Podcast appearances and mentions of vladimir putini

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Vladimir Putini ja tema kamba ideoloogia. Nüüdne putinlik tinglik ideoloogia toitub minevikust ja kasutab ajaloopoliitikat massiteadvuse juhtimise vahendina, märgib Tiido.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord Mihhail Epšteini abil vaatluse all Vene antimaailm. Epšteini arvates peaks Vladimir Putini võim tänavuse aastaga lõppema ja see ei ole seotud jooksva poliitikaga, märgib Tiido.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord Aleksander Etkindi abil vaatluse all Venemaa minevik, olevik ja tulevik. Vladimir Putini eesmärk on Etkindi arvates taastada nõukastiilis paleokaasaeg ehk nafta, terase ja suitsu valitsemine, sõjalise jõu majesteetlikkus ja inimestele peale surutud ühtsus, märgib Tiido.

Wagneri palgasõdurid peatasid eile õhtul oma liikumise Moskva poole pärast seda, kui Jevgeni Prigožin sõlmis Valgevene liidri Aleksandr Lukašenkoga sellesisulise kokkuleppe. Wagneri sõdurid asusid ka lahkuma enda kontrolli alla võetud piirkondadest, sealhulgas Doni-äärse Rostovi sõjaväerajatistest. Milline võis olla kokkuleppe sisu? Mida Wagneri mäss Venemaal muutis ja kas see lõi Vladimir Putini positsiooni kõikuma? Nendel teemadel arutleme kell 11.45 algavas Postimehe erisaates kaitseminister Hanno Pevkur (RE) ja riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Vladimir Putini sõbra Matthias Warnigi elu ja tegevus. Üldiselt on enamus lääne poliitikuid praeguseks Vene tööotsad maha pannud, kuigi nälga keegi neist selle pärast jäänud ei ole, märgib Tiido.

Saates «Sõjastuudio» analüüsib olukorda Ukraina sõja rindel sõjandusekspert ning riigikogu liige (EKRE) Leo Kunnas. Kuidas võib olukord rindel vastu talve muutuda? Millised oleks tagajärjed, kui Venemaal õnnestuks president Vladimir Putini korralduste kohaselt Zaporižžja tuumaelektrijaam üle võtta? Kuidas suurendavad poliitilisi pingeid lekked Nord Streami torujuhtmetes? Saatejuht on Nele Kullerkupp.

Julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross tõdes Postimehe otsesaates «Sõjastuudio», et ilmselt oli mobilisatsiooni väljakuulutamine Vene presidendi Vladimir Putini jaoks keeruline otsus, sest juba varasemate küsitluste põhjal oli teada, et valdav osa venelastest seda ei toeta. «Sõja kaotamist ei elaks Kreml poliitiliselt üle või see saaks vähemasti olema väga keeruline, aga küll need võimalikud rahvarahutused saab maha suruda,» selgitas Kross. Saatejuht on Nele Kullerkupp.

Nädalavahetusel jõudsid kõigi silme ette jõhkrad fotod ja videod Vladimir Putini sõjamasina roimadest Kiievi äärelinnades, kui Ukraina võttis need lahkunud Vene vägede käest üle. Mida me tänaseks teame seal juhtunust? Kuidas ja kas üldse räägib sellest Vene meedia? Kas need kujuteldamatud kuriteod panevad Euroopa Liidu ning maailma demokraatiad lõpuks Putini energiatulusid otsustavalt piirama? Delfi „Erisaate“ stuudios räägivad neist küsimustest Eesti Ekspressi välistoimetaja Indrek Lepik, Vene Delfi reporter Vitali Bestšastnõi. Saatejuht on Raimo Poom.

