Podcasts about esiteks

Selles saates on kolm suurt teemat. Esiteks tõdeme, et Saksamaa tehnoülevaatuste statistikas on toimunud oluline nihe ja vaatame, kes on võitjad, kes kaotajad. Teiseks panime võrdlustesti Mazda CX-80'e (diiselmootoriga!), Hyundai Santa Fe ja Volvo XC90'e - kõigil seitse kohta ja kõik keskmisest ikkagi luksuslikumad.  Kolmandaks sõitsime Citroen e-C3'ga, mis on 25 000 eurot maksev elektriauto, kus pole isegi ekraani! No ja enne kõike seda kurdab Tarmo oma halva energia üle. Kurtmist aitab kuulata Margus Pipar Geeniuse uudisteportaalist.

Tänasesse saatesse jagus palju põnevaid teemasid. Esiteks räägime järgmisel nädalal algavast "Börsihai" aktsiamängust, millest on kavanud Eesti investorkogukonna oluline osa ja mille võitja teenib 5000 eurot. Arutleme, kui kehvas seisus Euroopa majandus ikkagi on ja milline on selle konkurentsivõime. Käime üle USA pankade majandustulemused ja räägime krediitkaardi tagasimaksete pärast muretsevatest ameeriklastest. Kirgi kütavad Tesla Robotakso ja humanoid, kes paistab atraktiivne koduabiline igaühele. Neil ja paljudel teistel olulistel teemadel arutlevad LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.eeFinantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Tänasesse saatesse jagus palju põnevaid teemasid. Esiteks räägime järgmisel nädalal algavast "Börsihai" aktsiamängust, millest on kavanud Eesti investorkogukonna oluline osa ja mille võitja teenib 5000 eurot. Arutleme, kui kehvas seisus Euroopa majandus ikkagi on ja milline on selle konkurentsivõime. Käime üle USA pankade majandustulemused ja räägime krediitkaardi tagasimaksete pärast muretsevatest ameeriklastest. Kirgi kütavad Tesla Robotakso ja humanoid, kes paistab atraktiivne koduabiline igaühele. Neil ja paljudel teistel olulistel teemadel arutlevad LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver.  Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Esiteks alustame väikse vabandusega, kuna inimliku eksimuse tõttu on saate esimeses pooles Martini heli natuke kehvem kui Tarmo oma. Aga kuulda peaks kõik kenasti olema, sest räägime emotsionaalselt ja kõvasti. Teemaks siis C-kategooria uued küsimused ja see, miks kõik neist läbi kukuvad ja mida arvab asjast transpordiamet ja autokoolid. Saate teises pooles on külas kolleegid Geeniuse teistest portaalidest. Käisime Martha-Beryl Graubergi (Ärigeenius), Linda-Liis Laikoja (Digipro), Kert Avasalu (Autogeenius) ja Margus Pipraga (Autoleht) Leedus elektriautode kestvussõidul Enefit EV24h Race. Mitmedki meist olid esmakordselt ringrajal ja kohtusid esmakordselt ka elektriautoga. Seiklus missugune! Osad olid nõus stuudiosse isegi oma kogemust jagama tulema. Saatejuht on Tarmo Tähepõld Geeniuse uudisteportaalist. 

Arutelus osalejad: Ekspertide paneel: Janar Holm (riigikontrolör), Toomas Palu (Maailmapanga tervishoiu ekspert), Kadri Mägi-Lehtsi (Eesti Tööandjate Keskliidu tervishoiu töörühma juht), Andrus Loog (Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu juhatuse liige), Pille Banhard (Tervisekassa juhatuse liige) ............................ Poliitikute paneel: Riina Sikkut (terviseminister, SDE), Andres Sutt (Riigikogu liige, Reformierakond), Aivar Kokk (Riigikogu liige, Isamaa), Lavly Perling (Parempoolsed) Arutelujuht: Annika Uudelepp (Confido juhatuse liige), Ott Pärna (ettevõtja, majandusekspert) Arutelu korraldaja: Magnum, Confido, Roche Eesti Tervishoiu väljavaade on nukker – ees ootab eelarveauk, pikemad järjekorrad ja patsiendi suurem omaosalus. Analüüse on palju, otsuseid märksa vähem. Eksperdid otsivad arutelus kohti, kus tervishoius targemalt ressursse kasutada. Poliitikud avavad oma lahendusi jätkusuutlikkuse tagamiseks. Arutelus pole ruumi erakondlikule suminale, räägime ja vaidleme asjadest nii, nagu need on. Arutelu on kaheosaline ja väljub klassikalisest 1,5h kestvast festivaliarutelu formaadist. Esiteks toob ekspertide paneelarutelus välja võimalikud lahendused ehk madalal rippuvad viljad tervishoius. Seejärel esitavad poliitikud omapoolse plaani, kuidas tervishoiusüsteemi toimetulek tagada ja eksperdid kommenteerivad kuuldud plaane. Oma arvamust saab avaldada ka publik.

Aasta esimene kuu on möödunud linnulennul. Podcasti „Pihtas põhjas“ tegijad arutavad nii aja kulgemise üle kui ka korvpallist, kuidas siis muidu. Stuudios tavapärane tarkade kolmik – Gert Kullamäe, Janar Talts ja Ivar Jurtšenko. PAF Eesti-Läti liigaga seonduvalt tuleb lauale päris mitu teemat. Esiteks lahatakse põhjalikult Kalev/Cramo ja Tartu Ülikool/Maks&Mooritsa vastasseisu, kus peale jäi pealinna meeskond. Cramol tundub olevat meeskonnas muudatusi, millest ei ole veel kõva häälega teada antud. Süüvime Tartu peatreeneri Nikolajs Mazursi Eesti Päevalehele antud pikemasse intervjuusse, mis tekitas hulga küsimusi. Eesti-Läti liigas makstavad rahanumbrid, millal tasub minna mängima eurosarja jne. Pärnu Sadam toob korvi alla mehe, kellel pikkust koos ketsidega 217 cm. Lõuna-Sudaanist. Kullamäe räägib ausalt ära, kuidas kullatükk näppu sattus. Ühtlasi küsib Talts, et miks on nii, kui Eesti klubi juhtub suurelt kaotama, ilmuvad kiirelt lood, et kellegagi pühiti põrandat. Kui aga Eesti klubi alistab Riia VEF-i, siis otsi uudist tikutulega taga... Kajastame ka positiivseid asju kiirelt ja kõlavate pealkirjadega! Tummine tükk saatest kuulub Euroliigale ja suuresti Euroliiga noorteturniirile, mis toimus jaanuari kolmandal nädalavahetusel Münchenis. Kullamäe ja Talts olid Saksamaal kohal ning ahmisid lisaks mängudele tarkust ka treenerite koolitusel. Esinejateks teiste hulgas Pablo Laso ja Svetislav Pesic. Turniiril mängis teadupärast kaasa Kullamäe noorem poeg Oliver, Ulmi akadeemiaga. Saalis vuras ringi lugematu hulk agente ja skaute, neist päris mitmetega õnnestus Kullamäel ja Taltsil ka suhelda. Kuuleb häid lugusid. Peatume ka NBA Tähtede mängu algviisikutel, Shaquille O'Neali väljaütlemisel, ees ootava NBA drafti prognoosidel ning USA üliõpilasliiga hetkeseisul, mis puudutab Arizona Wildcatsi meeskonda, kus pallivad Kerr Kriisa ja Henri Veesaar. Podcasti peatoetaja PAF-i auhinna võitis sel korral Triin Vasemägi. Palju õnne! Võitjaga võetakse ühendust. Eelmisel korral küsisime: „Kumb meeskond võidab vastasseisu BC Kalev/Cramo – Tartu Ülikool/Maks&Moorits?“ Õige vastus oli „Kalev/Cramo“. Laekus 49 vastust, neist õigeks osutus 23. Tänud kõigile, kes kaasa mängisid. Kuna Tartu kaotas, jäi ekstra välja pandud auhind saatust ootama. Mitte kauaks. Rõõmupäev tegijatele, alati ei pea jagajale jääma näpud. Käesoleva saate PAF-i auhinnamängu küsimus puudutab Euroliigat: „Kas podcasti järgmise episoodi toimumise hetkeks on Baskonia jätkuvalt Euroliigas play-off kohal ehk kaheksa hulgas või mitte?“ Piisab „JAH/EI“ vastusest. Lööge julgelt kaasa ja pange vastused teele e-maili aadressile: pihtaspohjas@delfi.ee.

See saade on eriline! Esiteks on see lindistatud Aparaadio podcastifestivali raames (23.04.22) ja stuudios on koos Veronikaga külaline. Kutsusime isikubrändist kõnelema haridusmentor Triinu Pääsiku.

„Kolmanda poolaja” vutisaates käis poole aasta jooksul teist korda külas Vladimir Vassiljev. Kui esimesel korral andis FCI Levadia peatreeneri küllakutsumiseks põhjust meistritiitli võitmine, siis seekord paraku natuke kurvem sündmus. Nimelt teatas Vassiljev reedel koos Marko Saviciga, et meeskonna eesotsast astutakse tagasi. Savic jätkab küll Levadias tööd, aga nüüd kutsub ta end treenerite mentoriks, Savic klubis enam ei jätka. See aga ei tähenda sugugi, et Vassiljevi ja Savici koostöö läbi on saanud. Miks? Täpsemalt juba saates. Peatusime pikemalt Levadia viimasel kolmel ja hooaega kõige enam määraval mängul. Esiteks muidugi reedesel kohtumisel Tallinna Kaleviga, pärast mida ametlik teade vastu tuli. Millised mängijad teadsid otsusest juba varem ning kuidas riietusruumis viimase kõne pidamine välja tuli? Seejärel lappasime veidi kalendrit, kuni jõudsime 21. juunisse, mil Eesti meisterklubi kaotas Islandil 1 : 6 kohalikule Vikingurile. Pärast seda prooviti küll FC Kuressaare vastu teha vigade parandus, aga ka seal tuli vastu võtta pettumustvalmistav viik. Just selle kohtumise järel võtsid treenerid üsna põnevas asukohas vastu otsuse amet maha panna ning tagasi enam ei vaadatud. Räägime ka paljust muust. Kust tuleneb Levadia hoiak „mängime kogu riigi vastu”, kes soovib neile enim halba ja miks boikoteeritakse üht kohalikku jalgpalliajakirjanikku? Head kuulamist!

