Podcasts about viimastel

Mari Laasma on lastekirurg, esteetilise meditsiini spetsialist, ettevõtja, koolitaja, rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert ning kolme lapse ema. Ta on MLI Ilukliiniku asutaja ja üks Eesti tuntumaid esteetilise meditsiini arste. Viimastel aastatel on Mari fookus liikunud üha enam longevity ehk tervena vananemise valdkonda. Tema eesmärk ei ole aidata inimestel lihtsalt kauem elada, vaid elada kauem tervena, energilisena ja elurõõmsana. Ta ühendab oma töös kaasaegse meditsiini, hormoonide tasakaalu, geneetika, biohäkkimise ja elustiili, et aidata inimestel mõista, kuidas mõjutada oma bioloogilist vanust ja elukvaliteeti. Saates räägime vananemisest, hormoonidest, ilu taga peituvast psühholoogiast, stressist, pikaealisusest, paarisuhetest, emadusest ning sellest, mida tähendab olla edukas naine maailmas, kus kõigilt oodatakse korraga liiga palju. Dr. Mari Laasma kliiniku poolt pakutavaid teenuseid ja protseduure näed siit: https://www.mlilukliinik.ee --- SHOWNOTES - HEAD MÕTTED MARILT "Ma olen terve eluga läbipõlemise piiril eksisteerinud ja ma olen sellega harjunud." "Ma elan ma arvan päris palju mitme inimese elu." "Ma sain aru, et tasakaal töö ja pere vahel ei olegi võimalik, kui oled ettevõtja, kes töötab 24/7." "See on tohutu privileeg teha seda, mida sa armastad." "Kui me ei saa midagi mõõta või me ei näe, see ei tähenda minu jaoks, et seda ei ole olemas." "Inimene on energia — kui on energiablokid, siis sinna tekivad haigused. See on kõik selline vuutu, aga ma julgen sellest rääkida." "Me kõik oleme üks tervik — me ei saa ravida ainult ühte jalga või ühte sõrme." "Ma vaatasin teda kui laborit ja mõtlesin: ta võib elada kaua, aga kas ta on ka õnnelik sealjuures?" "Mina õpin enesearmastust täna pigem oma laste pealt kui vastupidi." "Tänapäeva resident lööb jalaga ukse lahti ja ütleb: andke mulle kapp, ma hakkan lõikama." "Elu ei ole kleidiproov, vaid see on esietendus — meile antakse üks võimalus." "Kõik küsisid, mida ma endaga tegin. Tegelikult ei teinud ma mitte midagi. Ma olin lihtsalt armunud." "Kui me oleme õnnelikud ja harmoonias, siis me suudame elada tervemana ja kauem." "See menopaus ei jää tulemata mitte ühelegi naisele, kes nii kauaks elab." "Naised on oma parimas eas just siis, kui nad lähevad õide ja tahavad särada." "Lihased on sinu pensionisammas." "Väike stress on alati hea — stressor on see, mis tegelikult viib edasi." "Hall juus teeb mehest Silver Foxi. Vananev naine on aga see, keda kantakse maha." "Miks me varjame seda, et me tegelikult vananeme?" "Räägitakse üha enam, et meest ei olegi vaja — naine saab ise kõigega hakkama. See on natuke kurb." ---

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse ehk SMITi värske juht Kirke Saar. Kirkel on pikk ja mitmekesine juhtimiskogemus. Viimastel aastatel juhtis ta Soomes Nordic Investment Banki IT-valdkonda ning enne seda on ta töötanud juhtivatel ametikohtadel Telia Norge ASis, Telia Eesti ASis, Swedbank Group ITs ja Eesti Energias. Rääkisime temaga juhtimisest kui sügavalt inimlikust praktikast, sh sellest, kuidas tulemuste saavutamine algab enesejuhtimisest, usaldusest, aususest, tagasisidest ja võimest luua keskkond, kus inimesed saavad kasvada ning oma töös õnnestuda. Kirke mõtetes kordub läbivalt arusaam, et juhtimine ei ole midagi inimesest eraldiseisvat, vaid roll, mida täidetakse oma väärtuste, küpsuse ja sisemise hoiakuga.

Ameerika Ühendriikide välispoliitika on teema, millest ei saa üle ega ümber – selle mõju ulatub otseselt nii Euroopasse kui ka laiemasse maailmapoliitikasse. Viimastel aastatel on üha enam räägitud muutustest USA rollis: liitlassuhted on pingestunud, otsused näivad kohati ettearvamatud ning küsimus USA positsioonist globaalse liidrina on taas päevakorras. Kas tegemist on ajutise kõikumisega või märgiga sügavamatest muutustest?Seekordses RSR Kooli erisaates võtame need küsimused lähemalt ette. Milline on olnud USA välispoliitika ajalooline muster ning kas tänased arengud erinevad sellest oluliselt? Kas Donald Trumpi juhtimisstiil oli erand või osa laiemast trendist? Kuidas ja miks on USA eri aegadel konfliktidesse sekkunud ning mida see räägib riigi väärtustest ja huvidest? Ning mida tähendavad praegused arengud Euroopa ja Eesti jaoks?Nendel teemadel arutlevad Jaagup ja Kalamees, küsib Helena. Lisaks kuuleme ka Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 11. klassi õpilaste mõtteid. Saate lõikas kokku Helari.

