Podcasts about vabaduss

Lauri Vahtre: "Vabadussõja maailma-ajalooline tähtsus, kui väljenduda suurejooneliselt, seisnes eeskätt selles, et 1919. aastal rikuti ära punaarmee marss läände. See maailmarevolutsiooni ärarikkumine oli Eesti suurim teene!"

Rainer Sternfeld on ettevõtja, investor, tippjuht, insener, ning mitmete kogukondlike ja ühiskondlike projektide algataja. Ta on Jaapani investeerimisfondi NordicNinja partner, mis investeerib Põhjamaade ning Baltimaade suure potentsiaaliga digi- ning rohetehnoloogia ettevõtetesse, mis aitavad meil vähendada maailma kollektiivset jalajälge. Ta on saatesarja „Globaalsed eestlased” algataja ning saatejuht, kes on koos tänaseks 9-liikmeliseks kasvanud toimetusega vedanud seda alates 2016.a. veebruarist. Raineri intervjueerijaks on sarja esimene külaline Sten Tamkivi ning sajanda saate avalikuks saamisega jõuab sari oma ettenähtud lõpuni – teekond, mis kestis 7 aastat. Raineri lugu on lugu loovusest ning õpihimust, muutuste algatamistest ning juhtimisest, inimeste aitamisest, tundlikust sotsiaalsest närvist ning sihikindlast pühendumisest. Viimase 20 aasta jooksul on ta asutanud või juhtinud mitmeid ettevõtteid ning organisatsioone, loonud uusi tiime ning tooteid ja teenuseid, töötades rahvusvaheliste kollektiividega nii Euroopas, Ameerika Ühendriikides kui Jaapanis. Lisaks on ta ka täiskasvanute programmeerimiskooli Kood / Jõhvi kaasautaja. Varasemalt on Rainer töötanud ABB Baltimaade arendusjuhina, kus ta vedas uusi initsiatiive ning rajati ka üle-eestline elektriautode kiirlaadijate võrgustik. Aastatel 2012-2019 elas ja töötas Rainer Räniorus Californias, kus juhtis enda kaasasutatud ettevõtet Planet OS, mille keskkonna- ning energeetikaandmeid töötleva pilvetehnoloogia omandas 2017. aastal küberturvalisuse ettevõte Intertrust. Selle käigus tegid nad koostööd nii energeetikaettevõtetete, akadeemia kui riigiasutustega, mh NASA-ga. Rainer osales nii Valge Maja avatud andmete ümarlaua töös kui Maailma Ookeaninõukogu juhatuse töös. Kui ta oli 24-aastane, osales Rainer kolme sõbraga Vabadussõja võidusamba ideekonkursil, mille nad ka võitsid ning mis suurte raskuste kiuste Vabaduse väljakule 2009.a. ka rajati. Raineril on TalTechist bakalaureusekraad tootearenduses ning magistrikraad mehhatroonikas. Oma tudengieas kaasasutas ta nii TTÜ Fotoklubi kui TTÜ Robotiklubi ning töötas TTÜ Mehhatroonikainstituudis insenerina mehitamata sõidukite uurimisrühmas. Selles saates räägime Lapsepõlvest 80ndate Sauel, esivanemate mälestustest ning mõjust Elektroonika, raamatute, USA taevakanalite ja muusika keskel kasvamisest Ülikooliõpingutest TalTechis Vabadussõja võidusamba loomisest ning kuidas ta seda täna vaatab 25-aastaselt ABB arendusjuhiks saamisest Planet OS-i rajamisest ning elust Räniorus „Globaalsete eestlaste“ podcast'i algusest, diasporaast ning kuidas eestlased on maailmameistrid koduigatuses Kood / Jõhvist ning haridusest NordicNinja partneriks saamisest Eestisse naasemisest ning Eesti tulevikust Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

415. köögilaud toetub Meremuuseumis avatud näitusele, mis räägib meie legndaarsest vabadussõja kangelasest, admiral Johan Pitkast. Pitka sõja-alased kangelasteod on üldiselt laialt teada, ilma selle tüübita olnuks Vabadussõja võitmine kindlasti suure küsimärgi all. Palju vähem teatakse aga Pitka meresõitjakarjääri algusest ning sellele me keskendumegi. Köögilauas on Meremuuseumi teadur Teele Saar ja kuraator Mihkel Karu. Jutuks tulevad 19. sajandi lõpu laevad ja Johannes Pitka esimesed merereisid, mis viisid teda Ladina-Ameerikasse. Saate kangelasteks on lisaks admiralile ka krokodill, papakoi ja pärdik Pedro, kes papakoid kiusas.

