Podcasts about rootsist

“Kinnisvarajutud” podcasti 194. osas võõrustame meest, kes ülimalt tänuväärselt pakkus meie korduvate üleskutsete peale ise ennast saatesse külaliseks. Mees, kes on kinnisvarateekonnal veel algaja, elab igapäevaselt Rootsis ning omab hetkel ühte üürikorterit Kuressaares. Seekordne osa läheb kiirelt ülimalt morbiidsetele radadele, kui kasutame võimalust ja räägime veidi Rootsist ja sealsest elu-olust ning Algaja kinnitab, et kahjuks on meieni jõudnud uudised olnud tõesed ning kohati on Stockholmis ja mujal suuremates linnades gängisõdade tõttu turvalisus täitsa käest ära läinud. Kinnisvarasse sukeldudes uurime kõigepealt selle kohta, kuidas Rootsis need asjad käivad ning saame kiirelt teada, et seal me kinnisvarainvestorid olla ei tahaks. Seejärel liigume kodumaistele radadele ning räägime Algaja kogemustest ja kohati ka ämbrite kolistamistest Kuressaares. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on investor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Vaata ka meie koolituskeskkonda Kinnisvaraseminarid.ee ja Instagramis www.instagram.com/kinnisvaraseminarid/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Rootsist saab suure tõenäosusega algaval nädalal lõpuks NATO liige.

Eesti jalgpallikoondist ootavad EM-valikmängud kodus Rootsi ja võõrsil Belgiaga ning Vutikohus jõudis laupäevase mängu eel üksmeelele: ehkki külalisi Rootsist tuleb hoolimata nende kehvast vormist pidada selgeks soosikuks, on Eesti meeskonna üllatustulemusest säärase kaliibriga vastase vastu möödas juba omajagu aega. Koondisepausile eelnenud klubimängudes pakkus enim kõneainet Madridi Real uus 20aastane inglasest staar Jude Bellingham. Panustamisrubriigis luubi all paf.ee koefitsiendid. Vutikohtu saatejuhid on Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher (Õhtuleht).

Esmaspäeval, 23.jaanuaril tutvustasid Eesti, Rootsi ja Soome ohutusjuurdluse asutuste esindajad parvlaeva Estonia esialgse hindamise vahearuannet. Meretund keskendub vahearuande järeldustele ning sellele, mida tehti kuival maal, mis hetkel pooleti on ja mida veel oleks vaja uurida. Sellest räägib lähemalt lähemalt Ohutusjuurdluse keskuse juht Rene Arikas, sõna saavad ka tema kolleegid Jonas Bäckstrand Rootsist ja Risto Haimila Soomest. Uuringute edasist rahastamist käsitleti ka Riigikogus, kus peaminister Kaja Kallasele esitas küsimuse Tõnis Mölder. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.

Pühadetervitusi ja folki Lätist, Serbiast, Sloveeniast, Rootsist, Slovakkiast, Ukrainast ja Soomest.

414. köögilaud on suutnud enda taha istutada 80-aastase Hannus Estra, väliseestlase Rootsist. 80-aastasel Hannusel on haruldane elukutse – ta ühendab endas stomatoloogi ja lendurit. Aga räägime me temaga väliseestluse loost läbi n-ö isikliku prisma. Lisaks ajaloole tuleb ettekandele ka ühe kummalise lennuõnnetuse anatoomia, kust Estra imekombel eluga välja ronis. Tegemist on niisiis tõelise seiklussaatega.

Pikk ja veniv lugu Rootsist. Kallis jänku! Tule Däni teise soolotunni proovikat vaatama, 23. aprill Odeonis: https://pood.comedyestonia.com/product/daniel-veinbergs-habitu-proovietendus/?fbclid=IwAR2esbwaCuAshTYt0IpTJJJ_XX0io-ddSW3Kxape9-r3JeLE_qNV5y-BiSw

Lina on vana kultuurtaim ja ülioluline tarbetaim, mille kasvatamine on vajunud unustusse. Aasta tagasi sai Rootsist alguse projekt "1 ruutmeeter lina", mis kutsub inimesi lina kasvatama. Nüüdseks on üleskutse jõudnud ka Eestisse ning mitmes eri paigas saab näha kuidas linataim kasvab, õitseb ja sügisel kangaks muutub.