Euroopa Liidu ja kogu Lääne sanktsioone Ukraina kallale tunginud agressor-Venemaa vastu muudkui lisandub. Raske on juba järge pidada, kuuidas Vladimir Putini režiimi majandust järjest maha surutakse. Üheks esimeseks käiguks Euroopa Liidu, USA ja teiste poolt olid Venemaa lennunduse vastu kehtestatud meetmed. Delfi „Erisaates“ oli liinil Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi juht Henrik Hololei, kes seletas, kuidas need sanktsioonid on juba loetud päevadega kõrgelt arenenud Venemaa tsiviillennunduse sisuliselt seisanud. Hololei ütles, et nii efektiivsete sanktsioonide üle on tal siiralt hea meel. Samas aga tuleb EL-il nüüd tegeleda ligi poole tuhande lennukiga, mis kuuluvad siinsetele lennuki liisingufirmadele, aga mida ähvardab Putini määrus nende natsionaliseerimiseks.

Vladimir Putini nägemust maailmast ja ajaloost aitab lahti mõtestada ajaloolane ja poliitikavaatleja Andrei Hvostov kell 8.15.

Kõige tähtsam küsimus Vladimir Putini jaoks Ukrainas on julgeolek. Venemaa julgeolek, kinnitab äsja Ukraina rindelt naasnud ERR-i Moskva korrespondent Anton Aleksejev. „Ta ütles otse välja, et kõige tähtsamad on julgeolekugarantiid,“ räägib Aleksejev. „Aga ma ei näe, missugused saaksid need olla, kui Trumpi ajal tehti maatasa kogu lepingute baas. Ning enne Trumpi astus ka Obama välja mitmetest lepingutest, mis olid küll võib-olla vananenud – nagu tavarelvastuse piiramise leping, raketitõrjesüsteemide keelustamise leping, avatud taevas…“ Aleksejevi sõnul on Kremli sihiks uute vastastikkuse kontrolli mehhanismide ülesehitamine, sest usaldus teise poole – ehk USA suhtes – on kadunud. „Mina ütlen, et ei paiguta tuumarelva Harkivi alla. Kas sa usaldad mind?“ küsib ta retooriliselt. Sellest johtub korrespondendi sõnul ka Moskva tegevus. „Nad ütlevad USA-le: me võime tekitada probleeme. Mitte Ukrainale – selge, et me talle võime – aga ka teile. Näete, me oleme mures! Meie julgeolek on ohus. Tehke midagi oma marionetiga, et too käituks normaalselt,“ selgitab ta Kremli vaadet konfliktile. „Kui öeldakse, et pärast Teist maailmasõda pole sellist kriisi Euroopas olnud – siis jaa, Euroopas mitte. Aga maailmas küll. Kuuba raketikriis. Venemaa jaoks on stsenaarium sama: ärkab ühel päeval Putin ning sisse astub Šoigu: „Palju õnne, Vladimir Vladimirovitš, meie piirivalvurid näevad juba binoklitega piiri taha rajatavat NATO baasi ühes raketisüsteemidega,“ kirjeldab ta Moskva õudusunenägu. „See on sama, kui ühel päeval ärkas Kennedy ning sai teada rakettidest Kuubal.“ „See ongi Putini jaoks Kariibi kriis, ta suhtub sellesse just niisuguse tõsidusega. Tema panused on sellised“, sõnab ta ning kirjeldab edasi, kuidas paistab maailm Moskvast vaadatuna: „Me näeme, et meid on aastakümneid petetud. Meile valetatakse, lubadusi ei peeta. Kui mingi leping mingi tegevuse välistab, siis te astute sellest välja. Me oleme alasti. Kui me end kaitsma hakkame, siis te tegutsete meie vastu läbi oma proxy. Provotseerite meid Ukraina kätega. Ning kui meie ründame enesekaitseks – mitte teid Ameerikas, vaid meie liitlased Donetskis hakkavad tulistama Ukraina positsioone, sest Kiiev neid juba provotseeris – ja meie läheme appi, siis te ütlete, et „see on ju rünnak terve vaba maailma vastu“!“ Saates kuuleme aga veel Mis elu elatakse Ukraina lähedal rindel, kui palju on siginenud üle kontrolljoone vastastikkust vihavaenu? Kuidas paistab president Zelenskõi „riigipöörde“ jutu taustal Ukraina demokraatia? Miks tahtis Ukraina kaaperdada veel enne Valgevenet enda õhuruumis lennuki? Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Euroopa Parlamendi liikmed Urmas Paet ja Riho Terras kritiseerisid Postimehe otsesaates ootamatult toimunud USA president Joe Bideni ja Venemaa liidri Vladimir Putini kohtumist. Külaliste hinnangul on kohtumise sisust tulnud väga segased sõnumid. «Esiteks möödus see jutuajamine minu hinnangul liiga lõbusas õhkkonnas. Kui sa räägid diktaatoriga, siis ei tohiks soodsat ja positiivset meeleolu tekitada,» arvas Terras.

