Podcasts about jaanip

Läheneb Jaanipäev.

Müstilistele ja vahel ka maistele teemadele pühendunud saates „Puuduta mind“ on seekord külas Siiri Kuusmann, kelle kireks on ühendada vanad rahvaravi ja esivanemate traditsioonid kaasaegse eluviisiga. Rohi kasvab juba mühinal ja ravimtaimed ootavad noppimist. Saadet juhivad Anu Saagim ja Sirje Presnal.

Jaanipäeval on "Kajaloodis" mees, kes esimesed kümme aastat oma teadlaseteest uuris, kuidas ajus tekib teadvus.

Jaanipäev on "Tarkade klubis" hoovõtt eesseisvale suve suursündmusele – XIII noorte laulu- ja tantsupeole. Esmakordselt on "Tarkade klubis" kõlamas ainult laulu- ja tantsupeotraditsioonidega seotud küsimused ning neile vastamas laulu- ja tantsupeo loojad. Tantsujuhtidest on stuudiosse kutsutud liigijuhi assistent ja lavastaja Dagmar Aus ning tantsujuhist Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Margus Toomla ning koorijuhtidest segakoore juhatav Heli Jürgenson ning liigijuht Valter Soosalu. Mängu ja saadet juhib Timo Tarve.

Jaanipäevaeelses saates on Pavel Ivanovi külaliseks haridus-ja teadusminister Kristiina Kallas. Juttu tuleb eestikeelsele õppele üleminekust, eesti keele õppest ja eestlaseks saamisest, vene kultuuri välistamisest, veidi ka päevapoliitikast.

Jaanipäeva paiku käis Telegrami Podcastis külas Austraaliast pärit uurija ja sõltumatu ajakirjanik John Le Bon (JLB), kes ise peab end maailma esiskeptikuks. Erinevalt skeptik.ee-tüüpi skeptikutest, kes on skeptilised alternatiivse info suhtes, on John skeptiline kõige osas, mida talle räägitakse. Seetõttu on ta üks väga vähestest tõsiselt võetavatest infouurijatest maailmas, kuna ta reaalselt kontrollib üle kõik teemad, mis teda huvitavad ning ta ei võta seega mitte midagi automaatselt tõepähe.   John Le Boni seni mahukamaks tööks võib pidada ajaloopettuse avastamist. Kui enamus “uurijad” ja alternatiivse info kuulutajad räägivad, et ajalugu on palju vanem, kui see mis peavool tunnistab ja inimesed on siin olnud samuti palju kauem, siis John Le Bon on seisukohal, et ajalugu on sootuks palju lühem ning enamus ajalugu on lausa väljamõeldis. Tuginedes esmastele allikatele ehk need allikad, mida on võimalik järgi kontrollida, saame ajalugu tagasi uurida vaid paarsada aastat, mitte tuhandeid aastaid nagu väidavad peavoolu teadlased ja ajaloolased. Saates teeme juttu sellest, kuidas John sattus selliseid teemasid uurima ning keskendume JLB koostatud pettuste hierarhia kolmnurga ülevalt teisele tasemele, kus seisab ajaloo pettus ja meditsiini pettus. Tasub mainida, et John töötas Austraalias varasemalt ravikindlustuses, mille käigus avastas ta n-ö meditsiinipettuse aastaid enne koroonat, sh ultraheli (elu)ohtlikkuse. Saate kõige põnevam osa on ilmselt see, kuid John seletab lahti kuidas on võimalik ajaloolasi ja ajalugu nii fundamentaalselt petta? Kui ajaloo raamatud ei ulatu kaugemale kui paarsada aastat, siis kuidas seletada näiteks Tallinna vanalinna hooneid, mis vähemasti visuaalselt näivad väga vanad välja? Kas 200 aastat tagasi toimus mingit laadi restart? Mida arvab John Venemaalt pärit kirjaniku ja uurija Anatoli Fomenko ajalooteooriatest ning kas mudauputuse teooria toetab John Le Boni hüpoteese? Oleme Telegramis avaldanud kümmekond JLB ajaloopettuse artiklit, mille leiad antud artikli alt (vt “samal teemal”). Seekordne Podcast on inglise keeles, kuid saate kuulata ka eesti keelde dubleeritud saadet. Esimene osa saatest vabalt vaadatav/kuulatav kõigile, täispikk saade, on kuulatav/vaadatav ainult Minu Telegrami tellijatele: https://www.telegram.ee/nwo/telegrami-podcast-69-kas-200-aastat-tagasi-toimus-restart-kulas-john-le-bon  