Ajakirja Horisont märtsi-aprilli numbris kirjutab ajaloolane Ago Pajur pöördelisest 12. märtsist 1934. Kutsusime Ago Pajuri saatesse külla, et küsida, kes olid vabadussõjalased; miks olid vabadussõjalaste ja sotside suhted teravad ja kes oli Eesti Vabadussõjalaste Liidu esimees Andres Larka? Saatejuht on Tiiu Rööp.

23. oktoobril esietendub Vanemuise väikeses majas „Soomusrong nr 7“: tragikomöödia sellest, kui erinevalt suhestuvad Eestiga 1919. aastal Vabadussõjas võidelnud inimesed ja meie kaasaegsed. Saates on külas „Soomusrong nr 7“ autor ja lavastaja, Vanemuise draamajuht Tiit Palu. Saadet juhib Tiiu Rööp.

23. oktoobril esietendub Vanemuise väikeses majas „Soomusrong nr 7“: tragikomöödia sellest, kui erinevalt suhestuvad Eestiga 1919. aastal Vabadussõjas võidelnud inimesed ja meie kaasaegsed. Saates on külas „Soomusrong nr 7“ autor ja lavastaja, Vanemuise draamajuht Tiit Palu. Saadet juhib Tiiu Rööp.

22.10.2020 saates on juttu Paul Kondse multimeedianäitusest ja Vabadussõjas langenute kalmudest. Räägivad Mari Vallikivi ja Jaak Pihlak

„Eesti Vabadussõja ajalugu, I köide" kirjastuselt Varrak. Eesti riik rajati Vabadussõja käigus. See on meie ajaloo kõige ülevam, aga ka kõige asjalikum periood. Raamatu "Eesti Vabadussõja ajalugu" esimene köide algab sõjale eelnenud sündmustega ning lõpeb 1919. aasta maikuuga. Seda aega võib nimetada ka sõjaks Eesti pärast, sest peagi kandusid lahingud Eestist väljapoole. Raamatut tutvustab Timo Tarve.

„Eesti Vabadussõja ajalugu, I köide” kirjastuselt Varrak. Eesti riik rajati Vabadussõja käigus. See on meie ajaloo kõige ülevam, aga ka kõige asjalikum periood. Raamatu “Eesti Vabadussõja ajalugu” esimene köide algab sõjale eelnenud sündmustega ning lõpeb 1919. aasta maikuuga. Seda aega võib nimetada ka sõjaks Eesti pärast, sest peagi kandusid lahingud Eestist väljapoole. Raamatut tutvustab Timo Tarve.

Sel nädalavahetusele toimub järjekorrras kuues rahvamatk, mis pühendatud Vabadussõjas Viru rindel võidelnud Soome vabatahtlike rügemendile ja nende rootslasest juhile Ekströmile.

Sel nädalavahetusele toimub järjekorrras kuues rahvamatk, mis pühendatud Vabadussõjas Viru rindel võidelnud Soome vabatahtlike rügemendile ja nende rootslasest juhile Ekströmile.

23. juunil 1919. aastal marssisid Eesti väed Võndu ehk Cesisesse ja võtsid linna taganeva landesveeri väe käest tagasi. Võnnu lahinguks nimetatakse kõiki lahinguid 19. - 23. juunini Vabadussõja lõunarindel.

23. juunil 1919. aastal marssisid Eesti väed Võndu ehk Cesisesse ja võtsid linna taganeva landesveeri väe käest tagasi. Võnnu lahinguks nimetatakse kõiki lahinguid 19. - 23. juunini Vabadussõja lõunarindel.

Eesti 100, Läti 100, Soome 100, Kaitseliit 100, Vabadussõda 100, Jaan Tõnisson 150, Lennart Meri 90, Kristjan Jaak Petersoni teekond Riiast Tartuse 200, laulupidu 150. Saates kuulete põnevaid lugusid viimase paari aasta saadetest, millega oleme nimetatud sündmusi ajaloosaates tähistanud.

