salata, väiksemates kohtades on kohati võimalik endale ka ise turgu ette teha. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on investor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Vaata ka meie koolituskeskkonda Kinnisvaraseminarid.ee ja Instagramis www.instagram.com/kinnisvaraseminarid/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Mihhail Bulgakov, „Kadunukese ülestähendused. Teatriromaan“. Loomingu Raamatukogu kuldsari. Tõlkinud Vidrik Kivilo. Loeb Rando Tammik. Selle nädala Kuku raadio järjejutuminutites kuuleme kurbnaljakaid lugusid vene teatri vastupandamatust kutsest, mis võib mõnele teatraalile ka hukatuslikuks saada.

Tubina sünniaastapäeva pidustused.

Andreas Ventsel, Mari-Liis Madisson ja Mihhail Lotman, "Varjatud märgid ja salaühingud" Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Marek Strandberg. Selle nädala raamat on esimene eestikeelne vandenõuteooriatele keskenduv monograafia, mille eesmärk on avada konspiratsiooniteooriate kirjut tähendusmaailma ja nende toimimismehhanisme. Seda tehes jõutakse järelduseni, et vandenõuteooriate teke ei ole juhus, vaid peaaegu paratamatus.

Andreas Ventsel, Mari-Liis Madisson ja Mihhail Lotman, "Varjatud märgid ja salaühingud" Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Marek Strandberg. Selle nädala raamat on esimene eestikeelne vandenõuteooriatele keskenduv monograafia, mille eesmärk on avada konspiratsiooniteooriate kirjut tähendusmaailma ja nende toimimismehhanisme. Seda tehes jõutakse järelduseni, et vandenõuteooriate teke ei ole juhus, vaid peaaegu paratamatus.

Saatesse tuleb dirigent Mihhail Gerts, kelle käe all sünnib homme uus kontserdisari "Pöörane Bach".

Dirigent Mihhail Gerts annab kontserte Läti Rahvusorkestriga.

Sel nädalavahetusel, 28.

Sel nädalavahetusel panevad sarved kokku Kiik ja Kõlvart! Poliitikaguru hindab ajaloolise tiitlimatši võimalikke tagajärgi kodumaisele poliitikale. Peaminster Kallast tabanud skandaali on otseselt sekkunud president Karis - mida see tähendada võib? Räägime ka Metsküla koolist ja saastetasudest. Saadet veavad Põim Kama, Tõnis Leht ja Erik Moora.

Falling Animals, Sheila Armstrong - Mihhail Gerts at National Concert Hall - RHA Annual Exhibition - Arnold Schwarzenegger Profile

Tänase saate peategelane on Mihhail Andrejevitš Suslov, NLKP Keskkomitee ideoloogiatöö juht kulisside taga. Räägime tema elust ja vaadetest.

Tänase saate peategelane on Mihhail Andrejevitš Suslov, NLKP Keskkomitee ideoloogiatöö juht kulisside taga. Räägime tema elust ja vaadetest.

Festival TubIN 6.-9.

Keskpäevatunni stuudios Priit Hõbemägi, Ignar Fjuk ja Ainar Ruussaar. Viimane Nõukogude Liidu president Mihhail Gorbatsov maetakse täna. Ilma riiklike matusteta, on ju Putin pidanud Nõukogude Liidu lagunemist sajandis suurimaks geopoliitiliseks ebaõnnestumiseks. Teine Mihhail, Stalnuhhin nimelt ütles, et Eesti ametlik ideoloogia on nüüd natslik ja fašistlik. Kuidas saab selliste sõnade rääkija olla Riigikogu liige, Ta on ka Riigikogu eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni aseesimees. WTF?!? Vene teatri juht Loss ja Jana Toom on samuti mõlemad esinenud rämedate sõnavõttudega vene teemal. Mikk Marrani palgaküsimus on toonud päevavalgele, et tippametnike töötasusid määratakse pealtnäha suvaliselt. Ja mis ajast premeeritakse juhti, kes enne ametikohale asumist teatab, et tal puudub igasugune kompetents sel alal? Eesti kütusefirmade nimekiri, kes on esitanud soovi jätkata Venemaa naftaga kauplemist.

