Podcasts about aastatel

Ajaloolane Kalle Kroon: "Toompea loss oleks jäänud ajastu mõistes eesti rahvuspataljoni valvata ja hallata ka siis, kui Rootsi oleks sõja võitnud ja oleks saabunud rahu."

Vana kirjakeele uurija Kai Tafenau: "Saksa pastorite poolt saksa pastoritele kirjutatud keelest sai sel perioodil talupoegadele arusaadav keel."

Rainer Sternfeld on ettevõtja, investor, tippjuht, insener, ning mitmete kogukondlike ja ühiskondlike projektide algataja. Ta on Jaapani investeerimisfondi NordicNinja partner, mis investeerib Põhjamaade ning Baltimaade suure potentsiaaliga digi- ning rohetehnoloogia ettevõtetesse, mis aitavad meil vähendada maailma kollektiivset jalajälge. Ta on saatesarja „Globaalsed eestlased” algataja ning saatejuht, kes on koos tänaseks 9-liikmeliseks kasvanud toimetusega vedanud seda alates 2016.a. veebruarist. Raineri intervjueerijaks on sarja esimene külaline Sten Tamkivi ning sajanda saate avalikuks saamisega jõuab sari oma ettenähtud lõpuni – teekond, mis kestis 7 aastat. Raineri lugu on lugu loovusest ning õpihimust, muutuste algatamistest ning juhtimisest, inimeste aitamisest, tundlikust sotsiaalsest närvist ning sihikindlast pühendumisest. Viimase 20 aasta jooksul on ta asutanud või juhtinud mitmeid ettevõtteid ning organisatsioone, loonud uusi tiime ning tooteid ja teenuseid, töötades rahvusvaheliste kollektiividega nii Euroopas, Ameerika Ühendriikides kui Jaapanis. Lisaks on ta ka täiskasvanute programmeerimiskooli Kood / Jõhvi kaasautaja. Varasemalt on Rainer töötanud ABB Baltimaade arendusjuhina, kus ta vedas uusi initsiatiive ning rajati ka üle-eestline elektriautode kiirlaadijate võrgustik. Aastatel 2012-2019 elas ja töötas Rainer Räniorus Californias, kus juhtis enda kaasasutatud ettevõtet Planet OS, mille keskkonna- ning energeetikaandmeid töötleva pilvetehnoloogia omandas 2017. aastal küberturvalisuse ettevõte Intertrust. Selle käigus tegid nad koostööd nii energeetikaettevõtetete, akadeemia kui riigiasutustega, mh NASA-ga. Rainer osales nii Valge Maja avatud andmete ümarlaua töös kui Maailma Ookeaninõukogu juhatuse töös. Kui ta oli 24-aastane, osales Rainer kolme sõbraga Vabadussõja võidusamba ideekonkursil, mille nad ka võitsid ning mis suurte raskuste kiuste Vabaduse väljakule 2009.a. ka rajati. Raineril on TalTechist bakalaureusekraad tootearenduses ning magistrikraad mehhatroonikas. Oma tudengieas kaasasutas ta nii TTÜ Fotoklubi kui TTÜ Robotiklubi ning töötas TTÜ Mehhatroonikainstituudis insenerina mehitamata sõidukite uurimisrühmas. Selles saates räägime Lapsepõlvest 80ndate Sauel, esivanemate mälestustest ning mõjust Elektroonika, raamatute, USA taevakanalite ja muusika keskel kasvamisest Ülikooliõpingutest TalTechis Vabadussõja võidusamba loomisest ning kuidas ta seda täna vaatab 25-aastaselt ABB arendusjuhiks saamisest Planet OS-i rajamisest ning elust Räniorus „Globaalsete eestlaste“ podcast'i algusest, diasporaast ning kuidas eestlased on maailmameistrid koduigatuses Kood / Jõhvist ning haridusest NordicNinja partneriks saamisest Eestisse naasemisest ning Eesti tulevikust Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Aastatel 1964 – 1982 oli NSV Liidu partei- ja riigijuht Leonid Brežnev. Räägime tema päritolust, võimalikust rahvusest ning teekonnast NSV Liidu võimu tipu juurde.

Aastatel 1964 – 1982 oli NSV Liidu partei- ja riigijuht Leonid Brežnev. Räägime tema päritolust, võimalikust rahvusest ning teekonnast NSV Liidu võimu tipu juurde.