Hei! Käes on kuulajate episood! Täna on meil kuulajaid seinast seina - nii uued kui ka vanemad olijad ja lood on tõeliselt põnevad! Esiteks on kiri neiult, kellel on tõesti nii palju juhtunud, et see on lausa uskumatu. Lisaks tuleb juttu tõeliselt hirmutavast ning eskaleeruvast deemonist, Põltsamaa kirikust, põõsas naervast hullulst ning paljust muust. Nagu ikka, saatke oma kirjasid juurde (unejutudpodcast@gmail.com), nagu episoodi lõpus arutasime korra, võiks ühe episoodi teha ka fiktiivsete lugudega teie poolt, seega, pange ajud ragisema ning saatke ka omaloomingut! Ilusat suve jätku teile kõigile ja kuuleme juba järgmine kord!

Hei-hei! See nädal pisut teisel päeval, kuid vaheldus on vahel tore! Esiteks tuleb intros korralik pregnancy-rage ja rant, nii et, kes ei soovi ventimist kuulata, saate skippida edasi lugude juurde! (Skippida ajale 13min) Agnes võtab teemaks Mother Russia valitseja - Hr Putin. Tuleb juttu tema lapsepõlvest, pisut elust, tervisega seotud teooriatest ning erinevatest iseloomutestides ja -analüüsidest. Eliise räägib loo, mis hõlmab õnnelikku abielupaari, võimast mõrva, mille ohvriks oli Sherri Rasmussen ning legendaarsest naispolitseinikust/uurijast, kes muudkui ronis ametiredelil edasi. (Lisalugemist leiate huvitavast Vanity Fair artiklist: https://www.vanityfair.com/culture/2012/07/lapd-lazurus-murder-mystery-killer) Nagu ikka, saatke meile enda lugusid aadressile unejutudpodcast@gmail.com Kuuleme juba järgmine kord!

Hei-hei! Esiteks, enne kui lugude juurde lähme - Kõik hääletama: https://podcast.ee/podcastifestival/ Andke hääl oma lemmikutele ning tulge ka Podcasti festivalile 23.04, Tartus Aparaaditehases! Tänases episoodis Agnes räägib meile kahest poisist - Eric Smith ning Derrick Robie. Kohutav lugu, kus tegelikkuses on kõik osapooled ohvrid... Eliise räägib täna geneetikast ja keskkonnateguritest ning sellest, kuidas need mõjutavad sarimõrvariks kujunemist. Lisaks tuleb põgusalt juttu taas J.Dahmerist, T.Bundyst, veel mõnest tuntud nimest ning sellisest põnevast asjast, nagu Sarimõrvari Geen. Saatke meile ikka oma lugusid juurde, sest juba järgmine kord on tulemas teie ette järjekordne kuulajate episood! Kirjad on oodatud aadressile unejutudpodcast@gmail.com

Esiteks peab muidugi ära mainima, et Jaan Aru ei kutsu üles inimesi illegaalsete ainetega omavoliliselt katseid tegema. Mees tutvustab viimases "Eesti eso" podcastis erinevaid teadusuuringuid, mis sel alal tehtud, ja selgitab põnevat uurimisvaldkonda teadlase pilgu läbi. Kas teatav hulk inimesi on loovad-loomingulised ja ülejäänud pole seda emapiimaga lihtsalt kaasa saanud? Seda ei tasuks kindlasti arvata, sest loovuse võib endas avastada igaüks. Igaühest ei saa geeniust, kuid igaüks võib jõuda enda potentsiaalini. Kuidas aga enda loovust arendada? Kas kaheks tundi TikTokis on liiga palju? Kust tulevad geeniused? Kuidas tekib ajus uus seos? Kui kaua kirjutas Jaan oma uut raamatut "Loovusest ja logelemisest"? Mida soovitab mees koolinoortele? Need ja mitmed teised teemad uues saates!

Euroopa Parlamendi liikmed Urmas Paet ja Riho Terras kritiseerisid Postimehe otsesaates ootamatult toimunud USA president Joe Bideni ja Venemaa liidri Vladimir Putini kohtumist. Külaliste hinnangul on kohtumise sisust tulnud väga segased sõnumid. «Esiteks möödus see jutuajamine minu hinnangul liiga lõbusas õhkkonnas. Kui sa räägid diktaatoriga, siis ei tohiks soodsat ja positiivset meeleolu tekitada,» arvas Terras.

Uues Autotunnis võtame ette kaks suuremat teemat. Esiteks panime pingeritta selle aasta kõik 36 uudismudelit ja vaatame saates peale, kes on esimene, kes viimane. Teiseks on külas Enefit Volti äriarendusjuht Kert Pääbo, kes räägib, millised võimalused on kortermajadel, kes tahaks elektriautode laadijaid paigaldada. Veel räägime Audi Eesti kummalisest otsusest, transpordiameti sama kummalisest kärpeplaanist ja veel paarist muustki asjast. Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.

Uues Autotunnis võtame ette kaks suuremat teemat. Esiteks panime pingeritta selle aasta kõik 36 uudismudelit. Teiseks on külas Enefit Volti äriarendusjuht Kert Pääbo, kes räägib, millised võimalused on kortermajadel, kes tahaks elektriautode laadijaid paigaldada. Veel räägime Audi Eesti kummalisest otsusest, transpordiameti sama kummalisest kärpeplaanist ja veel paarist muustki asjast. Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.

Uues Autotunnis võtame ette kaks suuremat teemat. Esiteks panime pingeritta selle aasta kõik 36 uudismudelit. Teiseks on külas Enefit Volti äriarendusjuht Kert Pääbo, kes räägib, millised võimalused on kortermajadel, kes tahaks elektriautode laadijaid paigaldada. Veel räägime Audi Eesti kummalisest otsusest, transpordiameti sama kummalisest kärpeplaanist ja veel paarist muustki asjast. Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.

Restardi tänane külaline on Eesti idufirmade maastikul veidi eriline firma. Esiteks lahendab see probleemi, mida on väga keeruline isegi ühe lausega selgitada, aga mis on ka nende klientide jaoks üle mõistuse keeruline ise ära lahendada. Teiseks on selle firma juhtkond oma alal väga kogenud ja tuntud inimesed. Nad on juhtinud suuri Eesti ettevõtteid, riigiasutusi ning olnud oma ala kõige hinnatumad tegijad. Kolmandaks on nende eesmärk väga kõrgel: teha idufirma, mis oleks väärt sama palju või rohkem kui Eesti senised edulood nagu näiteks Wise. Meil on külas Eurora ning selle juhid Jaanus Vihand (endine Coopi juht) ja Margus Vaino (endine Elisa juhatuse liige). Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka.

Seekord räägine karjumisest iga kandi pealt. kas tõesti on nii, et naine, kes öösel ei karju, teeb seda päeval - ehk kas too naistevaenulik kalambuur ka tegelikult toimib? Stuudios on kaks naist, kes teavad nii mõndagi karjumisest nii ja naapidi ning ei hoia selles osas häält sordiini all. Esiteks - miks te arvate, et naise orgasm peab olema selline, et ilmtingimata tuleb nii röökida, et naabrid politsei, pääste ja Batmani kohale kutsuksid? See, mu kullakesed on pesueht orgasmisurve, sest kuigi, jah, võib olla ka selliseid orgasme, on ka täiesti toredaid vallandmusi selliseid, mis võibolla lihtsalt puna palgele toovad. Ja igaüks reageerib mõnule erinevalt - mõni tahabki just kuss olla ja lasta mõnulainetel üle keha seda võimamalt rulluda. Ja sa jeerum küll - miks on see, et naisel on põhust päeval karjuda, kuidagi taunimisväärne? Äkki sel naisel on põhjust karjuda - on piisavalt olukordi, mis vajavad hääletõstmist. Lisaks, nagu me teame, siis naise puhul on „karjumine“ igasugune konkreetsem kõneviis. Vahel isegi etteheitev pilk. Niiet - aitab kahepalgelistest, misogünistlikes naljadest, mis ei pane kedagi rohkem seksi nautima, orgasme väärtustama või end paremini tundma. Kuula! See on väga kuum ja karm saade koos avameelsete eluliste näidetega!

Lühisaatesarja “Vala välja veinikool: viinamarjad” teises osas uurime lähemalt Prantsusmaa põneva veinipiirkonna Loire'i oru põhiviinamarja Sauvignon Blanc'i. Maailmaränduriks kujunenud viinamarjast, selle marja ajaloost ja parimatest näidetest räägib stuudios tunnustatud sommeljee Marko Mägi. Loomulikult ei puudu stuudiost ka neli eriilmelist veininäidet, kuid neist kuulete rohkem juba saates! Marja ajalooline kodu asub Prantsusmaal Loire'i orus, kuigi enamus inimesi võiksid selleks kodumaaks pakkuda hoopis mõne Uue-Maailma veinipiirkonna. Esimene teadaolev Sauvignon Blanc'i mainimine kirjanduses pärineb juba aastast 1534. Sauvignon Blanc'ist – mitte küll selle nime all – kirjutas näiteks François Rabelais oma romaanis “Gargantua”. Sauvignon Blanc või teise nimega Sauvage Blanc tähendab otsetõlkes “metsikut valget”. Selline nimi viitab eelkõige marja väljanägemisele ja asjaolule, et tegemist on metsikult arenenud marjaga. Mis puutub aga marja aroomidesse, siis Sauvignon Blanci tunneb enamasti üsna lihtsalt pokaalis ära tugeva, võimendatud musta sõstra lõhna järgi. Muus osas on veinidel tavaliselt tugevad rohelised aroomid, sinna sekka kuuluvad näiteks karusmari, roheline pipar, spargel ja nii edasi. Maitses on veinid aga kerged ja Sauvignon Blanc juuaksegi enamasti ära noore veinina, kuna keldris hoidmine ei anna palju sellele veinile juurde. Muuseas, Sauvignon Blanc on ka Riesling'i kõrval esimesi marju, millest toodetud veini hakati keeratava korgiga pudelitesse villima! Prantsusmaa puhul tasub meeles pidada, et viinamarjade nimesid enamasti pudelile ei märgita. 100% Sauvignon Blanciga on tegemist kindlasti juhul, kui sildilt paistab Pouilly-Fumé apellatsioonide nimi, Sancerre'i apellatsioonis võib roosa ja punase veini puhul kasutada ka Pinot Noir marja (sellest maailma ühest imelisemast ja mitmekihilisemast marjast tuleb juttu ühes järgmises saates)! Sauvignon Blanc on väga gastronoomne vein, mis avanebki paremini just millegi kõrvale rüübates. Milliste toitudega sellest marjast veinid sobivad, mida silmas pidada söökide valimisel? Esiteks seda, et enamasti on Sauvignon Blanc'i puhul tegemist ikkagi pigem kerge veiniga, nii et kerge peaks olema ka toit ja selle valmistuseks valitud tooraine. Teiseks tasub meeles pidada, et kui mõru maitse ei meeldi, siis võiks Sauvignon Blanc'i juues vältida toidus kõike, mis on mõru. Vastasel juhul võimendub just mõru iga suutäie järelmaitses. Sama kehtib näiteks koriandri puhul: kui koriander meeldima juhtub, on see mõistagi hea uudis - Sauvignon Blanc võimendab koriandrit. Suurepärane kombinatsioon tekib aga, kui Sauvignon Blanc'iga panna paari erinevad pika järelmaitsega kitsejuustud. Proovige järele! Rohkem ja põhjalikemaid toidusoovitusi jagab sommeljee juba saates. Saates valasime välja ja lasime “hammaste tagant” läbi neli suurepärast Sauvignon Blanc marjast veini: 1. Saint Clair Origin, Marlborough, Uus-Meremaa, Sauvignon Blanc, 2019 (https://nautimus.ee/toode/saint-clair-sauvignon-blanc/) 2. Chateau St. Marie Vieilles Vignes, Entre-Deux-Mers, Prantsusmaa, 2019, Bestwine (https://www.bestwine.ee/et/a/chateau-sainte-marie-vieilles-vignes-8) 3. Henri Bourgeois, Sancerre, Prantsusmaa, 2019, Balmerk (https://dunker.ee/toode/henri-bourgeois-sancerre-75cl/) 4. Sattlerhof, Gamlitz Sauvignon Blanc, Südsteiermark, Austria, 2019, Vinorama (https://vinorama.ee/toode/sattlerhof-gamlitz-sauvignon-blanc-dac-2019-12-5/) Stuudios rääkis viinamarja ajaloost ja olemusest sommeljee Marko Mägi, kuulasid veiniõppurid Keiu ja Martin. Erilised tänud lähevad saate toetajale Eesti Sommeljeede Assotsiatsioonile, kes saatis stuudiosse nii oma sommeljee kui maitsmisele tulnud veinid. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Esiteks, sorri kui sul täna rets pohmell on. Teiseks, ma tean nüüd TÄPSELT kui vanad on anonüümselt kommenteerivad naised! Millal saab riideese läbi ja mis krdi kottide diskrimineerimine siin käib?! Saatke oma pohmellilood ja muud mured mattias@naan.ee või www.reddit.com/user/mattiasnaan või kommenteerige minu YouTube'i kanalis: www.youtube.com/mattiasnaan ja kui soovid seda podcasti toetada, siis www.patreon.com/pohmellipaev (sealt näed ka videona seda episoodi)