Keskpäevatunni stuudios Priit Hõbemägi, Ignar Fjuk ja Ainar Ruussaar. Viimane Nõukogude Liidu president Mihhail Gorbatsov maetakse täna. Ilma riiklike matusteta, on ju Putin pidanud Nõukogude Liidu lagunemist sajandis suurimaks geopoliitiliseks ebaõnnestumiseks. Teine Mihhail, Stalnuhhin nimelt ütles, et Eesti ametlik ideoloogia on nüüd natslik ja fašistlik. Kuidas saab selliste sõnade rääkija olla Riigikogu liige, Ta on ka Riigikogu eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni aseesimees. WTF?!? Vene teatri juht Loss ja Jana Toom on samuti mõlemad esinenud rämedate sõnavõttudega vene teemal. Mikk Marrani palgaküsimus on toonud päevavalgele, et tippametnike töötasusid määratakse pealtnäha suvaliselt. Ja mis ajast premeeritakse juhti, kes enne ametikohale asumist teatab, et tal puudub igasugune kompetents sel alal? Eesti kütusefirmade nimekiri, kes on esitanud soovi jätkata Venemaa naftaga kauplemist.

Ehkki lõppev kontserdihooaeg polnud muusikutele nii karm kui olid kaks varasemat, on siiski ainus konstant muusikute elus muutus, ütleb nüüd juba kümme aastat Saksamaal elav ja töötav dirigent Mihhail Gerts lühikesel töövisiidil Tallinna.

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Mihhail Gertsi juhatusel tõi 25.

Intervjuu helilooja Jüri Reinvere ja dirigent Mihhail Gertsiga.

Kell 9.15 toome kuulajateni reportaaži Estonia kontserdisaalist Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri proovist, kus rääkisime 25. märtsil toimuva "Kevadsümfoonia" kontserdist dirigent Mihhail Gertsiga.

Plaadifirma Dux uue plaadil kõlavad Sergei Rahmaninovi kolmas klaverikontsert ja Eduard Tubina kontsertiino. Musitseerivad Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, pianist Mihkel Poll ja dirigeerib Mihhail Gerts.

Akadeemik Tõnu-Andrus Tannberg: "1985. aasta märtsis ei mõelnud Kremlis keegi sisulisele poliitilisele pöördele. Esialgu oli ikkagi kõige olulisem majanduslik olukord: poeletid olid tühjad, inimeste elujärg oli allapoole igasugust arvestust. Gorbatšovi muudatuste esmane mõte oli ikkagi hakata majandust edendama."

Plaadifirma Dux andis välja uue plaadi, millel kõlavad Sergei Rahmaninovi kolmas klaverikontsert ja Eduard Tubina kontsertiino.

