Podcasts about baltimaades

Annikaga eravestluse võimaluse leiad siit: https://omika.ee/collections/eranoustamine Kui soovid osaleda pingutuseta loomise kursusel, siis selle leiad siit - kasuta sooduskoodi "chriskala20", annab -20% ja kehtib kunu 14.01.2025 https://omika.ee/collections/intensiivkursused-1/products/pingutuseta-loomine Online kursus ärevusest enesekindluseni leiad siit - kasuta sooduskoodi "chriskala20", annab -20% ja kehtib kunu 14.01.2025 https://omika.ee/collections/intensiivkursused-1/products/online-koolitus-arevusest-enesekindluseni Seekord Vestlen podcastis Sedona Meetodi ametliku esindajaga Eestis (ainus Baltimaades, üks kahest Põhjamaades) Annika Allikmäe. Ta on ühtlasi Omika Studios tegevjuht ja Omika Podcast looja ning saatejuht. Hariduselt on Annika geenitehnoloog, endine professionaalne flamenco tantsija ja ka Kriya Yoga praktik ja õpetaja. Sedona meetod on radikaalse vabaduse tehnoloogia, mille käsitleb selliseid teemasid nagu loomulik elu, selle lihtsus ja ehedus vs ärevus, rahulolematus, ebakindlus ja läbipõlemine. Samuti elamine tipust, emotsionaalset intelligentsust ja orjus vs vabadus mõisteid. Ühtlasi käsitleb Sedona meetod oma olemuse loomist ja manifesteerimist. Annika ise komistas Sedona Meetodi otsa 2004 aastal, kui ta oli väga raskes kohas, ta täitis selle kaudu kaks enda suurimat unistust ja hakkas looma elu, kus on päriselt väga mõnus olla ja elada. Ta on jõudnud ise kaunis kõrge vabadusastmeni nii maises kui vaimses mõttes ja jagab oma praktilist kogemust, mitte ainult ei õpeta järjekordset teooriat. Sedona meetod- radikaalse vabaduse tehnoloogia on praktiline kiirtee selle kogemuseni, mida me kõik inimestena üle kõige elus otsime. Meetod põhineb Ameerika füüsiku ja ettevõtja Lester Levensoni isiklikul teekonnal sügavaimast meeleheite agooniast püsiva kõrgeima õndsuse seisundisse. Sedona Meetod on lasertäpne teadus inimesest kõikides elu kriitilistes osades: - psüühika vabastamine kuhjunud emtsionaalsest valust - Pingutuseta Loomine - U-pööre õndsusesse Ärevusest ja stressist vabanemine ning sügava mõnusa rahuseisundi saautamine on esimene, mida inimesed sellel teel kogema hakkavad.

Pärnu Harmonica Festival on suurim ja tuntuim muusikafestival põhja- ja Baltimaades, kus peamiseks instrumendiks on suupill ja lõõtspillid.

Lõppev aasta on olnud välispoliitiliselt ärev. Selle valguses usutleme saates «Otse Postimehest» välisminister Urmas Reinsalu. Räägime muuhulgas Ühendriikide otsusest suurendada oma sõjalist kohalolekut Baltimaades, talvisest rindeolukorrast Ukrainas, Venemaale kehtestatud sanktsioonipoliitikast ning Ungari otsusest blokeerida Euroopa Liidu eelarveabi Ukrainale. Saatejuht on Nele Kullerkupp.

Kell 7.35 hindab Ukraina ja Venemaa luhtunud läbirääkimiste järel hetke julgeolekuolukorda Venemaa ekspert Kadri Liik.

"Istmesoojendus" räägib sel korral huvitavate nimedega seotud valdusfirma soovist osta endale Lamborghini bränd. Miks? See on küsimus, mille vastus on juba hägusem. Lisaks arutame esimese täiselektrilise Cupra üle, millel on oma sõsaratega väga palju ühist. Samas on sellel vähemalt üks funktsioon, mis tekitab rõõmu, kuid samal ajal ka kahtlustunnet tuleviku suhtes. Räägime ka Baltimaades läbi viidud uuringust, millest selgus, et Eesti juhte häirivad pigem aeglaselt sõitjad kui kiirustajad. Kas seda võib pidada üllatuslikuks ja mida arvame meie? Seda kuula juba saatest.

