Podcasts about viimastel

Pärast Jugoslaavia lagunemist 1990. aastate esimeses pooles on Lääne-Balkani riikide arengutrajektoorid olnud mõneti erinevad, kuid ometi on näha palju ühiseid jooni, mis tulenevad piirkonna paljuski ühisest kultuurist, ajaloost ja karakterist. Hetkel on Balkani poolsaare lääneosa riigid taas rohkem kõneainet pakkumas. Serbias toimuvad massilised protestid pärast seda, kui 1. novembril Novi Sadi raudteejaama katus kokku kukkus ja 15 inimest hukkus. Bosnias ja Hertsegoviinas mõisteti Serblaste Vabariigi juht Milorad Dodik aastaks ajaks vangi, kuid hetke seisuga ei tundu, et ta plaaniks sinna minna. Viimastel kuudel toimusid valimised Horvaatias ja Kosovos.Millised on Serbia tudengite juhitud protestiliikumise motiivid ning kas president Vučić kukutatakse? Miks Dodik vangi mõisteti ja millised on Bosnia ja Hertsegoviina tulevikuväljavaated? Miks on TikToki keelustamine ja Bektaši ordule Vatikani-taolise riigi loomine Albaanias päevakohased teemad?Olukorrast Lääne-Balkanil kõnelevad Erik ja Harald, saadet juhib ning modereerib Karl.

Viimastel nädalatel on ärevus mitmes Euroopa riigis kasvanud keemistemperatuuri lähedale, sest USA presidendi Donald Trumpi väljaütlemised ja nende tõlgendamine tekitab hirmu ja kartust senise julgeolekuolukorra kokku kukkumise pärast.

Viimastel nädalatel on Eestis ja ka Euroopas hoogustunud tehisaruteemalised diskusioonid. Läbisegi räägitakse keelekorpusest ja autorikaitsest.

ROHKEM INFOT JÜRI KOHTA https://www.orgusaar.eu - kõik Jüri teenused nähtavad ja eraldi landing Mastermindile ka olemas. https://www.bränding.ee - võimalus Jüri kaasata enda isikliku või ettevõtte brändikuvandi loomisesse. https://www.valgecreative.com - Jüri disainiteenuse leht https:/www.orgusaar.eu (paneks siia otse lingi ka mastermindile) -

Viimastel aastatel on Läänemerel aset leidnud mitmeid sündmusi, mille puhul kahtlustatakse tahtlikku sabotaaži rahumeelsete riikide taristu suhtes. Postimehe otsestuudiosse tuleb külla endine mereväe ülem kommodoor Jüri Saska, kelle käest küsime, kuidas ja kas Eesti oma vajalikku taristut kaitsta saab. Saatejuht on Tarvo Madsen.

Viimastel aastatel lähevad sajad Tartu põhikoolilõpetajad mõnda Tartu lähedal asuva omavalitsuse gümnaasiumisse. Samas tulevad Tartusse sajad kaugemate paikade põhikoolilõpetajad.

Viimastel nädalatel on sündmused Lähis-Idas võtnud kursi täiemahulise sõja suunas. Kas sõda tuleb või suudavad vaenupooled sellest hoiduda? Kui palju vähendavad sündmused Israeli ümber tähelepanu Ukrainas toimuvale? Kas Ukraina suudab venelaste edasitungi Donbassis peatada?

Viimastel kuudel on räägitud palju kliimakindla majanduse seadusest. Rahulolematust kostub nii keskkonnaühendustelt kui ka ettevõtjatelt.

Viimastel nädalatel on meedias ilmunud mitmeid lugusid elektriautode kohta, mis ühel või teisel viisil toovad välja erinevaid probleeme. Üks neist ka meie sulest, kus uurisime, kas Saksamaa ja teiste riikide tehnoülevaatuste statistika väga kehvad tulemused elektriautodel on suur probleem? Aga muidugi mitte ainult sellest. Tarmo on hull fomo ja probleem Fordi uue mudelinimega. Martinil ei ole, aga tema tahab lauale tuua Rapla kuulsad kummipostid. Räägime ka võltsitud Ferraridest ja muidugi automüügi tulemustest. Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on ökonomist ja andmeanalüütik Indrek Seppo. Tema üle 20 aasta pikkune armastus andmete vastu algas traditsioonilisest statistikast ning jõudis läbi masinõppe närvivõrkude toimimismehhanismideni. Viimastel aastatel on Indrek süvitsi kaevunud tehistaibu maailma ja püüdnud analüüsida selle potentsiaali, mõju ja rakendatavust inimkonna edasises arengus. Käesolevas episoodis vestlemegi Indrekuga tehistaibu ja juhtimise ristumiskohtadest. Arutelu keskendus juhtide rolli lahti mõtestamisele AI ajastul, uurides, kuidas AI tehnoloogia muudab juhtimispraktikaid ning toob esile uued väljakutsed ja võimalused organisatsioonide juhtimises. “Tehistaip hakkab meid mõjutama vähemalt sama palju kui mõjutas meid interneti tulek. Kui internet jõudis meie igapäevaellu ütleme kümne-viieteist aastaga ja mõjutab täna kõiki meie elu aspekte, siis tehisintellekt saabub oluliselt kiiremini ja mõjutab meid vast isegi tugevamalt. Mõned ennustajad ütlevad, et tehistaip muudab maailma nii nagu seda kunagi tegi elekter, või isegi veelgi võimsamalt. Aga jällegi – kui elekter vallutas maailma umbkaudu saja-aastase teekonna jooksul, siis tehistaibu puhul me räägime siin kordades lühemast ajavahemikust, mil ta meie elus kõikjale peaks jõudma. Juhtidel on siin mitu väljakutset: kõigepealt, kuidas tehistaipu ise oma töös kõige mõistlikumalt rakendada; teine väljakutse aga on ette näha, kuidas tehistaip maailma muudab ja milliste strateegiliste valikute ette see konkreetse ettevõtte edasise tegevuse asetab; ning lõpuks, kuidas nii iseennast kui ka oma ettevõtet selleks kõigeks parimal moel ette valmistada.” – Indrek Seppo Kuulake ikka ...

Viimastel päevadel on venelaste rünnakute intensiivsus langenud. Kas neil on veel jõudu suuremaks pealetungiks, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» julgeolekuekspert Rainer Saksaga. Saatejuht on Ulla Länts.

Viimastel aastatel kuuleme taas paikadest, kus on joogivees üle normi rauda, kus mangaani, kus nitraate ja kolibaktereid.

Viimastel kuudel on Eesti erakondade toetusmaastik radikaalselt muutunud. Ülikiirelt oma toetust kasvatanud Isamaa on juba ammu seljatanud pigem langeva toetusega Keskerakonna ning jõudnud samale tasemele samuti langeva toetusega Reformierakonnaga. Mitmendat nädalat järjest on kõige populaarsem erakond Eestis EKRE, kelle toetus on olnud alates suve algusest pigem stabiilne. Mida see tähendab Eesti poliitikale ning kuidas see võiks mõjutada peagi saabuvaid Euroopa Parlamendi valimisi, sellest räägime Postimehe otsestuudios eurosaadik Jaak Madisoniga (EKRE). Saatejuht on Martin Mölder.

Viimastel nädalatel on Eesti klubide ja koondise nigelate tulemuste valguses hakatud palju rääkima ka meie treenerite tasemest. Vutikohus arutleb treenerite koolituse teemal ja jõuab järeldusele: kvaliteedile ja nõudlikkusele rõhumine saab kõigile osapooltele üksnes kasuks tulla. Meistrite liiga alagrupiturniir alustas, kuid avavoor ei pakkunud mitte ühtegi suuremat üllatust. Eelolevast jalgpallinädalast tasub aga oodata paari kodust mängu, kus loodetavasti peaosas Ragnar Klavan. Panustamisrubriigis luubi all paf.ee koefitsiendid. Vutikohtu saatejuhid on Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher (Õhtuleht).

Viimastel nädalatel on kütnud kirgi võimuvahetus Narvas, mille tagamaad on osaliste sõnul «punase» maiguga tänavanimede vahetamine ja usaldamatus senise linnapea Katri Raiki suhtes. Mis saab Narvast edasi ja kas uus koalitsioon pöörab oma näo ida poole? Stuudios on Narva poliitik ja riigikogu liige Aleksei Jevgrafov. Saatejuht on Tarvo Madsen.