Mircea Eliade (1907—1986) oli Rumeenia päritolu usundiuurija ja romaanikirjanik, kes on eesti keeles esindatud kümnekonna raamatuga, nende hulgas "Jaaniöö", Šamanism: arhailised ekstaasitehnikad" jne "Uurimus usundiloost". Viimasele kirjutatud järelsõnas ütleb Erki Lind: "Oluliseks saab see, kuidas inimesed on aja jooksul püha tajunud ja kuidas see on nende käitumist mõjutanud. Esiteks on püha Eliade järgi tavalisest või mittepühast täiesti teistsugune, midagi olemuslikult erinevat. Ta ise kasutas selle mõtte edasi andmiseks saksa keelt, öeldes, et püha on ganz andere. Pühaga seostus "primitiivsele" või religioossele inimesele ka võim ja vägi ning mis kõige olulisem — püha on "tõeline". See tähendab, et inimese igapäevaelu ja kogu teda ümbritsev maailm ei ole päris, vaid on mittetõeline. Selle tõttu on religioosse inimese kogu püüdlus elus suunatud tõelisuse poole ning loomulikult ka väe ja võimu poole. Inimesed tahavad väega esemeid, olla väega kohtades ning taasluua aega, mis on päriselt. Nende suurim eesmärk on täielikult tõelisusse jõuda või sellesse tagasi pöörduda. Sakraalne ja profaanne on Eliadel ontoloogilised mõisted, mis oma põhisisult tähendavad kahte erinevat olemise viisi."Erki Lind on ka üks tänastest saatekülalistest.Peatse kohtumiseni!H. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Seekordne "Istmesoojendus" räägib mitmest autodega seotud probleemist. Esiteks võtame vaatluse alla USA-s teelt välja süttinud ja ohjeldamatult põlenud Tesla, teiseks ülemaailmse kiibidefitsiidi ja selle mõju autotööstusele. Räägime ka uutest autodest - vihjamisi Volkswageni uuest sportlikust elektriautost ning selle nädala proovisõiduautost Hyundai Santa Fest. Saame viimast võrrelda tema sõsarmudeliga ning hinnata, kumb jäi peale. Nädala automõtte rubriigis mõtiskleb Veli kileviinerite ja selle üle, kuidas me saaksime liikluses eksisteerida nii, et iga tüüpi liiklejad teedele sõbralikult ära mahuksid.

Saatekülalised Raivo Alla ja Erki Lind. Saatejuht Hardo Pajula. Saade Mircea Eliadest. Mircea Eliade (1907—1986) oli Rumeenia päritolu usundiuurija ja romaanikirjanik, kes on eesti keeles esindatud kümnekonna raamatuga, nende hulgas "Jaaniöö", Šamanism: arhailised ekstaasitehnikad" jne "Uurimus usundiloost". Viimasele kirjutatud järelsõnas ütleb Erki Lind: "Oluliseks saab see, kuidas inimesed on aja jooksul püha tajunud ja kuidas see on nende käitumist mõjutanud. Esiteks on püha Eliade järgi tavalisest või mittepühast täiesti teistsugune, midagi olemuslikult erinevat. Ta ise kasutas selle mõtte edasi andmiseks saksa keelt, öeldes, et püha on ganz andere. Pühaga seostus "primitiivsele" või religioossele inimesele ka võim ja vägi ning mis kõige olulisem — püha on "tõeline". See tähendab, et inimese igapäevaelu ja kogu teda ümbritsev maailm ei ole päris, vaid on mittetõeline. Selle tõttu on religioosse inimese kogu püüdlus elus suunatud tõelisuse poole ning loomulikult ka väe ja võimu poole. Inimesed tahavad väega esemeid, olla väega kohtades ning taasluua aega, mis on päriselt. Nende suurim eesmärk on täielikult tõelisusse jõuda või sellesse tagasi pöörduda. Sakraalne ja profaanne on Eliadel ontoloogilised mõisted, mis oma põhisisult tähendavad kahte erinevat olemise viisi." Erki Lind on ka üks tänastest saatekülalistest.

Saatekülalised Raivo Alla ja Erki Lind. Saatejuht Hardo Pajula. Saade Mircea Eliadest. Mircea Eliade (1907—1986) oli Rumeenia päritolu usundiuurija ja romaanikirjanik, kes on eesti keeles esindatud kümnekonna raamatuga, nende hulgas "Jaaniöö", Šamanism: arhailised ekstaasitehnikad" jne "Uurimus usundiloost". Viimasele kirjutatud järelsõnas ütleb Erki Lind: "Oluliseks saab see, kuidas inimesed on aja jooksul püha tajunud ja kuidas see on nende käitumist mõjutanud. Esiteks on püha Eliade järgi tavalisest või mittepühast täiesti teistsugune, midagi olemuslikult erinevat. Ta ise kasutas selle mõtte edasi andmiseks saksa keelt, öeldes, et püha on ganz andere. Pühaga seostus "primitiivsele" või religioossele inimesele ka võim ja vägi ning mis kõige olulisem — püha on "tõeline". See tähendab, et inimese igapäevaelu ja kogu teda ümbritsev maailm ei ole päris, vaid on mittetõeline. Selle tõttu on religioosse inimese kogu püüdlus elus suunatud tõelisuse poole ning loomulikult ka väe ja võimu poole. Inimesed tahavad väega esemeid, olla väega kohtades ning taasluua aega, mis on päriselt. Nende suurim eesmärk on täielikult tõelisusse jõuda või sellesse tagasi pöörduda. Sakraalne ja profaanne on Eliadel ontoloogilised mõisted, mis oma põhisisult tähendavad kahte erinevat olemise viisi." Erki Lind on ka üks tänastest saatekülalistest.

