Podcasts about alguses

Linnateatri lavastus "Alguses oli laul" kutsub avastama eesti kirjakeele 500-aastast lugu muusika kaudu.

1970. aastate alguses olid Hiina, NSV Liidu ja USA suhted keerulises muutumise faasis. Hiina ja NSV Liidu suhted olid halvenenud, kuna kahe riigi vaheline ideoloogiline ja territoriaalne konflikt teravnes, eriti pärast 1960. aastate lõpus toimunud piiri- ja sisepoliitilisi erimeelsusi.

1970. aastate alguses olid Hiina, NSV Liidu ja USA suhted keerulises muutumise faasis. Hiina ja NSV Liidu suhted olid halvenenud, kuna kahe riigi vaheline ideoloogiline ja territoriaalne konflikt teravnes, eriti pärast 1960. aastate lõpus toimunud piiri- ja sisepoliitilisi erimeelsusi.

Kuulajate soovil vaatame natuke veel 30 aastat tagasi 28. septembril uppunud Estonia laeva katastroofi lugudesse. Daki räägib kapten Arvo Anderssoni viimasest käsklusest ja natuke ka meeskonnast üldisemalt, Heidi jutustab paljude ellujäänute mälestusi. Tänu kuulajakirjale läheme ka Tiina Müüri müsteeriumi avastama - miks kuulutati Estonia tax-free poe juhataja alguses pääsenuks, kuid kadus siis? Kes tegi neid müstilisi kõnesid tema vanematele? Saates on ka teine kuulajakiri, mis otseselt seotud Estonia huku ööga. Boonusosas võtame natuke kergemalt, mõnes mõttes. Meie merch www.kikimoorid.ee Saada oma lugu: kikimoorid@gmail.com Meie Youtube: youtube.com/@kikimoorid Kui saame tuhat jälgijat täis, teeme loosi!

20.

Täna toimub Tallinna Barokkorkestri kontsert "In principio.

Eestis on väga suur osa ettevõtetest väikesed, sageli ka n-ö ühemehefirmad. Alguses saab palju üksi ära teha, aga kui mahud kasvavad ja potentsiaali jääb juba ressursipuuduse tõttu kasutamata, siis kuidas ära tunda, et võiks endale abiväge palgata? Kas üldse palgata või osta teenusena? "Äriminutid" on ettevõtlusest ja ettevõtjatest rääkiv lühisaade, mis ilmub kaks korda nädalas. Saadet viivat läbi LHV ettevõtete finantseerimise juht Marko Kiisa ja B2B-turundusspetsialist Johannes Kanter.

Episood, millest kõik ei peaks ilmavalgust nägema. Alguses näitab Karl oma oskusi energiajookide tuvastamises ja paneb koti pähe. Teises pooles tuleb külla üks väga haige indiviid Sven, kes peaks olema umbesnägija aga ta on lihtsalt kott peas segane tüüp.

Audio salvestus koosolekult

Oktoobri alguses möödus 35 aastat Liivi Muuseumi asutamisest Alatskivile.

“Kinnisvarajutud” podcasti 152. osas võtame lauale taas ühe suure ja üldise teema, mis meil sellise detailsusega seni veel lahkamata. Nimelt käime samm-sammu haaval läbi, kuidas müüa kodu. Loomulikult võivad seda kuulata ka kõik investeerimiskorterite omanikud, kuna protsess on sisuliselt sama. Alguses tahtis Algis selle osa 15 sekundiga ära teha, sest tal oli pealkirjas olevale küsimusele vastuseks öelda vaid, et "kasuta maaklerit". Siim sellega nõus ei olnud ning siis tegi Algis geniaalse lükke, et pikk episood veidi kergemini kuulatavam oleks ning jagas kinnisvara müümise ABC kuueks alamteemaks. Need on: * Mida teha ja millele mõelda enne müügiga alustamist? * Müügiga alustamine. * Objekti näitamine. * Mida ostjalt küsida? * Tehinguni jõudmine. * Pärast tehingu. Kui teil on lähemal või kaugemal ajal plaanis oma kodu või mõni muu kinnisvaraobjekt müüa, siis võtke korraks aega maha, pange kõrvaklapid kõrva ning kuulake see osa ära. Äkki leiate mõne kasuliku mõttetera, mis teid selles ettevõtmises aitab. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Restardis räägime täna sellest, kuidas saada osa rohevaldkonda ees ootavast kasvust ning kuidas idufirma Grünfin oma praegusi ja tulevasi kliente veenab, et seda valdkonda ootab ees suur tulevik. Stuudios on külas Grünfini kaasasutaja ja juht Triin Hertmann. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Tunnusmuusika Paul Oja. Restarti toetab Fractory: pilvepõhine platvorm metallitöödeks.