Norra juhtivad teadlased teatasid täna Stockholmis toimunud pressikonverentsil, et visiir tuli laevalt eest ära plahvatuse tulemusena. Kuidas sellesse infosse suhtuda, sest varasema ametliku uurimisraporti järgi uppus parvalev Estonia, kuna visiiri lukud olid nõrgad ja seetõttu purunesid need suure tormi tõttu? Saates kuuleme kommentaare Rootsist kohapealt, stuudios on Postimehe teadustoimetuse juhataja Marek Strandberg, laevahukus venna kaotanud poliitik Jürgen Ligi, Estonialt pääsenu ning hukkunute omaste initsiatiivil asutatud SA Mare Liberium nõukogu liige Carl Erik Laantee Reintamm. Oma pääsemise loo räägib Jüri Vask ning teeme lülituse ka erauurimist läbi viivale laevale, mis asub praegu laevahuku asukohas. Kommentaari annab Margus Kurm. Saatejuht on Elo Mõttus-Leppik.

21. sajand on üks väga põnev sajand: telefonid näitavad pilti, inimesed lendavad turistidena kalli raha eest kosmosesse ja piimal ei pruugi olla mitte mingit pistmist loomadega. Välja näevad need piimad üsna sarnased sellele, mida me kõik lapsepõlves rüüpasime või tänini kohvile valame. Maitsevad ja lõhnavad need joogid aga vägagi omapäraselt, enamasti meeldivalt, kuid alguses ehmatavalt. Mida oodata joogilt, mis on valmistatud kaerast, mandlitest, kookosest, India pähklist, sojast või riisist? Taimsed piimad (kutsutakse neid ka vegan piimadeks, taimseteks piimajookideks) ei ole tehniliselt võttes piimad, kuigi nende idee on sarnaseid loomseid tooteid asendada või olla neile alternatiiviks. Kutsuma peaks neid pigem ikkagi piimajookideks, kuigi enamus arenenud maailma on võtnud omaks terminid nagu kaerapiim, riisipiim, mandlipiim. Ajamata neid segamini loomsete piimadega, ootamata neilt koopiat või päris samu elamusi. Eesti oma kaerapiimad Eelmise aasta sügisel tuli Tere piimatööstus turule Eesti esimese taimse piimajoogiga, täpsemalt kaerapiimaga. Selle aasta sügisel paisatakse müüki teinegi Eesti tootja kaerapiim, sellel korral siis Jane Kaerajoogi brändi alt. Miks just kaer ja miks just nüüd? “Kaer on meile, eestlastele vägagi omane tooraine. Oleme kaera aastasadu kasvatanud, erineval moel söönud ja selle maitse on meile tuttav. Maitse on kindlasti oluline, et inimesed joogi omaks võtaksid, kaeraga on see kindlasti lihtsam kui mõne eksootilisema toorainega,” räägib Tere toote innovatsioonijuht Liina Kimmel, kes juhib piimatööstuses nii öelda taimsete alternatiivide arendamist. Jane Kaerajookide looja Jane Kaljulaid lisab, et maailmas on trend piima alternatiivide suunas olnud juba mitukümmend aastat, nagu ikka jõuavad trendid Eestisse teatava hilinemisega. “Kui vaadata kui pikaks on veninud Eesti poodides taimsete piimade riiulid, siis oli viimane aeg ka siin seda tootma hakata,” lisab Kaljulaid. Tema jaoks on oluline, et ta tegeleb just nimelt ainult taimsel toorainel põhinevate saaduste valmistamisega. Teadaolevalt peaks Eestis olema võimalik hetkel osta 26 erineva brändi taimseid piimajooke. Hetkel kumbki bränd oma piimajooke Eestis ei tooda, kuid plaanid seda siin teha on juba töös. Kui Tere toodab oma piimajooki Soomes, siis Jane leidis omale partneri Rootsist. Mis aga 100% eestlastele kuuluvad, on nende piimajookide retseptid, sest enne joojatele klaasi valamist rikastatakse kaerast välja “loputatud” vedelikku nii rasva, vitamiinide, erinevate toitainete kui ensüümidega. “Lisandeid on vaja, et muuta taimsed piimajoogid ikkagi tavapiimale maitselt sarnasemaks. Lisaks on vaja tõsta nende piimade toiteväärtust ja lisada aineid, mida piim võiks anda,” selgitab Kimmel. Kaljulaid lisab, et selle tõttu on ka erinevatel piimadel erinev värv - roosakast pruunika või kollakani -, erineva tugevusega aroom ja maitse, mis võib olla rasvasem, siidisem, vesisem ja nii edasi. Stuudios tutvustasid Eesti esimesi kaerajooke Jane Kaerajookide looja Jane Kaljulaid (https://www.janekaerajook.ee/) ja Tere/Nordic Milk toote innovatsioonijuht Liina Kimmel (https://www.tere.eu/tooted/taimsed-tooted/tere-varske-kaerajook). Saadet juhtisid Martin, Liisa ja Keiu. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Stuudios on Sisekaitseakadeemia nooremteadur Diana Marnot. Juttu teeme Venemaa infosõja enimlevinud narratiividest Skandinaavias ning Baltikumis. Mis on narratiiv ning kuidas on Eestis alla neeltud venelaste ettesöödetud lood ultraliberaalsest Rootsist? Juttu tuleb ka sellest, kuidas Baltikumi natsilembsese kandina näivad narratiivid mõjuvad ka Läänes. Ajale kohaselt tuleb juttu ka vaktsiinivastasusest.

