Podcasts about urmas reinsalu

Eesti välispoliitika algaval Trumpi ajastul - opositiooni vaate annab Isamaa juht Urmas Reinsalu. Saate paneb kokku Neeme Raud.

Järgmise aasta riigieelarve on jõudnud parlamenti. Kas opositsioon kavatseb selle vastuvõtmist takistada ja millised võimalused selleks on, sellest räägime Postimehe otsesaates Isamaa esimehe Urmas Reinsaluga. Saatejuht on Ulla Länts.

Eestil täitus 20 aastat Euroopa Liidus ja meil on Euroopa Parlamendi valimiste eel külas Isamaa juht Urmas Reinsalu. Juttu ei tule muidugi ainult Euroopa valimistest, vaid ka sisepoliitika valupunktidest. Saadet lükkavad takka Annika Arras ja Tõnis Leht.

Teisipäeva hommikul hääletatakse Tallinna volikogus linnapea Mihhail Kõlvarti umbusaldamist. Kui suur on võimalus Keskerakonna kukutamiseks pealinnas ja mis saab pärast seda, sellest räägime Postimehe otsesaates Isamaa esimehe Urmas Reinsaluga. Saatejuht on Ulla Länts.

Sel reedel on stuudios kahe saatejuhi vahel Isamaa erakonna esimees Urmas Reinsalu. Koduerakonna populaarsuse ammu unustatud ja unistatud kõrgustesse tõusnud Reinsaluga tuleb juttu Eesti sisepoliitika hetkeseisust, alternatiivsest eelarvest ja tervikuna alternatiivsetest ettepanekutest Eesti elu paremaks muutmisel. Saatejuhid on Ainar Ruussaar ja Timo Tarve.

Peaminister Kaja Kallase (RE) abikaasale Arvo Hallikule osaliselt kuuluv transpordiettevõte Stark Logistics on Ukraina sõja ajal jätkanud koostööd Venemaaga. Kas peaminister peaks puhkenud skandaali tõttu tagasi astuma? Mil määral on Kallas vastutav abikaasa ettevõtte tegevuse eest? Kuivõrd tõsiseltvõetavad on tema senised selgitused olukorra kohta ning milline vastuolu esineb peaministri väljaütlemistes vahetult pärast Ukraina sõja algust ning tänases reaalsuses? Sel teemal räägime saates "Otse Postimehest" Kaja Kallase teise valitsuse välisministri, Isamaa esimehe Urmas Reinsaluga. Saatejuht on Nele Kullerkupp.

Ka eilne riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni koosolek ei toonud presidendikantselei rahastamisskandaali suuremat selgust. Kas nüüd tuleb lihtsalt rahulduda asjaosaliste selgitustega ja kogu lugu unustada või saab tõe väljaselgitamiseks veel midagi teha, sellest räägime erikomisjoni juhi Urmas Reinsaluga (Isamaa).

NATO riikide liidrid kinnitasid teisipäeval Vilniuses alanud tippkohtumisel regionaalsed kaitseplaanid, milles pannakse täpsemalt paika, kuidas alliansi liikmesriike kriisi puhkemisel kaitsma hakatakse. Samuti otsustasid liidrid tõsta kaitsekulusid. Mis Eesti jaoks nende otsuste tagajärjel muutub, sellest rääkisime saates «Otse Postimehest» koos Riigikogu väliskomisjoni liikme ja endise välisministri Urmas Reinsaluga. Saatejuht on Nele Kullerkupp.

Urmas Reinsalu, "Noateral - Ukraina sõja aasta eestis ja maailmas. Välisministri vaade". Tutvustab Marek Strandberg. Noateral on olnud selle sõja ajal mitmel dramaatilisel hetkel Ukraina saatus. Noateral on praegu kogu Euroopa julgeoleku tulevik ning samamoodi on noateral Putini enda tulevik Venemaa liidrina. Selle nädala raamatus kõneleb Urmas Reinsalu välisministri tööst sõja-aastal, taustadest ja vastasseisudest diplomaatias ning sellest, kuidas kujunes Eesti ja Lääne vastustamispoliitika Vene agressioonile.

Juuni algul valib Isamaa uut juhti. Mida tuleks Isamaas teisiti teha, sellest räägime erakonna juhi toolile pürgiva Urmas Reinsaluga.