"Kui modellindusega alustasin, polnud mul enesekindlusega probleeme, kuid ühel hetkel öeldi mulle, et olen paks", meenutab Alexandra Ljadov modellinduse alguspäevi. Kroonika podcastis on külas Alexandra koos oma ema Kristinaga.

„Alati on lootust, ära anna kunagi alla! Ela võib-olla alguses üks päev korraga ja võta enda heaolu nimel ette väikeseid samme,“ julgustab kogemusnõustaja Madis Laos tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht enda eest hoolitsema ka kõige mustemas augus asudes. Väikeste sammude all mõtleb Madis enda kehaga tegelemist, sest see, et keha eest hoolitsemine aitab ka vaimu tugevdada, on sulatõsi. Madis teab, millest räägib. Ta elas koolikiusamist üle nii, et langes sügavasse depressiooni ning oli pikalt kimpus vaimse tervise probleemidega. Kõige mustemast august väljatuleku esimene samm oli ema kutse lihtsale jalutuskäigule. Et tunne oli pärast seda nii hea, hakkasid vahemaad tasapisi pikenema, Madis hakkas treenima jõusaalis ning tegeles kulturismiga. „Alguses oli raske, aga lõpuks muutus enda liigutamine sama automaatseks kui hammaste pesu,“ naeratab mees. Ja mis kõige parem: kõik see aitas tublisti enesehinnangut parandada ning oma unistuste poole püüdlema hakata. Nüüdseks tegutseb Madis kogemusnõustaja ja personaaltreenerina ning süstib elamise indu teistelegi. Mida võib ühe noore inimesega teha koolikiusamine, kuidas välja tulla tõsisest depressioonist ja millest alustada, kui on soov end liigutama asuda, sellest kõigest värskes saates räägime. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Kuuleme rahutustest NSV Liidus 1960. aastate alguses, mis olid tingitud toiduainete- ja tariifide hinna järsust tõusust.

Kuuleme rahutustest NSV Liidus 1960. aastate alguses, mis olid tingitud toiduainete- ja tariifide hinna järsust tõusust.

Megatrendid, mida investor ei tohi maha magada Taasesitamisel on suursündmusel InvesteerimisFestival 2021 toimunud suur vestlus Kristjan lepiku ja Taavi Kotka vahel teemal "5 globaalset megatrendi, mida sa ei taha maha magada". Majandusekspert ja investor Kristjan Lepik ning tehnoloogiaettevõtja, investor ja saatejuht Taavi Kotka hoiavad silma peal tulevikusuundumustel ning Investeerimisfestivalil tõid nad oma vaatlustest lähtuvalt välja mitu globaalset megatrendi. Mõlemad investorid rõhutasid, et igal trendil on omad kasvufaasid. Alguses, kui trend alles kujuneb, on raske aru saada, kuidas see võiks maailma mõjutada. Peamine küsimus on, kas see jääb ja kasvab või hoopis kaob. Sellises järgus, kus trendiga seotud lahendused ja ettevõtted alles otsivad õiget suunda, on olukord sarnane metsiku läänega. Just see aeg ongi õige investeerimiskoht, sest hiljem, kui trend läheb massidesse, on tuluteenimise võimalus väiksem. Vestlusest kuuleb, millised trendid on praegu oma metsiku lääne faasis. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastist. InvesteerimisFestival 2021

