Podcast appearances and mentions of anna kaisa oidermaa

Täna olen stuudiosse kutsunud kliinilise psühholoogi ja Peaasi.ee eestvedaja Anna-Kaisa Oidermaa ning räägime vaimse tervise ja rahaasjade seosest. Kuidas ennast vaimselt vormis hoida ning milliseid vaimse tervise vitamiine tuleks tarbida? Arutame, kuidas toetada lapsi ja teisi lähedasi keerulisel ajal. Anna-Kaisa jagab ka ideid, milliseid põnevaid väljakutseid saab teha töökollektiivides, et ei tekiks läbipõlemist ning räägib, millised muudatused on toimunud ühiskonnas seoses pandeemiaga. Saatejuht: Mari-Liis Jääger Liitu Kogumispäevikuga: https://www.facebook.com/groups/1310707785627509.

Vaimse tervise portaal peaasi.ee kutsub märtsis ja aprillis tähelepanu pöörama vaimse tervise vitamiinidele.

Räägime pühadeaegse üksindusest ning sellest, kuidas tunda ära märke koroonastressist ning ennast ise aidata. Samuti vaatame otsa muredele, mis võivad meid jääda saatma siis, kui koroonakriis on juba kontrolli alla saadud. Stuudiokülalisteks on Peaasi.ee tegevjuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa ning Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu.

Hiljutise Estonia teatri juhiga seotud naistöötajate ahistamise skandaali valguses seletab kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa, et ahistamisest saame rääkida, kui olukorda on kaasatud võimu positsioonil olev isik. Sellisel juhul on tegemist võimu kuritarvitamisega, mis teises pooles tekitab häbi ja alandatuse tunnet. „Kas mingi olukord on väljunud piiridest või mitte, määrab ohvri isiklik tunne,“ ütleb Oidermaa. Saatejuht Heidit Kaio, ajakirja Eesti Naine peatoimetaja: „Mina olen naisülemusena teinud meeskolleegile enda meelest komplimendi, küsides, kas ta on kaalust alla võtnud. Eeldasin, et inimestele meeldib, kui nende kaalukaotust märgatakse. Kas seda olukorda võib võtta ahistamisena.“ Anna-Kaisa Oidermaa: „Küsimus on, et kui palju me peaksime töökohal võtma teemaks eraelulisi seiku, milleks on ka kehakaal. See pole ju töö tegemise seisukohast enamasti oluline.“ Heidit Kaio: „Kas siin pole peidus risk, et tulevikus on meesülemusel keeruline koosoleku alguses öelda kasvõi small-talk´i vormis, et „sa näed täna hea välja“ või „see kleit sobib sulle“. Anna-Kaisa Oidermaa: „Tegelikult võib komplimendi teha ka tööpanuse kohta.“ Saates osalejate hinnangul pole õigustatud arvamus justkui oleks suhtumine ahistamisse muutunud viimastel kümnenditel. „Isegi feodaalajal, kui mõisnik käperdas naist vastu viimase tahtmist, siis mõisnik teadis, et ta astub mingist piirist üle. Sama moodi oli see ka nõukogude ajal,“ arvas Heidit Kaio. Ahistamist võib esineda ka perekonnas, lähtudes ikka sellest samast võimu positsioonist, sest perekonnaski on oma võimu hierarhia. Näiteks 39-40 aastaselt naiselt pärimine, et „millal pisiperet ka tuleb“ või noormehelt „kas sul pruut ka juba on“, võib mõjuda ahistavalt ja alandavalt. Kuula lähemalt saates osalejate arvamusi ahistamise kohta podcastist.