Saatejuht Hardo Pajula. Külalised Aapo Pukk ja Meego Remmel. Saade Itaalia maalikunstniku Caravaggio maalist "Pöördumine teel Damaskussesse". Mõte teha saade Caravaggiost (1571–1610) oli mul juba pikka aega. Sel kevadel tuli idee kutsuda temast rääkima Aapo Pukk ja Meego Remmel. Palavikuaja tõttu lükkus vestlus mitu kuud edasi, kuid 3. juulil õnnestus see siiski viimaks salve saada. Mul on selle üle tõesti väga hea meel – see oli vähemalt minu jaoks väga huvitav ja hingekosutav jutuajamine. Kohe saate alul päris Aapo minult, miks Caravaggio mulle huvi pakub (4. minut). Ega ma ei osanudki muud teha kui ausalt vastata: mõned Caravaggio tööd on mind miskipärast väga puudutanud. Kõigepealt tuleb pähe "Iisaki ohverdamine" [1], "Narkissos" [2] oli mu ühe leheloo [3] lähtepunkt. Käesolev vestlus tõukus aga 1601. aastal maalitud teosest "Pöördumine teel Damaskusesse" [4] Nimetatud tööle juhtis 2018. märtsis Dostojevskist peetud loengus [5] tähelepanu Mihhail Lotman (50. minut). "Me oleme harjunud igasuguste asjadega ja 3D meid ei vapusta," rääkis Mihhail, "tollal oli see aga täiesti rabav! Seda tehnikat nimetatakse tenebrismiks. Maal kasvab välja pimedusest, vaatajad kartsid, et see kukub raamist välja." "On öeldud, et tänapäeva kinogeeniused kopeerivad Caravaggiot," jätkas Mihhail mõtet rohkem kui kaks aastat hiljem Aapo, "[Martin Scorsese, H.P.] "Taxi Driver"-i valgus olevat Caravaggiolt laenatud. Kui Caravaggio meie hulgas täna ringi jalutaks, siis oleks ta ilmselt geniaalne filmirežissöör" (33. minut). "Minu arusaamist mööda ütlevad kunstikriitikud," võttis siin sõnajärje üle Meego (34. minut), "et Caravaggio geniaalsus väljendubki just selles, et ta toob Pauluse ja hobuse meie ruumi, kirikuruumi. Hobune on ka koos oma tagumikuga sisuliselt seal kirikus. See on kunstniku kindel taotlus, et mina kohtaksin oma reaalsuses korraga Palulust ja tema pöördumist, sest see paneb mind küsima oma pöördumise kohta." William Jamesi sõnul ei pea pöördumine – põhjalik muutus inimese hingelaadis – võtma üldse religioosset vormi. Uuestisünd võib sama hästi toimuda ka religioonist uskmatusesse. "Kõigil neil juhtudel on meil tegemist sama psühholoogilise protsessiga: hingelise tormi, stressi ja vastuolulisuse asemel jõutakse lõpuks hingelise kindluse, stabiilsuse ja tasakaalu seisundisse," kirjutab James oma "Usulise kogemuse mitmekesisuses" [6], millele oli pühendatud "Tähenduse teejuhtide" 12. vestlusring "Ratio piirid" [7]. Jamesi arusaamas pöördumisest mängib võtmerolli tõdemus, et "inimese ideed, püüdlused ja eesmärgid moodustavad mitmesuguseid üksteisest suhteliselt sõltumatuid rühmi ja süsteeme... kui üks rühm on hõivanud kogu inimese tähelepanu, siis võivad teiste gruppidega seotud ideed olla inimese teadvusest üldse välja tõrjutud." Seesugune ideede ja eesmärkide pidev vaheldumine on Jamesi sõnul eriti iseloomulik lõhestunud isikutele. Nii võib krooniline alkohoolik näiteks kuid kooripoissi mängida, kuid lõpuks on ta koon ikka liimine ehk mudane. Ometi võib aga ka lootusetus sõltlases mingil hetkel aset leida püsivamat laadi sihinihe. Sellest, mis kunagi oli tema "hinge jaoks praktiliselt ebareaalne objekt, on nüüd saanud sama hinge püsiasukas ning keskpunkt," kirjutab James. Vahel kuumutab mõni eriti võimas tundepuhang lahti mõne seni tardunud ideede grupeeringu ja kui see siis viimaks jahtub, sunnib see teised rühmad enda ümber rekristalliseeruma. Kui uus ideeline keskpunkt kinnistub, moodustub uus stabiilne struktuur ning inimese karakter ongi läbi teinud põhjapaneva muutuse. Minu jaoks saabus üks vestluse kõrghetkedest 45. minutil, mil Aapo ütles: "Kui kuum higi seljale tuleb ja asi kinni jookseb, siis tuleb aru saada, et senised vahendid on ammutatud." Meego tõstis oma järgneva arutluskäiguga pöördumise kontseptsiooni üksikisiku mängumaalt kogu kultuuri tasandile: "See ongi pöördumine... , see on see paradigma nihke koht, kus senine seletusviis ei tööta enam ja tuleb otsida perifeerne vaatenurk (või see ilmub ise), mis saab seejärel uueks maailma keskmeks. Thomas Kuhn on näidanud, kuidas see toimub teadusmaailmas [8]. Filosoofias, eetikas ja ka kristluses käib asi enam-vähem samamoodi. Religioonipsühholoog Tõnu Lehtsaar ütleb, et pöördumine on lihtsalt identiteedi muutus. Vastus küsimusele "Kes ma olen?" on korraga teistsugune." Hiljemalt siin hakkas mulle koitma ka see, miks see konkreetne maal mulle nii korda läheb. Seal on juttu meie elust nii nagu see on, mitte nii, nagu seda üritatakse meile näidata mõnes kontorikeelses unenäos helgest homsest. Head päeva! Hardo -------------- [1] https://en.wikipedia.org/wiki/Sacrifice_of_Isaac_(Caravaggio)#/media/File:Sacrifice_of_Isaac-Caravaggio_(Uffizi).jpg [2] https://et.wikipedia.org/wiki/Narkissos#/media/Fail:Michelangelo_Caravaggio_065.jpg [3] https://arvamus.postimees.ee/4059841/hardo-pajula-nartsivad-nartsissid [4] https://en.wikipedia.org/wiki/Conversion_on_the_Way_to_Damascus [5] https://www.youtube.com/watch?v=pxozZcDQg4k [6] https://www.youtube.com/watch?v=-GDmShNiWOI&t=1s [7] https://www.youtube.com/watch?v=ZiOAuy-juhQ&t=1387s [8] https://www.apollo.ee/teadusrevolutsioonide-struktuur.html

