Podcasts about viimaste

Viimaste kuude ja aastate valguses on tõusnud tungiv vajadus arutada Sahelit. Senegali uuest presidendist ja tema ambitsioonikast reformikavast ja uuest välispoliitilistest suunast Sudaani uusima kolmanda kodusõjani on selles maailma nurgas tohutult palju, mida arutada. Kahe eelmainitud maa vahel laiub ka pikk ja lai "riigipöörete vöö", kus esile on tõusnud kolme sõjaväelise diktatuuri all oleva riigi liit - Saheli Riikide Konföderatsioon (CES), mis koosneb Malist, Nigerist ja Burkina Fasost. Aga kuidas siis areneb ja leegitseb see Sudaani kodusõda? Kui tõsine on CES ja kuidas saavad nad enda terroristidega hakkama? Milline on Senegali poliitika tulevik ja võimalused? Kuidas mahub siia pilti Venemaa? Vastuseid nendele küsimustele saab Siimult ja Ekelt Eriku poolt juhitud ja Heili-Mae poolt monteeritud värskes Ringjoone saates.

Peter Zeihan, „Maailma lõpp on alles algus“, tõlkinud Jaan Pärnamäe ja Kati Karja. Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik. Viimaste põlvkondade jooksul on kõik muutunud kiiremaks, paremaks ja odavamaks. Peaaegu kõik, mida võiks soovida, jõuab kohale päevade – isegi tundide – jooksul pärast otsuse langemist. Seda võimaldas Ameerika, kelle juhitud kaubandussüsteem levis üle maailma. See kõik oli kunstlik ja ajutine ja saab peagi otsa. Ameerika on kaotanud selle jätkamise vastu huvi.

Hooaega kahe poodiumikohaga F2 sarjas alustanud Paul Aron on peale kahte esimest etappi neljandal kohal. Kuidas ta ise hooaja algust hindab, mis teeb rõõmu ja kuidas vaatab pikale hooajal otsa, sellest rääkis Paul Aron intervjuus saatejuht Margus Kiiverile.

"Grofi elukäigu määras Šveitsi ravimifirmalt Sandoz saadud pakike, mille adressaadiks oli tema juhendaja George Roubiček. Sandozi esindajad saatsid tollal LSD prooviannuseid uurijatele ja terapeutidele üle kogu maailma, et saada tagasisidet selle toime ja potentsiaali kohta. "Sandozist saadetud LSD-näidistel oli kaasas väike sedel, mis muutis kapitaalselt mu isiklikku ja professionaalset elu," kirjutab ta raamatus "[Kui sünnib ilmvõimatu](https://transpersonaalne.ee/toode/stanislav-grof-kui-sunnib-ilmvoimatu-seiklused-ebatavalistes-reaalsustes-2011/)" (e. k. 2011)," kirjutasin ma ise selle aasta 12. märtsil Edasis ilmunud artiklis "[Neljas jõud](https://edasi.org/179929/hardo-pajula-neljas-joud/)". 1956. aasta sügisel osales [Stanislav Grof](https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfHQl6nbDthnn-SbK6vnRwCG) esimest korda omaenda LSD seansil (varem oli arstitudengina pikalt toetanud teisi katsealuseid). "See päev tähistas uut algust –algas mu radikaalne eemaldumine traditsioonilisest psühhiaatrilisest mõtlemisest ning lääneliku teaduse monistlikust materialismist. Toibusin sellest kogemusest hingepõhjani puudutatuna ning meeletult rabatuna kogetu võimsusest," meenutab ta. Kuigi tal puudusid oma sõnul toimunu kirjeldamiseks adekvaatsed väljendid, polnud kahtlust, et saadud kogemus oli väga sarnane nendega, mille kohta ta oli varem lugenud maailma olulisematest müstikatekstidest. "Jumalik alge avaldus ning võttis võimust keset tõsist teaduslikku eksperimenti, kus kasutati 20. sajandi keemiku katseklaasis toodetud ainet ning mis toimus psühhiaatriakliinikus riigis, mille üle valitses Nõukogude Liit ja marksistlik režiim." "Stanislav Grof on ühes Rupert Sheldrake'i ja paljude teistega [Scientific and Medical Networki](https://scientificandmedical.net/) auliige. Ta on aidanud väga olulisel määral parandada meie arusaamist iseendast ja transpersonaalsest psühholoogiast. Psühhedeelse teraapia tagasitulek on minu arvates veenev tõend tema elutöö tähtsusest," ütleb SMN-i direktor [David Lorimer](https://www.youtube.com/watch?v=OGBk0FlgR6Y&t=1s) Tähenduse teejuhtide 31. numbrile antud intervjuus (see ilmub 20. mail). "Kõnealune teema naaseb praegu jõudsalt peavoolu. Ma usun, et kui see poleks 1960. aastatel sidemete tõttu kontrakultuuriga põlu alla pandud, siis oleksime täna palju paremas olukorras. Viimaste aastate suundumused on igal juhul kinnitanud, et Grof on olnud õigel teel," jätkab ta samas. Tänases saates räägime Prahast pärit USA psühhiaatri Stanislav Grofi elutööst [Raimo Kaarlaiu](https://www.youtube.com/watch?v=cE0InwTmGO8&t=383s) ja [Aleksander Eeri Laupmaaga](https://www.youtube.com/watch?v=toC0BazVUj4&t=1s). Peatse kohtumiseni! H.

