Podcasts about ukrainale

Seekordset iganädalat poliitikasaadet "Räägime asjast" juhib Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Mart Helme, kellel on külas huvitavad saatekülalised: esimesena on telefonil kirjandusteadlane Maarja Vaino, seejärel Riigikogu liige Varro Vooglaid.Maarja Vaino räägib emakeelepäeva valguses eesti keele seisust ja seisundist, võõrkeelte pealetungist ja keeleoskuse vaesumisest. Õhus on küsimus, kas probleem on eestlaste allaheitlikkus, haridussüsteem või on probleemid ka suurematel keeltel.Varro Vooglaiuga räägitakse Süürias toimuvast genotsiidist kristlaste vastu.Saate viimases osas lülitub saatesse ka EKRE esimees Martin Helme, kellega räägitakse sellest, kuidas täna sõjatööstusesse läinud endised riigikaitse kõrged ametnikud kinnitavad nüüd üle, et EKREl oli jälle õigus, kui 2023. aasta alguses hoiatas nende samade inimeste otsuste kahjulike ja ohtlike tagajärgede eest, kui anti ära relvad ja laskemoon Ukrainale. 

Ukraina tuleviku kujundamise on enda kätte haaranud USA, kes pakub vaherahu Ukrainale ja kaupleb tingimuste üle Venemaaga. Kas Euroopa jääbki seda kõike pealt vaatama, sellest räägime Postimehe otsesaates europarlamendi saadiku Marina Kaljurannaga (SDE). Saatejuht on Ulla Länts.

USA teatas nädala algul relvaabi peatamisest Ukrainale ja juba on abisaadetised üle Poola piiri vähenenud. Kuidas see mõjutab olukorda rindel, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» kindralmajoriga reservis Neeme Väliga. Saatejuht on Ulla Länts.

Vene armee korraldas esmaspäeval Ukrainale suure õhurünnaku, millele president Zelenskõi lubas vastulööki. Kas ukrainlastel võib tõesti olemas olla suurem kogus vahendeid rünnakute läbiviimiseks Venemaa aladel, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juhi Indrek Kannikuga.

„Mehed ei nuta“ 30. juuli peateemad: - Suur vaidlus jälle avatud: kas Nelli Differti neljas koht oli jama või eneseületamine või mõlemat? - Eneli Jefimova olümpial seitsmes: loogiline samm edasi? Kas järgmisel olümpial tuleb medal? - Sõudmise neljapaadi luigelaul: finaalist eemale jäämine kui asjade loogiline käik? Mis saab Eesti tippsõudmisest edasi? - Esimesed märgid korvpalliturniiril antud: kas USA-le võib kulla kaela riputada? - Autoralli MM kerkib olümpia varjust: Ott Tänak jätkab Hyundais ka 2025. aastal. Aga mis saab Thierry Neuville'ist? Kas Ott Tänak haarab Soome ralliga MM-sarjas liidrikoha? - Mis juhtus Kristin Tattariga kodusel Euroopa discgolfi festivalil? Kas aga uus staar tulekul? 17-aastane Roland Kõur läbis viimase päeva skroogia -10 ja kerkis viiendaks. - Eesti korvpallikoondis kaotas suve ainsa avaliku sõprusmängu Ukrainale. Mis jäi näppude vahele? BC Kalev/Cramo ja Keila Coolbet: kaks esimest tiimi koduses liigas koos?

USA kaitseministeerium teatas, et ei ole muutnud oma poliitikat seoses piirangutega Ukrainale oma relvastuse kasutamiseks ja see käib ka F-16 lennukite kohta. Kuidas on selliste piirangutega võimalik venelasi rünnata, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» julgeolekuekspert Rainer Saksaga. Saatejuht on Ulla Länts.

Kas USA abipakett Ukrainale võib venivasse sõtta pöörde tuua? Itaalia peaminister Giorgia Melloni kui Euroopa uus võtmemängur. Ja Donald Trumpi kohtuskäik lihtsalt lahtiseletades. Saate paneb kokku Neeme Raud.

Euroopa kaitsega tegelevad nii NATO kui ka üha enam Euroopa Liit. Kas dubleerimine? Või kuidas rollid jagunevad? Mis on saanud Euroopa poolt Ukrainale eraldatud 50 miljardist? Saate paneb kokku Neeme Raud.

Ukraina sõda on kestnud juba kaks aastat ja lääneriikide abi pole suutnud seda lõpetada. Kas Euroopal on üldse võimekust anda Ukrainale vajalikul määral abi ja milliste probleemidega tuleb meil veel silmitsi seista, sellest räägime Postimehe otsesaates välisministeeriumi kantsleri Jonatan Vsevioviga. Saatejuht on Ulla Länts.

USA abi Ukrainale. Ukraina juhtkonnas ja rindel toimuv. Iisraeli selge lõpp-plaanita sõda. Miks Ungari Rootsi NATOsse pääsu ikka veel venitab? Saate juht on Neeme Raud.

EL-i erakorraline ülemkogu otsustas eile anda Ukrainale 50 miljardit eurot majandusabiks ja riigitöötajatele palkade maksmiseks. Ent kust ja millal võiks end Venemaa täiemahulise agressiooni vastu kaks aastat kaitsnud Ukraina saada relvi ja laskemoona, et oma riik vabastada? Kes peaks välja pakkuma uusi abiplaane, kui vanad enam ei tööta? Külas on rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Indrek Kannik. Saatejuht on Kadri Tammepuu.

