Podcasts about ajaloo

Mirjam Mesak Vanemuises esietenduvas "Boheemis". Ajaloo suurim Eesti kunstinäitus Saksamaal. Kas tõesti ka koerad ja kassid armastavad lätlaste Oscari filmi "Vooluga Kaasa"? Laupäevahommik Kukus. "Neeme Raud. Siin" laupäeval kell 10-12.

Eesti kaitse alased valikud. Ajaloo suurimad protestid Serbias. Mida tähendab USA Venemaa vastaste küberoperatsioonide lõpetamine? Välismääraja paneb kokku Neeme Raud.

Selle nädala raamat vaatleb Lääne revolutsioonide lainet ja selle kommunistlikku kulminatsiooni 20. sajandil. Võrdleva ajaloo laiahaardeline ja sügav käsitlus pakub sotsialismi kujunemise uut tõlgendust, tuues välja Vene revolutsiooni, Nõukogude režiimi esiletõusu ja Nõukogude Liidu lõpliku kokkuvarisemise tähenduse.

Ajalooõpetaja Jaak Juske: "Konstantin Päts, Jaan Tõnisson, Johan Laidoner – selles nimekirjas peaks kindlasti olema neljandana August Rei. Paguluses kandis ta edasi Eesti riigi õiguslikku järjepidevust ja sama oluline on tema roll riigi sünniloos- ta on üks selle riigi ülesehitajatest."

Sel korral käib Hendrik Relve Alžeeria pealinnas Alžiiris vaatamas islami ja kristlike pühakodasid ning märtrite monumenti. Nende paikade põhjal on juttu Alžeeria uuemast ajaloost.

Ajaloo esimese Läti MM-ralli võidu võtsid Kalle Rovanperä / Jonne Halttunen. Kuidas läks Ott Tänak / Martin Järveoja ja teiste eestlaste nädalavahetus ning millise suure vea lasid läbi Läti MM-ralli korraldajad? Sellest värskes Läti MM-rallit kokku võtvas Powerstage Podcastis. • Joosep Ralf Nõgene / Aleks Lesk olid WRC3 klassi parimad • Gregor Jeets / Timo Taniel teenisid hooaja esimesed MM-punktid • Oliver Solberg kasutas Läti teede tundmise kogemuse ära ja tõusis MM-liidriks • Esapekka Lappi tempo oli suur pettumus • MM-liidri Thierry Neuville punktivahe vähenes • Martins Sesks / Renars Francis tegid super sõitu ja väärisid koduteedel poodiumikohta • Ott Tänak / Martin Järveoja nädalavahetus pakkus erinevaid väljakutseid • Miks ei andnud rajakohtunik võistluskeskusesse teada, et katse oleks vaja peatada? • Kalle Rovanperä domineeris ja võitis talle olulistel Läti teedel • Palju õnne Soome MM-ralli rallipasside võitja on selgunud! Head kuulamist!

Saates räägime Eesti julgeolekust majanduslikus võtmes. Kaja Kallase andetut valitsemisaega kritiseerivad konservatiivide jutupunkte üle võttes ka tema enda erakonnakaaslased. Kas pole sümptomaatiline!?Reformierakonna valitsuse maksu- ja kokkuhoiueksperiment Eesti rahva ja ettevõtete kallal ei saa hästi lõppeda. Eestis on Euroopa suurima hinnatõus! Kaupmehed räägivad, et inimesed muud enam ei osta – nad tunglevad toidupoodides otsides odavamat söögipoolist. Ka automaksu pole reformistide valelik koalitsioon veel maha kandnud. Kokkuhoiust on selle valitsuskoalitsiooni ajal isegi narr rääkida. Riigihangete register reedab, kuidas reformistide "liberaalne" valitsus lihtsalt laristab. Veel suurem laristamine ja reformistliku toiduahela söötmine on aga avalikkuse eest peidetud. Kõne all on Eesti ühiskondlikud julgeolekuküsimused.Küsimustele vastab Siim Pohlak – Riigikogu liige, EKRE aseesimees, ettevõtja – mitme raadiojaama omanik, kes süvitsi tegeleb majandusasjadega.Saatejuht on Erik Boltowski