Kristina Siimar on pikaajalise Baltimaade ning Rootsi pangakogemusega juht, kes alustas oma karjääri Hansapangas 1994. aastal, mis kasvas väikesest start-up'ist Baltikumi suurimaks finantsettevõtteks ja -organisatsiooniks - see teekond kestis Kristina jaoks 23 aastat ning selle aja jooksul pidas ta mitmeid ameteid ning täitnud erinevaid tippjuhi rolle. Muu hulgas on ta olnud Hansa/Swedbanki Baltikumi finantsjuht ning töötanud seitse aastat Rootsis, mille jooksul oli tal Swedbanki grupis kolm olulist rolli: grupi transformatsiooni juht, tehnoloogiadivisjoni finantsjuht ning äriteabe üksuse juht, mille käigus tegeles grupiüleselt tulemusjuhtimise meetodite, tööriistade ja andmesüsteemide juurutamisega. Aastatel 2017-2021 töötas Kristina Luminor panga juhatuse liikme ning tootearenduse juhina ning 2022. aasta oli tema jaoks mitme uue rolli alguspunktiks, kus temast sai Taavet Hinrikuse ning Sten Tamkivi ühise investeerimisettevõtte Taavet+Sten COO, okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu, Merko Ehituse ja Kapiteli nõukogude liige. Kristina on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikoolis ärijuhtimises ning täiendatud end INSEAD-i ja MIT Sloani juhtimiskoolides. Selles saates räägime Lapsepõlvest Tallinnas ja Lõuna-Eesti kuplite vahel Keskkooliaegsest plaanist minna õppima arstiks Ülikooliõpingutest 90ndate Tallinnas Karjäärist Hansapangas ja Hansapanga eduloost Edasiliikumisest Swedbankis ja Swedbankist Luminori Pealtnäha uus algus ettevõttes Taavet+Sten Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Kuku raadio saates „Terviseks“ räägime sel korral vähist. Külas on Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogiakeskuse juhataja ja onkoloog dr Elen Vettus, kes annab ülevaate sellest, kuidas viimastel aastatel vähki haigestumus on muutunud, millised on täna levinumad vähivormid ning kellel on suurem risk vähki haigestuda. Saatejuht on Ingela Virkus.

Kuidas riikliku propaganda toel sai piimajoomisest eestlastele enesestmõistetav harjumus, sellest saab lugeda ajakirja Horisont 5. numbrist. Saates on külas artikli autor, etnoloog Anu Kannike, kellelt küsime, miks 1933. aastal loodi Eesti Põllutöökoja juurde piimapropaganda toimkond? Kas piima populariseerija Voldemar Sumbergi lööklaused võiksid elavdada tänaseidki piimapakke? Mida pakuti piimabaarides? Saatejuht on Tiiu Rööp.

Podcasti „Jalgrattapalavik“ jaanuarikuu teiseks külaliseks on valitsev Eesti grupisõidumeister Mihkel Räim, kellega räägime eelkõige mullustest tegemistest ning piilume niipalju kui võimalik algavasse hooaega. 2021. aasta oli Räimele ilmselgelt keeruline. Alles märtsikuus sai ta lepingu Poola kontinentaalklubi Mazowsze Serce Polskiga. Eelnevalt oli üks suur teadmatus, mis saama hakkab. Õnneks asjad laabusid. Mihkel räägib, kuidas ta päästerõngast haaras ning mis liini pidi poolakate variant temani üldse jõudis. Peatume sõitudel ja võitudel. Hooaja esimene täistabamus Horvaatias tuli puhtalt mentaalse tugevuse pealt. Meistrisärgi võitmise juures tuletab Räim meelde ülekohtu, mis langes talle osaks 2016. aastal. Ajakirjanike poolt. Nüüd saab kõik südamelt ära räägitud. Isiklikuks Mihkel ei lähe ja märgib lihtsalt, et temaga ei ole mõtet jamada. Heidame pilgu algavasse hooaega ja räägime 28-aastase saarlase uuest koduklubist, milleks on hispaanlaste Burgos – BH. Eestlastega on sellel klubil huvitav seos, Mihkel avab tausta. Mitte nii huvitav seos on veel. Aastatel 2017-2018 oli tiim korduvalt dopingujuhtumite keskmes ja rahvusvaheline jalgratturite liit (UCI) isegi karistas meeskonda tähtajalise võistluskeeluga. Kas sellised asjad panevad lepingu sõlmimise eel terasemalt mõtlema ja kaalutlema? Ei tea kas ikka tasub käed lüüa? Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Vabakutseline ajakirjanik Jüri Ehasalu (alumisel fotol): "Suures plaanis on see (olukord KGBs- toim) võrreldav olukorraga Eestimaa Kommunistlikus Parteis. Rahvarinne, EKP iseseisvusmeelne osa ja Eesti Komitee olid ühel meelel peamises - NSV Liidu impeeriumis Eestil tulevikku pole. Erimeelsused tekkisid enamasti arenguteede ja tähtaegade valikul."