Tänase saate külaline Anete Kruusmägi veetis kolm kuud Balkanil Albaanias. Anete tunnistab, et eeldaski juba enne reisi, et Albaania on justkui Euroopa India ning seal tuleb euroopalikust mugavustsoonist välja astuda. Samas on Albaanial väga palju erilist pakkuda, kui lasta end lõdvaks ja lihtsalt elamustel kanda. Saates on juttu näiteks kohalike igapäevasest kombest mööda promenaadi patseerida, masendavast keskkonnahoiust, mida arvestada ühistranspordi kasutamisel, albaania tantsudest, narkodiileritega kokku puutumisest ja palju muud. Viimastel aastatel on saanud Albaaniast turistide hulgas võrdlemisi populaarne koht – arutleme ka selle üle, miks see nii on ja mida seal ette tasub võtta. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Kahe aastase pausi järel sõidetakse autoralli MM-sarjas taas Kesk-Ameerikas. Eesootavale Mehhiko MM-rallile teevad sel korral eelvaate Rauno ja Urmo Aava, kellega lisaks hooaja kolmanda MM-ralli teemadele tuleb juttu ka Rally Estoniast, Läti MM-rallist jpm. Mehhiko MM-ralli eelvaate teemad • Läti sai 2024. aastaks MM-ralli korraldusõigused • Mehhiko MM-ralli ajalugu • Mehhiko MM-ralli 2023 • Kas Sebastien Ogier võtab rekordilise seitsmenda Mehhiko MM-ralli võidu? • Thierry Neuville tunneb end meeskonnas taas nagu kala vees • Kas Dani Sordo suudab eelmise aastate kruusarallide edu korrata? • Ott Tänak / Martin Järveoja stardivad Mehhikos MM-liidritena • Mida pakub WRC2 klass? • Viimastel aastatel on MM-kalendrisse lisandunud vaid Euroopa etappe • Kuidas läheb Rally Estonia 2023 ettevalmistus? • Ennustused

Viimastel aastatel on oluliselt hoogustunud töötajate soov end väärtuslikuna tunda. Paljalt palganumber alati ei peibuta. Teisalt ei tea ka tööandja alati, mida tema töötajad, kes kodukontorites laiali, tunnevad.

Viimastel kuudel on tehisintellekti valdkonnas toimunud tõeline plahvatus. Iga nädal toob meieni uusi teenuseid, mis kõik lubavad AI abil meie elu lihtsamaks teha. Teeme tänases Digisaates ülevaate, millised need on, mida kohe kasutama saaks hakata. Saate teemad: Samsung S23 meil käes ja jagame muljeid Eesti riik toob jälle kiire interneti kaablit kodudeni Praktilised näited: mis on AI-plahvatus ja kuidas tehisintellekt juba täna sinu elu lihtsamaks võib teha Saatejuhid Hans Lõugas, Henrik Roonemaa, Glen Pilvre, Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika Paul Oja. Digisaate, tulevikulahendused ja 5G toob sinuni Telia.

Viimastel päevadel on poliitikud hakanud rääkima kliimaseaduse vajalikkusest. Selgusetuks jääb vaid see, kas see peaks kaitsma loodust või sotsiaalmajanduslike mõjusid.

Kuku raadio saates „Terviseks“ räägime sel korral vähist. Külas on Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogiakeskuse juhataja ja onkoloog dr Elen Vettus, kes annab ülevaate sellest, kuidas viimastel aastatel vähki haigestumus on muutunud, millised on täna levinumad vähivormid ning kellel on suurem risk vähki haigestuda. Saatejuht on Ingela Virkus.

"Erinnüste missa" on mu 2013. aasta kevadel Postimehes ilmunud [laastuke](https://leht.postimees.ee/1250054/hardo-pajula-erinnuste-missa), mis sai ka "[Kassi nurinate](https://www.apollo.ee/kassi-nurinad.html)" kaante vahele. "Kreeka mütoloogias jälitasid oma ema tapnud Orestest kättemaksujumalannad erinnüsed ('vihased'). Nende raev lahtus alles pärast õigeks mõistvat kohtuotsust, misjärel neid hakati kutsuma eumeniidideks ('heatahtlikeks'). Lääne progressiivse ajastu kõige olulisemaks saavutuseks on kahtlemata monstrumlik riigiaparaat. Viimastel aastakümnetel on see olnud üsna heatahtlik. Segastel aegades sirutuvad selle malaka järele aga taas ajaloo sihti teadvate prohvetite käed. Just siis võivad eumeniididest jälle erinnüsed saada. Nagu näitab Grary missa: prouadel on ühine DNA," kirjutasin ma seal. Sel suvel ilmus eesti keeles prantsuse-ameerika kirjaniku Jonathan Littelli 2006. aastal trükivalgust näinud Prantsuse kõrgete auhindadega pärjatud romaan "[Eumeniidid](https://varrak.ee/raamat/eumeniidid/)". ""Eumeniidid” on kui meie aja „Odüsseia”, mis rullub lahti läbi Teise maailmasõja. Raamatu lõputuna näivatel lehekülgedel vilksatab rohkem kui kaks tuhat reaalset ja veidi vähem reaalset isikut Hitlerist Eichmannini, Goebbelsist Göringini. Peategelase ebatavaline saatus viib ta Babi Jari massihukkamiste tunnistajaks, mägijuutide küladesse Kaukaasias, Stalingradi alla, Pariisi tolle aja juhtivate intellektuaalide seltskonda ning otse põrgusse Poola ja Saksamaa koonduslaagrites," kirjutatakse Varraku kodulehel. Olen palunud tänasesse saatesse teose tõlkija Heli Alliku ja selle raamatu värskelt läbi lugenud Sven Tammingu . Nii Heli kui ka Sven on saates esimest korda. Sven kirjutas aga loo "Tähenduse teejuhtide" [13. numbrisse](https://teejuhid.postimees.ee/7367199/sven-tamming-kuus-aastat-tantsu-deemonitega). Head kuulamist! H.

"Erinnüste missa" on mu 2013. aasta kevadel Postimehes ilmunud laastuke [1], mis sai ka "Kassi nurinate" [2] kaante vahele. "Kreeka mütoloogias jälitasid oma ema tapnud Orestest kättemaksujumalannad erinnüsed ('vihased'). Nende raev lahtus alles pärast õigeks mõistvat kohtuotsust, misjärel neid hakati kutsuma eumeniidideks ('heatahtlikeks'). Lääne progressiivse ajastu kõige olulisemaks saavutuseks on kahtlemata monstrumlik riigiaparaat. Viimastel aastakümnetel on see olnud üsna heatahtlik. Segastel aegades sirutuvad selle malaka järele aga taas ajaloo sihti teadvate prohvetite käed. Just siis võivad eumeniididest jälle erinnüsed saada. Nagu näitab Grary missa: prouadel on ühine DNA," kirjutasin ma seal.Sel suvel ilmus eesti keeles prantsuse-ameerika kirjaniku Jonathan Littelli 2006. aastal trükivalgust näinud Prantsuse kõrgete auhindadega pärjatud romaan "Eumeniidid" [3]. ""Eumeniidid” on kui meie aja „Odüsseia”, mis rullub lahti läbi Teise maailmasõja. Raamatu lõputuna näivatel lehekülgedel vilksatab rohkem kui kaks tuhat reaalset ja veidi vähem reaalset isikut Hitlerist Eichmannini, Goebbelsist Göringini. Peategelase ebatavaline saatus viib ta Babi Jari massihukkamiste tunnistajaks, mägijuutide küladesse Kaukaasias, Stalingradi alla, Pariisi tolle aja juhtivate intellektuaalide seltskonda ning otse põrgusse Poola ja Saksamaa koonduslaagrites," kirjutatakse Varraku kodulehel.Olen palunud tänasesse saatesse teose tõlkija Heli Alliku ja selle raamatu värskelt läbi lugenud Sven Tammingu . Nii Heli kui ka Sven on saates esimest korda. Sven kirjutas aga loo "Tähenduse teejuhtide" 13. numbrisse [4].Head kuulamist!H.————————————[1] https://leht.postimees.ee/1250054/har...[2] https://www.apollo.ee/kassi-nurinad.html[3] https://varrak.ee/raamat/eumeniidid/[4] https://teejuhid.postimees.ee/7367199... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

 Viimastel kuudel üha aktiivsemaks muutunud diskussioonid seoses punamonumentide eemaldamisega on esile tõstnud laiemaid ja ajatuid küsimusi: kuidas mineviku ja sümbolite tähendus ajas teiseneb? kuivõrd objektiivsed on sümbolite tähendused ja kuivõrd erinevalt neid eri kogukondades mõistetakse? kuidas kujundatakse kollektiivset mälu.Sümbolitest avalikus ruumis kõnelevad semiootik Daniele Monticelli ning ajaloolane ja kuraator Linda Kaljundi. Saadet juhivad Joosep Susi ja Mari Uusküla. Saatejuhid: Joosep Susi, Mari UuskülaKülas: Daniele Monticelli, Linda KaljundiIllustratsioon: Joonas SildreSalvestus, helikujundus: Janek Murd

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Kesk-Euroopa. Viimastel aastatel on vähemalt kaks riiki – Poola ja Ungari – hakanud demokraatia vallas teatavat vähikäiku tegema. Ja mõlemad on kunagised suurriigid, märgib Tiido.