Venemaa süüdistas eile Ukrainat droonirünnaku katses, mille eesmärk oli tappa president Vladimir Putin. Väidetavalt Kremli kohale jõudnud kahe drooni otseseks sihtmärgiks peetakse Venemaa presidenti, teatas Vene riiklik uudisteagentuur RIA. Millised võivad olla Venemaa edasised käigud nende süüdistuste valguses? Mis on Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi eesmärgid seoses visiitidega Soome ja Hollandisse? Milline on hetkeolukord rindel? Saatejuht on Nele Kullerkupp.

Margus Kamlat & Bert Järvet

Isamaa jäi sedapuhku võimuliidust välja. Kuidas kavatsetakse tegutseda järgneva nelja aasta vältel ja millisel puhul võib tekkida võimalus valitsusse pääseda, sellest räägime Isamaa aseesimehe Urmas Reinsaluga. Saatejuht on Ulla Länts.

Nearly a year since the Russian invasion of Ukraine, Ed Butler examines the real state of the Russian economy. Ami Daniel, chief executive of Windward, a maritime data company, tells Ed about the Russian oil tankers transferring millions of tonnes of crude oil between ships to bypass sanctions. As the war continues, millions of euros worth of Russian assets remain frozen as a result of sanctions. Urmas Reinsalu, the Estonian foreign minister, tells us about an initiative Estonia is leading to actually seize and exploit some of Russian's frozen billions for the benefit of Ukraine. Presenter / producer: Ed Butler (Image: A market in Kyiv; Credit: Getty Images)

Riigikogu valimiste aeg on ka uute teadmiste aeg! Me saame teada, mida kandidaadid lubavad ja mida lubatu nimel teevad! Aga mida kandidaadid teavad? Kuku raadio "Tarkade klubi" on taas valimistsüklis, et seda välja selgitada. Riigikogu valimiste eelsetel laupäevadel asuvad võistlustulle parlamenti pürgivate erakondade säravad pead, et anda kuulajatele aru oma teadmistest ja arutlemisvõimest. Sel laupäeval on vastamisi Eestimaa Roheliste ja Isamaa erakonna säravad tähed. Esimesi on esindamas Piret Räni ja Liina Freivald ning valitsuserakonda Helir-Valdor Seeder ja Urmas Reinsalu. Saadet juhib Timo Tarve.

