Podcasts about sarnaselt

“Kinnisvarajutud” podcasti 230. osas on meile külla tulnud üks lihtne mees Sakust Cris Koppel, kellel vaatamata enda poolt pandud tagasihoidlikule tiitlile on rääkida erinevatel teemadel omajagu põnevat. Sarnaselt mitmele meie varasemale külalisele on ka Cris käinud mitu aastat Ameerikas raamatuid müümas ning oma praeguse töökoha Sirkel & Malli projekteerimise- ja arhitektuuribüroos sai ta suuresti tänu "Kinnisvarajutud" podcastile! Kinnisvarainvestorina on Cris toimetamas peamiselt koos sarnaselt mõtlevate kaaslastega ning saates räägib ta korteritest Raplas ja Sakus, maatulundusmaast Saaremaal, suvilast Aespas ning ühest mahukast kortermajade projektist Raplas. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on investor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Vaata ka meie koolituskeskkonda Kinnisvaraseminarid.ee ja Instagramis www.instagram.com/kinnisvaraseminarid/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

TalTechis ärinduse erialal õppiv Elisabeth Kass (20) tõestanud end väga mitmel rindel. Nagu ta isegi ütleb on tal hetkel koguni viis erinevat töökohta, ehkki põhiaeg kulub tal ülikoolile. Lisaks muudele tegemistele on ta ka investor, kelle portfell küündib täna viiekohalise summani. Sarnaselt paljudele ei aja Kass taga palju ihaldatud finantsvabadust, vaid pigem on talle olulised hoopis muud väärtused. Kuula tema teekonnast lähemalt "Tark investor" podcastist!

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on ettevõtja ja kestlikkuse ekspert Maris Ojamuru. Tal on enam kui viisteist aastat kogemust ESG ja jätkusuutlikkuse teemade lahti mõtestamise ja teadliku juhtimise teemadel erinevates sektorites. Täna toimetab Maris oma ettevõttes Sustinere, mis aitabki organisatsioonidel integreerida kestlikku lähenemist oma igapäevastesse tegevustesse, pakkudes nõustamist ja strateegiaid, mis edendavad ESG eesmärke. Selles episoodis arutame Marisega, kas ja kuidas saaksid majanduskasv ja kestlik areng käia käsikäes, luues nii ärimudeleid ja -lahendusi, mis mitte ainult ei vähenda negatiivset mõju looduskeskkonnale ja ühiskonnale, vaid pakuksid ka täiesti uusi võimalusi ettevõtetele. Mulle väga sümpatiseerib, kuidas Maris kõneleb otse südamest, rõhutades igaühe võimet mõjutada meie keskkonda ja tulevikku. “Usun, et igaüks meist mõtleb oma laste tulevikule ja nende võimalustele kogeda samu lihtsaid rõõme, mida me ise oleme saanud nautida – olgu selleks kevadine värske õhk, lindude laul akna taga või heina lõhn lapsepõlves. Mõistmine, et meie tänased valikud võivad jätta tulevased põlved nendest kogemustest ilma, peaks meid kõiki sügavalt puudutama ja innustama tegutsema. Pole oluline, kui suur su panus tundub, on selleks siis kodus prügi sorteerimine, erinevate tarbimisharjumuste ülevaatamine või oma oskuste ja kire kasutamine mõnel muul viisil maailma kestlikumaks muutmisel – iga panus loeb. Igaühel meist võiks olla mingi oma viis sellesse olukorda leevendust tuua. Sarnaselt liblikatiiva löögi efektile võivad Sinu teadlikumad igapäevased valikud käivitada positiivsete muutuste ahela.” – Maris Ojamuru Kuulake ikka ...

Sarnaselt eelmisele talvele intensiivistab Venemaa pealetungi rindel ja ründab Ukraina energiataristut. Kui ägedaks võivad rünnakud muutuda, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhi Indrek Kannikuga. Saatejuht on Ulla Länts.