00:00 - 11:11 Intro; 11:11 - 21:30 Üldised NFLi uudised; 21:30 - 55:20 2024 Breakout players; 55:20 - 01:13:31 Ajaloo naljakamad statistikad;

Martin Malia, "Revolutsioonid kui ajaloo lokomotiivid". Tõlkinud Kert Urmas Raudvere. Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Marek Strandberg. Selle nädala raamat vaatleb Lääne revolutsioonide lainet ja selle kommunistlikku kulminatsiooni 20. sajandil. Võrdleva ajaloo laiahaardeline ja sügav käsitlus pakub sotsialismi kujunemise uut tõlgendust, tuues välja Vene revolutsiooni, Nõukogude režiimi esiletõusu ja Nõukogude Liidu lõpliku kokkuvarisemise tähenduse.

Külaline on ajaloolane ja Londoni Ülikooli kolledži Põhjamaade ajaloo professor Mart Kuldkepp.

Stuudiokülaline on Tartu Ülikooli Ida-Euroopa ajaloo professor Olaf Mertelsmann.

Tsau! 2015. aastal algavad Inglismaal, Chesteri linna vastsündinute osakonnas surema beebid. Imelik on fakt, et kõikide beebide surmade juures on alati üks ja sama õde: Lucy. Haigla juhtkond ei võta kaua aega osakonna lastearste kuulda ja Lucy töötab seal veel kuni 2016. aasta keskpaigani. Mis siis välja kooruma hakkas, sellest kuulete uues osas. Head kuulamist! Siin saab mulle motivatsioonisüsti anda:https://www.buymeacoffee.com/kurjategijajakaristus?fbclid=PAAabGL1LUeNVJ6uAlp-wz-8ehUzS6lpw70F3lyWb86dtM3q2HPDvOG9qWDvc_aem_AQ0Hqi-4f5_zI_1RoXQmSi44vbSx2VeH8hUJc7ZkO3OlNqD6_2JSu1SianMRFFvsBSo Instagram: @kurjategijajakaristus_podcast E-mail: kurjategijajakaristus@gmail.com Muusika: zapsplat

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all ajaloo kasvanud roll Vene riigi tegevuses. Kremli ajaloonarratiivis leiavad praegune sõda ja järgmised sõjad õigustuse läbi iseloodud mineviku, märgib Tiido.

Stuudiosse tuleb Eestis elav Prantsuse kirjanik Xavier Bouvet, kes on välja andnud Eesti-ainelise romaani "Valge laev".

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Peter Turchini raamat "Lõpuaeg. Eliidid, kontraeliidid ja teekond poliitilisse lagunemisse". Raamatu keskne küsimus puudutab sotsiaalset võimu: kes valitseb ja kuidas valitsev eliit hoiab oma domineerivat seisundit, märgib Tiido.

Christian Grataloup, “Maailma ajaloo atlas”. Postimehe kirjastus. Raamatut tutvustab Timo Tarve. Ajaloolaste ja kartograafide ühistööna sündinud mastaapne teatmeteos koondab terve asjatundjate armee teadmisi, heites pilgu inimkonna arenguloole. Ajalookaardid aitavad piltlikult mõista, kuidas mõjutab aeg erinevate piirkondade kujunemist, pakkudes avastusrikkaid hetki kaugemast ja lähemast minevikust.

Christian Grataloup, “Maailma ajaloo atlas”. Postimehe kirjastus. Raamatut tutvustab Timo Tarve. Ajaloolaste ja kartograafide ühistööna sündinud mastaapne teatmeteos koondab terve asjatundjate armee teadmisi, heites pilgu inimkonna arenguloole. Ajalookaardid aitavad piltlikult mõista, kuidas mõjutab aeg erinevate piirkondade kujunemist, pakkudes avastusrikkaid hetki kaugemast ja lähemast minevikust.