Jaanipäeva paiku käis Telegrami Podcastis külas Austraaliast pärit uurija ja sõltumatu ajakirjanik John Le Bon (JLB), kes ise peab end maailma esiskeptikuks. Erinevalt skeptik.ee-tüüpi skeptikutest, kes on skeptilised alternatiivse info suhtes, on John skeptiline kõige osas, mida talle räägitakse. Seetõttu on ta üks väga vähestest tõsiselt võetavatest infouurijatest maailmas, kuna ta reaalselt kontrollib üle kõik teemad, mis teda huvitavad ning ta ei võta seega mitte midagi automaatselt tõepähe.   John Le Boni seni mahukamaks tööks võib pidada ajaloopettuse avastamist. Kui enamus “uurijad” ja alternatiivse info kuulutajad räägivad, et ajalugu on palju vanem, kui see mis peavool tunnistab ja inimesed on siin olnud samuti palju kauem, siis John Le Bon on seisukohal, et ajalugu on sootuks palju lühem ning enamus ajalugu on lausa väljamõeldis. Tuginedes esmastele allikatele ehk need allikad, mida on võimalik järgi kontrollida, saame ajalugu tagasi uurida vaid paarsada aastat, mitte tuhandeid aastaid nagu väidavad peavoolu teadlased ja ajaloolased. Saates teeme juttu sellest, kuidas John sattus selliseid teemasid uurima ning keskendume JLB koostatud pettuste hierarhia kolmnurga ülevalt teisele tasemele, kus seisab ajaloo pettus ja meditsiini pettus. Tasub mainida, et John töötas Austraalias varasemalt ravikindlustuses, mille käigus avastas ta n-ö meditsiinipettuse aastaid enne koroonat, sh ultraheli (elu)ohtlikkuse. Saate kõige põnevam osa on ilmselt see, kuid John seletab lahti kuidas on võimalik ajaloolasi ja ajalugu nii fundamentaalselt petta? Kui ajaloo raamatud ei ulatu kaugemale kui paarsada aastat, siis kuidas seletada näiteks Tallinna vanalinna hooneid, mis vähemasti visuaalselt näivad väga vanad välja? Kas 200 aastat tagasi toimus mingit laadi restart? Mida arvab John Venemaalt pärit kirjaniku ja uurija Anatoli Fomenko ajalooteooriatest ning kas mudauputuse teooria toetab John Le Boni hüpoteese? Oleme Telegramis avaldanud kümmekond JLB ajaloopettuse artiklit, mille leiad antud artikli alt (vt “samal teemal”). Seekordne Podcast on inglise keeles, kuid saate kuulata ka eesti keelde dubleeritud saadet. Esimene osa saatest vabalt vaadatav/kuulatav kõigile, täispikk saade, on kuulatav/vaadatav ainult Minu Telegrami tellijatele: https://www.telegram.ee/nwo/telegrami-podcast-69-kas-200-aastat-tagasi-toimus-restart-kulas-john-le-bon

Jaanipäevapohmelli külalise/kaassaatejuhi Sander Õigusega vajutasime reccci – ilma Sigmarita :( – ja hakkasime otsast pihta… Ja jõudsime lõppu. Niiet pane peale ja head Jaani! Saatke oma pohmellilood ja muud mured mattias@naan.ee või www.reddit.com/user/mattiasnaan või kommenteerige minu YouTube'i kanalis: www.youtube.com/c/mattiasnaan ja kui soovid seda podcasti toetada, siis www.patreon.com/pohmellipaev 

Saade number 418. Köögilaud räägibki söögist ja köögist. Et saade läheb eetrisse Jaanipäeval, mil kõikide näod rasvast läigivad, heidame pilgu sellele, mida on aastate jooksul söönud kõikvõimalikud diktaatorid. Sestap on köögilaua taga koos Juku-Kallega võtnud platsi ajaloodoktor Einar Värä. Juttu tuleb mitmete veriste kätega riigijuhtide toidueelistustest: Saddam Hussein, Idi Amin, kes väidetavalt inimestega maiustas, Enver Hoxha, Pol Pot, Fidel Castro, Jossip Tito, aga muidugi ka Ivan IV, Lenin, Stalin, Hitler jt. Ning loomulikult peatume ka Vladimir Putinil, kelle vanaisa oli tuntud legendi järgi Stalini kokk. Selles võib küll väheke kahelda, ehkki Putin ise seda legendi tagant õhutas, aga kommunistlikku ladvikut toitis Putja vanaisa küll, oli selleks siis Krupskaja, muud vingemad parteilased või ka Nikita Hruštšov. Head isu, seltsimehed!

Jaanipäeva eel on saates külas Jaan Mettik Tallinna Botaanikaaiast.

Ei ole jalgpallikultuuri ilma jalgpalliklubideta. Ja kogu jalgpallikultuur pole Premium liiga, vaid tugevaid, iseseisvaid ja ägedaid klubisid teeb tööd ka jalgpallipüramiidi alumistel astmetel. Jaanipäeva eel keskendus Õhtulehe vutisaade „Kolmas poolaeg” Tartu Welcole ehk ühele Eesti kõige omanäolisemale jalgpallipüramiidi osale. Welco sai alguse ligi 15 aasta eest Tartus. Esialgu toksisid sõbrad üheskood liigas vutti oma lõbuks, aga üsna kiirelt saadi aru, et sellest jääb väheks. Asjal võiks olla taga mingi laiem mõte ja nii pandi paika visioon, et 20 aastaga tuleb saada Eesti spordi kõige tuntumaks brändiks. Nüüd ollakse ca poolel teel. Terve aja klubi juures möllanud Mart Raamat tuli külla ja andis aru, kuidas on läinud ja kas ollakse kursil. Mõned aastad tagasi, vahetult koroonapandeemia eel, otsustas Welco hakata Eesti Rahva Muuseumi juurde ehitama iseenda staadionit. „Ainult lollid hakkavad enne maailmasõda staadionit ehitama,” teatas Raamat paari aasta eest. Toona pidas ta küll silmas pandeemiat, aga praegu maailmas toimuvat arvestades ... Staadion on nüüd vähemalt nii palju valmis, et juba ammu saavad seal lapsed teha trenni. Raamat räägib veel ka Welco legendaarsest fänlusest, mis viimastel aastatel ära on kippunud kaduma. Meenutame tippaegu ja arutleme üheskoos, kuidas seda tagasi saada. Kuivõrd Raamat on ka Eesti Õliühingu tegevjuht, siis saate alguses annab ta kiirkorras aru kütusehindade teemal. Head kuulamist!