"Grofi elukäigu määras Šveitsi ravimifirmalt Sandoz saadud pakike, mille adressaadiks oli tema juhendaja George Roubiček. Sandozi esindajad saatsid tollal LSD prooviannuseid uurijatele ja terapeutidele üle kogu maailma, et saada tagasisidet selle toime ja potentsiaali kohta. "Sandozist saadetud LSD-näidistel oli kaasas väike sedel, mis muutis kapitaalselt mu isiklikku ja professionaalset elu," kirjutab ta raamatus "Kui sünnib ilmvõimatu" (e. k. 2011) [1]," kirjutasin ma ise selle aasta 12. märtsil Edasis ilmunud artiklis "Neljas jõud" [2].1956. aasta sügisel osales Stanislav Grof [3] esimest korda omaenda LSD seansil (varem oli arstitudengina pikalt toetanud teisi katsealuseid). "See päev tähistas uut algust –algas mu radikaalne eemaldumine traditsioonilisest psühhiaatrilisest mõtlemisest ning lääneliku teaduse monistlikust materialismist. Toibusin sellest kogemusest hingepõhjani puudutatuna ning meeletult rabatuna kogetu võimsusest," meenutab ta. Kuigi tal puudusid oma sõnul toimunu kirjeldamiseks adekvaatsed väljendid, polnud kahtlust, et saadud kogemus oli väga sarnane nendega, mille kohta ta oli varem lugenud maailma olulisematest müstikatekstidest. "Jumalik alge avaldus ning võttis võimust keset tõsist teaduslikku eksperimenti, kus kasutati 20. sajandi keemiku katseklaasis toodetud ainet ning mis toimus psühhiaatriakliinikus riigis, mille üle valitses Nõukogude Liit ja marksistlik režiim.""Stanislav Grof on ühes Rupert Sheldrake'i ja paljude teistega SMN-i (Scientific and Medical Network [4]) auliige. Ta on aidanud väga olulisel määral parandada meie arusaamist iseendast ja transpersonaalsest psühholoogiast. Psühhedeelse teraapia tagasitulek on minu arvates veenev tõend tema elutöö tähtsusest," ütleb SMN-i direktor David Lorimer [5] Tähenduse teejuhtide 31. numbrile antud intervjuus (see ilmub 20. mail). "Kõnealune teema naaseb praegu jõudsalt peavoolu. Ma usun, et kui see poleks 1960. aastatel sidemete tõttu kontrakultuuriga põlu alla pandud, siis oleksime täna palju paremas olukorras. Viimaste aastate suundumused on igal juhul kinnitanud, et Grof on olnud õigel teel," jätkab ta samas.Tänases saates räägime Prahast pärit USA psühhiaatri Stanislav Grofi elutööst Raimo Kaarlaiu [6] ja Aleksander Eeri Laupmaaga [7].Peatse kohtumiseni!H.—————————————[1] https://transpersonaalne.ee/toode/sta...[2] https://edasi.org/179929/hardo-pajula...[3] • Stanislav Grof Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Podcast „Jalgrattapalavik“ on pärast mõnenädalast pausi uue episoodiga kuulajaid rõõmustamas ning külaliseks ei keegi muu, kui Eesti kõige pikema staažiga profijalgrattur Rein Taaramäe. Suurtuuride etapivõitjal on käsil 16nes profihooaeg. Tänavu sõidab Taaramäe suurtuuridest ainult Vueltat. Viimaste hooaegade Giro – Vuelta duubel mängiti ringi. „Sai kaarte vähe ümber mängitud. Aasta esimene pool läheb puhtalt nädalaste velotuuride peale ja neid on kavas ikka päris kõvasti. Enne Vueltat saan seitse velotuuri kindlasti sõita,“ kirjeldas Taaramäe käesoleva aasta kondikava. Järgmised etteasted tulevad õige pea, Kataloonia velotuuril ning Baskimaa velotuuril, mis mõlemad mahuvad World Touri kalendrisse ehk on väga esindusliku koosseisuga. Taaramäe kavatseb lühematel velotuuridel tavapärasest rohkem riske võtta, nii-öelda pokkerit mängida. „Hea oleks võita Baskimaa velotuuril etapp ja jõuda Vueltal kokkuvõttes esikümnesse. Olin eelmisel aastal Vueltal tegelikult imevormis ja ma loodan tänavu end samuti Hispaania velotuuriks imevormi viia. Siis ei teagi kuhu võib jõuda. Iseenesest oleks lahe esikümne peale sõita. Eelmisel aastal ma oleks selleks võimeline olnud.“ Räägime avatud kaartidega, nii nagu elu on. Paljud asjad saavad selgemaks. Puudutame Intermarche-Circus-Wanty profitiimi edukat hooaja algust ja kahe hooaja vahelist muutuste lainet. Karjääri jooksul kõike näinud Taaramäe sõnul tegutseb meeskond targalt. Igale poole minnakse tulemust tegema ja sõitjad teavad seda piisavalt pikalt ette. Kõik on planeerimise küsimus, juhusele ruumi ei jäeta. Teisiti lihtsalt ei saa, kui tahad olla edukas. Taaramäe analüüsib hooaja esimesi sõite Lähis-Idas, Omaani velotuuril ja Araabia Ühendemiraatide velotuuril. Räägib talvisest ettevalmistusest ja laagritest Rwandas. Hoopis teine maailm, aju puhkab. Jõuame ka aastasse 2025 kui Rwandas toimuvad maanteesõidu maailmameistrivõistlused. Tänavune MM leiab aset harjumatul ajal, augustis, Šotimaal. Taaramäe ei ole kindel, kas ta seal joonel on, aga lõpuni välistada ei saa. Õpetussõnu jagub ka noortele. „Ärge tehke sporti liiga noorelt liiga professionaalselt!“ Loomulikult tulevad sinna juurde selgitused. Taaramäe toob ka elulise näite Eesti meistrivõistlustelt. Mis muud, kui head kuulamist! Ühtlasi tuletame meelde, et podcast „Jalgrattapalavik“ on kättesaadav Delfi Tasku, Soundcloudi, Spotify ja Apple Podcasti keskkonnast. Saatesarja veab Ivar Jurtšenko.

