Podcasts about pildil

Stuudios Priit Hõbemägi, Ignar Fjuk ja Sergei Metlev. Täna, 27. augustil Keskpäevatunni teemad: Välisluureameti juhi Mikk Marrani lahkumine keset ametiaega RMK juhiks keris lahti VLA miljoniakna skandaali, millest sai ainet süvariigi teema - kas ja mida me peame teadma, kuidas Eesti Vabariik luurab oma vaenlaste järele? Kas juhtide määramisel valitseb stagnatsioon? Miks lahkub välisluureameti juht korraga ametist ja jookseb metsa poole? Indrek Tarandi järjekordne karjääripööre. Võibolla on hea, et see ei juhtunud Valgevenes. Eesti erameedia sattus küberrünnakute alla ja mitu toimetust ei olnud lugejatele kättesaadavad. Miks see juhtus? Kas riiklikud ametid peaksid sellisel juhul aitama ka eraettevõtteid? ERR on RIA erilise kaitse all. Miks Euroopa Liidu võimalik viisakeeld Venemaalt väljasõiduks neid nii valusasti puudutab, kui sanktsioonid tavaliselt külmaks jätavad? Riias võeti maha Baltimaade suurim punamonument. Gaasiga lähevad asjad üha segasemaks, sest informatsioon on vastuoluline. Pildil on liiga palju muutujaid järelduste tegemiseks. Ukraina iseseisvuspäev sai Eestis palju tähelepanu.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ignar Fjuk ja Sergei Metlev. Täna, 27. augustil Keskpäevatunni teemad: Välisluureameti juhi Mikk Marrani lahkumine keset ametiaega RMK juhiks keris lahti VLA miljoniakna skandaali, millest sai ainet süvariigi teema - kas ja mida me peame teadma, kuidas Eesti Vabariik luurab oma vaenlaste järele? Kas juhtide määramisel valitseb stagnatsioon? Miks lahkub välisluureameti juht korraga ametist ja jookseb metsa poole? Indrek Tarandi järjekordne karjääripööre. Võibolla on hea, et see ei juhtunud Valgevenes. Eesti erameedia sattus küberrünnakute alla ja mitu toimetust ei olnud lugejatele kättesaadavad. Miks see juhtus? Kas riiklikud ametid peaksid sellisel juhul aitama ka eraettevõtteid? ERR on RIA erilise kaitse all. Miks Euroopa Liidu võimalik viisakeeld Venemaalt väljasõiduks neid nii valusasti puudutab, kui sanktsioonid tavaliselt külmaks jätavad? Riias võeti maha Baltimaade suurim punamonument. Gaasiga lähevad asjad üha segasemaks, sest informatsioon on vastuoluline. Pildil on liiga palju muutujaid järelduste tegemiseks. Ukraina iseseisvuspäev sai Eestis palju tähelepanu.

Kuigi uudiseid on hõredalt, siis oleme vähemalt mänginud palju! Aga Rainer ja Rein saavad siiski arutada Fortnite ja Epicu üsna inetut käitumist, spekuleerida GTA 3, Vice City ja San Andrease remasterite üle ja saavad pea laivist teada, mis on uus Call of Duty.  Rein on lõpuks ette võtnud ja Loop Hero, aga Raineril on sootuks nii palju mänge mängitud, et tuleb ette võtta publiku abi, et välja valida ainult 4 mängu, aga Slipgate ja Axiom Verge on kindlasti kaks neist.  Soovituseks on Psychonauts, mis GOG.comis maksab 89 senti.  Lingilist: https://www.eurogamer.net/articles/2021-08-18-among-us-devs-speak-out-about-fortnites-controversial-impostors-mode https://www.eurogamer.net/articles/2021-08-12-gta-3-vice-city-and-san-andreas-remasters-reportedly-in-the-works-for-release-this-year https://www.pcgamer.com/uk/quake-remake-rated-by-the-esrb-more-information-expected-today/ https://www.pcgamer.com/how-to-watch-call-of-duty-cod-vanguard-event-warzone/ https://www.eurogamer.net/articles/2021-08-16-john-romeros-unofficial-doom-episode-sigil-is-getting-a-sequel-for-doom-2 https://www.eurogamer.net/articles/2021-08-13-konamis-canned-castlevania-grimoire-of-souls-being-revived-for-apple-arcade https://www.eurogamer.net/articles/2021-08-18-oddworld-soulstorm-is-heading-to-xbox https://uploadvr.com/green-hell-vr-delayed-to-2022/ https://www.gog.com/game/psychonauts?gclsrc=aw.ds&&gclid=CjwKCAjwgviIBhBkEiwA10D2j_G-VA2CDVOxGBkLq2vwne651kJ8qVYDDAZAHkkG2VuS5-PacdUCMxoCrzMQAvD_BwE

↑ Pildil on talvine Purtse jõgi Arukülas.