De baltiska länderna har varit Ukrainas närmaste vänner och Rysslands hårdaste kritiker sedan krigsutbrottet. Men riskerar den hårda linjen spilla över på den stora rysktalande minoriteten i Baltikum? I Konflikt den här veckan beger sig David Rasmusson och Carina Holmberg ut på en resa till Estland. Lettland och Litauen. Tre länder som gått i bräschen i stödet för Ukraina. Samtidigt har man drivit på för allt hårdare EU-sanktioner mot Ryssland, trots att det också skadar de egna ekonomierna. Men i Baltikum finns också en stor rysktalande minoritet, och många rysktalande balter anser att de nu får betala för Putins krig.För att förstå de historiska orsakerna till det hårda motståndet mot Ryssland åkte David Rasmusson till det gamla KGB-huvudkvarteret i  Riga. Där i källaren får vi bland annat kliva in i avrättningskammaren där de letter som ansåg vara fiender till Sovjetunionen sköts med nackskott. Statsvetaren Mrti Daugulis  förklarar att minnet av det som hände i Baltikum under sovjettiden fortfarande är väldigt starkt och att det i hög grad påverkar den politik man för gentemot Ryssland idag. Det finns en oro för att om Ukraina besegras av Ryssland så står Baltikum på tur.Carina Holmberg träffar Estlands utrikesminister Urmas Reinsalu som bekräftar att historien blivit starkt påtaglig sedan den ryska invasionen av Ukraina och att de baltiska länderna vill att EU ska införa ännu tuffare sanktioner mot Ryssland. Samtidigt har Estland bland annat förbjudit ryska medier, raserat monument från sovjettiden och beslutat att fasa ut ryskan som undervisningsspråk. Att det skulle  leda till någon konflikt med den stora ryskspråkiga gruppen förnekar han.Carina Holmberg reser vidare till staden Narva när gränsen till Ryssland där nästan alla invånare har ryska som modersmål.  Där träffar hon pensionären Valentina Smolokurova som fortfarande kan titta på ryskt tv, tros att det är förbjudet. Hon tror på Ryssland och Putin och ogillar Estlands linje mot Ryssland .Vi besöker också Pähklimäeskolan som varit helt ryskspråkig , men där man ska ställa om all undervisning till estniska. Skolelever vittnar om hur de upplever att de som ryskspråkiga blir sämre behandlade efter krigsutbrottet.Även i Lettland ska ryskan fasas ut som undervisningsspråk, trots att en fjärdedel av befolkningen har ryska som modersmål. David Rasmusson besöker Skola 80 i en förort till Riga, en skola där ryskan snart också ska fasas ut. Rektor Anna Vladova är bekymrad och menar att rysktalande letter oförtjänt drabbas av Putins krig.Men det är inte bara det ryska språket utan också ryska symboler som nu försvinner.  David Rasmusson träffar den pro-rysktalande politikern Miroslavs Mitrofanovs vid  resterna av  segermonumentet i Riga, ett monument som revs i somras. Monumentet sågs av många rysktalande letter sågs som en hedersbetygelse för uppoffringar under andra världskriget, medan av många lettisktalande såg det som en symbol för en ockupationsmakt . Rysktalande i Lettland har blivit Ukrainakrigets indirekta offer säger Miroslavs Mitrofanovs.Men det håller statsvetaren Mrti Daugulis inte med om. Han menar att den hårdare linjen mot allt ryskt i Baltikum är nödvändig och en fortsättning på den befrielse som inleddes för över 30 år sedan. Socialantropologen Klvs Sedlenieks  anser att det definitivt blivit tuffare för den rysktalande minoriteten, men att många balter ser det ryska språket som ett existentiellt hot . En av anledningarna till att Putin säger att han valde invadera Ukraina var ju för att skydda rysktalande människor där.Programmet avslutas i Marijampol i Litauen, nära gränsen till den ryska exklaven Kaliningrad.  Där är den geografiska utsattheten som nu ger upphov till oro och vi får träffa medlemmar ur den paramilitära organisationen Lietuvos auli sjunga som är förberedda på ett ryskt angrepp.Programledare: Lotten Collin lotten.collin@sr.seReporter: Carina HolmbergTekniker: Stina Fagerberg, Jacob LalérProducent: David Rasmusson david.rasmusson@sr.se

Lõppev aasta on olnud välispoliitiliselt ärev. Selle valguses usutleme saates «Otse Postimehest» välisminister Urmas Reinsalu. Räägime muuhulgas Ühendriikide otsusest suurendada oma sõjalist kohalolekut Baltimaades, talvisest rindeolukorrast Ukrainas, Venemaale kehtestatud sanktsioonipoliitikast ning Ungari otsusest blokeerida Euroopa Liidu eelarveabi Ukrainale. Saatejuht on Nele Kullerkupp.

Prime Minister Rishi Sunak is being urged to raise UK defense spending by a key eastern European ally. Estonia, which borders Russia, has hosted British troops on rotation for years. Foreign minister Urmas Reinsalu says it was vital all Nato countries spend 3% of gross domestic product on defence. The new prime minister has previously described such targets as "arbitrary". He however says he believed in investing in our armed forces" during his campaign to be Tory leader over the summer.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Ukraadina! Ukraadina! Soomlased varastasid meie gaasilaeva ära! Uskumatu segadus taasgaasistamise laeva jagamisega Eesti ja Soome vahel. Mida meil on sellest õppida? Metropoliit Jevgeni kaugenes metropoliit Kirillist. Mida see Eesti jaoks tähendab? Kas nüüd on kindel, et Moskvale alluvas Vene õigeusukirikus Putini sõja propagandat ei tehta? Või anti lihtsalt Moskvast märku, et suurema jama ärahoidmiseks tuleb eestlaste nõudmisele vastu tulla? Kummaline segadus eesti keele normeerimise asjas. kas Eesti Keele Instituut on muutunud kindluseks, mis oma asju ajab ilma inimestega suhtlemata? Kohtla-Järvel jätkub pinge, kogu volikodu on korruptsioonikahtlustusega. Mis edasi saab? Venemaa plaanib kriminaalasja Urmas Reinsalu vastu. Tohoo tonti!

