POPULARITY
Seekord oli Algorütmil külas Eesti IT tulevik Karlis Saarna, kes räägib erinevatest võimalustest, kuidas tema end kooli kõrvalt paremaks programmeerijaks arendab. Rääkisime nii IT haridusest, üritustel osalemisest kui ka ürituste korraldamisest.Jaga meile enda jaoks olulisimat mõtet episoodist meie Discord kanalis: https://discord.gg/8X5JTkDxccEpisoodi veavad Priit Liivak ja Tiit PaananenAlgorütmi toetavad Patchstack, Nortal ja Veriff
Rahvuskonservatiivsete naiste vestlussaates ”Elust ja poliitikast” tutvustavad EKRE poliitikud Merle Kivest, Helle-Moonika Helme ja Evelin Poolamets EKRE nimekirja ja programmi Euroopa Parlamendi valimistel. Valimistel kandideerib kaks saateosalist - Merle Kivest ja Helle-Moonika Helme. EKRE Euroopa Parlamendi valimiste programm eristub tugevalt teisest erakondadest, sest rahvuskonservatiivid pühenduvad ainsana rahvusriigi ja suveräänsuse kaitsele kõikjal laiutava Brüsseli võimujanu eest. Olulisteks teemadeks on massiimigratsiooni vastu seismine ning majandust allakäigule viiv rohepööre, mis halvendab inimeste toimetulekut, märkis kolmkümmend aastat sotsiaaltööga tegelenud Merle Kivest. Saate teises pooles käsitletakse lähiajaloo suurimat isikuandmete leket ning e-eksamite põrumist, mistõttu leiab Helle-Moonika Helme , et Eesti IT-arengut ei iseloomusta enam võimekas digitiiger, vaid väeti kassipoeg. Olukorras, kus iga paari kuu tagant varastatakse enneolematutes kogustes tundlikke meditsiiniandmeid, kukub e-valimiste usaldusväärsus veelgi madalamale. Saate viimases osas selgitab Tallinna linnavolikogu liige Helle-Moonika Helme volikogu jõujooni ja rahvuskonservatiivide seisukohta võimupöörde osas. Kõlvarti asendamine Ossinovskiga on nagu valik koolera ja katku vahel, tõdes Evelin Poolamets. Jevgeni Ossinovski saamine linnapeaks tooks läbi Oleg Ossinovski mahhinatsioonide pealinna kohale Vene raha tumeda varju.
Igasugustel põhjustel on paljud meist oma tööharjumusi viimase paari aasta jooksul muutnud vaata et rohkem kui kunagi varem elus. Nüüd aga räägitakse, et just keskastmejuhid on selle kõige juures hammasrataste vahele jäänud. Mis toimub? Tänases episoodis räägime juhtimisest, juhiks kasvamisest ja sel teekonnal ette tulevatest takistustest. Meie tänane külaline on koolitaja ja coach Raimo Ülavere. Kas juhiks õptakse või kasvatakse? Millises seisus on täna Eesti IT-sektori juhid? Täna teevad IT-ettevõtted hoopis rohkem kui kunagi varem (coaching, leadership koolitused ja programmid, vaimse tervise tugi, tugev 1:1 kultuur), mis siis veel puudu on, mida veel vaja? Kas üldse oleks õige liikuda spetsialistist juhiks? Kuidas toime tulla kaugtöö ja hajusate organisatsioondiega Kuidas keskastmejuht peaks manageerima ootusi nii ülevalt kui altpoolt ja kõige selle juures veel normaalseks inimeseks jääma? Algorütmi veavad Priit Liivak Nortalist, Martin Kapp Pipedrive'ist ja Tiit Paananen Veriffist.
Saame teada: Kus pesitseb linna-rästas? Miks Kersti intervjueerija peale õigustatult ärritus? Milles peitub Eesti IT-edu võti?
Tänases Algorütmi episoodis on meil taas persoonilugu, kuid see lugu sai alguse juba üsna ammu ja seetõttu saame rääkida ehk ka Eesti tarkvaraarenduse ajaloost. Meil on külas legendaarne Priit Raspel, kes täna on andmete peaarhitekt Levercode'is, aga kes on elu jooksul täitnud Eesti IT-s igasuguseid huvitavaid rolle. Räägime Priiduga sellest, kuidas ta IT-sse sattus, millised on olnud huvitavamad episoodid ja õppetunnid tema karjääris ning milliseid nõuandeid ta tänastele arendajatele annaks. Algorütmi veavad Priit Liivak Nortalist ja Martin Kapp Pipedrive'ist.