Jaanipäeva eel räägime õllejuttu Põhjala Pruulikoja juhi Ivar Ausiga, kellelt uurime, kuidas sellel konkurentsitihedal ja konsolideerunud turul raha teenida. Samuti saad Buumi kuulates teada, miks on 90 aastase ajalooga kosmeetikafirma Revlon pankrotti minemas, kas Nike võiks hakkata vahendama kasutatud jalavarje ning mida teha siis, kui boss pole nõus palka tõstma.

Jaanipäeva-järgses Publikumärgis tuleb juttu lavastustest “1984”, “Põrgupõhja uus Wanapagan”, “Lõikuspeo tantsud” ja “Kalevipoja vägiteod ehk Missa sööd, et sa nii tugev oled” ning sellesuvisest Mustjala festivalist. Saatejuht on Liis Seljamaa.

Jaanipäeva-järgses Publikumärgis tuleb juttu lavastustest "1984", "Põrgupõhja uus Wanapagan", "Lõikuspeo tantsud" ja "Kalevipoja vägiteod ehk Missa sööd, et sa nii tugev oled" ning sellesuvisest Mustjala festivalist. Saatejuht on Liis Seljamaa.

Jaanipäeva-järgses Publikumärgis tuleb juttu lavastustest "1984", "Põrgupõhja uus Wanapagan", "Lõikuspeo tantsud" ja "Kalevipoja vägiteod ehk Missa sööd, et sa nii tugev oled" ning sellesuvisest Mustjala festivalist. Saatejuht on Liis Seljamaa.

Koroonapiirangute kadumine tõstis jaanipühade ajal ka politsei töökoormat. Politsei ja piirivalveameti (PPA) operatiivjuht Tago Trei rääkis Delfi „Erisaates“, et kolme päevased jaanid lõppesid korrakaitsjate vaatenurgast juba 2019. aasta tasemel. Eriti torkas silma purjus juhtide suur hulk, kuid vabade päevade ajal kasvas kahekordseks paraku ka peresiseste tülide arv, millele politsei pidi reageerima. Uue nähtusena nägi ka politsei, et joomase peaga võidi elektritõukeratast pidada heaks liikumisviisiks, aga see viis paraku õnnetustesse sattumiseni. Kitsalt kergliiklejate puhumisreide pole seni veel siiski tehtud. Nädalavahetuse politseijuhtumite kohta küsis Raimo Poom.

Three years after the events of the Special Kamikaze Unit Series Finale, Dr. Trencherman finds himself stranded at an unexpected holiday gathering. —– TWITTERSES! Lindsay Zana: @lindsayzana Chris Henry: @mrstonebender Austin Rusk: @austinrusk —–   SUPPORT THE SHOW! If you wanna help us keep the lights on with a group of fine, like-minded folks, head […]

Loodetavasti oli/on sul okei Jaanipäev. Ma veel ei tea kuidas minu oma läks. Saatke oma jaanipohmellilood ja muud mured mattias@naan.ee või www.reddit.com/user/mattiasnaan või kommenteerige minu YouTube'i kanalis: www.youtube.com/mattiasnaan ja kui soovid seda podcasti toetada, siis www.patreon.com/pohmellipaev (sealt näed ka videona seda episoodi)

Three years after the events of the Special Kamikaze Unit Series Finale, Dr. Trencherman finds himself stranded at an unexpected holiday gathering. —– TWITTERSES! Lindsay Zana: @lindsayzana Chris Henry: @mrstonebender Austin Rusk: @austinrusk —–   SUPPORT THE SHOW! If you wanna help us keep the lights on with a group of fine, like-minded folks, head to patreon.com/critsquad and see if there's a level there that makes sense for you. If not, no worries! Just come say hi on Twitter, Instagram, or Facebook @critsquadcast!

Jaanipäeva ootuses on saade seekord taas lühikese, kuid praktiline! Seekord räägin kuidas on teadlikult elamine minu abielu tugevamaks muutnud, jagan enda humoorikat 12 pulma aastapäeva tähistamisest ning kahte head nippi, mida saad enda suhte uuendamiseks kohe proovida! Olen oma mehega suhtes olnud 20 aastat, millest 12 aastat abielus. Ma ei arva, et olen suhteekspert, vaid jagan lihtsalt enda kogemust. Minu suhtes on seljataga mitmed erinevad etapid, kuid täna räägin sulle peamisest kolmest asjast mida olen muutnud ja mis on aidanud muuta minu suhte oma mehega lähedasemaks kui kunagi varem. Saad ka teada kuidas spontaansus sulle kasuks tuleb ja miks see vajalik on! Head kuulamist ja lõbusat Jaanipäeva! Tule tutvu ka minu UUS ELU koolitusega ja osale kingiloosis (kuni 30.06.21), millega saad võimaluse võita 100€ väärtuses oleva koolitus TASUTA!