Tsau, täna läheme Venemaale ja õvtan ette ühe kuulajate soovitatud loo. Peale Tšikatilo osa tuli soov ka Venemaa teisest kuulsast sarimõrvarist kuulda. Ja usute te vöi mitte, ta trumpas isegi Tšikatilo üle. Kes mäletab, siis Tšikatilol oli teadaolevalt 53 ohvrit. Popkovil oli neid kokku lausa 82! Ja ta oli sealjuures väga hooliv pereisa ja politseiametnik. Instagram: @kurjategijajakaristus_podcastE-mail: kurjategijajakaristus@gmail.com Muusika: zapsplat

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all katsed kujundada Venemaale kangelaslikku minevikku. Ajalugu on üks rahvusliku uhkuse aluseid ja seetõttu peavad Venemaa võimud vajalikuks oma imperialistliku ajaloonägemuse kohustuslikuks muutmist noorte harimisel, märgib Tiido.

Ivo Tšetõrkin

Ivo Tšetõrkin

Ivo Tšetõrkin

Tänases "Meretunnis" teeme pikemalt juttu Eesti Merenduse Ajaloo koostamist vedanud Tarmo Kõutsi ja Jüri Lemberiga, kes räägivad ka tormidest ja karidest, mis neil raamatu väljaandmisel ette tulid, kuid mis siiski saatuslikuks ei saanud. Kalendri järgi algas aga esmaspäeval, 20.märtsil kevad ja mõnel pool Eestis on päeval olnud juba üle 10 kraadi sooja. Kalendrikevade algusele järgnenud päeval kuulutas Transpordiamet lõppenuks ka tänavuse jäämurdehooaja Pärnu ja Liivi lahel. Lõppenud jäämurdehoojast annab ülevaate jäämurdekoordinaator Martin Kaarjärv. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.

Keskpäevatunni stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Mihhail Stalnuhhini ja Indrek Tarandi väljapääs viletsast olukorrast on õpetaja tööle asumine. Stalnuhhin heideti välja Keskerakonnast ja Tarand välisministeeriumist. Kellel sobib minna õpetajaks ja kellel mitte? Keit Pentus-Rosimannusest sai Euroopa kontrollikoja liikme kandidaat, mis tõi kaasa taas suure diskussiooni tippametnike määramise teemal. Kas kõik oli õige, kui kõik oli justkui õige? Eesti kehtestab viisakeelu Venemaa kodanikele alates 19. augustist. Euroopa sellega esialgu kaasa ei tule. DŽingli hotellis elavad Ukraina pagulased peavad taas kolima. Lahendus: sotsiaalkaitseminister Riisalo soovitas eestlastel neile elamispinda üürida.

Keskpäevatunni stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Mihhail Stalnuhhini ja Indrek Tarandi väljapääs viletsast olukorrast on õpetaja tööle asumine. Stalnuhhin heideti välja Keskerakonnast ja Tarand välisministeeriumist. Kellel sobib minna õpetajaks ja kellel mitte? Keit Pentus-Rosimannusest sai Euroopa kontrollikoja liikme kandidaat, mis tõi kaasa taas suure diskussiooni tippametnike määramise teemal. Kas kõik oli õige, kui kõik oli justkui õige? Eesti kehtestab viisakeelu Venemaa kodanikele alates 19. augustist. Euroopa sellega esialgu kaasa ei tule. DŽingli hotellis elavad Ukraina pagulased peavad taas kolima. Lahendus: sotsiaalkaitseminister Riisalo soovitas eestlastel neile elamispinda üürida.

Ajaloo võlud ja valud. Stuudios on Eesti Ajaloomuuseumi teadur Mati Mandel ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi liige Ants Kraut. Saatejuhid on Ainar Ruussaar ja Indrek Ojamets.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Serhii Plokhy kirjutatud raamat Ukraina ajaloost. Ukraina ajaloo narratiiv on lihtne: ukrainlased on iidne rahvas, kes on alati püüelnud vabaduse ja iseseisvuse poole, kuid kurjad välisvaenlased on seda läbi aegade takistanud, märgib Tiido.

Abu Dhabis sõidetud vormel-1 maailmameistrivõistluste otsustav etapp oli kui hästi kirjutatud Hollywoodi põneviku stsenaarium. Max Verstappen kuulutati küll maailmameistriks, aga see on veel mitteametlik, sest võidusõit jätkub paberil. Mis juhtus, miks juhtus ja kas kõik tegid oma tööd hästi ning kui hästi või halvasti see vormel-1 sarjale mõjuda võib, arutavad stuudios saatejuht Margus Kiiver ja vormel-1 spetsialist Tarmo Klaar.