Võrkpalliteemalises taskuhäälingusaates "Kuldne geim" läheb eetrisse 75. osa, kus tuleb muuhulgas juttu Viljandi publikuimest ja ekstreemsetest näidetest seoses võiduhirmuga. Samuti võtame kokku Credit24 Meistriliiga nädala põnevamad mängud ja kuuleme, mida huvitavat välismaal seoses koroonaga tehakse või ei tehta. Saates saab seekord sõna kvintett koosseisus Rivo Vesik, Renee Teppan, Andres Toobal, Urmas Piik ja saatejuht Karl Rinaldo. Teemad said seekord järgnevad: *Kust tuli saatel möödunud nädalal rohkem kuulajaid - Ukrainast, Islandilt, AÜE-st või Rootsist? *Kuulaja küsib: kuidas defineerida "võiduhirm" ja milliseid näiteid on saate tegijatel sellega seoses tuua? *Siiras vabandus sõprade ees. *Saaremaa ülikindel võit Tartu Bigbanki üle. Mis õigupoolest eelmisel reedel juhtus? *Kas Hindrek Pulk on õlaprobleemi kiuste hetkel teistest diagonaalründajatest üle? *Tallinna Selver võttis hooaja avavõidu. Renee ja Andres pajatavad emotsioonidest. *Gargždai näitel: millest jääb Leedu esiklubil võrreldes meie tippudega enim puudu? *Kõne sõbrale, kes räägib Tallinna Ülikooli piinlikust kaotusest, viskab nalja ja iseloomustab äsja alanud esiliiga hooaega. *Võrkpallikaardile naasnud Viljandi esiliiga meeskond suutis esimesel kodumängul saali 400-pealise publikuga täita. *Karo Mets esitleb: Eesti võrkpallurite nädal välismaal. Martti Juhkamist võib saada uuel aastal Eesti koondise üks võtmemängijaid. *Timo Tammemaa ja Robert Tähe hetkeseis Poolas. *Erilised näited laiast maailmast, kuidas koroona kiuste üritatakse mänge pidada. *Eliise Hollase erilised viis tundi pühapäeva õhtupoolikul.

Rootsi duo 232 Strängar / 232 Keelt, kuhu kuuluvad pianist Emma Engström ja viiuldaja Frida Höfling, andis juunikuus välja oma teise albumi "Svunnet" / "Möödunud ajad" seadetega Lääne- ja Lõuna-Rootsist kogutud rahvamuusikast.

Rootsi duo 252 Strängar / 232 Keelt, kuhu kuuluvad pianist Emma Engström ja viiuldaja Frida Höfling, andis juunikuus välja oma teise albumi "Svunnet" / "Möödunud ajad" seadetega Lääne- ja Lõuna-Rootsist kogutud rahvamuusikast.

Kuigi koroonasse nakatunute ja surnute hulk Rootsis on teistest maadest suurem, mindi seal leebemate piirangute teed.

Kuigi koroonasse nakatunute ja surnute hulk Rootsis on teistest maadest suurem, mindi seal leebemate piirangute teed.

Tänase Achtung!Lobjaka saate täidab globaalne koroonaviiruse kroonika: selgeim sõnum tuleb Rootsist, kus on otsustatud, et nakkuse levikule piiri panna pole enam võimalik. Saatekülaline on Jevgeni Ossinvoski, kellega püüame rääkida ka muust kui koroonaviirusest.

Tänase Achtung!Lobjaka saate täidab globaalne koroonaviiruse kroonika: selgeim sõnum tuleb Rootsist, kus on otsustatud, et nakkuse levikule piiri panna pole enam võimalik. Saatekülaline on Jevgeni Ossinvoski, kellega püüame rääkida ka muust kui koroonaviirusest.

