Podcasts about tehnoloogia

Vanuse kasvades ja tervisehädade süvenedes tuleb ikka ette, et tasakaal pole enam päris see, mis võiks ja juhtub ka kukkumisi.

9.-10. augustil 2024 toimus Paide Vallimäel Arvamusfestival. PARE ja Eesti Töötukassa juhtisid käsikäes Tööelu ala.10. augustil kell 12-13.30 toimus arutelu "TööElu 2035: kes töötab - mina või avatar?".Tehnoloogia areng mõjutab tööelu aina enam. Läbi avatari on inimesel võimalus töötada mitmel töökohal samal ajal, rääkimata töö- ja puhkeaja nõuete järgimisest. Avatar võimaldab inimesel olla see, kes ta olla soovib ja vähendada mh diskrimineerimist. Kuid kas avatari rakendamisega me üldse teame, kellega meil töösuhe on? Milline on inimese ja masina suhe: kes keda juhib ja kes teeb päriselt tööd?Kes paneelis arutlesid?Karin Madisson, Soraineni partner ja vandeadvokaatKen Tilk, Nortali AI valdkonna juhtAndero Teras, Meeskonna- ja juhtimiskoolitaja, psühholoogKristiina Tuisk, Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Estonian Business Schooli lektorOtt Velsberg, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna andmete valdkonna juhtArutelu juhtis tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa. Mõnusat kuulamist!PARE podcast on ka Apple podcastis ja Spotifys podcastide all leitav. Märksõnadeks “Avameelselt inimeste juhtimisest‪”.Eessõna: Kai Saard, PARE tegevjuhtHelisalvestus: Tehnikateenused OÜHelitöötlus: Laur Lindmäe

Sony töötab tehnoloogia kallal, mis lubab sul nuusutada lõhnu oma mängus. Kas see on midagi mida sooviksid teha? Sony arvab, et jah. Lisaks arutame taaskord teemadel kummad mängud on paremad, kas lühemad või pikemad, tule ütle sõna sekka. Räägime Nintendo uuest konsoolist, teistest pihukonsoolidest, uutest mängudest, sealhulgas uuest Minecraftist, Half-Life 3-st, videomängude põhjal tehtud filmidest […]

Tehnoloogia-aastat 2024 jäävad meenutama tehisintellekti ülikiire areng, küberturvalisus ja hoiatused, mis meenutasid, kui palju me tegelikult arvutitest sõltume.

Kõik meie seadmed jälgivad aina enam meie tervist. Kell loeb samme ja mõõdab pulssi, sõrmus ütleb, kui hästi sa magasid. Mida kogutud andmetega peale hakata?

Kui turvalised on meie kodud ning kui hästi moodne elektroonika kaamerate, automaatse pildituvastuse ja teiste nutilahenduste abil meid toetada saab?

Täna sotsiaalministeeriumi asekantsleri ametit pidav Heidi Alasepp on arstina koolitanud muu hulgas ka Ukraina meedikuid. 2014. aastast on sealmaal olnud sõda ja rööbiti Eestis toimunud uuendustega, mis toimusid juba varem Ida-Tallinna Keskhaiglas on kaas aidatud ka Ukrainas jäsemete tehislikega asendamisele. Dr Alasepp on loonud Eestisse unikaalse proteesimiskeskuse ning puutunud kokku sõjameditsiiniga üle kümne aasta. Sõjast, sõjameditsiini probleemidest ning sellest, et miks ei hakata Eestis ravima Ukrainas viga saanud kaitseväelasi ja millised ohud on seotud lahingtegevustega ongi saates juttu. Saatejuht Marek Strandberg.

Tehnoloogia-aastat jääb "Huvitaja" silmis kokku võtma kaks suurt märksõna: tehisintellekt ja sotsiaalmeedia.

Arutelus osalejad: Maive Rute (Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse ja ettevõtluse (DG GROW) peadirektoraadi peadirektori asetäitja), Jaanus Purga (Rohetiiger, majandustoimkonna vedaja), Ove Oll (Tartu Ülikooli füüsikalise keemia teadur), Martin Kruus (Sunly kaasasutaja) Arutelujuht: Andrus Treier (Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhataja) Arutelu korraldaja: Keskkonnainvesteeringute Keskus Kas praeguste ressursside, ringmajanduslike võtete ja tehnoloogiatega on võimalik taastuvenergiale üle minna? Või on sellega tekkiv keskkonnamõju suurem võrreldes tänaste taastumatute alternatiivide juurde jäämisega? Tegelikult on lahendused olemas. Avame vaatenurki rohetehnoloogiate potentsiaalidest ning toome võrdluseks olemasolevate taastumatute tehnoloogiate keskkonnamõju ja ressursikasutuse

Järjekordne nädal on möödas, mis tähendab, et taas said sõna keskpangad. Miks tekitab FED kahetisi tundeid ning kas Euroopa Keskpank kavatsebki üleoleval toonil jätkata? Mis saab pulliturust ja kas tehnoloogiaaktsiatel on varsti taas kukkumisruumi? Saate teises pooles arutelem teemal, kas keskklass on ärakadumise ohus. Saadet juhivad LHV vanemmaakler Nelli Janson ja majandusanalüütik Kristo Aab.Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee.Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

See, kui osad inimesed on kontoris, osad kodus ja osad üldse teises riigis kontoris või kodus, on tiimides täna normaalsus. Millised tehnoloogiad, rituaalid ja protsessid peaks ettevõttes sisse seadma, et sellised tiimid hästi töötaksid? Algorütmis on täna külas Grünfini CTO Alvar Lumberg, kes räägib oma kogemustest selliste tiimide juhtimisel. Algorütmi veavad Priit Liivak Nortalist, Martin Kapp Pipedrive'ist ja Tiit Paananen Veriffist.

Tänases erisaates on teemaks tehnoloogia spordis - miks seda vaja, kust see tulnud ja kas ning kuidas see praegu ja tulevikus sporti muudab. Külas on lektor ja treener Karmen Reinpõld ning õppejõud ja teadlane Kristjan Port.Tänases saates tuleb juttu:↠ sellest, mis on elu ainukene mõte;↠ noaga Nõmme metsas käimisest;↠ AI sekkumisest;↠ trendide jälgimisest;↠ ebamugavatest harjutustest, mida tuleb korrata. Saadet juhib Sandra Raju.Liitu perega

Arutame, kas suurte tehnoloogiaettevõtete kaitse on nüüdseks lõplikult murtud ning mida ootavad turuosalised eelseisvalt FED-i istungilt. Stuudios on Nelli Janson, Karl Tiit ja Kristo Aab.Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee.Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Tänases saates käisime üle olulisemad kvartalitulemused ning arutasime, milline on Hiina aina raamistuva majanduspoliitika mõju nii Hiinale endale, aga ka ülejäänud maailmale. Milliste ootustega minnakse vastu Euroopa Keskpanga otsusele ja kas FED-ilt on oodata pehmemat tooni? Stuudios on ikka Nelli Janson, Karl Tiit ja Kristo Aab.Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee.Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Tänases saates käisime üle olulisemad kvartalitulemused ning arutasime, milline on Hiina aina raamistuva majanduspoliitika mõju nii Hiinale endale, aga ka ülejäänud maailmale. Milliste ootustega minnakse vastu Euroopa Keskpanga otsusele ja kas FED-ilt on oodata pehmemat tooni? Stuudios on ikka Nelli Janson, Karl Tiit ja Kristo Aab. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee. Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Inimene vs tehnoloogia - milline väärtus on telefonikõnel kodaniku suhtluses riigiga? by Arvamusfestival

Täna sotsiaalministeeriumi asekantsleri ametit pidav Heidi Alasepp on arstina koolitanud muu hulgas ka Ukraina meedikuid. 2014. aastast on sealmaal olnud sõda ja rööbiti Eestis toimunud uuendustega, mis toimusid juba varem Ida-Tallinna Keskhaiglas on kaas aidatud ka Ukrainas jäsemete tehislikega asendamisele. Dr Alasepp on loonud Eestisse unikaalse proteesimiskeskuse ning puutunud kokku sõjameditsiiniga üle kümne aasta. Sõjast, sõjameditsiini probleemidest ning sellest, et miks ei hakata Eestis ravima Ukrainas viga saanud kaitseväelasi ja millised ohud on seotud lahingtegevustega ongi saates juttu. Saatejuht Marek Strandberg.