Viimastel aastatel on kriitika ÜRO suhtes aina kasvanud vetoõiguse olemasolu tõttu. Lisaks on ÜRO rahastust tugevalt vähendatud, mis on viinud organisatsiooni toimimise keerulisse olukorda. Järgmises Ringjoone osas arutame, kas ÜRO on endiselt efektiivne ja toimiv? Lisaks räägime ka väikeriikidest ÜROs ning kas nende häält on endiselt kuulda.

Viimastel nädalatel on tehtud juttu sellest, et riigid peaksid asuma uurima võimalusi loobuda Ameerika Ühendriikide suurte tehnoloogiaettevõtete teenustest.

Viimastel nädalatel on lisaks Ukraina sõjale lahvatanud taas ka sõjakolle Lähis-Idas, sest Iisrael otsustas rünnata Iraani. USA president Donald Trump on aga aina enam mänginud mõttega, et ka USA võiks aktiivselt sellesse konflikti sekkuda. Nii sellest, kui ka teistest rahvusvahelise julgeolekuolukorra küsimustest räägime europarlamendi saadiku ja endise kaitseväe juhataja Riho Terrasega. Saatejuht on Tarvo Madsen.

Taasesitlusele tuleb Investeerimisfestivali 2024 suursündmusel peetud paneeldiskussioon, kus arutasid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson, PwC Soome AI direktor Shahab Anbarjafari ning LHV Bank CTO ja finantsvahendajate valdkonna juht Andres Kitter tehisintellekti (AI) mõju ja võimalusi tänases majandusmaailmas. Viimastel aastatel on AI muutunud laialdaselt kättesaadavaks, tuues kaasa nii suuri ootusi kui ka riske. Eksperdid käsitlesid AI rolli investeerimisstrateegiates, andmete läbipaistvust, riskide juhtimist ning seda, millised ettevõtted saavad tehnoloogiast enim kasu. Samuti rõhutati pideva õppimise ja kohanemise vajadust, sest lõppotsuse teeb alati inimene.

Viimastel aegadel ilmub Eestis koalitsioonilepinguid tihedamini kui omal ajal Otto Wilhelm Masingu Marahwa Näddala-Lehte. Hammustame meiegi servast ahjusooja Reformi-Eesti 200 kaua küpsetatud lepingut. Kas prioriteedid on paigas ja plaanid arukad? Kui mahti jääb, siis vaatame otsa ka Ukraina rahukõneluste seisule. Saates löövad kaasa Külli Taro, Andreas Kaju ja Tõnis Leht.

Viimastel nädalatel on üheks põletavamaks teemaks kohalikus venekeelses meedias arstiabi keeleküsimus - kas vene keeles tasub pöörduda arsti poole ja kas arst peab aitama muukelset patsienti. Kas Hippokrates või Tomusk? Vastuseid otsivad Tatjana Gassova, Jevgenia Volohhonskaja ja saatejuht Pavel Ivanov.

Viimastel nädalatel on üheks põletavamaks teemaks kohalikus venekeelses meedias arstiabi keeleküsimus - kas vene keeles tasub pöörduda arsti poole ja kas arst peab aitama muukelset patsienti. Kas Hippokrates või Tomusk? Vastuseid otsivad Tatjana Gassova, Jevgenia Volohhonskaja ja saatejuht Pavel Ivanov.

Pärast Jugoslaavia lagunemist 1990. aastate esimeses pooles on Lääne-Balkani riikide arengutrajektoorid olnud mõneti erinevad, kuid ometi on näha palju ühiseid jooni, mis tulenevad piirkonna paljuski ühisest kultuurist, ajaloost ja karakterist. Hetkel on Balkani poolsaare lääneosa riigid taas rohkem kõneainet pakkumas. Serbias toimuvad massilised protestid pärast seda, kui 1. novembril Novi Sadi raudteejaama katus kokku kukkus ja 15 inimest hukkus. Bosnias ja Hertsegoviinas mõisteti Serblaste Vabariigi juht Milorad Dodik aastaks ajaks vangi, kuid hetke seisuga ei tundu, et ta plaaniks sinna minna. Viimastel kuudel toimusid valimised Horvaatias ja Kosovos.Millised on Serbia tudengite juhitud protestiliikumise motiivid ning kas president Vučić kukutatakse? Miks Dodik vangi mõisteti ja millised on Bosnia ja Hertsegoviina tulevikuväljavaated? Miks on TikToki keelustamine ja Bektaši ordule Vatikani-taolise riigi loomine Albaanias päevakohased teemad?Olukorrast Lääne-Balkanil kõnelevad Erik ja Harald, saadet juhib ning modereerib Karl.