USA president Joe Biden lubas kolmapäeval kõikumatut toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele, viidates pingetele Ukraina ja Vladimir Putini juhitud Venemaa vahel. Lääneriigid on juhtinud tähelepanu Vene vägede koondumisele Ukraina piiri äärde, tõstatades mure võimaliku sissetungikavatsuse pärast. Moskva on süüdistanud lääneriike desinformatsioonis ja «hüsteeria» külvamises. Postimehe otsesaates oli Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu, saatejuht Toomas Kask.

Hiljutine migrandikriis Valgevene piiridel oma naabritega on ilmselt osa ühisõppuste Zapad 2021 stsenaariumist ehk õppuste sildi all on juba katsutud ka naaberriikide vastupidavust, leiab politoloog Karmo Tüür. See kõik võib olla aga alles algus. Umbes 200 000 meest harjutamas seni ilmselt suurimatel Vene-Valgevene ühisõppustel. Valgevene president Aljaksandr Lukašenka sõidab aasta jooksul juba kuuendat korda Moskvasse. Vene võimude jõupingutused riigiduuma „valimiste“ eel ei jäta enam fantaasiale voli. Tahate enamat? See kõik on osa stsenaariumist, mille keskse teema võtab kokku sõnapaar: „Probleem 2024“. Selle nimel, et kuidas tagada võimu järjepidevus pärast Vladimir Putini järjekordse ametiaja kukumist (aga mitte ameti mahapanemist), töötab praegu kogu Venemaa riigiaparaat. Tüüri kirjeldusel algasid ettevalmistused selleks juba eelmisel aastal, mil viidi põhiseadusesse Putini ametiaegu „nullinud“ parandused. Ka praegusi duumavalimisi tuleb vaadata kui jõuvahekordade korrastamist samas kontekstis. Tüür on üsna kindel, et enne 2024. aastat on oodata Kremli poolt jõulisi samme. „Vladimir Putin kui poliitiline nähtus hoolib siiski väga oma populaarsusest,“ kirjeldab ta. „Putini populaarsuse tipphetked on olnud sõdade ajal: Tšetšeenia, Gruusia, Ukraina. Sõjaline pingestamine poliitiliselt olulistel hetkedel on Venemaa poolt vaadates täiesti loogiline samm.“ Tüüri kirjeldusel on temaga suhelnud sõjalised eksperdid suhteliselt veendunud, et praegused õppused Zapad mööduvad rahumeelselt. „Sel aastal ei lähe asi kineetiliseks, kuid aasta 2024 probleem vajab lahendamist. Selle lahendamise eel on pigem tõenäoline kui vähetõenäoline, et kasutatakse ka mingit kineetilist momenti.“ Saates veel Kuidas põimuvad Zapad 2021 õppused ning Lukašenka järjekordne visiit Moskvasse? Miks on nüüd Lukašenka see, kes rääkis rohkem integratsioonist, kui ta veel aasta tagasi kiunus surve üle? Kas venelased saavadki viimaks oma unistuse ning sõjaväebaasi Valgevenesse? Miks rakendab Kreml duumavalimistel nii jaburaid võtteid nagu opositsioonikandidaatide teisikutega väljatulek, kui tal on olemas ometi kõik hoovad, et saada oma tahtmist? Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ Karmo Tüüriga siit!