Ma laenasin selle vestluse tööpealkirja Helle Kaasiku Tähenduse teejuhtide kolmanda numbri füüsikarubriigis ilmunud artiklilt. "Viimastel aastakümnetel on taju ja enesetunnet muutvate psühhedeelikumide (nt psilotsübiin, ayahuasca, LSD) teaduslik uurimine elavnenud. Sel teemal räägitakse ja kirjutatakse üha rohkem nii laiemas avalikkuses kui teadusmaailmas – käimas on psühhedeelia taassünd, "psühhedeelne renessanss," kirjutas Helle Kaasik. "Kuigi kõnealused ained on keelustatud, on need tunginud peavoolu ärimaailma, olgugi et mõnevõrra leebemas vormis," sekundeerib Kaasikule Rupert Sheldrake oma sel kevadel eesti keeles ilmunud raamatus "Kuidas minna edasi", "2017. aastal avaldas The Economist temaatilise artikli pealkirjaga „Turn on, tune in, drop by the Office“, mis rääkis Silicon Valley arvutispetsialistidest ja teistest ametimeestest, kes üritavad omavahelises konkurentsis üksteisest paremad olla ja tarvitavad sel eesmärgil mikrodoosides LSD-d. Peale selle on alates 2010. aastast hakatud psühhedeelikumide mõju uurimist ka seaduslikult lubama. Sellest kirjutan ma käesolevas peatükis hiljem pikemalt. Michael Pollani bestseller "How to Change Your Mind: The New Science of Psychedelics", mis ilmus 2018. aastal, oli siin oluliseks teetähiseks. See teavitas avalikkust uute uuringute tulemustest ja tõi psühhedeelikumide teema peavoolu." Tänases saates räägimegi Terje Toomistu ja Aro Velmetiga psühhedeelsest renessansist. Peatse kohtumiseni! H.

Ma laenasin selle vestluse tööpealkirja Helle Kaasiku Tähenduse teejuhtide kolmanda numbri füüsikarubriigis ilmunud artiklilt [1]. "Viimastel aastakümnetel on taju ja enesetunnet muutvate psühhedeelikumide (nt psilotsübiin, ayahuasca, LSD) teaduslik uurimine elavnenud. Sel teemal räägitakse ja kirjutatakse üha rohkem nii laiemas avalikkuses kui teadusmaailmas – käimas on psühhedeelia taassünd, "psühhedeelne renessanss," kirjutas Helle Kaasik."Kuigi kõnealused ained on keelustatud, on need tunginud peavoolu ärimaailma, olgugi et mõnevõrra leebemas vormis," sekundeerib Kaasikule Rupert Sheldrake oma sel kevadel eesti keeles ilmunud raamatus "Kuidas minna edasi" [2], "2017. aastal avaldas The Economist temaatilise artikli pealkirjaga „Turn on, tune in, drop by the Office“, mis rääkis Silicon Valley arvutispetsialistidest ja teistest ametimeestest, kes üritavad omavahelises konkurentsis üksteisest paremad olla ja tarvitavad sel eesmärgil mikrodoosides LSD-d. Peale selle on alates 2010. aastast hakatud psühhedeelikumide mõju uurimist ka seaduslikult lubama. Sellest kirjutan ma käesolevas peatükis hiljem pikemalt. Michael Pollani [3] bestseller "How to Change Your Mind: The New Science of Psychedelics", mis ilmus 2018. aastal, oli siin oluliseks teetähiseks. See teavitas avalikkust uute uuringute tulemustest ja tõi psühhedeelikumide teema peavoolu."Tänases saates räägimegi Terje Toomistu ja Aro Velmetiga psühhedeelsest renessansist.Peatse kohtumiseni!H.———————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7113984...[2] https://www.apollo.ee/kuidas-minna-ed...[3] https://www.youtube.com/watch?v=mAPG1...[4] https://www.amazon.com/Change-Your-Mi... See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Viimastel aastatel on noored kliimaaktivistid esitanud riigi ja ettevõtete vastu sadu hagisid. Nüüd peavad kohtud hindama, kas saastamisega samal moel jätkamine rikub tulevaste põlvede õigusi. Eestis on noorte algatatud juriidiline võitlus veel pooleli, aga Hollandis ja Saksamaal on kliimateemaliste hagidega õnnestunud kliimapoliitikat juba karmistada. See lugu ilmub koostöös Soome väljaandega Long Play. Artikli autor Karoliina Paananen on Helsingis elav toimetaja. Varem on ta Long Playle kirjutanud näiteks venelasest toimetaja Arkadi Babtšenko lavastatud mõrvast.Autor: Karoliina Paananen/Long PlayIllustratsioon: Joonas SildreTõlkija: Kadri OkasToimetaja: Heido OtsAudiolugu loeb: Inga SalurandSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Janek Murd

Viimastel nädalatel on poliitikud Eesti ühiskonda pinges hoidnud küsimusega, kas ja millal võib Eestis vahetuda valitsus. Milline võiks olla järgmine valitsusliit ja kellele on praegu kaardipakis ette mängitud kõige tugevam käsi? Lastetoetuste pärast puhkenud poliitkemplusest räägime tänases saates kahe mehega, kel mõlemal võimalus valitsuse lõhkiminemise korral koalitsiooni pääseda. Stuudios on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ja Isamaa aseesimees Urmas Reinsalu. Saatejuht on Sander Punamäe.

Viimastel aastatel Aasias võistelnud Martin Rump osaleb sellel aastal Euroopa Le Mans kestvussõitude sarjas. Nädalavahetusel oli Prantsusmaal, Paul Ricardi ringrajal esimene etapp. Martin räägib nii hooaja algusest kui ka sellest, mida selles sarjas osalemine tähendab. Saatejuht Margus Kiiver.

Tänasesse saatesse mahub ainult osa kõigest sellest, mis märtsi lõpul publikut ees ootamas: Pärnu Ooperipäevade esitluskontsert, Triinu Piirsalu Klassikatähtede auhinnakontserdid, Marianne Leiburi Öökontsert, Jüri Reinvere uue teose esiettekanne ERSOga, Rahvusmeeskoori kava Tenebrae, kus kõrvuti Carlos Gesualdo ja Pärt Uusbergi koorimuusika. Saatekülalisteks on Triinu Piirsalu, Mikk Üleoja ja Pärt Uusberg. Saatejuht Lauri Aav.

Viimastel päevadel on tõusnud Kaitseliiduga liituda soovijate arv. Millised on Kaitseliitu astumise tingimused ja eeldused, tutvustab Kaitseliidu Toompea malevkonna pealik Mihkel Tikk kell 8.15.

Siisi Saetalu on Eesti sotsiaal- ja kultuuriantropoloog, kes kolis Ugandasse 2012. aastal. Ta ei soovinud teha mugavaid ja lihtsaid asju, vaid otsis peale ülikooliõpinguid (Tallinna Ülikoolis, Aarhuse Ülikoolis ja Amsterdami Vabas Ülikoolis) tööalaselt võimalikult suuri väljakutseid. Nõnda on Siisi aktiivselt tegev heategevusliku organisatsiooni MTÜ Mondo juures ning osalenud Mondo maailmahariduse, õiglase kaubanduse, arengukoostöö ning humanitaarabi tegevustest. Viimastel aastatel on Siisi keskendunud Mondo digiprogrammi elluviimisele. Paralleelselt arengukoostöö ja humanitaarabi edendamisele Kampalas on ta ka Läti naistepesu tootja Lauma esindaja Ugandas. Oma kogemusest on ta kirjutanud ka raamatu “Minu Uganda”, mis ilmus 2015. aastal. Saates räägime: Ugandast antropoloogi pilgu läbi Vabatahtliku töö võlust ja valust Kuidas mõõta heategevuse efektiivsust Erinevatest võimalustest panustada Mondo toimimisse Uganda minevikust, olevikust ja tulevikust Kuidas ajada äri Aafrikas Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Viimastel päevadel on suurenenud pinged Hiina ja Taiwani vahel. Peljatakse, et Hiiina võib Taiwani tagasisaamiseks kasutada sõjalist jõudu. Sellest pingekoldest ning Hiina maailmaambitsioonidest laiemalt räägibki tänane "Välistund".

Viimastel nädalatel on kirgi kütnud uus, 300g kergem PS5, millel on väiksem jahutusradiaator. Kas muretsemiseks on põhjust? Sellest tänases saates räägimegi. Taaskord anti meile põhjust rääkida PlayStationi üritusel näidatud mängudest. Juttu teeme ka PlayStation 5 värskest süsteemiuuendusest, Tarmo räägib meile siinkohal, kui lihtne või raske on SSD ketta lisamine keskmise PS5 kasutaja jaoks. Loomulikult vaatame […]

Viimastel aastatel on toimunud tuntav polariseerumine Eesti ühiskonnas. Poliitikamaastikul on koostöö ja pikema perspektiivi silmas pidamine muutunud pigem erandiks kui reegliks, lühiajalised lubadused ei vaata tulevikku, inimesi ei kuulata. Mis on erakondade visioon paremast Eesti tulevikust? Kas reitingu punkte taga ajades jääb aega visiooniga tegelemiseks ning inimeste ja riigi heaolu edendamiseks? Kuhu viib ühiskonna poraliseerimine parema valimistulemuse nimel? Kuidas leiaksid koalitsioon ja opositsioon ühiskohti Eesti elu arendamiseks? Milline koostöö oleks üldse võimalik, kui väärtusbaas on kardinaalselt erinev? Arutelujuht: Mirko Ojakivi (ERR) Osalejad: Marek Reinaas (Eesti 200), Riina Solman (Isamaa), Tõnis Mölder (Keskerakond), Maris Lauri (Reformierakond), Marko Kaasik (Rohelised) Arutelu korraldaja: Miltton New Nordics & Arvamusfestival