Korvpallipodcasti „Pihtas Põhjas“ tegijad pidasid alanud sügise esimese arutelu. Uues vormis, särgid otse Belgradist. Hooaja alguseni on jäänud loetud päevad, mis tähendab, et pinge kasvab. Stressipallid on kuum kaup. Viimaste nädalate sündmuste üle arutlevad Gert Kullamäe, Janar Talts ja Ivar Jurtšenko. Mõistagi ei pääse üle ega ümber mitmest kohustuslikust teemast – Pärnu Sadama FIBA Meistrite liiga kvalifikatsioon, mängufilmi „Kalev“ linastumine, kus üheks peaosaliseks on noor Kullamäe, Euroopa meistrivõistluste kokkuvõte ning õige pea algav kodune hooaeg ehk PAF Eesti-Läti korvpalliliiga start. Eriti põnev on muidugi filmiteose arutelu, sest stuudios istub inimene, kelle käest saab küsida, kuidas siis 31-aastat tagasi tegelikult oli. Mis vastab filmis tõele ja mis mitte. Kas Kullamäe käis jalgrattaga treeningul, kas Margus Metstak lõi tal nina veriseks, kas tõesti Tiit Sokk vaikis terve hooaja, kas Gert ei saanudki meistriks tuleku hooajal ühtegi korda platsile ja miks tal nii õudne põrgatamistehnika oli. Kohati kisub päris huumoriks. Sel hooajal teeme igas saates ennustusmängu korvpalli suurtoetaja PAF-i auhindadele, kus saavad kaasa lüüa kõik kuulajad-vaatajad. Seekordne küsimus puudutab BC Kalev/Cramo meeskonda: „Kas paljukordne Eesti meisterklubi jõuab FIBA Europe Cup sarjas põhiturniirile?“ Esimese mängu peavad nad Leedus, Jonavas 27. septembril ning kuni selle päevani ootame ka vastuseid. Kas „jah“ või „ei“. Pange oma arvamus teele aadressile: pihtaspohjas@delfi.ee, õigesti vastanute vahel loosime välja väärt auhinnakomplekti. Eelmises saates esitatud küsimusele: „Kes tuleb Euroopa meistriks?“ laekus kaks õiget vastust, milleks oli siis Hispaania. Rõõm on tõdeda, et kaasa mängiti aktiivselt, vastajaid oli tervelt 37. Enamjaolt pakuti võitjaks Saksamaad või Prantsusmaad. Loosi tahtel võitis auhinna Karlis Karm. Palju õnne, võitjaga võetakse ühendust.

Möödunud neljapäeval avalikustati 2023 Dakari maratonralli rada, mille pikkuseks on pisut üle 8500 kilomeetri. Saates saab kuulda 2023. aasta Dakari eripäradest, mis teeb selle aasta võistluste Saudi-Araabias eriliseks ja sõna saab ka Dakaril taas startiv Toomas Triisa. Saatejuht on Margus Kiiver.

Venemaa jõhker ja järjepidev hävitustöö Ukraina kallal jätkub. Viimaste nädalate õhurünnakute eesmärk on jätta tavalised ukrainlased ilma elektri, vee ja soojuseta.

Välismääraja fookuses on Iraan ja NATO katsed ohjata Vene-Hiina-Iraani kolmikut. Viimaste kuude meeleavaldusi ja sisepoliitilisi heitlusi Iraanis kommenteerib Tallinna Ülikooli doktorant Sandra Peets. Millist ohtu kujutab endast Iraani-Vene-Hiina kasvav koostöö Läänele, sellest räägib Välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Kyllike Sillaste-Elling. Saadet juhib Peeter Raudsik.

Teadlased löövad häirekella! Viimaste aastate uuringutest nii Eestis kui ka mujal selgub, et õpetajate vaimne tervis on üha süvenev murekoht. Stress, läbipõlemine, motivatsiooni langus, töölt lahkumine – kõik see on osa ka Eesti hariduse argipäevast.Sellest tõukuvalt küsime Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituudi ja Levila koostöös valmiva taskuhäälingu „TÜHI eeter” esimese osas, millised õpetajaelukutse tunnused toovad kaasa vaimse tervise häireid, mis on Eesti haridussüsteemi eripärad ja millised võiksid olla lahendused.Neil teemadel räägivad Merilyn Meristo, TÜHI prantsuse keele dotsent, kes on kirjutanud doktoritöö algaja õpetaja karjääri algust kujundavatest faktoritest, ja Katrin Aava, BFM-i kommunikatsioonidotsent, keeleteadlane, tekstiuurija, kes tegeleb muu hulgas õpetajate professionaalse arengu toetamisega. Vestlust veavad Joosep Susi ja Mari Uusküla.Külas: Merily Meristo, Katrin AavaSaatejuhid: Joosep Susi, Mari UuskülaIllustratsioon: Joonas SildreSalvestus, helikujundus: Janek Murd

Viimaste nädalate sündmuste valguses on hakatud rääkima vene kogukonna identiteedist. Õigemini, väärtustest, mis peaksid seda identiteeti määrama. On see ülessanne või väljakutse üldse teostatav? Stuudios väitlevad Jevgenia Volohhonskaja, Dmitri Kukushkin, saatejuht Pavel Ivanov.