Rahakrati vältimatul teel miljokaks on vaid üks takistus Taasesitamisel on suursündmusel InvesteerimisFestival 2021 toimunud Rahakrati esinemine teemal "Minu portfell 400K'st 1M'ni". "Alguses tahtsin lihtsalt olla miljokas," rääkis rohkete nimetustega rahablogija Rahakratt kaks aastat tagasi raadiosaates "Investor Toomase tund". Nüüd, kui eesmärk oluliselt lähemal ning 392 000eurone portfell raske kandamina kaasas, jõudis sendiblogija Investeerimisfestivali ettekandes järelduseni, et tegelikult pole sellega kuhugi kiiret. "Ma ei ole kunagi nii raskel teemal rääkinud, seepärast ka sissejuhatust venitan. Praegu võin ükskõik mida rääkida, midagi ei muutu," vestles rahablogija laval Kallaste tallu kogunenud investeerimishuvilistega, teemaks: kuidas kasvatada 400 000eurone portfell miljoniliseks. Varasem suur eesmärk on minetanud aga ajas oma tähtsust. "On see mill või ei ole, see on kõigest number. 400 kilo pakub sellist elukvaliteeti, et saan enda aega juhtida, hea elu hakkab palju varem. Käin rannas, käin trennis, tööd pole see kuu teinud. Elu on päris hea. Justkui lasteaialapse elu," mõtiskles Rahakratt, nagu ikka, tuvi mask peas ning portfell käes. "Kui jõuan millini paari aastaga, siis on päris hästi, siis võib olla õnnelik. Ise nii palju stressata pole mõtet, aeg on see, mis mängib sinu kasuks." Rahakrati pseudonüümi taha varjunud investor, blogija, filosoof, heategija ning iidol, kes on Mandri-Eesti loetuima finantsblogi autor ja kahekordne Eesti blogiauhindade rahakategooria võitja. 2015. aasta suvel investeerimisega alustades teenis Rahakratt Eesti keskmist palka. Tänaseks on ta palgatööst loobunud ning tema portfell läheneb poolele miljonile. Ta peab end keskmiseks eestlaseks ning näitab oma blogis ausalt ja konkreetselt, kuidas lihtne inimene saab ilma kõrvalise abita teha ära ise väga palju selleks, et saada rikka(ma)ks. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis. InvesteerimisFestival 2021

Siin episoodis räägin helidest. Lasen oma lugusid ja räägin ning selgitan helidest. Alguses kajastan natukene ka Uku Lood podcasti statistika.

Kuuleme, kui kaugele arenesid NSV Liidu ja Hiina suhted 1958. aasta alguseks, räägime Nikita Hruštšovi visiidist Pekingisse ning sündmustest rahvusvahelisel areenil, mis veelgi suurendasid erimeelsusi Moskva ja Pekingi vahel.

Kuuleme, kui kaugele arenesid NSV Liidu ja Hiina suhted 1958. aasta alguseks, räägime Nikita Hruštšovi visiidist Pekingisse ning sündmustest rahvusvahelisel areenil, mis veelgi suurendasid erimeelsusi Moskva ja Pekingi vahel.

Ja paningi äädsid peale, VABANDUST! Alguses väga ametlik teadaanne ja palve. Lätlaste inglise keel on midagi muud. Kuidas öelda “ei, ma ei viitsi.”? Saatke oma pohmellilood ja muud mured mattias@naan.ee või www.reddit.com/user/mattiasnaan või kommenteerige minu YouTube'i kanalis: www.youtube.com/mattiasnaan ja kui soovid seda episoodi kuulata/näha täispikkuses või niisama podcasti toetada, siis www.patreon.com/pohmellipaev