Podcasti "Jalgrattapalavik" novembrikuu teise saate külaline on kõrgelt tunnustatud spordiürituste ja -võistluste korraldaja, mittetulundusühingu Klubi Tartu Maraton juhatuse esimees Indrek Kelk. Nii nagu tavaks vestleme saate külalisega paljudel huvitavatel teemadel. Indreku puhul on eriliseks magnetiks tippvõistluste Eestisse toomine. Tema käest saab otse küsida, kas meil leiduks raha ja ambitsiooni Tour de France'i stardipaigaks kandideerimiseks. Kasvõi selles valguses, et autoralli MM-sarja etapp riigi rahalise toega Eestisse toodi. "Esiteks on rahanumbrid hoopis teised. Riigitoetusest suurusjärgus 2,5 miljonit jääb kindlasti väheks. Kui tuua võrdluseks, milliste rahanumbritega mujal maailmas korraldatakse võistlusi nagu on Tour of Estonia, siis kui meie eelarve on viimastel aastatel olnud 100 000 euro juures, on sama tasemega kolmepäevasel velotuuril Tour des Fjords (Norras) eelarve 1,7 miljonit. Siis saabki tuua võistlusele peale kuus-seitse World Touri tiimi ning maksta 400 000 eurot, et pääseda ülekannetega Eurosporti," kirjeldab Kelk mastaapide vahet. Aga ikkagi, kas põhimõtteliselt oleks võimalik? "Ma ütlen, et maanteesõidu maailmameistrivõistlusi korraldada oleks palju realistlikum ja võib-olla ka palju ägedam. Suurte velotuuride esimesed etapid on ka kihvtid, aga seal jääb raskuskese meist ikkagi mitme tuhande kilomeetri kaugusele. Ma nüüd päris täpselt ei tea, kui palju maksis näiteks Giro d'Italia esimeste etappide korraldamine Iisraelis, aga see oli ikka 20-30 miljonit. Maailmameistrivõistluste korraldamisega peaks tänasel päeval hakkama saama alla 15 miljoni euro suuruse eelarvega." Lisaks räägime Tartu rattarallist ja selle ümber toimunud meedialahingutest, Crocodille Trophy seiklustest Austraalias, sportlikest saavutustest triatleedina ja sellest miks käis Indrek pikki aastaid võrkpallitreeningutel, kuigi mäng ise väga hästi välja ei tulnud. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Septembri keskel toimus Fotografiska restorani peosaalis rohkem nuusutamist, mekkimist ja mõtlemist, kui see maja eales varem näinud. Nimelt olid võitluses Eesti parimad, et selgitada välja 2020. aasta Maarjamaa esisommeljee. Päeva lõpuks sai auväärse karika koos tiitliga Karoline Reinhold, kes igapäevaselt valab välja restoranis 180 by Matthias Diether. Esiteks, palju õnne Karolinele ka joogisaate “Vala välja!” toimetuse poolt! Teiseks, kes ei ole nime Karoline Reinhold veel kuulnud, siis selleks on väga oluline põhjus! Üsna lühikesest karjäärist enamuse aja on Karoline töötanud Inglismaal, naastes alles äsja tagasi kodumaale. Lisaks suurepärasele maitsemeelele, mis teeb kadedaks nii mõnegi kogenenuma sommeljee on Karolinal ka oma tööea kohta väga laiad teadmised veinist ja julgus, oskus, teadmised, kuidas saada hakkama ka kõige keerulisemate klientidega restosaalis. Eesti sommeljeede hulgas valitseb võistlustel juba aastaid naiste ülemvõim, seda igati teenitult. Eelmised neli korda võitis sama tiitli seekord žüriis istunud, igapäevaselt Tallinna restos Tsunft töötav sommeljee Ketri Leis. Ka 2020. aastal ei antud naiste poolt ohje käest. Miks valis Karoline veini ja sommeljeeameti? Mis on tema eesmärgid, unistused, soovid? Mida arvab asjast härra sommeljeede assotsiatsiooni president? Mis tõi võidu? Mis on neiu lemmikvein? Mis on tal alati tööajal taskus? Kas ta eelistab punast või valget, mulli või rahulikku? Neid asju hakkamegi mikrofonide ees välja selgitama. Valame välja ka Karoline lemmiku! Joogisaate “Vala välja!” stuudios on lisaks uuele Eesti parimale sommeljeele Eesti kõikide veinitundjate ülemus ja joogisaate alati oodatud külaline, ESA president Kristjan Markii. Saatejuhtidena olid tähelepanelikult kõike kuulamas, lisa küsimas Keiu ja Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. OSA #5 Podcasti viiendas osas jagasime saateaja kolme suurema teema vahel. Esiteks rääkisime kahe salvestamise vahel meie endaga toimunud huvitavatest juhtumistest ning saime taas tõdeda, et just päriselu pakub kõige põnevamaid jututeemasid. Saate teises osas vaatasime korraks tagasi meie kolmandale saatele, kus rääkisime objektide otsimisest ja valimisest. Toona jäi arutamata, millisest kinnisvaraportaalist peaks otsimisega alustama ja kas silm tuleks peal hoida kõigil kolmel suuremal Eesti portaalil või on uus trend hoopis Facebooki grupid? Lõpetuseks puudutasime veidi erinevaid kinnisvara finantseerimise võimalusi ehk milliseid laenutooteid on olemas. Alates kõige madalama intressiga kodulaenudest, lõpetades kulukate ja äkiliste laenutoodetega, mida kasutada kas sildfinantseeringuks või lühiajaliseks kapitaliks, mis võimalikult kiirelt refinantseeritakse. Nii kinnisvaraportaalide kui erinevate finantseerimisvõimaluste kohta tegi Algis ka kirjaliku kokkuvõtte, mille panime kõigile kuulajatele teema lihtsamaks jälgimiseks siia kirja Rahajutud.ee portaali siia: https://rahajutud.ee/kinnisvarajutud-tragikoomilised-juhtumised-elust-ensesest-finantseerimisest-ja-kinnisvaraportaalide-vordlus/

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on hiljuti Eesti parimaks juhiks valitud elektroonikatööstuse Incap Grupi juht Otto Richard Pukk. Minu esmane kokkupuude Ottoga oli ülisõbralik ja soe, temast õhkus sellist ehedat muhedust, mis tegi meie kohtumise õhkkonna väga sümpaatseks. Otto juured ulatuvad sügavale Saaremaale, kuigi mees ise on suure osa oma elust toimetanud Rootsis. Täna elab Otto peamiselt Tallinnas ja juhib kogu rahvusvahelist Incap Gruppi, mille koosseisu kuulub ka Saaremaal asuv tehas. Mulle avaldas muljet Otto juhtimiskäekiri, mille üheks nurgakiviks on põhimõte, et tootmisettevõtte juhtimine ei pea olema traditsiooniliselt hierarhiline ja käsuliinil põhinev. Töötajate liinitööl rakendamise asemel töötajaid kuulatakse ja arendatakse, mikro-manageerimise asemel neid usaldatakse ja antakse piisavalt vabadust ning vastutust teha oma tööd parimal võimalikul moel. See kõik mitte ainult ei tee ettevõtte toimimist kiiremaks ja targemaks, vaid võimaldab omada ka üliõhukest juhtimiskihti, mis vähendab oluliselt kulusid. “Kuidas ehitada jätkusuutlikku ettevõtlust? Meie Incapis oleme valinud selleks hästi detsentraliseeritud juhtimismudeli tee. Otsused äri kohta langetatakse lokaalselt tehastes, väga lähedal probleemidele, mis on üles kerkinud. See tähendab seda, et peamine stakeholder – on see siis klient, tarnija või kes iganes – kohtub teemast kõige paremini informeeritud otsustajaga koha peal, mitte kellegagi, kes on püramiidi tipus, teemast kaugel ning ei oma nii head ülevaadet olukorrast, kui kohapealsed inimesed. See toob kolm kasutegurit lauale. Esiteks, selline juhtimismudel võimaldab kõrgemat kasumlikkust. See ei ole mitte ainult selle tulemus, et me oleme suured ärigeeniused, vaid meil lihtsalt on minimaalsed overhead kulud. Meil on suur osa funktsioone, mida tavapäraselt peamaja kannab, outsource’itud. Meil on endal vaid kaks inimest peamajas. Investorite seisukohalt on see kindlasti hea uudis. Töötajatele aga annab see võimaluse ise otsustada ja vastutada töö tegemise viiside ja tulemuste eest ehk me tõmbame endale ligi väga motiveeritud inimesi. Samuti meeldib see juhtimismudel ka klientidele, kuna neil on võimalus kiirelt ja paindlikult leida oma küsimustele ja probleemidele kohe koha peal otsustajatega lahendused. Need on need kolm selget eelist – nii investorite, töötajate kui ka klientide vaatenurgast –, mida mina tunnetan, et teevad meie tegevuse edukaks. Sellise juhtimismudeli aluseks on arusaamine, et mina juhina ei ole kõiges kõige parem. Meil on tööl hulga eksperte ja spetsialiste, kes on oma valdkonnas oluliselt kompetentsemad kui mina eales saaksin olla. Minu kõige suurem tugevus on ikkagi meeskonna ehitamine ja juhtimine, mitte spetsiifiline kõrgtehnoloogiline ekspertlus. Teine oluline aspekt on see, et vastutust ei ole võimalik teisele inimesele lihtsalt anda, seda saab ikka inimene ise omaalgatuslikult endale võtta. Ja tõeliselt edukad saame olla vaid siis, kui meil on ettevõttes piisavalt inimesi, kes on valmis võtma vastutust tulemuste eest. Siis saan juhina alles tunda, et organisatsioonis on kontroll toimuva üle.” – Otto Pukk Kuulake ikka ...

Sel korral on meil saates külas politseikapten Taavi Kirss PPA-st, kes aitab meil avada mitut politseiga seotud põletavat küsimust. Esiteks räägime usaldustsoonidest, uuest lahendusest, millega PPA üritab liiklejaid distsiplineerida ning mis juba lähipäevil Tallinna kesklinna ja Põhja-Tallinnasse kerkivad. Millega on tegu ja millega seal arvestama peaks? Lisaks aitab politseikapten avada ka tänavatel toimuvate "kiirendusvõistluste" teemat. Millal saab kellestki kaasosaline kiirendusvõistlusel ning kas politseiauto kõrvalt täie gaasiga piirkiiruseni kiirendades ootab jutuajamine või midagi muud? Üheks teemaks on veel Tallinna autostumine. Miks see meie hinnangul toimub, kas me saaks ilma autodeta hakkama ja kuidas põletavat teemat rahulikult arutada? Proovisõiduautoks oli Mercedes-Benz E-klass, täpsemalt mudelivaliku hulga kuuluv 2-liitrine diisel. Tuleb välja, et Mercedes on tugevalt digitaliseerumas, kuid see ei ole niivõrd häiriv kui mõnede teiste automarkide ja mudelite puhul. Nipinurgas räägib Veli käsikastiga sõitmise kadunud trikkidest. Mida tuleks silmas pidada, kui autol on manuaalkast ning kuidas sellise autoga paremini ja mõistlikumalt sõita? Kõikidele nendele küsimustele saab vastused juba saates.

Võrkpalliteemalises taskuhäälingusaates "Kuldne geim" on sedapuhku külas tituleeritud treener Andrei Ojamets (56). Paljukordse Eesti ja Balti meistri, Eesti rahvusmeeskonna ja -naiskonnaga nende esimesel EM-finaalturniiril osalenud ning võrkpalliklubide juures kõikvõimalikke ameteid pidanud Ojametsaga võtame sel korral põhjalikumalt luubi alla kolm teemat. Esiteks meenutame 1990ndate Eesti sporti, Pärnu meeskonna esiletõusu, Urmas Sõõrumaa panust meie esiklubisse ja Rabahalli võlusid, teiseks räägime naiste võrkpallist ning kolmandaks keskendume laiemalt treeneritöö olemusele. Tänases osas löövad põhituumiku liikmetest kaasa Rivo Vesik. Andres Toobal ja saatejuht Karl Rinaldo. Saates tuleb muuhulgas jutuks: *Rivo ja Andrei vaatavad tagasi paarikümne aasta tagusele maadejagamisele. *Millise erikohtlemise osaliseks sai noor türilane Andres Andrei juhendatavas Pärnu meeskonnas? *Kuidas legendaarne Rabahall võrkpallurite käsutusse sattus ja mis sellest erilise koha tegi? *Kuidas Pärnu klubi ühel hooajal tänu 4000 krooni andnud ettevõttele päästa õnnestus. *Kui suur oli Rivo ja Andrese esimene kuupalk võrkpallurina? *Kui suure summaga toetas Sõõrumaa Eesti võrkpalli? *TeamShieldi küsimusmängus puudutame Andrei aegu Pärnu klubi peatreenerina. *Kui suur on naiste ja meeste võrkpalli vahe tänapäeval? *Millises elemendis on naised juba samal tasemel nagu mehed? *Kui palju on Andrei mängu ajal tehtud otsuseid hiljem kahetsenud? *Millise võistkonna juhendajana koges Andrei karjääri eriliseima hetke? *Kas rohkem on Andrei nautinud tööd pea- või abitreenerina? *Miks Rivo treeningul Marek Pihlakut kehastas? *Miks printis Rivo enne rannavolle MM-i finaalmängu välja 300 lehekülge paberit? *Kas Andrei tuleb uuesti saatesse?