Ott Tänak katkestas Rootsi ralli avapäeva enne eelviimast kuuendat katsest, kuna tema hübriidtehnoloogia näitas ülesõidul punast tuld, mille süttimise korral ei tohi turvareeglite järgi enam edasi sõita. Miks just meie mees taaskord totra vea tõttu kõrvale peab astuma? Ralli iseenesest on olnud ülipõnev ning heitlus poodiumikohtadele tihe. Kuni katkestamiseni oli kõrges mängus sees ka kaks katset võitnud Tänak, kes kaotas liidrile Elfyn Evansile vaid 1,1 sekundiga. Meeldiva üllatuse sepistas pikalt WRC2 poodiumikohtadel püsinud Georg Linnamäe, kes lõpetas päeva oma klassis neljandana. Egon Kaur on samas arvestuses kuues. Junior WRC klassis sõitev Robert Virves jäi tee äärde juba teisel katsel. "Kuues käik" saate meiliaadress on kuueskaik@delfi.ee.

Lennujuhtimine ja seda võimaldav tehnoloogia (erinevad side-, navigatsiooni-, seire- ja infotöötlussüsteemid) on nagu sukk ja saabas, mis peavad töötama käsikäes, et tagada ohutus lennuliikluses. Nähtamatud töökohad nagu näiteks insenerid ja lennujuhid täidavad seega väga vastutusrikast rolli, et lennundus nagu me seda tänasel päeval teame, saaks üldse toimida. Sel korral on saatekülalisteks ANGELA AARDMA, aeronavigatsioonisüsteemide halduse osakonna juhataja (TLL) ja MARIKA KISAND, lennujuht-spetsialist (EANS).Põnevat kuulamist!

Allan Martinson on Eesti IT-, meedia- ja tehnoloogiaettevõtja, tippjuht ning investor. Pärast keskkooli otsustas ta õppima minna Moskva Ülikooli, kus tipptasemel hariduse kõrval lõi ta endale nii laiapõhjalise kontaktide võrgustiku kui asutas uudisteagentuuri BNS. Selles taskuhäälingus jagab ta värvikaid lugusid nii augustiputšist Moskvas, kogemustest piloodina kui mitmesugustest kannapööretest karjääris. Ta on olnud oluline lüli nii MicroLinki, Delfi, SAF Tehnika, Starshipi kui nüüd Xolo edulugudes. Allanil on unikaalne kombinatsioon kiirest ja tehnilisest taibust koos võimega kirjutada selgeid sõnumeid. Ta on hea inimeste juht ning inimlikult riigimehelik. Selles saates räägime Ülikooliõpingutest 80ndate teises pooles Moskvas BNS uudisteagentuuri sünnist ja arengust ning rollist augustiputši ajal MicroLinkist kui varasest Eesti start-up'ist Tööst investorina ning miks ta tagasi ettevõtte tegevjuhtimisse pöördus Starship'ist ja Xolo'st Kahte liiki tulevikutöödest: kas arvuti ütleb sulle, mida teha või sina ütled arvutile, mida teha Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Selles episoodis on meil külas Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi irdtorni projektijuht TEELE KOHV, kellega me tegime juttu irdtorni tehnoloogiast. Tänaseks on selge, et irdtornid hakkavad olema tuleviku lennujuhtimises asendamatul kohal ning hetkel käib sellega usin töö ka Eestis, et arendada välja sobiv lahendus. Kuidas erineb irdtorn tavapärasest lennujuhtimistornist?Kuna võetakse Eestis kasutusele esimene irdtorn?Kas ja kui palju on maailmas juba selliseid irdtorne käigus?Mis kujutab endast lennujuhtimise multitorn? Head kuulamist!

Aasta viimane "Huvitaja" võtab kokku tehnoloogia-aasta.

Seekordses saates räägime eestlaste sidemest metsaga. Nimelt tuleb välja, et ettekujutus eestlastest kui metsarahvast kujunes väljas alles nõukogude ajal.

42. saate külaline on Eesti tarkvaratehnoloogia tippjuht Ott Kaukver, kes on varasemalt ehitanud nii Skype'i kui Twiliot ning nüüd ehitab Checkout.com'i. Oti lugu on lugu süstemaatilisest planeerimist ja tööriistade loomisest, mis jõuavad sadade miljonite inimesteni iga päev. Kui te olete kasutanud Skype'i, tellinud Bolti või Uberit, teinud internetis makseid või kasutanud muid äppe, siis suure tõenäosusega olete kasutanud Oti juhtimisel loodud süsteeme ilma, et ise seda teaksite. Selles saates räägime: Kuidas Otist sai Eesti kõige kaugemale jõudnud tehnoloogiajuht, kes on helistanud ka New Yorgi börsikella Kuidas vanaema õpetas armastama matemaatikat ja isa nakatas arvutipisikuga Eesti esimesest internetiportaalist ja teekonnast Skype'ini Pea kümneaastasest Ränioru-kogemusest ja tippjuhiks kasvamisest 21. sajandi digitaalse taristu ehitamisest ja platvormimõtlemisest tootearenduses Organisatsioonide skaleerimisest 50st 5000nda inimeseni ja inimeste juhtimisest kiiresti kasvavates tehnoloogiaettevõtetes Eesti tehnoloogiaettevõtete seisust maailmas Investeerimisest, kokkamisest, rattasõidust ja paljust muust Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Kuidas õpetada tüdrukuid programmeerima ja IKT-d armastama? Vastust teab kell 9.15 ettevõtja, insener ja HK Unicorn Squadi kaasasutaja, Taavi Kotka.

Tehnoloogia hüppeline areng on toonud muutusi ka meie omavahelises suhtluskultuuris. Millisel moel meeldib täna noortel ja vanematel omavahel suhelda, milliseid võimalusi ja takistusi erinevate põlvkondade esindajad selle juures näevad? Kas silmast-silma kohtumine ja kohvitassi taga pikkade vestluste pidamine on eilne päev ning täna ongi uueks normaalsuseks kujunenud Instagramis või Facebookis teineteise eluga kursis hoidmine? Arutelujuht: Reet Linna Arutelus osalejad: Kaks vanavanemat ja lapselast Arutelu korraldaja: Telia

Eesti vajab ambitsioonikat ja ühiskonda liitvat tulevikuvisiooni, sest meie avalikus debatis puudub kaugemasse tuleviku suunatud fookus. Ambitsioonika tulevikunägemuse asemel käib avalik vastandumine ja huvirühmade võitlus. Samas on COVID-19 näidanud, kui kiiresti ja kergesti haavatav on kogu maailm, isegi kõige arenenumad riigid. Maailma ainus tee edasi on liikuda suurema jätkusuutlikkuse suunas. Aga kuidas me teame, et oleme piisavalt jätku­suutlikud? Üks võimalus on mõelda, kas me saame hakkama kosmoses. Kosmos keskkonnana on halastamatu ja seal on ressurssidel ja inimeseks olemisel hoopis teine tähendus. Tehnoloogia, looduse ja inimeseks olemise järgmine suur väljakutse on viia elu väljapoole meie koduplaneeti. Selle ambitsiooniga tegelevad nii ettevõtjad-innovaatorid, suurriigid kui ka meelelahutustööstus. Millised on Eesti tugevused, valikud ja tee selle inimkonna järgmise suure peatüki kirjutamisel? Kas oleme valmis saama aastaks 2100 kosmoseühiskonnaks? Arutelujuht: Linnar Viik Arutelus osalejad: Kristjan Port, Madis Võõras, Agu Leinfeld