Eesti korvpallikoondise EM-finaalturniir Milaons sai väga valusa jätku, kui teises mängus kaotati 73 : 74 üliolulise kohtumise Ukrainale. Miks lõpuks nii läks? Sarnaselt mängijatele oli poolteist tundi pärast lõpusireeni ka „Viienda veerandaja” taskuhäälingu tegijatel õigeid põhjuseid keeruline välja tuua. Kui valus see kaotus siis õigupoolest ikkagi oli? Teatud paralleele saab tuua Riia EMil Leedu käest saadud viimase sekundi ketukaga. Või oli see ikka veel kraadi võrra ebameeldivam? Räägime taas ka persoonidest – keda kiita? Keda laita? Mida tähendas see kaotus meie edasipääsulootustele ja kuidas edasi? Head kuulamist!

Tuntud investorite kiitvad postitused tõstavad keskmiselt nii tehinguaktiivsust kui konkreetse aktsia tootlust mitmeks päevaks, selgus Margus Vetka magistritööst. Negatiivsete postituste puhul sarnast asja täheldada pole. Eesti investorkond on viimaste aastate jooksul mitmekordistunud ületades hiljuti maagilise 100 000 piiri. Suur buum on toonud aga ka kaasa laineid, kus üksikud hinnangud või analüüsid on lennutanud aktsiate hindu raketina lendu. Seda eriti eelmisel aastal, kus uus või isegi et vana uudis võis tõsta hindu kümneid protsente. Viimaste aastate vaimustus investeerimise vastu pole sugugi vaid kohalik fenomen, mistõttu oleme näinud hiljuti jaeinvestorite mässu Wall Streeti hiiglaste vastu (GameStopi saaga), meemirahade nagu dogecoin või shiba inu lendu või tühja tšeki firmade ehk SPACide buumi, mis nüüdseks on küll siiski lahtunud. Sarnaselt Eestile on aktsiaturgudele avaldanud olulist mõju nii tuntud avaliku elu tegelased nagu Elon Musk, Donald Trump, Jerome Powell või isegi Oprah, kuid ka redditi foorumlased ja aprillinaljad. Milline mõju staarinvestorite sotsiaalmeedia postitustel on, seda ka Vetka oma magistritöös täpsemalt uuris. Vetka rääkis saates „Tark investor”, keda võib pidada mõjuinvestoriteks, millist mõju nad täpsemalt avaldavad, millised eetilised dilemmad sellega kaasas käivad, mille poolest erineb mõju sotsiaal- ja uudismeedial ning mida üllatas teda ennast seda teemat uurides. Samuti hüpotiseerisime saates, kui palju võis uuringus mängida rolli ka viimaste aastate kõrgendatud meeleolud ehk kas negatiivse turutsükli puhul võiks märgata sarnaseid tendentsi, samuti, mida põnevat on näidanud varasemad maailma uuringud. Näiteks on varasemalt selgunud, et meediaväljaannete mõju tootlusele on erinev: artiklite avaldamine Wall Street Journal, ReutersUK, New York Times ja Financial Times nimelistes meediaväljaannetes tõi kaasa suurema tootluse, kui näiteks MarketWatch, Forbes, Barrons ja Bloomberg.

Viimaste aastate suurim hinnatõus on tekitanud olukorra, kus pangakontole või sukasäärde kogutud raha väärtus kahaneb nädalate, kui mitte päevadega.

Viimaste aastatega on gümnaasiumi sisseastumiskatsed läbinud mitu muudatust: järjest enam koole huvitub ühiskatsete korraldamisest, lisaks tõi koroonapandeemia endaga kaasa testide kolimise veebiavarustesse. Kuidas muudatustega kohanetud on ja mida toob tulevik, sellest räägib saates haridus- ja noorteameti testide ja hindamise osakonnajuhataja Aimi Püüa. Saatejuht Lauri Toomsalu