Allan Martinson on Eesti IT-, meedia- ja tehnoloogiaettevõtja, tippjuht ning investor. Pärast keskkooli otsustas ta õppima minna Moskva Ülikooli, kus tipptasemel hariduse kõrval lõi ta endale nii laiapõhjalise kontaktide võrgustiku kui asutas uudisteagentuuri BNS. Selles taskuhäälingus jagab ta värvikaid lugusid nii augustiputšist Moskvas, kogemustest piloodina kui mitmesugustest kannapööretest karjääris. Ta on olnud oluline lüli nii MicroLinki, Delfi, SAF Tehnika, Starshipi kui nüüd Xolo edulugudes. Allanil on unikaalne kombinatsioon kiirest ja tehnilisest taibust koos võimega kirjutada selgeid sõnumeid. Ta on hea inimeste juht ning inimlikult riigimehelik. Selles saates räägime Ülikooliõpingutest 80ndate teises pooles Moskvas BNS uudisteagentuuri sünnist ja arengust ning rollist augustiputši ajal MicroLinkist kui varasest Eesti start-up'ist Tööst investorina ning miks ta tagasi ettevõtte tegevjuhtimisse pöördus Starship'ist ja Xolo'st Kahte liiki tulevikutöödest: kas arvuti ütleb sulle, mida teha või sina ütled arvutile, mida teha Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!
Eesti üks suurimaid IT-ettevõtteid Uptime tähistab tänavu 30. sünnipäeva ja plaanib ka tulevikus jõudsalt laieneda. Täna on ettevõttel kontorid Eestis, Taanis, Poolas, Norras ja Šveitsis ning plaanis on välisturgudele veelgi enam laieneda. Kui 2020. aastal maailma tabanud koroonakriis mõjutas paljude ettevõtete käivet ja tegevust negatiivselt, siis Uptime'i jaoks oli tegu ettevõtte edukaima aastaga: eelneva aastaga võrreldes kasvasid nii käive kui ka kasum üle 20%. Uptime'i tegevjuhi Eero Tohveri sõnul on kasvu põhjusteks nii IT-sektori omapära kui ka tugev kasvustrateegia, mille keskmes on läbimõeldud investeerimine nii kohalikesse kui ka Euroopa ettevõtetesse kui ka oma töötajatesse. Episoodis rääkis Tohver sellest, kuidas UpTime ettevõtetesse investeerimisele läheneb ja potentsiaalseid äripartnereid analüüsib. Samuti tuli juttu Eesti IT-sektori seisukorrast ja sellest, kuidas oma töötajaid motiveerituna hoida ehk tööjõudu investeerida. Saadet juhib Geeniuse investeerimsiportaali toimetaja Joonas Alliksaar.
Me ise teame küll, et Eestis on tore elada ja et Eesti IT-firmades on hea töötada, aga kuidas paistab see välismaale? Algorütmis on täna külas sakslane Benedikt Geiger, kes otsustas teha karjäärimuutuse ning hakata arendajaks. Seejärel otsustas ta teha teise muutuse, kolida Saksamaalt Eestisse ja asuda tööle idufirmas Outfunnel. Kuidas Benedikt jõudis arendajatööni ja sealt Eesti ning Outfunnelini, millised on tema kogemused Eestis elamisest ja töötamisest ning kuidas see kõik talle võrreldes Saksamaaga tundub, kuuleb saatest. Algorütmi veavad Priit Liivak Nortalist, Tiit Paananen Veriffist ja Martin Kapp Pipedrive'ist.