Eesti 100, Läti 100, Soome 100, Kaitseliit 100, Vabadussõda 100, Jaan Tõnisson 150, Lennart Meri 90, Kristjan Jaak Petersoni teekond Riiast Tartuse 200, laulupidu 150. Saates kuulete põnevaid lugusid viimase paari aasta saadetest, millega oleme nimetatud sündmusi ajaloosaates tähistanud.

Ants Jõe: „Vabadussõja vaimus“ Kirjastus Grenader. Ants Jõe mälestustes avanevad meie silmadele olud Eesti Vabariigi loomisel ühe õppursõduri vaatevinklist, Eesti Vabariigi aeg noore entusiastlikult eluteed alustava põllumehe pilgu läbi, vabadussõjalaste liikumine ja selle purustamine liikumises aktiivselt osalenud riigikodaniku vaatevinklist, 1940.–41. aasta sündmused juba juhtival ametikohal oleva ametniku vaatevinklist, 1944. aasta lõpu sündmused ohvitseri ja põgeniku vaatevinklist ning GULAG-i olud vangi pilgu läbi. Tutvustab Küllo Arjakas.

Eesti patrioot, maailmakuulus kirurg Werner Zoege von Manteuffel läks Vabadussõtta vabatahtlikult, teda autasustati Vabadusristiga. Kuidas toimus Vene tsaari auihuarsti juhtimisel maailma esimene avatud südame operatsioon, miks hakkas ta kasutama steriliseeritud kummikindaid ja missugune haigussündroom kannab tema nime, räägib saates TÜ meditsiinikollektsioonide projektijuht Maie Toomsalu.

Eesti patrioot, maailmakuulus kirurg Werner Zoege von Manteuffel läks Vabadussõtta vabatahtlikult, teda autasustati Vabadusristiga. Kuidas toimus Vene tsaari auihuarsti juhtimisel maailma esimene avatud südame operatsioon, miks hakkas ta kasutama steriliseeritud kummikindaid ja missugune haigussündroom kannab tema nime, räägib saates TÜ meditsiinikollektsioonide projektijuht Maie Toomsalu.

1. detsembril 100 aastat tagasi võtsid eestlased ülikooli Saksa okupatsioonivõimudelt üle.Esimene haridusminister Peeter Põld astus küll vabatahtlikuna Vabadussõtta, kuid kutsuti kiiresti tagasi ette valmistama eestikeelse ülikooli käivitamist.

1. detsembril 100 aastat tagasi võtsid eestlased ülikooli Saksa okupatsioonivõimudelt üle.Esimene haridusminister Peeter Põld astus küll vabatahtlikuna Vabadussõtta, kuid kutsuti kiiresti tagasi ette valmistama eestikeelse ülikooli käivitamist.

27. novembril 1918 otsustas Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus Nõukogude Venemaalt lähtunud sõjalistele rünnakutele jõuga vastu astuda ja päev hiljem, 28. novembril, algas Vabadussõda.

27. novembril 1918 otsustas Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus Nõukogude Venemaalt lähtunud sõjalistele rünnakutele jõuga vastu astuda ja päev hiljem, 28. novembril, algas Vabadussõda.

120-aastase Tallinna Kaitseväe kalmistu lugu ja kalmistule maetud mitme tuhande eri rahvusest sõduri lugu jutustab muinsuskaitsja Jaan Tamm (fotol Mälestusehise juures koos saatejuhi Piret Kriivaniga). Mälestusehis on üks viimastest Vabadussõja taastatud mälestusmärkidest, nädala pärast pannakse mälestusehise juurde pärjad ja ühendatakse mälestustuli ja muinastuli võidutuleks.

120-aastase Tallinna Kaitseväe kalmistu lugu ja kalmistule maetud mitme tuhande eri rahvusest sõduri lugu jutustab muinsuskaitsja Jaan Tamm (fotol Mälestusehise juures koos saatejuhi Piret Kriivaniga). Mälestusehis on üks viimastest Vabadussõja taastatud mälestusmärkidest, nädala pärast pannakse mälestusehise juurde pärjad ja ühendatakse mälestustuli ja muinastuli võidutuleks.

Tartu Ülikooli dotsent Ago Pajur: "Ilma välisdelegatsioonita kujunenuks Eesti olukord Vabadussõja alguses üsna nutuseks. Kui poleks olnud mingisuguseid sidemeid, siis poleks saanud ka välisabi ja mis siis oleks Eestist saanud!" Fotol on Eesti välisdelegatsiooni liikmed. Kas tunnete kõik ära?Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 24. märtsil kell 13.05. "Eesti lugu" on ka Facebookis.

