Podcasts about venemaalt

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Ignar Fjuk. Kärpekirves ripub eelarve kohal ja selle löök lõikab meie kõigi rahakotte. Automaks, pensionid, maamaks, magusamaks... Arutame, mis meil tänaseks teada on ja mida sellest kõigest arvata. Mis tulevik meid ees ootab? Eestikeelne haridus on toonud ootamatuid pöördeid, milleks paljud valmis ei olnud. 9. mai läks rahulikult, kas nüüd nii jääbki? Narvas oli verine Putin ühel pool jõge ja Eesti poole oli sihitud Venemaalt suurtükid.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Ignar Fjuk. Kärpekirves ripub eelarve kohal ja selle löök lõikab meie kõigi rahakotte. Automaks, pensionid, maamaks, magusamaks... Arutame, mis meil tänaseks teada on ja mida sellest kõigest arvata. Mis tulevik meid ees ootab? Eestikeelne haridus on toonud ootamatuid pöördeid, milleks paljud valmis ei olnud. 9. mai läks rahulikult, kas nüüd nii jääbki? Narvas oli verine Putin ühel pool jõge ja Eesti poole oli sihitud Venemaalt suurtükid.

Astolphe de Custine, "Kirjad Venemaalt". Tõlkinud Madis Jürviste. Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik. Selle nädala järjejutuminutites kuulete katkendeid Astolphe de Custine´i raamatust "Kirjad Venemaalt". Markii Astolphe de Custine visandas 1839. aasta suvel kirjutatud reisikirjades tervikpildi Venemaa ühiskonnast, põimides igapäevastseene, ajaloolaste töid ja jutustusi tähelepanuväärsetest seikadest ning isikutest, kellest mitu on ka Eestiga otseselt seotud.

Kas ajakirjandus on teinud peaministrile tõesti liiga ning kuidas Kaja Kallase pikale veninud mittetagasiastumisprotsess kajastub eelarvevaidluste edasiastumisprotsessis? Mida kõike suudavad su massöör ja juuksur sinu digitaalsesse haiguslukku kokku luuletada ning kuidas riiklikult tähtsast dokumendist valesid välja rookida? Kes luurab Venemaalt põgenenud ajakirjanike telefonides ning milline roll selles võib olla Eestil? Kõigest sellest plaanivad kaks vanameest viinavabriku kõrvalt – Rein Lang ja Väino Koorberg — rääkida.

Astolphe de Custine, "Kirjad Venemaalt". Tõlkinud Madis Jürviste. Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik. Selle nädala järjejutuminutites kuulete katkendeid Astolphe de Custine´i raamatust "Kirjad Venemaalt". Markii Astolphe de Custine visandas 1839. aasta suvel kirjutatud reisikirjades tervikpildi Venemaa ühiskonnast, põimides igapäevastseene, ajaloolaste töid ja jutustusi tähelepanuväärsetest seikadest ning isikutest, kellest mitu on ka Eestiga otseselt seotud.

Tänane saade on sauna vibes, sekka ka luupainajaid. Küll muutub mõni luupainaja silotorniks ja viinapudeliks, teine aga loobib ämblikega. Verd on kah omajagu, nii Eestist kui 18. sajandi Venemaalt. Saate täispikas versioonis, mida saab kuulata Patreon.com/kikimoorid, läheb luupainajalugu sootuks hulluks ja mängu tulevad sead, Heidil on aga varuks veel kriipindust. Kirjuta meile oma lugu: kikimoorid@gmail.com --- Send in a voice message: https://podcasters.spotify.com/pod/show/kikimoorid/message

Tunnustatud teoloog Andrei Šiškov Venemaalt õpib Tartu Ülikoolis, kuid nüüd ohustab teda sunnitud retk Venemaale - õige või õiglane? Mida arvab venekeelne meedia jalgpallurite saagast? Petitsioon Riigikogule - andke õigus VF kodanikel külastada Eestit, et viia kinnisvara asjad korda. Kes on väärt olla Integratsiooni sihtasutuse nõukogu liige - Ruuben Kaalepi juhtum. Stuudios on Natalja Kitam, Andres Anvelt ja saatejuht Pavel Ivanov.

Jukuraadio 431. köögilauas on külas Dima Poljakov Leningradi oblastist ehk otse putinistlikult Venemaalt. Vabalt eesti keelt rääkiv Dima sündis Tallinnas, Nõmmel, aga ingerlasena otsustas ta 1990ndate aastate alguses oma ajaloolisele kodumaale kolida. Ingerimaa asub Peterburi ja Ivangorodi vahel, Dima elab Gatšinas ja on sealse ingeri seltsi juht. Köögilauas annab Dima otsekohese ülevaate, milmoel Putini Venemaa väikerahvaid kiusab, mida mõtlevad kohalikud sõjast ja tsaarist ning kuidas võim inimeste igapäevaellu sekkub.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ignar Fjuk ja Sergei Metlev. Täna, 27. augustil Keskpäevatunni teemad: Välisluureameti juhi Mikk Marrani lahkumine keset ametiaega RMK juhiks keris lahti VLA miljoniakna skandaali, millest sai ainet süvariigi teema - kas ja mida me peame teadma, kuidas Eesti Vabariik luurab oma vaenlaste järele? Kas juhtide määramisel valitseb stagnatsioon? Miks lahkub välisluureameti juht korraga ametist ja jookseb metsa poole? Indrek Tarandi järjekordne karjääripööre. Võibolla on hea, et see ei juhtunud Valgevenes. Eesti erameedia sattus küberrünnakute alla ja mitu toimetust ei olnud lugejatele kättesaadavad. Miks see juhtus? Kas riiklikud ametid peaksid sellisel juhul aitama ka eraettevõtteid? ERR on RIA erilise kaitse all. Miks Euroopa Liidu võimalik viisakeeld Venemaalt väljasõiduks neid nii valusasti puudutab, kui sanktsioonid tavaliselt külmaks jätavad? Riias võeti maha Baltimaade suurim punamonument. Gaasiga lähevad asjad üha segasemaks, sest informatsioon on vastuoluline. Pildil on liiga palju muutujaid järelduste tegemiseks. Ukraina iseseisvuspäev sai Eestis palju tähelepanu.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ignar Fjuk ja Sergei Metlev. Täna, 27. augustil Keskpäevatunni teemad: Välisluureameti juhi Mikk Marrani lahkumine keset ametiaega RMK juhiks keris lahti VLA miljoniakna skandaali, millest sai ainet süvariigi teema - kas ja mida me peame teadma, kuidas Eesti Vabariik luurab oma vaenlaste järele? Kas juhtide määramisel valitseb stagnatsioon? Miks lahkub välisluureameti juht korraga ametist ja jookseb metsa poole? Indrek Tarandi järjekordne karjääripööre. Võibolla on hea, et see ei juhtunud Valgevenes. Eesti erameedia sattus küberrünnakute alla ja mitu toimetust ei olnud lugejatele kättesaadavad. Miks see juhtus? Kas riiklikud ametid peaksid sellisel juhul aitama ka eraettevõtteid? ERR on RIA erilise kaitse all. Miks Euroopa Liidu võimalik viisakeeld Venemaalt väljasõiduks neid nii valusasti puudutab, kui sanktsioonid tavaliselt külmaks jätavad? Riias võeti maha Baltimaade suurim punamonument. Gaasiga lähevad asjad üha segasemaks, sest informatsioon on vastuoluline. Pildil on liiga palju muutujaid järelduste tegemiseks. Ukraina iseseisvuspäev sai Eestis palju tähelepanu.