Täna möödub aasta eriolukorra kehtestamisest Eestis. Erinevad uuringud näitavad, et demokraatia tegi mh Baltimaades kriisiaastaga läbi korraliku kukkumise. Vandeadvokaat, endine õiguskantsler Allar Jõks hoiatab, et aasta pärast eriolukorra kehtestamist ei näe ta suurimat ohtu demokraatiale mitte niivõrd valitsustes kui inimestes, kes tahaksidki riigile erakorralistes oludes piiramatu voli anda. „Minu jaoks ei ole praegu demokraatiale suurimaks ohuks mitte valitsus – või ka eelmine valitsus – vaid valija, kelle arvates eriolukorras polegi riik eriolukorras või hädaolukorras või viiruse tõrjel polegi seotud põhiseadusega,“ sõnas ta. „Võib-olla on see häälekas vähemus, kuid kui lugeda sotsiaalmeedia kommentaare, siis mind hirmutab küll, kui öeldakse, et valitsus võib teha viirusega toimetulekuks ükskõik mida.“ Komandanditund, tänan ei Seega suhtuks ta väga ettevaatlikult ka üleskutsetesse kehtestada eriolukord. „Paljud leiavad, et see annaks võimaluse kehtestada komandanditundi, tuua kaitseväe ja kaitseliidu tänavatele,“ kirjeldas Jõks. „Kuid inimesed ei arvesta sellega, et siis võib kaitseliit või kaitsevägi tulla ka iga inimese valdusesse. Hakata iga inimest kinni pidama ja läbi otsima.“ Jõks rõhutas, et praegune olukord Eestis seaduslikku alust eriolukorra väljakuulutamiseks ilmselt ei annagi. Kõige vähem on selleks tihti esile toodud vajadus „saata välja sõnum“. „Paaniline manitsus, ma nimetaksin seda valitsusmanitsuseks – ärge jumala eest minge välismaale, ärge pange lapsi lasteaeda, kuigi nad on avatud – see tekitab inimestes soovi tegutseda vastupidi,“ tõstis ta esile. „Või siis hakatakse ütlema: „näe, täna nägin – Krister Paris sõitis Türki. Täna sõidad Türki, homme reedad riiki. See on suhtumine, mida ei tohi lasta tekkida, see ohustab sõnavabadust.“ Sellise kõva käe ihaluse taustal jäi eelmine valitsus ise pigem ikka demokraatia reeglite ning seaduste raamidesse. Saates veel Soomes näiteks käib praegu arutelu, kas kevadel kehtestatud meetmed nagu Uusimaa äralõikamine olid üldse valitsuse pädevuses. Palju meil rakendati midagi, mille õiguspärasuses võiks tagantjärelegi kahelda? Mida tähendab see kohalike valimiste kontekstis, et praeguseks on antud Terviseametile suur võimutäius näiteks avalike koosolekute keelamisel? Mida tooks kaasa (või siis ei tooks), kui anda kriisis rohkem õigust parlamendile? Miks ei tohi kriisijuht tegeleda mikromanageerimisega? Kuulake Krister Parise juhitud erisaadet siit!

Baltimaad 100. Kas 100 aasta pärast on meil veel siin noori? Hiljuti käsitles artikkel Politicos Läti kahaneva rahvastiku küsimust. Alates Euroopa Liiduga liitumisest on lahkunud ca ⅕ Läti elanikkonnast, enamiku lahkujatest on moodustanud just noored. Analoogset tendentsi võib täheldada aga kõigis Balti riikides. Kas sarnaste probleemide taga peitub ühine lahendus? Mis meelitaks noori jääma oma kodumaale ning siia naasma? Kas Balti riigid pakuvad enda noortele praegu piisavalt tuge? Millised on Balti riikide kogemused talentide koju toomiseks? Millised võiksid olla ühised lahendused, et pakkuda noortele Baltimaades eneseteostusvõimalusi? Kõikide nende küsimuste üle arutlevad ning aitavad leida vastuseid üheskoos Baltikumi noored ning otsustajad Arutelu keel: Inglise Arutelu juht: Annaliisa Jäme (Consultant of Parliament of Estonia) Osalejad: Mikk Tarros (Vice-Chairman of Estonian Youth Council), Emīls Anškens (Chairman of Latvian Youth Council), Urtė Petrulytė (Board member of Lithuanian Youth Council), Juris Vilums (Parliament of Latvia), Rainer Vakra (Parliament of Estonia) Korraldaja: Eesti Noorteühenduste Liit Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin. :)