Käes on juubelisaade, kus tähistame koos saatekülalisega #200 episoodi täitumist! Tänase 200-nda episoodi külaliseks on autor, spiiker, sisu looja, antropoloog ja biohäkker Siim Land. Siim on kirjutanud mitmeid raamatuid inimkeha optimisatsionist, soorituse parandamisest, toitumisest ja biohäkkimisest. Ta on ka rahvusvaheline kõneleja ja uurija. Tema raamatud “Metaboolne autofaagia” ja “Stressist tugevamaks” on harivad ja väärtuspakkuvat teaduslikku informatsiooni täis olevad teosed, millega mul õnnestus saate ettevalmistusperioodil ka lugeda. Siim Land toodab Inglise keelset sisu Youtube kanalis, kus teda jälgib üle 100 000 inimese ja tema instagramis jälgib teda üle 35 000 inimese. Siimu ennast on alati huvitanud erinevad küsimused nagu nt “kuidas olla parim versioon endast”, tema teekond enesearenguni sai alguse vahetult peale kaitseväge, kui teda hakkas huvitama antropoloogia ja biohäkkimine. Teemad, mille ümber ta oma loomingut jagab on seotud paljuski just inimese vaimse ja füüsilise tervisega, puudutades selliseid teemasid nagu stress, vananemine, kohanemine, biohäkkimine, immuunsus, külma ja kuuma omavaheline suhe, psühholoogia ja filosoofia, füüsilise treeningu olulisus, vastupidavus ja ka keerulisemad terminid nagu intervallpaastumine, metabolism, fütotoitained, ksenohormees, amügdala, autofaagia, IGF-1 protokoll jne. Head mõtted saatest: “Biohäkkimine on enda keha, vaimu ja keskkonna optimiseerimine teatud tulemuse saavutamiseks.” “Hormees on selline nähtus, mille alusel suudame aru saada, kas meie keha hakkab stressile reageerima positiivselt või negatiivselt.” “Stressi taluvuse piire tõstavad näiteks trenn, Saunad, külma Veega karastamine, intervallpaastumine, fütotoitained - need sunnivad kehal sisse lülitama kaitsemehhanisme.” “Biohäkkimine õpetab, kuidas olla inimene!” “Tehnoloogia ja biohäkingu maailmas on inimesi, kes usuvad, et aastaks 2045 me saavutame inimestena seisundi, kus oleme võimelised vananemist täielikult peatama. See toimib nii, et me kasutame tehnoloogiat, mis muudab ja lõikab meie geene ümber. Kasutada saab näiteks tüviraku teraapiat jne, see on täna kõik teooria aga see on võimalik.” “Paastumine ei tähenda nälgimist.” “Kui öelda inimestele, et sa pead 1/3 vähem toitu sööma, et kauem elada. See ei ole see, mida inimesed tahaksid.” “Paastumine imiteerib samu efekte, mis leiavad aset kalorite piiramise ajal, aga paastudes ei pea sa enda kaloreid piirama, lihtsalt sinu söömisaken on palju väiksem.” NB! Kui tunned, et soovid "Ausad mehed" podcasti tegemisi toetada, siis saad seda teha järgnevale konto kaudu. Iga summa aitab, aitäh! Konto, millele toetust saata: IBAN: GB68REVO00997013422585 BIC: REVOGB21 SAAJA: Chris Kala SELGITUS: Oma facebooki nimi Ausad Mehed: www.chriskala.com www.ausadmehed.ee Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala Jälgi ka Siim Landi tegemisi: www.facebook.com/thesiimland www.youtube.com/channel/UCAohrrjG-3gEp5QF1WlM9_w www.instagram.com/siimland/

Tehnoloogia-teemalise "Huvitaja" pühendame sel reedel kunstlume tootmise süsteemidele. Talved on Eestiski pehmemaks jäänud. Muu maailmaga sammupidamiseks ning talverõõmude pakkumiseks tuleb suusakeskustel kasutada erinevaid kunstlume tootmise võimalusi.

Tehnoloogia-teemalise "Huvitaja" pühendame sel reedel kunstlume tootmise süsteemidele. Talved on Eestiski pehmemaks jäänud. Muu maailmaga sammupidamiseks ning talverõõmude pakkumiseks tuleb suusakeskustel kasutada erinevaid kunstlume tootmise võimalusi.

Tehnoloogia seos keskkonna-teemadega on vastuoluline. Ühest küljest aitavad tehnoloogilised lahendused oluliselt vähendada reisimist-, transpordi- ja energiakulu. Teisalt toodame iga päev andmeid juurde, mille hoidmiseks kasutavad pilveteenusepakkujad ja serveriruumid üha rohkem energiat. Kuidas aru saada, mis on minu jalajälg igapäevaselt telefoniga helistades, e-maile saates, filme striimides, fotosid tehes? Kes peaks võtma vastutuse, kas mina kui kasutaja või teenusepakkuja? Millised on tulevikutrendid, kas tehnoloogia soodustab rohkem tarbimist või saame hakata oma seadmete eluiga pikendama, kasutama ringmajanduse ärimudelit ka elektrooniliste seadmete puhul? Arutelu juht: Kristo Elias Osalejad: Andre Visse (Telia Eesti tehnoloogiajuht), Kristin Siil (noor keskkonnaaktivist), Züleyxa Izmailova (keskkonnaaktivist ja poliitik), Mario Kadastik (tuumafüüsik ja Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadur) Korraldaja: Telia Eesti AS Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Kas me saame üldse ilma tehnoloogiata elada? Miks ja kuidas on tehnoloogia meie elusid ja maailmatunnetust mõjutanud? Milliseid väljakutseid see meile täna ja tulevikus loob. Arutleme inimese ja tehnoloogia suhte üle, räägime eetikast, tehisintellektist ja laiemalt inimeseks olemise võludest ja valudest. Arutelu juht: Marleen Pedjasaar Osalejad: SpeakSmarti väitlejad, Margit Sutrop (Tartu Ülikooli eetikakeskuse juht), Johannes Tammekänd (Sentineli juht ja tehisintellekti ekspert), Karl Käsnapuu (surmauurija), Triin Mahlakõiv (North Star AI kaasasutaja, RangeForce turundaja) Korraldaja: Telia Eesti AS Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Kust valutab aastal 2035? Eesti seisab silmitsi ühiskonna vananemisega seotud muutustega ka tervishoius, mis tähendab, et meditsiinitöötajate puudus süveneb veelgi. Eesti panustab tervishoiu kuludesse 6,7% SKPst, kuid see on ligi kolm protsendipunkti väiksem kui ELi keskmine. Uudsed raviviisid on aga kallid ning inimeste ootused heaolule ja tervishoiusüsteemile suurenevad. Seega on tähtis roll nii koostööl ja inimeste terviseteadlikkusel kui ka andmetel. Kuidas saab tehnoloogia ja andmete kasutamine parandada Eesti inimeste tervist? Mida mulle annab näiteks teadmine, et mul on kõrge tõenäosus saada infarkt ? Tahan ma seda teada? Mida ma ise ära saan teha? Kellega ma olen üldse valmis oma andmeid jagama? Kuidas koostöö kaudu tagada parim tervishoiuteenus kõigile Eesti inimestele, nende rahakotist sõltumata? Arutelu juht: Annika Uudelepp Osalejad: Ruth Kalda (peremeditsiini professor), Kadi Lambot (erakliinik Confido), Andres Võrk (Tartu Ülikool), Karmen Turk (AB Triniti) Korraldaja: Riigikantselei ja rahandusministeerium Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Millised on tehnoloogiaga seotud probleemid? Mida toob tulevik? Kas tehisintellekt varastab inimestelt töö? Neile ja teistele küsimustele vastab Kesknoorte esimees Kea Kohv. Episoodi modereerib Kesknoorte peasekretär Gerttu Blank. 

Kui sa pesumasina ostad, siis kaua sa südamerahus sellega toimetada saad? Ostad teleka siis jällegi tead, et üpris kiiresti on see iganenud. Kas see on meelega tehtud või lihtsalt tehnika areng ongi kiire?