Abu Dhabis sõidetud vormel-1 maailmameistrivõistluste otsustav etapp oli kui hästi kirjutatud Hollywoodi põneviku stsenaarium. Max Verstappen kuulutati küll maailmameistriks, aga see on veel mitteametlik, sest võidusõit jätkub paberil. Mis juhtus, miks juhtus ja kas kõik tegid oma tööd hästi ning kui hästi või halvasti see vormel-1 sarjale mõjuda võib, arutavad stuudios saatejuht Margus Kiiver ja vormel-1 spetsialist Tarmo Klaar.

  Log4j: Suur turvaviga puudutab pea kõiki suuri ja väikseid internetis EL pikendas mobiilside tasuta rändlusteenust 2032. aastani Instagram toob kronoloogilise uudisvoo tagasi Mercedes-Benz sai loa isesõitmise tehnoloogiaks Teslas saab sõitmise ajal mänge mängida Kas osta Eestist või Amazonist? Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Hans Lõugas. Digitunni, tulevikulahendused ja 5G toob sinuni Telia.

Istmesoojendus on jõudnud sajanda juubelisaateni. Millised on kogu saate 2,5-aastase ajaloo suurimad pommuudised ning meeldejäävaimad proovisõiduautod? Veli ja Indrek valisid välja ning põimisid sekka ka mõned värskemad uudised.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Venemaa võitlus vaenuliku lääne vastu, mida ei nähta enam 20. sajandi pärandina, vaid pika ja katkematu teljena alates keskajast tänapäevani.

Akadeemik Tõnu-Andrus Tannberg: "Müüte on alati olnud, neid on eri aegadel eri moel ära kasutatud ja nende vastu saab kõige tõhusamalt ajaloo laiapõhjalise uurimisega."

Ilmateenistuse sünoptik Ele Pedassaar rääkis Delfi Erisaates värskematest andmetest Eestit tabanud kuumalaine kohta ja edasistest prognoosidest nii jaanideks kui ka kogu suveks.

Saatejuhid on Bert Järvet ja Margus Kamlat

Ajaloo esimeses Tark Investor podcastis räägivad Liisi Kirch riigi plaanist eestlaste rahatarkusega tegeleda. Investor Kristi Saare, kes on analüüsinud eestlaste pere-eelarveid on teinud mitmeid olulisi tähelepanekuid. Millised need on? Saatejuht Tanel Saarmann.

Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti rääkida. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. OSA #4 Neljandas osas oli meie noore ajaloo jooksul esmakordselt seltsiks külaline - Hoovi.ee kaasasutaja Karl Märka. Hoovi.ee pakub kinnisvaraomanikele võimalust võtta oma tulevane üüritulu ettemaksuna välja ehk siis müüa oma üürilepingute nõudeõigus neile edasi. Hoovi.ee kliendid on kasutanud üüritulu ettemaksu võimalust, et viia läbi hädavajalikud ehitus- või remonditööd või isegi muutnud üüripinna planeeringut ja ka portfelli kasvatamiseks ehk uute objektide rahastamiseks. Saates räägime Karl Märkaga nii tema enda teekonnast ettevõtluses ja investeerimises kui loomulikult uurime Hoovi.ee võimaluste kohta. "Kinnisvarajuttude" ajaloo esimene külaline ei tulnud meie juurde mitte tühjade kätega, vaid tõi kaasa ka ühe pakkumise, kus kõik on võitjad. Kui meie kuulajad kasutavad Hoovi.ee portaalis sooduskoodi KINNISVARAJUTUD2020, siis pääsevad nad lepingutasust, meie podcast saab väikese vahendustasu ja Hoovi.ee saab endale väärt kliendi. Win-win-win! Sellist asja liiga tihti ei kohta. Kuula saade ära ja saad ehk ühe finantseerimisvõimaluse juurde, mida tulevikus sobiva projekti puhul kasutada!

