POPULARITY
44 episodes with liivimaa
2 episodes with liivimaa
2 episodes with liivimaa
Professor Pärtel Piirimäe: "Miks Peeter andis Liivimaa ja Eestimaa linnadele ja rüütelkondadele niivõrd suured õigused, tugevama jõuga oleks ta võinud peale suruda hoopis karmimad tingimused, on ajaloolased ikka küsinud."
Süüa või mitte süüa?
Uuel nädalal saab tuule tiibadesse uus võistlussari - Eesti ja Läti klubide vahel peetav Liivimaa taliliiga. Vutikohus arutleb, milliseid tähendusi nood mängud kannavad või ei kanna. Samamoodi mõtiskleme suvise Eesti ja Läti meistrite Liivimaa karikamängu teemadel. Euroopa riikides peeti hulgaliselt erinevate karikasarjade kohtumisi, neist suurimat tähelepanu pälvis Saudi Araabiasse kolitud Hispaania superkarika turniir. Vutikohtu saatejuhid on Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher (Õhtuleht).
Kaasprofessor Marten Seppel: "Kui Rootsi suurriiklus sai alguse Eestimaa tulekuga Rootsi alla 1561. aastal, siis samamoodi võib öelda, et Rootsi suurriikluse langus sai alguse sellest algsest konfliktist Riia linnas 1696. aastal, kui kõik aeti Liivimaa kindralkuberi Erik Dahlbergi kaela, kes oli provintsis Vene tsaariga väga ebasõbralikult käitunud."
Arheoloog Mauri Kiudsoo: "Kõik need varandused, mis on Liivimaa sõja ja sellele järgnenud Poola-Rootsi jätkusõja algusperioodil maasse jäänud, ei osuta kindlasti mitte jõukusele, vaid nad on pigem selle suure hävingu tunnistajad, mis tollal üle Vana-Liivimaa rullus."
Keeleteadlane Kristiina Ross: "Konverentside algataja Liivimaa superintendent Johann Fischer soovis, et ka põhjaeestikeelse piibli väljaandmine usaldataks temale."
Seekordne „Futboliit“ on suures osas pühendatud Inglismaa Premier League'ile, kus on mängitud sisuliselt pool hooaega. Millises seisus on saatejuhtide poolt hooaja eel tehtud ennustused – milliste prognooside pärast tuleks häbi tunda, mille osas võib aga rinna kummi ajada? (10:40) Lisaks räägitakse FC Flora hooaja esimesest tiitlivõidust – nädalavahetusel alistati EJLi sisehallis Läti meister Valmiera ning saadi enda kätte Liivimaa karikas, enne seda käidi nädala sees aga Šveitsis, kus mängiti kahel päeval järjest sealsete tippudega (1:06) Saatejuhid on Raul Ojassaar ja Joel Indermitte. Parimad spordiennustuse koefid leiad www.olybet.ee!
Ajaloodoktorant Ilmar Tammisto: "Liivimaa 17. sajandi ajalugu ongi von Mengdenite sajand, see suguvõsa oli seotud kõikide rüütelkonna ettevõtmistega. Sajandi esimesel poolel oli võtmeisikuks Otto von Mengden ja teisel poolel tema poeg Gustav von Mengden."
Ajaloodoktorant Ilmar Tammisto: "Arutelud Rootsi riiginõukogus, mis peeti 1630. lõpus ja 1640. alguses, näitavad selgelt, et peeti vajalikuks kindlustada Liivimaa aadli lojaalsus Rootsi riigivõimule."
Kroonika uustõlkija Jüri Kivimäe: "See senine Liivimaa kadus ära, mis tema asemele tuleb, see on Eestimaa mõiste."
Toronto Ülikooli emeriitprofessor Jüri Kivimäe: "Russow on üks esimesi, kes tõstatab küsimuse Liivimaa reetmise kohta selles sõjas."
TÜ kaasprofessor Enn Küng: "Rootsi kuningad valitsesid Läänemere provintse mitte kuningate, vaid hertsogitena: Erik XIV tituleeris end Liivimaa isandaks, ka Liivimaa eestlaste isandaks; Johan III lisas oma tiitlitele Liivimaa eestlaste hertsog ja oli hiljem Eestimaa hertsog. Samas kirjad, mis provintsist Stockholmi saadeti, olid adresseeritud Tema Kuninglikule Majesteedile, mitte hertsogile!"
Professor Pärtel Piirimäe: "Skytte ideaalid sobisid hästi ka siis, kui rahvusülikooli hakati tegema!"