Ruumiloomet ja ehitamist mõjutavad paljud erasektori, kohaliku omavalitsuse ja riigi huvid ning eesmärgid. Seejuures on inimesed elukeskkonna muutustest aina teadlikumad ja soovivad läbimõeldud otsuseid, sest ruumiga seotud muutustel on pikaajalised mõjud. Viimastel aastatel on koostatud mitmeid visioone ruumiloomega seotud valdkondlike otsuste paremaks juhtimiseks, aga oluline on tuua käsitlused ühtsesse aruteluruumi. Kuidas leida killustunud ruumi planeerimise asemel ühine arusaam ja väärtused? Kuidas luua head ruumi kõigile? Milline on elukeskkonna pikk vaade? Arutelujuht: Pärtel-Peeter Pere Osalejad:Tartu linnaarhitekt - Tõnis Arjus; Arhitektide liidu president - Andro Mänd; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Ehituse asekantsler - Jüri Rass; Rahandusministeeriumi Regionaalvaldkonna asekantsler - Kaia Sarnet. Arutelu korraldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium

Viimastel aastakümnetel on huvi kogukondade vastu märgatavalt kasvanud. Kogukondadele on seatud mitmeid rolle alates vahetu elukeskkonna kujundamisest demokraatia edendamiseni ühiskonnas. Kogkondade maastik on aga mitmekesine ning ühtset arusaama sellest, mida me sõna “kogukond” all mõistame, ei ole. Arutame koos, mis on kogukonna roll nii oma liikmete kui ühiskonna jaoks ning mis see peaks olema. Kuidas kogukonnad kujunevad ning kas ja kes neid saab luua? Millised on tugevad kogukonnad? Elulised lood ja inspireerivad näited toovad teieni neli erinäolise kogukonna esindajat. Kuulajaskond on oodatud arutelus läbivalt kaasa rääkima. Arutelu juht: Martin Noorkõiv (Teaduse ja Kultuuri Sihtasutuse Domus Dorpatensise tegevjuht ja Vabaühenduse Liidu nõukogu esimees) Osalejad: Kertu Birgit Anton - Fridays For Future Eesti Monika Rogenbaum - Taheva Valla Külade Selts Peeter Vihma - Tallinna Asumiseltside Liit Raoul Raidna - Lille Asumiselts MTÜ tuleohutuse ja vabatahtliku pääste eestvedaja Arutelu korraldaja: SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis: https://www.patreon.com/kinnisvarajutud NB! Toetajatele pakume kuulamiseks boonusepisoode ja muud lisamaterjali. OSA #41 "Kinnisvarajutud" podcasti 41. osas naaseme tippspordi maailma, kui külaliseks on Eesti korvpallikoondislane ja korduvalt Eesti parimaks korvpalluriks valitud Siim-Sander Vene. Viimastel hooaegadel Lõuna-Euroopas Hispaanias ja Itaalias erinevates klubides leiba teeninud Vene hobiks on investeerimine ning kinnisvaras on mees peamiselt tegutsemas Haapsalu turul. Esmakordselt meie saate ajaloos räägime pikemalt ka garaažidest, kui Venel on portfellis lisaks korteritele ka paar garaažiboksi. Uurime saates, kuidas korvpallihooaja jooksul pikalt välismaal viibival tippsportlasel on organiseeritud objektide vaatamine ja haldus ning milliste tulevikuplaanidega mees oma investeerimisteekonnal liikumas on. Loomulikult pärime Venelt ka, kui levinud on kinnisvarasse investeerimine Eesti korvpallurite hulgas üldiselt ning milline pilt on tema jaoks avanenud välisklubides mängides, kus tippmängijate palgad kindlasti lubaksid päris hoogsat investeerimist. Saame teada, mis on kõige olulisemad asjad, mida USA-st Euroopasse mängima tulevad pallurid oma esimese palga eest kindlasti ostavad. Muuhulgas küsime saates: * Kuidas ja millal jõudsid investeerimise juurde? * Mis Sind motiveeris investeerimisega alustama? * Millal tegid oma esimese kinnisvarainvesteeringu? * Miks just kinnisvara? Mis selle juures köidab? * Mis oli Sinu esimene objekt ja milline on Sinu kinnisvaraportfell tänasel päeval? * Kus suunas oled tegelenud ja mis on Sinu lemmik - pikaajaline üüriäri, lühiajaline rent, flippimine? * Kuidas Sa objekte leiad, millised on kriteeriumid ja tootlusootus? * On Sul lemmik piirkond, kus kõige rohkem tegutsed või tulevikus tahaksid hakata tegutsema? * Oled viimased 10+ aastat korvpalli mänginud välismaal. Kas välismaal kinnisvarasse investeerimisele oled ka mõelnud? * On Sul jagada mõni huvitav või naljakas lugu seniselt investeerimisteekonnalt? * On Sul teada, kui palju Eesti korvpallureid investeerimisega tegeleb? Tead veel kedagi lisaks endale? * Kas korvpallurikarjääri lõppedes plaanidki edasi tegutseda kinnisvaravaldkonnas? * Mis on Sinu kaugem eesmärk kinnisvarasse investeerimisel? * Mida soovitaksid neile, kes soovivad kinnisvarasse investeerima hakata?

"Ta ütles, et teeb kompotti ja õunamahla sisse, aga purke ei ole," meenutab Jüri Kuuskemaa naiste vestlust Kadrioru lossis, mida ta kuulma sattus. "Vaatasin teda ja ütlesin: mina toon sulle purke!" Tänu tühjale taarale abikaasa leidnud kunstiajaloolase Jüri Kuuskemaa peres on suureks sirgunud neli last. Kännule kõige lähemale, nagu Jüri ütleb, on kukkunud kõige noorem käbi. Viimastel aastatel Indias ja Hiinas diplomaadi ja konsulina töötanud poeg Mats Kuuskemaa ongi isaga saates.

Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis: https://www.patreon.com/kinnisvarajutud NB! Toetajatele pakume kuulamiseks boonusepisoode ja muud lisamaterjali. OSA #29 "Kinnisvarajutud" podcasti 29. osas oli meil külas rohkem kui 10 aastat kinnisvarasse investeerinud finantskonsultandi taustaga ettevõtja ja MyFinancier tegevjuht Kadri Mäsak. Omal ajal pooleldi juhuse läbi kinnisvarainvestoriks saanud Kadri on tänaseks leidnud endale kindla tegevusniši. Viimastel aastatel on Kadri võtnud suunaks Tallinnas suuremad väga heas seiskorras Kesklinna korterid. Eesmärgiks on püüda jõukamat kliendisegmenti. Lisaks on Kadri enamuse üüriportfelli haldusest delegeerinud edasi ning soovib jõuda maksimaalse passiivsuseni. Oma teadmisi kasutades on Kadri eesmärk saada võimalikult heade tingimustega laenuvõimendust ning seeläbi parandada omakapitalitootlust. Saates räägibki Kadri nii investeerimise juurde jõudmisest kui selgitab päris detailselt oma investeerimistaktikat. Muuhulgas küsisime Kadrilt sellised küsimused: * Millega Sa igapäevaselt tegeled? * Kuidas sai alguse Sinu investeerimisteekond ning kas kinnisvara oli kohe esimene varaklass? * Kas kinnisvara on kuidagi eriti südamelähedane? Kui jah, siis miks? * Kui detailselt mäletad oma esimest tehingut? Mis see oli ja kuidas läks? * Pärast paari esimest objekti jäi Su kinnisvarasse investeerimisse sisse pikem vahe, miks nii? * Kas taasalustades võtsid teadlikult selle taktika, et püüad uue ja suurema korteriga jõukamat klienti või oli see juhus? * Mitu korterit Sul praegusel hetkel portfellis on ja kui suur on laenukoormus? * Kuidas Sa üldse laenuvõimendusse suhtud? Kui palju on Sinu jaoks paras, kas nii palju kui antakse või nii vähe kui võimalik? * Kas oled nõus jagama ka palju sellise portfelliga igakuine üürivoog on? * Kui suur on sellise jõukama klienti sektsioonis üürnike vahelduvus? * Kuna tegemist on n-ö high end üürnikega, kas siis üldse on kunagi üürilistega ka mingeid probleeme olnud? * Kas Sa lähed korterit uuesti välja andes maksimaalse tulu teed või lepid veidi väiksema üüriga, aga loodad seeläbi laiemat huviliste ringi, kelle hulgast sobiv üürnik leida? * Oled oma üüriportfelli pannud tööle sisuliselt passiivselt, räägi palun, kuidas Sul need asjad töötavad? * Kas praegusel turu tõusulainel oled kaalunud ka mõne objekti müüki, et kapitalikasvu realiseerida? * Kas Sul on kinnisvaraportfelli kokkupanekul või üldiselt investeerimisel ka mingi lõppeesmärk? * Vaadates tagasi oma 10+ aastasele kogemusele, siis mis oleks need põhimõtted, millest alustav investor Sinu arvates kindlasti kinni peaks pidama, et selles äris edukas olla?