USA sõjaline abi Ukrainale on kokku kuivanud, samuti ei ole Euroopa Liit suutnud heaks kiita kavandatud 50 miljardi euro suurust abipaketti. Kas Ukrainal on aega oodata, kuni lääneriigid peavad poliitilisi vaidlusi, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» julgeolekuekspert Rainer Saksaga.

Sel laupäeval on Vikerraadio otsestuudios ajakirjanikud Urmet Kook, Krister Paris ja Urmas Jaagant. Saates arutatakse, mida teha Ungariga, mis sel nädalal vetostas abi Ukrainale. Samuti tuleb juttu suurest terviseandmete lekkest, maapiirkondade elektrita jäämisest, obstruktsiooni lõpetamise katsetest riigikogus ja venelaste lubamisest Pariisi olümpiale.

Riigikaitsesaates "Si Vis Pacem..." (nr. 105 , salvestus: 08. november 2023) räägitakse Euroopa keskel möllavast sõjast, mis olevat jõudnud operatiivtaktikalisse ummikusse. Talv on ees ja venelased hakkavad taas ründama Ukraina energeetikataristut. Kas liitlaste sõjatüdimus võib saada Ukrainale saatuslikuks?Kuidas Iisrael võiks saada jagu Hamasi terroristidest Gaza sektoris, kes on rajanud oma juhtimiskeskused ja relvalaod tsiviilobjektide ja haiglate alla. Kui juudid Hamasi võidavad, kas nad hakkavad siis ka Ukrainat toetama?Saatel on külas Riigikogu liige, reservkolonelleitnant ja kirjanik Leo Kunnas (EKRE). Saatejuht on Erik Boltowski

Kas ja miks USA Kongressi uus spiiker tõesti soovib toetust Ukrainale vähendada? Kas maailm ka tegelikult suudab kaht samaaegset sõda jälgida? Eksiili siirdunud hong-konglased vaatavad oma kodukoha üha kommunistlikumaks muutumist. Saate paneb kokku Neeme Raud.

Sõjadžinn, mille päästis valla Putin kallaletungiga Ukrainale, nõuab uusi ohvreid. Viimaseks näiteks on Hamasi ja Iisraeli verine konflikt.

Seekordne "Välistund" keskendub Venemaale, Ukrainale, Armeeniale ja Gruusiale.

EKRE naispoliitikud - Riigikogu liikmed Helle-Moonika Helme ja Evelin Poolamets ning Tallinna linnavolikogu EKRE fraktsiooni nõunik Kadri Vilba käsitlevad uues saates obstruktsiooni teemat, Eesti 200 tähe Johanna-Maria Lehtme kustumist ning rünnakut abielu institutsioonile.EKRE naispoliitikud kutsuvad saates meeleavaldusele, mis toimub 27. mail kell 12 Toompeal. Saatekülalised põhjendavad, miks on just praegu kriitiline aeg tulla oma protesti väljendama. EKRE naised tuletasid meelde, et varasemates saadetes hoiatasid nad võimaliku Ukrainale annetatud raha väärkasutamise eest, ent see jutt kõlas kurtidele kõrvadele. Eesti inimeste südameheadus vedeles kusagil Ukraina ladudes, ilma, et selle eest oleks abi viidud tõeliste abivajajateni, nentisid saatekülalised. Lisaks teevad konservatiivsed naised selgeks, mida kujutavad perekonnaseaduse muudatused ehk homoabielude seadustamine. Avalikkust ei teavitata, et perekonnaseaduse muutmine on ränkade tagajärgedega. Selle tõttu muudetakse üle 80 seaduse ning lörtsitakse peale abielu mõiste ka isa ja ema mõiste, mille asemele hakatakse suruma müütilisi tegelasi nagu isik 1 ja isik 2. Uue seaduse kohaselt saavad homod õiguse laste adopteerimiseks. Naistele pakutakse „sobiva mehe“ puudumisel embrüodoonorlus. Abielu lagundamiseks ei ole praegune valitsust rahva enamuse toetust saanud. Suurele valele tuleb vastu hakata, kinnitavad EKRE naised.

Millal algab suur kevadoperatsioon Ukrainas? Miks president Zelenski otsustas Soomet külastada? Miks peab Soome oluliseks, et Ukrainale antakse abi vaikselt? Ja - kuningas Charles III juhib riiki, mis on vaimult jätkuvalt konservatiivne. Saate paneb kokku Neeme Raud.

Kas ÜRO maailmasüsteemi keskmena on oma aja ära elanud? Kuidas on võimalik, et Venemaa juhibki julgeoleku tegevust? Kui kindel on USA ulatusliku toetuse jätkumine Ukrainale? Ja uued Ühendriikide ja Venemaa luurelahingud. "Välismääraja" paneb kokku Neeme Raud.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Kõrgeim eestlasest ametnik Euroopa Liidus, direktoraadi juht Hendrik Hololei astus kohalt tagasi korruptsioonikahtluse tõttu; Vanamuusik Andres Mustonen käis esinemas Novosibirskis koos Putini rezimi pooldava muusikuga ning tühistati Eestis kiirkorras; Eesti Energia juht Hando Sutter lahkus ametist ja ettevõtte nõukogu väänab käsi omaniku ehk Eesti Vabariigiga. Väljaanne Politico kirjutas sellest, et eestlased soovivad taasterahastuse fondist liiga palju raha Ukrainale antud relvade eest. Mis on selle taga? Tehisintellekti arendamisele tahetakse panna piiri. Kas see õnnestub?