Alguspalve: Leho Paldre (Ps 25:4-9)Ajaloo ülevaade: Liivi RosenvaldJutlus: Sander Tulk (Kl 3:1-25. jutluse algus = 37m 11s)Muusika: ÜlistusansambelJuhatab: Leho Paldre

Venemaa on võtnud ette ajaloo, mõnede arvates ka ümber kirjutamise. President Vladimir Putin kirjutas ajakirjas the National Interest suure ajalooartikli, kus leiab muu hulgas, et Baltimaad ühinesid Nõukogude Liiduga justkui vabatahtlikult. Venemaa saatkond postitas aga Teherani kõnelustelt transkriptsiooni, kus näikse, et Roosevelt oli justkui nõus Baltimaade inkorporeerimisega. See kõik tekitanud Eestis tugevat vastukaja. Igor Kopõtin näiteks kirjutas Päevalehes, et Venemaa näib suisa valmistavat ette ideoloogilist platsdarmi rünnakuks Baltimaade vastu eesmärgiga neid NATO-st välja saada. See ei ühti samas justkui tavainimese igapäevatunnetusega – on’s tõesti Sauroni silm nüüd just meie peale langenud? „Siil võib küll karu torkida, aga see lõpeb siili jaoks ikkagi halvasti,” nendib politoloog Viljar Veebel. Milline võiks olla üldse stsenaarium, et kedagi NATO-st lahkuma panna? Samas Toomas Alatalu väidab, et tegelikult oli Putini artikkel suunatud ikkagi n-ö suurele lugejale, maailma suurriikidele, ning sõnumiks oli, et otsustajate ring tuleb maailmas võimalikult väike hoida. Mis saab Venemaal võimalikult multipolaarse maailma vastu olla? Alatalu väitel näeb Moskva tegelikult Euroopas ettevaatlikku leppimisvalmidust, mis väljendus läbi Macroni valmisoleku Moskvasse paraadile sõita. Teod seda ei kinnita, sanktsioonide järjestikkune pikendamine näitab ikkagi, et kuniks „Krõm naš”, on ka karistusmeetmed olemas. Või siiski on Putinil õigus loota? „Siin on nüüd kaks skeemi – kas lahkub Putin siit ilmast või lahkuvad Merkel ja Macron poliitikast,” märkis Veebel. Tema sõnul on aga ka Merkel selline saurus, kes olnud poliitikas kauem kui Leonid Brežnev. Eks Venemaa välispoliitika lähtu sageli just sisepoliitilistest vajadustest. Kui mures peaks Putin olema praegu selle pärast, mis sünnib Habarovskis? Ja kui võtame kokku - kas Eestis seni kõlanud reaktsioonid ajaloo „ümber kirjutamise” katsetele on adekvaatsed? Või on tegu n-ö „otsitud narratiiviga? Lähemalt Krister Parise vestluses politoloog Viljar Veebeliga!

Sel nädalal möödub 75 aastat Teise maailmasõja lõpust. Ajaloo ohvriterohkemast relvakonfliktist ja Venemaa saatusest räägivad riigikaitsesaates „Si Vis Pacem“ ajaloolane Anti Poolamets ja ajaloolane Jaak Valge.