Viimastel aastatel on ühiskonnas olnud suuri teemasid, mis on lõhestanud sootsiumi. Eriolukord ja isolatsioon on toonud välja uudsel moel polariseerumise. Kui varasemalt on olnud lõhestumine meie ja teised skaalal – mina ja sõbrad arvame ühtmoodi, aga teised seal arvavad teistmoodi, siis seekord jookseb palju lõhesid risti ja rästi ka sõpruskondade sees, räägib kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa, portaali peaasi.ee tegevjuht.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on kliiniline psühholoog, peaasi.ee keskuse nõustaja ja tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa. Kliinilise psühholoogina on ta tegutsenud pea 15 aastat ning tema eriliseks südameasjaks on noorte vaimne tervis. Jälle sai üks äge vestlus, kus põrgatasime mõtteid, kuidas paremini toime tulla praegusele pea peale löödud elukorraldusele omase stressi ja ärevusega. “Mis nüüd puudutab suhete hoidmist meeskonnas, ja siin on muidugi vaja vaadata, millised on olnud meeskonna senised tavad ja praktika, siis kindlasti on praegusel ajal oluline omavahel võtta aega ka tööväliste teemade aruteluks. See on võimalus küsida nii iseendalt kui ka tiimiliikmetelt, kuidas meil päriselt läheb? Kuidas me tunneme ennast sellises uudses situatsioonis? Millist tuge üks või teine inimene praeguses olukorras vajab? Millised on meie eelistused üksteisega suhtlemisel? Jne. Ma soovitaks kõikidel juhtidel silma peal hoida oma inimestel, et nad oleks hoitud ja märgatud, seda nii läbipõlemise kui ka laiemalt vaimse tervise heaolu vaates. Hea oleks jälgida, kas tekib selliseid tülpimuse märke või ärrituvust inimestes või suhete pingestumist – see kõik võib viidata läbipõlemise tunnustele. Siin on hästi oluline, et juht annaks oma inimestele teada, et tema jaoks läheb päriselt ka korda, kuidas meeskonnaliikmed ennast vaimselt tunnevad. Selle väljenduseks ongi teema lauale tõstmine ja selle üle avatud ning inimlik arutelu. Kui me oma nö viirusele eelnevas tööelus igapäevaselt kokku puutusime, oli see siis kohvinurgas või muidu üksteise lauanurgale toetudes, siis ikka räägiti ka teemadel, mis puudutasid lisaks muud elu peale töö. Nüüd aga, kui koostöövorm on peamiselt virtuaalne ja veebikoosolekutest tulvil, siis ei pruugi jääda seda ruumi, et niisama elust ja olust omavahel mõtteid vahetada. Niiet sellist inimlikku lähedust ja head kontakti hoidmist on virtuaalmaailmas ehk vähem ja see on juhtidele väljakutse, kuidas sellist head kontakti ikkagi ka uudses kaugtöö formaadis elus hoida. Selleks võib võtta näiteks koosolekute alguses või lõpus natuke aega, et lihtsalt tiimilt küsida, kuidas neil muidu läheb ja rääkida asjadest, mis neile tööväliselt ka korda lähevad. Selliste väikeste kõrvalpõigetega on võimalik meeskonda tuua rohkem inimlikku kontakti ja seda kasvatada.” – Anna-Kaisa Oidermaa Kuulake ikka ...

"Viienädalane isolatsioonis elamine on tekitanud inimestes käitumise jooned, mida tavaolukorras nimetaksime läbipõlemiseks," ütleb kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. Erisaadet juhtis Heidi Kaio.

Kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa tunnistab, et kuigi Eestis praegu vastavaid uuringuid pole tehtud, on varasem kogemus näidanud, et kriisi olukorras inimesed kasutavad meelsasti alkoholi. Erisaadet juhtis Eesti Naise peatoimetaja Heidit Kaio.

Kas järgmisel nädalal poes süüa on? Mis saab mu tööst? Rahast? Kuidas lapsed kooli lõpetavad? Ma ei tule toime nelja seina vahel istumisega! Inimeste peades võtab ruumi ärevus, hirm ja mure tuleviku pärast. Delfi "Erisaate" külaline on kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.