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Kõrgeim eestlasest ametnik Euroopa Liidus, direktoraadi juht Hendrik Hololei astus kohalt tagasi korruptsioonikahtluse tõttu; Vanamuusik Andres Mustonen käis esinemas Novosibirskis koos Putini rezimi pooldava muusikuga ning tühistati Eestis kiirkorras; Eesti Energia juht Hando Sutter lahkus ametist ja ettevõtte nõukogu väänab käsi omaniku ehk Eesti Vabariigiga. Väljaanne Politico kirjutas sellest, et eestlased soovivad taasterahastuse fondist liiga palju raha Ukrainale antud relvade eest. Mis on selle taga? Tehisintellekti arendamisele tahetakse panna piiri. Kas see õnnestub?

Nimetuna esinenud diplomaadid ning ametnikud manasid üleilmsele ja mõjukale väljaandele Politico pildi, justkui Eesti uuendaks Ukrainas käiva sõja taustal oma relvaarsenali liitlaste arvelt. Eesti kaitseministeeriumi, julgeolekuekspertide ja poliitikute vastus on ühene: artikkel valetas ja oli pahatahtlik. Kelle huvides seesugune kirjatükk avaldati? Millised on rahurahastu reeglid ja kas Eesti on neid järginud? Milliseid relvasüsteeme on Eesti enne ja pärast rahurahastu loomist Ukrainale saatnud? Vastab kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm. Saatejuht on Nele Kullerkupp.

Hiina presidendi Xi Jinpingi riigivisiit Venemaale on tema esimene sõit Moskvasse pärast seda, kui Venemaa tungis kallale Ukrainale. Mida võidakse selle visiidi raames kokku leppida ja kuidas mõjutab see sõja käiku, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teaduri Kalev Stoicescuga. Saatejuht on Ulla Länts.

Putini kuulutamine sõjakurjategijaks, Hiina liidri visiit Moskvasse, USA drooni alla kukutamine, lennukid Ukrainale, Ukraina võimalik vastupealetung. Need on mõned "Välistunni" märksõnad. Stuudios on Eesti suursaadik NATO-s Jüri luik ja saatejuht Peeter Kaldre.

Jätkuvad Vene varade otsingud Euroopa Liidus. Eesti uus teema Euroopa Liidus - laskemoon Ukrainale. Ja - Euroopa kui kindlus. Saate paneb kokku Neeme Raud.

Kas Berliin, Pariis ja London on hakanud siiski Ukrainale rääkima võimalikust rahuleppest? Ülevaade rahvusvahelisest ajakirjandusest. Otsereportaaž Ukrainast. Ja kuidas edeneb Saksamaa "Zeitenwende" sisuga täitmne. Saate paneb kokku Neeme Raud.

Hiina käis välja Vene-Ukraina sõja hägusa rahuplaani. Üha rohkem kuuleb ka läänemaailmas ettepanekuid otsida mingeid kompromisse. Mida tähendab võimalik vaherahu aga Ukrainale?

"Buumi" saatekülaliseks on SEB Eesti põllumajandussektor kliendihaldur Andrus Mägi, kellega räägime toimunud SEB põllumajandusseminari taustal sektori olevikust, arengutest ning tulevikust Eestis. Kajastamist leiavad ka seotud laiemad trendid ja innovatsioonid laias maailmas. Majandusuudiste osas räägime suure maavärina mõjust Türgi majandusele, mis on esialgsetel hinnangutel koguni 84 miljardit dollarit. Selles võrdluses räägime ka sõjakahjude rahalisest poolest Ukrainale. Lisaks tuleb juttu saladuslikust, ilmselt vene rahast ja varast, mis turgutab Türgi riigi eelarvet. Heidame pilgu ka Indiasse, kus avati esimese osa riigi olulisimast kiirteest, mille pikkuseks saab olema 1386 kilomeetrit ning mis ühendab pealinna New Delhi äri- ja finantskeskuse Mumbaiga. Ettevõtlusuudistes leiab kajastamist nii Singapuris paikneva uus-panga Aspire värskest $100M suurune rahakaasamine, kui ka sportautosid tootva Ferrari ning selle omanike hea käekäik. Saatejuhid on Ott Pärna ja Raivo Vare.

Seekord proovime teha universaalteenust veel universaalsemaks ja otsime valimisprogrammidest geniaalseid majandusmõtteid. Paneme ritta tähtsamad otsused, mis praegusel Riigikogul veel teha tuleks ja loeme üle Ukrainale saadetavad tankid. Saates löövad kaasa Kristi Saare, Keit Kasemets ja Tõnis Leht.