Seekordne saade võtab vaatluse alla muutused autoturul - mõned mudelid on kadumas, kuid palju huvitavat on peale tulemas. Esiteks räägime Subaru BRZ ja Toyota GT86 tandemist, mis vähemalt oma praegusel kujul koha ajalooraamatutes leiab. See on aga pigem hea uudis, kuna oodata on uut tulemist ja seda kõvasti paremal moel. Uudiseid tuleb ka Ameerikast. Hummer on tegemas tagasitulekut, kuid seda väga mitte-hummerlikul viisil. Nimelt plaanitakse elektripikapi, millel on väga omapärane katus. Pole ilmselt see, mida klassikalised Hummeri-fännid ootavad, aga huvitav nähtus sellegipoolest. Eriti kui vaadata jõu- ja kiirendusnumbreid. Genesis - Hyundai luksusbränd on pikemat aega rääkinud sellest, et tahaks sarnaselt sõsarmargile Euroopat vallutama tulla. Nüüd on ka mõned vihjed selle kohta, et see võiks toimuda. Kas see on soovmõtlemine või on Lõuna-Korea luksusbrändi tõesti varsti ka meil näha? Proovisõiduautoks oli paljukiidetud Renault Zoe. Tegemist on mõistliku elektriautoga, mis on ka väga hea sõiduulatusega. Kuid kas ainult sellest piisab, et automaailma päriselt raputada ja elektriautodele võidukäik tagada? Nipinurgas räägime sellest, kuidas oma kliimaseadet või konditsioneeri õigesti kasutada. Lisaks veel mõtiskleme, kas on ehk mingeid olukordigi, kus seda ei peaks üldse tegema? Saatejuhtideks on Jan-Matthias Mandri ja Veli Rajasaar.

Seekordne "Istmesoojendus" räägib nii autode turvaprobleemidest, uutest autodest, sellest, miks tühja kütusepaagiga sõita ei tohiks, kui ka automüügitrendidest. Esiteks räägime Volvo turvaprobleemidest, täpsemalt sellest, kuidas turvavööprobleemide tõttu kutsutakse maailmas tagasi üle mitme miljoni auto. Seejuures on probleemist puudutatud autosid ka Eestis ning seda täiesti arvestataval määral. Sinna sekka ka uue põlvkonna Volkswagen Golf R-ist. Kindlasti lööb uus R kuumpärade fännid mitmesse lehte, kuigi visuaalselt on sel võrreldes eelmise mudeliga nii mõnigi märkimisväärne lisandus. Ka jõunumbrid on väga vinged. Pilte uuest R-ist näed täpsemalt SIIT. Eesti automüüginumbrid on taastumas ning ka müüdumate autode esikolmik on muutunud. Mõtiskleme, kas nüüd ongi see hetk, kus korealased oma võidukäiku hakkavad tegema, sest põhjust selleks justkui oleks. Lisaks - sel aastal on olnud üksikud automargid, mis on üllataval kombel eelmise aastaga võrreldes hoopis enam müünud. Markeerime ka need ära. Proovisõiduautoks oli uus Seat Leon, mis võiks olla hea alternatiiv nendele inimestele, kellele uue põlvkonna Volkswagen Golf ei meeldi. Vähemalt FR-mudelina on tegemist hea asendusega teistele VW Grupi autodele, tehes odavamatele silmad ette kvaliteediga, pakkudes aga samas kallimatega võrreldes konkurentsivõimelist hinda. Nipinurgas räägime sellest, miks ei ole mõistlik sõita tühja kütusepaagiga autoga. Probleem on elust enesest ja aitab sind säästa olukorrast, kus pead maksma hea hulga raha kütusepumba asendamise eest. Eriti on see konkreetne mure aktuaalne suvel - miks täpselt, selgitab Veli saates.

Meie tänase saate külaliseks on mees, kelle kohta võib öelda Artist suure A tähega. Esiteks sellepärast, et ta eesnimi on Andres aga teiseks on tegemist inimesega, kes on võtnud südameasjaks enda tuntust ja häält rakendada mitte ainult oma muusika vaid ka põhimõtete levitamiseks. Meie tänase saate külaliseks on laulja, produtsent ja keskkonnasõber, NOËP. Tänases saates räägime me temaga ootustest ja reaalsusest, teest mõistmiseni ja konidest.

Seekordne "Istmesoojenduse" saade on pühendatud sportautodele ning seda nii uudiste, proovisõidu kui ka nipinurga arutelu kohapealt. Esiteks uudised - Porschel on suurepäraseid uudiseid selles vallas, mis puudutavad manuaalkäigukaste 911 mudelitel. Ja mis parim, kõik muudatused on tasuta! Sinna kõrvale aga ka väga kurbasid uudiseid sportlike sedaanide fännidele - Lexuse GS seeria on suremas ning seda juba selle aasta käigus. Elektriautode vallas on samuti infot, mis kõrvu kikitama paneb. Hiinlased on väidetavalt maha saanud tahkisakuga autoga, tehnoloogia, mille puhul on juba pikka aega räägitud, et see on elektriautode tulevik. Seejuures väidetakse, et siiani kallis tehnoloogia on autosse jõudnud täiesti mõistliku hinnaga. Need uudised sport- ja elektriautode vallast seob ideaalselt kokku meie proovisõiduauto Porsche Taycan, mis on täiesti uskumatu sõidumasin ja seda mitmes vallas. Veel kordi kiirem kui "tavaporsche", samas aga praktilisem ning isegi kaunim. Viimaseks aruteluteemaks on see, kas on tänapäevased sportlikumad masinad ehk muutunud liialt jõuliseks, et nendest üldse midagi kätte saada? Kuidas masina sooritusvõime tipuni jõuda ning kas see üldse on vajalik?

Esiteks peaks iga vanem lapse probleemi korral vaatama otsa iseendale. "Mida väiksem on laps, seda kergem on teda suunata enda eeskujuga. Väikesed lapsed soovivad vanemaid järgida. Kui vanem ise toitub tervislikult, siis on suurem tõenäosus, et ka laps hakkab eelistama tervislikke valikuid," selgitab toitumisterapeut Jaanika Tapver. Jagame Pere ja Kodu podcastis tõeliselt häid ja lihtsasti järgitavaid nippe, kuidas liikuda kogu pere tervislikuma toitumise suunas!

Taskuhäälingusaate "Edu Valem" 11. osa oli erakorraline mitmes mõttes. Esiteks olid saatejuhid Maxim Tuul ja Siim Semiskar esmakordselt stuudios kahekesi ehk ilma külaliseta. Teiseks hõikasime välja ka uudise, et podcast läheb määramata ajaks riiulisse. "Edu Valemi" 11. osa alguses anti kuulajatele teada põhjustest, miks saatega mõneks ajaks puhkusele läheme. Edasi arutatati saatejuhtide dialoogina teemadel, mida esimesest kümnest osast meie suurepärastelt külalistel õppida ja kõrva taha panna oli. Saadet juhivad Maxim Tuul ja Siim Semiskar. “Edu Valem” sünnib koostöös Manta Maja ja Rahajutud.ee portaaliga. Kõik ettepanekud ja tagasiside on oodatud meiliaadressil info@rahajutud.ee. Head kuulamist!