Endine Moskva korrespondent Igor Taro ja venekeelse Delfi peatoimetaja Andrei Šumakov kommenteerisid Delfi Erisaates Venemaa opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi vangistamist, tema värskeimat paljastust president Vladimir Putini salajase palee kohta ning üleskutset tänavatele tulla. Saadet juhtis Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju.

Delfi „Erisaade“ võtab ette Venemaal käivitunud suure II maailmasõja ajaloo ümberkirjutamise laine. Stuudios aitab seletada president Vladimir Putini ajalooartiklite ja riigiduuma ajalooliste otsuste nullimise plaane rahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu. Saatejuht on Raimo Poom. Eelmise nädala lõpus Eesti välisministeerium lausa kahel korral avaldama valju nördimust Venemaal möllava ajaloo ümberkirjutamise laine pärast. Neljapäeval kutsuti vaibale Venemaa suursaadik, et väljendada rahulolematust riigiduumas plaanitava aktsiooniga, millega tahetakse nullida Molotov- Ribbentropi pakti kunagine hukkamõist Nõukogude Liidu viimase rahvaesinduse poolt. Ja reedel müristas välisminister Urmas Reinsalu Venemaa president Vladimir Putini suunas, kes avaldas Ameeika ajakirjas National Interest oma pika nägemuse II maailmasõja ajaloost, kus muuhulgas teatas, et Balti riigid astusid ise Nõukogude Liitu, vastavalt rahvusvahelisele õigusele. Mis toimub?

Delfi stuudios võtavad Eesti ja Vene presidentide kohtumise Moskvas kokku endine välisminister ja reformierakondlane Keit Pentus-Rosimannus ning kodanikuaktivist, Jevgeni Krištafovitš, kes tegeleb muuhulgas inimõiguste ja demokraatia edendamisega Venemaal.

“Vahetund Postimehega” lahkab eelseisvat kohtumist president Kersti Kaljulaidi ja Vladimir Putini vahel. Eesti riigipea visiidi üle arutlevad riigikogu liige, endine suursaadik Moskvas Marina Kaljurand ning riigikogu liige, Postimehe endine Moskva korrespondent Marko Mihkelson. Saadet juhib Indrek Lepik.

Peaministri büroo ja ajalehe Postimees vastuseis, NATO tippkohtumine ning Donald Trumpi ja Vladimir Putini tippkohtumine, Euroopa Liidu autoriõiguste direktiiv, Helir Valdor Seedri ja Isamaa lubadusest viia vene lasteaed ja koolid üle eesti keelele.

Peaministri büroo ja ajalehe Postimees vastuseis, NATO tippkohtumine ning Donald Trumpi ja Vladimir Putini tippkohtumine, Euroopa Liidu autoriõiguste direktiiv, Helir Valdor Seedri ja Isamaa lubadusest viia vene lasteaed ja koolid üle eesti keelele.

Peaministri büroo ja ajalehe Postimees vastuseis, NATO tippkohtumine ning Donald Trumpi ja Vladimir Putini tippkohtumine, Euroopa Liidu autoriõiguste direktiiv, Helir Valdor Seedri ja Isamaa lubadusest viia vene lasteaed ja koolid üle eesti keelele.

Peaministri büroo ja ajalehe Postimees vastuseis, NATO tippkohtumine ning Donald Trumpi ja Vladimir Putini tippkohtumine, Euroopa Liidu autoriõiguste direktiiv, Helir Valdor Seedri ja Isamaa lubadusest viia vene lasteaed ja koolid üle eesti keelele.