Põgenike vastuvõtt tekitab kaost. Viimaste päevade jooksul laekub ridamisi teateid, kuidas Tallinna hotellides elavatele ukrainlastele öeldakse: aeg on edasi liikuda. Millal näeme neidsamu põgenikke telkides tänaval? Hädaolukorra lahendamise ühendstaabi sotsiaalkaitsegrupi juht Kert Valdaru ütleb, et loodetavasti lageda taeva alla kedagi praeguses kriisis ei tõsteta. Tõsi, hotellidest tuleb ilmselt liikuda edasi järgmistele elamispindadele. Valdaru sõnul võib põgenike tunnetuses mängida rolli seegi, et neile on üritatud luua alguses maksimaalselt häid tingimusi: „Me peame tagama põgenikele igati inimväärse eluolu, aga samas ka tagasihoidlikuma,“ hindab ta ning toob just näitena hotellidesse paigutamise. „Teiste riikide puhul, kui tuleb korraga suur sisseränne, siis nad paigutataksegi tihti tühjadesse hallidesse. Seal pole ehk ootus järgmise elamispinna suhtes nii suur. Aga meil, kui alguses pannakse hotelli, võib tekkida küsimus, et mis küll võib järgmine tase olla!“ Teisisõnu peab tegelema rohkem ootuste juhtimisega. Saates kuulemegi, kuidas neid ootusi kokku viia. Ja veel: Millal ja kellele hakkab tulema 900 eurot üüritoetust? Kus on peamised bürokraatlikud pudelikaelad? Miks peab seisma näiteks ajutise kaitse saamiseks järjekorras? Mida teha, et põgenik ei elaks ühes Eesti otsas, aga töökoht ootaks teises? Kas võime oodata nende peatset naasmist? Kuhu oleks kõige parem paigutada lapsed? Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Teist nädalat järjest räägime suurema osa oma saatest Ukraina sõjast läbi digiteemade vaatevinkli. Täna võtame jutuks küberturvalisuse. Mis pilguga jälgib sõda elukutseline küberturvaja? Mida tema näeb, kas ja milliseid kübersõja ilminguid paistab, millised on reaalselt olnud erinevate häkkerirühmituste tegevused ja milline on olnud nende edu või ebaedu. Räägime ka sellest, kuidas ja mida peaksid eestlased praegu küberturva alal tegema. Viimaste päevade jooksul on drastiliselt kasvanud turvalise küberturbeäpiga Signal liitujate hulk, aga ka selle äpi puhul tuleb korraliku turvalisuse saavutamiseks ise üks lisaliigutus teha. Külas on Telia Eesti küberturbe juht Aigar Käis. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Hans Lõugas.

Viimaste nädalate uudiseid on domineerinud ameeriklaste ja teiste lääneriikide poliitikute ja ametnike hoiatused ning salateave selle kohta, mida täpsemalt venelased Ukraina piiri taga sepitsevad.

Sel laupäeval ristavad Tarkade Klubis teadmised taas erudeeritud Tallinna ja Tartu esindused. Viimaste ridades evolutsioonigeneetik, professor Mait Metspalu ning kultuurierudiit Andres Keil. Tallinna stuudios arutlevad Vikipeedia administraator, ulmekirjanik ja meistrikandidaat kabes Taivo Rist ning ehitus- ja kunstimeister Martti Suurorg. Saadet ja mängu juhib Timo Tarve.

Viimaste nädalate lähisuhte-draama tuntud suunamudijate Triinu-Liisi ja Justin McNairni ümber ei näita vaibumise märke. Meie asi pole seda eriti kuuma kobarkäkki (igas mõttes) lähemalt nahutada, küll aga vaatame endi kogemuste najalt otsa paljukõlanud väitele: miks naised ikkagi ei kipu vahel oma vägivallatsejate juurest lahkuma?

TikTokis levinud ja Ameerika Ühendriikides paksu paha põhjustanud üleskutse koolilastele kahjustada kooli vara on leidnud järgimist ka Eestis. Viimaste sõnumite valguses on hädas Gustav Adolfi Gümnaasium. Mis sunnib ka hea mainega koolide õpilasi kaasa minema sedavõrd küsitavate kampaaniatega, püüab ära arvata psühholoog Kätlin Konstabel kell 7.35.

Viimaste päevade lendlause "Kultuur on kaitse pimeduse vastu" põrkub Terviseameti prognoosiga, et uute piirangute tulek on mõne nädala küsimus.

A-Galeriis on veel nädalapäevad võimalik külastada näitust "Soe suvi", mis koondab kunstnik Andrei Balašovi viimaste aastate töid.

Rikkaks saamise valem Taasesitamisel on suursündmusel InvesteerimisFestival 2020 toimunud esinemine pealkirjaga “Rikkaks saamise valem”, mille kandis ette suurinvestor, Trigon Capitali asutaja ja tegevdirektor Joakim Helenius. Joakim omandas bakalaureuse- ja magistrikraadi Cambridge'i Ülikoolis. Peale ülikooli kolis ta New York'i naastes lõpuks tagasi Londonisse, kus ta veetis rohkem kui kaks aastakümmet. Eestis on ta eelkõige tuntud Väätsa Agro ja Trigon Capitali omanikuna. Lisaks on Joakim nõukogu esimees või liige rohkem kui kahekümnes juhtivas regionaalses pangas ja ettevõttes. Viimaste kümnendite jooksul on Joakim Eestisse investeerinud kümneid miljoneid eurosid ning tema haare ulatub ka teistele mandritele. Varasemalt on Helenius olnud maineka rahvusvahelise investeerimispanga Goldman Sachsi asepresident ning Merrill Lynchi tegevdirektor. Joakim Heleniuse rikkaks saamise valemist saad kuulda lähemalt podcastis. InvesteerimisFestival 2020:

Viimaste nädalate jooksul kogunenud pinged lahvatasid Jeruusalemmas nädala eest tänavakaklustes Templimäel ja Ida-Jeruusalemmas. Esmaspäeval sekkus Jeruusalemmas toimuvasse Gaza sektorit kontrolliv Hamas, mis hakkas Iisraeli poole rakette saatma. Võtsime koos Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi taskuhääling “Ringjoon” luubi alla, miks ikkagi Iisraelis ja Palestiinas seekord pinged lahvatasid ning kuidas võiksid sündmused areneda. Stuudios olid Postimehest Margus Parts ja Merili Arjakas, RSRist Helena Eglit ja Jan Lucas Videvik.