Buumil on külas akadeemik Jaak Aaviksoo, kellega koos arutlevad saatejuhid Anto Liivat ja Raivo Vare, millised on Eesti ja Soome majanduskoostöö perspektiivid. Samuti saad saatest teada, miks hakkas Apple uut IPhone 13 telefoni tootma Indias, kas Venemaa läheb tõepoolest pankrotti ja kui suuri kaotusi kannavad Venemaalt lahkuma sunnitud Soome ettevõtted.

Igor Skalkin töötas seitse aastat Eesti Kaitseväes ohvitserina ja seejärel tegi viis aastat karjääri tippjuhina logistika valdkonnas. Kiire elutempo ja suured eesmärgid viis ta aga läbipõlemiseni ning ta põgenes maale elama. Maal elades võttis ta aega iseendale ja läbis suure muutuse. Nüüd kutsub ta ennast looduslapseks ehk Igor Earthchildiks. Selle nime sai ta endale kui elas paar kuud täiesti üksi dzunglis. Tänasel päeval õpetab Igor peamiselt tantrat ja suhete tervendamist. Ta on õppinud tantrat, joogat ja massaazi erinevatelt õpetajatelt Eestist, Venemaalt, Ameerikast, Euroopast ja Taist. Lisaks sellele on tema suureks kireks ka lühifilmide tegemine. Saates rääkisime Läbi põlemisest ja kõrgest ametikohast loobumisest Maal elamisest Džunglis elamisest Tantrast Kas kõigele peab anda tähenduse? Igor Earthchild Insta: https://www.instagram.com/earthchild.me/ veeb: https://earthchild.me/ Learn2touch: https://learn2touch.com/ Täitsa Pekkis Saade Insta: https://www.instagram.com/taitsapekkissaade/ Web: https://www.taitsapekkis.ee​​ Toeta meid: https://www.patreon.com/taitsapekkis

Igor Skalkin töötas seitse aastat Eesti Kaitseväes ohvitserina ja seejärel tegi viis aastat karjääri tippjuhina logistika valdkonnas. Kiire elutempo ja suured eesmärgid viis ta aga läbipõlemiseni ning ta põgenes maale elama. Maal elades võttis ta aega iseendale ja läbis suure muutuse. Nüüd kutsub ta ennast looduslapseks ehk Igor Earthchildiks. Selle nime sai ta endale kui elas paar kuud täiesti üksi dzunglis.Tänasel päeval õpetab Igor peamiselt tantrat ja suhete tervendamist. Ta on õppinud tantrat, joogat ja massaazi erinevatelt õpetajatelt Eestist, Venemaalt, Ameerikast, Euroopast ja Taist. Lisaks sellele on tema suureks kireks ka lühifilmide tegemine.  Saates rääkisimeLäbi põlemisest ja kõrgest ametikohast loobumisestMaal elamisestDžunglis elamisestTantrastKas kõigele peab anda tähenduse?Igor EarthchildInsta: https://www.instagram.com/earthchild.me/ veeb: https://earthchild.me/Learn2touch: https://learn2touch.com/Täitsa Pekkis SaadeInsta: https://www.instagram.com/taitsapekkissaade/Web: https://www.taitsapekkis.ee​​Toeta meid: https://www.patreon.com/taitsapekkisSupport the show (https://www.patreon.com/taitsapekkis)

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Keskpäevatunni teemad täna, 2. aprillil 2022. Kuidas me vaenuliku sümboolikaga võitleme? Karistusseadustiku muudatused on Riigikogus. Asjaga on põhjust tegeleda, sest 9. mai on tulekul, ajakirjanduses on kirjutatud: Ukraina lipuga aknasse kiviga sisse visatud, konflikt Lääne- Tallinna haiglas, mitu lugu sellest, kuidas Ukraina lipuga autodel on rehvid läbi torgitud... Seadusemuudatusi on mitmeid, näiteks välismaalaste seadus, millised neist aga vastu võetakse? Immigratsioon - kas oleme valmis selleks, kui Venemaalt hakkavad tulema inimesed, kes tahavad parema elu peale. Sellest juba räägitakse! Kui palju neid on, kust nad tulevad, kuidas me selleks valmis oleme? Kas riik on ikka traadiga ümbritsetud korralikult? Kuidas Eesti võiks kaitsetööstust kohe arendama hakata, et Ukrainat aidata? Kas LNG terminal Paldiskisse tuleb või ei tule? Maskikandmine on homsest lõppenud. Mihhail Kõlvarti mainekahju peale ilmus kohe nunnu lugu tema abiellumisest.

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Keskpäevatunni teemad täna, 2. aprillil 2022. Kuidas me vaenuliku sümboolikaga võitleme? Karistusseadustiku muudatused on Riigikogus. Asjaga on põhjust tegeleda, sest 9. mai on tulekul, ajakirjanduses on kirjutatud: Ukraina lipuga aknasse kiviga sisse visatud, konflikt Lääne- Tallinna haiglas, mitu lugu sellest, kuidas Ukraina lipuga autodel on rehvid läbi torgitud... Seadusemuudatusi on mitmeid, näiteks välismaalaste seadus, millised neist aga vastu võetakse? Immigratsioon - kas oleme valmis selleks, kui Venemaalt hakkavad tulema inimesed, kes tahavad parema elu peale. Sellest juba räägitakse! Kui palju neid on, kust nad tulevad, kuidas me selleks valmis oleme? Kas riik on ikka traadiga ümbritsetud korralikult? Kuidas Eesti võiks kaitsetööstust kohe arendama hakata, et Ukrainat aidata? Kas LNG terminal Paldiskisse tuleb või ei tule? Maskikandmine on homsest lõppenud. Mihhail Kõlvarti mainekahju peale ilmus kohe nunnu lugu tema abiellumisest.

Eesti ettevõtlusorganisatsioonid taotlevad raiepiirangute leevandamist, et korvata Venemaalt ja Valgevenest Eestisse tulemata jäävaid metsamaterjali koguseid. Keskkonnaühendused leiavad, et Vene puidu asendamine suuremate raietega Eesti metsast, lõdvendades keskkonnanõudeid, on vastuvõetamatu. Saates kaardistame probleemistikku eri osapoolte vaates.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all venemaalaste väljaränne. Venemaalased on juba mõnda aega aktiivselt otsinud võimalusi eneseteostuseks raja taga, märgib Tiido.

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Ignar Fjuk. Keskpäevatunni teemad 12. märtsil: Eestis on tuhandeid lapsi, kes vajavad kooli- ja lasteaiakohti. Kus nad hakkavad õppima? Maardu koolis soovitati sinikollaseid linte mitte kanda. Kas eestis on pagulasviha? Ei ole ju! On aeg otsustavaks hariduspoliitikaks, mida ei ole suudetud 30 aastat ellu viia. Andres Kollist tegi ettepaneku anda kodakondus halli passi omanikele. On see hea või halb mõte? Parempoolsed heideti Isamaast välja. Mis neist edasi saab? Ukraina sai võimaluse liituda Euroopa Liiduga. Mis saab edasi? Keeruline olukord Mig hävituslennukitega.

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Ignar Fjuk. Keskpäevatunni teemad 12. märtsil: Eestis on tuhandeid lapsi, kes vajavad kooli- ja lasteaiakohti. Kus nad hakkavad õppima? Maardu koolis soovitati sinikollaseid linte mitte kanda. Kas eestis on pagulasviha? Ei ole ju! On aeg otsustavaks hariduspoliitikaks, mida ei ole suudetud 30 aastat ellu viia. Andres Kollist tegi ettepaneku anda kodakondus halli passi omanikele. On see hea või halb mõte? Parempoolsed heideti Isamaast välja. Mis neist edasi saab? Ukraina sai võimaluse liituda Euroopa Liiduga. Mis saab edasi? Keeruline olukord Mig hävituslennukitega.