Pildil koos poja Henrik Klammeriga.

Koeraarmastajad Epp ja Maria Petrone räägivad sellest, miks nii paljud lapsed koertest unistavad. Ja kuidas Epp lapsena koeraraamatuid uuris. Mida oskavad lambakoerad? Mida teevad jahikoerad? Millised on kelgukoerad? Pildil on koerapäevik, mida saab kirjastusest Petrone Print! Vaata https://petroneprint.ee/raamatud/minu-koer/ Loe ka: https://petroneprint.ee/raamatud/hiir-puksis/ https://petroneprint.ee/raamatud/kasvuhoonekoerad/ https://petroneprint.ee/raamatud/inimene-puudlinahas/ *** Saate alguses ja lõpus kõlab "Unelaul": sõnad Epp Petrone, viis Justin Petrone, seade Toomas Lunge, laulab Laura Rosenthal. *** Hommikul ärka koos meiega! Kuula www.hommikujutt.ee!

Peeter Vähi on reisinud paljudes Aasia maades ning ammutanud sealt inspiratsiooni heliloomingule ja musitseerimisele. Saates vahetavad Hednrik Relve ja Peeter Vähi rännumuljeid ja mõtteid Aasia looduse, rahvaste ja kultuuride kohta.Kuulake 17. detsembril kell 14.05. Pildil on Peeter Vähi Tjan-Šanis 2017.aastal (fotoTiina Jokinen).

Peeter Vähi on reisinud paljudes Aasia maades ning ammutanud sealt inspiratsiooni heliloomingule ja musitseerimisele. Saates vahetavad Hednrik Relve ja Peeter Vähi rännumuljeid ja mõtteid Aasia looduse, rahvaste ja kultuuride kohta.Kuulake 17. detsembril kell 14.05. Pildil on Peeter Vähi Tjan-Šanis 2017.aastal (fotoTiina Jokinen).

Labori 12. sünnipäeva puhul arutavad teemal "Kas teadus päästab maailma?" füüsik Andi Hektor, psühholoog Grete Arro ja teaduskirjanik Tiit Kändler.Teist osa Tallinnas Labori baaris toimunud avalikust salvestusest, kus samal teemal arutlevad merematemaatik Tarmo Soomere, robootik Maarja Kruusmaa ja ökoloog Aveliina Helm, kuulete 15. oktoobri saates. Pildil vasakult: Andi Hektor, Priit Ennet, Tiit Kändler, Grete Arro. Foto: Kairit Leibold.1. osa kuulake 1. oktoobril kell 17.05.

Labori 12. sünnipäeva puhul arutavad teemal "Kas teadus päästab maailma?" füüsik Andi Hektor, psühholoog Grete Arro ja teaduskirjanik Tiit Kändler.Teist osa Tallinnas Labori baaris toimunud avalikust salvestusest, kus samal teemal arutlevad merematemaatik Tarmo Soomere, robootik Maarja Kruusmaa ja ökoloog Aveliina Helm, kuulete 15. oktoobri saates. Pildil vasakult: Andi Hektor, Priit Ennet, Tiit Kändler, Grete Arro. Foto: Kairit Leibold.1. osa kuulake 1. oktoobril kell 17.05.

Juuni on aeg, mil loodusteadlased saavad tegutseda vabas looduses, taimede ja loomade keskel, kabinetist väljas. Labor käis uudistamas, kuidas zooloog Riinu Rannap Haanjas konnakulleseid püüab, kuidas ornitoloog Marko Mägi Kilingi-Nõmmel lindude käitumist uurib ja kuidas botaanik Aveliina Helm ning mükoloogid Maarja Öpik ja Tanel Vahter Muhumaal Koguva loopealset taastavad.Pildil püüavad Haanja lähedasest konnatiigist kulleseid Riinu Rannap (vasakul) koos Ungari ja Kreeka teadusajakirjanike Kata Karathi ja Julianna Photopoulosega. Pildi tegi Priit Ennet.

Juuni on aeg, mil loodusteadlased saavad tegutseda vabas looduses, taimede ja loomade keskel, kabinetist väljas. Labor käis uudistamas, kuidas zooloog Riinu Rannap Haanjas konnakulleseid püüab, kuidas ornitoloog Marko Mägi Kilingi-Nõmmel lindude käitumist uurib ja kuidas botaanik Aveliina Helm ning mükoloogid Maarja Öpik ja Tanel Vahter Muhumaal Koguva loopealset taastavad.Pildil püüavad Haanja lähedasest konnatiigist kulleseid Riinu Rannap (vasakul) koos Ungari ja Kreeka teadusajakirjanike Kata Karathi ja Julianna Photopoulosega. Pildi tegi Priit Ennet.