Viimastel nädalatel on ärevus mitmes Euroopa riigis kasvanud keemistemperatuuri lähedale, sest USA presidendi Donald Trumpi väljaütlemised ja nende tõlgendamine tekitab hirmu ja kartust senise julgeolekuolukorra kokku kukkumise pärast.

Viimastel nädalatel on Eestis ja ka Euroopas hoogustunud tehisaruteemalised diskusioonid. Läbisegi räägitakse keelekorpusest ja autorikaitsest.

ROHKEM INFOT JÜRI KOHTA https://www.orgusaar.eu - kõik Jüri teenused nähtavad ja eraldi landing Mastermindile ka olemas. https://www.bränding.ee - võimalus Jüri kaasata enda isikliku või ettevõtte brändikuvandi loomisesse. https://www.valgecreative.com - Jüri disainiteenuse leht https:/www.orgusaar.eu (paneks siia otse lingi ka mastermindile) -

Viimastel aastatel on Läänemerel aset leidnud mitmeid sündmusi, mille puhul kahtlustatakse tahtlikku sabotaaži rahumeelsete riikide taristu suhtes. Postimehe otsestuudiosse tuleb külla endine mereväe ülem kommodoor Jüri Saska, kelle käest küsime, kuidas ja kas Eesti oma vajalikku taristut kaitsta saab. Saatejuht on Tarvo Madsen.

Viimastel aastatel lähevad sajad Tartu põhikoolilõpetajad mõnda Tartu lähedal asuva omavalitsuse gümnaasiumisse. Samas tulevad Tartusse sajad kaugemate paikade põhikoolilõpetajad.

Viimastel nädalatel on sündmused Lähis-Idas võtnud kursi täiemahulise sõja suunas. Kas sõda tuleb või suudavad vaenupooled sellest hoiduda? Kui palju vähendavad sündmused Israeli ümber tähelepanu Ukrainas toimuvale? Kas Ukraina suudab venelaste edasitungi Donbassis peatada?

Viimastel kuudel on räägitud palju kliimakindla majanduse seadusest. Rahulolematust kostub nii keskkonnaühendustelt kui ka ettevõtjatelt.

Viimastel nädalatel on meedias ilmunud mitmeid lugusid elektriautode kohta, mis ühel või teisel viisil toovad välja erinevaid probleeme. Üks neist ka meie sulest, kus uurisime, kas Saksamaa ja teiste riikide tehnoülevaatuste statistika väga kehvad tulemused elektriautodel on suur probleem? Aga muidugi mitte ainult sellest. Tarmo on hull fomo ja probleem Fordi uue mudelinimega. Martinil ei ole, aga tema tahab lauale tuua Rapla kuulsad kummipostid. Räägime ka võltsitud Ferraridest ja muidugi automüügi tulemustest. Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.

Viimastel nädalatel on meedias ilmunud mitmeid lugusid elektriautode kohta, mis ühel või teisel viisil toovad välja erinevaid probleeme. Üks neist ka meie sulest, kus uurisime, kas Saksamaa ja teiste riikide tehnoülevaatuste statistika väga kehvad tulemused elektriautodel on suur probleem? Aga muidugi mitte ainult sellest. Tarmo on hull fomo ja probleem Fordi uue mudelinimega. Martinil ei ole, aga tema tahab lauale tuua Rapla kuulsad kummipostid. Räägime ka võltsitud Ferraridest ja muidugi automüügi tulemustest. Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on ökonomist ja andmeanalüütik Indrek Seppo. Tema üle 20 aasta pikkune armastus andmete vastu algas traditsioonilisest statistikast ning jõudis läbi masinõppe närvivõrkude toimimismehhanismideni. Viimastel aastatel on Indrek süvitsi kaevunud tehistaibu maailma ja püüdnud analüüsida selle potentsiaali, mõju ja rakendatavust inimkonna edasises arengus. Käesolevas episoodis vestlemegi Indrekuga tehistaibu ja juhtimise ristumiskohtadest. Arutelu keskendus juhtide rolli lahti mõtestamisele AI ajastul, uurides, kuidas AI tehnoloogia muudab juhtimispraktikaid ning toob esile uued väljakutsed ja võimalused organisatsioonide juhtimises. “Tehistaip hakkab meid mõjutama vähemalt sama palju kui mõjutas meid interneti tulek. Kui internet jõudis meie igapäevaellu ütleme kümne-viieteist aastaga ja mõjutab täna kõiki meie elu aspekte, siis tehisintellekt saabub oluliselt kiiremini ja mõjutab meid vast isegi tugevamalt. Mõned ennustajad ütlevad, et tehistaip muudab maailma nii nagu seda kunagi tegi elekter, või isegi veelgi võimsamalt. Aga jällegi – kui elekter vallutas maailma umbkaudu saja-aastase teekonna jooksul, siis tehistaibu puhul me räägime siin kordades lühemast ajavahemikust, mil ta meie elus kõikjale peaks jõudma. Juhtidel on siin mitu väljakutset: kõigepealt, kuidas tehistaipu ise oma töös kõige mõistlikumalt rakendada; teine väljakutse aga on ette näha, kuidas tehistaip maailma muudab ja milliste strateegiliste valikute ette see konkreetse ettevõtte edasise tegevuse asetab; ning lõpuks, kuidas nii iseennast kui ka oma ettevõtet selleks kõigeks parimal moel ette valmistada.” – Indrek Seppo Kuulake ikka ...