Podcasti "Jalgrattapalavik" järjekordseks külaliseks on mees, kes oli veel sündimata kui tema isa võistles 1964. aasta Tokyo olümpiamängudel. Urmas Tölp on nimeka kergejõustiklase Rein Tölbi poeg, kes 57-aastat tagasi Tokyos jõudis 800m jooksus poolfinaali. Aga Urmasest kergejõustiklast ei saanud, sirgus hoopis lootustandev jalgrattur. Nõukogude Liidu noorte meistrivõistluste kahekordne medalivõitja trekisõidus. Kahtlemata kõva sõna, arvestades toonase suurriigi konkurentsi. Tölp on siiani Eesti rekordiomanik 4 km meeskondlikus jälitussõidus, kus rekordi püstitamisel 1990. aastal olid kaaslasteks Eduard Beljakov, Mark Revjagin ja Veikko Kiisk. Moskvas Krõlatskoje velotrekil sõideti välja aeg 4.24,550. Tänapäeva maailma kiirematega pole midagi võrrelda, aga toona tundus kõva tase ja oli ka! Meeskondliku jälituse tänane maailmarekord kuulub taanlastele ja on nii kõva kui 3.44,672. Tölp jääb täitsa mõttesse..., et mis raudadega need mehed küll sõitma peavad? Ja nende raudadega tuleb ju veel kohapealt minema saada. Palun, kas menüü saaks üle vaadata? Aastatel 1991 - 1996 elas ja võistles Tölp Saksamaal. On amatöörina finišispurdis edestanud isegi Erik Zabelit. Meenuvad treki 6-päevasõidud, mis sellisel kujul oleks tänasel päeval mõeldamatud. Mida kõike 25-30 aastat tagasi veel teha võis! Oh, olid ajad... Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates „Staadionijutud“ on seekord külalise rollis Ateena olümpiamängude pronksmedalist, armastatud kettaheitja Aleksander Tammert. Teemadering ei piirdu kettaheite spetsiifikaga, sest juttu tuleb ka spordi populaarsuse kasvatamisest, raha rollist tippspordis, Kalevi staadioni rekonstrueerimisest ja paljust muust. 2006. aastal heidetud tulemusega 70.82 maailma kõigi aegade edetabelis 18. kohta hoidev Tammert pole viimastel aastatel enam sportlase ega treenerina tippspordiga seotud olnud ja jälgib toimuvat huviga kõrvaltvaataja pilgu läbi. Olgugi et meie hiljutised tipud ehk Tammert ise ja Gerd Kanter ning ala muul moel populariseerinud Raul Rebane ja Mati Lilliallik tegid kettaheitest 10-15 aastat tagasi Eestis menuka ala, on parandamisruumigi omajagu. „Kindlasti on Eesti spordisõber tänu meile, aga ka pidevale jälgimise traditsioonile keskmisest arusaavam publik. Aga üldiselt on kettaheidet päris raske jälgida. Selleks, et kõigest aru saada, peab olema tasemel kommentaator ja abimees tema kõrval. Olen nüüd ka kõrvalt juba pikalt tiitlivõistlusi vaadanud ja võib-olla endal ala tundva inimesena jääb puudu detailidest. Tavaline kommentaator ei oska seletada, mida ja miks sportlane ringis teeb, miks ketas laperdama läheb ja kas tuul kannab või mitte. Oleks jube tore, kui sellistesse ülekannetesse kaasataks ala proffe, kes aitaksid seda kõike vaatajatele huvitavamaks teha,“ sõnab Tammert. Kettaheite juurde jõudis tulevane tippheitlja paljuski tänu oma isale, legendaarsele kuulitõukajale, treenerile ja spordientusiastile Aleksander Tammert seeniorile, kes 2006. aasta sügisel, mõned kuud pärast poja medalivõitu Göteborgi EM-il, meie seast lahkus. „Aasta läks pärast isa lahkumist spordis raisku. 2008. aastal leidsin küll uue hingamise ja too aasta algas veel päris hästi, aga kõik minu medalivõidud ja isiklikud rekordid nägi ta ära. Isa lahkumisest jäi tühimik treeningutesse sisse. Isa tahtis alati minu treeninguid vaatamas käia, isegi kui ma lihtsalt soojendust tegin või venitasin. Ta oli kõigi ihukarvadega alati asja juures. Ja ta oli sellist tüüpi inimene, kellele ei meeldinud eriti üksinda olla. Tohutu spordifännina meeldis talle vaadata iga minu liigutust ja vahel kasvõi tagantjärele targana öelda, et, näe, sinna need kolm või viis sentimeetrit läksid. Aga see oli väga hea analüüs, sest ise ma alati näiteks lihtsamatel treeningutel sügavalt kaasa ei mõeldnud. Isa aga oli see, kes kõik täpselt meelde jättis ja ka statistika poolel silma peal hoidis,“ meenutab 48-aastane Tammert. Täna spordiselts Kalevi tegevjuhina töötavat Tammertit tuntakse kui meeletult hea tehnilise tunnetusega kettaheitjat, kes suutis heidetele pea alati tänu tuule tabamisele lisameetreid koguda. „Üks asi on tehnika, teine on ketta planeerima panemise oskus. Ma arvan, et tehnika arendamisele aitas kaasa treeneri käe all väga suure koguse imitatsiooniharjutuste tegemine. Igal treeningul olid kettaheite juurdeviivad harjutused osa minu soojendusest. Ehk siis selleks ajaks, kui ma hakkasin treeningul otseselt heitma, oli mul 40-50 mõtestatud imitatsiooniharjutust all. Ja ma ei hakanud ka seejärel kohe alati lahmima, vaid lasin kõigepealt umbes kümme heidet 60 meetri juurde ja alles seejärel tõstsin tasapisi tempot. Läbi korduste arvu on võimalik muutuda ringis robotiks. Aastatel 2004-2006 ei pidanud ma ringi minnes millelegi pikalt mõtlema, sest läksin sooritama justkui tükitööd,“ selgitab tartlane. Pikas intervjuus räägib Tammert veel 1990ndatel aastatel USA-sse ülikooli minemisest, mitmekeelsest perekonnast, konkurentsist Gerd Kanteriga ja poolelijäänud koostööst Martin Kupperiga. Muuhulgas saame teada, kas Tammert plaanib ka sel suvel veel ringi tulla. Saadet juhib Karl Rinaldo.