"Platoni ja Aristotelese liidus leiame seega empiirilise analüüsi ja vaimse intuitsiooni vahel teatud elegantset tasakaalu ja pinget – see vahekord on kenasti tabatud Raffaeli renessansiaegses meistriteoses "Ateena kool".* Selle fresko keskel seisavad vana Platon ja noor Aristoteles, keda ümbritseb kreeka filosoofide ja teadlaste elav vestlusring. Platoni sõrm on tõstetud taeva poole, nähtamatu ja transtsendentse suunas, samal ajal kui Aristoteles juhib meie pilgud alla, nähtava ja immanentse poole."See lõik Richard Tarnase raamatust "The Passion of the Western Mind"**, mida ma ei jõua ära kiita, andis lähtekoha ja raami kaht suurt kreeklast kõrvutavale keskustelule, kus mu stuudiokülalisteks olid Jaan Kivistik ja Janika Päll. Et Platonist on meil olnud juba kolm saadet (# 44 "Palavikus linn", #53 "Ihalev hingeosa, #63 "Pagendatud purgatoorium"), siis seekord oli rõhk pigem Aristotelesel. Eriti huvitas mind see, kuidas lääne mõtteloo pendel nende kahe pooluse vahel võnkuma on kippunud.See teema tuli pikemalt jutuks esimese tunni viimastel minutitel. "Ma olen kuskil püüdnud selgitada," kõneleb Jaan (55. minut), "et põhjuseid, miks Aristoteles 13. sajandil populaarseks muutus, oli kaks. Esiteks on Aristoteles akadeemilise õpetamise vormi jaoks kergemini kohandatav. Teine on see, et 13. sajandil nõuavad linnakultuur, tehnoloogia ja tehnika empiirilisi teadmisi ning Aristoteles on igasuguse empiirilise uurimise alusena palju asjalikum kui Platon, kes räägib meile, et hinge uurimise käigus avanevad meile kõik igavikulised tõed ja et vaatlusandmetega tegelemine ei ole eriti tähtis. 16. ja 17. sajandi vaimuelu värskenemine toimub aga ju samuti empiirilise uurimise nälja loosungi all. Nii räägib Francis Bacon, et uurimistöö peab olema tulutoov ning igasugune viljatu skolastika tuleb jätta sinnapaika. Need on needsamad loosungid, mille all Aristoteles 13. sajandil sisse toodi. Nüüd kõlbavad samad lööksõnad selleks, et Aristoteles maha jätta ning võtta omaks galileilik ja descartes'lik püüdlus – sisuliselt platonlik püüdlus –, otsida mõistusega silmnähtava tagant mingisugust üldisemat skeemi. Toimub see, millest Janika just rääkis: haridus on muutunud nii tüütuks ja igavaks, et nüüd liigutakse täpselt vastupidises suunas. Läks vaja sedasama Platonit, kes 13. sajandil viljatuse tõttu kõrvale pandi, et nüüd jätta maha juba viljatu Aristoteles... Maailmapilt vahetati välja ja uus pilt aitas vanadest institutsioonidest jagu saada. Vabade kirjavahetajate tegevuse tulemusena tekkis nende kõrvale uus teadus, sealhulgas ka uus heliotsentriline astronoomia. Uus keemia tõrjus Boyle'i juhtimisel kõrvale arusaamise neljast algelemendist. Saja aastaga muutus päris palju."Edasi läks veelgi huvitavamaks (59. minut): "Kuivõrd see on juba toimunud, siis me teame, et üht ja sama pilti on võimalik kasutada kord nii, kord naa – kord millegi edasi tõukamiseks, kord jälle selle sama tagasi tõmbamiseks –, siis pole võimatu, et meil on praegu käsil mingisugune uus aristotelliku pildi pealetung. See võtab vahel ekspertide vastase revolutsiooni kuju, aga on oma loomult palju laiaulatuslikum nähtus. Siia alla kuuluvad nii poliitilises mõttes konservatiivid kui ka keskkonnateadlikud kooliõpilased, kes võitlevad justnagu millegi vastupidise eest, kuid neid mõlemaid võib pidada teatud mõttes aristotellasteks, kes näevad tervikut ja kes ei taha ühemõõtmelisi teoreetilisi teadmisi."Saate pealkiri on pärit vestluse kokkuvõtvast osast. "Kui ma peaksin sõnastama mingi vajaduse, mida Aristotelese ideed loomupäraselt rahuldavad," sõnas Jaan (103. minut), "siis on selleks minu arvates inimeste nälg terviku järele. Siin ei ole jutt üksnes maailma kui terviku süstematiseerimisest ja mõtestamisest, vaid ka üksikute konkreetsete nähtuste tervikuna käsitlemisest. Näiteks arstiteaduses suhtutakse praegu kriitiliselt muidu nii tõhusana näivasse tõenduspõhisesse meditsiini ja huvitutakse holistilistest terviseparandamise meetoditest. Teiseks näiteks on looduskaitse, ökoloogiline nägemine, mille taga on ju selgelt terviku säilitamise püüe. Siin ei seista mitte niivõrd üksikute liikide, vaid kogu loodusterviku eest. Mulle tundub, et naasev aristotellik maailmapilt on mingis mõttes kooskõlas uuskonservatiivsete poliitiliste suundumustega. See paistab olevat moes, aga kas see mood on tuhande- või kümneaastane, seda näitab aeg.""Kui see mood aitab meil säilitada meie elukeskkonda, siis annaks Jumal, et see on tuhandeaastane," kostis selle peale Janika ja õige varsti oligi saade läbi.Head kuulamist!H.---------------------* https://en.wikipedia.org/wiki/The_School_of_Athens** https://www.youtube.com/watch?v=PPLrTNLDPCw&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG&index=3 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Uusimas “Tööelu” podcast’is käisid oma igapäevast ja ka värbamisest rääkimas kaks meest Eesti Kaitseväest. Jutuks tuli see, kuidas kaitseväes leiab omale väärt ameti iga inimene, kellel on soov teha tööd ja olla eeliinil kodumaa kaitsmisel. Ning rääkisime konkreetselt sellest, kes on need inimesed – mehed ja naised-, kes sobiksid liituma Eesti eksklusiivsema kaitseüksuse ehk Scoutspataljoniga. Saatest ilmnes, et kuigi eesmärk on Eesti riigi kaitse, pakub kaitsevägi koos kõigi oma sõsarorganisatsioonide ja -tegevustega ülimalt laia spektrit ametikohti, mis kõik vajavad väga häid inimesi. Vaja lähen nii kokki, IT-spetsialiste, lennujuhte, tuletõrjujaid ja alati ka sõdureid. Ning kuigi hetkel on Eestis hõivatuse määr üks kõrgemaid on ikkagi võimalik tööturult leida neid inimesi, kes tulevad Eesti riigi kaitseks appi. “Kaitseväe puhul on kolm ülimalt olulist punkti, mis inimesi meile meelitab. Esiteks stabiilsus ehk siis töö meie juures võib olla eluaegne. Teiseks palk, mis on igati konkurentsivõimeline ja kolmandaks asjaolu, et tööd tehakse väga hea ja ülla eesmärgi nimel ehk nii öelda kuulumistunne,” mainib värbamiskeskuse juhataja Taavi Ploompuu. Konkreetsest tööst kaitseväes räägiti saates aga Scoutspataljoni valguses. Hetkel teenib Tapal mainitud pataljonis umbes 700 isikut, kelle hulka kuuluvad nii tegevteenistujad kui ka ajateenijad. Tegemist on kogu üksuse ajaloo rekordiga. Enamus meestest ja naistest on teenistuses Eestis, osad scoudid on aga hetkel missioonidel nii Malis kui ka Afganistanis. “Scoutspataljon on ikkagi loodud Eesti kaitsmiseks ja seda me ka Tapal igapäevaselt harjutame. Missioonidel käime loomulikult NATO üksusena, kuid enam mitte nii suure tambiga kui siin mõni aeg tagasi ja missioonidel käimine on nüüd ikkagi vabatahtlik. Samas õige kogemus ja enesetunne sõdurina tuleb ikka konkreetselt tööst välitingimustel. Eks need mehed ja naised, kes meile teenima tahavad tulla peavad olema ajateenituse läbinud ja selge missioonitundega inimesed, kellele meeldib aktiivne elu, mis pillub teele palju sellist, mida tsiviilelu ei tee,” räägib skaut ja pataljoniveebel Ivo Petjärv Stuudios rääkisid Eesti riigi kaitsmisest ja tööst kaitseväes Kaitseressursside Ameti alla kuuluva Kaitseväe Värbamiskeskuse juhataja Taavi Ploompuu ja Scoutspataljoni pataljoniveebel Ivo Petjärv. “Tööelu” podcast’i saatejuht on ajakirjanik Martin Hanson. Kõik kommentaarid, küsimused ja ettepanekud saates räägitu osas palume saata aadressile tooelu@delfi.ee

Sel korral on "Istmesoojenduses" taas üllatussaatejuht Veli Valentin Rajasaar ning sel puhul võtame ette ka pisut teistsugused teemad. Esiteks räägime korduvatest liiklusrikkujatest - statistika näitab, et kui liiklust tihti rikkuda, on ka kordades tõenäolisem, et satud liiklusõnnetusse. Arutame selle üle, kas praegused kontrollmeetodid võimaldavad sellist olukorda leevendada ning kuidas inimesed üldse oma tegude tagajärgedele mõtlema panna? Puudutame korraks taas talverehvide teemat. Kuna Jan sõidab lamellidega ja Veli naastudega ning ka autod on tavapärasest veidi erinevad, siis võtame teema veel korra üles. Kas tasub ikka rehvide pärast kaklema minna? Veli on ka aasta auto valimise žüriis - huvilised saavad teada kuidas protsess käib, millised on praeguseks finalistid ning mis masina Veli ise esikohale upitas. Proovisõiduauto asemel räägime enda auto ehitamisest - projekti ja hobiautodest. Kas on paratamatu, et iga auto ongi projekt? Mida tasuks hobiauto ehitamisel silmas pidada, kus selle kallal töötada saaks ning kellelt masinat putitama õppida? Talvine hooaeg on käes ning nii hommikul kui ka õhtul on pime. Sellega seoses võtame vaatluse alla tulede kasutamise. Tulede kontrollimine on pimedal ajal oluliselt hädavajalikum ning selleks tuleks esiteks teada, millised tuled sõidumasinal olemas on ning kuidas neil vahet teha. Samas arutame ka selle üle, kuidas tulesid erinevate märguannete andmiseks kasutada.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaajalise praktilise juhtimiskogemusega meeskondade treener ja juhtide arengu toetaja Enn Saar. Enn on viimase 20 aasta jooksul juhtinud erineva suurusega meeskondi ja ettevõtteid IT ja telekommunikatsiooni sektoris. Viimased aastad on ta keskendunud erinevate ettevõtete meeskondade coachingule ja loonud koos partneritega selleks uue ettevõtte Sunergos. Ennuga arutleme juhtimise olemuse üle nii ühest kui ka teisest küljest; muuhulgas tuleb juttu sellest, kes on edukas juht ja millised on need neli juhi omadust, mis võiksid olla eduka juhi valemi koostisosadeks. “Edukaid juhte, neid, kes on edukad just seetõttu, et nad on võimekad saavutama enda poolt seatud eesmärke, iseloomustavad 3-4 põhitunnust, mis minu jaoks on jäänud läbi aastate kõlama. Esiteks, selge sihi olemasolu – ehk selgus selles, kuhu juht tahab oma organisatsiooni ja meeskonda tüürida. Juhil peab olema visioon. Teiseks peab juht olema võimeline hoidma kogu meeskonna tegevust järjepidevalt fokusseerituna sihi saavutamise rajal. Sellega käib kaasas ka oskus öelda ‘ei’. Juhil peab olema distsipliini öelda ‘ei’ asjadele, mis viivad tähelepanu ära kõige olulisemalt ja sellega öelda omakorda ‘jah’ konkreetsete asjade ärategemisele, mis aitavad kogu meeskonda lähemale seatud sihile. Kolmandaks usun, et tänapäeval on juhi edukus peidus vahetus, ausas, avatud kontaktis inimestega. Ehk siis juhi põhitööriist on suhe teiste inimestega. Kui sa juhina ei suuda luua kvaliteetset suhet, kus saab ausalt ja otsekoheselt asjadest rääkida, siis sellisel juhul on väga raske oma visiooni ellu viia. Ja ma ütleks neljandaks edukuse teguriks julguse otsustada ja lasta teistel ka otsustada; ning veelgi enam – teha vahet, millisel hetkel millist otsustamise viisi kasutada. Ma tean omast käest, et juhina on oht jääda kinni lõpututesse aruteludesse, mis ei päädi konkreetsete otsutega. Aga mingil hetkel pead sa juhina otsuse vastu võtma. Või siis teine äärmus sellest on, et sa kogud juhina väga palju vastutust enda kätte, mis tähendab, et kõik otsused seisavad pidevalt sinu taga kinni. Need neli asja juhi edukuse määramisel on mulle aastatega jäänud kuidagi pinnale. ” – Enn Saar Kuulake ikka ...

"Istmesoojenduse" 14. osa aitab üle elada rõskeks ja halliks muutunud ilmad. Saates on Jan-Matthias Mandri ja Uku Tampere. Esiteks räägime 2025. aastast - millegi pärast on mitmed autotootjad viidanud, et just selleks aastaks tehakse suuri muutusi oma mudelivalikus. Viimasena teatas näiteks Honda, et toob just sellest aastast turule vaid hübriidid ja elektriautod. Miks? Seejärel räägime biokütustest, nendega kaasnevast rohepesust ning muuhulgas ka sellest, kas mõistlikum on tankida 95 või 98 bensiini. Ja kust see biolisand üldse tuleb ning kui loodussõbralik see on? CNG-st tuleb samuti juttu, Alexela korraldas hiljuti suure taastuvenergiakonverentsi, mille raames tutvustati uuringut, mis kirjeldab Eesti inimeste suhtumist gaasiautodesse. Mida eestlased gaasiautodest arvavad ning kas see arvamus on põhjendatud või mitte? Ka otsene kogemus on meil kohe varnast võtta - nädala proovisõiduautoks on Škoda Octavia Combi G-Tec, ehk CNG-gaasil sõitev Škoda Octavia. Milliseks kujunes kütusekulu? Kas tankimine on lihtne ja kuidas üldse tankla leida? Selle kohta kuula saatest. Nipinurgas räägime auto õigest hoidmisest, sealhulgas õlivahetusest. Praegu on ideaalne aeg hoolduste planeerimiseks, kuula kuidas meie saatejuhid enda autode eest hoolt kannavad ning kuidas seda tegelikult tuleks teha.