„Eesti annaks Ukrainale rakette ja suurtükke, mille puhul on ratsionaalselt ette nähtav, et nende ohvriks langevad Donbassi elanikud,“ kirjutas ta enne aasta lõppu oma Facebooki postituses, mis leidis tsiteerimist ka kremlimeelses meedias. „See on otseses vastuolus Minski lepetega, mis nõuab konflikti mittesõjalist lahendust. Teiseks, kõigile on selge, et neid relvi plaanitakse võimalusel kasutada venelaste tapmiseks.“ Loone selgitas „Erisaatele“, et Javelini laskemoona või haubitsate saatmine rõhutaks justkui vajadust konflikti sõjaliselt lahendada, mis ei ole Minski lepetega kooskõlas. Parlamendiliige leiab, et Vene väed on olnud Ukraina piiril juba päris kaua aega ning ta ei näe, et oht oleks kuidagi oluliselt suurenenud. „Siis, kui Ukraina lõpetas ära Krimmi veega varustamise, oli mul küll tõsine mure, et Venemaalt võib oodata tugevamaid samme,“ tõi ta näite võimalikust reaalsest casus bellist. Loone sõnul on Putin otsinud kogu aeg läänega kokkulepet ning see pole tal õnnestunud. Niisuguses olukorras manitseb ta, et Eesti ei valaks õli tulle. Pigem võiksime toetada win-win olukordi nagu üldisem gaasilepe ühes Nord Stream 2 käikulaskmisega. Tema hinnangul ei tasu seejuures karta uut Müncheni lepet: „Kus on need Ühendriikide huvid, mis lähevad meie või Ukraina huvidega vastuollu? Sama gaasilepe tingimustel, et midagi ei muutu, ju ei läheks. Biden pole kindlasti selline president, kes vilistaks oma liitlaste peale isegi siis, kui nood püüavad käituda ebamõistlikult. Saates veel: Kui legitiimseks pidada Putini julgeolekuhuve ning garantiide nõudmist? Venemaal on siiski intensiivistunud järsult siseriiklik läänevastase propaganda. Mis hetkel oleme olukorras, kus ka vaimset mobilisatsiooni ei saa enam tagasi kutsud? Millise eeskuju annavad Venemaale viimased arengud Kasahstanis, kus Moskva on juba kohalike võimude palve peale sõjaliselt sekkunud? Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Peamiselt seostame kanget napsi handsat ikka Setomaa ja sealse kultuuriga. Handsa on setode naps, ilma milleta ei saa suuremat pidu ega ka hubast koosolemist kuidagi õigesse võnkesse. Kuid aina enam võtab see rukkilinnastest “põletatud” jook üle kogu Maarjamaa rahvusjoogi rolli. Kaasa aitab sellel Moe Peenviinavabrik, mille “torudest” on meie klaasi valgunud terve perekond maitsehandsasid. Handsa puhul on tegemist ühekordselt destilleeritud kärakaga, mille olemus tulebki täielikult kohalikus rukkist. Just rukis on see, mis annab handsale omase röstise aroomi ja kergelt kõrbenud leivameki. Handsa on kõige õigema liigituse järgi pigem brändi, kui miski muu. Puskariks nimetamine pole ka vale, sest hästi tehtuna, puhtalt “torust läbi aetuna” on naps helge, mõnus ja kerge. Kuigi kange nagu Seto naine ja pressib ihust läbi kui tulejutt. Moe Peenviinavabrik oli esimene, kes ametlikult handsa pudelisse pani, ära registreeris ja müüki paiskas. Tänaseks on brändisaadik Ronald “Ronni” Remmeti sõnul nende toodetud hansa saanud peamiselt Venemaal väga populaarseks. “Eks me alustasimegi handsa valmistamist kahest ideest - esiteks, et anda uus elu sellele põnevale joogile, mis Eestis oli üsna väheses tuntuses ja teiseks, et rahuldada Venemaalt tulnud nõudlust, piltlikult ajada joogiga ka äri. Selle võimaluse ja nõudluse nägi ära meie lahkunud juht Sven Ivanov. Kuid tänaseks oleme oma handsade perekonna kasvatanud palju laiemaks kui mõtted ehk alguses olid,” selgitab Remmet. Uus džinn, mis pole aga džinn Eesti vanimast ja puhtal kujul meil välja aretatud Sangaste rukkist valmistatud handsa on aja jooksul saanud külge neli erinevat maitset: pihlaka, astelpaju, karulaugu ja musta küüslaugu. Need maitsed tõukavad selle muidu üsna niššika napsi peo põranda keskele kõikide meeli ergutama. Kuna maitsete lisamisega on valmistatud kangest kärakast infuseerimise* tulemusel pigem liköör (Moe ei lisa oma napsidesse grammigi lisasuhkrut), on kõike nelja maitsega handsast võimalik mekkida puhtana väikese jääga või segada neist kokku imelisi kokteile. “Minule meeldib neid timmida kõiki mekuklaasist puhtalt, sest neil on kõigil juures ülinaturaalne maitse ja aroom, mis juba ise on väärt läbi elamist. Samas saab karulaugu handsast väga huvitava Bloody Mary segada. Samas sobivad nii astelpaju kui pihlaka handsat kas lisandiks džinn toonikusse või täiesti eraldi joogina toonikuga. Need on põnevad ja laia kasutusega joogid,” selgitab Ronni. Nüüd jõuame aga selleni, mis juhtus siis kui pudelisse sai musta küüslauguga leotatud handsa. See jook on üks neist, mis nagu oleme ka varem saates kogenud, mis teeb “aju katki”. Umamine, lihaleemene, seenene, röstine aroom ja maitse on midagi, mida naljalt mujalt ei leia. Joogi kasutusareaal on sellest tulenevalt kitsam, kuid seda suurema väega. Kastmed, samuti tummisemad ja soolakamad kokteilid, aga jook sobib ka digestiiviks. Tuleb ka nentida, et kõik Moe handsad on saanud võistlustelt medaleid, nii kulda, hõbedat, kui pronksi. Stuudios kuulasid Ronni jutte handsast ja mekkisid mõnusaid jooke saatejuhid Keiu Virro ning Martin Hanson. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Pikad järjekorrad patsientidest, kes saavad haiglas voodikoha alles siis, kui keegi eest ära sureb. Ning tõenäoliselt surebki. Just niisugused pildid avanevad Rumeenias, mis „võistleb“ ühes naabermaa Bulgaaria ning Eestiga praegu Euroopa Liidu nakatumisnäitajate esikolmikus. Aga koroonapatsientide suremus on seal Eestist tervelt neli korda kõrgem. Valitsus palub Euroopa Liidult ja naabritelt erakorralist abi. Aga ise pole nakatumiste vältimiseks suudetud ära teha – ütleme siis otse – peaaegu midagi. Rumeenias on vaktsineeritud umbes 30% elanikkonnast ning lagi näib olevat käes. Bulgaarias on vastav näitaja 20% ringis… Eesti suursaadik Rumeenias Ingrid Kressel kirjeldab, et piirangud on samas Eesti omadest märksa karmimad. Nii näiteks lisandub esmaspäevast ka öine liikumiskeeld kõigile, kes on vaktsineerimata. Aga ometi on vaktsineerimisprotsent ikkagi väiksem kui näiteks isegi Venemaal. Mis sest, et vaktsiinid olid vabalt kättesaadavad enne kui Eestis. „Eks see on usu küsimus,“ hindab Kressel. „Kas sa usud, mida valitsus räägib või mitte. Rumeenlased on poliitilise klassi suhtes väga kriitilised. Nad ei usu, et tegeletakse riigi valitsemise, vaid omavaheliste intriigide ja kemplemisega.“ Küll aga pääses viimastel valimistel 9 protsendiga parlamenti erakond, mis seisis vaktsineerimisele vastu. „Lisaks on probleem selles, et ka siinsed arstid ei soovita vaktsineerida,“ toob Kressel üldisest hoiakust näite. Ja ometi on Rumeenia suhtumine veel tõsisem Bulgaaria omast. „Kui võrdlen näiteks maskikandmist Bukarestis või Sofias, siis seal ei peeta seda vajadust peaaegu millekski,“ kirjeldab ta hiljutisi muljeid naaberriigist. Saates veel Milline on üldse valmisolek reegleid järgida? Kui suurt rolli mängib seal desinformatsioon Venemaalt? Mida Rumeenial naabermaadelt üldse loota on? Kuula Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Poliitilised põgenikud ja muud ümberkolijad Venemaalt, Valgevenest, Ukrainast - miks nende sõnavõtud ärritavad siinseid venekeelseid inimesi? Nn "vene kaart" tegelikult on "eesti kaart" - rahvusvaen on marginaalne, oluline on eesti valija? Stuudios on Ekaterina Taklaja ETV+ ja Aimar Altosaar. Saatejuht Pavel Ivanov.