Miks tembutas ühes populaarses arvutimängus tegelane nimega Mõõkhambuline Varblane? Mida öelda noormehele, kes astub tänavalt su kontorisse sisse ja ütleb, et ta nägi aknast arvutit ning soovib seda nüüd kasutama hakata? Miks ei suuda pea ükski Eesti varase põlvkonna IT-inimestest meenutada, kuidas nad programmeerima õppisid? Tänane Algorütm teeb põike minevikku, 1980ndatesse ja 1990ndatesse ning küsib, miks Eestist sai IT-riik ja meiega sarnases positsioonis olnud mitmest teisest riigist ei saanud? Ja millist rolli võisid siin mängida Soome telekavad? Külas on Andres Kütt, kes on järjekindlalt talletanud Eesti IT-ajalugu Memcpy nimelistesse podcastidesse. Neid saab kuulata siit: https://soundcloud.com/memcpy_podcast Algorütmi veavad Tiit Paananen Veriffist, Priit Liivak Nortalist ja Martin Kapp Pipedrive'ist.
Restardis on täna külas eestlane, keda ajakirjandus on hellitanud tiitlitega nagu "IT-maailma superstaar" ja muud säärased. Ta on Skype'i ning Twilio taustaga Ott Kaukver, kes on pikalt välismaal elanud, aga nüüd Eestis tagasi. Kaukver töötab nüüd maksete vahendamisega tegelevas idufirmas Checkout.com, mille suuruselt teine arenduskeskus asub nüüdsest Tallinnas, kuna Checkout.com ostis ära tuntud Eesti IT-firma Icefire ja mida Kaukver firma CTOI-na juhatab. Miks ja kuidas see kõik toimus ning millised on nii Checkout.com'i, Icefire'i kui Kaukveri edasised plaanid, kuuleb saatest. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Restarti toetab Katana: tootjate parim abiline.
Eesti poliitikas on tõusmas uus särav naistäht Lavly Perling. Endine riigi peaprokurör on teie laupäevahommikune külaline. Eesti IT sektor kurdab, et valitsus nende abi praeguses kriisis ei ole palunud, mujal maailmas tuntakse meie IT kogemuste vastu aga endiselt suurt huvi. Hanna-Liina Võsa Broadway aastasest kinniolekust, Reigo Ahver hommikuste rütmidega. Saatejuht on Neeme Raud.
Eesti poliitikas on tõusmas uus särav naistäht Lavly Perling. Endine riigi peaprokurör on teie laupäevahommikune külaline. Eesti IT sektor kurdab, et valitsus nende abi praeguses kriisis ei ole palunud, mujal maailmas tuntakse meie IT kogemuste vastu aga endiselt suurt huvi. Hanna-Liina Võsa Broadway aastasest kinniolekust, Reigo Ahver hommikuste rütmidega. Saatejuht on Neeme Raud.
Selle nädala üks enim kõneainet pakkunud teemasid Eesti IT-maastikul oli kahtlemata idufirma Bolt asutajate palve riigile neile 50 miljoni euro ulatuses laenu garanteerida, sest firma on sattunud suurtesse majanduslikesse raskustesse. Miks Eesti üheks edukamaks startupiks peetav Bolt just riigilt abi küsib ning kas seda summat ei võiks neisse panustada hoopis erainvestorid? Veelgi enam, kui riik läheb appi Tallinikile ja teistele nn vana majanduse ettevõtetele, siis kas peaks abikäe ulatama ka idufirmadele nagu Bolt ja teised? Kust läheb sellisel juhul piir, kuidas otsustada, kas Bolti päästame ära, aga mõnd väiksemat idufirmat mitte? Kui riik läheb appi, siis millise skeemi järgi seda tegma peaks? Kas üks variant oleks korrata Arengufondi mudelit, kus riik panustab idufirmadesse raha ainult juhul, kui seda teevad mingis osas ka erainvestorid? Restardi stuudios on teemat kommenteerimas Bolti kaasasutaja Markus Villig ning Sten Tamkivi. Saatejuhid Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka.