Kuidas luua midagi tõeliselt suurt? Sel korral kuuleme läinud suursündmusel InvesteerimisFestival 2019 toimunud intervjuud Ain Hanschmidtiga. InvesteerimisFestival toimus tänavu juulis juba viiendat korda, kust võttis kolme päeva jooksul osa üle 680 osaleja, sh ligi 37 esinejat. Ain Hanschmidt on suurettevõtja ja investor. Ta on Eesti suurima investeerimisettevõtte Infortar juhatuse esimees. Seeläbi ka Tallink ning Eesti Gaasi suuromanik. Ta oli ka Äripäeva 2018. aasta Rikaste Topi 37. kohal! - Kuidas teha häid otsuseid? - Kuidas ehitada midagi tõeliselt suurt? Sellest saab kuulda ja vaadata lähemalt videost ja podcastis. Festivali intervjuu viib läbi Äripäeva toimetaja Rivo Sarapik. Infortari üks omanikest Ain Hanschmidt nimetas Investeerimisfestivalil prioriteetsed valdkonnad, kust investorid tulevikus kõige rohkem teenivad. Üks valdkond, kuhu tasub Hanschmidti sõnul investeerida, on energiasektor. „Kui on piisavalt palju energiat, võib sellega ükskõik millest kulda teha,“ sõnas Hanschmidt. „Roheenergia on hästi põnev, sealt on palju uusi asju ja võimalusi oodata,“ oli ta veendunud. Samuti peab Hanschmidt potentsiaalikaks tehnoloogiasektorit. „Tehnoloogia areng tõstab tööviljakust,“ viitas ta sellele, et tarkade seadmete abil on täna isegi võimalik kiiremini keevitada. Tehnoloogiaga on seotud ka finantsvahendus, mis Hanschmidti hinnangul võtab peagi pankadelt leiva ära. „Pangad on praegu nii suure surve all, et neil pole aega oma asju arendada,“ märkis ta. „Ma ei tea, kuidas fintech ettevõtted oma pettuseriske maandavad, kuid nende süsteem töötab ja järjest rohkem tuleb uusi lahendusi – kui need ettevõtted ühel hetkel börsile lähevad, on kasum meeletu.“ Markus Roogna, Marko Oolo, Ahti Kaskpeit Leia meid: Kodulehelt: https://www.investeerimisklubi.ee Facebookis: https://www.facebook.com/Investeerimisklubi Spotify’s: https://open.spotify.com/show/3Ieh2yAruJg0iOiW4RaliC Soundcloudis: https://soundcloud.com/investeerimisklubi Instagramis: https://www.instagram.com/investeerimisklubi Youtube’s: http://www.youtube.com/c/InvesteerimisklubiEesti Lisaks: Ühine ka investorite Facebooki grupiga: https://www.facebook.com/groups/1591687221066735/ , et osaleda aruteludes ja saada põnevat infot Kiika, milliseid keskkondi Investeerimisklubi eestvedajad soovitavad: https://investeerimisklubi.ee/investeeri/ NB! Kõiki toodud platvorme/tooteid kasutavad Investeerimisklubi eestvedajad ka ise aktiivselt.

Täna moodustavad inimsekkumist nõudvad käelised tegevused (rutiinsed raamatupidamistegevused; maksu- ja statistikaaruannete koostamine ja edastamine; topelt andmesisestamine; saatelehtede, deklaratsioonide täitmine jne) kogu majandus- ja ettevõtlustegevusest ligi poole, mistõttu läheb praktiliselt pool võimalikust väärtusloomest ja kvaliteedist kaduma. Reaalajamajandus on turuosaliste digitaalsete ühenduste võrgustik, kus tehingud on automaatsed ja andmed digitaalselt töödeldavas vormis, seejuures reaalajas ja standardiseeritud kujul. Reaalajamajandus hõlmab endas masinloetavusel põhinevaid digitaalseid lahendusi nagu e-arved, e-kviitungid, e-saatelehed ja e-aruanded, mille eesmärk on jõuda bürokraatiavaba ettevõtluskeskkonnani. Lisaks ettevõtluskeskkonnale on reaalajamajandusel potentsiaalne mõju ka tarbimiskeskkonnale, võimaldades tarbijatel saada täpsemat ja usaldusväärsemat infot toodete kohta, sealhulgas näiteks seda, kui suur on ühe toote süsinikujalajälg võrreldes mõne teisega. Kui palju teeme tühitööd ja kui kaugel oleme reaalajas toimuvatest finantstehingutest ja administratiivsetest toimingutest ning kas üldiselt oleme valmis mõtlema reaalajas ja online’is toimiva ühiskonna suunas? Tehnoloogia areng on loonud võimalused tühitöö kaotada ja andmeid efektiivsemalt edastama, kuid nüüd on küsimus selles, kas oleme ise valmis muutuma ja harjumuspärast unustama, sealhulgas tarbimisharjumusi muutma? Arutelu juht: Christman Roos Osalejad: Christman Roos, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõunik, reaalajamajanduse visionäär ja entusiast Janek Rozov, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhataja, avalike e-teenuste „nähtamatuks“ muutja Külli Kraner, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna juhataja, reaalajamajanduse visionäär ja eestvedaja Aime Roosioja, Türi Vallavalitsuse finantsjuht, raamatupidamise ning e-arvete asjatundja Kaido Heinsalu, Tieto Estonia AS äriarendusjuht, reaalajamajanduse entusiast ja kasutajakogemuse (UX) asjatundja Liisi Karindi, keskkonnateadliku startup’i "EcoLogIT" kaasasutaja, reaalajamajanduse entusiast ja süsinikujalajäljekütt Marika Korka, Statistikaameti äritehnoloogia osakonna arenduste juht, reaalajamajanduse entusiast ja aruandluse asjatundja Korraldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Arutelu leidis aset 10. augustil 2019 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Kuidas õppimine on muutunud tänu tehnoloogiale ja tehnoloogia abil? Kuivõrd on see koolitaja valik, kas kasutada digivahendeid? Kas põhjus on alati see, et digivahendid lisavad õppetöösse „tulevärki“? Millised on konkreetsed digivahendid, mille kasutamist tasuks kohe proovida?

Täna õhtul toimub Tallinnas Sõltumatu Tantsu Laval kontsert "Tehisintellekt ja tunded" Eesti Kontserdi sarjas "Tehnoloogia ja muusika".

Kadri Koop on noor eesti kinematograaf, kes on õppinud nii Amsterdamis, Singapuris, Pekingis, Stanfordis kui ka Hollywoodis, kuid tänaseks päevaks jagab ta oma aega Los Angelese ning New Yorgi vahel. Selles saates räägime Filmimaailma erinevustest Euroopas, Hiinas ning Hollywoodis – seda nii praktikas kui ka õppetöös. Karjääri tegemise erinevustest New Yorgis ja Los Angeleses. Fantaasiadokumentaalfilmi projektist, kus noorpaarid teevad nn koopialinnades pulmade puhul nädalaseid fotovõtteid. Sekeldustest Hiina ametivõimudega. Kes on hea kinematograaf? Tehnoloogia arengust kinematograafias. Lemmikdokumentaalfilmidest. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Indrek Kasela tegevust kirjeldades pole võimalik piirduda ühe kitsa klassifikatsiooniga. Ta osaleb nii toiduainetööstuses kui ka tehnoloogiasektoris, tõmbas kümnendi alguses kinos "Sõprus" käima väärtfilmide ajastu ning osaleb aktiivselt Eesti kunsti tutvustamisel maailmas läbi oma tegevuse kunstigaleriis Temnikova & Kasela. Indrekut võib pidada globaalse eestlase prototüübiks, kelle kodu on Eestis, kuid kellele helistades võib teda leida pea mistahes punktist Maa peal, ning keda oma üleilmse tegevuse tõttu tuntakse mitte ainult väljaspool Eestit, vaid on ka ise üks aktiivne nn Eesti saadik maailmas. Meie vestlus katab laia teemade ringi: ● 1970-1980ndate lapsepõlvest Sauel ning aknast vabasse maailma nõukogude ajal; ● sündmusterohkest 1990ndatest, millest pool möödus tudengina New Yorgis; ● kuidas hiljem sai New Yorgist Kasela teine kodu; ● miks on kalandus suur võimalus Eesti jaoks; ● eestlaste filmiarmastusest; ● Eesti kunsti konkurentsivõimest maailmas; ● ja miks on Eestis hea elada? Head kuulamist!

