Podcasts about baltimaade

Intervjuu Albert Caspariga, kes juba alates aastast 2000 on Bremeni raadios regulaarselt teinud Baltimaade kultuurile ja eelkõige muusikale pühendatud raadiosaadet "Die Baltische Stunde".

Siinse piirkonna üks suuremaid disainisündmusi toob igal aastal kokku üle kümne tuhande külastaja Eestist ja välisriikidest.

Mis jäi kõlama Tartu õpetajate sügisfoorumil ja ootab ees algaval õppeaastal ning millised võimalused annab juurde Tartus avatud Baltimaade suurim skatepark ja pallikastide pilootprojekt? Kuulamist ootab kuus intervjuud. Saate paneb kokku Madis Ligi.

Tehnoloogilise kunsti näitus “Metsavaimud masinas” pakub Põhja- ja Baltimaade kunstnike tõlgendusi Eesti looduspärimusest 28.

Klassikaraadio on kultuuripealinnas Tartus festivalil Balti & Eesti Muusika Päevad, mille fookuses on Baltimaade uusim helilooming.

Festivali avaõhtul Tartu Jaani kirikus toob Läti ansambel Altera Veritas kuulajateni valiku Baltimaade uuemast heliloomingust.

Tähelepanu all on majanduse väljakutsed ja võimalused sõja ajal. Olukorrast Ukrainas kõneleb Kiievis töötanud endine diplomaat Roman Vinartšuk (BLRT Grupp) ja sõja mõjusid Baltimaade majanduskeskkonnale avab Märt Helmja (Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank - EBRD). Saatejuht on Peeter Raudsik.

Baltimaade suurim võrgualade spordihall, Jõululinn Tartu ettevalmistused ja dinosauruste näitus AHHAA-s. Saate paneb kokku Madis Ligi.

Baltimaade ministeeriumide esindajad ja Balti fookuse peakorraldajad arutlesid A Coruñas Balti muusika tööstuse, ekspordi, kultuuristrateegiate ja rahastuse teemal.

Teist korda toimub Viimsi Artiumis Põhja-ja Baltimaade Jazz Meeting.

Seekordse saate külaliseks on Priit Ilomets, kes on tehisintellekti koolitaja, kelleeesmärk olla sillaks tehisintellekti ja inimmaailma vahel. Ta on transformatsiooni teejuht, kes toetab inimesi oma täispotentsiaali avama, kasutades tehisintellekti tööriistu üheskoos oma keha tarkusega.  Ühtlasi on ta ka professionalne coach ehk kasvusaatja, kes aitab juhtidel ja maailmamuutjatel lõpetada enda saboteerimine ja teha julgemaid samme enda täisvõimekuse avamise suunal ilma läbi põlemata. Ta on toeks inimestele, kes tahavad anda endale tingimusteta loa olla nemad ise. Selle eelduseks on sügav arusaam, kes nad päriselt on ja mida siin maailmas luua tahavad. Olles elanud nii teadlase, tippjuhi, tippsportlase kui ka ettevõtja elusid, on ta käinud läbi ka läbipõlemise ja pankroti ning pidanud sügavalt vaatama oma mustritesse ja minevikuhaavadesse.  Läbi iseenda kogemuse oskab Priit luua turvalise ruumi, kus avastada ja välja öelda oma tõde. Ta õpetab, kuidas kuulata keha lõputut tarkust, õppida õppima, reguleerida oma seisundit, end joondada ja leida tasakaal olemise ja tegemise vahel.  Priit on ühtlasi rahvusliku squashimeeskonna liige, valitsev Baltimaade meister, ja sertifitseeritud tipptreener squashis. Samuti on ta olnud 5 aastat keemik nii akadeemias kui tööstuses, ja olnud Eesti suurima toidu- ja bioteaduste keskuse tegevjuht ning juhtinud kaht tervisetehnoloogia start-up ettevõtet. Saates tuleb juttu järgnevatel teemadel: - Priidu vaimne teekond läbi aastate; - Inimeste nimed ja nime taga olev signatuur ja jõud; - Kuidas käib keha ja meele joondamine; - Mida tähendab õppima õppimine; - Tehisintellekti mõju meie maailmale; - Tehisintellekt ja selle kasu meie igapäevaelus; - Kuidas AI-ga raha luua; - Priidu poolt loodud koolitus programm; - Digitaalse kaksiku loomise kontseptsioon; - Kuidas töötavad sellised tööriistad nagu ChatGPT ja Midjourney ning kuidas neid enda hüvanguks tööle panna; Saates mainitud raamatud: David Goggins "Cant Hurt Me" David Deida "Tõelise mehe tee" John Wineland "From the Core" Saates mainitud Priidu koolitus ja kodulehekülg: https://bit.ly/3OhZ21x Saates mainitud AI tööriistad: https://openai.com/blog/chatgpt https://www.midjourney.com/app/ Facebook: www.facebook.com/chriskalapodcast www.facebook.com/chriskkala Instagram: www.instagram.com/chriskkala/