„Alkoholi tarvitamine on kiirelt kättesaadav lahendus lõõgastuseks, juues ei mõtle keegi, et sellest võib saada probleem,“ nendib tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht Confido meditsiinikeskuse sõltuvusnõustaja Kaja Heinsalu, et alkoholi tarbimine on Eestis probleem ning suur probleem on see ka naiste seas, kes suudavad oma sõltuvust edukalt varjata. Kaja teab, et alkoholist lõõgastuse otsimine tundub sageli ajutine ning iga inimene usub, et lõpetab selle, kui probleemid on möödas. Aga umbes 10% inimestest võib haigestuda sõltuvusse ning nende jaoks saab alkoholi liigtarbimine probleemiks. Kaja on selle isegi läbi teinud – alguses mõnu pakkunud alkohol võttis naise elu üle ning viimaks jõu naine kodus üksi. Ta suutis oma probleemi edukalt varjata ka oma parimate sõprade ja pere eest, ta ei tahtnud enam kellegagi suhelda. Ta tajus, et ta elu on kaoses, kuid ei mõistnud, mis tal viga on. „Et minu põhiprobleem on sõltuvus, sain ma aru alles siis, kui sain kaineks,“ nendib ta. Nüüdseks 26. aastat kaine olnud naine tunnistab, et alkoholi küüsist pääsemiseks läks tal aastaid. Mida toob kaasa alkoholisõltuvus, kuidas sellest välja rabeleda ning kuidas alkoholiga kimpus kaaslasi toetama, saab teada tänasest saatest. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

"Tallinna külje all on tükk Hiiumaad," väidab tänavanimede uurija Leho Lõhmus. Nimelt asus praegusele Hiiule kunagi ammu elama Hiiumaa mees, kes ehitas endale maja ja pani sellele ka sildi "Hiioküla". Alguses oligi selle koha nimi Hiioküla, mis hiljem kohandus Hiiuks.

Kujutage ette, et sõidate bussis, ilm kuum nagu praegu, ning äkki pole teil enam õhku, süda hakkab pekslema, tekib minestamistunne, pea muutub paksuks, hakkate üle kere värisema ja hing jääb kinni. Kaire Gorlevskiga just nii juhtus. Ta ei saanud ei insulti ega infarkti, vaid teda tabas ärevushäire. Ärevushäire ongi tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht teemaks. Kogemusnõustaja Kaire Gorlevski jagab enda elu ärevushäirega, mis on kestnud juba üle 20 aasta. Alguses oli see naise jaoks täielik katastroof, tal oli surmahirm. Nüüd on ta õppinud sellega koos elama ja otsustanud kogemusnõustajana abistada ka saatusekaaslaseid. Sest ärevushäire on salakaval vaimse tervise probleemi, mis võib paista stressina, kuid tegelikult on tegu haigusega. See haigus jääb varju, sest seda ei osata märgata ega ära tunda. Ja samas kimbutab see väga paljusid meie hulgast - nii uskumatu, kui see ka pole – Eestis arvatakse ärevushäiret olevat kogenud isegi kuni 28 protsenti inimestest. Et ärevushäire ravi algab aga selle teadvustamisest, räägimegi värskes saates, mis on ärevushäire, kuidas seda ära tunda, kust abi otsida ja iseend aidata. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Saates "Tugitoolis sportlane" oli külas bikiinifitnessi maailmameister Arida Muru, kellega vestles spordiajakirjanik Deivil Tserp. Arida on sporditeel olnud väga edukas. MM-kulla võitis ta juba 21aastaselt. "Ma pole kunagi arvanud, et lähen järgmisele võistlusele ja võidan jälle. Olen tahtnud endaga võistelda ja saavutada parema vormi kui eelmisel etteastel. Ma ei ole iial läinud medaleid jahtima, olen soovinud teekonda lihtsalt nautida, kuid tulin ikka medaliga tagasi," räägib tallinlanna. Saates on palju juttu ka Arida sporditee algusest. Ta hakkas juba nelja-aastaselt iluvõimlemise ja balletiga tegelema. "Kurikuulsad Urumarja laagrid kestsid kümme päeva," meenutab ta. "Seal tekkis meeletu koduigatsus, aga kogu aeg hoidsin nuttu tagasi ja tegin täpselt seda, mida treener palus. Ei saanudki aru, milleks neid harjutusi vaja on. Ema ja isa ütlesid, et see on treeninglaager ja ma pean olema kõige parem. Ühesõnaga, mulle sooviti juba maast madalast edu." Pärast kümmet iluvõimleja-aastat jõudis Arida teelahkmele. "Trennid olid pikad," mõtiskleb ta. "Koju jõudsin alles õhtul hilja, seetõttu muutus õppimine raskemaks. Tundsin, et kuskilt peab midagi vähemaks võtma. Algul kaalusin iluvõimlemise koormuse langetamist, hiljem sain aga aru, et ei soovi sel alal jätkata." Piiga hakkas koos isaga jõusaalis treenima ja leidis uue väljakutse. "Alguses ei osanud seal midagi teha," ütleb ta ning lisab, et paps oli igati toeks. "Isa tegi harjutamise nii meeldivaks, et nautisin seda alati ja ootasin jõusaali minekut. Mul tekkis huvi, kuidas paremaks saada. Jälgisin veel rohkem toitumist ja varsti tulid ka head tulemused." Saates on palju juttu tervislikust toitumisest, dieedi pidamisest ja treenimisest. Ühtlasi saab kuulaja vastuse küsimusele, miks pole Arida juba kaks aastat võistlustel osalenud.