Eesti populaarseim raadiojaam Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. "Huvitaja" kutsub külla oma aja tuntud raadiostaarid, aga ka nooremad kolleegid, kes on löönud kaasa "Huvitaja" saadete tegemisel.Kolmapäeval on külas Mart Ummelas ning Skype`i teel vestleme Sven Paulusega.Saatejuht on Krista Taim. Kuula 29. märtsil kell 10.05. Pildil on Mart Ummelas ja Krista Taim.

Eesti populaarseim raadiojaam Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. "Huvitaja" kutsub külla oma aja tuntud raadiostaarid, aga ka nooremad kolleegid, kes on löönud kaasa "Huvitaja" saadete tegemisel.Kolmapäeval on külas Mart Ummelas ning Skype`i teel vestleme Sven Paulusega.Saatejuht on Krista Taim. Kuula 29. märtsil kell 10.05. Pildil on Mart Ummelas ja Krista Taim.

Seekord räägime kuulsatest näitlejannadest ja nende rollidest revolutsioonieelsel Venemaal.Saate autor on David Vseviov, helirežissöör Maris Tombach. Kuula 8. jaanuaril kell 11.20. Pildil on Vera Holodnaja

Seekord räägime kuulsatest näitlejannadest ja nende rollidest revolutsioonieelsel Venemaal.Saate autor on David Vseviov, helirežissöör Maris Tombach. Kuula 8. jaanuaril kell 11.20. Pildil on Vera Holodnaja

Seekord räägime kuulsatest näitlejannadest ja nende rollidest revolutsioonieelsel Venemaal.Saate autor on David Vseviov, helirežissöör Maris Tombach. Kuula 8. jaanuaril kell 11.20. Pildil on Vera Holodnaja

Seekord räägime kuulsatest näitlejannadest ja nende rollidest revolutsioonieelsel Venemaal.Saate autor on David Vseviov, helirežissöör Maris Tombach. Kuula 8. jaanuaril kell 11.20. Pildil on Vera Holodnaja

Suurepärane aasta hakkab vaikselt lõppema, kool on selleks aastaks läbi, töö võibolla ka. Selle aasta teine saade on teie ees ja järgmisel nädalal tuleb üks veel. On andmise aeg. Pildil on Kaupo, kes saate tegi ja koer Marta. Kui see saade läbi, siis kuulake eelmisel nädalal ilmunud Türnpu FMi ka. mp3

Mida teha, kui mõnes teaduslikus geeniuuringus selgub juhuslikult, et ühel geenidoonoril on suurenenud risk mõne haiguse suhtes? Kas teatada doonorile, et teda aidata? Kuidas täpselt teatada? Neil teemadel arutleb saates Liis Leitsalu Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramust.Teaduskirjanik Tiit Kändler lehitseb Iisraeli ajaloolase Yuval Noah Harari raamatut "Sapiens. Inimkonna lühiajalugu".Pildil teeb ajakirjanik Eesti Geenivaramu hoidlas pilti.Kuula 11. detsembril kell 17.05. Teadussaade Labor teeb aastalõpul vahe sisse. Kohtume uuesti 8. jaanuaril!

Mida teha, kui mõnes teaduslikus geeniuuringus selgub juhuslikult, et ühel geenidoonoril on suurenenud risk mõne haiguse suhtes? Kas teatada doonorile, et teda aidata? Kuidas täpselt teatada? Neil teemadel arutleb saates Liis Leitsalu Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramust.Teaduskirjanik Tiit Kändler lehitseb Iisraeli ajaloolase Yuval Noah Harari raamatut "Sapiens. Inimkonna lühiajalugu".Pildil teeb ajakirjanik Eesti Geenivaramu hoidlas pilti.Kuula 11. detsembril kell 17.05. Teadussaade Labor teeb aastalõpul vahe sisse. Kohtume uuesti 8. jaanuaril!

Milliseid maju ja linnu hakkavad Marsile ehitama tulevased kolonistid? Selle küsimuse on põhjalikult läbi mõelnud arhitekt Juhan Kangilaski, kes saates oma lahendusi tutvustabki.Kui kõrge on mets? Suurte maa-alade kohta saame kõige ülevaatlikuma pildi kosmosest. Geograaf Aire Olesk on oma doktoritöös välja selgitanud, kui hästi Saksa satelliidipaari TanDEM-X radarite abil Eestile tüüpiliste metsade kõrgust saab mõõta. Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 4. detsembril kell 14.05. Pildil on Marsi kasvumaja Juhan Kangilaski ettekujutuses.