Rainer Sternfeld on ettevõtja, investor, tippjuht, insener, ning mitmete kogukondlike ja ühiskondlike projektide algataja. Ta on Jaapani investeerimisfondi NordicNinja partner, mis investeerib Põhjamaade ning Baltimaade suure potentsiaaliga digi- ning rohetehnoloogia ettevõtetesse, mis aitavad meil vähendada maailma kollektiivset jalajälge. Ta on saatesarja „Globaalsed eestlased” algataja ning saatejuht, kes on koos tänaseks 9-liikmeliseks kasvanud toimetusega vedanud seda alates 2016.a. veebruarist. Raineri intervjueerijaks on sarja esimene külaline Sten Tamkivi ning sajanda saate avalikuks saamisega jõuab sari oma ettenähtud lõpuni – teekond, mis kestis 7 aastat. Raineri lugu on lugu loovusest ning õpihimust, muutuste algatamistest ning juhtimisest, inimeste aitamisest, tundlikust sotsiaalsest närvist ning sihikindlast pühendumisest. Viimase 20 aasta jooksul on ta asutanud või juhtinud mitmeid ettevõtteid ning organisatsioone, loonud uusi tiime ning tooteid ja teenuseid, töötades rahvusvaheliste kollektiividega nii Euroopas, Ameerika Ühendriikides kui Jaapanis. Lisaks on ta ka täiskasvanute programmeerimiskooli Kood / Jõhvi kaasautaja. Varasemalt on Rainer töötanud ABB Baltimaade arendusjuhina, kus ta vedas uusi initsiatiive ning rajati ka üle-eestline elektriautode kiirlaadijate võrgustik. Aastatel 2012-2019 elas ja töötas Rainer Räniorus Californias, kus juhtis enda kaasasutatud ettevõtet Planet OS, mille keskkonna- ning energeetikaandmeid töötleva pilvetehnoloogia omandas 2017. aastal küberturvalisuse ettevõte Intertrust. Selle käigus tegid nad koostööd nii energeetikaettevõtetete, akadeemia kui riigiasutustega, mh NASA-ga. Rainer osales nii Valge Maja avatud andmete ümarlaua töös kui Maailma Ookeaninõukogu juhatuse töös. Kui ta oli 24-aastane, osales Rainer kolme sõbraga Vabadussõja võidusamba ideekonkursil, mille nad ka võitsid ning mis suurte raskuste kiuste Vabaduse väljakule 2009.a. ka rajati. Raineril on TalTechist bakalaureusekraad tootearenduses ning magistrikraad mehhatroonikas. Oma tudengieas kaasasutas ta nii TTÜ Fotoklubi kui TTÜ Robotiklubi ning töötas TTÜ Mehhatroonikainstituudis insenerina mehitamata sõidukite uurimisrühmas. Selles saates räägime Lapsepõlvest 80ndate Sauel, esivanemate mälestustest ning mõjust Elektroonika, raamatute, USA taevakanalite ja muusika keskel kasvamisest Ülikooliõpingutest TalTechis Vabadussõja võidusamba loomisest ning kuidas ta seda täna vaatab 25-aastaselt ABB arendusjuhiks saamisest Planet OS-i rajamisest ning elust Räniorus „Globaalsete eestlaste“ podcast'i algusest, diasporaast ning kuidas eestlased on maailmameistrid koduigatuses Kood / Jõhvist ning haridusest NordicNinja partneriks saamisest Eestisse naasemisest ning Eesti tulevikust Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Eesti ja Baltimaade jaoks seisab juba lähiaastail ees otsustav eraldumine Venemaa ja Valgevene elektrivõrgust. Selle suure väljakutse ja teiste Läänemere regiooni energiajulgeoleku võtmeteemade üle arutlevad energiajulgeoleku ekspert Hannes Kont ja energiaturgude asjatundja Marko Allikson. Saadet juhib Peeter Raudsik.

Kristina Siimar on pikaajalise Baltimaade ning Rootsi pangakogemusega juht, kes alustas oma karjääri Hansapangas 1994. aastal, mis kasvas väikesest start-up'ist Baltikumi suurimaks finantsettevõtteks ja -organisatsiooniks - see teekond kestis Kristina jaoks 23 aastat ning selle aja jooksul pidas ta mitmeid ameteid ning täitnud erinevaid tippjuhi rolle. Muu hulgas on ta olnud Hansa/Swedbanki Baltikumi finantsjuht ning töötanud seitse aastat Rootsis, mille jooksul oli tal Swedbanki grupis kolm olulist rolli: grupi transformatsiooni juht, tehnoloogiadivisjoni finantsjuht ning äriteabe üksuse juht, mille käigus tegeles grupiüleselt tulemusjuhtimise meetodite, tööriistade ja andmesüsteemide juurutamisega. Aastatel 2017-2021 töötas Kristina Luminor panga juhatuse liikme ning tootearenduse juhina ning 2022. aasta oli tema jaoks mitme uue rolli alguspunktiks, kus temast sai Taavet Hinrikuse ning Sten Tamkivi ühise investeerimisettevõtte Taavet+Sten COO, okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu, Merko Ehituse ja Kapiteli nõukogude liige. Kristina on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikoolis ärijuhtimises ning täiendatud end INSEAD-i ja MIT Sloani juhtimiskoolides. Selles saates räägime Lapsepõlvest Tallinnas ja Lõuna-Eesti kuplite vahel Keskkooliaegsest plaanist minna õppima arstiks Ülikooliõpingutest 90ndate Tallinnas Karjäärist Hansapangas ja Hansapanga eduloost Edasiliikumisest Swedbankis ja Swedbankist Luminori Pealtnäha uus algus ettevõttes Taavet+Sten Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Bo Vilhelm Henriksson on tunnustatud soomerootslasest tippjuht ja ettevõtja, kes tuli Soomest Eestisse kohe peale Eesti iseseisvuse taastamist. Tema eestvedamisel asutati 1991. aasta viimasel päeval AS ABB. Järgneva 25. aasta jooksul ehitas ta üles Baltimaade rahvusvahelise organisatsiooni ning äri, millest sai regiooni tööstuse ning välisinvesteeringute lipulaev ning kohalike inimeste jaoks võimalus töötada maailmatasemel organisatsioonis, kus töötab 110 000 inimest. Ülemaailmse energeetika- ja automaatikaettevõtte jaoks sai Bo juhtimisel Eestist üks võtmekeskuseid tuulegeneraatorite, sagedusmuundurite, elektriautode laadimise jm valdkondades. Selle käigus koolitati välja mitutuhat tootmisspetsialisti, inseneri ning juhti. Saates räägime Lapsepõlvest soomerootslasena Soome saarestikus kasvamisest Huvist elektriinseneeria vastu, õpingutest ja karjääri algusest Esimesest kontaktist Eestiga ja siin Harju Elektriga koostöö alustamisest ABB algusest ning Eestisse kolimisest selle üles ehitamiseks Vaba Eesti esimestest aastatest ja kiirest arengust Meeskonna arendusest ning juhtimisest Olulisematest projektidest ABB Baltimaade ajaloos Eestist Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Ei ole lihtne olla inimene, kellele meeldib hallist massist eristuda. Ka noore jalgpallurina oma brändiga lagedale tulnud Kevin Rääbisele on aastate jooksul korduvalt ja korduvalt kaikaid kodaratesse visatud, ent mehe vaim püsib tugev. Rääbis käis oma tegemistest lähemalt rääkimas Õhtulehe jalgpallisaates „Kolmas poolaeg“. Alustuseks Rääbise praegustest tegemistest. Alles juuli alguses sõlmis ta VfB Bachiga uue lepingu, aga praeguseks on ta püsivalt tagasi kodumaal. Ei, leping pole lõppenud ja Rääbis on endiselt Saksamaa klubi mängija. Kuidas nii? Sellest räägib mees ise lähemalt. Esmalt võtame kokku 28aastase tartlase Saksamaa-perioodi, mis osutus 2,5 aasta pikkuseks. Seejärel räägime lähemalt tema brändist. Kuidas on Eestis hallist massist eristuda? Rääbis ei tee saladust, et on selle eest ikka korduvalt ja väga palju puid alla saanud. Ja siis pikemalt Rääbise enda vutiteekonnast. Mees on veendunud, et noorena oli ta lausa Baltimaade suurimaid talente, ent asjad ei läinud soovitud kujul. Õigel hetkel polnud tema kõrval suunavat inimest ja nii tuli jalgpallist paus. Kuidas kõik edasi läks, räägib mees juba ise lähemalt. Head kuulamist!