Vestlussaates „Tugitoolis sportlane“ käis külas eelmisel nädalal taaskord Eesti kergejõustikuliidu presidendiks valitud Erich Teigamägi. Tähtsal ametikohal on ta olnud juba aastast 2006. Intervjueeris Kaarel Täll. Teemade ring oli lai. Saaremaa mees Teigamägi meenutas põhjalikult, kuidas ta 1993. aastal rahavahetuspunkti pidas ning hiljem edukalt soojaärisse sukeldus. Uurisime, milline kriis on olnud vabas Eestis kõige rängem. Kinnisvaraga sina peal Teigamägi jagab ka investeerimissoovitusi. Mida tasuks praegu teha näiteks 20 000 euroga? Millisesse aktsiasse võiks uskuda? Sajandi vahetuse paiku kutsus toonane kergejõustikuliidu juht Neinar Seli ta oma punti. Enne seda oli Teigamägi tavaline spordifänn, keda nähti tihti kergejõustikuvõistlustel „Alguses võttis see [kutse] sõnatuks,“ meenutas ta. Pärast Seli tõusis presidendiks Sven Mikser, kuid 2006 kerkis pukki juba Teigamägi. Meenutame võimuvahetuse perioodi, mida saatsid ka toonases ajakirjanduses põhjalikult lahatud arusaamatused. „See oli aeg, kus tülitseti natukene palju,“ ütles president nüüd. Lisaks selgitas Teigamägi, miks on läinud nii, et juhiks kandideerides pole tal kunagi olnud ühtegi vastaskandidaati. Tuleb märkida, et alaliidu liikmete toetus temale on hääletustulemusi vaadates vankumatu. Kui suur võiks olla ideaalne kergejõustikuliidu eelarve? Mida saab sponsor spordilt tagasi? Kas Teigamägi mõistis Toomas Annuse otsust spordi toetamisest loobuda? Kuidas saaks alaliit panustada treenerite koolitamisse? Kas sportlastele tehakse piisavalt dopinguproove, et Teigamägi saab seetõttu öösel rahulikult magada? Kui tahad teada, kust tuleb ja mis mees on Erich Teigamägi, siis kindlasti saab saatest hulga vastuseid! Hüva kuulamist.