Viimastel päevadel on venelaste rünnakute intensiivsus langenud. Kas neil on veel jõudu suuremaks pealetungiks, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» julgeolekuekspert Rainer Saksaga. Saatejuht on Ulla Länts.

Viimastel aastatel kuuleme taas paikadest, kus on joogivees üle normi rauda, kus mangaani, kus nitraate ja kolibaktereid.

Viimastel kuudel on Eesti erakondade toetusmaastik radikaalselt muutunud. Ülikiirelt oma toetust kasvatanud Isamaa on juba ammu seljatanud pigem langeva toetusega Keskerakonna ning jõudnud samale tasemele samuti langeva toetusega Reformierakonnaga. Mitmendat nädalat järjest on kõige populaarsem erakond Eestis EKRE, kelle toetus on olnud alates suve algusest pigem stabiilne. Mida see tähendab Eesti poliitikale ning kuidas see võiks mõjutada peagi saabuvaid Euroopa Parlamendi valimisi, sellest räägime Postimehe otsestuudios eurosaadik Jaak Madisoniga (EKRE). Saatejuht on Martin Mölder.

Viimastel nädalatel on Eesti klubide ja koondise nigelate tulemuste valguses hakatud palju rääkima ka meie treenerite tasemest. Vutikohus arutleb treenerite koolituse teemal ja jõuab järeldusele: kvaliteedile ja nõudlikkusele rõhumine saab kõigile osapooltele üksnes kasuks tulla. Meistrite liiga alagrupiturniir alustas, kuid avavoor ei pakkunud mitte ühtegi suuremat üllatust. Eelolevast jalgpallinädalast tasub aga oodata paari kodust mängu, kus loodetavasti peaosas Ragnar Klavan. Panustamisrubriigis luubi all paf.ee koefitsiendid. Vutikohtu saatejuhid on Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher (Õhtuleht).

Viimastel nädalatel on kütnud kirgi võimuvahetus Narvas, mille tagamaad on osaliste sõnul «punase» maiguga tänavanimede vahetamine ja usaldamatus senise linnapea Katri Raiki suhtes. Mis saab Narvast edasi ja kas uus koalitsioon pöörab oma näo ida poole? Stuudios on Narva poliitik ja riigikogu liige Aleksei Jevgrafov. Saatejuht on Tarvo Madsen.

Tänase saate külaline Anete Kruusmägi veetis kolm kuud Balkanil Albaanias. Anete tunnistab, et eeldaski juba enne reisi, et Albaania on justkui Euroopa India ning seal tuleb euroopalikust mugavustsoonist välja astuda. Samas on Albaanial väga palju erilist pakkuda, kui lasta end lõdvaks ja lihtsalt elamustel kanda. Saates on juttu näiteks kohalike igapäevasest kombest mööda promenaadi patseerida, masendavast keskkonnahoiust, mida arvestada ühistranspordi kasutamisel, albaania tantsudest, narkodiileritega kokku puutumisest ja palju muud. Viimastel aastatel on saanud Albaaniast turistide hulgas võrdlemisi populaarne koht – arutleme ka selle üle, miks see nii on ja mida seal ette tasub võtta. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Kahe aastase pausi järel sõidetakse autoralli MM-sarjas taas Kesk-Ameerikas. Eesootavale Mehhiko MM-rallile teevad sel korral eelvaate Rauno ja Urmo Aava, kellega lisaks hooaja kolmanda MM-ralli teemadele tuleb juttu ka Rally Estoniast, Läti MM-rallist jpm. Mehhiko MM-ralli eelvaate teemad • Läti sai 2024. aastaks MM-ralli korraldusõigused • Mehhiko MM-ralli ajalugu • Mehhiko MM-ralli 2023 • Kas Sebastien Ogier võtab rekordilise seitsmenda Mehhiko MM-ralli võidu? • Thierry Neuville tunneb end meeskonnas taas nagu kala vees • Kas Dani Sordo suudab eelmise aastate kruusarallide edu korrata? • Ott Tänak / Martin Järveoja stardivad Mehhikos MM-liidritena • Mida pakub WRC2 klass? • Viimastel aastatel on MM-kalendrisse lisandunud vaid Euroopa etappe • Kuidas läheb Rally Estonia 2023 ettevalmistus? • Ennustused

Viimastel aastatel on oluliselt hoogustunud töötajate soov end väärtuslikuna tunda. Paljalt palganumber alati ei peibuta. Teisalt ei tea ka tööandja alati, mida tema töötajad, kes kodukontorites laiali, tunnevad.