"Ma mõtlesin seda, et siis te oleksite tuttav minu argumentatsiooniga, mis osaliselt tugineb Ühendriikide ajaloole," räägib Columbia ülikooli külalislektor Govinda Lal Saul Bellow' igihalja romaani "Mr. Sammleri planeet" peategelasele. "Pärast 1776. aastat oli ekspansiooniks avatud terve kontinent, ja see maa imes kõik vead endasse. Ma ei ole muidugi ajaloolane. Aga kui inimene ei söanda julgeid oletusi teha, peab ta kõik spetsialistide hoolde jätma. Euroopal puudus pärast 1789. aastat ruum oma vigade jaoks. Tagajärg: sõda ja revolutsioon, kusjuures revolutsioonid lõppesid hullumeelsete käes."Tsiteeritud lõik Bellow' raamatust on mul aastaid meeles mõlkunud, eriti aktuaalseks muutus see pärast seda, kui ma tutvusin põhjalikult Martin Malia revolutsioonide ajaloost kirjutatud teosega "Ajaloo vedurid"*. Ma kasutasin sama tsitaati kaheksa aastat tagasi Postimehele kirjutatud arvamusloos "Kõnnumaa õnnistus" ning 2019. aasta eelviimasel päeval lugesin ma selle ette ka oma kahele saatekülalisele, kelleks olid sedapuhku Kivisildnik ja Andreas Veispak**.Hakatuseks arutasimegi selle üle, mida sellest mõttest arvata. "Kui on ressursse, saab teha vigu," selgitas Kivisildnik oma tõlgendust (33. minut), "kui ei ole, siis enam ei saa, vead lõppevad ära nii või teisiti koos ressursi lõppemisega. Kas kogu inimkond sureb välja?... Võib-olla."Pärast mõnevõrra sellist morbiidset algust tõin ma mängu sama võrdpildi (43. minut), mida ma kasutasin meie hiljutises Hooandja videos***: Mulle tõesti tundub, et inimsugu meenutab järjest rohkem kinnisesse puuri suletud rotikarja, mille liikmed vee- ja toidupuuduse kartusel ning mustuse kuhjumise tõttu üksteisele kõrri on valmis kargama. Kui see peaks tõesti nii olema, siis on äärmiselt oluline horisont uuesti lahti saada, olgu see siis füüsiline, hingeline või vaimne (nii palju, kui me neid üksteisest eristada suudame).Ühe romaanikangelase arvates on väljapääsuks kodanike komandeerimine kosmosesse, s.o plaan, mille taga paistavad Noa laeva kõrvad. Uurisingi seejärel Brüsselis kosmoseasju korraldavalt Andreaselt, mida tema sellest füüsilise horisondi avamise katsest arvab. Andreas viitas 1990-ndatel aastatel Arizona osariigis korraldatud eksperimendile (69. minut), kus keset kõrbe ehitatud tehiskeskkonda pandi elama kaheksa teadlast. Esialgne mõte oli hoida neid kaks aastat maailmast täiesti ära lõigatud autonoomse üksusena. See katse kukkus ettearvatult läbi. Kõigepealt läks see seltskond seal õige pea omavahel tülli ja ühest kolooniast sai kaks. Ent ilmnes ka tehniline probleem: selgus, et tolles õnnetus tehiskeskkonnas hingitsev taimestik ei suutnud toota piisavalt palju hapnikku. Seda on aga Arizonas tunduvalt lihtsam juurde hankida kui Kuu peal. "Ükskõik, kuhu me täna ka ei lähe: lõunapoolusele, Antarktikasse, Everesti tippu – kõik need kohad on inimesele elamiseks oluliselt sõbralikumad kui Kuu, Marss või mõni teine taevakeha. Mistõttu mõte sellest, et meil hakkab lähiaastatel toimuma mingi massemigratsioon Maalt kuhugi mujale on minu isikliku arvamuse järgi ikkagi utoopiline," võttis Andreas kokku selle teema (70. minut).Järelikult tuleb jääda ja otsida horisondi avamiseks teisi variante. Sõltumata sellest, kas need võimalused on oma laadilt hingelised või vaimsed, peavad nad kuidagi muutma meie käitumist. Siinkohal jäi mulle kõrva üks teine uuring, mida tutvustas Kivisildnik (65. minut). Kõnealuses uurmistöös olevat vaadeldud pärast rasket haigust elule tagasi võidetud inimesi, kes seisid järsku vastamisi vajadusega muuta põhjalikult oma elukombeid. Seda suutvad tolle teadustöö autorite sõnul üksnes 15 protsenti vaadeldud patsientidest. "Ülejäänud 85 protsenti sureb ära lihtsalt sellepärast, et nad ei hakka inimese moodi elama. Nad teavad, mis neid ootab, ja nad surevad ikkagi. Põhjus on selles, et see pahe ongi nende elu. Nad ei suuda seda millegagi asendada, ega isegi ette kujutada, et nad võiksid näiteks ilma väga ohtra alkoholita edasi elada.""Elustiili ja -harjumuste muutmine on ülimalt keeruline asi," jätkas Kivisildnik, "tavaliselt võtab inimene vastu mingi usu. See on jälle see vaimne komponent, mingi spirituaalsus, mingi vuuduu, huhhuu, aga see on ainus võimalus ellu jääda. Kuigi keegi ütleb, et planeeti saabki päästa mingi vaimsus, siis võib-olla see ongi nii. Mida me selle all mõtleme on juba omaette jutt" (67. minut).Selle jutuajamise põhjal jäi mulle seega mulje, et meie põhilised valikud on: 1) utoopia; 2) vuuduu; 3) huhhuu.Palugem, et meil oleks tarkust õigesti valida.H.--------------------------------* https://www.amazon.com/Historys-Locomotives-Revolutions-Making-Modern-ebook/dp/B0015B7ITO/ref=sr_1_1?crid=34F8AT40OZ09E&keywords=martin+malia%2C+history%27s+locomotives&qid=1582383358&sprefix=Martin+Malia%2Caps%2C247&sr=8-1** https://www.youtube.com/watch?v=-QrXSUVGNvI&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=19*** https://www.hooandja.ee/projekt/rupert-sheldrake-eestis-teadus-ja-vaimne-praktika See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Kui palju ajalugu määrab meie igapäevast välispoliitilist joont? Kas Riigikogu avaldus ajaloo võltsimisest oli ikka vajalik? Kas Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa väited, et Eesti pole loobunud Petserimaast ja Narva tagustest aladest on mõistlik tegevus?