Aasta viimase Tartu Linnatunni teemad on koroonauuring, politsei avatud uksed ning jõulud ja aastavahetus, linnakirjanike aasta, Valgusküla ning kaevikuküünlad Ukrainale. Saatejuht on Madis Ligi.

Lõppev aasta on olnud välispoliitiliselt ärev. Selle valguses usutleme saates «Otse Postimehest» välisminister Urmas Reinsalu. Räägime muuhulgas Ühendriikide otsusest suurendada oma sõjalist kohalolekut Baltimaades, talvisest rindeolukorrast Ukrainas, Venemaale kehtestatud sanktsioonipoliitikast ning Ungari otsusest blokeerida Euroopa Liidu eelarveabi Ukrainale. Saatejuht on Nele Kullerkupp.

Vestlussaate „Kahe vahel“ külaline on välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov. Saate teemadeks on sõda Ukrainas ja lääne abi Ukrainale, mis saab USA vahevalimiste järel, mida oodata Hiinalt ja kuidas läheb idapartnerluse riikidel Gruusial ja Moldoval. Saatejuhid on Madis Kimmel ja Ainar Ruussaar.

Et kevadel ootavad meid ees Riigikogu valimised, siis jätkame oma podcastis erakondade ringkäiku. Seekord tuli meile külla Erakonna Eestimaa Rohelised kaasjuht, atmosfäärifüüsik Marko Kaasik. Võtsime läbi loomulikult (rohe)energia ja loodushoiu teemad, ent tegime juttu ka kanepist ja vandenõudest ning arutlesime, kas Eesti saaks olla neutraalne nagu Šveits?    Kaasik ütles, et Šveits enam pole (Vene-Ukraina sõja) suhtes neutraalne ent saatis meile päev pärast salvestust kirja ja palus koos videoga avaldada väikese paranduse: “Üks ekslik väide oli mu tänases jutus: Šveits ei ole siiski Ukrainale relvastust tarninud – see on olnud arutlusel, aga  siiani tagasi lükatud. Küll aga varustust, mis kaudselt aitab sõda võita, näiteks hiljutine otsus energeetikaseadmete ja raudteetaristu kohta: https://www.barrons.com/news/swiss-give-100-mn-to-help-ukraine-through-the-winter-01667413507. Need asjad on kasutatavad nii rahuotstarbel kui sõjaväe toetuseks, seega suhteline neutraalsus, aga selge poolehoiuga. ;)” Nagu osade saatekülaliste puhul juhtub, läksid ka Marko Kaasiku keelepaelad rohkem valla alles pärast kaamera kinni panekut ja nii rääkisime veel põhjalikumalt globaalsete korporatsioonide mõjust geopoliitikale. Jõudsime konsensusele, et küllap sõjatööstus ja muud globaalsed huvid (energeetika jne) võivad siiski sõdade kulus rolli mängida. Küll aga on Kaasik täiesti kindel, et rohelise, näiteks tuule-energiaga võiksime olla muust maailmast elektri osas sõltumatud ning Eesti narkopoliitikal on viimane aeg inimlikumaks muutuda. Otsisime koos ka vastust küsimusele – miks jääb mulje, et kodanikuühendused teevad looduskaitse heaks rohkem kui Roheliste erakond?   Täispikk saade: https://www.telegram.ee/eesti/telegrami-podcast-73-rohelistega-valimistest-kanepist-energiast-ja-vandenoudest-kulas-marko-kaasik  

Napid kaotused Ukrainale ja Horvaatiale tähendavad, et Eesti meeste korvpallikoondise lootus EM-finaalturniiril 16 parema sekka pääseda kustus enne kahte viimast alagrupimängu. Samas olid esitused võitluslikud ja südikad ning näitasid, et tee on õige. Nüüd on tähtis mitte tõmblema hakata, vaid jätkata sihikindlalt 2025. aasta EM-i suunas. Teemadeks veel Kristin Tattari MM-tiitel, FC Flora ülemvõim Premium liigas, Serena Williamsi karjääri lõpp, Manchester United ja Eesti võrkpall. Saatejuhid on Joosep Susi ja Ott Järvela (Soccernet.ee).

„Viienda veerandaja“ saatejuhid Rasmus Voolaid ja Hindrek Pärg on ööpäev pärast väga valusat kaotust Ukrainale EM-finaalturniiril taas eetris, aga juba veidi positiivsemates meeleolus ja toonides. Pühapäeval oli Eesti korvpallikoondisel mänguvaba päeval mänguareenil ligi tunnine trenn. Räägime trennis valitsenud positiivsetest meeleoludest ning kui olulist rolli mängivad noore koondise juures veteranid Siim-Sander Vene ja Sten Sokk. Samuti vaatame otsa ka esmaspäevasele mängule Horvaatia vastu ning arutame optimistlikult Eesti edasipääsulootuste üle (0.17 - 11.03). Lõviosa tänasest saatest moodustab intervjuu Eesti koondise füsioterapeut Priit Lehismetsaga. Muu hulgas räägime valusast kaotusest Ukrainale, meeleolust 20 tundi pärast lõpusireeni ja kuidas hoida ülitiheda mängugraafikuga EM-finaalturniiril mehi tervena. Lisaks võrdleb Lehismets veel kolme korvpallikoondise peatreenerit, kelle käe all on ta olnud füsioterapeut ja koos intervjuud pealt kuulanud Siim-Sander Vene abiga resümeerib, kes on koondise kõige tugevam ja kiirem ning kes võidaks koondislastest maratoni. (11.10 - 24.07) Head kuulamist!