Viimastel kuudel on tehisintellekti valdkonnas toimunud tõeline plahvatus. Iga nädal toob meieni uusi teenuseid, mis kõik lubavad AI abil meie elu lihtsamaks teha. Teeme tänases Digisaates ülevaate, millised need on, mida kohe kasutama saaks hakata. Saate teemad: Samsung S23 meil käes ja jagame muljeid Eesti riik toob jälle kiire interneti kaablit kodudeni Praktilised näited: mis on AI-plahvatus ja kuidas tehisintellekt juba täna sinu elu lihtsamaks võib teha Saatejuhid Hans Lõugas, Henrik Roonemaa, Glen Pilvre, Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika Paul Oja. Digisaate, tulevikulahendused ja 5G toob sinuni Telia.

Viimastel kuudel on tehisintellekti valdkonnas toimunud tõeline plahvatus. Iga nädal toob meieni uusi teenuseid, mis kõik lubavad AI abil meie elu lihtsamaks teha. Teeme tänases Digisaates ülevaate, millised need on, mida kohe kasutama saaks hakata. Saate teemad: Samsung S23 meil käes ja jagame muljeid Eesti riik toob jälle kiire interneti kaablit kodudeni Praktilised näited: mis on AI-plahvatus ja kuidas tehisintellekt juba täna sinu elu lihtsamaks võib teha Saatejuhid Hans Lõugas, Henrik Roonemaa, Glen Pilvre, Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika Paul Oja. Digisaate, tulevikulahendused ja 5G toob sinuni Telia.

Viimastel päevadel on poliitikud hakanud rääkima kliimaseaduse vajalikkusest. Selgusetuks jääb vaid see, kas see peaks kaitsma loodust või sotsiaalmajanduslike mõjusid.

Kuku raadio saates „Terviseks“ räägime sel korral vähist. Külas on Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogiakeskuse juhataja ja onkoloog dr Elen Vettus, kes annab ülevaate sellest, kuidas viimastel aastatel vähki haigestumus on muutunud, millised on täna levinumad vähivormid ning kellel on suurem risk vähki haigestuda. Saatejuht on Ingela Virkus.

"Erinnüste missa" on mu 2013. aasta kevadel Postimehes ilmunud [laastuke](https://leht.postimees.ee/1250054/hardo-pajula-erinnuste-missa), mis sai ka "[Kassi nurinate](https://www.apollo.ee/kassi-nurinad.html)" kaante vahele. "Kreeka mütoloogias jälitasid oma ema tapnud Orestest kättemaksujumalannad erinnüsed ('vihased'). Nende raev lahtus alles pärast õigeks mõistvat kohtuotsust, misjärel neid hakati kutsuma eumeniidideks ('heatahtlikeks'). Lääne progressiivse ajastu kõige olulisemaks saavutuseks on kahtlemata monstrumlik riigiaparaat. Viimastel aastakümnetel on see olnud üsna heatahtlik. Segastel aegades sirutuvad selle malaka järele aga taas ajaloo sihti teadvate prohvetite käed. Just siis võivad eumeniididest jälle erinnüsed saada. Nagu näitab Grary missa: prouadel on ühine DNA," kirjutasin ma seal. Sel suvel ilmus eesti keeles prantsuse-ameerika kirjaniku Jonathan Littelli 2006. aastal trükivalgust näinud Prantsuse kõrgete auhindadega pärjatud romaan "[Eumeniidid](https://varrak.ee/raamat/eumeniidid/)". ""Eumeniidid” on kui meie aja „Odüsseia”, mis rullub lahti läbi Teise maailmasõja. Raamatu lõputuna näivatel lehekülgedel vilksatab rohkem kui kaks tuhat reaalset ja veidi vähem reaalset isikut Hitlerist Eichmannini, Goebbelsist Göringini. Peategelase ebatavaline saatus viib ta Babi Jari massihukkamiste tunnistajaks, mägijuutide küladesse Kaukaasias, Stalingradi alla, Pariisi tolle aja juhtivate intellektuaalide seltskonda ning otse põrgusse Poola ja Saksamaa koonduslaagrites," kirjutatakse Varraku kodulehel. Olen palunud tänasesse saatesse teose tõlkija Heli Alliku ja selle raamatu värskelt läbi lugenud Sven Tammingu . Nii Heli kui ka Sven on saates esimest korda. Sven kirjutas aga loo "Tähenduse teejuhtide" [13. numbrisse](https://teejuhid.postimees.ee/7367199/sven-tamming-kuus-aastat-tantsu-deemonitega). Head kuulamist! H.