Tegemist on üheksast tunniajasest podcastist koosnev webinari sari, kus podcasti “Ausad mehed” juht Chris Kala istub maha ning arutleb külalistega sellest, kuidas ennast paremini tundma õppida, kuidas kasvatada eneseteadlikkust ja kuidas jõuda iseendaga paremasse kontakti jne. Käesolev webinar on webinari sarja "Kontaktis endaga" neljas osa, mille külaliseks Kaido Pajumaa. KAIDO PAJUMAA ON EESTI KOOLITAJA. Ta hakkas aastal 2006. otsima vastust küsimustele, kuidas leida elus tasakaal ambitsioonide ja tähenduse vahel ning missugused tegurid aitavad inimesel oma igapäevasest elust juba praegu rohkem rõõmu tunda. Nendele küsimustele vastuseid otsides käivitas ta populaarse enesearengublogi sisekosmos.ee, millest sai alguse ka Kaido koolitajakarjäär. Alates 2011. aastast koolitab Kaido organisatsioonide meeskondi. Tema peamine fookus on suunatud inimeste sisemise motivatsiooni arendamisele töö mõtestamise ja motiveeriva tunnustamise kaudu. Kaido on pälvinud 2016. ja 2017. aastal parima koolitaja tiitli. Kaido on sügavamõtteline ja filosofeeriv kuju. Webinaril räägime Kaidoga oskusest leida oma tee ning kuidas aru saada, millal on elus roheline tuli ja millal punane, kuidas ennast rohkem usaldada, kuidas vaimsus ja teadlikkuse kasvatamine aitab ennast paremini tundma õppida ning mõista enda tegelikku olemust; ühtlasi ka sellest, kuidas tegeleda elus pigem isiklikuks kasvuks oluliste asjadega. Head mõtted: ”Minu eesmärk oli alati saama, leida õnn ja rahu.” ”Kaks suurt leeri on elus, üks on materiaalse maailma läbi rahu ja õnne saavutamine ning teine suhete ehk läbi armastuse.” ”Kui ma räägin kontaktis endaga olemisest, siis see ei ole seotud isikuga ehk koolitaja või ettevõtja, vaid pigem see sügavam arusaamine ja kontakt endaga, kes ma olen.” ”Kontakt endaga ei ole mingisugune haldjatolm, see on tegelikult midagi väga praktilist. Rahu eespool oma ihasid, soove, saavutusvajadusi.” ”Oskus lülituda vajalikul hetkel enda vundamentaalsesse olemisse, see on tõeline kogemus.” ”Alguses vaimne kirjandus mind ei kõnetanud, sest ma olin väga analüütiline.” ”Intuitsioon tähendab teadmist ilma mõtlemata.” ”Me oleme loonud millestki nägemuse, kuidas me tahame, et miski oleks ja siis on selle sama asja tegelikkus, ehk kuidas see tegelikult on ja need kaks asja ei sobi kokku ning me nimetame seda probleemiks.” ”Probleem on ainult meie enda peas.” ”Vorm ei ole illusioon, vorm on olemas. Tähenduse anname vormile meie. Meie tähendus aga ei muuda asja mitte reaalseks.” ”Meil kõigil on mingil määral ebakindlusega probleeme.” ”Kogu meie kogemus taandub lõpuks siiski sellele, millel me hoiame enda tähelepanu.” ”Arvan, et meile on ette antud mingi rada, mida on mingis mahus võimalik mõjutada, aga suuremas osas on see siiski ettemääratud.” ”Kui kuskil maailmas keegi müüb näiteks e-kursuseid ja seda ostetakse. Siis see, et sina seda ei suuda e-kursuseid müüa, ei tähenda, et see ei töötaks, sa pole lhtsalt enda jaoks lahti hammustanud, milliste meetodite pealt sina e-kursuseid müüa suudad.” ”Tuleb julgeda olla hea inimene, tuleb julgeda teistele anda. Ka nendes olukordades, kus tunned ebaõiglust ja hirmu. Need on need kohad, kus sa paned ennast ja oma ego proovile.” ”Usun siiralt, et meie selle elu eemsärk on jõuda oma päris olemuseni, jõuda oma päris olemuse ära tundmiseni.” ”Kui mul ei oleks elus rahulolematuseid, siis poleks mitte mingit mõtet otsida rahu, seda vaimset poolt.” ”Minu meelest teadvus ja päris-mina on sama asi.” ”Kui soovid lõpetada enesesaboteerimist, siis võta tähelepanu negatiivselt ära ja vii keskendumine hingamisele.” ”Oluline on võtta tähelepanu ära illusioonilt. Illusioonid on mõttemaailm ja illusioonid genereerivad emotsioone, mis ei ole enam illusioonid. Mõte on illusioon, aga emotsioon pole enam illusioon.” ”Kõige sügavam uskumus on meil uskumus iseendast, kes mina olen.” Ausad Mehed: www.chriskala.com www.ausadmehed.ee Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala

Stuudios on Kaari Sillamaa, kelle oratoorium "Kristus" tuleb ettekandele septembri alguses.

Stuudios on Kaari Sillamaa, kelle oratoorium "Kristus" tuleb ettekandele septembri alguses.

Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate "Staadionijutud" viiendas osas räägib Manta Maja stuudios oma elust ja sportlaskarjäärist kolmekordne omaealiste tiitlivõistluste medalist ja Tokyo olümpiamängude normi juba mullu alistanud kümnevõistleja Johannes Erm. "Ma olen tegelikult inimene, kellele meeldib unistada väga suurelt. Ma ei unista 9000 punktist, vaid 9200 punktist. See pole veel käegakatsutav summa, aga selle suunas saab pürgida. Mul on kusagilt meelde jäänud ütlus: sea endale nii kõrged eesmärgid, et sul pole nende täitumisel enam midagi teha," räägib 22-aastane tallinlane, kes kerkis mullu 8445 punktiga Eesti kõigi aegade viiendaks kümnevõistlejaks. Ermil tuli teha senise elu üks keerulisemaid valikuid 2017. aastal, kui ta otsustas oma pikaaegse treeneri Holger Peeli käe alt minna treenima ja õppima Ameerika Ühendriikidesse Georgia ülikooli, kus olid eestlastest uuele tasemele jõudnud juba nii Maicel Uibo kui ka Karl Robert Saluri. "Ega see lihtne otsus polnud, kuid nägin, et finantsiliselt on USA-s lihtsam. USA-s ootas mind ees ka tugev treeninggrupp, mis surus mind iga päev rohkem pingutama. Aga Holgerile polnud kerge sellest otsusest rääkida. See võttis aega mitu kuud. Alguses vihjad natuke, siis vihjad rohkem ja lõpuks ütled ära," meenutab Erm. Seekordses saates teeme läbi ka oma "kümnevõistluse", kus võtame ükshaaval osadeks Ermi kõik alad ja analüüsime neid. Ent juttu tuleb saates ka kell viis hommikul trenni tegemisest, väga noores eas täiskasvanute klassis tippu kerkimisest, eeloleval sügisel USA-sse tekkivast Eesti kümnevõistlejate supergrupist ja paljust muust. Saate viimases osas esitame taas kergejõustikusõpradele küsimuse, mille vastuseid ootame aadressile ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

Madis on oma vanemate kuuris sääsesöödaks ning Triin on üksi üsna südaöises kontoris. Helikvaliteet on seetõttu tavapärasest kaheldavama väärtusega. Tarbimist leiab punane vein. Alguses tuleb juttu sellest, kuidas Triin rahvastikuminister Riina Solmanit intervjueeris ning seetõttu põhjatus ärevuses suples. Madis leiab hapukurgihooajast sõltumata rääkimiseks ühe vägagi kõheda loo talumajas peituvast salakambrist, mispeale Triin tunneb, et on sattunud teise dimensiooni, kus toimub hoopis sõsarpodcasti, Külmavärinate salvestus. Juttu tuleb ka eesti naiste raseerimisharjumustest. Madise klaasis oli Estay Prieto Picudo ning Triinil ülejääk Detunda Cabernet Sauvignon Tempranillost.

Madis on oma vanemate kuuris sääsesöödaks ning Triin on üksi üsna südaöises kontoris. Helikvaliteet on seetõttu tavapärasest kaheldavama väärtusega. Tarbimist leiab punane vein. Alguses tuleb juttu sellest, kuidas Triin rahvastikuminister Riina Solmanit intervjueeris ning seetõttu põhjatus ärevuses suples. Madis leiab hapukurgihooajast sõltumata rääkimiseks ühe vägagi kõheda loo talumajas peituvast salakambrist, mispeale Triin tunneb, et on sattunud teise dimensiooni, kus toimub […]

Madis on oma vanemate kuuris sääsesöödaks ning Triin on üksi üsna südaöises kontoris. Helikvaliteet on seetõttu tavapärasest kaheldavama väärtusega. Tarbimist leiab punane vein. Alguses tuleb juttu sellest, kuidas Triin rahvastikuminister Riina Solmanit intervjueeris ning seetõttu põhjatus ärevuses suples. Madis leiab hapukurgihooajast sõltumata rääkimiseks ühe vägagi kõheda loo talumajas peituvast salakambrist, mispeale Triin tunneb, et on sattunud teise dimensiooni, kus toimub hoopis sõsarpodcasti, Külmavärinate salvestus. Juttu tuleb ka eesti naiste raseerimisharjumustest. Madise klaasis oli Estay Prieto Picudo ning Triinil ülejääk Detunda Cabernet Sauvignon Tempranillost.