“Usaldusväärsed allikad” kinnitavad, et uue Assassin’s Creedi tegevus toimub Eestis, Liivimaa sõja ajal. Ühtlasi tuletame oma vaatajatele/kuulajatele meelde, et ärge vaadake päikest, sama soovitus kehtib ka videomängudes. Lisaks räägime ägedast äriideest millega Fall Guys arendaja lagedale tuli, mis aga kahjuks mängijatele eriti ei meeldinud, Playstationi uuest lojaalsusprogrammist, populaarsetest videomängudest, uutest mängudest, mis tulekul ja paljust […]
Minu seekordseks vestluskaaslaseks on mitmekülgse telekomi ja tehnoloogia valdkonna tippjuhi taustaga Arti Ots. Täna juhib ta uue põlvkonna kommunikatsioonioperaatori Netmore laienemist Euroopas. Varasemalt oli ta Kasahstani suurima mobiilioperaatori Kcell tegevjuht, Telia Euraasia piirkonna äriarenduse ja kommertsvaldkonna juht ning enne seda osales aastaid Elioni (Telia) arendamisel turundus -ja tegevjuhina. Minul oli õnn ja au koos Artiga Elionis töötada viis aastat. Artiga räägimegi, milline on olnud tema arenguteekond juhina ning millised on need põhimõtted ja tõekspidamised, mis on tema tänase juhtimiskäekirja aluseks. Äge vestlus oli – kuulake ikka! “Minu esimene tõsisem kriis juhina saabus siis, kui mu meeskond enam ühel hetkel ei toiminud. Kui nüüd tagasi mõelda, siis see väljendus selles, et ma soovisin olla liiga hea kõigi vastu. Minus oli soov meeldida kõigile ning olla teiste poolt juhina laitmatult aktsepteeritud. Ja see toimimisviis jooksis lihtsalt ühel hetkel kokku. Selle tagajärjel tegin kõvasti tööd iseendaga, kaasasin selleks ka terapeudi kampa, kes aitas mul vaadata nö maski alla ning tõmmata lahti see võltskiht, mille ma juhina endale peale olin ehitanud. Ma sain selle töö käigus aru, et ausad suhted nii iseenda kui ka teistega on usaldusliku meeskonnatöö üheks vundamendiks. See aitas luua mul meeskonnas oluliselt parema koostööõhkkonna. See aitas luua kõrge usaldusliku siseõhkkonna, kus parimad tulemused said hakata sündima. Tundsin ise juhina, et me jõudsime meeskonnaga soovitud tulemusteni oluliselt tõhusamalt, kui meil oli omavahel saavutatud kõrge usaldustase ja ma ei pidanud enam nö maski ees kandma. Ja loomulikult ei ole see lihtne. Muidugi tahtsin ma olla, piltlikult öeldes, Liivimaa parim ratsutaja – kes seda ei tahaks! Aga see kasu, mis sellisest ausast ja vahetust kontaktist tõuseb, on märkimisväärselt suurem kui see pingutus ebamugavustunde ületamisel, et olla ausam ja siiram ja ehedam. Ma ütleks isegi nii, et tänapäevaseid keerulisi ärisid, eriti arvestades veel meie ülimuutlikku keskkonda, ei ole võimalik edukalt juhtida ausate suheteta meeskonnas.” – Arti Ots Kuulake ikka ...
Pontus De la Gardie (1520 – 5. november 1585) oli Rootsi väejuht. Vabahärra Pontus De la Gardie saabus sõjaväe eesotsas Eestisse 1581. aasta suvel Soomest. Ta juhatas 1580–1583 Liivimaa sõjas Rootsi väge. Pontus De la Gardie oli aastast 1574 Liivimaa asehaldur ja aastast 1581 kuberner.
Pontus De la Gardie (1520 – 5. november 1585) oli Rootsi väejuht. Vabahärra Pontus De la Gardie saabus sõjaväe eesotsas Eestisse 1581. aasta suvel Soomest. Ta juhatas 1580–1583 Liivimaa sõjas Rootsi väge. Pontus De la Gardie oli aastast 1574 Liivimaa asehaldur ja aastast 1581 kuberner.
Mõtteloo professor Pärtel Piirimäe(fotol): "Kõik see, mis me näeme Euroopa teaduses 17. sajandil, peegeldus väga selgelt ka siin Eesti- ja Liivimaa kultuuri- ja teadusloos."
Mõtteloo professor Pärtel Piirimäe(fotol): "Kõik see, mis me näeme Euroopa teaduses 17. sajandil, peegeldus väga selgelt ka siin Eesti- ja Liivimaa kultuuri- ja teadusloos."
Ajaloodoktor Aivar Põldvee (avafotol): "On päris selge, et Forselius seda nn seminari Tartus ei asutanud. Selle asutas ikkagi Liivimaa kirikujuht Johann Fisher."