Üldiselt ei ole mul kombeks mitu korda ühte ja sama inimest vestlema kutsuda, kuid Kalev Reiljan on lihtsalt nii hea, et tema on nüüd siis teine inimene, kes mul teistkordselt podcastis. Kes ei tea, siis Kalev on pikaaegse rahvusvahelise kogemusega tippjuht. Täna toimetab ta Eesti Gaasi juhatuse liikmena, aga varasemalt töötas ta Rootsis Telia üksuse X tehnoloogiadirektori ja juhina, enne seda Soomes ettevõtte Sonera tehnoloogiadirektorina ning sellele eelnevalt Eestis Elioni (Telia) tehnoloogiadirektorina. Kui esimesel korral rääkisime Kaleviga, milline on olnud tema arenguteekond juhina ning millised on need põhimõtted ja tõekspidamised, mis on tema tänase juhtimiskäekirja aluseks, siis seekord on tegemist ühe Eesti IT ettevõtte sisemise juhtimiskoolituse raames salvestatud intervjuuga, kus ma püüan Kalevist kätte saada kõik tema senised õppetunnid ja parimad praktikad üks-ühele vestluste läbiviimise kohta. See on tõesti hea materjal. "Et kui küsida, et mille alusel ma 1:1 vestluse edukust hindan, siis ma püüan jälgida seda, et minu vestluskaaslase mentaalne olek, selline emotsionaalne seisund oleks peale vestlust parem kui see oli enne vestlust. Ehk et eesmärk selle vestluse kaudu on tõsta teist inimest kõrgemale, tõsta tema väärtust. Ja see ei ole mitte ainult spetsiifiliselt 1:1 juhtimisvestluse eesmärk, vaid see on minu jaoks igasuguse inimliku vestluse osa. Kui ma räägin oma kalli kaasaga, siis ma soovin teda tõsta, kui ma räägin oma sõprade või teiste kolleegidega, siis ma soovin neid samuti tõsta kõrgemale – selline inimlik mindset on hästi oluline minu jaoks, mis peaks iga vestlusega kaasas käima. Ja tööalases kontekstis on selline võitva tiimi motiiv minu jaoks hästi oluline. Ma kogu aeg otsin neid võite, mida me oleme saavutanud. See võib olla individuaalne võit, see võib olla seotud positiivse tagasisidega sellele konkreetsele tiimiliikmele või siis puudutada laiemalt tiimi mingeid edusamme. Ma püüan neid positiivseid nüansse ka vestluses kindlasti välja tuua, neid vestluse sisse pikkida. Näiteks, et me tõime selle võidu koju, tegime selle tulemuse ära või et meil läheb selle projektiga väga hästi ning kokkuvõttes on meil ikka väga kõva tiim. Isegi väga raskes olukorras, kui võib-olla asjad lähevad halvasti, püüan ma ikkagi otsida neid väikseid võite, mida me oleme kõigele vaatamata saavutanud ja mille üle me võiksime heameelt tunda. Nende esiletoomine on oluline just selleks, et hoida tiimi sellist head võitlusvaimu kõrgel. Kui ma juhina ei suuda oma tiimile seda tunnet süstida, et me oleme võitev tiim, siis ma ei ole juhina oma tööd hästi teinud; vähemalt mina ise näen ja hindan seda nii." – Kalev Reiljan Kuulake kindlasti …
Eesti IT-maailma üks olulisemaid sündmusi sellest nädalast oli kahtlemata IT- ja väliskaubandusministri Kert Kingo tagasiastumine. Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa arutavad Restardis selle üle, millist IT- ja väliskaubandusministrit on Eestile vaja ja milleks sellist inimest vaja on. Kas tema töö peaks olema rohkem IT või rohkem väliskaubandus? Milliseid oskusi see töö nõuab? Kas seda saab üldse teha poliitik või peaks seda ametikohta tegelikult täitma mõni tippametnik kes välismaiste kohtumiste jaoks ministritiitlit kannab? Kes ja kuidas peaks valitsuses IT eest vastutama?
Sel nädalal on Restardis külas elupõline häkker Andrus Aaslaid, kellest osad Eesti IT-inimesed ole ilmselt kuulnudki, kuid kes osade jaoks mingit tutvustamist ei vaja. Tema viimane töö oli Alfred Vassilkovi juures Estelonis tootearendust teha, mille käigus töötasid nad välja täiesti uut tüüpi võimendi, mida Aaslaid oma kompanjonidega proovib nüüd maailmas turule tuua. Saates räägime sellest, aga ka sellest, kuidas ta aitab TalTechile ülitäpset satelliitide jälgimisjaama ehitada, häkib aju ja arvuti ühenduste kallal ning paljust muust. Saatejuht Henrik Roonemaa uudisteportaalist Geenius.ee.