Eesti korvpallikoondise EM-finaalturniir Milaons sai väga valusa jätku, kui teises mängus kaotati 73 : 74 üliolulise kohtumise Ukrainale. Miks lõpuks nii läks? Sarnaselt mängijatele oli poolteist tundi pärast lõpusireeni ka „Viienda veerandaja” taskuhäälingu tegijatel õigeid põhjuseid keeruline välja tuua. Kui valus see kaotus siis õigupoolest ikkagi oli? Teatud paralleele saab tuua Riia EMil Leedu käest saadud viimase sekundi ketukaga. Või oli see ikka veel kraadi võrra ebameeldivam? Räägime taas ka persoonidest – keda kiita? Keda laita? Mida tähendas see kaotus meie edasipääsulootustele ja kuidas edasi? Head kuulamist!

24. augustil, Ukraina iseseisvuspäeval, võtame oma päevast vähemalt ühe minuti, et öelda: «Ukraina, sa ei ole üksi!» Miks seda on vaja Ukrainale ja miks see on vajalik meile endile, sellest räägime Postimehe otsesaates filmilooja ja kommunikatsiooni eksperdi Ilmar Raagiga.

Ukraina sõjas püüavad mitmesugust abi pakkuda ka suured rahvusvahelised organisatsioonid.

Raadi punamonument, bussid Ukrainale, Raadi skulptuuripark ja muuseumite suvi, StartUpDay ning luuleprõmmi finaal. Need on sellenädalase Tartu Linnatunni teemad. Saatejuht on Madis Ligi.

Poliitikud Mart Helme ja Martin Helme räägivad Reformierakonna ministri Liina Kersna umbusaldamisest Riigikogus, Kaja Kallase legitiimsuse kaotanud valitsusest ja katsetest kehtestada Eestis üheparteisüsteemi ning Euroopa riigipeade survest Ukrainale  teha Venemaale järeleandmisi.  

Euroopa komisjon annab alanud nädalal oma soovituse selle kohta, kas Ukrainale võiks anda Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse. Kas Euroopa on valmis Ukrainat vastu võtma, sellest räägime Postimehe otsesaates europarlamendi saadikute Urmas Paeti (RE) ja Sven Mikseriga (SDE).

BUUMil on külas põnev mees, majandusteadlane ja tuleviku-uurija, äsja oma 70. sünnipäeva tähistanud professor Erik Terk. Räägime Erikuga kuuldustest ja trendidest, mis ennustavad lõppu globaliseerumisele, samuti valitsemise väljakutsetest, tulevikust ja riigijuhtimise mudelitest nii kodueesti kui ka kaugemal. Majandusuudiste osas räägime maailmapanga juhi David Malpass'i hoiatustest ülemaailmse majanduslanguse eest. Samuti sellest, et uued lennufirmad teevad panuseid sellele, et me kõik hakkame uuesti ja üha rohkem lendama. Vaatame sisse ka Suurbritannia talendisõja "võidustrateegiale", mille keskmes on otsus anda maailma 50 parima mitte-UK ülikooli lõpetajale lihtsustatult Suurbritannia tööviisa. Põnevaid teemasid on saates teisigi. Nii näiteks korraldas Eurovisiooni võitja Kalush Orchestra Facebookis oksjoni ja müüs oma võidutrofee $900,000 eest, et osta Ukrainale droone. Ameerika linn Phoenix ägab aga töötajate põuas, mistõttu jäävad vaatamata Covidi taandumisele pooled ujulad, kohvikud ja suvelaagrid sellel hooajal suletuks. Saatejuhid on Raivo Vare ja Ott Pärna.

Kolme kuu eest alanud Putini režiimi sõjaline agressioon Ukraina vastu on pannud Euroopa Liidu astuma ja välja töötama täiesti enneolematuid samme. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela räägib Delfi erisaates „Ukraina Euroopasse“, kuidas Brüsselis kulub suur osa ajast sellele, et koondada aina suuremaid summasid Ukraina riigi toimimas hoidmiseks, sõjapõgenikele, relvaabi tagamisele. Samal ajal valmistutakse tulevaseks riigi ülesehitamiseks, milleks on plaan konfiskeerida praegu Euroopas külmutatud Vene riigi, oligarhide ja kurjategijate varad. Kuid olukord nõuab veel enneolematumaid samme – EL avas Ukraina kaupadele tolli- ja tariifide vabalt oma ühisturu, mida pole kunagi varem ühelegi riigile tehtud. Selle taga on muuhulgas tõdemus, et Ukraina vili on vaja EL-i kaudu liikuma saada, sest sellest sõltub päris otseselt vaesema maailma päästmine. Saatejuht on Raimo Poom.

Poliitikud Mart Helme ja Martin Helme räägivad tülist valitsuspartnerite vahel, Reformierakonna tegevuse tulemusel tekkinud sõltuvusest Vene gaasist, uurimisorganite poliitilisest kallutatusest ning lääneriikide survest Ukrainale teha Venemaale järeleandmisi.