Alguses kohe üks vastandlik ja ühiskonda poolitav teema. Btw, kuidas saab end transvestiidiks riietada? Võtaks palun vastu uue sotsiaalse normi (Mitte minu jaoks, lihtsalt oleks tore. Kindlasti mitte minu jaoks). Esimene IT-teemaline vingumine ja lastega peredelt küsimuse küsimine. Saatke oma pohmellilood ja muud mured mattias@naan.ee või www.reddit.com/user/mattiasnaan

Juttu on Calgary linnast ning linna ajaloost. Saare te teises osas jagatakse Kaljumägede esmamuljeid ning kõneldakse Banffi rahvuspargist.

Juttu on Calgary linnast ning linna ajaloost. Saare te teises osas jagatakse Kaljumägede esmamuljeid ning kõneldakse Banffi rahvuspargist.

Veebruari alguses kuulutati välja 2019.

Veebruari alguses kuulutati välja 2019.

Laulev bass on selle episoodi alapealkirjaks. Alguses kuulete paari lugu, milles on just selline bass. Endiselt oleme 2000 ndates aastates, aga asi areneb ja üsna peagi jõuame nullindate lõppu.

Alguses jagan paar head nippi, mida silmas pidada raadioklippide kirjutamisel. Pärast räägime Signe Ventseliga persoonibrändi loomise hirmudest ja kõhklustest. Kuna ma ka ise hetkel tegelen enda persoonibrändiga, siis tundsin, et mingit taolist lähenemist on vaja käsitleda. Mul on tegelikult väga hea meel, et viimasel ajal on just persoonibrändist nii palju juttu - teema on väga oluline. Loodan, et saate siit episoodist endale tuge ja häid ideid. Signe Brändmooni koduleht on siin: https://brandmoon.ee/

"Tähenduse teejuhid" alustas sel sügisel oma kolmandat hooaega. Praeguseks on Kuku Raadios kõlanud pühapäeviti juba 69 saate lühendatud variandid. Nagu sarja sõbrad on ehk juba märganud, olen ma vestluste pikemate variantide ülesriputamisega graafikust kõvasti maha jäänud.Alguses oli mul uljas plaan kõik vestlused hoolikalt uuesti läbi kuulata ja igaühele ka pisut pikem saatesõna kirjutada. Ma pean paraku sellest kavatsusest muude kohustuste paljususe tõttu siiski loobuma ja kuivõrd nende salvestuste otsas pole mõtet niisama ka istuda, siis panen praegu puuduolevad kümmekond saadet lähipäevadel koos paarilauseliste saatetekstidega seltsi kanalile lõpuks välja. Vabandan nii pika viivituse pärast.Septembri lõpus salvestasin ma Tartus saate Märt Läänemetsa ja Teet Toomega. Saate esimeses pooltunnis põhjendasin ma oma huvi vestlusele pealkirja andnud Višnu unenäo vastu, paraku läks tehniliste viperuste tõttu just see lõik saatest kaduma. Alternatiivseks pealkirjaks sobiks vahest ka "Viimase instantsi ise", sest nagu Märt (8. minut) ilusti ütles: "Jumala otsingud ja enda otsingud saidki kokku ja hindu mõtlejad leidsid, et jumal ongi see viimase instantsi ise."Teet juhtis tähelepanu hinduistliku filosoofia veel ühele väga olulisele momendile (12. minut): "Suur osa nende filosoofiast, isegi kui see on tähte näriv ja mõnes mõttes võib-olla absurdsuseni detailne, põhineb mingil määral sügaval keskendumis- või joogakogemusel. See eristab teda eriti uusaegse Euroopa filosoofiast ja teeb temast arusaamise keeruliseks, sest kui sellel teemal arutleda ainult sõnalisel või loogilisel tasandil, siis ei pruugi asjale võib-olla pihta saada."Sellega praegu siis aja kokkuhoiu mõttes piirdukski.Head õhtut!H. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.