Kui palju ajalugu määrab meie igapäevast välispoliitilist joont? Kas Riigikogu avaldus ajaloo võltsimisest oli ikka vajalik? Kas Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa väited, et Eesti pole loobunud Petserimaast ja Narva tagustest aladest on mõistlik tegevus?

Täna on saates külas Eesti esiskeptik ja portaali Telegram looja Hando Tõnumaa. Hando jagab meile oma väga skeptilist ja huvitavat mõtlemist tänapäeva maailmakorraldusest. Räägime lamedast maast, ajaloo pettusest ning teistest vandenõuteooriatest. Põnevat kuulamist!Facebookhttps://www.facebook.com/ajuvabaduspodcast/Soundcloudhttps://soundcloud.com/ajuvabaduspodcast/iTunes https://podcasts.apple.com/ee/podcast/ajuvabadus-podcast/id1484551313Spotifyhttps://open.spotify.com/show/5dKiLBf0ApHz9Lt2bu9GpJ?si=0Tl7NFiWTKy1v9acekrhQAInstagramhttps://www.instagram.com/ajuvabaduspodcast/https://www.instagram.com/juhanisarglep/Kust leiab vandenõuteooriate kohta rohkem informatsiooni?https://www.telegram.ee/https://www.johnlebon.com/http://fakeologist.com/USA mereväe allveelaeva elektrotehnika ohvitser: "Maal ei ole kumerust."https://www.telegram.ee/nwo/usa-merevae-allveelaeva-elektrotehnika-ohvitser-maal-ei-ole-kumerusthttps://youtu.be/dFi98T8phoIKuumoodulhttps://www.telegram.ee/nwo/2-minuti-telegram-kuumoodulKanada hukkunute dokumentaalhttps://youtu.be/1cjI00K_PaIKoolitulistamise ohvri isa naerab enne kaamerate ette astumisthttps://youtu.be/gD_r3D6AU_49/11 Tornid olid õõnsad – keegi ei saanud surma ja keegi ei saanud viga!https://www.telegram.ee/nwo/positiivne-vaatenurk-tornid-olid-oonsad-keegi-ei-saanud-surma-ja-keegi-ei-saanud-vigaMotion of the sun on the square flat earthhttps://youtu.be/y3M4J0LtO4Y

Alguspalve: Sander Tulk (Jh 17:1-26)Ajaloo ülevaade: Leho PaldreJutlus: Sven-Joonanatan Siibak (2Ms 17:8-13. jutluse algus = 55m 45s)Muusika: Merike Vellend, Liis ...