Restardis on külas Tartu Ülikooli professor, paljude tuntud Eesti IT-inimeste õpetajaks olnud Jaak Vilo, kellega räägime sellest, mida peab tegema selleks, et Tartus maailmatasemel IT-haridust anda ja kuidas teha nii, et ka tulevikus Kristo Käärmannid ja Jevgeni Kabanovid nende uste vahelt välja astuks. Saatejuht Henrik Roonemaa uudisteportaalist Geenius.ee.
Restardis on külas inimene, kes on oma karjääri jooksul Eesti IT-s palju olulisi asju teinud ja kes on oma valdkonnas väga tuntud, aga avalikkuse ette tihti ei astu. Pipedrive'i CTO Sergei Anikin räägib, kuidas ta mitmeid suuri projekte Eestis ehitanud on, mida ta praegu Pipedrive'is teeb ja mis seda Eesti üht põnevamat idufirmat ees ootab. Saatejuhid Henrik Roonemaa uudisteportaalist Geenius.ee ja Taavi Kotka.
Tervist ja kena laupäeva! Laseme internetti ja teieni nüüd Vaba Mikrofoni 19. episoodi. Juttu tuleb nii sellest, tollest ja tibake ka kolmandastki. Ja muidugi tehnoloogiast. Jutustamas, nagu ikka, on Jakob Rosin, Gregor Sibold ja Ronald Liive Teemad: * Mihkel Raud alustas oma tehnoloogiablogi * Apple’i uus MacBook Pro on kallis ja imelik * Uberi uus disain on imelik * Mobiil-ID on möödanik * Telia YouTube jama * Tesla uued katused * Viipemaksed tanklaketis * Eesti IT-juht Taavi Kotka lahkub ametist * ERR vs muu meedia * Kommentaatorid on tähelepanuvõimeta Soovitused: Ronald: Black Mirror Gregor: Minge audiitorit vaatama Jakob: Kuulake raadio2’te
TTÜ arvutiteadlane Tanel Tammet arutleb, kuidas tehismõistuse võidukäigu ajastul Eesti IT-haridust edendada. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi füüsik Andi Hektor tutvustab uut erakordselt suure massiga elementaarosakest, mida CERNi põrgutis on tõenäoliselt nähtud. Tartu Ülikooli arvutiteadlane Tauno Metsalu räägib mitmemõõtmeliste andmete statistilisest analüüsist bioinformaatikas. Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk kutsub fotonäitusele Eesti loomadest, taimedest ja seentest.Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 20. märtsil kell 17.05.
TTÜ arvutiteadlane Tanel Tammet arutleb, kuidas tehismõistuse võidukäigu ajastul Eesti IT-haridust edendada. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi füüsik Andi Hektor tutvustab uut erakordselt suure massiga elementaarosakest, mida CERNi põrgutis on tõenäoliselt nähtud. Tartu Ülikooli arvutiteadlane Tauno Metsalu räägib mitmemõõtmeliste andmete statistilisest analüüsist bioinformaatikas. Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk kutsub fotonäitusele Eesti loomadest, taimedest ja seentest.Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 20. märtsil kell 17.05.
On teemaks Eesti IT-sektori tulevik - ITL-i sektori arengu visioon aastaks 2020. Eesti IT-firmades on tööjõupuudus ka täna; kust aga tulevad uued töötajad lähiaastatel? Kuidas peaks arenema Eesti IT-haridus? Kas Eesti migratsioonipoliitika vajab muutusi? Stuudios on ITL-i president Taavi Kotka ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas. (Andrei Korobeinik, Henrik Aavik.)
On külas Riigikantselei strateegiabüroo info- ja kommunikatsioonitehnoloogia nõunik Siim Sikkut. Vestluse teemadeks on Eesti IT-poliitika ning IT-eksport - perspektiivid, tänased tugevad ja nõrgad küljed. Kas eelmise sajandi tiigrihüppe jääb meie viimaseks või täna on saabunud aeg uute saavutuste jaoks? Saatejuhid Andrei Korobeinik ja Henrik Aavik. (Andrei Korobeinik, Henrik Aavik.)