"Erinnüste missa" on mu 2013. aasta kevadel Postimehes ilmunud laastuke [1], mis sai ka "Kassi nurinate" [2] kaante vahele. "Kreeka mütoloogias jälitasid oma ema tapnud Orestest kättemaksujumalannad erinnüsed ('vihased'). Nende raev lahtus alles pärast õigeks mõistvat kohtuotsust, misjärel neid hakati kutsuma eumeniidideks ('heatahtlikeks'). Lääne progressiivse ajastu kõige olulisemaks saavutuseks on kahtlemata monstrumlik riigiaparaat. Viimastel aastakümnetel on see olnud üsna heatahtlik. Segastel aegades sirutuvad selle malaka järele aga taas ajaloo sihti teadvate prohvetite käed. Just siis võivad eumeniididest jälle erinnüsed saada. Nagu näitab Grary missa: prouadel on ühine DNA," kirjutasin ma seal.Sel suvel ilmus eesti keeles prantsuse-ameerika kirjaniku Jonathan Littelli 2006. aastal trükivalgust näinud Prantsuse kõrgete auhindadega pärjatud romaan "Eumeniidid" [3]. ""Eumeniidid” on kui meie aja „Odüsseia”, mis rullub lahti läbi Teise maailmasõja. Raamatu lõputuna näivatel lehekülgedel vilksatab rohkem kui kaks tuhat reaalset ja veidi vähem reaalset isikut Hitlerist Eichmannini, Goebbelsist Göringini. Peategelase ebatavaline saatus viib ta Babi Jari massihukkamiste tunnistajaks, mägijuutide küladesse Kaukaasias, Stalingradi alla, Pariisi tolle aja juhtivate intellektuaalide seltskonda ning otse põrgusse Poola ja Saksamaa koonduslaagrites," kirjutatakse Varraku kodulehel.Olen palunud tänasesse saatesse teose tõlkija Heli Alliku ja selle raamatu värskelt läbi lugenud Sven Tammingu . Nii Heli kui ka Sven on saates esimest korda. Sven kirjutas aga loo "Tähenduse teejuhtide" 13. numbrisse [4].Head kuulamist!H.————————————[1] https://leht.postimees.ee/1250054/har...[2] https://www.apollo.ee/kassi-nurinad.html[3] https://varrak.ee/raamat/eumeniidid/[4] https://teejuhid.postimees.ee/7367199... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

 Viimastel kuudel üha aktiivsemaks muutunud diskussioonid seoses punamonumentide eemaldamisega on esile tõstnud laiemaid ja ajatuid küsimusi: kuidas mineviku ja sümbolite tähendus ajas teiseneb? kuivõrd objektiivsed on sümbolite tähendused ja kuivõrd erinevalt neid eri kogukondades mõistetakse? kuidas kujundatakse kollektiivset mälu.Sümbolitest avalikus ruumis kõnelevad semiootik Daniele Monticelli ning ajaloolane ja kuraator Linda Kaljundi. Saadet juhivad Joosep Susi ja Mari Uusküla. Saatejuhid: Joosep Susi, Mari UuskülaKülas: Daniele Monticelli, Linda KaljundiIllustratsioon: Joonas SildreSalvestus, helikujundus: Janek Murd

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Kesk-Euroopa. Viimastel aastatel on vähemalt kaks riiki – Poola ja Ungari – hakanud demokraatia vallas teatavat vähikäiku tegema. Ja mõlemad on kunagised suurriigid, märgib Tiido.

Ma laenasin selle vestluse tööpealkirja Helle Kaasiku Tähenduse teejuhtide kolmanda numbri füüsikarubriigis ilmunud artiklilt. "Viimastel aastakümnetel on taju ja enesetunnet muutvate psühhedeelikumide (nt psilotsübiin, ayahuasca, LSD) teaduslik uurimine elavnenud. Sel teemal räägitakse ja kirjutatakse üha rohkem nii laiemas avalikkuses kui teadusmaailmas – käimas on psühhedeelia taassünd, "psühhedeelne renessanss," kirjutas Helle Kaasik. "Kuigi kõnealused ained on keelustatud, on need tunginud peavoolu ärimaailma, olgugi et mõnevõrra leebemas vormis," sekundeerib Kaasikule Rupert Sheldrake oma sel kevadel eesti keeles ilmunud raamatus "Kuidas minna edasi", "2017. aastal avaldas The Economist temaatilise artikli pealkirjaga „Turn on, tune in, drop by the Office“, mis rääkis Silicon Valley arvutispetsialistidest ja teistest ametimeestest, kes üritavad omavahelises konkurentsis üksteisest paremad olla ja tarvitavad sel eesmärgil mikrodoosides LSD-d. Peale selle on alates 2010. aastast hakatud psühhedeelikumide mõju uurimist ka seaduslikult lubama. Sellest kirjutan ma käesolevas peatükis hiljem pikemalt. Michael Pollani bestseller "How to Change Your Mind: The New Science of Psychedelics", mis ilmus 2018. aastal, oli siin oluliseks teetähiseks. See teavitas avalikkust uute uuringute tulemustest ja tõi psühhedeelikumide teema peavoolu." Tänases saates räägimegi Terje Toomistu ja Aro Velmetiga psühhedeelsest renessansist. Peatse kohtumiseni! H.