Mõte teha saade Caravaggiost (1571–1610) oli mul juba pikka aega. Sel kevadel tuli idee kutsuda temast rääkima Aapo Pukk ja Meego Remmel. Palavikuaja tõttu lükkus vestlus mitu kuud edasi, kuid 3. juulil õnnestus see siiski viimaks salve saada. Mul on selle üle tõesti väga hea meel – see oli vähemalt minu jaoks väga huvitav ja hingekosutav jutuajamine.Kohe saate alul päris Aapo minult, miks Caravaggio mulle huvi pakub (4. minut). Ega ma ei osanudki muud teha kui ausalt vastata: mõned Caravaggio tööd on mind miskipärast väga puudutanud. Kõigepealt tuleb pähe "Iisaki ohverdamine" [1], "Narkissos" [2] oli mu ühe leheloo [3] lähtepunkt. Käesolev vestlus tõukus aga 1601. aastal maalitud teosest "Pöördumine teel Damaskusesse" [4]Nimetatud tööle juhtis 2018. märtsis Dostojevskist peetud loengus [5] tähelepanu Mihhail Lotman (50. minut). "Me oleme harjunud igasuguste asjadega ja 3D meid ei vapusta," rääkis Mihhail, "tollal oli see aga täiesti rabav! Seda tehnikat nimetatakse tenebrismiks. Maal kasvab välja pimedusest, vaatajad kartsid, et see kukub raamist välja.""On öeldud, et tänapäeva kinogeeniused kopeerivad Caravaggiot," jätkas Mihhail mõtet rohkem kui kaks aastat hiljem Aapo, "[Martin Scorsese, H.P.] "Taxi Driver"-i valgus olevat Caravaggiolt laenatud. Kui Caravaggio meie hulgas täna ringi jalutaks, siis oleks ta ilmselt geniaalne filmirežissöör" (33. minut)."Minu arusaamist mööda ütlevad kunstikriitikud," võttis siin sõnajärje üle Meego (34. minut), "et Caravaggio geniaalsus väljendubki just selles, et ta toob Pauluse ja hobuse meie ruumi, kirikuruumi. Hobune on ka koos oma tagumikuga sisuliselt seal kirikus. See on kunstniku kindel taotlus, et mina kohtaksin oma reaalsuses korraga Palulust ja tema pöördumist, sest see paneb mind küsima oma pöördumise kohta."William Jamesi sõnul ei pea pöördumine – põhjalik muutus inimese hingelaadis – võtma üldse religioosset vormi. Uuestisünd võib sama hästi toimuda ka religioonist uskmatusesse. "Kõigil neil juhtudel on meil tegemist sama psühholoogilise protsessiga: hingelise tormi, stressi ja vastuolulisuse asemel jõutakse lõpuks hingelise kindluse, stabiilsuse ja tasakaalu seisundisse," kirjutab James oma "Usulise kogemuse mitmekesisuses" [6], millele oli pühendatud "Tähenduse teejuhtide" 12. vestlusring "Ratio piirid" [7].Jamesi arusaamas pöördumisest mängib võtmerolli tõdemus, et "inimese ideed, püüdlused ja eesmärgid moodustavad mitmesuguseid üksteisest suhteliselt sõltumatuid rühmi ja süsteeme... kui üks rühm on hõivanud kogu inimese tähelepanu, siis võivad teiste gruppidega seotud ideed olla inimese teadvusest üldse välja tõrjutud." Seesugune ideede ja eesmärkide pidev vaheldumine on Jamesi sõnul eriti iseloomulik lõhestunud isikutele. Nii võib krooniline alkohoolik näiteks kuid kooripoissi mängida, kuid lõpuks on ta koon ikka liimine ehk mudane. Ometi võib aga ka lootusetus sõltlases mingil hetkel aset leida püsivamat laadi sihinihe. Sellest, mis kunagi oli tema "hinge jaoks praktiliselt ebareaalne objekt, on nüüd saanud sama hinge püsiasukas ning keskpunkt," kirjutab James. Vahel kuumutab mõni eriti võimas tundepuhang lahti mõne seni tardunud ideede grupeeringu ja kui see siis viimaks jahtub, sunnib see teised rühmad enda ümber