22.

Lääneriikide muutunud mõtlemisest ja relvaabist Ukrainale kõnelevad pühapäevases Välismäärajas Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Martin Hurt ja Tallinna Tehnikaülikooli rahvusvaheliste suhete dotsent Holger Mölder. Saatejuht on Erkki Bahovski.

Venemaa sõjamonstrumi tekitatud kahjud Ukrainale on üüratud: massimõrvad, maatasa pommitatud linnad ja külad, miljonid sõjapõgenikud. Kuidas Ukraina ühiskonnana on suutnud seda kõike taluda ja üle elada? "Välistunni" külalised on selle teemaga otsesemalt või kaudsemalt kokku puutunud.

Europarlamendi liige ning endine välis- ja kaitseminister Sven Mikser (SDE) leiab, et oleks sügavalt ebamoraalne survestada Ukrainat oma territooriumi loovutama. Midagi sellist saaks nõuda üksnes riik, kes on valmis ise oma maad Venemaale kinkima. Kui käisin hiljuti ise Ukrainas, väljendasid paljud kartust, et sõjast hullemaks võivad kujuneda läbirääkimised, kus iga hinna eest rahu sooviv lääs sunnib Kiievit olulistele järeleandmistele. „Kui keegi tahab anda Venemaale tema rahustamiseks territooriumi, miks peaks see siis olema Ukraina, mitte mõni teine riik,“ küsib Mikser retooriliselt. „Teisest küljest jällegi, kuna meie siin läänes pole valmis vahetult Ukraina sõjategevuses osalema, siis me kindlasti ei saa sundida ukrainlasi võitlema viimase meheni. See otsus peab olema väga rangelt ukrainlaste enda teha.“ Mis puutub lääne sekkumist tervikuna, siis on Venemaa ähvardanud korduvalt, et võib „ülemäärast“ abi võtta konfliktipooleks asumisena ja vastavalt läänt rünnata. Niisamuti on kõlanud ähvardused kasutada taktikalist tuumarelva. Ent asjal on ka teine pool. Nii näiteks Venemaa üksnes ähvardab rünnata NATO relvastust tarnivaid konvoisid, kuid pole selleni seni veel jõudnud. „Kui NATO-s peljatakse, et alliansi lennukite lähetamine Ukraina õhuruumi turvama ja potentsiaalseid Vene agressoreid alla tulistama võib viia vahetu sõjalise kokkupõrkeni NATO ja Venemaa vahe, siis pelgab ka Venemaa, et NATO riikidest lähtuvate konvoide ründamine võib viia Venemaa jaoks tagajärgedeni, mis pole neile kuidagipidi soodsad,“ hindas Mikser. Saates veel Euroopa parlament nõuab täielikku energiakandjate impordi peatamist. Liikmesriigid vingerdavad täiega. Kas europarlamendi saadikud saavad ikka aru, et nende soovi täitumine pole praegu kuigi reaalne? Mis hinnang anda Saksamaale, kes küll on tohutu sammuna valmis tarnima Ukrainale relvi, kuid seab ikkagi majanduse esiplaanile? Kui suur on oht, et sõjaraskused toovadki mõnes lääneriigis võimule populistide valitsuse, kes hakkab ühist rinnet murdma? Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ siit!

"Kõik, mis on seotud vabadusega ennast väljendada, on täpselt sõja vastu. Kõik töötab selle vastu. Samamoodi moenädal, mis Kiievis ära jäi, siis meil on veel võimalu seda teha. Meil on võimalus näidata läbi moenädala ka oma meelsust ja toetust ka Ukrainale," leiab moekunstnik Aldo Järvsoo. Täna saab alguse Tallinn Fashion Week ja homme õhtul lõpetavad moenädala suurejoonelise showga Aldo Järvsoo, Riina Põldroos ja Ketlin Bachmann, kes on kõik koondunud Embassy of Fashion nime alla.

Võtame vaatluse alla Ukraina sõja Kanadast vaadatuna. Kell 7.35 on Torontost liinil politoloog Andres Kasekamp.

JUKUAADIO 406. saate köögilaud keskendub Ukraina varasemale ajaloole. Teine osa. Külas on ajaloodoktor Andres Adamson. Uurime ukrainluse tekkelugu, keskendume lääne-Ukrainale ning jälgime ajas kordi, mil ukrainlust on järjekindlalt välja suretada üritatud. Siit köögilauast ilmneb, mil moel Ukraina kui nähtus on moodustunud ning oma teed otsinud. Minisarja esimeses osas rääkisime samal teemal ajaloolase Ott Sandrakuga, mis on samuti Kuku raadios järelkuulatav.

Eesti Kirikute Nõukogu asepresident Meego Remmel räägib kirikujuhtide ühisavaldusest, mis käsitleb Venemaa sõda Ukrainas ja millele kirjutas alla ka Moskva Patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku metropoliit Eugeni.