Viimaste nädalate jooksul kogunenud pinged lahvatasid Jeruusalemmas nädala eest tänavakaklustes Templimäel ja Ida-Jeruusalemmas. Esmaspäeval sekkus Jeruusalemmas toimuvasse Gaza sektorit kontrolliv Hamas, mis hakkas Iisraeli poole rakette saatma. Võtsime koos Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi taskuhääling “Ringjoon” luubi alla, miks ikkagi Iisraelis ja Palestiinas seekord pinged lahvatasid ning kuidas võiksid sündmused areneda. Stuudios olid Postimehest Margus […]

Viimaste nädalate jooksul kogunenud pinged lahvatasid Jeruusalemmas nädala eest tänavakaklustes Templimäel ja Ida-Jeruusalemmas. Esmaspäeval sekkus Jeruusalemmas toimuvasse Gaza sektorit kontrolliv Hamas, mis hakkas Iisraeli poole rakette saatma. Võtsime koos Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi taskuhääling “Ringjoon” luubi alla, miks ikkagi Iisraelis ja Palestiinas seekord pinged lahvatasid ning kuidas võiksid sündmused areneda. Stuudios olid Postimehest Margus Parts ja Merili Arjakas, RSRist Helena Eglit ja Jan Lucas Videvik.

Neljakümne kuues imeline külaline on Ketlin Bergmann. "Minu teekond jooga juurde sai alguse aastal 2010, õpetamist alustasin alles 2018, kui mõistsin, pärast kõiki neid aastaid ülikoolides, et see on mu tegelik kutsumus ja kirg. Ma usun, et treeneritöö on samamoodi õpetamine ning selle jaoks, et suudaksid anda enda teadmisi/oskusi ka teistele, peab olema su sees “see miski”. Mina leidsin selle ja olen ääretult tänulik eelkõige iseendale, kuna soov ja tahtmine tuli ju siiski minust endast. Olen elanud nii Taanis kui ka Rootsis, õppinud sealsetes kesk- ja ülikoolides, ning neile kogemustele tänulik. Tihti on mul küll mõtetest läbi jooksnud küsimus, et mis oleks saanud, kui ma poleks tagasi koju tulnud. Rootsi on mul siiani südames ja igakord sinna minnes, tabab mind taaskord see “what if..”. Common sense ütleb, et ju nii pidi minema ja liiga kauaks ei lase ma endal selle “what if'ga” maadelda. Tulles tagasi jooga juurde, siis olen proovinud erinevaid stiile ning igal eluetapil on üks või teine olnud ka nö omal kohal ja vajalik. Viimaste aastate jooksul aga on mu süda kiskunud pigem füüsiliselt aktiivsemate jooga variatsioonide poole - Power Yoga, Yoga Sculpt, Ashtanga-Vinyasa (see on olnud nö põhjaks mulle esimesest tunnist alates). Treenerina töötan hetkel Arigatos ja Kalev Spas ning aktiivselt teen ka online tunde (Ketlini Online Yoga), seda nüüd eriti viimase aasta jooksul." Lisainfo: https://www.facebook.com/KetliniOnlineYoga/

"Viimaste" erisaade!

"Viimaste" erisaade!

Võrkpalliteemaline taskuhäälingusaade naaseb oma esimeselt pikemalt pausilt, et minna vanas koosseisus vastu uuele hooajale. Eetrisse läheb meie saatesarja 65. osa. Viimaste kuude võrkpallielu kokkuvõtvas saates on põhirõhk neljal teemal: Eesti rahvusnaiskonna suvi, Eesti rahvusmeeskonna suvi, senine rannavollehooaeg ja Eesti meeste klubivõrkpalli suvised üleminekud. Seekordses osas löövad kaasa podcasti kolm alalist liiget ehk Venemaa rannavollekoondise treener Rivo Vesik, Eesti naiskonna ja Tallinna Selveri abitreener Andres Toobal ja saatejuht Karl Rinaldo. Saates tuleb muuhulgas juttu järgnevast: *Kuidas võitis juhuslik harrastaja Rivo nädalavahetusel rannatennises maailma 27. numbrit? *Kuidas tähistada sünnipäeva kõrges eas ehk Rivo sai suvel 40. *Kas kogu suve naiste keskel veetnuna on Andresel hea tagasi meeste keskel olla? *Eesti naiste koondisesuvi uue peatreeneri Lorenzo Micelli käe all. Mida uut õpiti? *Kes teeb Eesti koondise treeneritest kõige rohkem lõuatõmbeid ja mil moel erineb naiste koondises treenerina töötamine kardinaalselt meeste koondise samast ametist? *Eesti meeste koondisesuvi uue peatreener Cedric Enardi käe all. Millise märgi jättis mitmete põhimeeste eemalejäämine? *Kes kerkis koondisesuvel esile? *Kas Andrus Raadikul ja Keith Pupartil võiks olla uuel hooajal koondisse asja või mängivad noored nad juba üle? *Mida võiks Enardi sõnavõttudest järeldada? *Kes võiksid kuuluda järgmise aasta suvel Eesti rahvusmeeskonnas algkoosseisu? *TeamShieldi küsimusmängus palume kuulajatel sedapuhku ennustada pronksmedaliste. *Seljataha on jäämas eriline rannavollesuvi, ent tähtsaim kodune võistlus ootab alles ees. *Klubihooaeg 2020/21. Eesti klubide tase on suvega selgelt tõusnud. *Kes on komplekteerinud parima võistkonna? *Meeskondades on täitmata veel üksikud kohad, ent nende kaalu on võimatu ülehinnata.