rekristalliseeruma. Kui uus ideeline keskpunkt kinnistub, moodustub uus stabiilne struktuur ning inimese karakter ongi läbi teinud põhjapaneva muutuse.Minu jaoks saabus üks vestluse kõrghetkedest 45. minutil, mil Aapo ütles: "Kui kuum higi seljale tuleb ja asi kinni jookseb, siis tuleb aru saada, et senised vahendid on ammutatud." Meego tõstis oma järgneva arutluskäiguga pöördumise kontseptsiooni üksikisiku mängumaalt kogu kultuuri tasandile: "See ongi pöördumine... , see on see paradigma nihke koht, kus senine seletusviis ei tööta enam ja tuleb otsida perifeerne vaatenurk (või see ilmub ise), mis saab seejärel uueks maailma keskmeks. Thomas Kuhn on näidanud, kuidas see toimub teadusmaailmas [8]. Filosoofias, eetikas ja ka kristluses käib asi enam-vähem samamoodi. Religioonipsühholoog Tõnu Lehtsaar ütleb, et pöördumine on lihtsalt identiteedi muutus. Vastus küsimusele "Kes ma olen?" on korraga teistsugune."Hiljemalt siin hakkas mulle koitma ka see, miks see konkreetne maal mulle nii korda läheb. Seal on juttu meie elust nii nagu see on, mitte nii, nagu seda üritatakse meile näidata mõnes kontorikeelses unenäos helgest homsest.Head päeva!Hardo--------------[1] https://en.wikipedia.org/wiki/Sacrifice_of_Isaac_(Caravaggio)#/media/File:Sacrifice_of_Isaac-Caravaggio_(Uffizi).jpg[2] https://et.wikipedia.org/wiki/Narkissos#/media/Fail:Michelangelo_Caravaggio_065.jpg[3] https://arvamus.postimees.ee/4059841/hardo-pajula-nartsivad-nartsissid[4] https://en.wikipedia.org/wiki/Conversion_on_the_Way_to_Damascus[5] https://www.youtube.com/watch?v=pxozZcDQg4k[6] https://www.youtube.com/watch?v=-GDmShNiWOI&t=1s[7] https://www.youtube.com/watch?v=ZiOAuy-juhQ&t=1387s[8] https://www.apollo.ee/teadusrevolutsioonide-struktuur.html See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalised Mihhail Lotman ja Mikael Raihhelgauz. Saade Vladimir Solovjovist, kes oli vene filosoof, luuletaja, publitsist ja kirjanduskriitik. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Auguste Comte (1798–1857) oli Prantsuse ja filosoof ja ühiskonnateoreetik, "kes uskus, et inimühiskond teeb ajaloos läbi teoloogilis-sõjalise ja teaduslik-tööstusliku staadiumi ning nendevahelise metafüüsilise üleminekustaadiumi, milles ta arvas asuvat oma kaasaegse Euroopa," kirjutab Simon Blackburn oma "Oxfordi filosoofialeksikonis"."Auguste Comte, suur Prantsuse filosoof, tahtis filosoofia lõpetada," sekundeerib talle "Tähenduse teejuhtide" 52. vestlusringis Mihhail Lotman, "filosoofia on abstraktne ja spekulatiivne, mingisugused arutlused, metafüüsika, aga loodusteadused annavad meile positiivseid [selles kontekstis siis pigem kindlaid, H. P.] teadmisi."Mihhail oli koos Piret Kuusega külas "Tähenduse teejuhtide" avasaates "Füüsikud ja margikogujad"*, mis on meil siiani üks populaarsemaid. 