Indrek Kasela tegevust kirjeldades pole võimalik piirduda ühe kitsa klassifikatsiooniga. Ta osaleb nii toiduainetööstuses kui ka tehnoloogiasektoris, tõmbas kümnendi alguses kinos “Sõprus” käima väärtfilmide ajastu ning osaleb aktiivselt Eesti kunsti tutvustamisel maailmas läbi oma tegevuse kunstigaleriis Temnikova & Kasela. Indrekut võib pidada globaalse eestlase prototüübiks, kelle kodu on Eestis, kuid kellele helistades võib teda leida pea mistahes punktist Maa peal, ning keda oma üleilmse tegevuse tõttu tuntakse mitte ainult väljaspool Eestit, vaid on ka ise üks aktiivne nn Eesti saadik maailmas. Selles episoodis räägime 1970–1980ndate lapsepõlvest Sauel ning aknast vabasse maailma nõukogude ajal. Sündmusterohkest 1990ndatest, millest pool möödus tudengina New Yorgis. Kuidas hiljem sai New Yorgist Kasela teine kodu? Miks on kalandus suur võimalus Eesti jaoks? Eestlaste filmiarmastusest. Eesti kunsti konkurentsivõimest maailmas Ja miks on Eestis hea elada? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Meie tänane külaline on Kadi Liis Saar, kes on jõudnud teha uskumatult palju asju. Ta on lõpetanud mitu keskkooli korraga, teinud teadust, õppinud ning organiseerinud kooliväliseid tegevusi nii Harvardis kui ka Cambridge’is, kus ta on täna biotehnoloogia doktoriõpingute lõpusirgel.. Tema CV’d kaunistavad töö- ja praktikakogemused CERNist, Merckist, Eesti Energiast, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ning erinevatest konsultatsioonifirmadest.Selles podcastis räägime Kadi Liisiga järgnevatel teemadel: * Kuidas leida paljude tegevuste jaoks aega läbi puhkuse ümbermõttestamise?* Mida tähendab probleemipõhine õppimine?* Kuidas spetsialiseerumise hirmust üle saada?* Milline on suhe fundamentaalteaduste ja rakendusteaduste vahel?* Mis teeb ajaplaneerimisvahendid kasulikuks?* Kuidas leida endale mentorit?Saade on salvestatud 16. Juunil 2018 Tallinnas, Kelmikülas.

Meie tänane külaline on Kadi Liis Saar, kes on jõudnud teha uskumatult palju asju. Ta on lõpetanud mitu keskkooli korraga, teinud teadust, õppinud ning organiseerinud kooliväliseid tegevusi nii Harvardis kui ka Cambridge’is, kus ta on täna biotehnoloogia doktoriõpingute lõpusirgel.. Tema CV’d kaunistavad töö- ja praktikakogemused CERNist, Merckist, Eesti Energiast, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ning erinevatest konsultatsioonifirmadest.Selles podcastis räägime Kadi Liisiga järgnevatel teemadel: * Kuidas leida paljude tegevuste jaoks aega läbi puhkuse ümbermõttestamise?* Mida tähendab probleemipõhine õppimine?* Kuidas spetsialiseerumise hirmust üle saada?* Milline on suhe fundamentaalteaduste ja rakendusteaduste vahel?* Mis teeb ajaplaneerimisvahendid kasulikuks?* Kuidas leida endale mentorit?Saade on salvestatud 16. Juunil 2018 Tallinnas, Kelmikülas.

Nädala viimane "Huvitaja" keskendub tehnoloogia-teemadele ning tuleb tempokas ja mitmetahuline.

Nädala viimane "Huvitaja" keskendub tehnoloogia-teemadele ning tuleb tempokas ja mitmetahuline.

R2 on 14.08 ja 15.08 Vabaduse väljakul, sest Tallinnas toimub UEFA Super Cup!

Tehnohumanism ja dataism ehk mõistetena liiga palju ei ütle, kuid on otseselt seotud tehnoloogia kiire arenguga ning võivad seega inimkonna tulevikku silmas pidades juba väga varsti hoopis olulisema tähenduse saada.

Tehnohumanism ja dataism ehk mõistetena liiga palju ei ütle, kuid on otseselt seotud tehnoloogia kiire arenguga ning võivad seega inimkonna tulevikku silmas pidades juba väga varsti hoopis olulisema tähenduse saada.

Gustav töötab ettevõttes Change ja on seal tootearenduse juht. Change viis eelmisel suvel läbi ICO (initial coin offering), millega kogus üle 17 miljoni dollari. Change’i missioon on muuta krüptoraha ja finantsteenuste kasutamine lõppkasutajale võimalikult lihtsaks. Kutsusin Gustavi saatesse, et rääkida lahti rahamaailma ja lähemalt krüptorahaga seonduvad teemad, samuti teeme juttu plokiahela tehnoloogiast.Tehnoloogia mõju rahaleGustavi esimene kontakt krüptoga oli smart contract’ide kaudu. Smart contract (1) ehk nutileping võimaldab inimestel sõlmida kokkuleppeid ja reguleerida tegevusi selliselt, et kolmandat osapoolt lepingu või kokkuleppe kinnitamiseks vaja ei lähe.Andreas Antonopoulus, kes on viimastel aastatel elanud ainult krüptorahadest, Joe Rogani saates (2).Maailm liigub peer to peer (3) ehk inimeselt inimesele lahenduste suunas. Taksonduses on laineid löömas Uber ja Taxify, hotellinduses AirBnB. Oleme jõudmas faasi, kus juba usaldame peer to peer lahendusi, ning ka krüptorahad baseeruvad just peer to peer põhimõttel.Tehnoloogia kiire areng on esile toonud fenomeni, mida nimetatakse Disruption ehk raputus. Disruption tähendab, et mingi uus lahendus või innovatsioon muudab suuremal määral konkreetset turgu või ärisektorit.Plokiahel/blockchainPlokiahela ehk blockchain tehnoloogia. Plokiahel ise on uut tüüpi andmebaas, kus info on talletatud plokkidesse kronoloogilises järjekorras; selles andmebaasis on võimalik pidada asjade üle arvet.Plokiahel on ainult üks tehnoloogia mitmest, mis muudab Bitcoini huvitavaks – teisisõnu Bitcoini taga on mitu tehnoloogiat.Esimene neist on andmebaas, mis on talletatud tuhandetes arvutites üle kogu maailma ja see andmebaas on kõikides arvutites ühesugune.Teine tehnoloogia, mida Bitcoin kasutab on konsensuse algoritmid. Need algoritmid tagavad selle, kellel ja kuidas on õigus sellele andmebaasile ligi pääseda ja seal muudatusi teha.Kolmas tehnoloogia on mänguteoreetiline võistlus, kus võrgus osalejad võistlevad selle üle, kes seda andmebaasi saavad täiendada. Seda tegevust nimetatakse kaevandamiseks.Neljas tähtis osa on kaevurite motiveerimine autasusüsteemi kaudu.Kõik Bitcoini tehingud, mida on 2009. aastast saati tehtud, on jälgitavad ja avalikult kättesaadavad. See kehtib ainult avalikele plokiahela süsteemidele.Põhjamaade suurim plokiahelale pühendatud konverents Moontec (4).Plokiahela potentsiaalne kasutusala on nii lai, et see pakub huvi nii arstidele, juristidele, finantssektori inimestele kui ka loomeettevõtlusega seotud inimestele.Plokiahela tehnoloogia kasutamise näiteid:GOLEM (5) superarvuti, kus inimesed saavad oma arvuti vabajõudlust rentida teistele inimestele üle maailma ja saavad selle ees tasutud GOLEMI Token’iga.Augur (6) on panustamise keskkond, kus on võimalik erinevatele sündmustele panna panuseid; kui sinu panustatud tulemus realiseerub, saad sina tasu selle eest Auguri Token’is.Plokiahela tehnoloogia on oma arengult sama kaugel, kus internet oli aastal 1994.Bitcoin ja EthereumHetkel võimaldab Bitcoini maksevõrk teha sekundist neli kuni viis tehingut. VISA ja Mastercard suudavad sekundis teha paarkümmend tuhat tehingut.Terve Bitcoini kood on avatud ja iga inimene saab sellele ligi ehk ta on avatud lähtekoodiga projekt. Bitcoini ehitamine käib avatult ja kaasavalt. Innovatsioon toimub äärtes ehk igaüks võib tulla ja pakkuda uue lahenduse probleemile või funktsionaalsuse. Pikemas perspektiivis võidab kindlasti avatud lähtekoodiga lahendus.Digitaalse raha loomist katsetati juba 2009. aastal, aga see toimis alati lokaalses serveris, s.t ta oli äärmiselt kergesti haavatav ja suletav.Bitcoini üks peamisi võlusid on see, et seda ei saa välja lülitada. Ta on hajutatud ehk detsentraliseeritud süsteem.Bitcoin (7) ja Ethereum (8) on kaks täiesti erinevat asja. Bitcoin on maksevõrk, Ehtereumi võrku saab tööle panna kõik võimalikud teenused maailmas, mis töötavad interneti kaudu. Lokaalsete serverite vajadus puudub. Ethereumi võrk ja selle kasutajad hoiavad kogu Ethereumi peale ehitatud tarkvara üleval.Ripple'i-nimeline (8) krüptoraha pole suunatud inimeste vahelistele tehingutele, vaid on peaks muutma traditsioonilise finantssektori infrastruktuuri oluliselt tõhusamaks ja kiiremaks.On veel erinevaid privaatseid krüptorahasid nagu Monero (9) ja Zcash (10). Privaatsete krüptorahade ülekandeid vastupidiselt Bitcoinile ei saa jälgida.Bitcoinil väärtus tuleneb sellest, et inimesed usuvad tema väärtusesse. Bitcoini ei saa juurde toota ja aastaks 2140 on kõik 21 milhonit Bitcoini jõudnud ringlussesse.Krüptorahade kasutamineKrüptorahade ostmine, kasutamine ja saatmine on praeguselt hetkel keeruline. Change’i (11) missioon on muuta inimesele, kes krüptorahadega tutvuda soovib, see esimene samm võimalikult lihtsaks.Change’il on valminud äpp Androidi (12) ja iPhone’i (13) jaoks, praegusel hetkel on Change’i äppidest võimalik krüptorahasid mugavalt osta.Krüptorahakotist võib mõelda kui pangakontost. Krüptorahade puhul oled sa aga iseenda pank ehk sul on täielik kontroll oma raha üle.Challenger Bank äpid võimaldavad luua endale pangakonto telefonitsi, ilma et inimesed peaksid pangakontorisse kohale minema. Sellistel finantslahendustel on meeletu potentsiaal arengumaades, kus suurel hulgal inimestel puudub ligipääs finantsteenustele.Parim allikas, kust krüptorahade kohta informatsiooni saada, on Twitter.Kõigil krüptorahadel baseeruvatel teenustel ja detsentraliseeritud ning hajutatud platvormidel on oma token või coin. Iga token on lahutamatult selle teenusega seotud ja token’itega saab kasutada konkreetset teenust, mida see platvorm pakub.ICO (Inital Coin Offering) on sündmus, mil kasutajad ostavad loodava ettevõtte või teenuse token’eid või coin’e. ICO on hea viis, kuidas saada esimesed kasutajad platvormile.Viited(1) Smart contract – Simply explained https://www.youtube.com/watch?v=ZE2HxTmxfrI(2) Andreas Antonopoulus, Joe Rogan https://www.youtube.com/watch?v=1sOxtBiBpE4(3) P2P-võrgustik, Vikipeedia https://et.wikipedia.org/wiki/P2P-võrgustik(4) Põhjamaade suurim krüpto konverents http://moontec.io(5) GOLEM superarvuti https://golem.network(6) Augur https://www.augur.net(7) Bitcoin https://et.wikipedia.org/wiki/Bitcoin(8) Ethereum https://en.wikipedia.org/wiki/Ethereum(9) Monero https://getmonero.org(10) Zcash https://z.cash(11) Change https://getchange.com(12) Change’i Wallet Google Play’s https://play.google.com/store/apps/details?id=com.getchange.wallet.cordova(13) Change’i Wallet App Store’s https://itunes.apple.com/ee/app/change-wallet/id1375897908?mt=8&app=itunes&ign-mpt=uo%3D4(14) ICO https://en.wikipedia.org/wiki/Initial_coin_offering See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Milline on tänapäeva laste tehnoloogiline käekiri ja miks üldse tehnoloogilise keele mõistmine vajalik on? Nendel teemadel arutleme saates Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liidu juhatuse liikmete Mart Soobiku ja Mait Pinseliga. Saate teises pooles teeb nädala värskematest tehnoloogiauudistest ülevaate aga Jakob Rosin. Saatejuht on Jane Saluorg. Kuulake 2. märtsil kell 10.05.