Ajaloolane Viktor Niitsoo 1940. aastast: "Meelsus okupatsiooni vastu avaldus noorsoo seas ja see oli kõike muud kui sõbralik. Noored kippusid õpetajatele konksuga küsimusi esitama, kanti salaja sinimustvalget sümboolikat, isegi terroriseeriti kergelt komnoori, pilgati võimu, oli palju ümber tehtud sõnadega laule, levisid vemmalvärsid. Aga samal ajal toimus ka kohanemine ehk kollaboratsioon."

Aastatel 2008-2015 kokku seitsmel aastavahetusel legendaarset sketšisaadet "Tujurikkuja" näitlejatena vedanud Märt Avandi ja Ott Sepp ning saate üks produtsente Erik Moora meenutasid Delfi aastalõpu erisaates kamaluga aastatetaguse kultussaate tegemise tõsisemaid ja humoorikamaid telgitaguseid, aga ei pääsenud ka comeback'i puudutavatest küsimustest. Saadet juhtis Tarmo Paju.

Aastatel 1953-1964 oli NSV Liidu partei- ja riigijuht Nikita Hruštšov. Saates tuleb juttu hinnangutest temale ja tema valitsemisajale.

Aastatel 1953-1964 oli NSV Liidu partei- ja riigijuht Nikita Hruštšov. Saates tuleb juttu hinnangutest temale ja tema valitsemisajale.

Aastatel 1953-1964 oli NSV Liidu partei- ja riigijuht Nikita Hruštšov. Saates tuleb juttu hinnangutest temale ja tema valitsemisajale.

Aastatel 1953-1964 oli NSV Liidu partei- ja riigijuht Nikita Hruštšov. Saates tuleb juttu hinnangutest temale ja tema valitsemisajale.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on verivärske Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land. Varasemalt oli Tiit ligi kümme aastat Tallinna Ülikooli rektor. Aastatel 2000–2006 oli ta Stockholmi Ülikooli teadur ja neurokeemia dotsent, aastast 2007 Tallinna Ülikooli keemia professor ning aastatel 2008–2011 oli ta Tallinna Ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi direktor. Räägime Tiiduga tema juhiks kujunemise loost ning juhtimispõhimõtetest, mis tema tegutsemist ja käekirja ilmestavad. Märksõnad, mis minu jaoks vast kõige enam kõlama jäid olid paljuski seotud avatuse, meeskonna olulisuse ja üldse laiema koostöö väärtustamisega. “Üks märksõna, mis mulle on oluline ja mille alusel mind on kirjeldatud, on meeskonnamängija. Ma olen kaasav ja avatud meeskonnamängija ning usun, et seda tunnetavad kõik. Kui me räägime minu senisest juhtimismudelist Tallinna Ülikoolis, siis seda iseloomustas võimalikult madal hierarhia. Tavamõistes tähendas see muuhulgas ka seda, et oli võimalik nii rektori kui ka prorektoritega tulla erinevatel teemadel alati rääkima. Akadeemilised organisatsioonid on reeglina pigem konservatiivsed, kus nt rektorit või akadeemilist personali tuleb kõnetada kui professor see ja teine või rektor see ja teine, mitte kui Tiit või Priit või Katrin või Eve. Tallinna Ülikoolis aga on see kultuur pigem ikkagi avatum ja omavahelist mitteformaalset suhtlust soosivam. Ja ma usun, et kui Tallinna Ülikooli peaks tulema uus rektor, kes sooviks juhtimiskultuuri muuta hierarhilisemaks, siis see rektor ei saaks kindlasti olema populaarne. See on organisatsioonikultuuri küsimus ja inimesed tunnetavad seda, kas õhkkond on heas mõttes vaba või mitte. Kuigi iga professor on teinud tohutult tööd ja näinud vaeva, et professoriks saada, siis päeva lõpuks oleme me kõik ikkagi inimesed. Lõpuks võiks veel välja tuua, et mind on kirjeldatud ka kui tantsulõvi. Tallinna Ülikooli kõikide töötajate sügispeod olid korralikud tantsupeod, kus rektor koos prorektoritega olid ikka varmalt peo lõpuni.” – Tiit Land Kuulake ikka ...