Saate märksõnadeks on “kuumus” ja “toit”. Teadupärast on Eestit vallutanud kuumalaine ja peagi algab jaanipäev. Et selgitada välja, kas ja kuidas peaks seetõttu teisiti sööma ja jooma, räägib saates toitumisnõustaja Ketlin Tammsalu.

Jaanipäevaeelses Publikumärgis tuleb juttu lavastustest "Ravel:Ravel", "Talupojad tantsivad prillid ees", "Mäletan/Ei mäleta" ja "Kuningal on külm", samuti peatselt algavast Seto Folgist. Saatejuht on Liis Seljamaa.

Jaanipäevaeelses Publikumärgis tuleb juttu lavastustest “Ravel:Ravel”, “Talupojad tantsivad prillid ees”, “Mäletan/Ei mäleta” ja “Kuningal on külm”, samuti peatselt algavast Seto Folgist. Saatejuht on Liis Seljamaa.

Jaanipäevaeelses Publikumärgis tuleb juttu lavastustest "Ravel:Ravel", "Talupojad tantsivad prillid ees", "Mäletan/Ei mäleta" ja "Kuningal on külm", samuti peatselt algavast Seto Folgist. Saatejuht on Liis Seljamaa.

Autoga jaanipäevaks saarele? Näiteks Kihnu paar päeva enne pidupäeva mõni sõidukijuht veel jõuab. Ülejäänud autopiletid on kolmeks päevaks enne 24. juunit juba broneeritud. Sarnane olukord on ka Vormsi praamil ning ega ka Hiiumaaga seis kiita ole. Transpordiameti ühistranspordiosakonna juhataja Kirke Williamson soovitab saarele minna jala, rattaga või kutsuda praamile sõber vastu.

Seekordses osas parandavad poisid ära Mattias Naani podcasti ja arutavad Jaanipäeva traditsioone.

Iryna grew up in Belarus and moved to Tartu 6 years ago. We talk about Belarusian language and its new wave, about how she uses Russian and English language in Estonia. We dive deep into her musical background. We talk about how much Estonians dislike talking on phones. We get into different local traditions Kadripäev, Mardipäev, Jaanipäev and the story of Tahma-Toomas - let us know, if you've heard about Tahma-Toomas before! And there are many more topics that we cover, so let's start, enjoy! * www.foundinestonia.ee

Sellel laupäeval saates Publikumärk tuleb juttu lavastustest Jaanipäev, Jutt jumala õige ja tantsulavastusest Aiapäkapikk, kontserdisarjast Pirita Kontserdid ja raamatust Alumiiniumist kurgid. Saatejuht on Liis Seljamaa.

Sellel laupäeval saates Publikumärk tuleb juttu lavastustest Jaanipäev, Jutt jumala õige ja tantsulavastusest Aiapäkapikk, kontserdisarjast Pirita Kontserdid ja raamatust Alumiiniumist kurgid. Saatejuht on Liis Seljamaa.

Jaanipäevajärgses Keskpäevatunnis, 27. juunil teemadeks: SEB pank sai miljon eurot trahvi, president Kaljulaid lükkas tagasi välisteenistuse muutmise seaduse, Estonia teatri juht Aivar Mäe sattus ahistamiskahtluse alla, liikluses olukord ei parane, vaid läheb järjest hullemaks, Haigekassa sõlmis lepinguid nendega, kel polnud valmidust teenuse osutamisega ja terviseamet ei kontrollinud seda ka, Aegnal laeval oli kolm purjus kaptenit, […]

Jaanipäevajärgses Keskpäevatunnis, 27. juunil teemadeks: SEB pank sai miljon eurot trahvi, president Kaljulaid lükkas tagasi välisteenistuse muutmise seaduse, Estonia teatri juht Aivar Mäe sattus ahistamiskahtluse alla, liikluses olukord ei parane, vaid läheb järjest hullemaks, Haigekassa sõlmis lepinguid nendega, kel polnud valmidust teenuse osutamisega ja terviseamet ei kontrollinud seda ka, Aegnal laeval oli kolm purjus kaptenit, […]

Jaanipäevajärgses Keskpäevatunnis, 27. juunil teemadeks: SEB pank sai miljon eurot trahvi, president Kaljulaid lükkas tagasi välisteenistuse muutmise seaduse, Estonia teatri juht Aivar Mäe sattus ahistamiskahtluse alla, liikluses olukord ei parane, vaid läheb järjest hullemaks, Haigekassa sõlmis lepinguid nendega, kel polnud valmidust teenuse osutamisega ja terviseamet ei kontrollinud seda ka, Aegnal laeval oli kolm purjus kaptenit, Aasta Ema läheb kohtu alla kasulaste süstemaatilises ja aastaid kestnud alandamises ja piinamises, FSC otsib eesti metsast põlisrahvast, kellele metsaõigust anda. Stuudios Priit Hõbemägi, Heldur Meerits ja Ainar Ruussaar.