Stuudios Priit Hõbemägi, Ignar Fjuk ja Sergei Metlev. Täna, 27. augustil Keskpäevatunni teemad: Välisluureameti juhi Mikk Marrani lahkumine keset ametiaega RMK juhiks keris lahti VLA miljoniakna skandaali, millest sai ainet süvariigi teema - kas ja mida me peame teadma, kuidas Eesti Vabariik luurab oma vaenlaste järele? Kas juhtide määramisel valitseb stagnatsioon? Miks lahkub välisluureameti juht korraga ametist ja jookseb metsa poole? Indrek Tarandi järjekordne karjääripööre. Võibolla on hea, et see ei juhtunud Valgevenes. Eesti erameedia sattus küberrünnakute alla ja mitu toimetust ei olnud lugejatele kättesaadavad. Miks see juhtus? Kas riiklikud ametid peaksid sellisel juhul aitama ka eraettevõtteid? ERR on RIA erilise kaitse all. Miks Euroopa Liidu võimalik viisakeeld Venemaalt väljasõiduks neid nii valusasti puudutab, kui sanktsioonid tavaliselt külmaks jätavad? Riias võeti maha Baltimaade suurim punamonument. Gaasiga lähevad asjad üha segasemaks, sest informatsioon on vastuoluline. Pildil on liiga palju muutujaid järelduste tegemiseks. Ukraina iseseisvuspäev sai Eestis palju tähelepanu.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ignar Fjuk ja Sergei Metlev. Täna, 27. augustil Keskpäevatunni teemad: Välisluureameti juhi Mikk Marrani lahkumine keset ametiaega RMK juhiks keris lahti VLA miljoniakna skandaali, millest sai ainet süvariigi teema - kas ja mida me peame teadma, kuidas Eesti Vabariik luurab oma vaenlaste järele? Kas juhtide määramisel valitseb stagnatsioon? Miks lahkub välisluureameti juht korraga ametist ja jookseb metsa poole? Indrek Tarandi järjekordne karjääripööre. Võibolla on hea, et see ei juhtunud Valgevenes. Eesti erameedia sattus küberrünnakute alla ja mitu toimetust ei olnud lugejatele kättesaadavad. Miks see juhtus? Kas riiklikud ametid peaksid sellisel juhul aitama ka eraettevõtteid? ERR on RIA erilise kaitse all. Miks Euroopa Liidu võimalik viisakeeld Venemaalt väljasõiduks neid nii valusasti puudutab, kui sanktsioonid tavaliselt külmaks jätavad? Riias võeti maha Baltimaade suurim punamonument. Gaasiga lähevad asjad üha segasemaks, sest informatsioon on vastuoluline. Pildil on liiga palju muutujaid järelduste tegemiseks. Ukraina iseseisvuspäev sai Eestis palju tähelepanu.

Soome ja Baltimaade keskkonnaühendused allkirjastasid pöördumise, milles kutsuvad üles valitsusjuhte edendama regionaalset koostööd kiiremaks loobumiseks fossiilsetest kütustest ja tegid ka omapoolsed ettepanekud selle osas. Pöördumise sisust räägivad lähemalt Eesti Rohelise Liikumise huvikaitse ekspert Johanna Kuld ja Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Johanna Maarja Tiik. Saates teeme tutvust ka esimese elektriveokiga Eestis. Saadet juhib Rein Pärn.

Kõrvuti Euroopa ja NATO-ga pannakse uues julgeolekuolukorras proovile Baltimaade üksmeel. Äsja Riias Balti Assambleel nähtu ja kuuldu võtab kokku Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa. Täpsemalt kell 9.25.

"Kuuenda Vea" toimetus kuulis, et Ekspress Meedia ostis ära Geenius Meedia. Kogumaks lisainvesteeringuid, otsustati aasta viimane saada teha ekspressilikult päkapikurohke. Selgitasime välja järgnevad päkapikud (ja mitmed teisedki päkapikud): - päkapikukuningas - maffiapäkapikud - poksipäkapikk - Baltimaade piinaja-päkapikk - unustatud päkapikud - Ott Tänaku näoga päkapikk - Süldibändi-päkapikud - hooldekodu patsient-päkapikud Saate lõpuks nimetasime ära ka Jõuluvana. Glögi voolas, mandariinidest jäi puudu ja kõigil oli tuju natuke üleliia pidulik. Head vana aasta lõppu! --- Mis on “Kuues Viga”? Korvpall24 ja Optibet toovad teieni Eesti parima NBA podcasti. Kogusime kokku kohalikud NBA eksperdid ja toome kord nädalas Eesti korvpallisõbrale kõige värskemaid ja vahetumaid NBA-muljeid. Saate produtsent on Korvpall24 peatoimetaja Siim Semiskar ning saatejuhtideks Otto Oliver Olgo, Ardo Kalda, Henri Sipra ja Erki Saksing.