Tartu Ülikooli dotsent Ago Pajur: "Ilma välisdelegatsioonita kujunenuks Eesti olukord Vabadussõja alguses üsna nutuseks. Kui poleks olnud mingisuguseid sidemeid, siis poleks saanud ka välisabi ja mis siis oleks Eestist saanud!" Fotol on Eesti välisdelegatsiooni liikmed. Kas tunnete kõik ära?Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 24. märtsil kell 13.05. "Eesti lugu" on ka Facebookis.

Kui kaugele ulatub ja milline on Eesti teenetemärkide ajalugu ning millised on neist kõige hinnatumad? Stuudios on heraldik Priit Herodes ja Vabariigi Presidendi kantselei siseosakonna juhataja Erki Holmber.Vanasõna "Kes koera saba kergitab, kui koer ise" tagamaid valgustab Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Piret Voolaid.Kuulame ka Vabadussõja aegseid laule Oskar Surva esituses.Saatejuht on Krista Taim. Kuulake 21. veebruaril kell 11.05. Foto: Vabaduseristi aumärk.

Kui kaugele ulatub ja milline on Eesti teenetemärkide ajalugu ning millised on neist kõige hinnatumad? Stuudios on heraldik Priit Herodes ja Vabariigi Presidendi kantselei siseosakonna juhataja Erki Holmber.Vanasõna "Kes koera saba kergitab, kui koer ise" tagamaid valgustab Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Piret Voolaid.Kuulame ka Vabadussõja aegseid laule Oskar Surva esituses.Saatejuht on Krista Taim. Kuulake 21. veebruaril kell 11.05. Foto: Vabaduseristi aumärk.

Urmas Vadi: "Tartus võetakse maha Gustav Adolfi monument. Otepääl kõrvaldatakse Vabadussõja monument, seda tehakse ka mitmel pool mujal Eestis. 23. mail väljub Balti jaamast esimene otserong Moskvasse. Nõukogude Liit ja Ameerika tegelevad võidurelvastumisega. 25. juunil algab Korea sõda.

Urmas Vadi: "Tartus võetakse maha Gustav Adolfi monument. Otepääl kõrvaldatakse Vabadussõja monument, seda tehakse ka mitmel pool mujal Eestis. 23. mail väljub Balti jaamast esimene otserong Moskvasse. Nõukogude Liit ja Ameerika tegelevad võidurelvastumisega. 25. juunil algab Korea sõda.

Mälestuspingid Jõhvi pastoritest märtritele. Viljandi koolitüdruk Vabadussõja ratsaväepolgus. Kärajatest Arvamusfestivalideni. (Jüri Kuuskemaa.)

Eesti lennundus sai 2010. aastal saja-aastaseks. 1920. aastatel oli Eesti tõusnud esimeste hulka õhuposti vallas, pagasi- ja reisijateveos. Vabadussõja ajal rajatud lennuväest moodustati Õhukaitse, mille kirjas oli 1932. a 77 lennukit. Miljonilist elanikkonda arvestades oldi selle suhtearvuga maailma tipus. Enne Teist maailmasõda kasutas Eesti moodsaid sõjalennukeid, lennusport oli saanud tuult tiibadesse ja algus oli pandud lennukite seeriatootmisele. Raamat tutvustab Eesti lennuväe moodustamise käiku, samuti kahe maailmasõja vahel Eestis kasutusel olnud sõja- ja tsiviillennukeid, lennuväljade ehitamist ja oma lennukite tootmist. (PÕHJAKOTKAD 2. EESTI LENNUKID 1918.AASTAST KUNI 1940.AASTANI Autorid: ARVO LENNART VERCAMER, TOIVO KITVEL)

"Ma tahaksin kodus olla, kui Päts on president ja Laidoner juhatab väge ja rahaks on Eesti sent", nii lauldi Eestis kaua pärast seda, kui oli selge, et ei Päts ega Laidoner koju ei jõua.Maria Laidoner jõudis koju. Mida mõtles eesti mehe kõrval nii Vabadussõja, iseseisvuse kui ka vangistuse ajal seisnud poolatar Venemaalt koju naastes, kui kuulis, et eesti rahvas on äraoldud aastatel nii laulma hakanud? Saade on salvestatud mälestusüritustel Viimsi, Haapsalu ja Viljandi muuseumides. Saate autor on Piret Kriivan. Kuula Võidupühal, 23. juunil kell 12.05.