Täna on mul külas Kuressaarest pärit räppar, kirjanik ja luuletaja Andrus Elbing, esinejanimega Beebilõust, kelle tuntumad laulud on "Mendid", "Imperato", "Vihaköne" ja ”Isale". Aastatel 2000–2002 kandis Beebilõust vanglakaristust korrakaitsja ründamise eest. Pärast vabanemist ei muutunud otseselt tema elustiil ja ta jätkas vanaviisi, mis viis teda aasta hiljem, 2003. aastal taaskord vangi eluohtliku vigastuse tekitamise eest. Vanglas olles lõi ta bändi Verba Ab Intra ja lõpetas keskkooli suisa kiitusega. 2008. aasta aprillis esines ta kirjandusfestivalil Sotsia. 2011. aastal ilmus nime Beebilõust all tema debüütalbum "32 kuupi”. 2015. aastal ilmus tal teine album "Valge lipp", mis valiti samal aastal ka Eesti hiphopi albumiks. Aastal 2016 ilmus juba kolmas album "Must lipp”. Ilmunud on tal ka kaks raamatut nimedega ”Siin Beebilõust, tere!” ja ”Resotsialiseerumine”. Teda on ühtlasi internetiavarustes nimetatud Eesti kõige andekamaks räppariks. Aastal 2017, 4. veebruaril peeti ta kinni Tallinnas Tööstuse tänaval, kus ta müüjat noaga ähvardas. Andrus läks pooleks aastaks taaskord vangi, seekord juba kolmandat korda. Beebilõusta elatusallikaks oli mingi aeg pikalt tätoveerimine, tehes seda Pirados nimelises salongis, mis ühtlasi on Eestis üks ainsaid hip-hop elustiili riidebrände. Aastal 2019. ilmus Beebilõustal neljas album nimega "Andrus Elbing”. See album on ühtlasi tema esimene digialbum, mis läks üles ka Spotifysse ja iTunesi. Beebilõust elab koos Ingrid Männiga, kellega on tänaseks ka ühine tütar. Beebilõusta viimase albumi "Andrus Elbing" saad soetada siit: https://piradosbrand.com/product/andrus-elbing/ Tegemist on tasulise saatega, kui soovid kuulata tervet episoodi ja ka kõiki teisi tasulisi külalistega saateid, siis leiad need kõik suletud Facebooki grupist: www.facebook.com/groups/ausadvestlused/ Ligipääsu saamiseks tuleb sooritada väike tasu järgnevale kontole: IBAN: GB68REVO00997013422585 BIC: REVOGB21 SAAJA: Chris Kala SUMMA: 12€ / kuus SELGITUS: Oma facebooki nimi NB! Swedbank omanikel soovitan sooritada makse läbi arvuti ja valida eraldi välismakse, muidu võib tekkida probleeme kande sooritamisel. Head mõtted Beebilõustalt: ”Tihti laps teab oma võimeid, aga teda surutakse alla. Siis ongi väliseks ilminguks käitumisprobleemid” "Esimese plaadi ilmumine tõi kaasa korraliku egotripi ning elupõletamise; pooli esinemisi ei mäletanud… Poolene lauakas oli alati lava peal olemas - ja sai esinemise ajal ka ära joodud." “Kunstnik, artist, kirjanik - mingis osas ta peabki piinlema, et ta hakkaks midagi looma. Elama maailmavalu läbi.” “Kunagi ma arvasin, et kui sa tahad luuletajaks saada, siis esmalt pead sa inimese endas tapma. Või vastupidi - kui sa tahad inimeseks saada, pead luuletaja endas tapma. Nüüd arvan, et nende rollide vahel tuleb balanss leida.” ”Vanglas aset leidev kontroll peegeldab väga hästi kontrolli, mis on ka meil väljaspool vanglat tänases ühiskonnas” ”Vangla on õpetanud mulle kannatlikkust ja unistamist. Sa kas unistad asjadest närviliselt või rahulikult. Just seda on vangla mulle õpetanud, olla rahulik, leida tasakaal ja unistada kindlameelselt” ”Isegi raske on lahe!” ”Väline ei peegelda alati sisemust” Sa asud kuulama podcasti Ausad Mehed, mille eesmärgiks on motiveerida ja inspireerida kuulajaid olemaks rohkem ausam enda vastu ning võtmaks suuremat vastutust enda isikliku elu ees. Lisaks, kui sa tunned, et saade, mida kuulad pakub sulle väärtust, siis too meieni üks sõber, kes võiks saates oleva informatsiooniga resoneeruda. See aitab meil enda ja külaliste sõnumit edasi viia. Ausad Mehed: www.chriskala.com Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala Instagram: www.instagram.com/chriskkala/ Jälgi Beebilõusta tegemisi: https://www.facebook.com/beebil6ust/ https://www.instagram.com/andruselbing/