Täna 50aastaseks saava näitleja Gert Raudsepa värskeim roll on kehastuda skandaalseks suusatreeneriks raadiolavastuses "Üks päev Mati Alaveri elus." Küsime Raudsepalt kell 9.20, mida ta arvab Alaveri nahka pugemisest, vananemisest ja publiku ette mitte pääsemisest. Saatejuhid on Romi Hasa ja Sten Teppan.

Täna 50aastaseks saava näitleja Gert Raudsepa värskeim roll on kehastuda skandaalseks suusatreeneriks raadiolavastuses "Üks päev Mati Alaveri elus." Küsime Raudsepalt kell 9.20, mida ta arvab Alaveri nahka pugemisest, vananemisest ja publiku ette mitte pääsemisest. Saatejuhid on Romi Hasa ja Sten Teppan.

Viimaste aastate uuringud Eestis elavate noorte seas näitavad, et alkoholi tarvitamine on tugevalt vähenenud, aga samas suureneb hoogsalt erinevate ainete tarvitamine.

Viimaste aastate uuringud Eestis elavate noorte seas näitavad, et alkoholi tarvitamine on tugevalt vähenenud, aga samas suureneb hoogsalt erinevate ainete tarvitamine.

Viimaste aegade üks tõsisemaid teemasid lapikul maakeral on liikide väljasuremine ning inimtegevuse ülisuur osa selles. Selles JUKU Raadio saates (nr 292) külastab Juku-Kalle Raidi köögilauda Tallinna Botaanikaaia troopiliste ja subtroopiliste taimede sektori juhataja Jaan Mettik. Juttu tuleb taimeliikidest, nende kohanemisvõimest ja ka hävimisest. Nagu ütlesid juba Naksitrallid, peab looduses valitsema tasakaal, ent kui kavalad kohastujad on taimed, kui tasakaal tahab käest libiseda? Saame teada, kui nutikas on bioloogia ning kui pikka aega võtab ümbritsevate tingimuste tõttu liikide muutumine.

Viimaste aastate üks populaarsemaid jõulukinke on uus nutitelefon. Kuid millist valida, kui suurem osa telefone näevad sarnased välja ja omavad konkurentidega äravahetamiseni samasuguseid funktsioone?

Viimaste aastate üks populaarsemaid jõulukinke on uus nutitelefon. Kuid millist valida, kui suurem osa telefone näevad sarnased välja ja omavad konkurentidega äravahetamiseni samasuguseid funktsioone?

Viimaste nädalatega on tulnud välja kahe telefonide suurtootja uued kõrvaklapid. Lohistasime need stuudiosse ja tõime kodunt veel mõned variandid juurde ning ütleme, et uued klapid võiksid kasvõi kohe osta - valikut on küll ja veel.

Risto Uuk rääkis selles taskuhäälingu osas Urmo Kübaraga, kes on president Kersti Kaljulaidi vabakonnanõunik. Nad vestlesid targast annetamisest, miks tegeleda heategevusega, rahvusvahelisest vs eestipõhisest annetamisest, emotsionaalsest ja ratsionaalsest heategevusest, teenin-et-annetada karjäärist ja paljust muust. Allikad, mis vestlust toetasid või jutuks tulid: - Kuidas targalt annetada ja annetamisnõuanded: https://edasi.org/34714/tark-annetaja-kuidas-targalt-annetada/ - Heategevuse valimine ratsionaalselt: https://novaator.err.ee/838543/urmo-kubar-pensionifondi-me-ju-ei-vali-tunde-jargi-miks-aga-heategevust - Stefan Schubert annetamise psühholoogiast: https://www.effectivealtruism.org/articles/ea-global-2018-psychology-of-ea/ - Eesti ja rahvusvahelise heategevuse võrdlus kvaliteetse eluaasta arvutamise järgi: https://novaator.err.ee/843095/eksistentsiohud-voivad-olla-pakilisemad-kui-tervishoid-ja-vaesus - Teenin-et-annetada karjäär: https://80000hours.org/articles/earning-to-give/ - Peter Singeri raamat “Most Good You Can Do”: https://www.kriso.ee/most-good-you-can-do-how-db-9780300219869.html - Vikerraadio Heategevuskool: https://heakodanik.ee/uudised/urmo-kubar-teeb-vikerraadios-heategevuskooli/ - Edasi.org rubriik “Tark annetaja”: https://edasi.org/author/urmo-kubar/ - Viimaste aastate Eesti annetamisstatistika: https://heakodanik.ee/uudised/keskmine-annetaja-kulutab-kuus-heategevuseks-tassi-kohvi-maksumuse/

Möödunud aastal registreeriti Eestis 41 elektriõnnetust, millest ligi 80% toimus kodus. Viimaste aastate andmete põhjal juhtub iga viies elektriõnnetus väikelastega.

Möödunud aastal registreeriti Eestis 41 elektriõnnetust, millest ligi 80% toimus kodus. Viimaste aastate andmete põhjal juhtub iga viies elektriõnnetus väikelastega.

Viimaste aastate jooksul on palju tähelepanu saanud mobiilse interneti järgmine põlvkond ehk 5G-internet. Mis see aga täpsemalt on ja kuidas see inimeste elu mõjutama hakkab, selgitab tehnilise järelvalve amet peadirektori asetäitja Margus Krupp.Saate teises pooles juttu aga tehnoloogiauudistest, viimase nädala sündmustest annab ülevaate Jakob Rosin portaalist Geenius.ee.Saatejuht on Gregor Sibold. Kuulake 2. veebruaril kell 10.05.