Poliitilised põgenikud ja muud ümberkolijad Venemaalt, Valgevenest, Ukrainast - miks nende sõnavõtud ärritavad siinseid venekeelseid inimesi? Nn "vene kaart" tegelikult on "eesti kaart" - rahvusvaen on marginaalne, oluline on eesti valija? Stuudios on Ekaterina Taklaja ETV+ ja Aimar Altosaar. Saatejuht Pavel Ivanov.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Mali hunta ja Vene firma Wagner. Wagner näikse olevat võrgustik, mis palkab eri riikides tegutsemiseks eri siltide all palgasõdureid ja seda mitte ainult Venemaalt, märgib Tiido.

"Infosõda on tänapäevase sõjapidamise üks vorme. Vaenulik ja vale informatsioon on osa mõjutustegevusest, millega seatakse rünnaku alla inimeste teadvus, hõlmatakse nende tähelepanu ja muudetakse hoiakuid. Oskuslik infosõda võib viia otseselt riiki ja inimeste julgeolekut ohustava tegevuseni, mis ongi selle eesmärk. Selline mõjutustegevus on viimastel aastakümnetel pidevalt laienenud nii Eesti, Euroopa kui ka USA suunal. Peamiselt lähtuvad infosõja elementidega rünnakud Venemaalt, aga ka Hiina Rahvavabariigist. Viimase nn. pehme jõud ja Kremli-meelsete tegevus murendavad lääne väärtusruumi, tekitavad umbusaldust demokraatlike riikide valitsuste vastu, pööravad tülli liitlasi. Infosõda võib pealtnäha olla süütu ja sõbralik meemide pildumine või olematu infoagentuuri valeuudise potsatus su Facebooki lehel. Sellest ei või end eksitada lasta, sest infosõjal on alati kaugele ulatuv eesmärk: kontrollida ja juhtida inimeste „südant ja meelt“ soovitud suunas. Infosõja laskemoonaks on narratiivid, müüdid, sümbolid ja rituaalid. Haaravad lood, kus faktid on segatud valega, et hajutada su tähelepanu ja tekitada umbusku riigi institutsioonide suhtes. Infosõdu peetakse ühegi lasuta, kuid paljude ohvrite hinnaga. Arutelujuht: Marica Lillemets (Eesti NATO Ühingu meedianõunik) Arutelus osalejad: Peeter Tali (NATO StratCOM COE asedirektor ja Eesti NATO Ühingu liige), Hannes Krause (Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni juht), Andrus Padar (küberkaitseliitlane), Vladimir Sazonov (Tartu Ülikooli kaasprofessor ja Kaitseväe Akadeemia vanemteadur) Arutelu korraldaja: "Eesti NATO Ühing koostöös Konrad Adenaueri Fondiga.

Prantsusmaa ja Venemaa suhete nurgakiviks on olnud sõjad, revolutsioonid, vallutused, aga ka ühine armastus šampanja vastu. 2021. aasta suvi läheb ajalukku seadusega, mille kohaselt tuleb ainus õige šampanja … Venemaalt. Ka seadus, mõistagi, on Venemaalt. Juuli alguses allkirjastas president Vladimir Putin seaduse, mida oli selleks ajaks juba neli aastat kahe riigi vahel põrgatatud. Selle sisuks on üks äärmiselt oluline küsimus: kes ja kuidas tohib Venemaa territooriumil kasutada sõna “šampanja”. Seadusega kinnitatakse, et märgistust šampanja ehk šampanskoje tohib kasutada vaid nende veinide kohta, mis on toodetud Venemaal. Kõik muu mulliline piiri tagant pole miski muu kui lihtsalt vahuvein. Prantslastele selline otsus muidugi ei meeldinud ja vahuveinisõda jätkub juba diplomaatiliste korpuste vahel ning arbitraažis. Milleks on Venemaal vaja kiusata? „Mul on tunne, et veiniteemalise kiusu taga on soov äratada üles kohalik veinitööstus, mis on alates revolutsioonist olnud maailma mõistes ebaoluline,” leiab “Vala Välja” seekordne saatekülaline, Time To Wine'i peremees ja sommeljee Georgi Leinemann. “Seadusega tekitatakse juurde küll palju bürokraatiat, kuid kindlasti lahterdatakse erinevatesse kulukategooriatesse ka kohalik ja välismaine vein. Nii saab kohalik vein eelise ja sellel on perspektiivi,” toob ta välja aprillinaljana mõjuva seaduse positiivse poole. Tema sõnul paigutavad kohalikud oligarhid juba täna oma raha kohalikku veinitööstusse ja soovivad olla veinimõisnikud nii sisus kui vormis. Aga kas Venemaalt on täna võimalik leida veine – nii vahuseid kui rahulikke – , mis oleksid võimelised Euroopa tippudega võistlema? Leinemann kinnitab, et kuigi valik ei pruugi olla veel väga lai, on Venemaal kindlasti pakkuda vahuveine, mis Champagne's toodetuga vabalt võistelda suudavad. „Probleem on selles, et tootmismahud on hetkel väikesed, samuti on Venemaa kaupadele embargod ja lõpuks joovad kohalikud selle veini ise ära. Mina usun küll, et lähimas ja ka pikemas tulevikus hakkame Venemaa veinidest rohkem kuulma,” räägib Leinemann. Sommeljee lisab, et ajaloos on Venemaal toodetud vahuveinid vägagi kõrgete märkidega hinnatud. Nimelt võitis klassikalise meetodiga vahuveinide tootmise Venemaal aluse pannud Lev Golitsõn oma Krimmis toodetud vahuveiniga 1900. aasta Pariisi maailmanäitusel pimetestis kõiki teisi vahuvein ja šampanjasid, võites tunnustatud tiitli Grand Prix de Champagne. Võiduvein toodeti Abrau-Durso mõisas, kuhu 1890datel aastatel oli Golotsin toonud Prantsusmaalt sisseseade ja teadmied ja kust ka täna tuleb nii mõnigi adekvaatne pudel veini. Muuseas, šampanjanime uudise valguses on Abrau-Durso aktsia suures tõusus! Saatekülalist, veinibaaride Time To Wine peremeest ja sommeljeed Georgi Leinemanni kuulasid saatejuhid Martin ja Keiu. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Seekordses osas räägime Aurus Senati nime kandvast Venemaalt pärit luksusautost, Toyota uuest 10-aastasest paindlikust garantiist ja Porsche säästu-Taycanist, mille hind algab 60 000 euro ligidalt. Proovisõiduautoks oli Seat Leon Sportstourer, mis tahab olla mõistlik sportlik auto pereinimesele. Kuidas see välja tuleb ning millised on auto head ja vead?