"Mehed ei nuta" peateemad 9. oktoobril: - Ott Tänak oli nii-nii lähedal MM-sarja liidriks kerkimisele, kuni Toyota põhjakate hoolitses seisma jäämise eest. Hüvasti, MM-tiitel? Mis ikkagi tegelikult juhtus Toyota põhjakattega? Kas Kataloonias võib oodata taktikamänge? - Ivan Almeida superpartii tõi BC Kalev/Cramole VTB-liiga alustuseks väärt võidu. Ongi uus tase? - Meistritiitel käes? Nõmme Kalju viigistas nädala jooksul nii Levadia kui ka Floraga ja on lähedal kuldmedali kindlustamisele. - Ajaloo suurim vabavõitlusmatš Conor McGregori ja Khabib Nurmagomedovi vahel lõppes piinliku kraaklusega. Ikkagi pättide pärusmaa või osa show’st?

Ülevaade Ajaloo raamatutest: Joosua - Ester

Spordisaate "Mehed ei nuta" kolmik Jaan Martinson, Peep Pahv ja Tarmo Paju sai jälle ühise laua taga kokku ja sündis ajaloo seni pikim episood. Saate tuliseim lõik sündis, kui teemaks korvpalliliidu otsus Rakvere Tarva järglasena meistriliigasse jääda või tulla soovinud Viru Bullile ikkagi ust näidata. Võis ette ennustada, et kõik kolm saatejuhti pole ses küsimuses ühel meelel. Nii ka läks. Muude peateemadena on saates jutuks Anett Kontaveidi esitused Wimbledonis, Renee Teppani siirdumine maailma tippklubisse, neljapaadi probleemid, Eesti jalgpalliklubide mannetud etteasted eurosarjas, sealhulgas valitseva meisterklubi staadionikeeld kriitilisele ajakirjanikule.

Selle nädala "Vasara" teema on ajalugu - milline on ajaloolase ja ajaloo roll ühiskonnas ja milline see peaks olema? Selle üle arutlevad stuudios ajaloolane Juhan Kreem (pildil) ja saatejuht Peeter Helme. Kuula reedel kell 14.05.

Selle nädala "Vasara" teema on ajalugu - milline on ajaloolase ja ajaloo roll ühiskonnas ja milline see peaks olema? Selle üle arutlevad stuudios ajaloolane Juhan Kreem (pildil) ja saatejuht Peeter Helme. Kuula reedel kell 14.05.

Teemaks on Venezuela värskeimad leheküljed, mis jõuavad tänasesse päeva. See maa on iseäralik ja elamuslik, täis kontraste ja ootamatusi. Olukord praeguses Venezuelas on tõesti ülimalt keeruline. Selle mõistmiseks tuleb süveneda riigi viimaste aastakümnete sündmustesse. Siin peab ka paratamatult peatuma ka ühel Venezuela lähiajaloo vastuolulisel tegelasel. Tema nimeks on Hugo Chavez. Kuula 27. septembril kell 14.05. Saate autor on Hendrik Relve.Foto: Caracase slumm, foto hotelli aknast (Hendrik Relve).

Teemaks on Venezuela värskeimad leheküljed, mis jõuavad tänasesse päeva. See maa on iseäralik ja elamuslik, täis kontraste ja ootamatusi. Olukord praeguses Venezuelas on tõesti ülimalt keeruline. Selle mõistmiseks tuleb süveneda riigi viimaste aastakümnete sündmustesse. Siin peab ka paratamatult peatuma ka ühel Venezuela lähiajaloo vastuolulisel tegelasel. Tema nimeks on Hugo Chavez. Kuula 27. septembril kell 14.05. Saate autor on Hendrik Relve.Foto: Caracase slumm, foto hotelli aknast (Hendrik Relve).

Sõidame Poolasse kus üks kord aastas süüdatakse tuhanded küünlad ja ajalootund toimub sajandivanustel kalmistutel. Ajaloo juurde viib meid teatriuuendaja Tadeusz Kantor, kelle kunstiga saab sellel kuul tutvuda ka KUMUs. (Thea Karin)

Vahekokkuvõte. Ajaloo käsitlemisest

Vahekokkuvõte. Ajaloo käsitlemisest

Vahekokkuvõte. Ajaloo käsitlemisest

Vahekokkuvõte. Ajaloo käsitlemisest