Meie podcasti kahekümne esimene külaline on ettevõtja Karoli Hindriks, kes juhib rahvusvahelist kasvavat ettevõtet nimega Jobbatical, mis aitab tööotsijail panna end sõna otseses mõistes maailmaturule välja ning tööandjatel leida vajalikke inimesi piirideüleselt. Karoli lugu algab 1999ndal aastal paljudele tuntud pehmete helkurite leiutamisega ning õpilasfirma asutamisega, saades nii ka 16.aastasel Eesti noorimaks leiutajaks kes registreerinud kasuliku mudeli. Sellele järgnes nii MTV kui ka Fox Internationali telekanalite lanšeerimine Baltimaades, mis andis vajaliku kogemuse oma esimeseks ülemaailmaseks projektiks – Jobbatical. Nende tegevuste vahele mahub veel palju muudki. Meie vestlus on piirideülene, kuid selle kõige keskel arutleme kuidas Eesti sellest võita saaks: kuidas aastal 2000 sai temast 16-aastasena Eesti noorim kasuliku mudeli omanik; miks on teadmiste geograafiline liigutamine kasulikum kui varade liigutamine? talentide meelitamisest, rahvusidentiteedist, ning 21. sajandi sõprusest; ning kuidas suurem talentide kontsentratsioon Eestis suurendab meie julgeolekut? Saade on salvestatud 21. aprillil 2017. aastal üle Skype’i. Head kuulamist! Podcasti taustamuusika: Sander Mölder (www.soundcloud.com/sander). Kõik õigused kaitstud.

Meie podcast'i kahekümne esimene külaline on ettevõtja Karoli Hindriks, kes juhib rahvusvahelist kasvavat ettevõtet nimega Jobbatical, mis aitab tööotsijail panna end sõna otseses mõistes maailmaturule välja ning tööandjatel leida vajalikke inimesi piirideüleselt. Karoli lugu algab 1999ndal aastal paljudele tuntud pehmete helkurite leiutamisega ning õpilasfirma asutamisega, saades nii ka 16.aastasel Eesti noorimaks leiutajaks kes registreerinud kasuliku mudeli. Sellele järgnes nii MTV kui ka Fox Internationali telekanalite lansseerimine Baltimaades, mis andis vajaliku kogemuse oma esimeseks ülemaailmaseks projektiks – Jobbatical. Nende tegevuste vahele mahub veel palju muudki. Meie vestlus on piirideülene, kuid selle kõige keskel arutleme kuidas Eesti sellest võita saaks. Selles episoodis räägime Kuidas aastal 2000 sai temast 16-aastasena Eesti noorim kasuliku mudeli omanik? Miks on teadmiste geograafiline liigutamine kasulikum kui varade liigutamine? Talentide meelitamisest, rahvusidentiteedist, ning 21. sajandi sõprusest. Kuidas suurem talentide kontsentratsioon Eestis suurendab meie julgeolekut? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Self Made podcast algab eesti ühe kõige ägedama noore ettevõtjaga! Ülane Vilumets on pannud aluse kolmele reisifirmale, mis kõik natuke muudavad seda, kuidas inimesed on harjunud reisima. Traveller Toursi giidid näitavad turistidele kõiki veidraid ja imelisi kohti Eestis, Like A Local linnakaardid juhatavad turistid kõige kihvtimate baaride-restode ja muuseumiteni Tallinnas ja Baltimaades ning Like A Local veebileht kogub ühtaegu nii populaarsust kui kohalike soovitusi üle maailma, ning aitab ränduritel iga linna elurütmi hoopis teistmoodi avastada. Olles müünud viis suve USAs raamatuid ja töötanud eduka personalijuhina, otsustas Ülane loobuda palgatööst ja asuda täiskohaga arendama enda ettevõtlikku poolt. Läbi katse-eksitus meetodi muidugi. Sellest teekonnast Self Made saate pilootosas juttu tulebki. Kõik mõtted, tagasiside ja kriitika võite edastada näiteks Twitteris @PiiaO või Self Made saate Facebooki lehe kaudu. Ülase top tip: "Ära raiska aega selle peale, et sa püüad end motiveerida. Sa kas tahad seda või ei taha!“

Läänemeres elab praegu rohkem pisikesi vetikaliike kui mõned aastakümned tagasi. Avastus tuli Tartu Ülikooli bioloogile Kalle Ollile üsna suure üllatusena, sest Läänemeri on üks maailma saastunumaid meresid ja oodata oleks pigem igasuguse elurikkuse vähenemist. Tallinna Tehnikakõrgkoolis aga on sisse seatud kõrgtehnoloogiline 3D-koobas, kus saab maju mööda hulkuda juba siis, kui need on alles ehitamata. Baltimaades seni ainulaadset seadet tutvustab ehitusdotsent Aivars Alt.Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 10. mail kell 17.06.

Läänemeres elab praegu rohkem pisikesi vetikaliike kui mõned aastakümned tagasi. Avastus tuli Tartu Ülikooli bioloogile Kalle Ollile üsna suure üllatusena, sest Läänemeri on üks maailma saastunumaid meresid ja oodata oleks pigem igasuguse elurikkuse vähenemist. Tallinna Tehnikakõrgkoolis aga on sisse seatud kõrgtehnoloogiline 3D-koobas, kus saab maju mööda hulkuda juba siis, kui need on alles ehitamata. Baltimaades seni ainulaadset seadet tutvustab ehitusdotsent Aivars Alt.Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 10. mail kell 17.06.