Õhtulehe ajakirjaniku Sirje Presnali ja Õhtulehe veebi loovjuhi Anu Saagimi seekordseks külaliseks on Mai-Agate Väljataga, kel on edasi anda tulevikuõdede-vendade pöördumine aastaks 2021. Mai-Agate Väljataga (88) on eesti selgeltnägija ja ravitseja. Ta on tegutsenud alternatiivmeditsiini vallas alates 1992. aastast ja aidanud tuhandeid inimesi. Viimastel aastatel on tegutsenud regressiooniterapeudina. Ta on avastanud, et paljudel foobiatel või kaasasündinud rasketel haigustel on seos eelmiste eludega, ning nende tervendamiseks on vaja mõista eelmiste elude sõlmpunkte ja need lahti harutada. Tema sõnul on vaja juhtida inimene tagasi algpõhjuse juurde, sest mõnikord piisab vaid põhjuse mõistmisest, et algaks tervenemine.

Õhtulehe ajakirjaniku Sirje Presnali ja Õhtulehe veebi loovjuhi Anu Saagimi seekordseks külaliseks on ajurveeda praktiseerija ja psühholoog Mirjam Hakkaja. Ajurveedat ja taimeravi õppis Mirjam Šveitsis ja praktiseeris Indias. Viimastel aastatel on ta pühendunud tervisenõustamisele. Mirjam leiab kliendi kehalistele ja psühholoogilistele probleemidele lahenduse väikeste jõukohaste muudatustega elustiilis ja toitumises. Ta kasutab ka taimeravi, massaaži, hingamisharjutusi, meditatsiooni ja joogat.

Viimastel aastatel on üha suuremas mahus muusikat kättesaadav erinevate tehnoloogiafirmade poolt loodud voogedastusplatvormide kaudu.

Viimastel aastatel on korduvalt tõstatatud küsimus, kui hea on Eesti sportlaste jooksutehnika. Küsimus ei puuduta sugugi vaid kergejõustiklasi. Näiteks leiavad kriitikud, et suuri puudujääke on pallimängualade jooksuliigutustes.

Viimastel aastatel on korduvalt tõstatatud küsimus, kui hea on Eesti sportlaste jooksutehnika. Küsimus ei puuduta sugugi vaid kergejõustiklasi. Näiteks leiavad kriitikud, et suuri puudujääke on pallimängualade jooksuliigutustes.

Tänase rahvusvahelise inimõigustepäeva eel saatis rida Eesti kodanikuühendusi ÜRO-le raporti, milles kritiseeritakse Eesti puudujääke inimõiguste vallas. Raporti üks autoreid Kadi Viik märkis Krister Parisele, et eriti praegune valitsuskoalitsioon on hakanud suhtuma inimõigustesse tõrjuvalt. „Näeme, et puudub soov mingeid asju ära teha,“ sõnas ta. „Viimastel aastatel on inimõigusorganisatsioonidel kõhedam tunne.“ Tema sõnul annaks niivõrd palju inimõiguste vallas lihtsa tahtega ära teha – näiteks lubades alaealistel pöörduda psühhiaatri poole ilma lapsevanema nõusolekuta. Kuid mingil põhjusel on otsustanud EKRE eeskujul anda inimõiguste teadlikule torpedeerimisele oma heakskiidu nüüd kogu koalitsioon. Saates kuulete: Kuidas küll aitab inimõiguste olukorrale kaasa naiste koormuse leevendamine? Väga vastuoluline punkt soovitustes on soov kriminaliseerida vaenukõnet. Ega pole siin paradoksi, kus sõnavabadust piirates tahetakse kaitsta inimõigusi? Niisamuti tahetakse piirata seksuaalsuhteid. Kõigepealt täiskasvanutel alaealistega. Ning samuti tõsta abiellumise iga. Miks? Ja miks on vale, kui vangid ei saa osaleda valimistel? Kuula Krister Parise juhitud erisaadet siit!

Viimastel päevadel on palju räägitud riigikontrolli aastaaruandest, mis toob probleemina välja, et peaaegu pooled perearstidest on 60-aastased või vanemad. Millised on võimalikud lahendused perearstiabi kättesaadavuse parandamiseks, selgitab perearstide seltsi juht Le Vallikivi.

Viimastel päevadel on palju räägitud riigikontrolli aastaaruandest, mis toob probleemina välja, et peaaegu pooled perearstidest on 60-aastased või vanemad. Millised on võimalikud lahendused perearstiabi kättesaadavuse parandamiseks, selgitab perearstide seltsi juht Le Vallikivi.

Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates „Staadionijutud“ on seekord külalise rollis Eesti staažikaim mänedžer Aivar Karotamm. Tatjana Lebedeva, Juri Sedõhh, Jüri Tamm, Bohdan Bondarenko, Virgilijus Alekna, Aleksander Tammert, Erki Nool, Andrus Värnik, Magnus Kirt, Rasmus Mägi - need on vaid mõned nimed Karotamme tiitlivõistlustel medaleid võitnud sportlaste nimekirjast. „Ma ei tea, kui suur on minu roll nende sportlaste karjääris olnud. Mänedžer on üks osa taustajõududest. Mina olen teinud treenerite ja sportlastega koostööd. Me teeme koos hooaegade eel plaanid ja otsime võistlused, arvestades seda, mida sportlastel vaja on,“ ütleb Karotamm, kes tegeles ise nooruses kümnevõistluse ja odaviskega. 63-aastase Karotamme sõnul leiab maailmast täna paarkümmend igapäevaselt kergejõustiku mänedžerina töötavat inimest. „Üldiselt aetakse mänedžeride seas asju viisakalt, aga eks ka meil toimub võitlusi nagu igal teisel ärialal. Näiteks ülerääkimised. Ühe kuulusa Hollandi mänedžeri, ka Haile Gebrselassiega koostööd teinud Jos Hermensi hüüdnimi on „Snake“ (tõlge: uss). Tema on käinud teiste mänedžeride sportlastega rääkimas jutuga, et tal on pakkuda paremad tingimused. Aga see pole eetiline ja viisakas,“ räägib Karotamm. Karotamm aitas Eestis korraldada aastate jooksul palju erinevaid kõrgetasemelisi kommertsvõistlusi. Tihe toetajate otsimine tegi selle töö tema hinnangul mänedžeriametist keerulisemakski. „Ma ei ole ühtegi penni nende võistluste korraldamise eest saanud. Maksin peale kokku umbes kolm miljonit krooni, et Eestis õhtumiitinguid korraldada. Ja oma sportlastele ütlesin alati, et tulge võistlema ja aidake. Nad said vahel ainult boonust, muud midagi. Me ei leidnud kunagi nii palju sponsoreid, et suurt võistlust teha. Kui kutsusime võistlema Stefan Holmi, siis pidime ju ka konkurendid talle tooma. Samamoodi pidi Marko Aleksejevil konkurente olema, et ta ei peaks üksi hüppama enne Holmi ja teisi. Võistlust pidi tervikuna vaatama,“ selgitab Karotamm. Viimastel aastatel pole Eestis enam kõrgel tasemel kommertsvõistlusi toimunud. Kas head ajad võiksid selles osas veel tagasi tulla? „Ma ei oska öelda. Oleme Mati Lilliallikuga arutanud, et Jumping Galat võiks uuesti korraldada. Idee oli isegi Saku suurhallis seda kunagi teha, aga juba üksnes vastava põranda maha panemine oleks maksnud miljon krooni. Oleme arutanud seda võistluste teemat, sest igas riigis peaks olema aastas vähemalt üks mõnus rahvusvaheline sise- ja välivõistlus. See oleks alale puhas reklaam,“ arvab Karotamm. Saates tuleb muuhulgas juttu ka Karotamme tuntumatest hoolealustest, teiste seas Magnus Kirdist ja Rasmus Mägist, mänedžeritöö ülesannetest, suhtlusest võistluste korraldajatega, stardirahadest, maailma kergejõustiku hetkeseisust, närvidest ja armastusest spordi vastu. Saate lõpus selgub eelmise küsimusmängu võitja ja paneme uue küsimusega auhinnaks välja taas „Staadionijuttude“ erilahendusega spordisärgi. Saadet juhib Karl Rinaldo.

Viimastel kuudel on kõik järsku hakanud rääkima vesinikust kui tulevikukütusest. Jälle rääkima, sest see jutt on mitme lainena juba maailmast üle käinud. Mis seekord teisiti on ja miks võetakse vesinikuasja ka Eestis juba nii tõsiselt, et räägitakse isegi juba vesinikurongi käimapanemisest Tallinna ja Viljandi vahel? Kas vesinik on haip või tõesti tõsine tulevikukütus? Kutsusime sellest rääkima füüsiku ja vesinikusõbra Andi Hektori. Saate teemad: Ennustame, et Windows kui selline kaob üldse ära Uute telefonidega ei saa varsti enam laadijaid kaasa, kas see on halb või hea? Andi Hektor räägib vesinikust Saatejuhid Henrik Roonemaa ning Meelis Väljamäe Euronicsist.