Vaevalt see enam kedagi üllatab, et meie igapäevaelu on teaduse ja tehnoloogiaga tihedalt põimunud. Kuidas selles kiiresti muutuvas maailmas navigeerida? Ning kuidas seda vastutustundlikult ja edukalt juhtida ja arendada? Siin lähevad asjad keerulisemaks. Arutelu eesmärk on rääkida teadmuspõhise majanduse ja ühiskonna pealekasvust ning sellega seotud eelistest, ohtudest ja võimalustest. Kas süva- ja mõjutustehnoloogia on lahendus, mis aitab seljatada üleilmsed raskused ning edendada sotsiaalset heaolu ja majanduskasvu? Lahendus, mis tagab kõigile suurema palga ja rohkem vaba aega? Oleme toonud kokku suurepärase rühma pragmaatilise maailmakujutlusega asjatundjaid, kes on selle teemaga juba aastaid rinda pistnud. Kuidas saavad ülikoolid ja ettevõtted majanduse ja ühiskonna arendamisele otseselt kaasa aidata, rakendades akadeemiliste uuringute tulemusi tõhusalt igapäevaelus? Tänapäeval on igaühel küsimusi, ootusi ja arvamusi. Mis oleks veel parem koht nende väljendamiseks kui arvamusfestival? Tulge ja rääkige kaasa teemal, kuidas toetada süvatehnoloogiaettevõtete teket ja kasvu Põhja- ja Baltimaade piirkonnas ning mujal. It is barely surprise to anyone that our everyday lives are intertwined with science and technology. How to navigate in this rapidly changing scene? And furthermore, how to manage and develop it in a responsible and prosperous way? This is where things get messy. The goal of discussion is to debate about the rise of the knowledge-based economy and society, with its benefits, dangers, and potential. Are deep tech and impact tech the solution to burning global challenges? To societal wellbeing and regional economic growth? The answer to everyone's higher salary and extended free time? We have assembled truly good line-up of pragmatic down-to-earth folks who for many years have wrestled with this theme. How universities and companies can have a direct input in developing economy and society through engagement of results of academic research into everyday life in an efficient way. Everybody these days has questions, expectations, and opinions. What better place to tackle them then in Opinion Festival? Come and have your say on how to support the emergence and growth of deep tech companies from Nordic-Baltic region and beyond. Arutelujuht: Vaido Mikheim, sihtasutus Tartu Teaduspark/Tartu Science Park Foundation Osalejad: "Mart Maasik, Tartu ülikool ja UniTartu Ventures, investeeringujuht André Küüsvek, Nordic Investment Bank, tegevjuht ja president Mikko Pohjola, Turu ülikool ja Monttu Ventures, asutaja ja juhatuse liige Mari Vavulski, SmartCap, juhatuse liige /Mart Maasik, University of Tartu & UniTartu Ventures, Investment Director André Küüsvek, Nordic Investment Bank, CEO & President Mikko Pohjola, University of Turku & Monttu Ventures, Founder & Board Member Mari Vavulski, SmartCap, Board Member Arutelu korraldaja: Nordic Council of Ministers Office in Estonia

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Ülemiste Cityt arendava Mainor Ülemiste värske juht Ursel Velve. Mainor Ülemiste juhtkonnas on Ursel toimetanud kokku juba 7 aastat, viimased aastad panustas ta Baltimaade suurima ärilinnaku kujundamisse innovatsioonijuhi rollis. Eelnevalt on Ursel juhtinud Samsung Electronics Eesti piirkonda. Mind paelus võimalus istuda Urseliga tunnikeseks maha ja õppida tundma seda inimest, kes on ühelt poolt juba andnud suure panuse Ülemiste City arengusse, kuid teiselt poolt omab edaspidi veelgi suuremat mõju ja vastutust Baltimaade suurima ärilinnaku tuleviku kujundamisel. “Mina olen uskumusel, et organisatsioonil ja sealsel meeskonnal peab olema pikaajaline ning üllas visioon. Kui sa näiteks ütled ettevõtte töötajatele, et meie eesmärk on kasvatada kasum kahekordseks, siis see ei ole ilmselt see nö jahitav mammut, mida inimesed päriselt särasilmis püüda tahaksid. Inimesed tahavad teha midagi enamat, nad tahavad anda ühiskonnale midagi enamat, nad tahavad tunda, et nad on midagi suurt ja olulist korda saatnud. Toon siinkohal Ülo Pärnitsa Ülemiste City visiooni, mis sai alguse ambitsioonist luua intellektuaalne keskkond talentidele, kes saaksid siin üheskoos maailma muutvaid tegusid korda saata. Tänaseks on sellest visioonist kasvanud Eesti suuruselt kolmas tulevikuhõnguline linnakeskkond, mida edestavad vaid Tartu ja Tallinn. See visioon ja selle samm-sammuline elluviimine on kindlasti see, mis paljusid siinseid inimesi, kes selle heaks igapäevaselt töötavad, kõnetab ja toidab energiaga. Ühed aitavad sellele kaasa arhitektuuri ja ehituse vaates, teised teenuste kujundamise ja pakkumise näol, kolmandad aga aitavad kaasa siinsete linnaku elanike parima võimaliku kliendikogemuse tagamisele ja nii edasi. See on see suur pilt, mida kõik siia panustavad töötajad soovivad näha, mis neid sisimas sügavalt kõnetab ja paneb neid ka iga päev särasilmselt selle nimel edasi toimetama.” – Ursel Velve Kuulake ikka ...

Kus on ökoehituse meistriteos, kus kõige romantilisem loss ja kõige sinisemate silmadega koerad? Reisirada heidab pilgu Baltimaade väikseima kaitseehituse minevikku, uurib, miks on hea harjutada Laitse Ralleypargis, minna sportima matkapealinna ning nautida nii porgandikohvi kui kunsti Viinistu kunstisadamas. Saatejuht Thea Karin.

Kus on ökoehituse meistriteos, kus kõige romantilisem loss ja kõige sinisemate silmadega koerad? Reisirada heidab pilgu Baltimaade väikseima kaitseehituse minevikku, uurib, miks on hea harjutada Laitse Ralleypargis, minna sportima matkapealinna ning nautida nii porgandikohvi kui kunsti Viinistu kunstisadamas. Saatejuht Thea Karin.

Norbert Angermann ja Karsten Brüggemann, "Baltimaade ajalugu". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Kuigi Balti riigid on oma olemuselt erinevad, ühendab neid kõiki ajalooline seotus suurte naabritega. "Baltimaade ajalugu" annab laia ülevaate Leedu, Läti ja Eesti ajaloost, käsitledes kõige muu hulgas nii sõdasid, partisanivõitlust, laulupidusid kui ka e-residentsust, millega Eesti Euroopa Liidus furoori on tekitanud.

Norbert Angermann ja Karsten Brüggemann, “Baltimaade ajalugu”. Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Kuigi Balti riigid on oma olemuselt erinevad, ühendab neid kõiki ajalooline seotus suurte naabritega. “Baltimaade ajalugu” annab laia ülevaate Leedu, Läti ja Eesti ajaloost, käsitledes kõige muu hulgas nii sõdasid, partisanivõitlust, laulupidusid kui ka e-residentsust, millega Eesti Euroopa Liidus furoori on tekitanud.