30. aprillil oli ta EBS-i stuudios koos Kadrioru kunstimuuseumi direktori Aleksandra Murrega, et rääkida peredvižnikutest, peaasjalikult 19. sajandi viimase kolmandiku Venemaal tegutsenud kunstnike rühmitusest.Vahetu ajendi selleks saateks andsid mulle kaks maali: Ivan Kramskoi "Kristus kõrbes"** (1872) ja Vassili Perovi "Kristus Ketsemani aias" (1878)***. Mõlemad tööd olid omas ajas revolutsioonilised. "Mõnede arvates kujutas Kramskoi sel maalil üht oma kaasaegsete seas levinud tüüpi –"täielikku ateisti", nihilistlikku revolutsionääri, ja nad mõistsid tema töö "haige ihu", "liigkauge abstraktsiooni" ja "mõttehieroglüüfina hukka," kirjutab Vene kunstiteadlane Tatjana Judenkova näituse "Vene tee: Dionisiusest Malevitšini"**** kataloogis. Teise asjatundja sõnul on ka Perovi maal "äärmiselt ebatavaline". Teema ise seevastu mitte, "Ketsemanist sai ohverduse, üksinduse ja kõikehõlmava kurbuse sümbolina Vene intelligentsi paljude esindajate jaoks (Tolstoi ja Dostojevski kaasaegsete jaoks) ühine painav probleem ja keerulisi spirituaalseid konflikte kujutavate kunstiteoste ammendamatu allikas," kirjutab Svetlana Kapõrina samas kataloogis. Need kaks tööd tekitasid lähema huvi eelnimetatud kunstirühmituse ja kogu perioodi vastu laiemalt.Oleme "Tähenduse teejuhtides" varemgi rääkinud sellest, et suuri ühiskondlik-poliitilisi kataklüsme, eelkõige sõdu ja revolutsioone, ette aimata laskvad ended ilmnevad kõigepealt luules, kunstis ja muusikas (vt nt # 4 "Muusika mõistatus"*****). Ka seekord pakkus mulle muuhulgas huvi küsimus, kas ja mil määral ennustasid peredvižnikud ette Vene revolutsiooni või aitasid sellele kaasa.Seetõttu vestlesimegi kõigepealt tollasest ajaloolisest taustast, mida iseloomustab eelkõige lääne materialistlike ja positivistlike ideede sissetung traditsioonilisse, õigeusklikku, äärmiselt hierarhilisse ühiskonda. Nii oli Vene loodusuurijate eesmärgiks – kelle üheks koondkujuks peab Mihhail Jevgeni Bazarovit Turgenevi "Isadest ja poegadest" – uute teadmiste hankimise kõrval (või pigem isegi selle ees) vanade ideaalide õõnestamine. "Kui Euroopas oli positivism kodanluse ideoloogia, siis Vene positivism on nihilism, see on revolutsionääride filosoofia," ütleb Mihhail (26. minut).Peredvižnikute rühmituse poliitiliseks, psühholoogiliseks, sotsioloogiliseks ja emotsionaalseks taustaks on narodniklus – poliitiline liikumine, mida hingestas arusaam, et "meie, haritud, rikkad, targad ja ilusad, oleme lihtrahva ees süüdi" (10. minut). Teisteks olulisemateks laiemat konteksti määravateks teguriteks on pärisorjuse kaotamine ja Aleksander II reformid. Peredvižnikute liider Ivan Kramskoi oli varasest noorusest tuttav narodnikluse ühe silmapaistvama esindaja Nikolai Tšernõševski kunstikriitiliste vaadetega, mille järgi kunsti eesmärgiks peab olema elu muutmine (paremuse suunas). Just elu parandamise eesmärgil pöörasid peredvižnikud oma kunsti rahva poole, kujutasid tihtipeale võrdlemisi trööstituid argielustseene ja püüdsid näitustele meelitada lihtsamat publikut.Ometi kujutab Kramskoi enda eelmainitud kuulsaim töö mitte igapäevaõudust, vaid konflikti ajatu ja ajaliku vahel. Positivistlik loodusteadus annab meile määratu koguse tõsiasju, kuid mitte ühtegi tähendust. On tähelepanuväärne, et teaduskreedost alustanud kunstnik jõuab viimaks jälle teemani, millest Comte'i õpetus meid kõiki vabastada lubas.Sama kehtib kummatigi ka Comte'i enda kohta. "Viimastel eluaastatel nägi ta vaeva inimsuse religiooni rajamisega, mille pühakutekalendrisse kuulusid nt Adam Smith ja Friedrich Suur; temast endast pidi saama selle paavst," kirjutab Simon Blackburn.Head kuulamist-vaatamist!Hardo See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Reede, 11.