Jaanipäevajärgses Keskpäevatunnis, 27. juunil teemadeks: SEB pank sai miljon eurot trahvi, president Kaljulaid lükkas tagasi välisteenistuse muutmise seaduse, Estonia teatri juht Aivar Mäe sattus ahistamiskahtluse alla, liikluses olukord ei parane, vaid läheb järjest hullemaks, Haigekassa sõlmis lepinguid nendega, kel polnud valmidust teenuse osutamisega ja terviseamet ei kontrollinud seda ka, Aegnal laeval oli kolm purjus kaptenit, Aasta Ema läheb kohtu alla kasulaste süstemaatilises ja aastaid kestnud alandamises ja piinamises, FSC otsib eesti metsast põlisrahvast, kellele metsaõigust anda. Stuudios Priit Hõbemägi, Heldur Meerits ja Ainar Ruussaar.

Jaanipäevast toibumise saates võtavad Triin ja Madis kumbki umbes kaks suutäit imelikku neoonoranži Aperoli-klooni, aga midagi rõõmustavat selles sõõmus pole. Sisulise poole pealt räägime möödunud jaanipäevast, mis puhuks Triin kirjutas Postimehe vahel ilmunud Armuelu-erisse artiklid jaanipäevakommetest ning vanarahva maagilistest rituaalidest. Madis aga räägib müügis olevatest asulatest (KELLE JAOKS?!) ning üle terve maailma leitavast valgest plastiktoolist.

Jaanipäevast toibumise saates võtavad Triin ja Madis kumbki umbes kaks suutäit imelikku neoonoranži Aperoli-klooni, aga midagi rõõmustavat selles sõõmus pole. Sisulise poole pealt räägime möödunud jaanipäevast, mis puhuks Triin kirjutas Postimehe vahel ilmunud Armuelu-erisse artiklid jaanipäevakommetest ning vanarahva maagilistest rituaalidest. Madis aga räägib müügis olevatest asulatest (KELLE JAOKS?!) ning üle terve maailma leitavast valgest plastiktoolist.

Jaanipäevast toibumise saates võtavad Triin ja Madis kumbki umbes kaks suutäit imelikku neoonoranži Aperoli-klooni, aga midagi rõõmustavat selles sõõmus pole. Sisulise poole pealt räägime möödunud jaanipäevast, mis puhuks Triin kirjutas Postimehe vahel ilmunud Armuelu-erisse artiklid jaanipäevakommetest ning vanarahva maagilistest rituaalidest. Madis aga räägib müügis olevatest asulatest (KELLE JAOKS?!) ning üle terve maailma leitavast valgest plastiktoolist.

Viimases Relationshitis, mis lendab eetrisse enne Jaanipäeva, räägime sellest, kuidas me end ise kõige rohkem muutnud oleme. Nipid, trikid ja ausad lood, nagu te kõik me 34 osa kuulnud olete, kõlavad ka siin:) Aitäh, et te meid kuulanud olete.

Taskuhäälingusaade “Edu Valem” jätkab oma 15. osas väga väärikate ja põnevate külaliste jada, kui Jaanipäevapidustuste kõrvale pakume kuulamiseks saadet Sportland Eesti AS-i pikaaegse tegevjuhi Gerd Kiiliga. Kiiliga juttu rääkides ei saa loomulikult üle ega ümber korvpallist, kuna mees mängis kümme aastat Eesti meistriliigas, esindades klubisid Kamee, Puuviljaparadiis, Hotronic ja Pirita. Hetkel aitab ta oma meelisala tüürida Eesti Korvpalliliidu juhatuse liikmena. Kui spordijutud räägitud, keskendume saates Kiili karjäärile juhina ning peamiselt kogemusele, mis ta saanud Eesti mõistes väga suurt jaemüügiettevõtet ehk Sportlandi juhtides. Mitmel korral sõnastab Kiili ära ka tema arvamuse edu valemist. Kuna Sportlandi tegevjuhi ametist Kiili värskelt enne saate salvestust lahkus, siis vaatame veidi ka tulevikku ja uurime mehe käest, kas uued väljakutsed on talle juba ukse taha koputama tulnud. Saadet juhivad Maxim Tuul ja Siim Semiskar. “Edu Valem” sünnib koostöös Rahajutud.ee portaaliga. Kõik ettepanekud ja tagasiside on oodatud meiliaadressil info@rahajutud.ee. Head kuulamist!