"Ma tahaksin kodus olla, kui Päts on president ja Laidoner juhatab väge ja rahaks on Eesti sent", nii lauldi Eestis kaua pärast seda, kui oli selge, et ei Päts ega Laidoner koju ei jõua.Maria Laidoner jõudis koju. Mida mõtles eesti mehe kõrval nii Vabadussõja, iseseisvuse kui ka vangistuse ajal seisnud poolatar Venemaalt koju naastes, kui kuulis, et eesti rahvas on äraoldud aastatel nii laulma hakanud? Saade on salvestatud mälestusüritustel Viimsi, Haapsalu ja Viljandi muuseumides. Saate autor on Piret Kriivan. Kuula Võidupühal, 23. juunil kell 12.05.

Eesti ja Euroopa 1940. aastal. Euroopa riikide ja Eesti valikud. Miks kirjutas president Päts 1940. aastal alla nukuvalitsuse moodustamisele ja selle dekreetidele? Mida tähendab Eesti rahvusriigi jaoks peaminister Konstantin Pätsi rusikalöök lauale Vabadussõja eelõhtul ? Saates esineb Stockholmi Ülikooli emeriitprofessor Enn Tarvel (pildil).

Eesti ja Euroopa 1940. aastal. Euroopa riikide ja Eesti valikud. Miks kirjutas president Päts 1940. aastal alla nukuvalitsuse moodustamisele ja selle dekreetidele? Mida tähendab Eesti rahvusriigi jaoks peaminister Konstantin Pätsi rusikalöök lauale Vabadussõja eelõhtul ? Saates esineb Stockholmi Ülikooli emeriitprofessor Enn Tarvel (pildil).

Johan Pitka (1872 Terasaugu metsavahimaja – surmaaeg ja -koht teadmata, arvatavasti september 1944) oli Eesti Mereväe juht, kontradmiral. Johan Pitka oli Vabadussõjas üks kesksemaid tegelasi Eesti sõjaväe organiseerimisel, ta oli Eesti Sõjalaevastiku looja ja tema korraldas soomusrongide ehitamist.

Johan Pitka (1872 Terasaugu metsavahimaja – surmaaeg ja -koht teadmata, arvatavasti september 1944) oli Eesti Mereväe juht, kontradmiral. Johan Pitka oli Vabadussõjas üks kesksemaid tegelasi Eesti sõjaväe organiseerimisel, ta oli Eesti Sõjalaevastiku looja ja tema korraldas soomusrongide ehitamist.

Voldemar Päts (1878–1958) oli kunstnik ja kunstiõpetaja ning eesti kõrgemale kunstiharidusele aluse panija, Riigi Kunsttööstuskooli esimene direktor. Koos oma venna Konstantin Pätsiga oli ta otseselt seotud „Iseseisvuse manifesti“ väljakuulutamisega. V. Pätsil olid suured teened Vabadussõja-aegse Ühistöö keskjuhatuse esimehena, hiljem Eesti hariduselu kujundajana. V. Pätsi „Tagasi koju“ annab harukordse võimaluse saada osa tema lapsepõlve- ja noorusmälestustest. Lugeja viiakse aega, mil sündis Eesti riik. 1944. a sügisel õnnestus V. Pätsil Nõukogude okupatsiooni eest kodumaalt pääseda. Kogumikus leiab avaldamist oluline osa V. Pätsi arhiivist, mille tema järeltulijad võõrsil alles on hoidnud. Aga me saame lugeda ka tema neljandat põlve järeltulijast Steve Jürvetsonist. (Voldemar Päts. Tagasi koju. Mälestusi, kirju, dokumente. Toimetab Küllo Arjakas.)