Võrkpalliteemalises taskuhäälingusaates “Kuldne geim” on seekord saate alalistel liikmetel Rivo Vesikul, Andres Toobalil ja Karl Rinaldol Skype'i vahendusel “külas” kultuuriministeeriumis spordi asekantslerina töötav Tarvi Pürn. Aastatel 2009-2016 Eesti võrkpalli juhtinud Pürniga keskendume mõistagi praegusel ajal eriti aktuaalsele riiklike toetuste teemale, ent ka Eesti koondiste esilekerkimisele ja rannavolle arendamisega seonduvatele küsimustele. Muuhulgas tuleb jutuks: *Kuhu kadus Andrese habe ja mis saab Rivost kui treenerist? *Kuidas poolakate püksid enne otsustavat EM-valikmängu Eestiga roosaka tooni said? *Kuidas mõjutas koondiste edu alaliidu eelarvet? *Kes oli alaliidu endise presidendi Vilja Savisaar-Toomasti lemmikmängija? *Miks otsustas alaliit vahetada 2014. aastal Eesti koondise peatreenerit, tuues Avo Keele asemele Gheorghe Cretu? *TeamShieldi küsimusmängus uurime finaalturniiridel käinud Eesti koondiste kohta. *Rannavõrkpallureid on ilmselt ootamas ees head sõnumid. *Valitsuse kolme miljoni euro suurusest lisarahasüstist saavad sportmängude alaliidud ja meistriliiga klubid 1,2 miljonit. Kui palju ja mille alusel läheb toetusest võrkpallile? *Kes jaotab raha klubide vahel ära – kas riik või alaliit? *Kas Eesti meistriliigaklubid elavad koroonaviirusest tingitud kriisi üle?

Juttu tuleb Lavrenti Beria tegevusest sõjajärgsetel aastatel ning 1951. aasta novembris alguse saanud "Mingreli" protsessist.

Juttu tuleb Lavrenti Beria tegevusest sõjajärgsetel aastatel ning 1951. aasta novembris alguse saanud "Mingreli" protsessist.

Juttu tuleb Lavrenti Beria tegevusest sõjajärgsetel aastatel ning 1951. aasta novembris alguse saanud "Mingreli" protsessist.

Juttu tuleb Lavrenti Beria tegevusest sõjajärgsetel aastatel ning 1951. aasta novembris alguse saanud "Mingreli" protsessist.

Täna räägime sellest, et aasta lõpus ilmuv Xbox jääb ilma eksklusiivmängudest, vähemalt paariks aastaks. Mida sellest arvata? Sony aga jätab vahele E3 ja PlayStation 5 seal ei näita, Microsoft aga on kohal. PUBG saab rohkem kui aastase pausi järel uue kaardi ja Might & Magic saab Battle Royale Auto Chess mängu, mis imeasi veel see on? Epicu pood jagab tasuta mänge ka see aasta ja kolm olulist mängu lükati edasi. Lisaks räägime, miks GTA IV Steamist ära kadus ja mis täpselt on Inteli graafikakaardid? Rein tegi läbi Disco Elysiumi ja Rainer on mänginud Doomi Sigili tasemeid. Soovituseks on Humble Bundle koos Stardew Valley'ga.  

Räägime Vjatšeslav Molotovi elust aastatel 1940-1953, ametiposti kaotusest 1949. aastal ja tema abikaasast, kelleks oli juudi rahvusest Nõukogude Liidu riigitegelane Polina Žemtšužina.