Donald Trumpi ja Vladimir Putini kohtumine ning Eesti julgeolekuanalüüs, jõustus tasuta ühistransport maaliinidel, Autorollo kohtuasi jõudis lõpule, Euroopa Liidu Ülemkogu leppis kokku migratsiooni piiramise reeglid, Bauhof müüdi leedukatele

Donald Trumpi ja Vladimir Putini kohtumine ning Eesti julgeolekuanalüüs, jõustus tasuta ühistransport maaliinidel, Autorollo kohtuasi jõudis lõpule, Euroopa Liidu Ülemkogu leppis kokku migratsiooni piiramise reeglid, Bauhof müüdi leedukatele

Donald Trumpi ja Vladimir Putini kohtumine ning Eesti julgeolekuanalüüs, jõustus tasuta ühistransport maaliinidel, Autorollo kohtuasi jõudis lõpule, Euroopa Liidu Ülemkogu leppis kokku migratsiooni piiramise reeglid, Bauhof müüdi leedukatele

Donald Trumpi ja Vladimir Putini kohtumine ning Eesti julgeolekuanalüüs, jõustus tasuta ühistransport maaliinidel, Autorollo kohtuasi jõudis lõpule, Euroopa Liidu Ülemkogu leppis kokku migratsiooni piiramise reeglid, Bauhof müüdi leedukatele

Seekordses Poliitikagurus tuleb alustuseks juttu Reformierakonna sisevõitlusest, mis tipnes esmaspäeval partei senises esimehe Hanno Pevkuri asemel Kalle Laaneti nimetamisega parlamendi asespiikri kandidaadiks. Seejärel peatume pisut laupäeval avaldatud parteide toetusnumbritel. Kolmandana kajastame Rahvusvahelise Valuutafondi kokkuvõtet Eesti majandusele ja selle soovitusi meie valitsusele. Välisteemadest räägime Venemaa presidendi Vladimir Putini oodatud tagasivalimisest ja nüüd kava kohaselt reedel kehtima hakkavatest USA presidendi Donald Trunpi kehtestatud tariifidest terasele ja alumiiniumile.

Räägime Nikolai I valitsemisaja erinevatest aspektidest, millede juures paljud Venemaa ajaloolased näevad paralleele Vladimir Putini valitsemisajaga.Saate autor on David Vseviov. "Müstilise Venemaa" Facebooki lehekülg. Kuulake 17. detsembril kell 11.20.

Räägime Nikolai I valitsemisaja erinevatest aspektidest, millede juures paljud Venemaa ajaloolased näevad paralleele Vladimir Putini valitsemisajaga.Saate autor on David Vseviov. "Müstilise Venemaa" Facebooki lehekülg. Kuulake 17. detsembril kell 11.20.

Räägime Nikolai I valitsemisaja erinevatest aspektidest, millede juures paljud Venemaa ajaloolased näevad paralleele Vladimir Putini valitsemisajaga.Saate autor on David Vseviov. "Müstilise Venemaa" Facebooki lehekülg. Kuulake 17. detsembril kell 11.20.

Räägime Nikolai I valitsemisaja erinevatest aspektidest, millede juures paljud Venemaa ajaloolased näevad paralleele Vladimir Putini valitsemisajaga.Saate autor on David Vseviov. "Müstilise Venemaa" Facebooki lehekülg. Kuulake 17. detsembril kell 11.20.

Autor Arkadi Ostrovski on Economisti kõrgelt hinnatud Moskva korrespondent, kes suudab rääkida selle loo nii osaleja kui ka vaatleja silme läbi. Tema hea informeeritus ja head kontaktid mitmete võtmetegijatega võimaldavad tal hästi seletada Vladimir Putini fenomeni – tema tõusu ja hämmastavat võimet vastu pidada, tema hübriidsõja doktriini ja rahutukstegevate mõõtmetega sõjalisi interventsioone väljaspool Venemaad. Tutvustab Küllo Arjakas.