Eesti tuntud ühiskonnategelase Ilmar Raamoti (1900–1991) mälestused on hinnaline ja haarav omaeluloojutustus Eesti vabariigi kujunemise ja hävingu kontekstis, eriti väärtuslikeks võib pidada tema vahetuid tunnistusi vapside liikumisest ja 1934. aasta riigipöördest. Konkreetsemalt kajastab mälestuste esimene osa Raamoti õpinguid Tartu Reaalkoolis ja Tallinna Peetri Reaalkoolis, Vabadussõda, teenistust ohvitserina, õpinguid Tartu ülikoolis ja Berliini Põllumajandusülikoolis, tegutsemist Ühinenud Põllumeeste ja Väikemaapidajate kogude peasekretärina. Mälestuste teine pool katab aega alates 12. märtsist 1934, mil Eestis toimus riigivanem K. Pätsi ja kindral J. Laidoneri läbi viidud riigipööre. Mälestused lõpevad 22. septembriga 1944, mil autor jõudis põgenikuna Eestist Saksamaale. (Ilmar Raamot. MÄLESTUSED. Toimetab Küllo Arjakas.)

Viimase tuhande aasta jooksul on Eestil ja eestlastel olnud vähe rahuperioode, kus puudus vajadus võidelda. Kaotusi on olnud võitudest rohkem ja iseseisvust oleme saanud vähem maitsta kui iket. Sõjaajaloolased Mati Õun ja Hanno Ojalo on toonud meie ajaloost välja 101 kõige olulisemat ja iseloomulikumat lahingut alates Yngvari lahingust aastal 600 ning lõpetades käsitlustega I maailmasõja, Vabadussõja ning II maailmasõja lahingutest. (Mati Õun ja Hanno Ojalo. 101 Eesti lahingut. Toimetab Küllo Arjakas.)

Eesti Mereakadeemias algas eelõppe nädal ja kool korraldab rahvusvahelise seminari ranniku reostustõrje ja reostunud eluslooduse päästmise teemal. Miinijahtija Ugandi leidis Saaremaa lähistel Vabadussõjas hukkunud Briti sõjalaevad. Laupäeval tähistatakse Muhumaal Koguva rannas Eesti suurima purjelaeva Väinamere Uisu sõrestiku valmimist ja Eesti randades süttivad muinastuled. (Hubert Veldermann)

Teater Vabadussõjas

Teater Vabadussõjas

Mälestused Vabadussõjast

Mälestused Vabadussõjast

Punaarmee Vabadussõjas.

Punaarmee Vabadussõjas.

Gaasirelv Vabadussõjas

Gaasirelv Vabadussõjas

Kui üldse siis Tegija on Vabadussõja võidusammas. Üks tegijatest on kaitseminister Jaak Aaviksoo, kes pidas vastu erinevatele survetele ja tegi asja lõpuni. Tegime ära ühe suure samba aga meenutama peab, et Vabadussõja sambaid oli Eestis ennegi ja seda küsime Jaak Pihlakult. Sammas on nüüd tehtud ja jääb veel küsimus, kas nüüd on samba “karnevalid” lõppenud, sest neid on läbi 100 aasta peetud Eestis ja Tallinnas piisavalt. Täpsemad selgitused kunagiselt Tallinna linnapealt Hardo Aasmäelt. Saatejuht Kärt Anvelt. (Kärt Anvelt)

Naised Vabadussõjas

Naised Vabadussõjas

Arstiabi Vabadussõja ajal

Arstiabi Vabadussõja ajal

Vabadussõda on alanud

Vabadussõda on alanud

Vabadussõda

Vabadussõda

Julius Kuperjanov (1894 – 1919) oli Vabadussõja kangelane.

Julius Kuperjanov (1894 – 1919) oli Vabadussõja kangelane.

Andres Larka (1879-1942) oli Eesti sõjaväelane, üks Vabadussõja juhte.

Andres Larka (1879-1942) oli Eesti sõjaväelane, üks Vabadussõja juhte.

Reaali Poiss on Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajatele ja õpilastele pühendatud mälestusmärk.

Reaali Poiss on Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajatele ja õpilastele pühendatud mälestusmärk.

Eesti Vabariigi 89. aastapäeva eel taasavati Vabadussõja kangelase kontra-admiral Johan Pitka ausammas. Majanduse- ja kommunikatsiooniministeeriumis toimus mitu aastat ettevalmistatud sadamaseaduse arutelu. Aktiivne merenduse arengu eest seisja, Eesti Mereturismi Assotsiatsiooni president ja Tallinna teenetemärgi kavaler Sulev Roosma sai 75- aastaseks. Saatejuht on Hubert Veldermann. (Hubert Veldermann)