Ajaloodoktor Aivar Põldvee (avafotol): "On päris selge, et Forselius seda nn seminari Tartus ei asutanud. Selle asutas ikkagi Liivimaa kirikujuht Johann Fisher."
Tallinna Ülikooli teadur Aivar Põldvee: "1675. aastal tegi Johann Fischer (avafotol) juba esimesi suuremaid plaane ümberkorraldusteks ja esitas kuningas Karl XI pika ja mahuka reformikava Liivimaa kiriku ja hariduselu edendamiseks."
Tallinna Ülikooli teadur Aivar Põldvee: "1675. aastal tegi Johann Fischer (avafotol) juba esimesi suuremaid plaane ümberkorraldusteks ja esitas kuningas Karl XI pika ja mahuka reformikava Liivimaa kiriku ja hariduselu edendamiseks."
Jaanipäeva puhul räägime, milliseid jooke vanad eestlased jõid ja milliseid nad võibolla olid näinud, aga teps mitte juua ei saanud, sest nood olid vaid sakste lauale mõeldud. Kutsusime külla keskaja uurija, kelle sulest ilmus äsja raamat Eesti joogikultuurist kesk- ja varauusajal. Mis oleks suvel mõnusam, kui viskuda võrkkiike ja haarata kätte üks hea raamat? Ehk ainult see, kui hea raamat annab ülevaate sellest, mida kõike siin Eestimaal (ja Liivimaal! Ärgem unustagem Liivimaad!) kusagil 12. sajandist saadik joodud on, kuidas joodi ja mil moel valmistati. Just sellega tegeleb keskaja uurija Inna Põltsam-Jürjo raamat “Viin, vein ja vesi. Joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal”. Tõsi, rohkem kui viinast, veinist ja veest, räägime õllest ja mõdust. Raamatust leiavad joogi ja ajaloo sõbrad kindlasti nii vastuseid neid ammu painanud küsimustele kui uusi veelgi painavamaid küsimusi, millele jaaniõhtul mõelda. Milliste rohtudega on kõige parem õlut tempida? Kuidas saada punasest veinist valget? Millal võis südamerahus vett vahele võtma hakata? Kas eestlased on rohkem ikkagi metsa- või viinarahvas? Kuidas maitses Lembitu pruulitud õlu? Pihta hakkab kõik kohe Läti Henriku ja vana hea Liivimaa kroonikaga, kus räägitakse liivlastest, kes taganesid 1198 usust, pesid ristimisvee maha ja siis “keetnud kombe kohaselt mõdu, joovad nad seda”. Veendume, et kui kaks või kolm on juba klaasi tõstmiseks kokku tulnud, kisuvad mõtted ikka samadele radadele. Ehkki tänapäevaste joogimängude juures pole terariistad õnneks enamasti sotsiaalselt aktsepteeritav lisand, paistab, et üldjoontes toimib inimloomus ajaviite leidmisel päris universaalselt. Mida muud sa ikka teed, kui jood võistu, kordamööda või joogisarve suult tõstmata… Seda muidugi siis, kui ümbritsev keskkond seda nõuab. Muuhulgas uurime, millal võis üks siinne talupoeg üldse esimest korda ühe meie saate lemmikjoogi – viinamarjaveiniga – kohtuda ning millal hakati alkoholist kui alkoholist mõtlema ja rääkima. Tuletame taas meelde, et joogikultuur ei taandu kunagi kunagi ainult alkohoolsetele jookidele, sõltuvusprobleemidele ja nende sotsiaalsele mõjule. Jookide lugu ajas ja ruumis on mitmekülgne ning kõigi elualadega läbi põimunud. Nagu ütleb autor raamatu sissejuhatuses: „ Iga ajastu kujundab nii oma joogivaliku kui suhtumise jookidesse ja joomisesse!“ Mida siis muud, kui kuulama ja lugema, kuidas me siin maailmanurgas jookidega ümber käinud oleme. “Vala välja!” ajaloosaates olid kohal kõik kolm joogisõpra Keiu, Liisa ja Martin. Kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.
Miks on Kuramaa hertsogiriik lätlaste jaoks oluline ja miks olid lätlastel oma kolooniad? Tartu Ülikooli professor Mati Laur (fotol) räägib Kuramaa varasemast ajaloost sh ka Kuramaa viikingitest ja sellest, kuidas viimane Liivimaa ordumeister Gotthard Kettler sai endale valitseda endised orduvaldused Väina jõest läänes ja lõunas ehk kuidas ta endale riigi tegi.