Venemaa on võtnud ette ajaloo, mõnede arvates ka ümber kirjutamise. President Vladimir Putin kirjutas ajakirjas the National Interest suure ajalooartikli, kus leiab muu hulgas, et Baltimaad ühinesid Nõukogude Liiduga justkui vabatahtlikult. Venemaa saatkond postitas aga Teherani kõnelustelt transkriptsiooni, kus näikse, et Roosevelt oli justkui nõus Baltimaade inkorporeerimisega. See kõik tekitanud Eestis tugevat vastukaja. Igor Kopõtin näiteks kirjutas Päevalehes, et Venemaa näib suisa valmistavat ette ideoloogilist platsdarmi rünnakuks Baltimaade vastu eesmärgiga neid NATO-st välja saada. See ei ühti samas justkui tavainimese igapäevatunnetusega – on’s tõesti Sauroni silm nüüd just meie peale langenud? „Siil võib küll karu torkida, aga see lõpeb siili jaoks ikkagi halvasti,” nendib politoloog Viljar Veebel. Milline võiks olla üldse stsenaarium, et kedagi NATO-st lahkuma panna? Samas Toomas Alatalu väidab, et tegelikult oli Putini artikkel suunatud ikkagi n-ö suurele lugejale, maailma suurriikidele, ning sõnumiks oli, et otsustajate ring tuleb maailmas võimalikult väike hoida. Mis saab Venemaal võimalikult multipolaarse maailma vastu olla? Alatalu väitel näeb Moskva tegelikult Euroopas ettevaatlikku leppimisvalmidust, mis väljendus läbi Macroni valmisoleku Moskvasse paraadile sõita. Teod seda ei kinnita, sanktsioonide järjestikkune pikendamine näitab ikkagi, et kuniks „Krõm naš”, on ka karistusmeetmed olemas. Või siiski on Putinil õigus loota? „Siin on nüüd kaks skeemi – kas lahkub Putin siit ilmast või lahkuvad Merkel ja Macron poliitikast,” märkis Veebel. Tema sõnul on aga ka Merkel selline saurus, kes olnud poliitikas kauem kui Leonid Brežnev. Eks Venemaa välispoliitika lähtu sageli just sisepoliitilistest vajadustest. Kui mures peaks Putin olema praegu selle pärast, mis sünnib Habarovskis? Ja kui võtame kokku - kas Eestis seni kõlanud reaktsioonid ajaloo „ümber kirjutamise” katsetele on adekvaatsed? Või on tegu n-ö „otsitud narratiiviga? Lähemalt Krister Parise vestluses politoloog Viljar Veebeliga!

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Mainor Ülemiste juht Margus Nõlvak. Margus töötab Mainor Grupis juba üle 9 aasta ning alates 2014. aastast on ta Baltimaade suurima ärilinnaku Ülemiste City arendaja Mainor Ülemiste juhatuse esimees. Viimase viie aasta jooksul on Ülemiste City Marguse ja tema meeskonna käe all jõudsalt kasvanud – nüüdseks töötab ja õpib endistel Dvigateli metallitehase maadel enam kui 10 000 inimest ning see on koduks üle 400 ettevõttele. Tean, et Margus on juhina suutnud enda ümber luua võimeka meeskonna, mõni aasta tagasi tunnustati teda ka Aasta Noore Juhi preemiaga. Olles aastaid mänginud meeskonnasporti, teab Margus, et palju rõõmsaid ja motiveeritud inimesi üheskoos suudavad korda saata imesid. Margusega räägimegi, kui oluline on tema jaoks, et tema inimesed oleksid õnnelikud, saaksid töötada keskkonnas, mis inspireerib ning selle kõige juures viia ellu oma unistusi. “Minu üks suurimaid mõjutajaid juhiks saamisel on olnud minu enda vanaisa. Minu vanaisa Heldur oli kirikuõpetaja ja väga suur inimene – tema kõrval kasvades olen ma saanud kaasa õigeid väärtusi eluks ja sealt võib-olla pärinevad ka sellised juhi algomadused. Ja teine inimene on olnud kindlasti Ülo Pärnits. Teda tuntigi ju läbi selle, et ta võttis oma hõlma alla paljusid noori inimesi, kelles ta nägi potentsiaali ning siis õpetas ja inspireeris neid. Ma olin 26 aastane, kui ma tulin Mainor Gruppi tööle. Kui ma esimest korda Üloga kohtusin, siis ta loetles mitmeid juhte, kes tema käe all on oma karjääri alguse saanud ning poetas oma legendaarse lause – ‘kui sa oled tubli ja sul on ideid, siis minu poolt on laud, tool ja arvuti ning hakka tööle’. See tähendaski, et sul on kõik võimalused olemas kasvada ja areneda, nii nagu seda on varem juba mitmel tema tiiva all hoo sisse saanud Eesti tippjuhil olnud. Kindlasti need seitse aastat Ülo kõrval olid tohutult õpetlikud ja ma saan sellest tegelikult üha rohkem aru alles tagantjärele. See on olnud väga suur õnn. Need kaks meest on suurt rolli mänginud minu elus just juhiks saamisel. Ma arvan, et olen neilt õppinud just sellist läbini mõtestatud tegevust ja tööd hindama, sellist südamega töö tegemist. Ehk kui sa päriselt oled mingit tööd tehes väga õnnelik, siis oledki motiveeritud ja sa panustad kogu hingega. Hingestatus vist ongi see õige sõna, mida siinkohal kasutada. Kui sa teed asja, mis sulle päriselt korda läheb, siis seda on kaugele näha. Inimene teeb hingega tööd. Sa mingis mõttes samastud oma tegevusega – see oledki sina – ja sa tahad sealjuures anda endast parimat.” – Margus Nõlvak Kuulake ikka ...

Kuidas tulevad Baltimaade pealinnad toime modernistlikus tuhinas rajatud suurte paneelelamurajoonidega, mis tegelikult on elukeskkonda mõnes mõttes lausa dehumaniseerinud?

Kuidas tulevad Baltimaade pealinnad toime modernistlikus tuhinas rajatud suurte paneelelamurajoonidega, mis tegelikult on elukeskkonda mõnes mõttes lausa dehumaniseerinud?

Eestis toimub sel nädalalõpul Baltimaade suurim pärimusmuusikapidu Baltica 2019.

Eestis toimub sel nädalalõpul Baltimaade suurim pärimusmuusikapidu Baltica 2019.

Baltimaade suurim folklooripidu "Baltica" toimub sel aastal Eestis.

Baltimaade suurim folklooripidu "Baltica" toimub sel aastal Eestis.

Baltimaade suurim folklooripidu "Baltica" toimub sel aastal Eestis.

Baltimaade suurim folklooripidu "Baltica" toimub sel aastal Eestis.