Eesti korvpallikoondise EM-finaalturniir Milaons sai väga valusa jätku, kui teises mängus kaotati 73 : 74 üliolulise kohtumise Ukrainale. Miks lõpuks nii läks? Sarnaselt mängijatele oli poolteist tundi pärast lõpusireeni ka „Viienda veerandaja” taskuhäälingu tegijatel õigeid põhjuseid keeruline välja tuua. Kui valus see kaotus siis õigupoolest ikkagi oli? Teatud paralleele saab tuua Riia EMil Leedu käest saadud viimase sekundi ketukaga. Või oli see ikka veel kraadi võrra ebameeldivam? Räägime taas ka persoonidest – keda kiita? Keda laita? Mida tähendas see kaotus meie edasipääsulootustele ja kuidas edasi? Head kuulamist!

Kes oleks õigemad inimesed Eesti jalgpallist rääkima, kui aastakümneid selle sees olnud ja sellega ühes kasvanud jalgpallifännid. Riigi kaitsmise tõttu vahepeal mitmenädalasel puhkusel olnud vutisaade „Kolmas poolaeg” on tagasi ning külas käisid legendaarsed fännid Papa ja Romario. FC Flora ja jalgpallikoondise fänn Papa ning Nõmme Kalju toetaja Romario võtsid Eesti jalgpalli pulkadeks lahti. Alguses Eesti – San Marino kohtumise kaudu. Mõlemad mehed olid nõus, et 2 : 0 polnud võit, mille üle peaks rõõmustama, vaid näitas meie kehva hetkeolukorda. Seejärel räägiti sellest, kuidas Premium liigast profiliiga tegemine oli viga ja sellega on tehtud perspektiivitutele jalgpalluritele karuteene. Mõistagi peatusid fännid ka viimasel ajal populaarsel valupunktil ehk treenerite koolitamisel. Papa tõi vigadest rääkides nimeliselt välja ühe Eesti koondise endise peatreeneri, kellele käis Papa hinnangul tema töö selgelt üle jõu. Saate teises pooles rääkisime lähemalt publikunumbritest ja fänniorganisatsioonidest. Sarnaselt platsiltoimuvale ei ela ka nemad praegu oma parimaid aegu. Põhjuseid on mitmeid - paremini saaks teha nii jalgpalliliit, klubid kui ka fännigrupid ise. Head kuulamist!

Diabeet ehk suhkrutõbi on krooniline haigus, mis tekib, kui inimese kõhunääre ei tooda piisavas koguses insuliini või organism ei suuda seda efektiivselt kasutada. Sarnaselt ülemaailmsele suundumusele, on ka Eestis diabeedi esinemissagedus aastate lõikes kasvanud, olles praegu 3-5%. Kuna haigestumus on suur ja tõusuteel, on sellest haigusest rääkimine väga oluline. Meditsiinitarvikuid müüva firma Onemed tootejuht Aire Laumets tutvustab abivahendeid, mille korrektne kasutamine on diabeeti põdeva inimese jaoks väga oluline.