Milliseid maju ja linnu hakkavad Marsile ehitama tulevased kolonistid? Selle küsimuse on põhjalikult läbi mõelnud arhitekt Juhan Kangilaski, kes saates oma lahendusi tutvustabki.Kui kõrge on mets? Suurte maa-alade kohta saame kõige ülevaatlikuma pildi kosmosest. Geograaf Aire Olesk on oma doktoritöös välja selgitanud, kui hästi Saksa satelliidipaari TanDEM-X radarite abil Eestile tüüpiliste metsade kõrgust saab mõõta. Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 4. detsembril kell 14.05. Pildil on Marsi kasvumaja Juhan Kangilaski ettekujutuses.

Kuidas on seotud meie põllud ja veed, arutleb teadlase kommentaaris Eesti Maa(- ja Vee)ülikooli hüdrobioloogia professor Tiina Nõges. Kuidas on põimunud maastik ja geenid, jutustab seejärel Tartu Ülikooli makroökoloogia doktorant Marge Thetloff. Kuidas on segunenud kunst ja füüsika, näitab üht kunstnik Ülo Soosteri piltide ja füüsik Jaak Kikase tekstidega raamatut lehitsedes teaduskirjanik Tiit Kändler. Pildil on mägiristik, kelle geene Marge Thetloff uurib. Saate autor on Priit Ennet. Kuula 27. novembril kell 17.05.

Sel pühapäeval on Urmas Vadi loodusfotograaf Remo Savisaare töövari. Pildil on nii Remo Savisaar kui ka värsked karu käpajäljed. Kuula 27. novembril kell 10.10.

Sel pühapäeval on Urmas Vadi loodusfotograaf Remo Savisaare töövari. Pildil on nii Remo Savisaar kui ka värsked karu käpajäljed. Kuula 27. novembril kell 10.10.

Kuidas on seotud meie põllud ja veed, arutleb teadlase kommentaaris Eesti Maa(- ja Vee)ülikooli hüdrobioloogia professor Tiina Nõges. Kuidas on põimunud maastik ja geenid, jutustab seejärel Tartu Ülikooli makroökoloogia doktorant Marge Thetloff. Kuidas on segunenud kunst ja füüsika, näitab üht kunstnik Ülo Soosteri piltide ja füüsik Jaak Kikase tekstidega raamatut lehitsedes teaduskirjanik Tiit Kändler. Pildil on mägiristik, kelle geene Marge Thetloff uurib. Saate autor on Priit Ennet. Kuula 27. novembril kell 17.05.

Õ tähe ajalugu eesti kirjakeeles on enamasti uuritud trükisõna põhjal. Pastorite peetud kirikuraamatud on aga Eesti isikuloo Keskuse juhataja Fred Pussi sõnul hea allikas uurimaks seda, millal võeti täht kasutusele käsikirjas. Tartu Ülikooli dotsent Pire Teras räägib aga sellest, et õ hääldamine erineb Eestis mitte ainult piirkonniti vaid ka isikuti.Pildil olevad õ variandid pakkus Otto Wilhem Masing välja Johann Heinrich Rosenplänterile.Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 30. oktoobril kell 15.05.

Õ tähe ajalugu eesti kirjakeeles on enamasti uuritud trükisõna põhjal. Pastorite peetud kirikuraamatud on aga Eesti isikuloo Keskuse juhataja Fred Pussi sõnul hea allikas uurimaks seda, millal võeti täht kasutusele käsikirjas. Tartu Ülikooli dotsent Pire Teras räägib aga sellest, et õ hääldamine erineb Eestis mitte ainult piirkonniti vaid ka isikuti.Pildil olevad õ variandid pakkus Otto Wilhem Masing välja Johann Heinrich Rosenplänterile.Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 30. oktoobril kell 15.05.

Kuidas saada hakkama meie mürarikkas maailmas, arutleb teadlase kommentaaris terviseteadlane Hans Orru. Kui kaua elavad Eesti vaksikud, teab oma uurimistöö põhjal liblikauurija Sille Holm. Mida näitab geeniaktiivsus kudedes südamehaiguse riskide kohta, on uurinud südamekirurg Arno Ruusalepp. Kuula 4. septembril kell 17.05. Saatejuht on Priit Ennet. Pildil on hiidvaksik.