Ma laenasin selle vestluse tööpealkirja Helle Kaasiku Tähenduse teejuhtide kolmanda numbri füüsikarubriigis ilmunud artiklilt [1]. "Viimastel aastakümnetel on taju ja enesetunnet muutvate psühhedeelikumide (nt psilotsübiin, ayahuasca, LSD) teaduslik uurimine elavnenud. Sel teemal räägitakse ja kirjutatakse üha rohkem nii laiemas avalikkuses kui teadusmaailmas – käimas on psühhedeelia taassünd, "psühhedeelne renessanss," kirjutas Helle Kaasik."Kuigi kõnealused ained on keelustatud, on need tunginud peavoolu ärimaailma, olgugi et mõnevõrra leebemas vormis," sekundeerib Kaasikule Rupert Sheldrake oma sel kevadel eesti keeles ilmunud raamatus "Kuidas minna edasi" [2], "2017. aastal avaldas The Economist temaatilise artikli pealkirjaga „Turn on, tune in, drop by the Office“, mis rääkis Silicon Valley arvutispetsialistidest ja teistest ametimeestest, kes üritavad omavahelises konkurentsis üksteisest paremad olla ja tarvitavad sel eesmärgil mikrodoosides LSD-d. Peale selle on alates 2010. aastast hakatud psühhedeelikumide mõju uurimist ka seaduslikult lubama. Sellest kirjutan ma käesolevas peatükis hiljem pikemalt. Michael Pollani [3] bestseller "How to Change Your Mind: The New Science of Psychedelics", mis ilmus 2018. aastal, oli siin oluliseks teetähiseks. See teavitas avalikkust uute uuringute tulemustest ja tõi psühhedeelikumide teema peavoolu."Tänases saates räägimegi Terje Toomistu ja Aro Velmetiga psühhedeelsest renessansist.Peatse kohtumiseni!H.———————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7113984...[2] https://www.apollo.ee/kuidas-minna-ed...[3] https://www.youtube.com/watch?v=mAPG1...[4] https://www.amazon.com/Change-Your-Mi... See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Viimastel aastatel on noored kliimaaktivistid esitanud riigi ja ettevõtete vastu sadu hagisid. Nüüd peavad kohtud hindama, kas saastamisega samal moel jätkamine rikub tulevaste põlvede õigusi. Eestis on noorte algatatud juriidiline võitlus veel pooleli, aga Hollandis ja Saksamaal on kliimateemaliste hagidega õnnestunud kliimapoliitikat juba karmistada. See lugu ilmub koostöös Soome väljaandega Long Play. Artikli autor Karoliina Paananen on Helsingis elav toimetaja. Varem on ta Long Playle kirjutanud näiteks venelasest toimetaja Arkadi Babtšenko lavastatud mõrvast.Autor: Karoliina Paananen/Long PlayIllustratsioon: Joonas SildreTõlkija: Kadri OkasToimetaja: Heido OtsAudiolugu loeb: Inga SalurandSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Janek Murd

Viimastel nädalatel on poliitikud Eesti ühiskonda pinges hoidnud küsimusega, kas ja millal võib Eestis vahetuda valitsus. Milline võiks olla järgmine valitsusliit ja kellele on praegu kaardipakis ette mängitud kõige tugevam käsi? Lastetoetuste pärast puhkenud poliitkemplusest räägime tänases saates kahe mehega, kel mõlemal võimalus valitsuse lõhkiminemise korral koalitsiooni pääseda. Stuudios on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ja Isamaa aseesimees Urmas Reinsalu. Saatejuht on Sander Punamäe.

Viimastel aastatel Aasias võistelnud Martin Rump osaleb sellel aastal Euroopa Le Mans kestvussõitude sarjas. Nädalavahetusel oli Prantsusmaal, Paul Ricardi ringrajal esimene etapp. Martin räägib nii hooaja algusest kui ka sellest, mida selles sarjas osalemine tähendab. Saatejuht Margus Kiiver.

Tänasesse saatesse mahub ainult osa kõigest sellest, mis märtsi lõpul publikut ees ootamas: Pärnu Ooperipäevade esitluskontsert, Triinu Piirsalu Klassikatähtede auhinnakontserdid, Marianne Leiburi Öökontsert, Jüri Reinvere uue teose esiettekanne ERSOga, Rahvusmeeskoori kava Tenebrae, kus kõrvuti Carlos Gesualdo ja Pärt Uusbergi koorimuusika. Saatekülalisteks on Triinu Piirsalu, Mikk Üleoja ja Pärt Uusberg. Saatejuht Lauri Aav.

Viimastel päevadel on tõusnud Kaitseliiduga liituda soovijate arv. Millised on Kaitseliitu astumise tingimused ja eeldused, tutvustab Kaitseliidu Toompea malevkonna pealik Mihkel Tikk kell 8.15.