F. Scott Fitzgerald „Ilus ja neetu“ Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik. Haritud esteet Anthony Patch on veendunud, et ta ei abiellu iialgi. Kohtunud seltskonnakaunitari Gloriaga, on mees sunnitud tõekspidamisi muutma ning alla vanduma kõikehõlmavale kättesaamatusele ja ihalusele. Oodates kohe-kohe saabuvat pärandust, veedab pilkupüüdev noorpaar aega pidutsedes ja sõprade meelt lahutades. Ootamatu juhus toob armunute ellu aga üllatusliku pöörde. Postimehe kirjastuse romaanisari toob lugejateni aegumatu romaaniklassika, 20. sajandi ühe tuntuima kirjaniku F. Scott Fitzgeraldi teise romaani „Ilus ja neetu“. 1922. aastal esmaavaldatud teos kindlustas autori kui suurepärase romaanimeistri koha Ameerika kirjandusloos. Sarnaselt teiste Fitzgeraldi teostega on sellegi romaani peategelased keerukad karakterid ning põhinevad suures osas kirjaniku isiklikel suhetel ja kirglikult vastandlikul abielul Zelda Fitzgeraldiga.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Tiit Paananen, tuntud vast esmajärjekorras kui Skype’i endine tegevjuht. Aastail 2005-2013 töötas Tiit Skype´is erinevatel ametikohtadel, millest viimased paar aastat Skype Eesti tegevjuhina. Viimasel kolmel aastal on Tiit toimetnud Pipedrive´i kvaliteedijuhina ning täna tegutseb juba pool aastat Eesti idufirmas Veriff arendusjuhina. Huvitav on vast ka teada, et lisaks tarkvara valdkonnale on Tiit seotud ka armastatud Põhjala õlle pruulimisega ning tegeleb kirglikult ka lendamise ning langevarjuhüpetega. Istusime Tiiduga Põhjala uhiuues õllerestoranis ‘Tap Room’ ning rääkisime muuhulgas juhi elutsüklist, juhtimiskultuuri olulisusest, äritegevuse tähendusrikkusest, nõudlikkusest ja usalduskrediidist, hirmust ja ebamäärasuse taluvusest, omanikutundest, lakkamatust kommunikatsioonist ning paljust muustki. “Põhiküsimus, millele töötajad peaksid organisatsioonis vastama, puudutab meie käitumise sügavamaid tagamaid. Soovitan kõigil igapäevaselt esitada endale üks lihtne küsimus, seda eelkõige oma tegevusi planeerides ja otsuseid langetades – kas see, mis ma nüüd ette kavatsen võtan, on hea organisatsioonile või mitte? Kui me saame sellele küsimusele vastata ‘jah’, siis on ettevõttel oluliselt suuremad võimalused oma tegevuses ka õnnestuda. Paratamatus on aga see, et enamus inimesi kipub ikkagi esitama küsimuse lähtuvalt sellest, kas see on pigem mulle kasulik või mitte? Ja sealt hakkavad ka paljud probleemid pihta. Esimene samm siin on üldse teadvustada, et see on keskne küsimus, millele tuleks kõigil meil pidevalt otsa vaadata. Kui me sellele küsimusele järjepidevalt ja teadlikult ei vasta, siis on kogu selle koosluse elujõud küsitav. Mingis mõttes räägime me siin omanikutundest, mida tuleks kindlasti igal organisatsiooni tasandil taotleda. Minul on olnud õnne olla kõikide nende ettevõtete aktsionär, kus ma olen töötanud, mis kindlasti on aidan ud panna oma tegevuse teise valgusesse. Samas ma ei tahaks siin kitsalt rõhutada ainult majanduslikku aspekti õige mentaliteedi kujundamisel, juhi ülesanne on ka oma organisatsioonis selgitada, miks me üldse siia kokku oleme tulnud, miks meie tegevus on tähtis ja kuidas see kõik aitab laiemalt inimeste elukvaliteeti parandada. Kui see on selgeks räägitud, siis on tagatud ka see, et organisatsiooniga liituvad just need õiget tüüpi inimesed, kellele vastavad teemad päriselt korda lähevad. Sarnaselt nt Skype’ile, kus me lõime uusi inimestevahelisi suhtlusvõimalusi, võimaldab Veriff täna luua internetis usaldusväärseid suhteid. Kirg loodava toote ja teenuse vastu aitab samuti kasvatada omanikutunnet.” – Tiit Paananen Kuulake ikka ...

Trennimuusikasaade, mis kaasab endas erineva stiili, tempo ja vaibiga muusika - rütme igale maitsele ning seda selleks, et aidata ​Sul jõuda​ ja​ jääda treeningu lainele. ​Sarnaselt meie kehale, mis vajab erinevas tempos ja stiilis füüsilist ​liikumist, lähtuvad ka Raju Rütmid sellest, et pakkuda ​Sulle treeningmuusika vallas vaheldust ning võimalust katsetada ​varieeruvate treeningrütmidega. Treener Sandra Raj​u​ toob igakuise podcasti näol teile tunnikese​ jagu​ sütitavat muusikat - jälgi playlisti kirjeldust​​, et leida endale see õige, kuid ole ​julge katsetama​ ka​ uute​ ning alguses võõrana tunduvate​muusika​stiilidega.​ Playlisti ülesehitus on lihtne - iga treening algab korraliku soojendusega ning tee seda ka Sina. ​Kui keha koormuseks ette valmistatud, on kavas pikem​,​ ​kiirema tempoga blokk​, kuhu on muusika valitud kõlama intervallidena. Treening päädib lõdvestusl​ooga. ​ Don't skip​ the​ beats... and leg day.