Pisut enam kui 50 aastat tagasi siirati Tartu Maarjamõisa haiglas esimene neer. Sealt algab Baltimaade elundisiirdamise ajalugu. Praegu elab Eestis 520 neerusiirikuga inimest. 12. veebruari saade «Vahetund Tartu Postimehega» ongi pühendatud elundisiirdamisele. Saatejuht Aime Jõgi kutsel on stuudios neerusiidaja Peeter Dmitriev ning juba enam kui 20 aastat neerusiirikuga toime tulnud Riina Gailit. Elundisiirdamine on eelkõige meeskonnatöö ja siiratud inimese elu ei ole enam kunagi seesama, mis see oli varem – sellest räägitaksegi. Elundisiirdamine puudutab teisigi elundeid. Näiteks maksasiirdamise algusest saab Tartus mööda 20 aastat ja kopsusiirdamisi on tehtud ülikooli kliinikumis kümme aastat.

Miks peaks üks nüüdisaja vene draamakirjanik valutama südant Baltimaade kunagise okupeerimise pärast?

Miks peaks üks nüüdisaja vene draamakirjanik valutama südant Baltimaade kunagise okupeerimise pärast?

"Red Dead Redemption 2" mitmikmäng tuli sel nädalal välja ja proovime aru saada, mida see endast kujutab. Uudistes räägime sellest, et krüptorahabuum sai selleks korraks läbi ja ka Eestis on müügile tulnud paljud selleks kasutatud graafikakaardid, kas aga neid tasub osta? Ilmselt kuulutatakse uus Alieni mäng peagi välja ja Rein mängis lõpuks Thronebreaker: The Witcher Talesi. Euro Truck Simulator 2 sai just Baltimaade lisapaki ja Rockstari mäng Agent on ametlikult surnud. Fallout 76 jamad ei lõppe ikka mitte kunagi, vähemalt nii paistab. Soovituseks ongi Euro Truck Simulator 2, mis maksab Steamis praegu 5 eurot.

Pariisis Orsay Muuseumis esitletud näitus „Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis” on käinud vaatamas 250 000 huvilist. Näituseest räägivad sates Eesti, Läti ja Leedu kruaatorid ja mille peakuraatoriks on prantsuse väljapaistev sümbolismiuurija Rodolphe Rapetti. 150 teost Baltimaade kunstiloo märgilistelt autoritelt (Janis Rozentālsi, Vilhelms Purvītise, Mikalojus Konstantinas Čiurlionise, Kristjan Raua, Nikolai Triigi, Konrad Mägi, Oskar Kallis) on koondatud põhiteemdeks – „Müüdid ja legendid”, „Hing” ja „Loodus” – väljendavad kunstnike vaimustumist romantilistest jutustustest, inimese individuaalsest sisemaailmast ja loodusmüstikast.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti hetke vägevaim tippmaratoonar ja Baltimaade läbi aegade suurima rahvusvahelise maratoni – Tallinna maratoni – värske võitja Roman Fosti. Romani kõiki saavutusi ei ole mõtet ette lugema hakata, piisab vast teadmisest, et tegemist on Eesti ühe kiireima pikamaajooksjaga, kelle maratonieesmärk on 2h ja 15min. Minu jaoks on tippsport olnud alati heaks edumudeliks juhtimisvaldkonnale ja ettevõtlusele laiemalt. See on ka põhjus, miks tahan intervjueerida tippsportlasi oma juhtimisblogis. Romanil palungi jagada oma mõtteid ja kogemusi, kuidas kanda sportlikus maailmas edu aluseks olevaid põhimõtteid ja praktikaid üle juhtimiskvaliteedi kasvatamiseks laiemalt. “Minu peamine eesmärk – maratoni läbimine alla 2 tunni ja 15 minuti – on olnud mul juba pikka aega kinnisidee. Seetõttu olen ka veel väga motiveeritud enese kallal töötamisest, et see tulemus ikkagi ära teha. Kui ma veel tegin keskmaajooksu, siis mul oli pigem unistus jõuda olümpiale. See ei ole tegelikult hea lähtekoht, et ‘unistan saada olümpiamängudele”. Usk on tegelikult palju olulisem. Aga kuidas see unistus muuta usuks, et ma saan sellega hakkama? See eneseusk sünnib läbi treeningute; kui sa treeningutel näed, et sa suudad joosta koos sportlastega, kes on juba saavutanud häid tulemusi, kes on juba olümpiamängudel käinud. Ehk et sa tunnetad juba seda kergustunnet, millega võiksid saavutada häid tulemusi – vot sellest tekibki see usk eesmärgi võimalikusesse. Need väikesed võidud kasvatavadki minus seda usku, et ma suudan saavutada endale seatud eesmärgi. Sa pead treeningutelt saama kinnitust, et sa oled kehaliselt valmis selleks; pluss siis pead ka ennast kogu aeg vaimselt valmis hoidma. Oluline on mõista, et see usk tuleb läbi treeningute ja väikeste võitude, mitte unistamise.” – Roman Fosti Kuulake ikka ...

Juttu tuleb Baltimaade suurimast kunstifestivalist ja Adam Christensen esitab otse-eetris akkordioniga kunstiteose!

Enam kui 130 ajaloolist mõisa ja linnust avavad suvel oma uksed külastajatele. Juba 24. mail algab Baltimaade mõisate avastusmäng, mis toimub kolme riigi mõisate ühenduste eestvõtmisel. Millised on Baltimaade põnevamad mõisad, kes uhkemad mõisnikud ja kui erinev on mõisakultuur meil ja näiteks Leedus? Ettevõtmisest ja erilisematest mõisadest räägivad Kuusiku mõisa omanik Terje Villems ning Riin Alatalu, ajaloolane, muinsuskaitsja Eesti, Läti ,Leedu Mõisademängu kordinaator.

Enam kui 130 ajaloolist mõisa ja linnust avavad suvel oma uksed külastajatele. Juba 24. mail algab Baltimaade mõisate avastusmäng, mis toimub kolme riigi mõisate ühenduste eestvõtmisel. Millised on Baltimaade põnevamad mõisad, kes uhkemad mõisnikud ja kui erinev on mõisakultuur meil ja näiteks Leedus? Ettevõtmisest ja erilisematest mõisadest räägivad Kuusiku mõisa omanik Terje Villems ning Riin Alatalu, ajaloolane, muinsuskaitsja Eesti, Läti ,Leedu Mõisademängu kordinaator.

Tänane saade tuletab meelde, et lisaks keskkonnakuule on mai traditsiooniliselt ka muinsuskaitsekuu. Võtame kõne alla Eesti mõisad - ühelt poolt kui osa Baltimaade mõisate külastusmängust, teisalt suurendab riik oma panust kultuurimälestiste säilitamisel ja ehk võiks helgem tulevik oodata praegu veel räämas seisvaid mõisahooneid.