Jaanipäeva puhul räägime, milliseid jooke vanad eestlased jõid ja milliseid nad võibolla olid näinud, aga teps mitte juua ei saanud, sest nood olid vaid sakste lauale mõeldud. Kutsusime külla keskaja uurija, kelle sulest ilmus äsja raamat Eesti joogikultuurist kesk- ja varauusajal. Mis oleks suvel mõnusam, kui viskuda võrkkiike ja haarata kätte üks hea raamat? Ehk ainult see, kui hea raamat annab ülevaate sellest, mida kõike siin Eestimaal (ja Liivimaal! Ärgem unustagem Liivimaad!) kusagil 12. sajandist saadik joodud on, kuidas joodi ja mil moel valmistati. Just sellega tegeleb keskaja uurija Inna Põltsam-Jürjo raamat “Viin, vein ja vesi. Joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal”. Tõsi, rohkem kui viinast, veinist ja veest, räägime õllest ja mõdust. Raamatust leiavad joogi ja ajaloo sõbrad kindlasti nii vastuseid neid ammu painanud küsimustele kui uusi veelgi painavamaid küsimusi, millele jaaniõhtul mõelda. Milliste rohtudega on kõige parem õlut tempida? Kuidas saada punasest veinist valget? Millal võis südamerahus vett vahele võtma hakata? Kas eestlased on rohkem ikkagi metsa- või viinarahvas? Kuidas maitses Lembitu pruulitud õlu? Pihta hakkab kõik kohe Läti Henriku ja vana hea Liivimaa kroonikaga, kus räägitakse liivlastest, kes taganesid 1198 usust, pesid ristimisvee maha ja siis “keetnud kombe kohaselt mõdu, joovad nad seda”. Veendume, et kui kaks või kolm on juba klaasi tõstmiseks kokku tulnud, kisuvad mõtted ikka samadele radadele. Ehkki tänapäevaste joogimängude juures pole terariistad õnneks enamasti sotsiaalselt aktsepteeritav lisand, paistab, et üldjoontes toimib inimloomus ajaviite leidmisel päris universaalselt. Mida muud sa ikka teed, kui jood võistu, kordamööda või joogisarve suult tõstmata… Seda muidugi siis, kui ümbritsev keskkond seda nõuab. Muuhulgas uurime, millal võis üks siinne talupoeg üldse esimest korda ühe meie saate lemmikjoogi – viinamarjaveiniga – kohtuda ning millal hakati alkoholist kui alkoholist mõtlema ja rääkima. Tuletame taas meelde, et joogikultuur ei taandu kunagi kunagi ainult alkohoolsetele jookidele, sõltuvusprobleemidele ja nende sotsiaalsele mõjule. Jookide lugu ajas ja ruumis on mitmekülgne ning kõigi elualadega läbi põimunud. Nagu ütleb autor raamatu sissejuhatuses: „ Iga ajastu kujundab nii oma joogivaliku kui suhtumise jookidesse ja joomisesse!“ Mida siis muud, kui kuulama ja lugema, kuidas me siin maailmanurgas jookidega ümber käinud oleme. “Vala välja!” ajaloosaates olid kohal kõik kolm joogisõpra Keiu, Liisa ja Martin. Kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.

Sel nädalal võtsime jaanipäevale omaselt väga chillilt ja lasime välja jutuajamise, kuhu kuulusid Tommy Cash, teised Eesti kuulsused kes maailmas on läbi löönud (või seda kohekohe meie arvates tegemas) ja isegi Märt Sults.Tšekibiiti, naudi jaane ning anna teada, kuidas selliselt tehtud episood meeldis!Kirjuta meile FBs, instas või tulevikutegijadpodcast@gmail.com Loeme saates ette!Episoodi pic credits: By Jjipop - Own work, CC BY-SA 4.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=89515472Support the show (https://www.facebook.com/tulevikutegijad/)

Kuidas saada hakkama? Kas peab magama seitsme mehega, et näha unes oma lemmiklille? Ussikeeled harutavad maailma paika.

Jaanipäevaeelses Publikumärgis on juttu Mingo Rajandi valmivast albumist, Fotografiska Tallinn esimesest sünnipäevast, Hullunud Tartu kogumikust "Pilt ja sõna", Voronja galerii suvehooajast ja Nerva Laivheli stuudio projektist. Saatejuht on Liis Seljamaa.

Jaanipäevaeelses Publikumärgis on juttu Mingo Rajandi valmivast albumist, Fotografiska Tallinn esimesest sünnipäevast, Hullunud Tartu kogumikust “Pilt ja sõna”, Voronja galerii suvehooajast ja Nerva Laivheli stuudio projektist. Saatejuht on Liis Seljamaa.

Jaanipäev on juba väga lähedal. Aasta pikimat päeva ning valgeimat ööd oleme siinmail tähistanud aegade hämarusest saati. Tänase balli muusikavalik on jaanipäeva meeleoludest kantud - naudime nii laulu- kui ka tantsumuusikat ja uudistame mitmel pool maakera peal ringi, sest tore peab alati olema!

Jaanipäev on juba väga lähedal. Aasta pikimat päeva ning valgeimat ööd oleme siinmail tähistanud aegade hämarusest saati. Tänase balli muusikavalik on jaanipäeva meeleoludest kantud - naudime nii laulu- kui ka tantsumuusikat ja uudistame mitmel pool maakera peal ringi, sest tore peab alati olema!

"Huvitajal" on külas ilmateadlane Jüri Kamenik, et prognoosida jaanipäeva ilma ja suvesooja.

"Huvitajal" on külas ilmateadlane Jüri Kamenik, et prognoosida jaanipäeva ilma ja suvesooja.

"Kinoveebi Jututuba" on taskuhääling, kus Kinoveebi peatoimetaja Ra Ragnar Novod, Forum Cinemas programmispetsialist Henryk Johan Novod ning filmistsenarist ja - kriitik Helen Schasmin võtavad igal nädalal läbi uued filmid ja seriaalid ning ka olulisemad filmiuudised. Meil ära anda seni omanikku ootav "Mehed mustas: globaalne oht" filminänn. Selleks on vaja saata meile oma lemmik "Mehed mustas" filmiseeria tegelase nimi aadressile jututuba@kinoveeb.ee. Kõikide vastajate vahel lähevad loosi "Mehed mustas" päikeseprillid ja särk. "Kinoveebi Jututoa" 18. saates arutatakse, mis filme ja seriaale on vahepeal koduste vahendite (Netflix jne) abil vaadatud ("Stranger Things") ning antakse hinnang praegu kinodes olevatele filmidele ("Matrix", "Ämblikmees: Kodust kaugel", Jaanipäev"). Seejärel võtavad Ragnar, Henryk ja Helen läbi olulisemad filmiuudised meilt ja mujalt (Nolan Eestis, "The Big Lebowski" järg, "Sõrmuste isanda" seriaal jpm!). Saate viimases osas uurime, mida sel nädalal kinos vaadata ning jagame ka koduseid filmi - ja seriaalisoovitusi. Kui sul tekkisid küsimused ja kommentaarid, siis saad need jätta meile siin: jututuba@kinoveeb.ee Kõik saated on leitavad ka Delfi Taskus, Apple Podcasts, Spotify, Google Podcasts, Soundcloud ja kõikides teistes podcasti rakendustes.