Milline on tänapäeva laste tehnoloogiline käekiri ja miks üldse tehnoloogilise keele mõistmine vajalik on? Nendel teemadel arutleme saates Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liidu juhatuse liikmete Mart Soobiku ja Mait Pinseliga. Saate teises pooles teeb nädala värskematest tehnoloogiauudistest ülevaate aga Jakob Rosin. Saatejuht on Jane Saluorg. Kuulake 2. märtsil kell 10.05.

Virtuaalsete assistentide võidukäik, krüptoraha, tõe ja vale piiride hägustumine - need on vaid mõned märksõnad, mis iseloomustavad lõppevat tehnoloogia-aastat. Kokkuvõtteid teeme koos tehnoloogiaasjatundja Sander Saarega. Jakob Rosin portaalist geenius.ee on teinud valiku aasta olulisematest tehnoloogiauudistest ja jagab lisaks põnevaid soovitusi.Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuulake 29. detsembril kell 10.05.

Virtuaalsete assistentide võidukäik, krüptoraha, tõe ja vale piiride hägustumine - need on vaid mõned märksõnad, mis iseloomustavad lõppevat tehnoloogia-aastat. Kokkuvõtteid teeme koos tehnoloogiaasjatundja Sander Saarega. Jakob Rosin portaalist geenius.ee on teinud valiku aasta olulisematest tehnoloogiauudistest ja jagab lisaks põnevaid soovitusi.Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuulake 29. detsembril kell 10.05.

Tehnoloogia kiire areng on pannud Euroopa audiovisuaalmeedia valdkonna tugeva surve alla. Superplatvormide võidukäik viib sektori globaliseerumise täiesti uuele tasemele. Kuidas saaks Euroopa tekkinud olukorras säilitada oma eripära ja millised väljakutsed lähiajal valdkonna teel seisavad, räägib kultuuriministeeriumi audiovisuaalvaldkonna nõunik Mati Kaalep. Jakob Rosin toob stuudiosse nädala põnevaimad tehnoloogiauudised.Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuulake 15. detsembril kell 10.05.

Tehnoloogia kiire areng on pannud Euroopa audiovisuaalmeedia valdkonna tugeva surve alla. Superplatvormide võidukäik viib sektori globaliseerumise täiesti uuele tasemele. Kuidas saaks Euroopa tekkinud olukorras säilitada oma eripära ja millised väljakutsed lähiajal valdkonna teel seisavad, räägib kultuuriministeeriumi audiovisuaalvaldkonna nõunik Mati Kaalep. Jakob Rosin toob stuudiosse nädala põnevaimad tehnoloogiauudised.Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuulake 15. detsembril kell 10.05.

Tehnoloogia ja mälu, 2

Tehnoloogia ja mälu, 2

Seekord tuleb juttu fotograafiast, tehnoloogiast ja ühiskonnast. Külas on kunstnik Peeter Laurits, saadet juhib Maarja Vaino. Kuulake 27. oktoobril kell 14.05.

Seekord tuleb juttu fotograafiast, tehnoloogiast ja ühiskonnast. Külas on kunstnik Peeter Laurits, saadet juhib Maarja Vaino. Kuulake 27. oktoobril kell 14.05.