Saatesarjas "Tähenduse teejuhid" otsitakse kasvava ühiskondliku ärrituvuse põhjuseid. Kuivõrd saatejuhi arvates viivad lahkhelide juured meid inimese ja teda ümbritseva reaalsuse olemuseni, siis kutsuski ta esimesse saatesse Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika labori juhataja Piret Kuuse ja sama kõrgkooli semiootika juhtivteaduri Mihhail Lotmani. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Keda Stalin planeeris maailma maletajaks number üks ning miks valik langes Mihhail Botvinnikule?Saate autor on David Vseviov. Kuula 25. septembril kell 11.20.Foto: P. Keres (NSVL), V. Smõslov(NSVL), S.Reshevsky (USA), M. Euwe (Holland) и М. Botvinnik (NSVL) 1948. aastal.

Keda Stalin planeeris maailma maletajaks number üks ning miks valik langes Mihhail Botvinnikule?Saate autor on David Vseviov. Kuula 25. septembril kell 11.20.Foto: P. Keres (NSVL), V. Smõslov(NSVL), S.Reshevsky (USA), M. Euwe (Holland) и М. Botvinnik (NSVL) 1948. aastal.

Keda Stalin planeeris maailma maletajaks number üks ning miks valik langes Mihhail Botvinnikule?Saate autor on David Vseviov. Kuula 25. septembril kell 11.20.Foto: P. Keres (NSVL), V. Smõslov(NSVL), S.Reshevsky (USA), M. Euwe (Holland) и М. Botvinnik (NSVL) 1948. aastal.

Keda Stalin planeeris maailma maletajaks number üks ning miks valik langes Mihhail Botvinnikule?Saate autor on David Vseviov. Kuula 25. septembril kell 11.20.Foto: P. Keres (NSVL), V. Smõslov(NSVL), S.Reshevsky (USA), M. Euwe (Holland) и М. Botvinnik (NSVL) 1948. aastal.