Pärast Valgevene piraatlusakti Ryanairi lennuki kallal juhtis Venemaa välisministeerium tähelepanu, et väga sarnasel kombel püüdsid lääneriigid saada enda kätte vilepuhuja Edward Snowdenit. Venelased polnud ainukesed, kes tõstatasid küsimuse lääne topeltstandarditest. Riigikogu väliskomisjoni liige Oudekki Loone tõstis esile, et Snowdeni kinninabimiseks veensid Ameerika Ühendriigid Prantsusmaad, Hispaaniat, Portugali ning Itaaliat sulgema oma õhuruumi Boliivia presidendi Evo Moralese lennukile, mis oli startinud Venemaalt. Viini maanduma sunnitud lennuk otsiti läbi (Snowdenit pardal polnud). „See oli riigipea lend, mis on eriti kõrge diplomaatilise puutumatusega,“ rõhutas Loone. „Kui Snowden oleks kinni võetud, oleks ta viidud Ühendriikidesse, kus temaga kes teab mis juhtunuks. Guantanamot me kõik teame.“ „Erisaates“ Krister Parisega meenutas Loone veel mitmeid juhtumeid, kus lennutransporti on poliitilistel põhjustel takistatud – ehk jutt „pretsedenditust“ käitumisest Valgevene poolt on selgelt üle pingutatud. Kas on aga sellele vaatamata õigustatud ning piisavad praegused Euroopa Liidu sanktsioonid Valgevene vastu? Kas nad suudavad tuua kaasa muutusi? „Kas see oli hea relv ristisõdijatele?“ küsis Loone vastu. „Mis puutub režiimimuutust või valitsuse muutust Valgevenes, siis see on valgevenelaste enda asi. Kui me väljastpoolt seda teeme, siis see on okupatsioon.“ Loone oli kriitiline ka Valgevene lendude piiramise suunal: „Me just nägime, kuidas üks lennuk tiirutas ning tal ei õnnestunud Hispaaniasse minna. Selle tulemus on, et Euroopa ja Valgevene inimesed suhtlevad vähem. See on signaal valgevenelastele, et „me ei taha teiega rääkida, rääkige venelastega““. Lähemalt kuulete saates, kus veel: Kui kaitstud on üldse inimesed võõral territooriumil? Praegu teame ennekõike Vene operatsioone, olgu Skripalid või inimröövid Ukrainast või tšetšeeni likvideerimine Berliinis jne. Aga teisalt tuleb kohe meelde ka Öcalani nabimine Keenias või Eichmanni röövimine Argentinas. Aga miks mitte ka bin Ladeni tapmine Pakistanis või Soleimani tapmine Iraagis. Miks laseme oma valitsustel nõnda karistamatult toimida? Või meid näiteks sõtta valetada nagu Iraagis? Kui me räägime väärtuspõhisest poliitikast, siis klassikaline dilemma, et kas tohime ohverdada majandushuve väärtuste nimel - on see üldse õige küsimus? Kuula „Erisaadet“ pikemalt siit!

Rein Lang ja Väino Koorberg vaatavad jälle, kuidas kajastub ajakirjanduses ABS´i ehk administratiiv-bürokraatliku süsteemi leemekulbi liigutamine. Kas number rinnas nime asemel lisab turvatunnet ja kas kaitseväe leitnandi ohuhinnang võib algatada või ära hoida kolmanda maailmasõja. Kuidas ikkagi tuleks kajastada meeleavaldusi. Muidugi saab meediakajastust ka suitsetav Kojamees ja julge hunt, kes Venemaalt pruudi leidis.

Rein Lang ja Väino Koorberg vaatavad jälle, kuidas kajastub ajakirjanduses ABS´i ehk administratiiv-bürokraatliku süsteemi leemekulbi liigutamine. Kas number rinnas nime asemel lisab turvatunnet ja kas kaitseväe leitnandi ohuhinnang võib algatada või ära hoida kolmanda maailmasõja. Kuidas ikkagi tuleks kajastada meeleavaldusi. Muidugi saab meediakajastust ka suitsetav Kojamees ja julge hunt, kes Venemaalt pruudi leidis.

Rein Lang ja Väino Koorberg vaatavad jälle, kuidas kajastub ajakirjanduses ABS´i ehk administratiiv-bürokraatliku süsteemi leemekulbi liigutamine. Kas number rinnas nime asemel lisab turvatunnet ja kas kaitseväe leitnandi ohuhinnang võib algatada või ära hoida kolmanda maailmasõja. Kuidas ikkagi tuleks kajastada meeleavaldusi. Muidugi saab meediakajastust ka suitsetav Kojamees ja julge hunt, kes Venemaalt pruudi leidis.

Võrkpalliteemalises taskuhäälingusaates "Kuldne geim" võetakse seekord luubi alla alaliidu uue juhatuse valimised ja senise hooaja tähtsaima mängu järelkajad. Samuti võtame kõne Poolas mängivale Robert Tähele ja vastame kuulajate küsimustele. Saates lööb seekord kaasa kvartett koosseisus Rivo Vesik, Renee Teppan, Andres Toobal ja saatejuht Karl Rinaldo. Muuhulgas tuleb jutuks: *Miks kuulab saadet Venemaalt vaid üks inimene? *Mille istutamise ja kelle lantimisega tegeles möödunud nädalal Andres? *Kas Rivo kõlbab üldse treeneriks või mitte? *Saaremaa Võrkpalliklubi peatreener Ioannis Kalmazidis tegi kahes mängus huvitava valiku. Miks? *Kas Läti klubid saavad tänavu meile vastu? *Eesti karikavõistluste otsustav veerandfinaalmäng Tallinna Selveri ja Pärnu vahel kujunes ühepoolseks. Üllatus? *Üleplatsimehe ootamatu ebakindlus servijoone taga. Mis Andrus Raadiku eksimused tingis? *Renee progress: seekord tegi ta juba kogu nädala võistkonnaga kõik treeningud kaasa. *Kõne Robert Tähele. Mis juhtub siis, kui vahetult enne mängu algust teatatakse, et kohtumine jääb ära? *Kuidas Täht end Poola tippklubis Rzeszowi Asseco Resovias kõvas konkurentsis tunneb? *Kas Täht mängib järgmisel hooajal koos Teppaniga Eestis? *4Sport esitleb: kuulajad küsivad, nelik vastab. Eesti rannavollehallidest ja servi blokeerimist kuni võrkpalliliidu uue juhatuse valimise ja Teppani lepingus oleva välismaale siirdumise klauslini.

"Mehed ei nuta" peateemad 19. novembril: - Mati Alaver sai tingimisi vanglakaristuse, aga on ta nüüd süüdi või mitte? Ja milles? Millised küsimused said vastuse, millised on veel õhus? - Korvpallitreenerite karm põli. Alar Varrak naases Venemaalt - nagu Jorh Aadniel Kiir? Andres Sõber võttis vastutuse ja astus Kadrina Karude peatreeneri kohalt tagasi - kas treenerikarjäär hakkab ühele poole saama? - Soome jalgpallikoondis jõudis EM-ile: kuidas see neil lõpuks õnnestus? - Mis toimub rallimaailmas? Citroen paneb nüüd või ülejärgmine aasta pillid kotti, Subaru tahab naasta.