Sel nädalal algatas vaimse tervise portaal Peaasi.ee kampaania "Sina saad tähendust muuta!", mille eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust ärevushäiretest ja olemasolevatest ravivõimalustest ühe levinuima vaimse tervise probleemiga tegelemiseks.

Sel nädalal algatas vaimse tervise portaal Peaasi.ee kampaania "Sina saad tähendust muuta!", mille eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust ärevushäiretest ja olemasolevatest ravivõimalustest ühe levinuima vaimse tervise probleemiga tegelemiseks.

"Huvitaja" astub stuudiost välja linnaruumi Tallinna südalinna Rotermanni kvartalisse. Teisipäevased teemad on ikka seotud tervisega: räägime, mida saame oma õnne ja heaolu nimel ära teha. Kuidas aidata end taas tervisespordi teerajale ja milliseid eesmärke endale seada, selgitab Reval Spordi klubi treener Ülle Ptšelovodova. Milliseid õnne nippe jagab meile kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa, et oma vaimset tervist turgututada, kuuleme saate teises pooles.Saatejuht on Meelis Süld. Kuulake 5. juunil kll 10.05.

"Huvitaja" astub stuudiost välja linnaruumi Tallinna südalinna Rotermanni kvartalisse. Teisipäevased teemad on ikka seotud tervisega: räägime, mida saame oma õnne ja heaolu nimel ära teha. Kuidas aidata end taas tervisespordi teerajale ja milliseid eesmärke endale seada, selgitab Reval Spordi klubi treener Ülle Ptšelovodova. Milliseid õnne nippe jagab meile kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa, et oma vaimset tervist turgututada, kuuleme saate teises pooles.Saatejuht on Meelis Süld. Kuulake 5. juunil kll 10.05.

Kuidas tulla toime depressiooni või depressiooni sümptomitega, räägib kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. Depressioonist Eestis kõneleb ka Novaatori toimetaja Marju Himma, aga samuti Eesti teadlaste nanopinnakatetest, mis tapavad baktereid.Saatejuht on Meelis Süld. Kuulake 27. märtsil kell 10.05.

Kuidas tulla toime depressiooni või depressiooni sümptomitega, räägib kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. Depressioonist Eestis kõneleb ka Novaatori toimetaja Marju Himma, aga samuti Eesti teadlaste nanopinnakatetest, mis tapavad baktereid.Saatejuht on Meelis Süld. Kuulake 27. märtsil kell 10.05.

Seekord räägime noorte riskikäitumisest: mis tõmbab inimesi ennasthävitava eluviisi lõksu ja kuidas noorukeid sellest välja aidata? Stuudiokülaline on vaimse tervise portaali peaasi.ee projektijuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. Rubriigis "Saan hakkama!" on Haldi Normet-Saarna külaline helilooja Helena Tulve, kes on kogenud, et komponeerides võib leida vastuseid ka mõnd ammu vaevanud probleemile, panna end maailma nägema senisest veel avaramal moel, kuid tasakaalu ja sisemist selgust tekitavad ka lihtsad majapidamistööd.Saatejuht on Meelis Süld.

Seekord räägime noorte riskikäitumisest: mis tõmbab inimesi ennasthävitava eluviisi lõksu ja kuidas noorukeid sellest välja aidata? Stuudiokülaline on vaimse tervise portaali peaasi.ee projektijuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. Rubriigis "Saan hakkama!" on Haldi Normet-Saarna külaline helilooja Helena Tulve, kes on kogenud, et komponeerides võib leida vastuseid ka mõnd ammu vaevanud probleemile, panna end maailma nägema senisest veel avaramal moel, kuid tasakaalu ja sisemist selgust tekitavad ka lihtsad majapidamistööd.Saatejuht on Meelis Süld.