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Ukraadina! Ukraadina! Soomlased varastasid meie gaasilaeva ära! Uskumatu segadus taasgaasistamise laeva jagamisega Eesti ja Soome vahel. Mida meil on sellest õppida? Metropoliit Jevgeni kaugenes metropoliit Kirillist. Mida see Eesti jaoks tähendab? Kas nüüd on kindel, et Moskvale alluvas Vene õigeusukirikus Putini sõja propagandat ei tehta? Või anti lihtsalt Moskvast märku, et suurema jama ärahoidmiseks tuleb eestlaste nõudmisele vastu tulla? Kummaline segadus eesti keele normeerimise asjas. kas Eesti Keele Instituut on muutunud kindluseks, mis oma asju ajab ilma inimestega suhtlemata? Kohtla-Järvel jätkub pinge, kogu volikodu on korruptsioonikahtlustusega. Mis edasi saab? Venemaa plaanib kriminaalasja Urmas Reinsalu vastu. Tohoo tonti!

335. Jukuraadio saate köögilauas kõlgutab jalgu ja pruugib suud Eesti Vabariigi välisminister Urmas Reinsalu. Venemaa ähvardab Urmast kriminaalasjaga, kuna tema Ukrainat toetavad avaldused on “terrorismi õhutavad”. Sellest kõigest räägime me vähe, pigem keskendume olulisele – millise kivikese taga asub elevant, mis ei luba mitte kuidagi läänel ühtselt Venemaa genotsiidile vastata. Kammime väheke ajalugu, aga põhiliselt räägime puhtalt tänasest, mil meie kõigi poolt soovitud sõja lõpp on paraku absoluutselt mittelähedal. Mõtiskleme selle üle, miks on lääs skisofreeniline – Ukraina võitu tahavad ilmselt kõik, kuid kas meie oma kodune Euroopa suudaks leppida ka Venemaa kaotusega? Üks on selge: see sõda saab otsa alles siis, kui Vene kurjategijad on sõjatribunali all. Tõsi, mitte keegi ei kujuta ette, kuidas püüda kinni Putin, ent Nürnbergi-laadset suhtumist oleks vaja juba kasvõi seepärast, et kogu maailmale märku anda värdjaliku diktaatorluse mõttetusest.

Külas on välisminister Urmas Reinsalu.

Sel reedel on Kuku stuudios ajakirjanike Ainar Ruussaare ja Timo Tarve vahel välisminister Urmas Reinsalu. Juttu tuleb viisapiirangutest Venemaa kodanikele, Euroopa küsitavast ühisest meelest sanktsioonide kehtestamisel ja maailma jõukeskuste muutumisest käimasolevas Ukraina sõjas.

Today (24 August) marks 31 years since Ukraine declared independence from the Soviet Union and six months since Vladimir Putin's invasion which has killed thousands and shaken the global order. This year, national celebrations are muted as the country braces for possible Russian attacks.In this special episode of World Review, Emily Tamkin and Katie Stallard in Washington DC, are joined by Jeremy Cliffe in Berlin to discuss his New Statesman cover story on “The war that changed the world”. In revisiting the past six months, they praise Ukraine's resilience and resistance, ask whether support from the West will continue during what is expected to be a difficult winter, and uncover the extent of China's relations with Russia. They also hear from the Estonian foreign minister Urmas Reinsalu about Russia's claim that his country was involved in the killing of Darya Dugina, daughter of the prominent Russian ultra-nationalist Alexander Dugin.Then in You Ask Us a listener asks whether the war will be over by the end of the year.If you have a You Ask Us question for the international team, email podcasts@newstatesman.co.uk.Podcast listeners can subscribe to the New Statesman for just £1 a week for 12 weeks using our special offer. Just visit newstatesman.com/podcastoffer. Further reading:Ido Vock reports Estonia dismisses Russia's claim it was involved in Dugina killing.Katie Stallard on what the murder of Darya Dugina means for Russia. Our GDPR privacy policy was updated on August 8, 2022. Visit acast.com/privacy for more information.

Mõte, et kogu maailm on Ukraina selja taga on meie soovunelm, sest maailmas on palju toimuvat sõda meist erinevalt nägevaid riike. Ent läänebloki Ukraina teemal hoidmine on meie kohutus ja ka kaitsekilp. Ligi kuu uuesti välisministri ametis olnud Urmas Reinsalu Välismäärajas. Küsib Neeme Raud.

Välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) tunnistas Postimehe otsesaates, et kui ta oleks Venemaa täiemahulise sõjalise agressiooni algul olnud välisministri rollis, oleks ta käitunud teisiti, kui seda tegi tema eelkäija Eva-Maria Liimets (Keskerakond). Reinsalu hinnangul oli põhimõtteline suund küll õige, kuid küsimus on konkreetsetes sammudes ning nende ajastuses. Saatejuht on Nele Kullerkupp.