Tänane saade tuletab meelde, et lisaks keskkonnakuule on mai traditsiooniliselt ka muinsuskaitsekuu. Võtame kõne alla Eesti mõisad - ühelt poolt kui osa Baltimaade mõisate külastusmängust, teisalt suurendab riik oma panust kultuurimälestiste säilitamisel ja ehk võiks helgem tulevik oodata praegu veel räämas seisvaid mõisahooneid.

Meie audiosarja kahekümne seitsmendaks külaliseks on IT ettevõtja ning investor Taavi Kotka, kes on aidanud üles ehitada Baltimaade ning Põhjamaade ühe suurima tarkvaraettevõtte Nortal (endise nimega Webmedia). Oma karjääri jooksul on Taavi märkimisväärselt kaasa aidanud Eesti e-riigi arengule – aastail 2013-2017 teenis ta Eesti riiki majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IT asekantslerina ning on üks e-residentsuse idee autoritest. Nagu tavaliselt, püüame ka seekord panna end saatekülalise kingadesse. Uurime, kuidas sai Paides kasvanud mees oma ettevõtluse- ning arvutipisiku? Kuidas sai Taavist Webmedia asutajaliige ning mis viis teda ja ta kollege e-residentsuse ideeni? Suurema osa saatest pühendame ettevõtlusele, tänasele ning homsele Eestile, e-residentsusele, ja Eesti kohale maailmas: Mis oli Webmedia algusaastatel raske ning mille üle tunneb ta tagasi vaadates uhkust? Milline on Eesti tehnoloogiaettevõtluse seis täna? Kuidas sündis e-residentsuse idee? Kuidas saaks kasutada e-residentsust, et sisuda Eesti diasporaad tänasest paremini kokku? Kuidas saaksime andmeid kasutades oma riiki paremini juhtida? Mida ei tohiks me mitte mingil juhul lasta Eestiga juhtuda? Saade on salvestatud 12. augustil 2017. aastal Paides Arvamusfestivali ajal. Head kuulamist! Podcasti taustamuusika: Sander Mölder (www.soundcloud.com/sander). Kõik õigused kaitstud.

Meie audiosarja kahekümne seitsmendaks külaliseks on IT ettevõtja ning investor Taavi Kotka, kes on aidanud üles ehitada Baltimaade ühe suurima tarkvaraettevõtte Nortal (endise nimega Webmedia). Oma karjääri jooksul on Taavi märkimisväärselt kaasa aidanud Eesti e-riigi arengule – aastail 2013-2017 teenis ta Eesti riiki majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IT asekantslerina ning on üks e-residentsuse idee autoritest. Nagu tavaliselt, püüame ka seekord panna end saatekülalise kingadesse. Uurime, kuidas sai Paides kasvanud mees oma ettevõtluse- ning arvutipisiku? Kuidas sai Taavist Webmedia asutajaliige ning mis viis teda ja ta kollege e-residentsuse ideeni? Selles episoodis räägime Mis oli Webmedia algusaastatel raske ning mille üle tunneb ta tagasi vaadates uhkust? Milline on Eesti tehnoloogiaettevõtluse seis täna? Kuidas sündis e-residentsuse idee? Kuidas saaks kasutada e-residentsust, et sisuda Eesti diasporaad tänasest paremini kokku? Kuidas saaksime andmeid kasutades oma riiki paremini juhtida? Mida ei tohiks me mitte mingil juhul lasta Eestiga juhtuda? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Baltimaade suurim linn Riia on eestlasi ikka meelitanud oma kultuurieluga, Riia on pakkunud ka võimalusi saada osa maailmatasemel teatrielust. Legendaarne Vanemuise teatri lavastaja ja näitleja Kaarel Ird sündis Riias maalermeistri perre. Kas tema armastus teatri vastu ongi Riias sündinud? Kirjandusteadlane Livia Viitol räägib saates eesti näitlejate seostest Riiaga.

Baltimaade suurim linn Riia on eestlasi ikka meelitanud oma kultuurieluga, Riia on pakkunud ka võimalusi saada osa maailmatasemel teatrielust. Legendaarne Vanemuise teatri lavastaja ja näitleja Kaarel Ird sündis Riias maalermeistri perre. Kas tema armastus teatri vastu ongi Riias sündinud? Kirjandusteadlane Livia Viitol räägib saates eesti näitlejate seostest Riiaga.

Viimasel ajal on toimunud mitu rahvusvahelist kohtumist, mis on olulised ka Eesti julgeoleku seisukohast. Nimelt käisid Baltimaade välisministrid Washingtonis USA uue välispoliitika juhi Rex Tillersoniga tutvumas ning Brüsselis olid koos NATO riikide välisministrid. Nendest kohtumistest jäänud muljetest räägib välisminister Sven Mikser, keda usutleb saatejuht Peeter Kaldre.Kuulake 4. aprillil kell 14.05.

Viimasel ajal on toimunud mitu rahvusvahelist kohtumist, mis on olulised ka Eesti julgeoleku seisukohast. Nimelt käisid Baltimaade välisministrid Washingtonis USA uue välispoliitika juhi Rex Tillersoniga tutvumas ning Brüsselis olid koos NATO riikide välisministrid. Nendest kohtumistest jäänud muljetest räägib välisminister Sven Mikser, keda usutleb saatejuht Peeter Kaldre.Kuulake 4. aprillil kell 14.05.

Reisirada kummutab müüte joogi ümber mida nimetatakse ka elueliksiiriks. Vaatame sisse vanadesse õlle kateldesse Baltimaade moodsaimas õlle muuseumis Riias ning heidame pilgu Saku valla külastatavamasse paika Saku õlletehases. (Thea Karin.)

Ettevõtja Priit Rohumaa kajaloodimist alustame tema peaaegu aastapikkusest ümbermaailmareisist koos abikaasa Galinaga. Reisist sai puhver Viru Keemia Grupi ja Eesti Raudtee etappide vahel Priit Rohumaa tööelus.Energeetikast ja keemiatööstusest Eesti Raudtee nõukogu esimeheks tulnud mees liigub valdkondades, kus käib kogu aeg turgude ja raha ümberjagamine. Transiidist alguse saanud pidu Baltimaade raudteedel on läbi! Halvemaks saab alati minna, tunnistab muidu optimistliku meelelaadiga Priit. Kuula 17. septembril kell 12.05. Saate autor on Kaja Kärner.