Võrkpalliteemalises taskuhäälingusaates "Kuldne geim" on sel nädalal külas Eesti rahvusmeeskonna ja Maaseiki Greenyardi temporündaja Andri Aganits. Meeletute kehaliste parameetritega Aganits on 26 eluaasta jooksul näinud nii rohujuuretasandil kui ka tipptasemel võrkpalli. Ta sai nimelt võrkpallipisiku Võrumaal Venemaa piiri vahetus läheduses asuvas Orava külas, kus spordientusiast Vendu Suurmann otsustas trenne andma hakata. Viimastel aastatel on Aganits saanud aga kogeda maailma absoluutset tippvõrkpalli, mängides mitmel hooajal järjest Meistrite liigas. Saates tuleb muuhulgas juttu järgnevatel teemadel: *Eesti naiste koondise esimene "kogunemine" leidis aset veebis. *Tütre sünd. Mil moel on Andril värske isana vedanud? *Kuidas muudab isaks saamine profisportlase mõtlemist? *Ootamatult edukas hooaeg Meistrite liigas. *Huvitav seik sellest, kuidas Renee Teppanist äkitselt Andri klubikaaslane sai. *Sidemängija rollist temporündaja pilgu läbi. *Kas temporündaja hanitab vaid hädaolukorras? *Karm konkurents maailma tipus servioskuse näitel. *Millise olukorra on tekitanud kooronaviirusest tingitud kriis mängijateturul? *Kas uuel hooajal on palgakärbe vältimatu? *TeamShieldi küsimumäng puudutab Andri koondisekarjääri. *Võrkpalli algtõdedest Orava kooli aulas Vendu Suurmanni õpetusel. *Kuidas kehva koordinatsiooniga nooruk jõudis Audentese spordigümnaasiumisse ja mil moel Raul Reiter talle võrkpalli ABC selgeks tegi. *Miks Andril süda koolis tugevamalt lööma hakkas? *Lõpetuseks perekonna suurest Opeli-kogust ja suvistest koondiseplaanide muutustest.

Viimastel aastatel on ühiskonnas olnud suuri teemasid, mis on lõhestanud sootsiumi. Eriolukord ja isolatsioon on toonud välja uudsel moel polariseerumise. Kui varasemalt on olnud lõhestumine meie ja teised skaalal – mina ja sõbrad arvame ühtmoodi, aga teised seal arvavad teistmoodi, siis seekord jookseb palju lõhesid risti ja rästi ka sõpruskondade sees, räägib kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa, portaali peaasi.ee tegevjuht.

Viimastel päevadel on ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias kõneainet pakkunud koroonakolle Tartus Raatuse ühikas, kus positiivse proovi andnud 16 inimest. Sealse kriisistaabi juht Tõnis Karki ei torma süüdlasi otsima. "Tagantjärele oleme targad keelama ja valvama," illustreerib ta ning lisab, et taoline asi võinuks juhtuda ka mõnes teises ühikas. Mida on olukorrast õppida?

Viimastel aastatel on paju räägitud unetusest ja sellega seotud terviseprobleemidest.

Viimastel aastatel on paju räägitud unetusest ja sellega seotud terviseprobleemidest.

Viimastel aastatel on Eestisse jõudnud mitmeid uusi metsapatogeene; enim selliseid, kes kahjustavad harilikku mändi. Saates räägime lähemalt kolmest uuest männi okka- ja võrsehaigusest; põgusalt ka saare salehundlasest ning lumepudetõvest. Saatekülaline on Eesti maaülikooli metsapatoloogia professor Rein Drenkhan.

Tiit on üks korralik ja aus Eesti mees, olles oma tegemistega eeskujuks väga paljudele meestele ja ka naistele. Tiit on enda elu jooksul teinud ära 10x rohkem kui mõni mees unistada julgeb. Ta on olnud jalgpallur, müünud banaane ja margariini, toonud kaupa Taist Eestisse, olnud aegamisi riideäris, omanud bowlingu klubi ja tegelenud kinnisvaraäriga. Viimastel aastatel on ta aga enda jalge alla seadnud vaimse ehk spirituaalse teekonna, nautides seda enesearengut ja personaalset sisemist transformatsiooni, mis selle teekonnaga kaasneb. Ta on ühtlasi proovinud ära ka elada 10 päeva pimedas maa all, et enda tõelisele olemusele otsa vaadata. Tiit veedab väga palju aega ka Balil ning on õppinud OSHO meditatsioone ja käinud isegi OSHO rahvusvahelise meditatsiooni õpingutel Punes. Samuti on ta läbinud hulgaliselt erinevaid enesearengu ja meditatsioonikursuseid, joogat ja meditatsiooni praktiseerib ta täna ise ka. Ning ühtlasi pakub ta oma klientidele sidekoe massaaži. Tegemist on tasulise saatega, kui soovid kuulata tervet episoodi ja ka kõiki teisi tasulisi külalistega saateid, siis leiad need kõik suletud Facebooki grupist: www.facebook.com/groups/ausadvestlused/ Ligipääsu saamiseks tuleb sooritada väike tasu järgnevale kontole: IBAN: GB68REVO00997013422585 BIC: REVOGB21 SAAJA: Chris Kala SUMMA: 12€ / kuus SELGITUS: Oma facebooki nimi NB! Swedbank omanikel soovitan sooritada makse läbi arvuti ja valida eraldi välismakse, muidu võib tekkida probleeme kande sooritamisel. - Kogu selle tempoka elu juures on inimesed täna enda keha ja hinge üksteisest lahti ühendanud. - Kui sa julgelt avameelselt enda emotsioonidest ja tunnetest rääkida, siis võib toimuda kehas meeletu vabanemine. - Nii kui sa lõdvestud ja usaldad, hakkab elu juhtuma. - See meeletu rikkus ei tee õnnelikuks, kui sinu enda sees on mingid jamad üleval. - Nii kaua kui sa oled enda vingus ja halas kinni, siis ei saa elus mitte midagi muutuda. - Teekond, see ongi see, mida sa peaksid nautima. Aga kõik unistavad kiirtee lõpus olemisest. - Üle 2 kuu ei tasu Eestist eemal olla, sis sa kaod pildist ära ja pead hakkama uuesti ehitama. - Niikaua kui sul hirm istub kuklas, ei toimu mitte midagi. Alistu ja lase hirmul ja saamatusel enda sees. - Vähi taga on tihtipeale lapsepõlvetraumad, mida oled endas aastakümneid kandnud. Pinged tekitavad kehas happelisust ja happelisus tekitab vähki. Sa asud kuulama podcasti Ausad Mehed, mille eesmärgiks on motiveerida ja inspireerida kuulajaid olemaks rohkem ausam enda vastu ning võtmaks suuremat vastutust enda isikliku elu ees. Lisaks, kui sa tunned, et saade, mida kuulad pakub sulle väärtust, siis too meieni üks sõber, kes võiks saates oleva informatsiooniga resoneeruda. See aitab meil enda ja külaliste sõnumit edasi viia. Ausad Mehed: www.chriskala.com www.martinpukspuu.ee Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala www.facebook.com/ptpukspuu/ Instagram: www.instagram.com/chriskkala/ www.instagram.com/martinpukspuu/ Kuula seda saadet ka mujalt: Delfi Taskust - Spotify - iTunes - Jälgi Tiitu: https://www.facebook.com/tiit.trofimov https://www.facebook.com/Süva-sidekoe-massaaž-MER-1154771891251471/ https://www.facebook.com/Kujundusmeistrid/ https://www.facebook.com/vabamehetee/ https://www.facebook.com/taokeskus/