FK110! Vaatame tagasi 2004. aasta suvesse ja tõdeme, et kõik kordub, kuna juba siis oli suvi järgede päralt. Shrek 2, Ämblikmees 2, Kill Bill vol.2 - on vaid mõned näited edukatest jätkulugudest 15 aastat tagasi. Supermanist saab Sherlock Holmes ja Sipelgamehest Tondipüüdja. Need on vaid mõned teemad, mis uudistes tooni annavad. Kinos on sel nädalal valikut veidi rohkem. Itaalia film “Armuline Lucia”, animafilm “Sabaga spioon”, Luc Bessoni värskeim nimega “Anna”, Asif Kapadia uus dokumentaal “Diego Maradona”, Marveli kinouniversumi 3. faasile punkti panev “Ämblikmees: Kodust kaugel” ning film, mis annab endast parima, et keegi enam kunagi Jaanipäeva ei tähistaks ehk Ari Asteri uus õudukas “Jaanipäev”.

Kuidas möödusid võidupüha ja jaanipäev meie veekogude ääres, räägib rannavalvet korraldava G4Si kommunikatsioonijuht Reimo Raja.

Kuidas möödusid võidupüha ja jaanipäev meie veekogude ääres, räägib rannavalvet korraldava G4Si kommunikatsioonijuht Reimo Raja.

Onu Veiko, tädi Horror ja doktor Sepo "Laupäeva hommik" on justkui rännak paralleelmaailma, kus teejuhtideks Onu Veiko, tädi Horror ja doktor Sepo.

Onu Veiko, tädi Horror ja doktor Sepo "Laupäeva hommik" on justkui rännak paralleelmaailma, kus teejuhtideks Onu Veiko, tädi Horror ja doktor Sepo.

Tänases raadiosaates Eesti Pops külas kodumaise nihkefolgi superkangelased Marko Veisson ja Ramo Teder ehk oluline duo tänapäeva Eesti muusikas – pUULUUp. Intekas lahtise tekstiga, eksklusiivseid jämmsessioonide salvestusi, avaldamata lugusid, zombide suvajuppe, eksootikat antropoloogilistelt ekspeditsioonidelt – kõike mida hing ihkab Jaanipäeva hakul ühelt healt Estraaditähestikult. Heinakõrs kasvab üle pea R2s kl 21 (uskumatu, kui palju üks tund võib mahutada).

Jaanipäeva eel käib kibekiire heinategu, kuulete Eesti suurimas kitsefarmis, Võrumaal asuvas Andri-Peedo talus salvestatud Mirjam Nutovi reportaažist ja usutlusest peremehe Kermo Rannamäega, sõna saavad ka mõned talu 350st kitsest.

Jaanipäeva eel käib kibekiire heinategu, kuulete Eesti suurimas kitsefarmis, Võrumaal asuvas Andri-Peedo talus salvestatud Mirjam Nutovi reportaažist ja usutlusest peremehe Kermo Rannamäega, sõna saavad ka mõned talu 350st kitsest.

Tänases raadiosaates Eesti Pops külas kodumaise nihkefolgi superkangelased Marko Veisson ja Ramo Teder ehk oluline duo tänapäeva Eesti muusikas – pUULUUp. Intekas lahtise tekstiga, eksklusiivseid jämmsessioonide salvestusi, avaldamata lugusid, zombide suvajuppe, eksootikat antropoloogilistelt ekspeditsioonidelt – kõike mida hing ihkab Jaanipäeva hakul ühelt healt Estraaditähestikult. Heinakõrs kasvab üle pea R2s kl 21 (uskumatu, kui palju üks tund võib mahutada).

Stuudios on ilmateadlane Jüri Kamenik, kellega räägime maast ja ilmast, täpsemalt suvest ja jaanipäevast.

Stuudios on ilmateadlane Jüri Kamenik, kellega räägime maast ja ilmast, täpsemalt suvest ja jaanipäevast.