Valitsusvahetus tõi kaasa ka vangerdused riigikogus - näiteks isamaalase Urmas Reinsalu asendusliikmena pääses parlamenti Parempoolsete esindaja Siim Kiisler, kes teeb erisaates maha nii koalitsiooni kui opositsiooni kursi laristamise suunas. „Vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik. Ja sotsialism pole kunagi edu toonud,“ märgib ta rahakraanide ulatusliku avamise kohta. Intervjueerib Delfi toimetaja Karoliina Vasli.

Ukraina sõnul tuleb neil sõda Venemaa vastu võita enne talve saabumist, sest kui sõda venib talveni, annaks see Venemaale võimaluse oma positsioone veelgi tugevdada ning võib jõutasakaalu agressori kasuks pöörata. Ajal, mil Venemaa täiemahulise sõjalise agressiooni algusest Ukraina vastu on möödunud pea pool aastat, leiab välisminister Urmas Reinsalu, et on aeg läbi sanktsioonide survet Venemaale veelgi eskaleerida, et murda agressori selgroog selles võitluses. Saatejuht on Nele Kullerkupp.

Teemat kommenteerisid välisministeeriumi NATO ja Atlandi-üleste suhete osakonna peadirektor Kyllike Sillaste-Elling ning rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Indrek Kannik. Teises saatelõigus olid Delfi külalisteks endine välisminister ja Isamaa aseesimees Urmas Reinsalu ning sotsiaaldemokraatide esimees ja riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Lauri Läänemets. Saadet juhtis Delfi reporter Herman Kelomees.

Suhted Venemaa ja Leedu vahel on läinud teravaks. Moskva süüdistab Euroopa Liidu sanktsioone järginud Leedut raevukalt Kaliningradi eksklaavi blokeerimises ja lubab probleemi lahendada «ükskõik millisel moel». Millised tagajärjed on Kaliningradi blokaadil Venemaale? Kas Moskva ähvardusi Leedule tuleks tähelepanelikult jälgida? Millised võivad olla Venemaa edasised sammud Leedu survestamiseks? Neile ja paljudele teistele küsimustele otsime vastuseid kell 14 algavas otsesaates «Sõjastuudio», kus külaliseks on riigikogu liige Urmas Reinsalu (Isamaa). Saatejuht on Nele Kullerkupp.

Peaminister Kaja Kallas otsustas lõpetada senise valitsuse töö. Mis nüüd edasi saab, sellest räägime kell 15.45 Postimehe otsesaates Urmas Reinsalu (Isamaa) ja Lauri Läänemetsaga (SDE). Saatejuht on Ulla Länts.

Viimastel nädalatel on poliitikud Eesti ühiskonda pinges hoidnud küsimusega, kas ja millal võib Eestis vahetuda valitsus. Milline võiks olla järgmine valitsusliit ja kellele on praegu kaardipakis ette mängitud kõige tugevam käsi? Lastetoetuste pärast puhkenud poliitkemplusest räägime tänases saates kahe mehega, kel mõlemal võimalus valitsuse lõhkiminemise korral koalitsiooni pääseda. Stuudios on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ja Isamaa aseesimees Urmas Reinsalu. Saatejuht on Sander Punamäe.

Isamaa fraktsioon algatas eilsel Riigikogu istungil eelnõu, millega antakse Vabariigi valitsusele ülesanne luua koroonaviiruse vastu vaktsineerimise kõrvalmõjudest tekitatud kahjude hüvitamise fond. Külas on Isamaa aseesimees Urmas Reinsalu, saatejuht Toomas Kask.

Jätkame intensiivseid kohtumisi poliitikutega! Seekord on saates külas Isamaa Tallinna linnapeakandidaat Urmas Reinsalu. Ennustame Tallinna valimistulemusi ja hindame seisu vabariiklikul poliitmaastikul. Kritiseerime ka riigieelarvet ja kontrollime elektrihinda. Saadet veavad Annika Arras ja Tõnis Leht.

Jätkame intensiivseid kohtumisi poliitikutega! Seekord on saates külas Isamaa Tallinna linnapeakandidaat Urmas Reinsalu. Ennustame Tallinna valimistulemusi ja hindame seisu vabariiklikul poliitmaastikul. Kritiseerime ka riigieelarvet ja kontrollime elektrihinda. Saadet veavad Annika Arras ja Tõnis Leht.