Ukrainas toime pandud agressiooni järel on Venemaa riigiasutused ja ettevõtted olnud paljude küberrünnakute sihtmärgiks. Venemaa küberrünnakud Ukrainale jõudsid omakorda ka Lätti ja Leetu. Buumil on külas CybExer Technologies nõukogu esimees ja looja Lauri Almann, kellega koos arutlevad saatejuhid Anto Liivat ja Raivo Vare erinevate küberrünnakute tagajärgede ning majandusmõju üle. Samuti saab saatest soovitusi, mida muutunud julgeolekuoludes silmas pidada ja kuidas ennast ning oma ettevõtet küberrünnakute eest kaitsta.

Esiettekanne!

Erkki-Sven Tüür pühendas oma uue teose Ukrainale.

Podcast „Pihtas Põhjas“ on tagasi eetris, pärast kuu pikkust pausi. Covid-19 viirus tegi laastamistööd, ent nüüd sai korvpallitarkade klubi taas koguneda. Ikka koosseisus Gert Kullamäe, Janar Talts ja Ivar Jurtšenko. Sõjategevusest Ukrainas ei saa üle ega ümber. Räägime mõjudest ning pähe potsatavatest mõtetest, kiidame leedulaste suurklubi Kaunase Žalgirist, kes on väga sirgjooneliselt ja väljendusrikkalt hukka mõistnud Venemaa agressiooni. „Pihtas Põhjas“ kolmik kutsub omalt poolt kõiki kuulajaid osalema oksjonil, mille tulu läheb Ukraina abistamiseks, sihipäraselt MTÜ-le Eesti Pagulasabi. Oksjonile on pandud komplekt – rariteetne Janar Taltsi Eesti koondise mängusärk, podcasti tegijate autogrammidega (särk tehtud Taltsi viimaseks koondisemänguks Serbiaga), PAF Eesti-Läti korvpalliliiga sini-must-valge mängupall, autogrammidega ja raamat „Eesti korvpall. Esimene sada 1920-2020“, autogrammidega. Pakkumisi ootame e-maili aadressile: pihtaspohjas@delfi.ee. Teeme koos toetusavalduse Ukrainale! Gregg Popovichist sai NBA kõigi aegade kõige kõvem treener. Või kas ikka sai? Mitu tiitlit tal on? LeBron James tahab teha Valmo Kriisat, Brooklyn Nets sattus hämmastaval kombel peksupoisi rolli. Venemaa klubide kõrvaldamine Euroliigast pöörab tabeliseisu mõnede klubide osas täiesti kiiva. Osad klubid, mis varem olid joone all on ühtäkki play-offi tiimid ja vastupidi. Sander Raieste suurpärane esitus tiitlikaitsja Istanbuli Anadolu Efesi vastu. Kuidas on võimalik, et Shane Larkin jäi Euroliiga mängus nullile? Gert Kullamäe meenutab imetabast kohtumist legendaarse naiskorvpalluri Uljana Semjonovaga. Moskvas. Liftis. Mis segastel asjaoludel see kõik toimus? Aasta oli siis 1986. Janar Talts & Co näitavad Eesti esiliigas klassi ning lasevad seeläbi ülepaisutatud kiidulaulust õhku välja. Esiliiga tasemel on veel tõusta küll ja küll. Eeloleval nädalal stardib USA üliõpilasliiga finaalturniir ehk märtsihullus (March Madness). Eestlastel on omad lootused, eelkõige seotud Arizona (Kerr Kriisa), Saint Mary's (Matthias Tass, Leemet Böckler) ja Wisconsini (Markus Ilver) ülikooliga. Head kuulamist ja aitame Ukrainat!

Delfi "Erisaate" tänases osas räägitakse nii annetuste kogumisest Ukrainale kui ka sellest, kuidas Delfi ajakirjanik lõpuks Ukrainast välja sai. Punane Rist kogus reedeni annetusi. Uurime, palju annetusi kogunes, mida annetati enim ja millal ning kuidas humanitaarkoridoride puudumisel kogu see abi Ukrainasse jõuab? Saates osaleb videosilla teel Punase Risti kommunikatsioonijuht Liis Ehrminger. Rus Delfi ajakirjanik Roman Starapopov saabus eelmisel neljapäeval Ukrainast, kust ta pikalt lahkuda üritas. Küsime, mida ta nägi, mida kohalikud rääkisid ja miks ta kuidagi lahkuda ei saanud. Delfi "Erisaadet" juhivad Eesti Ekspressi ajakirjanik Merilin Pärli ja Delfi toimetaja Karoliina Vasli.

Delfi "Erisaade" vaatab otsa olulisematele sõjasündmusetele ja saatejuht Raimo Poom räägib külalistega teemadest, mis sündmustega laiemalt seostuvad.

Suu laulab, süda muretseb. Venemaa vägede kallaletung Ukrainale puudutab otseselt ka kultuurielu. Miina Pärn ja Lisete Velt uurivad, mis tähendus on vene muusikutele kehtestatud sanktsioonidel. "Helikaja" on eetris laupäeval, 5. märtsil kell 9.

Sõja arengutest ja ees ootavast rääkisid Delfi otsesaates ettevõtja ja majandusekspert Raivo Vare, Eesti Vabariigi presidendi majandusnõunik Kaspar Oja ja Eesti Ekspressi ühiskonnateemade vastutav toimetaja Erik Moora. Saadet juhtisid Eesti Ekspressi ajakirjanikud Joosep Tiks ja Greete Lehepuu.