Kuidas saada hakkama meie mürarikkas maailmas, arutleb teadlase kommentaaris terviseteadlane Hans Orru. Kui kaua elavad Eesti vaksikud, teab oma uurimistöö põhjal liblikauurija Sille Holm. Mida näitab geeniaktiivsus kudedes südamehaiguse riskide kohta, on uurinud südamekirurg Arno Ruusalepp. Kuula 4. septembril kell 17.05. Saatejuht on Priit Ennet. Pildil on hiidvaksik.

20. augustil 1962. aastal tuli esimest korda Eestisse oma vanaema sünnimaale Elfriede Ludvig. Tema esivanemad rändasid Eestist välja 19. sajandi eelviimasel kümnendil. Pere rändas kaugele Karsi, Türgimaale, Armeenia südamaale, tollasesse Tsaari- Venemaale. Elfriede näitas oma vanema ja ema lugu jutustades ka vanu fotosid.Pildil on Elfriede koos saatejuht Piret Kriivaniga.

20. augustil 1962. aastal tuli esimest korda Eestisse oma vanaema sünnimaale Elfriede Ludvig. Tema esivanemad rändasid Eestist välja 19. sajandi eelviimasel kümnendil. Pere rändas kaugele Karsi, Türgimaale, Armeenia südamaale, tollasesse Tsaari- Venemaale. Elfriede näitas oma vanema ja ema lugu jutustades ka vanu fotosid.Pildil on Elfriede koos saatejuht Piret Kriivaniga.

Argentiina eestlaskonna moodustavad põhiliselt II maailmasõja käigus põgenenud eestlased ja nende järglased, vanaeestlasi on vähem. Etnoloogiadoktor Aivar Jürgenson jutustab teises saates Argentiina uuseestlastest ja räägib nende kohanemisest Argentiina eluga, nii poliitikaga, argentiinlastega kui ka vanaeestlastega. Pildil on Buenos Airese eesti prouad Inge Hansi ja Maela Viirsoo (pildistas Aivar Jürgenson).

Argentiina eestlaskonna moodustavad põhiliselt II maailmasõja käigus põgenenud eestlased ja nende järglased, vanaeestlasi on vähem. Etnoloogiadoktor Aivar Jürgenson jutustab teises saates Argentiina uuseestlastest ja räägib nende kohanemisest Argentiina eluga, nii poliitikaga, argentiinlastega kui ka vanaeestlastega. Pildil on Buenos Airese eesti prouad Inge Hansi ja Maela Viirsoo (pildistas Aivar Jürgenson).

Saates tuleb juttu nõukogude balletist ning Stalini suhtumisest balletti ja balletiartistidesse.Saate autor on David Vseviov, helirežissöör Maris Tombach. Kuula 3. jaanuaril kell 11.20.Pildil on Olga Lepešinskaja, üks Stalini lemmikutest.

Saates tuleb juttu nõukogude balletist ning Stalini suhtumisest balletti ja balletiartistidesse.Saate autor on David Vseviov, helirežissöör Maris Tombach. Kuula 3. jaanuaril kell 11.20.Pildil on Olga Lepešinskaja, üks Stalini lemmikutest.

Saates tuleb juttu nõukogude balletist ning Stalini suhtumisest balletti ja balletiartistidesse.Saate autor on David Vseviov, helirežissöör Maris Tombach. Kuula 3. jaanuaril kell 11.20.Pildil on Olga Lepešinskaja, üks Stalini lemmikutest.

Saates tuleb juttu nõukogude balletist ning Stalini suhtumisest balletti ja balletiartistidesse.Saate autor on David Vseviov, helirežissöör Maris Tombach. Kuula 3. jaanuaril kell 11.20.Pildil on Olga Lepešinskaja, üks Stalini lemmikutest.

Millised näevad välja Teravmägede tundrad? Seal kasvab kääbuskasvulisi arktilisi taimi, kuid seal võib kohtud ka põhjapõdra ja polaarrebasega. Vaatluse all on ka Teravmägede linnud ja linnukolooniad. Nimelt on Teravmägede linnulaatadel koos tuhandeid linde ja need lausa kihavad elust. Pildil on Hendrik Relve pildistatud Teravmägede polaarrebane.Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 12. aprillil kell 14.05.  

Millised näevad välja Teravmägede tundrad? Seal kasvab kääbuskasvulisi arktilisi taimi, kuid seal võib kohtud ka põhjapõdra ja polaarrebasega. Vaatluse all on ka Teravmägede linnud ja linnukolooniad. Nimelt on Teravmägede linnulaatadel koos tuhandeid linde ja need lausa kihavad elust. Pildil on Hendrik Relve pildistatud Teravmägede polaarrebane.Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 12. aprillil kell 14.05.