Isamaa linnapeakandidaat Urmas Reinsalu on kõikjal, kus on kaamera või kõnepult. Usub ta tõepoolest Keskerakonna ainuvõimu vääramise võimalusse? Saade võtab tuurid üles ja läheb ebaharilikult tuliseks.

JUKU RAADIO 368. köögilauda on kogunenud Urmas Reinsalu. Paljudest asjadest tuleb juttu, vihakõne kriminaliseerimise ohtlikusest, sotsidest, maksudest ja muidugi sellest, miks Isamaa on otsustanud ennast Helmede nägu meikida. Siin väikene näide kulgevast köögilauast: UR: Mis Isamaa nüüd flirdib Ekrega. Ega see valitsus ei olnud armastusabielu. Kui sa kõneled sõnaga flirt. Kõigi parteidega tuleb vajadusel võidelda, kiselda. JKR: Miks on Isamaa pigem lähenenud Ekre statementidele. Me rääkisime Balti ketist, kus me mõlemad seisime. Ja teatavasti üks Helmedest, see vanem, prääksus, et see oli massihüsteeria. Laulev revolutsioon ja kogu see värk. UR: Mis ma selle peale peaksin ütlema? Mul on ka meeles, et ta ütles nii. Ma mäletan isegi, et ta sai Ratase käest riielda. Poliitikas on palju muutunud ja palju teemasid on lauda potsatanud kogu tsivilisatsiooni jaoks. Mis Balti keti ajal oleks kõiki inimesi lausa naerma ajanud. JKR: Sina väidad, et Isamaa ei ole nagu väike Ekrele? UR: Isamaa oli olemas ja ajas oma asja veel siis, kui Ekre oli Rahvaliit. JKR: Nende auesimees on teatavasti Arnold Rüütel. Kelle üle me kõik väga õnnelikud ei olnud, kui ta presidendi taburetile potsatas. UR: See oli kõva šokk. Ma mäletan ühte naisajakirjanikku, olin tol korral Estonias. Kes lausa nuttis. Ma läksin ja helistasin Lennart Merile. Olin tema kantselei juhataja siis. Andsin siis teada dramaatilistest sündmustest. Ta ütles, et tegeleb aiatööga, ta istutab. See oli ju teada, ta naeris.

Urmas Reinsalu, "Välisminister". Tutvustab Timo Tarve. Ei juhtu just tihti, et poliitikud oma aktiivse tegutsemiskarjääri keskel kirjutavad memuaare. Urmas Reinsalu seda teeb, võttes kokku kaks turbulentset aastat oma tööst välisministrina. Sellesse aega mahtus rohkem sündmusi kui mõne riigi ajalukku. Eesti tegevus ÜRO julgeolukonõukogus, jätkuvad ja lisanduvad pinged maailmas ning meie lähiregioonis, pidevad probleemid eriilmelise valitsuskoalitsiooniga ja mõistagi üleilmne koroonapandeemia.

Urmas Reinsalu, "Välisminister". Tutvustab Timo Tarve. Ei juhtu just tihti, et poliitikud oma aktiivse tegutsemiskarjääri keskel kirjutavad memuaare. Urmas Reinsalu seda teeb, võttes kokku kaks turbulentset aastat oma tööst välisministrina. Sellesse aega mahtus rohkem sündmusi kui mõne riigi ajalukku. Eesti tegevus ÜRO julgeolukonõukogus, jätkuvad ja lisanduvad pinged maailmas ning meie lähiregioonis, pidevad probleemid eriilmelise valitsuskoalitsiooniga ja mõistagi üleilmne koroonapandeemia.

Urmas Reinsalu, “Välisminister”. Tutvustab Timo Tarve. Ei juhtu just tihti, et poliitikud oma aktiivse tegutsemiskarjääri keskel kirjutavad memuaare. Urmas Reinsalu seda teeb, võttes kokku kaks turbulentset aastat oma tööst välisministrina. Sellesse aega mahtus rohkem sündmusi kui mõne riigi ajalukku. Eesti tegevus ÜRO julgeolukonõukogus, jätkuvad ja lisanduvad pinged maailmas ning meie lähiregioonis, pidevad probleemid eriilmelise valitsuskoalitsiooniga […]