Jäänud on viimane veerand koolis enne suvevaheaega. Räägime kevadväismusest ja koolistressist, mis kipub just kevadeti kallale. Kuidas pikaajaline ja kurnav pingeseisud ära tunda ja millega stressist jagu saada? Stuudios on psühholoog, portaali Peaasi.ee üks loojatest Anna- Kaisa Oidermaa (pildil).Pelgulinna Gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur on ühtlasi ka kirglik vanatehnika huviline. Tasakaalukus koos uudishimu ja hea naljasoonega aitavad Tõnul millega iganes hakkama saada. Juttu ajas Haldi Normet-Saarna.Saatejuht on Krista Taim. Kuula 24. märtsil kell 10.05.

Jäänud on viimane veerand koolis enne suvevaheaega. Räägime kevadväismusest ja koolistressist, mis kipub just kevadeti kallale. Kuidas pikaajaline ja kurnav pingeseisud ära tunda ja millega stressist jagu saada? Stuudios on psühholoog, portaali Peaasi.ee üks loojatest Anna- Kaisa Oidermaa (pildil).Pelgulinna Gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur on ühtlasi ka kirglik vanatehnika huviline. Tasakaalukus koos uudishimu ja hea naljasoonega aitavad Tõnul millega iganes hakkama saada. Juttu ajas Haldi Normet-Saarna.Saatejuht on Krista Taim. Kuula 24. märtsil kell 10.05.

Kui saada kaotustega hakkama, kaua kestab leinaprotsess, kuidas lohutada? Lisaks leinale, on ka muid jõudu murdvaid eluraskuseid - kuidas nendega toime tulla ja mõista, et tegemist pole mitte haiguse, vaid mööduva raskusega. Stuudios on psühholoog Anna- Kaisa Oidermaa.Vähiravifondi "Kingitud elu" poleks sellisel kujul sündinud kui Eesti Ekspressi ajakirjanik Toivo Tänavsuu poleks asja ette võtnud. Kuidas Toivo mõttekaaslaste toel millegi nii võrratuga hakkama sai, räägib ta saates Haldi Normet-Saarnale.Saatejuht on Krista Taim. Kuula 12. novembril kell 10.05.

Vaimse tervise kuu raames pöörame seekord tähelepanu noortele, kes julgevad vaimse tervise probleemidest kõneleda, abi otsida ning sildistamise vastu võidelda. Külas on peaasi.ee portaali projektijuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa ning semiootik Merle Purre. Haldi Normet-Saarna vestluskaaslaseks rubriigis "Saan hakkama" on maalikunstnik Jüri Arrak, kes raius oma poja surmaga seotud kaotusvalu kivisse.Kuula 16. oktoobril kell 10.05. Saatejuht on Meelis Süld.

Maailma Terviseorganisatsiooni eestvedamisel pööratakse oktoobris rohkem tähelepanu vaimse tervise probleemidele. Kliinilise psühholoogi Anna-Kaisa Oidermaa (pildil) sõnul on eeloleva vaimse tervise päeva fookuses väärikas suhtumine nene hädade all kannatavatesse inimestesse. Saate teises pooles aga uurime TTÜ toiduteadlaselt professor Raivo Vokilt, milliseid valikuid oleks mõistlik teha kaupluses magusate jookide riiuli ees.Saatejuht on Meelis Süld. Kuula 6. oktoobril kell 10.05.

Räägime Reggio Emilia pedagoogikast, mida tuntakse maailmas kui lapsekeskset pedagoogilist süsteemi, aga ka kui saja keele pedagoogikat. Mis teeb selle 1945. aastal Põhja-Itaalias sündinud pedagoogika süsteemi ja filosoofia eriliseks ning kas seda annaks rakendada suuremas mahus ka Eestis, sellest räägib Reggio pedagoogika esimesena Eestis kasutusele võtnud Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste instituudi lektorMaarika Pukk.Lisaks kõneleme koolistressist ja pingete mahavõtmisest, külas on psühholoog, Portaali peaaasi.ee üks loojatest Anna- Kaisa Oidermaa.