Viimaste aastate jooksul on palju tähelepanu saanud mobiilse interneti järgmine põlvkond ehk 5G-internet. Mis see aga täpsemalt on ja kuidas see inimeste elu mõjutama hakkab, selgitab tehnilise järelvalve amet peadirektori asetäitja Margus Krupp.Saate teises pooles juttu aga tehnoloogiauudistest, viimase nädala sündmustest annab ülevaate Jakob Rosin portaalist Geenius.ee.Saatejuht on Gregor Sibold. Kuulake 2. veebruaril kell 10.05.

Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) on läbi aastate uurinud Eesti inimeste hoiakuid usu suhtes. Millised need on ja mis suunas meie inimeste arussam usust muutub, selgitab EKNi teadur Eerik Jõks. Viimaste uuringute tulemused ja analüüsid on avaldatud kogumikus pealkirjaga “Kuhu lähed Maarjamaa”.Saatejuht on Meelis Süld. Kuula 5. märtsil kell 19.05.

Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) on läbi aastate uurinud Eesti inimeste hoiakuid usu suhtes. Millised need on ja mis suunas meie inimeste arussam usust muutub, selgitab EKNi teadur Eerik Jõks. Viimaste uuringute tulemused ja analüüsid on avaldatud kogumikus pealkirjaga “Kuhu lähed Maarjamaa”.Saatejuht on Meelis Süld. Kuula 5. märtsil kell 19.05.

Seekordne saade räägib Kesk-Euroopast viimase paari aasta kriiside prisma läbi. Fookuses on Saksamaa ja Ungari, kelle "paaristantsust" sai alguse pôgenikekriisi nö Euroopa faas, kui Angela Merkel avas piirid Ungarisse toppama jäänud pôgenikele. Stuudios on Tallinna ûlikooli üldajaloo professor Karsten Brüggeman ja Tartu Ülikooli soome-ugri keelte lektor Szilárd Tóth. Saatejuht on Ahto Lobjakas. Kuula 18. oktoobril kell 14.05.

Seekordne saade räägib Kesk-Euroopast viimase paari aasta kriiside prisma läbi. Fookuses on Saksamaa ja Ungari, kelle "paaristantsust" sai alguse pôgenikekriisi nö Euroopa faas, kui Angela Merkel avas piirid Ungarisse toppama jäänud pôgenikele. Stuudios on Tallinna ûlikooli üldajaloo professor Karsten Brüggeman ja Tartu Ülikooli soome-ugri keelte lektor Szilárd Tóth. Saatejuht on Ahto Lobjakas. Kuula 18. oktoobril kell 14.05.

Kui üks saarestik asub nii kaugel põhjalas, siis peab ta avastamise ja esimeste asukate lugu olema eriline ja kordumatu. Kindel fakt on, et 1596. aastal jõudis siia hollandi meresõitja Willem Barentsz. Kuid kas ta oli esmaavastaja? Järgnevatel sajanditel saabus vaalapüüdjad ja arktilisi kütte. Viimaste seas paistsid silma pomoorid, kes elasid siin vahel aastaringi. Kas võib neid pidada Teravmägede esimesteks püsiasukateks? Saate autor on Hendrik Relve.

Kui üks saarestik asub nii kaugel põhjalas, siis peab ta avastamise ja esimeste asukate lugu olema eriline ja kordumatu. Kindel fakt on, et 1596. aastal jõudis siia hollandi meresõitja Willem Barentsz. Kuid kas ta oli esmaavastaja? Järgnevatel sajanditel saabus vaalapüüdjad ja arktilisi kütte. Viimaste seas paistsid silma pomoorid, kes elasid siin vahel aastaringi. Kas võib neid pidada Teravmägede esimesteks püsiasukateks? Saate autor on Hendrik Relve.

Põldpüü, oraspill, kaerapüü, tudukana, karapatka, adrikas ehk tänasel päeval nurmkanaks kutsutu on selle aast lind. Viimaste aastakümnetega on nurmkana Euroopas vähenenud 80% ja ehkki nende küttimist enamikus maades ei keelata, on see ometi paljudes paikades lõppenud. (Kadri Valner.)

Viimaste nädalate jooksul maailmas toimuv on meile kõigile toonud lähemale riigid, milledesse suhtumine võis seni olla ükskõikne. Liibanon, Süüria ja oma moodi ka Liibüa ja kõik need riigid on uudisvoos, mis puudutab tänaseni kadunud seitset eestlasest rattamatkajat. Stuudios on Mart Nutt, Sven Mikser ja saatejuht Kärt Anvelt. (Kärt Anvelt)

Viimaste nädalate tõsiseim teema on Tõnis Lukase haridusreform, mis puudutab kaugemas perspektiivis põhikooli- ja gümnaasiumi lahutamist ja lähemal ajal õppekavasid. Teise olulise teemana võtame vaadelda erinevad ideed Eesti poliitika puhtaks pesemiseks, kus püütakse “parte” lasta, erinevad valimised ühele ajale viia ja on juba lõplikul otsustamisel nimekirjade avatus Euroopa parlamendi valimistel. Stuudios on Postimehe ajakirjanikud Urmas Seaver, Sandra Maasalu ja Alo Raun. (Toomas Mattson, Kalle Muuli, Neeme Korv)