Igal nädalal kostitame sind põneva veebisaatega „Puuduta mind“, kus külalisteks on nõiad, šamaanid, ravitsejad, ufoloogid, haldjad, elukunstnikud, teadlased, koolitajad, hüpnotisöörid ja paljud teised põnevad persoonid. Müstilistele teemadele spetsialiseerunud Õhtulehe ajakirjaniku Sirje Presnali ja Õhtulehe veebi loovjuhi Anu Saagimi seekordse saate külalisteks on unikaalse taastusprogrammi "Atlas" juurutajad Mati Rebane ja Anastasia Tsvetkova St Peterburgist, kes on lõpetanud Venemaa Riikliku Kaug-Ida Meditsiiniinstituudi ning omab pediaatri- ning spordimetitsiini ja ravi-kehakultuuri spetsialisti diplomeid. Lisaks on tal veel ka laste- ja ravimassaazi spetsialisti kutse. Anastasial on pikaajaline kogemus tserebraalparalüüsi- ning teisi neuroloogilisi patoloogiaid põdevate lastega.

"Mehed ei nuta" peateemad 9. juulil: - Eesti mitmevõistlejad krooniti Euroopa võistkondlikeks tšempioniteks. Kas tasus üldse ettevõtmist? - Kuidas hinnata Kaia Kanepi ja Anett Kontaveidi esitusi Wimbledonis? - Eesti jalgpallikoondise peatreeneri kohusetäitjaks määrati Karel Voolaid. Kas hea valik? - Rivo Vesik viis Venemaa rannavollepaari Oleg Stojanovski - Vjatšeslav Krasilnikov maailmameistriks! Eesti aasta treener? - Kas Alar Varrak tuleb Venemaalt tagasi nagu Toots või nagu Kiir? - Kas Markko Märtin tuleb Rally Estonial esikolmikusse?

Aleksandr Žemžurov Raadio4’st külastab igal reedel Raadio2 eetrit, et tuua meile üks lugu Venemaalt või Ukrainast.

Aleksandr Žemžurov Raadio4’st külastab igal reedel Raadio2 eetrit, et tuua meile üks lugu Venemaalt või Ukrainast.

Saate autor David Vseviov räägib 20. sajandi alguses toimunud rahvusvahelistest autovõidusõitudest, milles osalesid ka võistlejad Venemaalt.

Saate autor David Vseviov räägib 20. sajandi alguses toimunud rahvusvahelistest autovõidusõitudest, milles osalesid ka võistlejad Venemaalt.

Saate autor David Vseviov räägib 20. sajandi alguses toimunud rahvusvahelistest autovõidusõitudest, milles osalesid ka võistlejad Venemaalt.

Saate autor David Vseviov räägib 20. sajandi alguses toimunud rahvusvahelistest autovõidusõitudest, milles osalesid ka võistlejad Venemaalt.

27. novembril 1918 otsustas Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus Nõukogude Venemaalt lähtunud sõjalistele rünnakutele jõuga vastu astuda ja päev hiljem, 28. novembril, algas Vabadussõda.

27. novembril 1918 otsustas Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus Nõukogude Venemaalt lähtunud sõjalistele rünnakutele jõuga vastu astuda ja päev hiljem, 28. novembril, algas Vabadussõda.

Seekord oleme endale stuudiosse kutsunud kahesuunalisi mõtteid ja hoiakuid tekitavad ettevõtja ja tegutseja Veiko Huuse. Veiko on särav, ettevõtik mees, elanud nii Türgis, Egiptuses, kui ka Aasias. Ta on elus kätt proovinud väga paljudes erinevates valdkondades nagu näiteks tööriistaäris, meediamaailmas (i-marbella.com), valmistanud massaaživanne, tänavakive, omanud kinnisvara, ööklubisid Eestis ja Egiptuses, vedanud Venemaalt vaske. Tänaseks on Veiko 5 globaalse ettevõtte juht millest ta saates meile ka täpsemalt räägib. Mees, kes teab, mis asi on distsipliin, töö tegemine, enda kallal pideva töö tegemine ja kuidas kannatlikkus elus on see, mis aitab seda kõike saavutada. Tegemist on tasulise saatega, kui soovid kuulata tervet episoodi ja ka kõiki teisi tasulisi külalistega saateid, siis leiad need kõik suletud Facebooki grupist: www.facebook.com/groups/ausadvestlused/ Ligipääsu saamiseks tuleb sooritada väike tasu järgnevale kontole: IBAN: GB68REVO00997013422585 BIC: REVOGB21 SAAJA: Chris Kala SUMMA: 12€ / kuus SELGITUS: Oma facebooki nimi NB! Swedbank omanikel soovitan sooritada makse läbi arvuti ja valida eraldi välismakse, muidu võib tekkida probleeme kande sooritamisel. Mõned Veiko mõtted: * Distsipliin on elus äärmiselt oluline. Kui sul ei ole distsipliini, siis sa ei ole mitte keegi. * Mida varem sa endale unistused paika paned, seda parem on. * Täna on inimestel pidev hirm. Hirmude hirmude hirm. Kardetakse asju ette võtta aga elus tuleb riskida, tuleb hirmule vastu astuda ja lihtsalt peale hakata. * Kui sind ei märgata, sind pole olemas. Sa pead silma jääma, muidu sind ei ole olemas. * Elus ei ole mitte midagi juhuslikult. Kõik, mis sinu eluteele ette satub, on mõeldud sinna sattuma ja sinuga juhtuma. * Kuula alati kõik inimesed rahulikult lõpuni aga tee ikka omamoodi.

 * Ükskõik, mis elus ka ei oleks, kui sind maha murtakse, tõuse kohe püsti ja tegutse edasi. * Ära torma, võtta asja rahulikult. Kui sa aeglaselt kõndida ei oska, siis sa rikkaks ei saa. * Elu on energia. Energia tunneb ära, kas sa oled pannud energia sellesse tegemisse. Kui energia näeb, et oled pannud ennast täielikult mingisse tegemisse, siis energia järgneb. * Ma olen aus ja otsekohene inimene. See on minu elu ja minu bränd. Kui sulle ei meeldi minu bränd, ära tarbi mind, kui meeldib, siis lähme edasi! Sa asud kuulama podcasti Ausad Mehed, mille eesmärgiks on motiveerida ja inspireerida kuulajaid olemaks rohkem ausam enda vastu ning võtmaks suuremat vastutust enda isikliku elu ees. Lisaks, kui sa tunned, et saade, mida kuulad pakub sulle väärtust ning toob sinuni ennast arendavaid mõtteid, siis ole hea ja aita meid välja ning jäta meile Facebooki lehele arvustus ning hinda meie podcasti. Ning samuti, kui aega ja mahti on, siis too meile üks uus inimene või sõber, kes võiks saates oleva informatsiooniga resoneeruda. See kõik aitab meil sõnumit edasi levitada!! www.chriskala.com Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/autorchriskala/ Instagram: www.instagram.com/chriskkala/ Veiko kohta leiad rohkem informatsiooni siit: - Arcallia http://www.arcallia.com/?fbclid=IwAR1ez7q6L5OD3NHa4TxdYYADqjFNR8WpaYTOoarAaO0XGWcj8gsNbX3aNoM - Golden Stevia http://www.goldenstevia.com/?fbclid=IwAR2YGXaozRFMC4xC2RcAC1NK4aFapgeIs-imFlNsT6Y2QuSGxjfloa1-Zd8 - Eesty Coin https://eestycoin.com/?fbclid=IwAR1bcpYqgzgH_cOfXxUEPlE5xkyaNRxYCjcHJiN96mZSdpNvzQyBRw3QCz8 - HONESTUM EST https://www.honestumest.com/?fbclid=IwAR3f53_r745BNRf9qLFKRzZKkNeIrXTG1G4kXtm4maoY7CtvGD61t-t-nWk Raamatud, mida Veiko soovitab lugeda enda arendamiseks: 1. Napoleon Hill "Mõtlemist muutes rikkaks" 2. Jack Canfield "Võti" 3. Eckhart Tolle "Siin ja praegu: kohaloleku jõud" 4. Daniel Kahneman "Kiire ja aeglane mõtlemine" Head kuulamist!