Miks on Kuramaa hertsogiriik lätlaste jaoks oluline ja miks olid lätlastel oma kolooniad? Tartu Ülikooli professor Mati Laur (fotol) räägib Kuramaa varasemast ajaloost sh ka Kuramaa viikingitest ja sellest, kuidas viimane Liivimaa ordumeister Gotthard Kettler sai endale valitseda endised orduvaldused Väina jõest läänes ja lõunas ehk kuidas ta endale riigi tegi.
"Tegelikult olen mina Liivimaa parim ratsutaja".
"Tegelikult olen mina Liivimaa parim ratsutaja".
Margus Laidre Domus belli maalib muljetavaldava Norman Davieslikult mastaapse panoraami Läänemere kallastel 16.–17. sajandil aset leidnud sündmustest tuues ühtlasi üldisse ajalookäibesse uue mõistena Põhjamaade Saja-aastase sõja. Põhjalikult käsitletakse Liivimaa ja Rootsi sisepoliitikat narratiivi läbivaks jooneks on Rootsi järk-järguline tõus Läänemere piirkonna juhtivaks suurvõimuks. Kogu regiooni mõjutanud sündmuste elavalt esitatud kroonika kõrval jälgitakse olulisemate üksikisikute karjääri ja käekäiku haaravad vahelugemised keskenduvad tegelaste eraelule ja inimlikule poolele. (Margus Laidre. Domus Belli. Põhjamaade saja-aastane sõda Liivimaal 1554-1661.)
Hakkame tutvustama Eesti Looduse juuni-juulikuu väljaannet, mis on Liivimaa erinumber. Erinumbri idee üks algatajaid keelteadlane akadeemik Karl Pajusalu räägib, kus liivlased täpsemalt elasid ja milline oli nende keel. Juttu tuleb ka liivi lipust, Liivimaa loodusest ja küladest. (Toomas Jüriado.)
Eesti ja Liivimaa maadeuurijatest Vene impeeriumi teenistuses räägib Tartu Ülikooli professor Aadu Must (pildil). Juttu on Adam Johann von Krusensternist, Ferdinand von Wrangellist, Alexander Theodor von Middendorffist, Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausenist ja mitmest teisest tuntud ja pisut vähem tuntud Eestiga seotud vene maadeuurijast.
Eesti ja Liivimaa maadeuurijatest Vene impeeriumi teenistuses räägib Tartu Ülikooli professor Aadu Must (pildil). Juttu on Adam Johann von Krusensternist, Ferdinand von Wrangellist, Alexander Theodor von Middendorffist, Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausenist ja mitmest teisest tuntud ja pisut vähem tuntud Eestiga seotud vene maadeuurijast.
Põhjasõjas tabas rootslasi 1709. aastal ränk kaotus Ukrainas Poltaava all, mis otsustas ka Eesti- ja Liivimaa saatuse. Nüüd võis Peeter I suunata oma vägede pealöögi Baltikumi selle lõplikuks vallutamiseks.
Põhjasõjas tabas rootslasi 1709. aastal ränk kaotus Ukrainas Poltaava all, mis otsustas ka Eesti- ja Liivimaa saatuse. Nüüd võis Peeter I suunata oma vägede pealöögi Baltikumi selle lõplikuks vallutamiseks.
Russowi Liivimaa kroonika 2
Russowi Liivimaa kroonika 2
Russowi Liivimaa kroonika 1
Russowi Liivimaa kroonika 1
Liivimaa kuningriigi lõpp
Liivimaa kuningriigi lõpp
Liivimaa kuningriigi sünd
Liivimaa kuningriigi sünd
Mida arvavad maaelust ja selle toetamisest president, minister ja rahvusvahelisest konverentsist osavõtjad, mis jäi kõlama aiandusliidu aastakoosolekul ning milline on selle valdkonna tulevik, miks tasub süüa maasikaid, kuidas edeneb Balti põllumeestel toetusallkirjade kogumine ja millal need jõuavad Brüsselisse, mida arvab maaelust ning võimalustest Maaülikooli lõpetaja ja kuidas läks Põhja-Liivimaa kultuurifestival. Saatejuht on Madis Ligi. (Madis Ligi.)
Millised on Euroopa maitsed, miks viidi meie parimad toiduained Eesti Rahva Muuseumi, milline on põllumajandusministri ja toiduliidu juhi suvemenüü, mida arvavad ametiõppest, tööst ning ümberõppest Väimela vilistlased, millist koostööd teevad Liivimaa kutseharijad ja milliste erialade vastu tunnevad sisseastujad suuremat huvi, mis muljetega tuli tantsujuht tantsupeolt ning milline on Maaülikooli rahvatantsijate suvi. (Madis Ligi)
© 2020-2025 Ivy Podcast Discovery LLC