Räägime Vjatšeslav Molotovi elust aastatel 1940-1953, ametiposti kaotusest 1949. aastal ja tema abikaasast, kelleks oli juudi rahvusest Nõukogude Liidu riigitegelane Polina Žemtšužina.

Räägime Vjatšeslav Molotovi elust aastatel 1940-1953, ametiposti kaotusest 1949. aastal ja tema abikaasast, kelleks oli juudi rahvusest Nõukogude Liidu riigitegelane Polina Žemtšužina.

Räägime Vjatšeslav Molotovi elust aastatel 1940-1953, ametiposti kaotusest 1949. aastal ja tema abikaasast, kelleks oli juudi rahvusest Nõukogude Liidu riigitegelane Polina Žemtšužina.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on kirjanik, kultuuriteoreetik, japanist ja Tallinna Ülikooli endine rektor Rein Raud. 27-aastaselt oli Rein üks Eesti humanitaarinstituudi asutajaid. Aastatel 2006-2011 oli ta aga Tallinna Ülikooli rektor. 2015. aastal nimetas Eesti Päevaleht Reinu Eesti kõige mõjukamaks inimeseks hariduse ja teaduse valdkonnas. Põrgatame Reinuga mõtteid juhtimisest ja juhi rollist organisatsiooni arengus laiemalt. “Juhile makstakse palka ikka nende magamata ööde eest – ehk siis vastutuse eest. Juhil lasub alati vastutus. Ja ma arvan, et see on esimene küsimus, mille juht peab endale ise esitama: kelle ees ma vastutan? Kas ma vastutan näiteks omanike ees ja teen kõik selleks, et neile tuleks võimalikult palju profiiti? Või ma vastutan esmajoones näiteks oma töötajate ees, mis tähendab, et ma pean juhina hoolitsema selle eest, et neil oleks võimalikult hea kollektiiv ja tööõhkkond? Või ma vastutan hoopis mingi muu osapoole ees? Mul endal oli see küsimus mõnikord päris teravalt üleval. Ja mina olin otsustanud, et mina vastutan esmajoones oma üliõpilaste ees. Ülikool ongi suurel määral ikkagi loodud ja mõeldud üliõpilaste jaoks – see on üliõpilaste kujunemise ja arenemise keskkond. Ja vahel juhtus ka nii, et sellest valikust lähtuvalt tuli teha raskeid otsuseid. Mõni õppejõud ei sobinud meie ülikooli just seetõttu, et ma võtsin vastutuse üliõpilaste ees. Kui ma aga oleksin selle suhte mõtestanud enda jaoks lahti teisiti, siis oleks minu valiku- ja käitumismustrid võinud olla hoopis teistsugused. Arvestama peab siinjuures muidugi kõikide osapooltega, kuid sa juhina ei saa kõigi ees võrdselt vastutada. See, kelle ees sa vastutad, määrab ka, mismoodi sa käitud ja mismoodi sa oma tegevust planeerid ja sead. Niiet see, mille eest juht palka saab, ongi just see vastutus.” – Rein Raud Kuulake ikka …

Õhtulehe jalgpallisaadet "Kolmas poolaeg" külastas jalgpalliajaloolane Indrek Schwede, kes vestles ajakirjanike Siim Kera ning Karl Juhkamiga legendaarsest puurilukust Evald Tipnerist, kellenimeline jalgpallikarikas mängitakse laupäeval välja A. Le Coq Arenal. Aastatel 1924-1939 Eesti koondist 67 korral esindanud Tipner jäi kogu karjääri jooksul truuks Tallinna Spordile ning lükkas tagasi arvukad pakkumised välismaalt. Miks? Ka Eesti jääpalli ja jäähoki koondist esindanud mees oli omal ajal üks Eesti populaarsemaid sportlasi, tehes silmad ette mitmetele maailmameistritele. Saatest ei puudunud ka Coolbeti panustamisrubriik.

Aastatel 40 - 60 pärast Kristuse sündi, keiser Claudiuse valitsemise ajal, ehitati määratu, 50 km pikkune akvedukt, mis juhtis vett Rooma impeeriumi linna Nemaususesse - praegusse Nimesi Lõuna-Prantsusmaal. Osa sellest fantastilisest rajatisest, Gardi sild - Pont du Gard - seisab ka praegu, ligi kaks tuhat aastat hiljem, Gardoni jõel.

Aastatel 40 - 60 pärast Kristuse sündi, keiser Claudiuse valitsemise ajal, ehitati määratu, 50 km pikkune akvedukt, mis juhtis vett Rooma impeeriumi linna Nemaususesse - praegusse Nimesi Lõuna-Prantsusmaal. Osa sellest fantastilisest rajatisest, Gardi sild - Pont du Gard - seisab ka praegu, ligi kaks tuhat aastat hiljem, Gardoni jõel.