Ott Tänak ja Martin Järveoja teenisid Rootsist oma hooaja esimesed punktid, tulles teisele kohale. Rootsis sõideti vaid üheksa kiiruskatset, mille eest jagati välja aga täispunktid. Lõppenud rallist räägime saates Gustav Kruudaga.

Ott Tänak ja Martin Järveoja teenisid Rootsist oma hooaja esimesed punktid, tulles teisele kohale. Rootsis sõideti vaid üheksa kiiruskatset, mille eest jagati välja aga täispunktid. Lõppenud rallist räägime saates Gustav Kruudaga.

Joogisaate “Vala välja!” 24. saate teema on igihaljas ja talvest talve korduv: millised on selle külma aastaaja parimad hõõgveinid? Kas valida alkoholiga või alkoholita toode? Kas eelistada viinamarjaveini baasil tehtud glögi või marjamahlapõhist? Eesti- või välismaist? Proovime eetris vastata! Kes magusaid kuumasid veine ülemäära ei hinda, saavad seekordses saates pisut aimdust hõõgveinide ajaloost ja kuulevad nii mõnegi jabura loo, mis veinimaailmast korraks sootuks eemale triivivad. Ent hõõgveinisaade ei möödu mõistagi degusteerimiseta. Oleme palunud külla inimesed, kelle arvamust usaldame: koha mikrofonide ees võtavad Toidutare juht Manona Paris ja Nami-Nami retseptiveebi asutaja Pille Petersoo. Hõõgveinide ajalugu on aga pikk, kääruline ja aukartustäratav. Esimest korda mainiti kuumaks aetud ja vürtsidega täiendatud veini näiteks juba 2. sajandi Roomas. Pole ime, et traditsioon levis: roomlased jõudsid ju mööda tervet Euroopat ringi kolada. Inglismaa kokaraamatute esimese märke hõõgveinist leiab aga 1390. aastal. 16. sajandil räägitakse glögist juba Rootsis, kus see on saanud suurriigi traditsioonide osaks. Lõbus seltskond mekib kokku kuute glögi: kolm neist alkoholiga ja kolm ilma. Alkoholivabadest veinidest on rivis Blossa alkoholivaba glögi Rootsist, Vihula Mõisa õunaglögi Eestist ning Eestist on ka Loodusvägi metsmustika-mustasõstraglögi. Alkoholiga jookidest valame välja Blossa glögi, lisaks Loimu glögi Soomest ja Karoliina hõõgveini Eestist. Jooke kümne palli skaalal, tulemused on allpool. Põhjusi, miks just selline paremusjärjestus kujunes, kuulete lähemalt saatest. Alkoholivabad glögid: Vihula Mõisa glögi (alkovaba): 24 punkti Blossa glögi (alkovaba): 21 punkti Loodusvägi glögi (alkovaba): 21 punkti Alkoholiga glögid: Loimu glögi: 31 punkti Blossa glögi: 28 punkti Hõõgvein Karoliina: 19 punkti Küsimused, pretensioonid, pakkumised ja kommentaarid palume aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis, lehel www.facebook.com/valavalja ja Instagramis www.instagram.com/vala_valja_podcast

Rootsi ralli eelne taskuhääling "Kuues käik" vaatab MM-sarja teisele etapile ette. Mida oodata lumisest (või ilmateadet vaadates mitte nii väga lumisest) Rootsist? Kas Marcus Grönholm läheb niisama kulgema või tippudele kuklasse hingama? Kas Kris Meeke suudab lume peal järjekordset kraavisõitmist vältida? Saatejuhid Raul Ojassaar ja Karl Kruuda meenutavad ka heldimusega 2014. aasta Rootsi rallit, kus Kruuda suutis viimasel katsel 18,7-sekundilise kaotusseisu WRC2 klassis ülimagusaks etapivõiduks pöörata. Mis on sellel võidul seost aga Ott Tänakuga? Head kuulamist!

Tänase saate külaliseks on 15 aastat Rootsis elanud Sirle Sööt, kes igapäevaselt töötab Stockholmis juristina ning vabal ajal juhib Rootsi Eestlaste Liitu. Rootsist räägitakse tavaliselt kui heaoluriigist ning Sirle selgitab miks. Veelgi enam, Sirle leiab, et Rootsis peaks inimene tänavale jäämiseks ikka ise väga pingutama. Samuti on teemaks suhtumine pagulastesse, võimalik terrorioht, Rootsi tööleminek, kohalik pereplaneerimine ja palju muud.

Välisabi Rootsist

Välisabi Rootsist