Mihhail Kõlvart on ema poolt hiina juurtega korealane ja isa poolt eestlane. Sündinud Kasahstanis, tuli ta kolmeaastasena koos vanematega Eestisse. Korealastel on kombeks elada seal, kus pereisa end hästi ja koduselt tunneb. Ka teised korea tavad ja tseremooniad on Mihhaili tänases elus igati au sees. Lapse esimene sünnipäev ja ema 60. sünnipäev on uskumuste kohaselt ääretult tähtsad sündmused, mida tähistatakse mitmete spetsiaalsete rituaalidega. Oma suureks eeskujuks peab Mihhail kindlasti ema, kes oskas inimesi märgata ja aidata.

Mihhail Kõlvart on ema poolt hiina juurtega korealane ja isa poolt eestlane. Sündinud Kasahstanis, tuli ta kolmeaastasena koos vanematega Eestisse. Korealastel on kombeks elada seal, kus pereisa end hästi ja koduselt tunneb. Ka teised korea tavad ja tseremooniad on Mihhaili tänases elus igati au sees. Lapse esimene sünnipäev ja ema 60. sünnipäev on uskumuste kohaselt ääretult tähtsad sündmused, mida tähistatakse mitmete spetsiaalsete rituaalidega. Oma suureks eeskujuks peab Mihhail kindlasti ema, kes oskas inimesi märgata ja aidata.

Räägime sellest, miks Boris Pilnjaki teos "Kustutamata kuu jutustus" põhjustas Stalini pahameele ja kuidas see seondus Mihhail Frunze surmaga.Kuula 12. aprillil kell 11.20. Saate autor on David Vseviov.

Räägime sellest, miks Boris Pilnjaki teos "Kustutamata kuu jutustus" põhjustas Stalini pahameele ja kuidas see seondus Mihhail Frunze surmaga.Kuula 12. aprillil kell 11.20. Saate autor on David Vseviov.

Räägime sellest, miks Boris Pilnjaki teos "Kustutamata kuu jutustus" põhjustas Stalini pahameele ja kuidas see seondus Mihhail Frunze surmaga.Kuula 12. aprillil kell 11.20. Saate autor on David Vseviov.

Räägime sellest, miks Boris Pilnjaki teos "Kustutamata kuu jutustus" põhjustas Stalini pahameele ja kuidas see seondus Mihhail Frunze surmaga.Kuula 12. aprillil kell 11.20. Saate autor on David Vseviov.

Seekord ollakse inspireeritud Arbo Tammiksaare ja Jaak Kilmi dokumentaalfilmist „Kristus elab Siberis”. Külas on semiootik Mihhail Lotman. Juttu tuleb filmis portreteeritud vissarioonlaste kogukonnast kaugel Siberis ja teistest religioossetest kogukondadest. Seda mudelit kõrvutatakse katsetega ellu viia utoopiad – visioone elukorraldustest, mille printsiibid pärinevad inimlikust ratsionaalsusest. Kuidas suhestuvad utoopia ja revolutsioon? Kas tähtsam on vabadus või õnn? Räägitakse ka Dostojevski kurjast ja läbinägelikust põrandaalusest. Saatejuhid on Urve Eslas ja Mihkel Kunnus.

Seekord ollakse inspireeritud Arbo Tammiksaare ja Jaak Kilmi dokumentaalfilmist „Kristus elab Siberis”. Külas on semiootik Mihhail Lotman. Juttu tuleb filmis portreteeritud vissarioonlaste kogukonnast kaugel Siberis ja teistest religioossetest kogukondadest. Seda mudelit kõrvutatakse katsetega ellu viia utoopiad – visioone elukorraldustest, mille printsiibid pärinevad inimlikust ratsionaalsusest. Kuidas suhestuvad utoopia ja revolutsioon? Kas tähtsam on vabadus või õnn? Räägitakse ka Dostojevski kurjast ja läbinägelikust põrandaalusest. Saatejuhid on Urve Eslas ja Mihkel Kunnus.

Saates tuleb juttu Mihhail Šolohhovi rollist kosmopolitismi vastu suunatud kampaanias ning sellest, miks antud juhul ta ei leidnud Stalini toetust. Saatejuht on David Vseviov.