Siisi Saetalu on Eesti sotsiaal- ja kultuuriantropoloog, kes kolis Ugandasse 2012. aastal. Ta ei soovinud teha mugavaid ja lihtsaid asju, vaid otsis peale ülikooliõpinguid (Tallinna Ülikoolis, Aarhuse Ülikoolis ja Amsterdami Vabas Ülikoolis) tööalaselt võimalikult suuri väljakutseid. Nõnda on Siisi aktiivselt tegev heategevusliku organisatsiooni MTÜ Mondo juures ning osalenud Mondo maailmahariduse, õiglase kaubanduse, arengukoostöö ning humanitaarabi tegevustest. Viimastel aastatel on Siisi keskendunud Mondo digiprogrammi elluviimisele. Paralleelselt arengukoostöö ja humanitaarabi edendamisele Kampalas on ta ka Läti naistepesu tootja Lauma esindaja Ugandas. Oma kogemusest on ta kirjutanud ka raamatu “Minu Uganda”, mis ilmus 2015. aastal. Saates räägime: Ugandast antropoloogi pilgu läbi Vabatahtliku töö võlust ja valust Kuidas mõõta heategevuse efektiivsust Erinevatest võimalustest panustada Mondo toimimisse Uganda minevikust, olevikust ja tulevikust Kuidas ajada äri Aafrikas Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Viimastel päevadel on suurenenud pinged Hiina ja Taiwani vahel. Peljatakse, et Hiiina võib Taiwani tagasisaamiseks kasutada sõjalist jõudu. Sellest pingekoldest ning Hiina maailmaambitsioonidest laiemalt räägibki tänane "Välistund".

Viimastel nädalatel on kirgi kütnud uus, 300g kergem PS5, millel on väiksem jahutusradiaator. Kas muretsemiseks on põhjust? Sellest tänases saates räägimegi. Taaskord anti meile põhjust rääkida PlayStationi üritusel näidatud mängudest. Juttu teeme ka PlayStation 5 värskest süsteemiuuendusest, Tarmo räägib meile siinkohal, kui lihtne või raske on SSD ketta lisamine keskmise PS5 kasutaja jaoks. Loomulikult vaatame […]

Ruumiloomet ja ehitamist mõjutavad paljud erasektori, kohaliku omavalitsuse ja riigi huvid ning eesmärgid. Seejuures on inimesed elukeskkonna muutustest aina teadlikumad ja soovivad läbimõeldud otsuseid, sest ruumiga seotud muutustel on pikaajalised mõjud. Viimastel aastatel on koostatud mitmeid visioone ruumiloomega seotud valdkondlike otsuste paremaks juhtimiseks, aga oluline on tuua käsitlused ühtsesse aruteluruumi. Kuidas leida killustunud ruumi planeerimise asemel ühine arusaam ja väärtused? Kuidas luua head ruumi kõigile? Milline on elukeskkonna pikk vaade? Arutelujuht: Pärtel-Peeter Pere Osalejad:Tartu linnaarhitekt - Tõnis Arjus; Arhitektide liidu president - Andro Mänd; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Ehituse asekantsler - Jüri Rass; Rahandusministeeriumi Regionaalvaldkonna asekantsler - Kaia Sarnet. Arutelu korraldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium

Viimastel aastakümnetel on huvi kogukondade vastu märgatavalt kasvanud. Kogukondadele on seatud mitmeid rolle alates vahetu elukeskkonna kujundamisest demokraatia edendamiseni ühiskonnas. Kogkondade maastik on aga mitmekesine ning ühtset arusaama sellest, mida me sõna “kogukond” all mõistame, ei ole. Arutame koos, mis on kogukonna roll nii oma liikmete kui ühiskonna jaoks ning mis see peaks olema. Kuidas kogukonnad kujunevad ning kas ja kes neid saab luua? Millised on tugevad kogukonnad? Elulised lood ja inspireerivad näited toovad teieni neli erinäolise kogukonna esindajat. Kuulajaskond on oodatud arutelus läbivalt kaasa rääkima. Arutelu juht: Martin Noorkõiv (Teaduse ja Kultuuri Sihtasutuse Domus Dorpatensise tegevjuht ja Vabaühenduse Liidu nõukogu esimees) Osalejad: Kertu Birgit Anton - Fridays For Future Eesti Monika Rogenbaum - Taheva Valla Külade Selts Peeter Vihma - Tallinna Asumiseltside Liit Raoul Raidna - Lille Asumiselts MTÜ tuleohutuse ja vabatahtliku pääste eestvedaja Arutelu korraldaja: SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Viimastel kuudel on kõik järsku hakanud rääkima vesinikust kui tulevikukütusest. Jälle rääkima, sest see jutt on mitme lainena juba maailmast üle käinud. Mis seekord teisiti on ja miks võetakse vesinikuasja ka Eestis juba nii tõsiselt, et räägitakse isegi juba vesinikurongi käimapanemisest Tallinna ja Viljandi vahel? Kas vesinik on haip või tõesti tõsine tulevikukütus? Kutsusime sellest rääkima füüsiku ja vesinikusõbra Andi Hektori. Saate teemad: Ennustame, et Windows kui selline kaob üldse ära Uute telefonidega ei saa varsti enam laadijaid kaasa, kas see on halb või hea? Andi Hektor räägib vesinikust Saatejuhid Henrik Roonemaa ning Meelis Väljamäe Euronicsist.