Kuidas investeerime meie ehk Marko ja Markuse investeerimispõhimõtetest, kogemustest ja õppetundidest Seekordne Investeerimisklubi saade on omamoodi eriline. Esiteks, me tähistame selle episoodiga Investeerimisklubi podcasti esimest tegevusaastat ehk ühe aastaringiga oleme võõrustanud 20 investorit, 20 saates, ühtekokku pea 200 000 kuulamisega. Teiseks, me olime esmakordselt nii võõrustajad kui ka külalised ehk arutasime teineteise (Marko ja Markus) investeerimispõhimõtetest, ja -portfellidest, edu toonud strateegiatest ja väärtuslikest õppetundidest. Marko Oolo on ettevõtja ja investor - Investeerimisklubi kaasasutaja ja podcasti üks kaas-saatejuhtidest, möödunud suve suursündmuse InvesteerimisFestival peakorraldaja ja heategevusfondi Igavene Heategu asutaja. Igapäevaselt toimetab Marko riskiinvesteeringute fondi Superangel investeeringute juhtimise ning meediaettevõtte Marathon Studios juhtimisega. Markus Roogna on jaeinvestor, olles aktiivselt tegelenud investeerimise ja investeeringute analüüsiga juba ülikooli algusest saadik. Lisaks on ta Investeerimisklubi podcasti üks kaas-saatejuhtidest. Igapäevaselt töötab Markus rahvusvahelises konsultatsiooniettevõttes PwC Advisors tehingute nõustajana, toetades Baltikumi suuremaid ettevõtete ostu- ja müügitehinguid. NB! On oluline mainida, et ükski saates mainitud platvorm, varaklass ega investeerimisstrateegia ei ole soovitusliku iseloomuga. Kõik saates räägitu põhineb saatejuhtide isiklikul arvamusel. Enne investeerimisega alustamist on tugevalt soovituslik teostada enda analüüs ja hinnata investeeringut johtuvalt enda riskiprofiilist. :) Saate esimeses pooles usutleme isiklike finantside haldamise põhimõtetest ning juhatame sisse oma investeerimisteekonna ja -portfelli kujunemise lood. Arutleme: - Millised on meie põhimõtted isiklike finantside haldamisel? - Millised olid meie esimesed investeeringud, milline on portfell täna? - Miks oleme just selliste varaklasside/instrumentide kasuks otsustanud? Jätkame fookusega meie laenupõhiste investeeringute teemal ning arutame: - Millistes ühisrahastusportaalides me täna aktiivselt toimetame - Milliseid strateegiaid kasutame? - Millised on põhimõtted ühisrahastusportaalide väliste laenude analüüsil ja väljastamisel? - Millised on peamised riskid portaaliväliste laenude puhul? Liigume edasi osaluspõhiste investeeringute pärusmaale ehk võtame fookusesse strateegiaid üksikaktsiatega, aktsiafondidega ja kasvuettevõtete osalustega. Arutleme: - Millistest põhimõtetest johtuvalt investeerime börsil noteeritud indeksfondidesse (ETF-id) ja noteeritud üksikaktsiatesse? - Milliseid strateegiaid ja printsiipe rakendame kasvuettevõtetesse investeerimisel? Saate lõpetame erinevate vaatamis-, lugemis- ja kuulamismaterjalide soovitustega. Investeerimisklubi tiimiga oleme meeletult tänulikud kõikidele, kes on aidanud sellel projektil teoks saada - eesotsas Ahti Kaskpeit ja Marathon Studios fenomenaalse heli- ja videotöö eest. Vähemalt sama suur tänu kõikidele meie saatekülalistele ja kuulajatele/vaatajatele - teiega on olnud fantastiline seda teekonda käia, teadmisi, mõtteid ning kogemusi vahetada. Cheers! Meeskond: Marko Oolo, Markus Roogna, Ahti Kaskpeit Leia meid: Kodulehelt: www.investeerimisklubi.ee Facebookis: www.facebook.com/Investeerimisklubi Soundcloudis: https://soundcloud.com/investeerimisklubi Spotifys: https://open.spotify.com/show/3Ieh2yAruJg0iOiW4RaliC Instagramis: www.instagram.com/investeerimisklubi Youtube’s: http://www.youtube.com/c/InvesteerimisklubiEesti Lisaks: Ühine ka investorite Facebooki grupiga: https://www.facebook.com/groups/1591687221066735/ , et osaleda aruteludes ja saada põnevat infot Kiika, milliseid keskkondi Investeerimisklubi eestvedajad soovitavad: https://investeerimisklubi.ee/investeeri/ NB! Kõiki toodud platvorme/tooteid kasutavad Investeerimisklubi eestvedajad ka ise aktiivselt.

Tänase saate külaline Inkeri Parman on elanud New Yorgis üheksa kuud. Inkeri töökoht asub New Yorgi kuulsas Viiendal Avenüül kõigest kolme tänavavahe kaugusel Empire State Buildingust. Esiteks räägimegi New Yorgi töökultuurist – miks on see Eestis parem, kui suur on sealne miinimumpalk, mil moel suudab ameeriklane välja puhata ilma puhkusel käimata ja palju muud. Peale selle võtame teemaks auto mõttetuse New Yorgi linnas, meeletult põneva kultuurielu (Inkeri on käinud vaatamas rohkelt maailmaklassis teatrietendusi) ning mida teha New Yorgis peale põhiliste vaatamisväärsuste kaemise. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Seekordses "Istmesoojenduses" tuleb arutluse alla mitu keskkonnaga seotud teemat. Esiteks lahkame seda, kas oma saastepattude eest maksmine teeb asjad paremaks, kuid ka seda, kas diiselgeneraatoriga elektriauto laadimine on mõistlik ning miks seda üldse tehakse. Vaatleme ka mobiilsete kiiruskaameratega seonduvat: millised on nende tööpõhimõtted ning kas on võimalik, et saad kaameraga ebaausalt trahvi. Natukene mõtiskleme ka selle üle, miks sellised kaamerad üldse liikluspilti toodi ning millised võiks nende mõjud olla. Proovisõiduautoks oli uue mootoriga Renault Talisman, mis oli äärmiselt mugav ning võimsa, Renault Megane R.S.-iga võrdse jõuallikaga. Nipinurgas jagame mõtteid, kuidas sõita kütuse- ja keskkonnasäästlikult ja millised on ökosõidu eriolukorrad ning kuidas nendele reageerida.

Räägime augusti esimeses saates kahest pikemast teemast. Esiteks on puhkenud makseteenuste ja -võimaluste buum. Võrdleme Eesti suuremate pankade äppe, kuidas nendega saab viipemakseid teha ja isegi Garmini ning FitBiti kellaga suvalises supermarketis maksta. Räägime ka sellest, miks me igapäevaselt kasutame Revoluti, N26 ja sellist äppi nagu Curve. Teine pikem teema on telefon autos: Android Auto uuendused, mis on Car Play eelised ja kas on parem, et autos on üldse ainult tahvelarvuti. Saate teemad: Eestis käib massiivne õngitsuskirjade laine Samsung toob välja oma uue telefoni Pangad ja rahaäpid: Swedbank, SEB, LHV ja Luminor, Garmin Pay ja Fitbit Pay, Revolut, N26, Curve kas Android Auto ja Car Play on autos kasulikud või ei Saatejuht Hans Lõugas, külas Tarmo Tähepõld ja Meelis Väljamäe.

Tänases episoodis räägime fookusest, sest see on meie supervõime. Igas hetkes teeme kaks otsust: ESITEKS, millele keskendume ja TEISEKS, mis tähenduse sellele omistame.Sellest sõltub meie produktiivsus, selgus elus kui ka meie pikajalised saavutused.Mainitud raamatud: -Carol Dweck - Mindset: The New Psychology of Success-Anthony Robbins - Awaken the Giant WithinMainitud YT kanal: -Matt D'AvellaKuula episoodi YouTube'is, Spotify’s või iTunes’is.

"Analüütilise filosoofia jüngrid või mingi ratsionalistliku usu tunnistajad peavad Heideggeri teoseid arusaamatuks sõnapuntraks, mida ei tasugi lugeda; ja kui selles tihnikus välgatab midagi arusaadavat, siis osutub see nende arvates ilmselgeks banaalsuseks, mis on keeratud paatosliku kaunistuse sisse. Aga kui see oleks tõesti nõnda, siis kuidas see sõnavaht on nii jõuliselt üle maailma levinud, inspireerinud ja pannud huvi tundma tuhandeid päid, saavutanud Euroopa kultuuris nii kõrge positsiooni," kirjutab Poola filosoof Leszek Kołakowski oma suurepärases laastukogumikus "Mida küsivad meilt suured filosoofid"*.Martin Heideggeri (1889–1976) peetakse tõepoolest hämaraks mõtlejaks, kes on läbi aastate ometi teatud temperamenditüübile jätkuvalt ligitõmbav. Mul oligi selle vestlusega seoses peamiselt kaks eesmärki. Esiteks on jäänud siit ja sealt kõlama mõte, et Heideggeri arvates on lääne mõtlejad unustanud Sokratese-eelse filosoofia peamise probleemi: suurtähega kirjutatud Olemise. Ma tahtsin selle kohta rohkem teada saada. Teiseks pakkus mulle sama suurt huvi just Heideggeri sihtpubliku küsimus; millised on need inimesed, kellele Heideggeri "arusaamatud sõnapuntrad" lohutust pakuvad.Nii kutsusin ma jüripäeval Kuku Raadio Tartu stuudiosse kaks meest, kelle huvi Heideggeri vastu on olnud pikaajaline ja põhjalik: Ahto Lobjaka ja Eduard Parhomenko. Me alustasime küsimusest Olemise järele. Briti filosoofi Roger Scrutoni sõnul võib seda Heideggeri käigus hoidnud küsimust sõnastada mitmeti; "kuid oma olemuses kõlab see järgmiselt: Miks ma olen siin? Et see ei kõlaks liiga lihtsalt, selleks jätab Heidegger kõrvale sõna "ma" ning asendab selle sõnaga "Dasein", millele ta vastandab "Sein"-i, lihtsalt Olemise." Nagu arvata võib, saime sellel pinnal kolmekesi pikalt lobiseda. Jutt liikus muuhulgas ontoloogilisele diferentsile, olemisunustusele, seadestule, intentsionaalsusele, teadvusele, Platonile, Parmenidesele, Herakleitosele, Hölderlinile... ja jumalale.Siin hakkas lõpuks aimuma ka vastus mu teisele küsimusele. Selle on oma "Moodsas filosoofias"** sõnastanud taas hästi Roger Scruton: "Nende ideede taga ei ole raske märgata religioosset problemaatikat...: kaotusekibedust ja kogukonnast ilmajäänud inimese üksindustunnet; võltside seltskonna tagasilükkamist, vajadust oma lindprii üksindusega kuidagi hakkama saada; sattumusliku olemisviisiga kaasnevat ängi; katseid sellest kõigest oma surmaga leppimisega siiski üle olla. Kõik need ideed kuuluvad religiooni ajalukku. Probleem, nii nagu Heidegger seda esitab, sarnaneb väga selle probleemiga, millele pakub vastuse religioon."Head kuulamist!Hardo--------------------* https://www.rahvaraamat.ee/p/mida-k%C3%BCsivad-meilt-suured-filosoofid/42119/en?isbn=9789949933303** https://www.amazon.com/Modern-Philosophy-Introduction-Roger-Scruton/dp/0140249079/ref=sr_1_1?crid=3D1JTY7KDA6X6&keywords=scruton+modern+philosophy&qid=1558366420&s=gateway&sprefix=Scruton+Modern+%2Caps%2C260&sr=8-1 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