Trennimuusikasaade, mis kaasab endas erineva stiili, tempo ja vaibiga muusika - rütme igale maitsele ning seda selleks, et aidata ​Sul jõuda​ ja​ jääda treeningu lainele. ​Sarnaselt meie kehale, mis vajab erinevas tempos ja stiilis füüsilist ​liikumist, lähtuvad ka Raju Rütmid sellest, et pakkuda ​Sulle treeningmuusika vallas vaheldust ning võimalust katsetada ​varieeruvate treeningrütmidega. Treener Sandra Raj​u​ toob igakuise podcasti näol teile tunnikese​ jagu​ sütitavat muusikat - jälgi playlisti kirjeldust​​, et leida endale see õige, kuid ole ​julge katsetama​ ka​ uute​ ning alguses võõrana tunduvate​muusika​stiilidega.​ Playlisti ülesehitus on lihtne - iga treening algab korraliku soojendusega ning tee seda ka Sina. ​Kui keha koormuseks ette valmistatud, on kavas pikem​,​ ​kiirema tempoga blokk​, kuhu on muusika valitud kõlama intervallidena. Treening päädib lõdvestusl​ooga. ​ Don't skip​ the​ beats... and leg day.

Õhtulehe korvpallisaates "Viies veerandaeg" arutasid ajakirjanikud Ville Arike, Ats Kuldkepp ja Henry Rull järgmisel nädalal algava MM-valikturniiri üle. Paljud koondised lähevad kohtumistele vastu B- või isegi C-koondisega, sest kaasa ei tee NBA mängijad ning suurem osa Euroliiga pallureid. Keda see kõige enam halvata võiks? Lisaks võeti läbi Euroliiga ja NBA viimaste päevade kuumad sündmused. Loomulikult ei puudunud saatest ka Coolbeti panustamissoovitused. Head kuulamist!

Ringhäälingu sünnipäeva eel räägime raadio kui meediumi olevikust ja tulevikust: kuulatavusest, trendidest ja moodsa raadio lahutamatutest osadest. Saatekülaline on ERRi meediauuringute osakonna juhataja Andres Jõesaar.Sarnaselt ringhäälinguga on pikk ja värvikas ajalugu Eesti Raadioamatööride Ühingul, mille tegevust tutvustab ühingu juhatuse aseesimees Arvo Pihl.Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuula 16. detsembril kell 10.05.

Ringhäälingu sünnipäeva eel räägime raadio kui meediumi olevikust ja tulevikust: kuulatavusest, trendidest ja moodsa raadio lahutamatutest osadest. Saatekülaline on ERRi meediauuringute osakonna juhataja Andres Jõesaar.Sarnaselt ringhäälinguga on pikk ja värvikas ajalugu Eesti Raadioamatööride Ühingul, mille tegevust tutvustab ühingu juhatuse aseesimees Arvo Pihl.Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuula 16. detsembril kell 10.05.

Sarnaselt inimestega vajavad ka loomad tihti füsioteraapia ja taastusravi abi. Kuidas aitab taastusravi loomi, milliseid meetodeid loomade taastusravis kasutatakse ja kui levinud selline lähenemine üldse on, räägivad loomaarstid Kadi ja Ranno Viitmaa. Järgmisel nädalal jõuab paariks päevaks Tallinnasse maailma kõige kallim münt, mis on üks esimesi USA-s vermitud münte. Väärtuslikku münti tutvustab Eesti Ajaloomuuseumi teadur ja mündikogu hoidja Ivar Leimus. Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuula 19. veebruaril kell 10.05.