Peeter Helme: "Tundub, et kirjandusega ei seosta seda aastat kohe kuidagi. Aastatel 1940 kuni 1943 ei antud muide välja ka Nobeli kirjandusauhinda, sest kui relvad kõnelevad, siis muusad vaikivad. Päris nii see siiski pole. Sõjad ja muusad toimetavad sageli omi asju ja püüavad teineteist mitte segada. Eriti iseloomustab see Teist maailmasõda, mis kestis kaua, hõlmas ühiskondliku elu kõiki aspekte ning mõjutas kõiki inimesi.

Peeter Helme: "Tundub, et kirjandusega ei seosta seda aastat kohe kuidagi. Aastatel 1940 kuni 1943 ei antud muide välja ka Nobeli kirjandusauhinda, sest kui relvad kõnelevad, siis muusad vaikivad. Päris nii see siiski pole. Sõjad ja muusad toimetavad sageli omi asju ja püüavad teineteist mitte segada. Eriti iseloomustab see Teist maailmasõda, mis kestis kaua, hõlmas ühiskondliku elu kõiki aspekte ning mõjutas kõiki inimesi.

Seekord vaatame, kuidas ajaleht "Pravda" kujundas Stalini isikukultust sõjajärgsetel aastatel.Saate autor on Daid Vseviov, helirežissöör Maris Tombach. Kuula 29. mail kell 11.20.

Seekord vaatame, kuidas ajaleht "Pravda" kujundas Stalini isikukultust sõjajärgsetel aastatel.Saate autor on Daid Vseviov, helirežissöör Maris Tombach. Kuula 29. mail kell 11.20.

Seekord vaatame, kuidas ajaleht "Pravda" kujundas Stalini isikukultust sõjajärgsetel aastatel.Saate autor on Daid Vseviov, helirežissöör Maris Tombach. Kuula 29. mail kell 11.20.

Seekord vaatame, kuidas ajaleht "Pravda" kujundas Stalini isikukultust sõjajärgsetel aastatel.Saate autor on Daid Vseviov, helirežissöör Maris Tombach. Kuula 29. mail kell 11.20.

Kolmapäeva ennelõunal tehakse Tallinnas kokkuvõtteid aastail 2007-2013 Eesti majanduse, hariduse, keskkonnakaitse ja paljude muude valdkondade arengusse mahutatud 3,4 miljardist eurotoetustest. Analüüs näitab, et neis maakondades, kus ennegi oli tööhõive suurem, ühendused ja tootlikkus parem, sinna läks ka rohkem eurotoetusi ehk regionaalne areng oli toetuste mõttes tagaplaanil.

Kolmapäeva ennelõunal tehakse Tallinnas kokkuvõtteid aastail 2007-2013 Eesti majanduse, hariduse, keskkonnakaitse ja paljude muude valdkondade arengusse mahutatud 3,4 miljardist eurotoetustest. Analüüs näitab, et neis maakondades, kus ennegi oli tööhõive suurem, ühendused ja tootlikkus parem, sinna läks ka rohkem eurotoetusi ehk regionaalne areng oli toetuste mõttes tagaplaanil.

David Vseviov

David Vseviov

David Vseviov

David Vseviov

David Vseviov

David Vseviov

David Vseviov

David Vseviov

Elamispinna defitsiit Venemaal 1930. aastatel

Elamispinna defitsiit Venemaal 1930. aastatel

Elamispinna defitsiit Venemaal 1930. aastatel

Elamispinna defitsiit Venemaal 1930. aastatel

Võitlus partei ladvikus 1920 aastatel

Võitlus partei ladvikus 1920 aastatel

Võitlus partei ladvikus 1920 aastatel

Võitlus partei ladvikus 1920 aastatel

Vassili Stalini elu sõjajärgsetel aastatel

Vassili Stalini elu sõjajärgsetel aastatel

Vassili Stalini elu sõjajärgsetel aastatel

Vassili Stalini elu sõjajärgsetel aastatel

Mood 50- 60 aastatel

Mood 50- 60 aastatel

Mood 50- 60 aastatel

Mood 50- 60 aastatel

Parteilaste privileegid 20. aastatel

Parteilaste privileegid 20. aastatel

Parteilaste privileegid 20. aastatel

Parteilaste privileegid 20. aastatel

Bütsants 14. sajandi 70-ndatel aastatel

Bütsants 14. sajandi 70-ndatel aastatel

Bütsants 14. sajandi 70-ndatel aastatel

Bütsants 14. sajandi 70-ndatel aastatel