Viimastel aastatel on Eesti kirjanikud taas hakanud kirjutama ajaloolisi romaane. Eriliselt on esile kerkinud huvi keskaja vastu. Selle põhjuseks on kindlasti uued avastused Eesti keskaja uurimisel aga ilmselt ka üldisem keskaja moodi tulek maailmas. Ometi on põhjust küsida – miks keskaeg? Miks just nüüd? Mida uut on võimalik öelda sajanditetaguste sündmuste kohta ning kas kirjanike ja lugejatena on meil tõesti võimalik toonaseid inimesi ja olusid mõista või peegeldame nõnda lihtsalt oma kaasaja muresid möödanikku. Arutelu juht: Peeter Helme Postimehe peatoimetaja Osalejad: Ajalookirjanikud Erkki Koort ja Mehis Tulk Arutelu toimus 10. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Auguste Comte (1798–1857) oli Prantsuse ja filosoof ja ühiskonnateoreetik, "kes uskus, et inimühiskond teeb ajaloos läbi teoloogilis-sõjalise ja teaduslik-tööstusliku staadiumi ning nendevahelise metafüüsilise üleminekustaadiumi, milles ta arvas asuvat oma kaasaegse Euroopa," kirjutab Simon Blackburn oma "Oxfordi filosoofialeksikonis"."Auguste Comte, suur Prantsuse filosoof, tahtis filosoofia lõpetada," sekundeerib talle "Tähenduse teejuhtide" 52. vestlusringis Mihhail Lotman, "filosoofia on abstraktne ja spekulatiivne, mingisugused arutlused, metafüüsika, aga loodusteadused annavad meile positiivseid [selles kontekstis siis pigem kindlaid, H. P.] teadmisi."Mihhail oli koos Piret Kuusega külas "Tähenduse teejuhtide" avasaates "Füüsikud ja margikogujad"*, mis on meil siiani üks populaarsemaid. 30. aprillil oli ta EBS-i stuudios koos Kadrioru kunstimuuseumi direktori Aleksandra Murrega, et rääkida peredvižnikutest, peaasjalikult 19. sajandi viimase kolmandiku Venemaal tegutsenud kunstnike rühmitusest.Vahetu ajendi selleks saateks andsid mulle kaks maali: Ivan Kramskoi "Kristus kõrbes"** (1872) ja Vassili Perovi "Kristus Ketsemani aias" (1878)***. Mõlemad tööd olid omas ajas revolutsioonilised. "Mõnede arvates kujutas Kramskoi sel maalil üht oma kaasaegsete seas levinud tüüpi –"täielikku ateisti", nihilistlikku revolutsionääri, ja nad mõistsid tema töö "haige ihu", "liigkauge abstraktsiooni" ja "mõttehieroglüüfina hukka," kirjutab Vene kunstiteadlane Tatjana Judenkova näituse "Vene tee: Dionisiusest Malevitšini"**** kataloogis. Teise asjatundja sõnul on ka Perovi maal "äärmiselt ebatavaline". Teema ise seevastu mitte, "Ketsemanist sai ohverduse, üksinduse ja kõikehõlmava kurbuse sümbolina Vene intelligentsi paljude esindajate jaoks (Tolstoi ja Dostojevski kaasaegsete jaoks) ühine painav probleem ja keerulisi spirituaalseid konflikte kujutavate kunstiteoste ammendamatu allikas," kirjutab Svetlana Kapõrina samas kataloogis. Need kaks tööd tekitasid lähema huvi eelnimetatud kunstirühmituse ja kogu perioodi vastu laiemalt.Oleme "Tähenduse teejuhtides" varemgi rääkinud sellest, et suuri ühiskondlik-poliitilisi kataklüsme, eelkõige sõdu ja revolutsioone, ette aimata laskvad ended ilmnevad kõigepealt luules, kunstis ja muusikas (vt nt # 4 "Muusika mõistatus"*****). Ka seekord pakkus mulle muuhulgas huvi küsimus, kas ja mil määral ennustasid peredvižnikud ette Vene revolutsiooni või aitasid sellele kaasa.Seetõttu vestlesimegi kõigepealt tollasest ajaloolisest taustast, mida iseloomustab eelkõige lääne materialistlike ja positivistlike ideede sissetung traditsioonilisse, õigeusklikku, äärmiselt hierarhilisse ühiskonda. Nii oli Vene loodusuurijate eesmärgiks – kelle üheks koondkujuks peab Mihhail Jevgeni Bazarovit Turgenevi "Isadest ja poegadest" – uute teadmiste hankimise kõrval (või pigem isegi selle ees) vanade ideaalide õõnestamine. "Kui Euroopas oli positivism kodanluse ideoloogia, siis Vene positivism on nihilism, see on revolutsionääride filosoofia," ütleb Mihhail (26. minut).Peredvižnikute rühmituse poliitiliseks, psühholoogiliseks, sotsioloogiliseks ja emotsionaalseks taustaks on narodniklus – poliitiline liikumine, mida hingestas arusaam, et "meie, haritud, rikkad, targad ja ilusad, oleme lihtrahva ees süüdi" (10. minut). Teisteks olulisemateks laiemat konteksti määravateks teguriteks on pärisorjuse kaotamine ja Aleksander II reformid. Peredvižnikute liider Ivan Kramskoi oli varasest noorusest tuttav narodnikluse ühe silmapaistvama esindaja Nikolai Tšernõševski kunstikriitiliste vaadetega, mille järgi kunsti eesmärgiks peab olema elu muutmine (paremuse suunas). Just elu parandamise eesmärgil pöörasid peredvižnikud oma kunsti rahva poole, kujutasid tihtipeale võrdlemisi trööstituid argielustseene ja püüdsid näitustele meelitada lihtsamat publikut.Ometi kujutab Kramskoi enda eelmainitud kuulsaim töö mitte igapäevaõudust, vaid konflikti ajatu ja ajaliku vahel. Positivistlik loodusteadus annab meile määratu koguse tõsiasju, kuid mitte ühtegi tähendust. On tähelepanuväärne, et teaduskreedost alustanud kunstnik jõuab viimaks jälle teemani, millest Comte'i õpetus meid kõiki vabastada lubas.Sama kehtib kummatigi ka Comte'i enda kohta. "Viimastel eluaastatel nägi ta vaeva inimsuse religiooni rajamisega, mille pühakutekalendrisse kuulusid nt Adam Smith ja Friedrich Suur; temast endast pidi saama selle paavst," kirjutab Simon Blackburn.Head kuulamist-vaatamist!Hardo See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Viimastel aastatel on eestlasi tabanud rahvaspordiürituste laine. Tervisesport on au sees ning sotsiaalmeedias võidutsevad fotod kõikvõimalikelt jooksu-, ratta-, triatloni-, aerutamis- jne võistlustelt. Sport toob tervise, kuid vahel võib ka viia.

Viimastel aastatel on eestlasi tabanud rahvaspordiürituste laine. Tervisesport on au sees ning sotsiaalmeedias võidutsevad fotod kõikvõimalikelt jooksu-, ratta-, triatloni-, aerutamis- jne võistlustelt. Sport toob tervise, kuid vahel võib ka viia.

Viimastel aastatel on duo suur lemmik Lõuna-Eesti kandlevirtuoos Erni Kasesalu oma kristalselt kõlavate valsside ja polkadega.

Viimastel aastatel on duo suur lemmik Lõuna-Eesti kandlevirtuoos Erni Kasesalu oma kristalselt kõlavate valsside ja polkadega.

"Viimastel aastakümnetel on toiminud kontseptuaalne muutus arusaamas, mis on õppimine, mis on õpetamine," ütleb tänavu Valgetähe teenetemedali pälvinud haridusteadlane, rahvusvaheliselt tunnustatud koolipsühholoogia liider, professor Eve Kikas. Läbi kõikide teadlaseaastate on ta uurinud, mis lapse arengut toetab, mis takistab.

"Viimastel aastakümnetel on toiminud kontseptuaalne muutus arusaamas, mis on õppimine, mis on õpetamine," ütleb tänavu Valgetähe teenetemedali pälvinud haridusteadlane, rahvusvaheliselt tunnustatud koolipsühholoogia liider, professor Eve Kikas. Läbi kõikide teadlaseaastate on ta uurinud, mis lapse arengut toetab, mis takistab.

Meie pühade erisaates on külas uskumatute lugudega mees - Tiit Trofimov. Tiit on olnud jalgpallur, ta on müünud nii banaane kui ka margariini, ta on toonud kaupa Taist Eestisse, olnud pikalt riideäris, pidanud bowlinguklubi ning tegelenud kinnisvaraga. Viimastel aastatel on ta aga jalge alla võtnud spirituaalse teekonna ja naudib seda iga päev. Tiit tegeleb sidekoe teraapilise massaažiga ehk siis MER-massaažiga, mis on emotsioone ja lihasvalusid vabastav massaaž ning viib läbi ka OSHO aktiivmeditatsioone ja Kundalini-Tantra joogat, mis on samuti emotsionaal-keha tasakaalustavad ja vabastavad tegevused. Tiit armastab reisida ja kogeda kõike, mida elul pakkuda on.

Kuidas luua edu igas elu valdkonnas? Läinud suve 6.-8. juulil toimus väikeinvestorite suursündmus InvesteerimisFestival2018, kus astusid üles 27 valdkonna eksperti üheskoos üle 340 investeerimishuvilisega. Redgate Capital RahatarkuseAlal toimusid lõkkejutud investoritega. Lõkke ääres jagasid investorid ja ettevõtjad oma personaalseid kogemusi, mille nad on aastatega investeerimisteekonnal saanud. Oma kogemusi jagas kuulajatega teiste hulgas ka Tanel Padar. Tanel Padar ilmselt ei vaja pikka tutvustust. Lisaks muusikuna tegutseb ta aktiivselt ettevõtluse ja investeerimisega. Viimastel aastatel on ta võtnud väga tugevalt käsile sportimise ja ülikooliõpingud. SAATES MAINITUD RESSURSID: www.ebs.ee - Estonian Business School investeerimisklubi.ee/investeerimisfestival – InvesteerimisFestival2018 Salvestatud: Juuli 2018 Leia meid: Kodulehelt - www.investeerimisklubi.ee Facebookis - www.facebook.com/Investeerimisklubi Podcastis - https://soundcloud.com/investeerimisklubi Instagramis - www.instagram.com/investeerimisklubi

Tänase saate külaliseks on 17 aastat Viinis elanud Triinu Viilukas, kes avaldas hiljuti raamatu "Minu Viin". Triinu võrdleb eestlasi ja austerlasi ning erinevusi on palju: tervitusvormid (austerlased musitavad ning selle loogika mõistmine on kui hiina keel), kuidas austerlased oskavad paremini puhata kui eestlased ning kui mahajäänud on nende tehnoloogia. Näiteks enamikes kohtades Austrias ei saa jätkuvalt kaardiga maksta ning paberimajandust on palju. Viimastel aastatel on tugevalt kirgi kütnud pagulastemaatika, niisiis mõtiskleb Triinu selle üle, kes on pagulane ja kes sisserännanu. Ning kes on tema.