Note: This post may contain affiliate links. Please see The Lost Geographer's Affiliate Disclosure for more details.   We are covering the second of the Baltic countries here on the podcast. Learn about Estonia, the country that freed itself by singing.   Mentioned in this episode: Lithuania Latvia Artur's YouTube channel Hollywood, California, USA Suur Munamägi Tallinn Russia Pärnu Narva Finland Germany Northern Crusades Sweden Laulupidu (Estonian Song Festival) Estonian Singing Revolution Soviet Union Moscow Estonian language Finnish language Finno-Ugric languages Hungarian language Jaanipäev (Estonian midsummer festival) Scandinavia Siberia Kali (Fermented bread beer) Tasting SÜLT for the first time (5 Estonian foods) (Video by Artur) Sült Kilu Vodka Siesta Italy Hingedepäev (All Souls' Day) Tõde ja õigus (Truth and Justice, Estonian book)

9.06.2018 Varbusel arutlesid Ain Kallis, Andres Tarand, Kaie Kriiska, Piia Post Erandlikult hilised ja soojad talved, vihmavaba Jaanipäev, lumi keset kevadet - kas sellist Eesti ilma me tahtsime? Millal ilm jälle normaalseks läheb ja kas läheb? Kes juhib kliimat ja kui palju mõjutab kliimamuutusi Donald Trump? Kelle huvides sõlmiti Kyoto ja Pariisi kliimalepped?

Jaanipäev on püha, mil Eestimaal on inimestel kombeks kokku saada, minna loodusesse ja pidutseda - tantsida ning laulda. Just laulmisele ja rohkem isegi ühislaulmisele võiksime seekord oma tähelepanu suunata.

Jaanipäev on püha, mil Eestimaal on inimestel kombeks kokku saada, minna loodusesse ja pidutseda - tantsida ning laulda. Just laulmisele ja rohkem isegi ühislaulmisele võiksime seekord oma tähelepanu suunata.

Räägime jaaniilmast ja kevadest, mis suveks pööras ning suvest, mis täna algab.

Jaanipäev

Räägime jaaniilmast ja kevadest, mis suveks pööras ning suvest, mis täna algab.

Jaanipäev

Vabaõhumuuseumi jaanipeo korraldaja Triin Aadli on stuudios, et tutvustada seda, mis 23.

Tänase saate külaliseks on Õhtulehe uudistetoimetuse juht Jaan Väljaots, kes on veetnud viimased jaanipäevad lõunanaabrite lätlaste juures. Kuigi Eesti ja Läti on võrdlemisi sarnased, siis jaanipäev on neis kahes riigis kui öö ja päev. Lätis tähistatakse jaanipäeva peamiselt tubaselt, grillimisele pööratakse üsna vähe tähelepanu ning väga olulisel kohal on tammepärjad - need on vaid mõned erinevused kahe riigi jaanipäeva vahel. Samuti selgitab Jaan, mis põhjusel jaanipäev Lätis nii teistsugune on.

Täna räägime ilmast. Külas on imateadlane Jüri Kamenik, kellega kõneleme sellest, milline on olnud juuni alguse ilm ja millist võiks prognoosida jaanipäevaks. Oodatud on ka kuulajate ilmaanomaalia kirjeldused.Seejärel tutvustame Eesti parimaid toiduaineid, seekord on jutuks parim kalatoode ja parim lihatoode. Saatejuht on Krista Taim. Kuulake 14. juunil kell 10.05.

Täna räägime ilmast. Külas on imateadlane Jüri Kamenik, kellega kõneleme sellest, milline on olnud juuni alguse ilm ja millist võiks prognoosida jaanipäevaks. Oodatud on ka kuulajate ilmaanomaalia kirjeldused.Seejärel tutvustame Eesti parimaid toiduaineid, seekord on jutuks parim kalatoode ja parim lihatoode. Saatejuht on Krista Taim. Kuulake 14. juunil kell 10.05.

Jaanipäeva paiku peeti Kopenhaagenis suurt Euroopa teadusfoorumit ESOF2014, kus Eesti kohalolek oli suurem kui samalaadsetel foorumitel eales varem ? ja keskseks näidiseks meie teadusest Tallinna Tehnikaülikooli biorobootikakeskuse allveerobotid. Küsime muljeid Eesti esindajatelt, aga puhume pisut juttu ka Briti kuningliku astronoomi Lord Martin Reesiga.

Jaanipäeva paiku peeti Kopenhaagenis suurt Euroopa teadusfoorumit ESOF2014, kus Eesti kohalolek oli suurem kui samalaadsetel foorumitel eales varem ? ja keskseks näidiseks meie teadusest Tallinna Tehnikaülikooli biorobootikakeskuse allveerobotid. Küsime muljeid Eesti esindajatelt, aga puhume pisut juttu ka Briti kuningliku astronoomi Lord Martin Reesiga.

Jaanipäevajutud

Jaanipäevajutud

Räägime pulmadest. On ju lähenev jaanipäev paljude noorte jaoks magusaim aeg abiellumiseks. Jaanipäeva paiku hakkab aga karude pulmaaeg läbi saama. Milline see on ning kuidas käituvad karupruut ja karupeigmees? Veel räägime saates meie ökofüüsikute mitmeaastasest katsest hüpata ajas sada aastat ette ja prognoosida, kuidas käituvad puud kliima soojenemisel, kui Eesti õhk peaks muutuma tänasest tunduvalt niiskemaks. (Kadri Valner.)

Varajane kartul Jaanipäevaks!

Varajane kartul Jaanipäevaks!

Esimest korda tähistatakse Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) soovitusel Euroopa meremehe päeva. Eesti-Vene valitsustevaheline komisjon pidas istungit Peipsi kalavarude teemal. Jaanipäevaaegne laevasõit enne suurt sõda. (Hubert Veldermann)

Kaja Kärner Mall Värva jaanipäev

Kaja Kärner Mall Värva jaanipäev