Eesti inimeste abi Ukraina riigi ja rahva toetuseks üllatab küllap meid endidki. Punase Risti kogumispunktid olevat annetustest umbes.

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Keskpäevatunni teemad 25. veebruaril: Kõige tätsam teema kogu maailmas ja ka Keskpäevatunni saates on Venemaa sissetung ja rünnak iseseisvale Ukrainale. Ukrainlaste vastupanu on imetlusväärne, kuid ohvrid on suured sellest hoolimata. Analüüsime olukorda igast kandist ja anname ka uut informnatsiooni, mida me oleme kogunud.

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Keskpäevatunni teemad 25. veebruaril: Kõige tätsam teema kogu maailmas ja ka Keskpäevatunni saates on Venemaa sissetung ja rünnak iseseisvale Ukrainale. Ukrainlaste vastupanu on imetlusväärne, kuid ohvrid on suured sellest hoolimata. Analüüsime olukorda igast kandist ja anname ka uut informnatsiooni, mida me oleme kogunud.

24. veebruari varahommikul alustasid Vene väed rünnakut Ukrainale. Mis viis Venemaa ja Ukraina vahelise sõjalise konfliktini? Kuidas reageerivad lääneriigid? Kas ja kuidas Ukraina vastu peab? Mida see konflikt Eesti jaoks tähendab? Mis saab edasi? Stuudios arutavad teemat Ringjoone debütant Astrid Kiili, Sten Marcus Mesila, Saskia Lehtsalu ja Harald Rainer Ainla.

Kas Venemaa tungib Ukrainale kallale? Milline on Eesti valmisolek sõjaliseks kriisiks? Kas me loodame liiga palju NATO liitlastele? Aga mis siis, kui ongi vaja plaani B või koguni plaani C, E või D?... Saatel on külas Leo Kunnas - Riigikogu liige, reservkolonelleitnant, kirjanik ja filmistsenarist. Saatejuht on Erik Boltowski.SAADE ON SALVESTATUD ENNE 22.02.2022

„Eesti annaks Ukrainale rakette ja suurtükke, mille puhul on ratsionaalselt ette nähtav, et nende ohvriks langevad Donbassi elanikud,“ kirjutas ta enne aasta lõppu oma Facebooki postituses, mis leidis tsiteerimist ka kremlimeelses meedias. „See on otseses vastuolus Minski lepetega, mis nõuab konflikti mittesõjalist lahendust. Teiseks, kõigile on selge, et neid relvi plaanitakse võimalusel kasutada venelaste tapmiseks.“ Loone selgitas „Erisaatele“, et Javelini laskemoona või haubitsate saatmine rõhutaks justkui vajadust konflikti sõjaliselt lahendada, mis ei ole Minski lepetega kooskõlas. Parlamendiliige leiab, et Vene väed on olnud Ukraina piiril juba päris kaua aega ning ta ei näe, et oht oleks kuidagi oluliselt suurenenud. „Siis, kui Ukraina lõpetas ära Krimmi veega varustamise, oli mul küll tõsine mure, et Venemaalt võib oodata tugevamaid samme,“ tõi ta näite võimalikust reaalsest casus bellist. Loone sõnul on Putin otsinud kogu aeg läänega kokkulepet ning see pole tal õnnestunud. Niisuguses olukorras manitseb ta, et Eesti ei valaks õli tulle. Pigem võiksime toetada win-win olukordi nagu üldisem gaasilepe ühes Nord Stream 2 käikulaskmisega. Tema hinnangul ei tasu seejuures karta uut Müncheni lepet: „Kus on need Ühendriikide huvid, mis lähevad meie või Ukraina huvidega vastuollu? Sama gaasilepe tingimustel, et midagi ei muutu, ju ei läheks. Biden pole kindlasti selline president, kes vilistaks oma liitlaste peale isegi siis, kui nood püüavad käituda ebamõistlikult. Saates veel: Kui legitiimseks pidada Putini julgeolekuhuve ning garantiide nõudmist? Venemaal on siiski intensiivistunud järsult siseriiklik läänevastase propaganda. Mis hetkel oleme olukorras, kus ka vaimset mobilisatsiooni ei saa enam tagasi kutsud? Millise eeskuju annavad Venemaale viimased arengud Kasahstanis, kus Moskva on juba kohalike võimude palve peale sõjaliselt sekkunud? Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Tänases saates «Lobjakas vs. Vooglaid» arutlevad Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid koroonaviiruse uue, omikrontüve mõju üle laiemalt. Millised on seoses värske tüvega teated välismaalt ja kui tihti nõuab see mutatsioon tõhustusdoose? Lisaks tuleb jutuks Venemaa rünnakuoht Ukrainale ja see, millist tähendust omab tänases pingelises olukorras NATO ühtsus ning meie iseseisvus idanaabri piiril.

Tänases saates «Lobjakas vs. Vooglaid» arutlevad Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid koroonaviiruse uue, omikrontüve mõju üle laiemalt. Millised on seoses värske tüvega teated välismaalt ja kui tihti nõuab see mutatsioon tõhustusdoose? Lisaks tuleb jutuks Venemaa rünnakuoht Ukrainale ja see, millist tähendust omab tänases pingelises olukorras NATO ühtsus ning meie iseseisvus idanaabri piiril.