Arste kõikjale ei jagu, aga mida ette võtta, et olemasolevad tohtrid ametis püsiksid? Mis on valesti Venemaalt või Ukrainast siia tööle tulnud arstidega ja kuidas olukorda muuta? Mida arvata Haigekassa nimevahetusest? Külas on Eesti Arstide Liidu president dr Jaan Sütt, saadet juhib Kadri Tammepuu.

Leslie Peirce: „HÜRREM: IDAMAA VALITSEJANNA“ Kirjastus Tänapäev. Tõlkinud Krista Eek. Orjatüdruk Hürremit, kes rööviti verinoorena Venemaalt ja kellest sai lõpuks sultan Suleiman Toreda kõrval Osmanite impeeriumi valitsejanna, on peetud üheks 16. sajandi kõige salapärasemaks isikuks. Temast räägitakse legende ja anekdoote ning sageli on raske vahet teha, kust lõpeb tõde ja algab väljamõeldis, ning milline oli päris Hürrem. Raamatut tasub lugeda kõigil, kes on huvitunud Türgi, Osmanite impeeriumi ja islamiusulise Lähis-Ida ajaloo sügavamatest tagamaadest.

"Mehed ei nuta" peateemad 30. jaanuaril: - Ott Tänak alustas Toyota-karjääri Monte Carlo ralli teise kohaga. Kas tõesti tiitlikursil? - Kõva sõna? Alar Varrakust sai Leedu klubi Alytuse Dzukija peatreener. - Mida näitas Caroline Wozniacki esikoht Australian Openil meie naiste jaoks? - Tallinnas võtsid Soome kõrgliiga hokiklubid Lahti Pelicans ja Hämeenlinna HPK. Šõud ja tipphokit sai kogu raha eest. Korrata? - - Delegatsioon "Olümpiasportlased Venemaalt" sai veelgi räsida: maha võeti ka Anton Šipulin ja Sergei Ustjugov. On see õige asi? - Eestlaste olümpia päästetud? Kristjan Ilves hüppas ja sõitis MK-sarjas esmakordselt esikümnesse. - Eesti olümpiakoondis muudkui täieneb: Raido Ränkel, Andreas Veerpalu, Algo Kärp, Artti Aigro, Kevin Maltsev... Kas peaksime ikka kõik need pakutavad kohad vastu võtma?

Räägime Ajutise Valitsuse ministrite saatusest pärast Oktoobrirevolutsiooni. Mis sai neist, kes jäid ja neist, kellel õnnestustus lahkuda Venemaalt ning kuidas toimusid Veebruarirevolutsiooni ohvrite matused?Saate autor on David Vseviov. Kuulake 12. novembril kell 11.20. Soovitame külastada ka "Müstilise Venemaa" Facebooki lehte.Foto: A. Lopuhovi joonistus Ajutise Valitsuse arreteerimisest.

Räägime Ajutise Valitsuse ministrite saatusest pärast Oktoobrirevolutsiooni. Mis sai neist, kes jäid ja neist, kellel õnnestustus lahkuda Venemaalt ning kuidas toimusid Veebruarirevolutsiooni ohvrite matused?Saate autor on David Vseviov. Kuulake 12. novembril kell 11.20. Soovitame külastada ka "Müstilise Venemaa" Facebooki lehte.Foto: A. Lopuhovi joonistus Ajutise Valitsuse arreteerimisest.

Räägime Ajutise Valitsuse ministrite saatusest pärast Oktoobrirevolutsiooni. Mis sai neist, kes jäid ja neist, kellel õnnestustus lahkuda Venemaalt ning kuidas toimusid Veebruarirevolutsiooni ohvrite matused?Saate autor on David Vseviov. Kuulake 12. novembril kell 11.20. Soovitame külastada ka "Müstilise Venemaa" Facebooki lehte.Foto: A. Lopuhovi joonistus Ajutise Valitsuse arreteerimisest.

Räägime Ajutise Valitsuse ministrite saatusest pärast Oktoobrirevolutsiooni. Mis sai neist, kes jäid ja neist, kellel õnnestustus lahkuda Venemaalt ning kuidas toimusid Veebruarirevolutsiooni ohvrite matused?Saate autor on David Vseviov. Kuulake 12. novembril kell 11.20. Soovitame külastada ka "Müstilise Venemaa" Facebooki lehte.Foto: A. Lopuhovi joonistus Ajutise Valitsuse arreteerimisest.

Venemaal on tuleva aasta märtsis presidendivalimised, mille võitja on aga juba praegu teada. Mida oodata Vladimir Putinilt (pildil) ja Venemaalt lähiajal ja kaugemas tulevikus? Seda küsimust lahkavad europarlamendisaadik Yana Toom ja kauaaegne ERR-i Moskva korrespondent ja praegune Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juhataja Krister Paris. Saatejuht on Indrek Kiisler, kuulake 30. oktoobril kell 14. 05.

Venemaal on tuleva aasta märtsis presidendivalimised, mille võitja on aga juba praegu teada. Mida oodata Vladimir Putinilt (pildil) ja Venemaalt lähiajal ja kaugemas tulevikus? Seda küsimust lahkavad europarlamendisaadik Yana Toom ja kauaaegne ERR-i Moskva korrespondent ja praegune Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juhataja Krister Paris. Saatejuht on Indrek Kiisler, kuulake 30. oktoobril kell 14. 05.

«Vahetunnis Postimehega» tuleb juttu Venemaalt välja kanditud 22st miljardist dollarist, millest 1,6 miljardit läbis ka Eesti panku. Stuudios on Risto Berendson ja Joosep Värk Postimehe uurivast toimetusest. Saatejuht on reporter Madis Vaikmaa.

ETV+ ajakirjanik Artur Zahharov kirjutas tänases Eesti Ekspressis loo Süürias võidelnud Venemaalt pärit palgasõduritest. Enda loo rääkis ära viimase aasta jooksul Süürias nii mõõdukama opositsiooni kui ka ISISe vastu võidelnud Oleg. Muuhulgas osales ta ka Palmyra tagasivõitmisel. Artur Zahharov räägib saates muuhulgas, et kuidas kajastab Venemaa meedia palgasõdurite tegevust, miks üldse on vaja venelastel palgasõdureid Süüriasse saata ja mida arvavad venelased Süüria valitsusvägedest ja kes on üldse palgasõdur. Saate lõpus laulab Weyes Blood. Saadet juhib Dannar Leitmaa.

"Ma tahaksin kodus olla, kui Päts on president ja Laidoner juhatab väge ja rahaks on Eesti sent", nii lauldi Eestis kaua pärast seda, kui oli selge, et ei Päts ega Laidoner koju ei jõua.Maria Laidoner jõudis koju. Mida mõtles eesti mehe kõrval nii Vabadussõja, iseseisvuse kui ka vangistuse ajal seisnud poolatar Venemaalt koju naastes, kui kuulis, et eesti rahvas on äraoldud aastatel nii laulma hakanud? Saade on salvestatud mälestusüritustel Viimsi, Haapsalu ja Viljandi muuseumides. Saate autor on Piret Kriivan. Kuula Võidupühal, 23. juunil kell 12.05.