Aju ja tehnoloogia

Aju ja tehnoloogia

Meie teine saatekülaline on Allan Aksiim. Ta on ülikoolihariduse saanud keskkonnatehnoloogias, aga praegu tegeleb millegi täiesti muuga: isejuhtivate sõidukite, tehisintellekti ja riigi kokkupuutepunktidega.Selles podcastis räägime Allaniga:* Mida teeb isejuhtivate sõidukite ekspertrühm, kui kaugel on mass-isejuhtivus ja mis on selle mõju?* Kuidas Allani huvi jõudis superintellekti teemani ja sealt tagasi tänasesse päeva?* Kuidas sõltub innovatsiooni teke linna- ja hooneplaneeringust?* Mis on ülikooli tulevik?* Kuidas tehnoloogia areng muudab ühiskonda ja miks oli Ottomani impeerium trükimasina vastu?* Kui palju rolli mängib argument, et me elame simulatsioonis?Saade on salvestatud 8. septembril 2017 Tartus. Head kuulamist!--- Tsitaadid ---* "Isejuhtiv auto on minu meelest paljude [tehisintellekti] probleemküsimuste keskmes, sest selle kaudu on võimalik seletada palju muid asju."* "Kui me võtame ette maailma, kus isejuhtivad sõidukid on maksimaalselt levinud, siis õnnetuste arv niikuinii massiicselt väheneb, sest praegu inimesed on mingi 94-95 protsenti õnnetuste põhjustajad. Seega kui mehaaniliselt eemaldada inimene, siis õnnetuste koguarv väheneb massiivselt. Samas kui on mingi ootamatu ohuolukord, siis mingisugune eetiline otsus ikkagi nagu peaks toimuma, aga samas on küsimus, et kas inimene teeb need otsused teadlikult ka praegu, ja õige vastus on, et ei tee. Ta teeb mingisuguse otsuse, mis pigem säästab tema enda elu."* "Siinkohal on mitu trendi, mis mind panevad skeptiliseks ülikoolihariduse väärtuse osas. Üks võimalus on see, et saad võtta MOOCe mingitest väga headest ülikoolidest Ameerikast -- Stanfordist, mis iganes -- ja siis läbida terve programm mingis muus ülikoolis nii, et sa pole seal ülikoolis füüsiliselt käinud või oled käinud paar üksikut korda. Aga teistpidi, vastuargument on see, et sul on hästi palju muud väärtust, mis ei ole otsene hariduse väärtus, vaid see, et sa räägid inimestega arukat juttu."* "Riigi bürokraatia on nagu mingi algoritm, mis on lihtsalt väga halb. See on mingi hunnik reegleid, mis on aegade jooksul tehtud, ja enamasti on need mingi halva asja ärahoidmiseks, mitte hea asja loomiseks. Sul on hunnik institutsionaalset armkudet -- kunagi juhtus mingi asi halvasti, tehti mingit tüüpi hange, avalikkus sai kurjaks ja siis öeldi, et seda asja me enam ei tee. Üldse normid ühiskonnas pidevalt reinforce'ivad seda, sest avaliku sektori läbikukkumised on kohe kõigil silmis, samas kui teed midagi halvasti erasektoris, siis see korra on uudistes ja siis järgmine päev on ununenud."--- Lingid ---* Enne kui masin ületab inimest: http://www.vikerkaar.ee/archives/21728* Hardcore History Wrath of the Khans Series: http://www.dancarlin.com/product/hardcore-history-wrath-of-the-khans-series/* Sapiens: Brief History of Humankind: https://www.goodreads.com/book/show/23692271-sapiens* Homo Deus: A Brief History of Tomorrow: https://www.goodreads.com/book/show/31138556-homo-deus* Homo Deus arvustus: http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/liberalismi-hukk-ja-tulevikulugu/* Tehnoloogia arengust tingitud tööpuudus, automatiseerimine ja #tulevikutöö: http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/tehnoloogia-arengust-tingitud-toopuudus-automatiseerimine-ja-tulevikutoo/* Isejuhtivad sõidukid ja eetika: http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/isejuhtivad-soidukid-ja-eetika/* Miks demoniseeritakse uusi tehnoloogiaid? http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/miks-demoniseeritakse-uusi-tehnoloogiaid/* Mobileye pakkumine: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/eestist-voib-saada-isesoitvate-autode-katsepolugoon?id=79377466* 80,000 Hours: These skills make you most employable https://80000hours.org/articles/skills-most-employable/* Põhiseaduse paragrahv 38 ülikoolide autonoomsusest: http://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=43&p=38

Meie teine saatekülaline on Allan Aksiim. Ta on ülikoolihariduse saanud keskkonnatehnoloogias, aga praegu tegeleb millegi täiesti muuga: isejuhtivate sõidukite, tehisintellekti ja riigi kokkupuutepunktidega.Selles podcastis räägime Allaniga:* Mida teeb isejuhtivate sõidukite ekspertrühm, kui kaugel on mass-isejuhtivus ja mis on selle mõju?* Kuidas Allani huvi jõudis superintellekti teemani ja sealt tagasi tänasesse päeva?* Kuidas sõltub innovatsiooni teke linna- ja hooneplaneeringust?* Mis on ülikooli tulevik?* Kuidas tehnoloogia areng muudab ühiskonda ja miks oli Ottomani impeerium trükimasina vastu?* Kui palju rolli mängib argument, et me elame simulatsioonis?Saade on salvestatud 8. septembril 2017 Tartus. Head kuulamist!--- Tsitaadid ---* "Isejuhtiv auto on minu meelest paljude [tehisintellekti] probleemküsimuste keskmes, sest selle kaudu on võimalik seletada palju muid asju."* "Kui me võtame ette maailma, kus isejuhtivad sõidukid on maksimaalselt levinud, siis õnnetuste arv niikuinii massiicselt väheneb, sest praegu inimesed on mingi 94-95 protsenti õnnetuste põhjustajad. Seega kui mehaaniliselt eemaldada inimene, siis õnnetuste koguarv väheneb massiivselt. Samas kui on mingi ootamatu ohuolukord, siis mingisugune eetiline otsus ikkagi nagu peaks toimuma, aga samas on küsimus, et kas inimene teeb need otsused teadlikult ka praegu, ja õige vastus on, et ei tee. Ta teeb mingisuguse otsuse, mis pigem säästab tema enda elu."* "Siinkohal on mitu trendi, mis mind panevad skeptiliseks ülikoolihariduse väärtuse osas. Üks võimalus on see, et saad võtta MOOCe mingitest väga headest ülikoolidest Ameerikast -- Stanfordist, mis iganes -- ja siis läbida terve programm mingis muus ülikoolis nii, et sa pole seal ülikoolis füüsiliselt käinud või oled käinud paar üksikut korda. Aga teistpidi, vastuargument on see, et sul on hästi palju muud väärtust, mis ei ole otsene hariduse väärtus, vaid see, et sa räägid inimestega arukat juttu."* "Riigi bürokraatia on nagu mingi algoritm, mis on lihtsalt väga halb. See on mingi hunnik reegleid, mis on aegade jooksul tehtud, ja enamasti on need mingi halva asja ärahoidmiseks, mitte hea asja loomiseks. Sul on hunnik institutsionaalset armkudet -- kunagi juhtus mingi asi halvasti, tehti mingit tüüpi hange, avalikkus sai kurjaks ja siis öeldi, et seda asja me enam ei tee. Üldse normid ühiskonnas pidevalt reinforce'ivad seda, sest avaliku sektori läbikukkumised on kohe kõigil silmis, samas kui teed midagi halvasti erasektoris, siis see korra on uudistes ja siis järgmine päev on ununenud."--- Lingid ---* Enne kui masin ületab inimest: http://www.vikerkaar.ee/archives/21728* Hardcore History Wrath of the Khans Series: http://www.dancarlin.com/product/hardcore-history-wrath-of-the-khans-series/* Sapiens: Brief History of Humankind: https://www.goodreads.com/book/show/23692271-sapiens* Homo Deus: A Brief History of Tomorrow: https://www.goodreads.com/book/show/31138556-homo-deus* Homo Deus arvustus: http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/liberalismi-hukk-ja-tulevikulugu/* Tehnoloogia arengust tingitud tööpuudus, automatiseerimine ja #tulevikutöö: http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/tehnoloogia-arengust-tingitud-toopuudus-automatiseerimine-ja-tulevikutoo/* Isejuhtivad sõidukid ja eetika: http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/isejuhtivad-soidukid-ja-eetika/* Miks demoniseeritakse uusi tehnoloogiaid? http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/miks-demoniseeritakse-uusi-tehnoloogiaid/* Mobileye pakkumine: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/eestist-voib-saada-isesoitvate-autode-katsepolugoon?id=79377466* 80,000 Hours: These skills make you most employable https://80000hours.org/articles/skills-most-employable/* Põhiseaduse paragrahv 38 ülikoolide autonoomsusest: http://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=43&p=38

Tehnoloogia kiire areng on reisisõprade jaoks palju muutnud. Nutitelefon asendab edukalt fotoaparaati, mitmed kavalad mobiilirakendused aitavad turisti igal sammul. Virtuaalreaalsus võimaldab käia kohtades, kuhu päriselus kunagi ei satuks. Suure reisiselli ja tehnoloogiahuvilise Ann Vaidaga räägime nutikast reisimisest ja digiturismist. Saate teises pooles tutvustab Reet Kost Euroopa vabatahtlikku teenistust, mis annab noortele võimaluse silmaringi avardada ja end proovile panna. Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuulake reedel kell 10.05.

Tehnoloogia kiire areng on reisisõprade jaoks palju muutnud. Nutitelefon asendab edukalt fotoaparaati, mitmed kavalad mobiilirakendused aitavad turisti igal sammul. Virtuaalreaalsus võimaldab käia kohtades, kuhu päriselus kunagi ei satuks. Suure reisiselli ja tehnoloogiahuvilise Ann Vaidaga räägime nutikast reisimisest ja digiturismist. Saate teises pooles tutvustab Reet Kost Euroopa vabatahtlikku teenistust, mis annab noortele võimaluse silmaringi avardada ja end proovile panna. Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuulake reedel kell 10.05.