Ettevõtja Priit Rohumaa kajaloodimist alustame tema peaaegu aastapikkusest ümbermaailmareisist koos abikaasa Galinaga. Reisist sai puhver Viru Keemia Grupi ja Eesti Raudtee etappide vahel Priit Rohumaa tööelus.Energeetikast ja keemiatööstusest Eesti Raudtee nõukogu esimeheks tulnud mees liigub valdkondades, kus käib kogu aeg turgude ja raha ümberjagamine. Transiidist alguse saanud pidu Baltimaade raudteedel on läbi! Halvemaks saab alati minna, tunnistab muidu optimistliku meelelaadiga Priit. Kuula 17. septembril kell 12.05. Saate autor on Kaja Kärner.

Baltimaade suurima maratoni ja Eesti suurima rahvaspordisündmuse toimumiseni on jäänud vähem kui kuu. Mis on sel aastal teisiti ja millised on uuendused nii rajal kui ka linnaliikluses? Stuudios on Mati Lilliallik ja Renna Järvalt MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubist, kelle vedada on paljud Eesti suuremad rahvaspordivõistlused. Saate teises pooles liitub meiega Eesti suurima harrastusspordi-veebi marathon100.com looja Janek Oblikas. Saatejuht on Ene Veiksaar. Kuulake kolmapäeval kell 10.05.

Baltimaade suurima maratoni ja Eesti suurima rahvaspordisündmuse toimumiseni on jäänud vähem kui kuu. Mis on sel aastal teisiti ja millised on uuendused nii rajal kui ka linnaliikluses? Stuudios on Mati Lilliallik ja Renna Järvalt MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubist, kelle vedada on paljud Eesti suuremad rahvaspordivõistlused. Saate teises pooles liitub meiega Eesti suurima harrastusspordi-veebi marathon100.com looja Janek Oblikas. Saatejuht on Ene Veiksaar. Kuulake kolmapäeval kell 10.05.

Reporteritunni külaline on välisminister Marina Kaljurand. Arutlusel on kõik praeguse rahvusvahelise olukorra tulipunktid: Vene oht, NATO panus Baltimaade turvalisusse, Euroopa Liidu mured, USA välispoliitika tulevik. Saatejuht on Peeter Kaldre.Kuula 3. mail kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Reporteritunni külaline on välisminister Marina Kaljurand. Arutlusel on kõik praeguse rahvusvahelise olukorra tulipunktid: Vene oht, NATO panus Baltimaade turvalisusse, Euroopa Liidu mured, USA välispoliitika tulevik. Saatejuht on Peeter Kaldre.Kuula 3. mail kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Ta on Tartu Ülikooli õppejõud, Euroopa õiguse dotsent, kaitsnud 30-aastaselt doktorikraadi, advokaadibüroos Sorainen juhib Baltimaade ja Valgevene kohtuvaidluste töörühma, hetkel ajutiselt Tallinna Sadama juhatust. Vandeadvokaat Carri Ginter ütleb, et kõige rohkem häirib teda pealiskaudsus.Mis on tema elus rõõmustavat, mis häirivat, seda kuuleme 17. oktoobril kell 12.05.Saatejuht on Kaja Kärner.

Ta on Tartu Ülikooli õppejõud, Euroopa õiguse dotsent, kaitsnud 30-aastaselt doktorikraadi, advokaadibüroos Sorainen juhib Baltimaade ja Valgevene kohtuvaidluste töörühma, hetkel ajutiselt Tallinna Sadama juhatust. Vandeadvokaat Carri Ginter ütleb, et kõige rohkem häirib teda pealiskaudsus.Mis on tema elus rõõmustavat, mis häirivat, seda kuuleme 17. oktoobril kell 12.05.Saatejuht on Kaja Kärner.

Mida arvavad põllumeeste juhid ja õpetajad Toompeale tahtjate valimislubadustest ning võtetest maal, kuidas tahab Vigala tõsta meie valimisaktiivsust, mida kavatseb tegema hakata Baltimaade esimene mahelaut ja kuidas temast saab turismiobjekt ning kui väärtuslik on põdraliha. (Madis Ligi.)

Linnatunni külalised on nädalavahetusel toimuva Baltimaade suurima osalejate arvuga spordiürituse Tallinna Maratoni eestvedaja Mati Lilliallik, vastavatud Tallinna Spordikooli tutvustab Spordi- ja Noorsooameti juht Rein Ilves ja Nõmme mälumängu uut hooaega tutvustavad tegijad Timo Tarve ning Tiit Terik. Saatejuht on Rein Pärn. (Rein Pärn.)

Mida arutasid ja mida tahavad üheskoos teha Baltimaade põllumeeste juhid, milliste lootustega vaatavad uuele aastale Aasta Põllumehed, mida arvab aastast Aasta Turismitegija, kes ja mis annab tööd lossipidajale, kui palju Vene turiste jõuab Tallinnast kaugemale ja mida süüa pärast pühi. (Madis Ligi)

Millisena näevad ühistegevust ümarlauas osalenud, miks on november sealihakuu ja kui palju ning millist liha me sööme, kust, milleks ja millal võivad erametsaomanikud raha saada, mida tahavad Baltimaade tudengid teha majanduse heaks ning kellele oma ideid esitada, millised on noorte arvates maaelu müüdid ja kuidas kavatsevad nad neid murda. (Madis Ligi)

Seekord uurime mida rääkis minister Põllumeeste Keskliidu nõukogule saagist ja eelarverahast ning mida küsiti, kuidas arenevad Baltimaade maaeluvõrgustikud, mis on saanud maavanematest ja võiks saada maakondadest, mida kasvatavad eestlased Kaukaasias ja kes neil külas käisid. (Madis Ligi)

Maatunnis uurime milliseid mõtteid käidi välja maakondade konverentsil ³Eesti mudel,² mida kardavad ja kurdavad maavanemad ja kiidab regionaalminister, milline on maaettevõtete konkurentsivõime ning mida peab teada andma Baltimaade kolme tuhande põllumajandustootja küsitlus, kellele tegid Pärnumaa lapsed toole ja kes neid aitasid. Saatejuht on Madis Ligi. (Madis Ligi)

Vabariigi aastapäeva eel avati Piirivalve merevalvekeskuses Baltimaade moodsaim mereseire süsteem. 20 radarit annavad ülevaate, mis meie Läänemere ja Soome lahe vastutusalas toimub. Eesti Merevägi tähistab igal aastal Miinisadamas piduliku rivistusega oma looja admiral Pitka sünniaastapäeva. Balti Laevaremonditehase Grupp esitles ümberehitatud poilaeva EVA 316, mis nüüd on mitmeotstarbeline õlitõrje-ja jäämurdelaev. Saatejuht on Hubert Veldermann (Hubert Veldermann)