Viimastel aastatel pärast Brexitit ning Donald Trumpi võitu Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel on palju räägitud globaalse info ja meediaajastu jõudmisest tõejärgsuse ajastusse. Intervjuude käigus soovime intervjueeritavatega arutada, kas ka Eesti meediaruumi võib liigitada tõejärgseks. Mismoodi peaks muutunud meedia- ja inforuumis käituma tavakodanik, kes tahab tarbida objektiivset ja eelarvamustevaba meediat. Mida saame kodanikena ise teha, et vastu astuda valedele ja “alternatiivfaktidele”? Toimub kolm intervjuud, mis teemat eri nurkadest avavad ja lahendusi toovad. Intervjuude vahepeal on võimalik kuulajatel omavahel arutada ja mõtlemapanevaid ülesandeid lahendada. Arutelu lõppeb ühise vestlusringiga. Eesmärk on kuulajatele kaasa anda 10 praktilist põhimõtet/suunist, mida järgides saab igaüks meediat kriitilisemalt tarbida. Arutelu juht: Karl Toomet (kriitiliselt meediat tarbida sooviv tavakodanik) Osalejad: Esimene intervjuu: Janeck Uibo (Edasi.org asutaja ja peatoimetaja) Teine intervjuu: Severi Hämäri (Soome faktikontrolliorganisatsiooni Faktabaari juhatuse liige) Herman Kelomees (Eesti Väitlusseltsi tegevjuht) Komas intervjuu: Siim Ruul (Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja) Tom Suiste (Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi abiturent) Korraldaja: Karl Toomet Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin. :)

Eesti reklaamib end maailma ühe kaasaegseima e-riigina. Meil saab kümneid riigi ja omavalitsuse teenuseid kasutada arvuti tagant tõusmata. Samas on tekkinud probleem, kus masinad ei ole muutnud asjaajamist arusaadavamaks ja lihtsamaks. Viimastel päevadel on selle probleemi ilmekaimaks näiteks kerkinud olukord ehitisregistriga.Miks vahel e-teenused ei tööta, kas ja kuidas neid paranda ning miks mõned e-teenused kodaniku jaoks on liigselt keerukad ja mittetoimivad?

Eesti reklaamib end maailma ühe kaasaegseima e-riigina. Meil saab kümneid riigi ja omavalitsuse teenuseid kasutada arvuti tagant tõusmata. Samas on tekkinud probleem, kus masinad ei ole muutnud asjaajamist arusaadavamaks ja lihtsamaks. Viimastel päevadel on selle probleemi ilmekaimaks näiteks kerkinud olukord ehitisregistriga.Miks vahel e-teenused ei tööta, kas ja kuidas neid paranda ning miks mõned e-teenused kodaniku jaoks on liigselt keerukad ja mittetoimivad?

Viimastel päevadel on asutud nõudma ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Urve Palo tagasiastumist, kuna tema tegevus olla ohtu seadnud tuhandete Eesti inimeste võimalused saada juba lähiaastail osa kiirest ja stabiilsest internetiühendusest.Kui reaalne see oht on ning kuidas muutub kiire interneti metsataludesse jõudmise ajaraamistik ja hind, kui kogukondade asemel asub kiiret internetti laiali jagama mõni suurettevõte?

Viimastel päevadel on asutud nõudma ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Urve Palo tagasiastumist, kuna tema tegevus olla ohtu seadnud tuhandete Eesti inimeste võimalused saada juba lähiaastail osa kiirest ja stabiilsest internetiühendusest.Kui reaalne see oht on ning kuidas muutub kiire interneti metsataludesse jõudmise ajaraamistik ja hind, kui kogukondade asemel asub kiiret internetti laiali jagama mõni suurettevõte?

Viimastel päevadel taas arutluse alla tõusnud teemal, et meie kiirabi koormavad asjatud või vähepõhjendatud väljakutsed, on sügavamad põhjused. Üks on see, et patsient ei pääse vajadusel kiiresti pere- või eriarsti vastuvõtule ja teiseks pole päris kindel, kas riik teab täpselt, millist kiirabiteenust Eesti vajab ja milliseks teenuseks raha jätkub. Stuudios on kiirabikeskuse ülemarst-juhataja. doktor Arkadi Popov, häirekeskuse peadirektrori asetäitja Eva Rinne, terviseameti peadirektor dr. Tiiu Aro ja Heli Paluste sotsiaalministeeriumist.

Viimastel päevadel taas arutluse alla tõusnud teemal, et meie kiirabi koormavad asjatud või vähepõhjendatud väljakutsed, on sügavamad põhjused. Üks on see, et patsient ei pääse vajadusel kiiresti pere- või eriarsti vastuvõtule ja teiseks pole päris kindel, kas riik teab täpselt, millist kiirabiteenust Eesti vajab ja milliseks teenuseks raha jätkub. Stuudios on kiirabikeskuse ülemarst-juhataja. doktor Arkadi Popov, häirekeskuse peadirektrori asetäitja Eva Rinne, terviseameti peadirektor dr. Tiiu Aro ja Heli Paluste sotsiaalministeeriumist.

Ratsutamisteraapiat füsioteraapia või tegevusteraapia osana kasutatakse Eestis pisut rohkem kui kümme aastat. Viimastel aastatel näeme ka Eestis rahvusvahelise litsentsiga teraapiakoerte kaasamist nii raskete haiguste ravis kui on tserebraalparalüüs, AD/HD-sündroom ja autism.Et valdkond läheks õiget rada ja seda toetaksid normid ja reeglid, arutame päevakeskuse Käo tegevusterapeudi Jaanika Savolaineni, ratsutamisterapeudi Tuuli Bürklandi ning Maarja Taliga Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingu juhatusest. Saate autor on Kaja Kärner. Kuula 16. märtsil kell 14.05.

Ratsutamisteraapiat füsioteraapia või tegevusteraapia osana kasutatakse Eestis pisut rohkem kui kümme aastat. Viimastel aastatel näeme ka Eestis rahvusvahelise litsentsiga teraapiakoerte kaasamist nii raskete haiguste ravis kui on tserebraalparalüüs, AD/HD-sündroom ja autism.Et valdkond läheks õiget rada ja seda toetaksid normid ja reeglid, arutame päevakeskuse Käo tegevusterapeudi Jaanika Savolaineni, ratsutamisterapeudi Tuuli Bürklandi ning Maarja Taliga Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingu juhatusest. Saate autor on Kaja Kärner. Kuula 16. märtsil kell 14.05.

Eelmisel nädalal kinnitas FIFA täitevkomitee otsuse, mida jalgpalliringkondades oodati juba mõnda aega – alates 2026. aastast mängib MM-finaalturniiril 48 rahvuskoondist. Viimastel aastatel on mitmeid muutusi sisse viidud ka mängu reeglistikus.Kas jalgpallisõber peaks olema mures? Sellest ja hiljutiste otsuste tagamaadest vestleme Eesti Jalgpalli Liidu Avalike suhete ja koostööosakonna juhataja Mihkel Uibolehega.Seejärel analüüsime Euroopa meistrivõistluste valikmängude valguses Eesti käsipallikoondise hetkeseisu HC Viimsi peatreeneri Ain Pinnoneniga.

Eelmisel nädalal kinnitas FIFA täitevkomitee otsuse, mida jalgpalliringkondades oodati juba mõnda aega – alates 2026. aastast mängib MM-finaalturniiril 48 rahvuskoondist. Viimastel aastatel on mitmeid muutusi sisse viidud ka mängu reeglistikus.Kas jalgpallisõber peaks olema mures? Sellest ja hiljutiste otsuste tagamaadest vestleme Eesti Jalgpalli Liidu Avalike suhete ja koostööosakonna juhataja Mihkel Uibolehega.Seejärel analüüsime Euroopa meistrivõistluste valikmängude valguses Eesti käsipallikoondise hetkeseisu HC Viimsi peatreeneri Ain Pinnoneniga.

Tallinna Diakooniahaigla hospiitsosakonna juht Teija Toivari selgitab, mis on palliatiivne ravi, miks ei piisa surijale alati õendusabist ja millist tuge vajavad surija lähedased. Saate teises pooles vaatame toimetaja Marju Himma-Kadakaga üle teadusportaali "Novaator" terviseuudised.Saatejuht on Meelis Süld. Kuula 27. septembril kell 10.05.

Tallinna Diakooniahaigla hospiitsosakonna juht Teija Toivari selgitab, mis on palliatiivne ravi, miks ei piisa surijale alati õendusabist ja millist tuge vajavad surija lähedased. Saate teises pooles vaatame toimetaja Marju Himma-Kadakaga üle teadusportaali "Novaator" terviseuudised.Saatejuht on Meelis Süld. Kuula 27. septembril kell 10.05.

David Vseviov

David Vseviov

David Vseviov

David Vseviov

Viimastel nädalatel on kired lõkkele puhunud sõnaühend ACTA ning selle kritiseerijad ütlevad otse, et sõlmitav lepe on ohuks sõnavabadusele, piirab oluliselt internetikasutajate õiguseid ja toob kaasa ebaproportsionaalselt karmid karistused. Miks ACTA kritiseerijad seda ikkagi arvavad, selgitab Eesti Interneti Kogukonna juhatuse esimees Elver Loho. ACTA pooldajad ütlevad aga, et kriitikud on hulluks läinud ning põhimõtteliselt tuleks jälitushirmus siis juba kõigil fooliumist müts pähe panna. Miks pole ACTA teemal aga sisulist debatti, selgitab teemat pikemalt jälginud ning analüüsinud Eesti Päevalehe ajakirjanik Lauri Tankler. Saatejuht on Kärt Anvelt. (Kärt Anvelt)