"Ma tahaksin kodus olla, kui Päts on president ja Laidoner juhatab väge ja rahaks on Eesti sent", nii lauldi Eestis kaua pärast seda, kui oli selge, et ei Päts ega Laidoner koju ei jõua.Maria Laidoner jõudis koju. Mida mõtles eesti mehe kõrval nii Vabadussõja, iseseisvuse kui ka vangistuse ajal seisnud poolatar Venemaalt koju naastes, kui kuulis, et eesti rahvas on äraoldud aastatel nii laulma hakanud? Saade on salvestatud mälestusüritustel Viimsi, Haapsalu ja Viljandi muuseumides. Saate autor on Piret Kriivan. Kuula Võidupühal, 23. juunil kell 12.05.

Välja- ja sisserändest Eesti iseseisvuse esimesel perioodil räägib Tallinna Ülikooli doktorant Sander Jürisson. Pärast Tartu rahu sõlmimist tuli suur hulk eestlasi Nõukogude Venemaalt koju tagasi, üksikuid tagasipöördujaid oli ka lääne poolt. Lahkujate hulk oli kõige suurem 1920. aastate keskpaigas ja kõige populaarsem sihtpunkt Brasiilia. 30 aastatel oldi küllalt paiksed. Eestlased unistasid ka oma kolooniatest, kas unistused teostusid, kuuleb saatest.

Välja- ja sisserändest Eesti iseseisvuse esimesel perioodil räägib Tallinna Ülikooli doktorant Sander Jürisson. Pärast Tartu rahu sõlmimist tuli suur hulk eestlasi Nõukogude Venemaalt koju tagasi, üksikuid tagasipöördujaid oli ka lääne poolt. Lahkujate hulk oli kõige suurem 1920. aastate keskpaigas ja kõige populaarsem sihtpunkt Brasiilia. 30 aastatel oldi küllalt paiksed. Eestlased unistasid ka oma kolooniatest, kas unistused teostusid, kuuleb saatest.

FIFAs lähenevad presidendivalimised ja räägitakse MMi suurendamisest 40 osalejani (1.05), samuti arutletakse, kus võiks MMid toimuda (10.05) ja kas tuleks loobuda ühe korraldajariigi ideest. Seejärel tehakse kiirülevaade kodumaistest jalgpalluritest, kes suunduvad välisklubidesse või otsivad uut töökohta (15.30). Lisaks tulevad Venemaalt vaid head teated, sest Eesti U-21 koondis alistab ühe vastase teise järel (22.35). Saate teises pooles räägime uskumatustest vigastustest (26.05), kõige kiiremast punasest kaardist (30.30) ja memmekaks olemisest ning pakume välja mängud, millele tasuks panustada (ja vaadata) (32.05). Stuudios olid Õhtulehe ajakirjanikud Ott Järvela, Henry Rull ja Merili Luuk ning korraks Martin Šmutov.

Saatearja 10. hooajal oleme rääkinud neist eestlastest, kes on Eestist välja rännanud. Aga tuldud on ka Eestisse: esimesed vanausulised rändasid Venemaalt Eestisse välja juba vähemalt 18. sajandi alguses. Vanausuliste kolmesaja-aastast ajalugu on uurinud Tartu Ülikooli emeriitprofessor Irina Külmoja (pildil). Teises saates vanausulistest on juttu sellest, mida vanausulised mäletavad Venemaalt ära tulemisest, missugused kombed ja pärimuse kodumaalt kaasa võtsid ja mida veel au sees hoitakse. Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 4. aprillil kell 13.05.

Saatearja 10. hooajal oleme rääkinud neist eestlastest, kes on Eestist välja rännanud. Aga tuldud on ka Eestisse: esimesed vanausulised rändasid Venemaalt Eestisse välja juba vähemalt 18. sajandi alguses. Vanausuliste kolmesaja-aastast ajalugu on uurinud Tartu Ülikooli emeriitprofessor Irina Külmoja (pildil). Teises saates vanausulistest on juttu sellest, mida vanausulised mäletavad Venemaalt ära tulemisest, missugused kombed ja pärimuse kodumaalt kaasa võtsid ja mida veel au sees hoitakse. Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 4. aprillil kell 13.05.

Vanausulised on 17. sajandil Vene õigeusu kirikust eraldunud usuline liikumine. Eestisse rändasid esimesed vanausulised Venemaalt välja 18. sajandi alguses, siis kui siin valitses Rootsi kuningas. Vanausuliste kolmesaja-aastasest ajaloost Eestis ei ole palju teada. Piskut, mida veel mäletatakse, on käinud kuulamas ja lindistamas Tartu Ülikooli emeriitprofessor Irina Külmoja (pildil).

Vanausulised on 17. sajandil Vene õigeusu kirikust eraldunud usuline liikumine. Eestisse rändasid esimesed vanausulised Venemaalt välja 18. sajandi alguses, siis kui siin valitses Rootsi kuningas. Vanausuliste kolmesaja-aastasest ajaloost Eestis ei ole palju teada. Piskut, mida veel mäletatakse, on käinud kuulamas ja lindistamas Tartu Ülikooli emeriitprofessor Irina Külmoja (pildil).

Algasid Tallinna Merepäevad. Tallinna Merepäevi ehib kolmemastiline legendaarne kuunar Krusenstern. Mida arvavad mereteadlased jeti ja kaatrisõidust Pärnu lahel. Toimub Muhu väina regatt, milles tänavu osaleb 109 jahti Eestist, Soomest, Lätist ja Venemaalt. Saatejuht Hubert Veldermann. (Hubert Veldermann)

Venemaa uus suursaadik Eestis Juri Merzljakov soovitas luua minevikuteemade arutamiseks ühiskomisjoni. Kui tõenäoline on sellise komisjoni loomine tegelikkuses, mida meie siis Venemaalt teada tahame ning ka meil tuleb mõnes küsimuses ka endale tõsiselt otsa vaadata, selle üle arutlevad stuudios ajaloolane Magnus Ilmjärv ning endine Eesti suursaadik Moskvas Mart Helme. Saatejuht on Kärt Anvelt. (Kärt Anvelt)

Intelligentsi välja saatmine Venemaalt järg

Intelligentsi välja saatmine Venemaalt järg

Intelligentsi välja saatmine Venemaalt järg

Intelligentsi välja saatmine Venemaalt järg

1922 aasta massiline intelligentsi välja saatmine Venemaalt

1922 aasta massiline intelligentsi välja saatmine Venemaalt

1922 aasta massiline intelligentsi välja saatmine Venemaalt

1922 aasta massiline intelligentsi välja saatmine Venemaalt

Toimuvad Tallinna Merepäevad, üle-eestiline paadiaerutajate kokkutulek Kihnus ja 53. Muhu Väina regatt, kus osaleb 89 jahti ja enam kui 570 purjetajat Eestist, Soomest, Lätist, Leedust ja Venemaalt. Ja veel uurime, kuidas kasutada mere hädakutse sidet – kanal 16. (Hubert Veldermann)

Tallinna Merepäevad on avatud. Peategevus toimub Admiraliteedi basseinis ja veerel ning Lennusadamas. Londoni Nautical Institute avas Balti osakonna, mis hakkab paiknema Eesti Mereakadeemia juures. Reportaaž Tallinki uuemalt reisilaevalt Baltic Queen. Toimub 52. Muhu väina regatt. Osaleb 78 jahti enam kui viiesaja purjetajaga Eestist, Soomest, Lätist, Leedust ja Venemaalt. (Hubert Veldermann)