Rahvusvahelisel väljas töötamise päeval uurime, kuidas on tehnoloogia areng laiendanud kaugtöö tegemise võimalusi. Enda kontorilaua külge aheldamine pole põhjendatud, kui tööd saab kiirelt ja mugavalt teha ka mujal. Pilveteenuste ja teiste sarnaste abimeeste rolli tutvustab Microsofti tehnoloogia konsultant Magnus Hillermaa. Gregor Sibold portaalist geenius.ee võtab kokku viimase nädala põnevamad tehnoloogiauudised. Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuulake reedel kell 10.05.

Rahvusvahelisel väljas töötamise päeval uurime, kuidas on tehnoloogia areng laiendanud kaugtöö tegemise võimalusi. Enda kontorilaua külge aheldamine pole põhjendatud, kui tööd saab kiirelt ja mugavalt teha ka mujal. Pilveteenuste ja teiste sarnaste abimeeste rolli tutvustab Microsofti tehnoloogia konsultant Magnus Hillermaa. Gregor Sibold portaalist geenius.ee võtab kokku viimase nädala põnevamad tehnoloogiauudised. Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuulake reedel kell 10.05.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on töövõime- ja terviseuurija, spordibioloog ja hinnatud arvamusliider Kristjan Port. Ta on Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor, samuti seotud nii Eesti Olümpiakomitee, Eesti Olümpiaakadeemia kui ka SA-ga Eesti Antidoping. Avalikkusele on Kristjan tuntud mehena, kellel on võimekus rääkida keerukatel tervise valdkonda puudutavatel teemadel huvitavalt, lihtsalt ja selgelt. Rääkisin temaga stressi ja pingetaluvuse, puhkuse ja une, füüsilise koormuse ja aeroobse aktiivsuse ning samuti toitumisharjumuste mõjust juhtide töövõimele ja töö kvaliteedile. “Eesti juht on heas mõttes töösõltlane. Selle juured asuvad laiemalt läänelikus kultuuris ehk meie käitumist kujundavates väärtustes. Levinud edukuse arusaam on, et rohkem tuleb nö panna kui puhata. Kerge irooniaga võib lausa öelda, et juht peab kogu aeg olema stressiseisundis, siis ta on ikka päris juhi moodi. Kuid juhi väärtust tuleb hinnata ikkagi selle alusel, kas ta piltlikult öeldes teeb päeva jooksul ühe targa otsuse või kümme keskpärast otsust. Üleüldise töörügamiskultuuri kõrval on üha enam üles kerkimas erinevad meditatsioonitehnikad, mindfulness teema ja igasugused taolised meelerahu ja -selgust toetavad voolud. Me oleme kõigi nende uute vaimsete tehnikate populariseerimise juures aru saamas, et oleks vaja vahel ka päriselt pausi pidada. Kõigi nende tehnikate ühine nimetaja kehas toimuvate protsesside vaates on tõdemus, et pausi pidamine on täpselt sama tähtis kui töö tegemine. See mõtte- ja käitumismustri muutus vajab aga julgust, ja loomulikult kultuuri poolt antavat võimalust ka. Tehnoloogia ja arvutite areng on muutnud puhkuse pigem kaugtöö tegemiseks, seega oleks formaalse puhkeaja lisamisest vähe abi. Me peame puhkamise väärtust inimestele rohkem teadvustama ning muutma töökultuuri puhkust õilistavaks.” — Kristjan Port Kuulake kindlasti ...

Milliseid murrangulisi arenguid pakkus lõppev aasta tehnoloogiamaailmas? Juttu tuleb trendidest, parimatest toodetest, uudsetest lahendustest. Kokkuvõtet aitab teha laia haardega tehnoloogiaajakirjanik Hans Lõugas. Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuula 30. detsembril kell 10.05.

Milliseid murrangulisi arenguid pakkus lõppev aasta tehnoloogiamaailmas? Juttu tuleb trendidest, parimatest toodetest, uudsetest lahendustest. Kokkuvõtet aitab teha laia haardega tehnoloogiaajakirjanik Hans Lõugas. Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuula 30. detsembril kell 10.05.

Me saame varsti kasiinosse minna! Jeehee! Ja siis peaks hakkama lõpuks täiskasvanulikult käituma. Muuhulgas saab täna kõik see podcasti meeskond koosa kätte Ronaldilt, kes arvab, et me ei oska podcasti teha. Mis teie arvate? Andke kommentaariumis märku. Aga seniks kordame me oma nimesid igal pool, kus vähegi saab. Näiteks siin. Mikrofonide ees on Ronald Liive, Gregor Sibold ja Jakob Rosin Teemad: * Ronald alustab pommiga! * Head üksikute päeva * Elisa teleteenus * Ronald testis Samsungi väikseid juhtmevabu klappe * Starshipi roboteid hakatakse räniorus testima * Tesla kiirlaadijad muutuvad tasuliseks * Apple langetas uue MacBook Pro üleminekute hindu * Miks ei ole Ratast sotsmeedias, kas ta tuleb sinna? * Kõik kolm “suurt” e-Eesti promootorit on ametist lahkunud või kohe lahkumas * Adobe’i uue tarkvaraga oskab arvuti rääkida inimese moodi * Kuidas oli Ronaldi poolt soovitatud seriaal?

Klientide ja investorite leidmiseks pöörduvad tehnoloogia ettevõtted pilgud sageli Euroopa startup keskustesse nagu London ja Berliin või hoopis üle ookeani USAsse.Reedeses saates räägime aga hoopis julgetest Eesti firmadest, kel on õnnestunud Aasias kanda kinnitada. See turg on väga suur ja võimalusterohke, kuid omapäraste reeglite ja töökultuuri tõttu ei ole sinna sisenemine kõige lihtsam.

Klientide ja investorite leidmiseks pöörduvad tehnoloogia ettevõtted pilgud sageli Euroopa startup keskustesse nagu London ja Berliin või hoopis üle ookeani USAsse.Reedeses saates räägime aga hoopis julgetest Eesti firmadest, kel on õnnestunud Aasias kanda kinnitada. See turg on väga suur ja võimalusterohke, kuid omapäraste reeglite ja töökultuuri tõttu ei ole sinna sisenemine kõige lihtsam.

Elu ilma WiFi-ta ei kujuta paljud meist enam ettegi. Nüüd on olemas aga uus ja WiFi-st märgatavalt kiirem internetitehnoloogia Li-Fi, mida on ka juba Eestis katsetatud. Võimalikust revolutsioonist internetiühenduste maailmas räägib ärikiirendi Buildit tegevjuht Aleksander Tõnnisson.Tehnoloogia- ja IT-ekspert Tõnu Samuel elab Jaapanis, kus töötab väsimatult "nutisõrmuse" arendamise kallal. Uurime, kuidas see nutikas sõrmus töötab ja miks seda üldse vaja on.Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuula 18. detsembril kell 10.05.

Tehnoloogia areng on loonud olukorra, kus kahtluse alla on sattunud klassikalise televisiooni ärimudeli jätkusuutlikkus.Millega tegeleb näiteks Netflix ja kuidas mõjutab see televisiooni tulevikku? Stuudios on tehnoloogiaajakirjanik Hans Lõugas. Saate teises pooles unustame tehnoloogia ja räägime Eesti-Mordva Seltsi juhi Natalia Ermakoviga järgmisel nädalal tähistatavast Eesti rahvuste päevast.Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuula 18. septembril kell 10.05.

Eesti firma ReLaDe töötab välja nanotehnoloogial põhinevat taaskasutatavat pesupesemise süsteemi. Nii kaoks tarbijal vajadus poest pesupulbrit osta ja oluliselt väheneks veekeskkonda sattuvate saasteainete hulk. Kuidas pesuaine taaskasutatavaks muuta, räägib Rainis Venta firmast ReLaDe. Tehnoloogiafirmade ja säästva arengu ideede koostööst räägib Pirko Konsa Arengufondist. Saate teises pooles teeme juttu Ott Kaukveriga, kes arendab rahvusvahelist kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtet Twilio. Saatejuht on Ave Häkli.