"Rahvuslik põhiheli oli Tõnissoni jaoks kaks asja: Esiteks keel ja teiseks oma esivanemate vaimse ja ainelise päranduse tunnistamine ja tunnustamine. Rahvuslik põhiheli hakkab helisema pärast seda, kui sa ise oled teinud sammu." (Krista Aru) Fotol on Jaan Tõnisson õunapuu juures. (1920/30. ERA).

"Rahvuslik põhiheli oli Tõnissoni jaoks kaks asja: Esiteks keel ja teiseks oma esivanemate vaimse ja ainelise päranduse tunnistamine ja tunnustamine. Rahvuslik põhiheli hakkab helisema pärast seda, kui sa ise oled teinud sammu." (Krista Aru) Fotol on Jaan Tõnisson õunapuu juures. (1920/30. ERA).

Teisipäevane regionaalne saade «Vahetund Tartu Postimehega» keskendub kahele teemale. Esiteks arutlevad Tartu Postimehe ajakirjanikud selle üle, kuidas suhtuda poliitikutesse, kes üksnes valimiste eel pensionäride organisatsioonide pidudele imbuda tavatsevad. Teiseks räägitakse Tartu politsei patrulltalituse juhi Alvar Pähkliga traagiliseks osutunud mullusest liiklusstatistikast ja viimase aja tendentsidest liikluskultuuris.

Eestist tuleb muudkui uudiseid pakirobotite alalt. Esiteks avas Starship Tallinnas Mustamäel toidu ja kaupade robotiga koju tellimise võimaluse ning teiseks teatas Cleveron, et ka nemad hakkavad kohe varsti tootma ratastega pakirobotid. Saate teemad: Tänasest kadus Euroopa Liidus e-poodide geoblokeering, mida see reaalselt tähendab? Starship hakkas Tallinnas kaupa koju vedama Cleveron toob välja oma pakiroboti Eestis on uus mobiilivõrk, mis asi on Narrowband iOT? Külas Margus Vaino ja Kristo Kork Saatejuhid Hans Lõugas ja Henrik Roonemaa uudisteportaalist Geenius.ee

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaajalise ja mitmekülgse juhtimiskogemusega Mart Mägi. Täna on ta juba üle aasta töötanud Statistikaameti vedurina, kuid varasemalt on Mart töötanud PwC juhina, juhtinud Eesti suurimat automüügiettevõtet Amserv ning Südameapteegi ketti haldavat Pharma Holdingut. Lisaks on ta mitmete ettevõtete nõukogu liige ning on tegutsenud EBS-i EMBA koolitajana. Räägimegi Mardiga tema paarikümne aastasest kogemusest juhina ning tema nägemusest, mida tähendab edukas juhtimine. “Juhile makstakse palka selle eest, et ta organisatsiooni väärtust kasvataks. Siin on oluline juurde lisada kaks asja. Esiteks, organisatsiooni väärtus ei ole ainult firma väärtus omanikule, vaid organisatsiooni väärtus minu jaoks koosneb viiest aspektist: väärtus omanikule, väärtus kliendile, väärtus töötajale, väärtus hankijatele ja partneritele ja väärtus riigile. Siin on viis tähtsat osapoolt ja sa juhina pead suutma kõigi nende jaoks kasvatada väärtust. Kui sa kasvatad ühte teise arvelt, siis su äri pannakse varem või hiljem kinni. Sa lihtsalt ei saa nii toimetada – sa ei saa nt jätta riigile makse maksmata, sest siis pannakse uksed varsti kinni. Samuti ei saa jätta oma töötajatele normaalset tasu maksmata, sest siis jooksevad töötajad minema. Ja samamoodi ei saa kliente cheat’ida, sest siis su äri lõpeb ruttu. Ja sa ei saa partneritega käituda nii nagu neid ei eksisteeriks. Ehk tegelikult me räägime alati sellest, et sul on viis üliolulist osapoolt, kelle heaolu kasvu tuleb silmas pidada. Teiseks on oluline veel lisaks märkida, et juhina minu tasu mõõdupuuks ongi see, kui palju mul õnnestub organisatsiooni väärtust kasvatada. Kui ma küsin mingit tasu oma tegevuse eest juhina, siis ma pean suutma luua organisatsioonile sellest summast suuremat väärtust. Muidu ma juhina ei tunne ennast hästi. See tähendab, et organisatsiooni ja tema oluliste osapoolte väärtuse kasv peab olema mõõdetav. Kui palju sinu tegutsemisajal palgad on kasvanud, kui palju kasumit teenitakse rohkem või kui palju sa suudad võita turuosa juurde – see kõik on mõõdetav. Ja see peab olema selgelt proportsioonis juhi tasuga.” – Mart Mägi Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on veerandsada aastat juba loovagentuuride juhtimisega toimetanud Ants Lusti. Täna on Ants vast kõige rohkem seotud loovagentuure ühendava grupi Creative Union'iga ning ka brändistrateegia ja teenusedisaini agentuuri Identity’ga. Antsuga räägimegi lähemalt tema juhtimisfilosoofiast ja loovmeeskondade juhtimisest laiemalt. “Kui sa küsid, mille eest juhile palka makstakse, siis siinkohal on paslik oma juhtimisfilosoofiat natuke kirjeldada. Esiteks, ma arvan, et ma üldse ei ole juht. Ja ma arvan, et ideaal ongi see, kui mind kui juhti ei olegi traditsioonilises juhi rollis vaja. See ei tähenda seda, et asjad on kogu aeg pekkis ja miski ei toimi, vaid et kõik toimub ja toimib justnimelt sellest hoolimata. Ehk et on olemas õiged professionaalse suhtumisega inimesed, kes teavad, miks nad siin on, mida nad siin teevad, mida neilt oodatakse – ka siis, kui seda ootust ei ole liiga täpselt serveeritud või defineeritud – ning nad suhtuvad organisatsiooni kui iseenda ettevõttesse. Oluline on just see suhtumine, et ma ajan siin asja, mis läheb mulle isiklikult korda. Ma olen seda joont ise põhimõtteliselt ajanud juba pikka aega, ca paarkümmend aastat ikka, et sellistes organisatsioonides, nagu see meie oma, ei ole mõeldav, et pikas perspektiivis võtmeisikud ei oleks ühel või teisel moel ka ettevõtte osanikud; ükskõik, mis skeemidega, kuid nad peavad organisatsiooni omanike ringis sees olema. Ma usun, et siin on tohutu ressurss peidus, sedalaadi hoiakud ja suhtumine kätkeb endas tohutut potentsiaali. Suund on siis sinnapoole, et võimalikult vähe juhtimist, ideaalis üldse mitte juhtimist. Kui me eelnevatel aastatel oleme ikka pikka aega kasutanud selliseid formaalseid tulemusjuhtimise süsteeme nagu balanced scorecard või siis eesti keeles tasakaalus tulemuskaart, siis nüüd ma olen jõudnud tõdemuseni, et – skip it. Julgustame hoopis iseendalt kõige lihtsamas inimkeeles küsima, mis on need kõige tähtsamad asjad, mis me peame ära tegema, mis aitavad meil seda või teist suuremat eesmärki saavutada. Ja mitte, et mina juhina tulen sulle seda ütlema, vaid me koos arvame, mis need asjad peaksid olema ja siis jagame ära, et mis on see, millega sina saad neid eesmärke toetada – sh ka läbi iseenda arendamise – ja mis on see minu osa selles. Ühesõnaga, kõik võtavad konsensuslikult hoiaku täpsustada, kuidas nad ise defineerivad eesmärgid, kuidas nemad ise panustavad organisatsiooni ja kuidas me üheskoos oma edu päeva lõpuks mõõdame. Ehk mis siis sellise lähenemise tulemusena peaks sündima, on see, et ei ole enam vajadust formaalse juhtimise järele, kus juht käib joonlauaga ringi ja püstitab eesmärke ning peksab kogu aeg, et miks sa teed nii ja miks sa ei tee naa. Ei, inimesed saavad ise aru, et nende põhiprotsess on areng, see siin on võimalik parim arengukeskkond; ja nüüd ma püstitan iseendale suhteliselt ambitsioonikad, ent sealjuures siiski realistlikud, eesmärgid ning küsin iseendalt, et mis ma siis pean tegema, et nende eesmärkide poole iga päev liikuda. Ja kaasnev küsimus on loomulikult kogu aeg, et kuidas see aitab ettevõtte eesmärke laiemalt saavutada. Need kaks peavad ka selgelt sünkroonis ühte jalga käima. Jah, ja seda kõike me oleme siis nüüd siin praktiseerimas. Loomulikult eeldab see väga häid, ambitsioonikaid, kohusetundlikke, kõrge töökultuuri ja kõikide muude oluliste omadustega inimesi. Et see valiku printsiip, kes istuvad bussi, et see on siin hirmus tähtis.” – Ants Lusti Kuulake ikka ...

Karin Deani Kagu-Aasia raamat ei libise mööda stereotüüpe, mida selle piirkonna kohta on loonud meedia ja turismitööstus. Seda raamatut võib usaldada. Esiteks on autor ise üle 10 aasta Kagu-Aasias elanud. Teiseks on ta ühendanud põhjalikuks ja loetavaks tervikuks isikliku kogemuse, kontaktid regiooni poliitikas olulist rolli mängivate poliitikute, ajakirjanike ja teadlastega ning enda akadeemilise uurimistöö. (Karin Deani. Kagu-Aasia. Toimetab Küllo Arjakas.)