Podcasts about eelmise

Eelmise aasta lõpus teatas Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse direktor Hendrik Agur, et peatab koolis õppetöö, kuna kõigepealt tuleb õpilastele eesti keel selgeks õpetada. Kas selleks leiti õpetajaid ja kuidas koolielu käima hakkab, sellest me Postimehe otsesaates Hendrik Aguriga räägimegi. Saatejuht on Ulla Länts.

John Dos Passos „USA triloogia. Suur raha" kirjastuselt Koolibri. Selle nädala Kuku raadio järjejutuminutites kuuleme katkendeid John Dos Passose USA triloogia viimasest osast. Eelmise sajandi 20ndate aastate majandusbuum toob kaasa tormilise majanduskasvu. Elu võtab üha kiiremaid pöördeid, kuid paraku liigub kõik vääramatu krahhi poole.

Eelmise aasta parimate eesti kriminullide hulka kerkis "Haapsalu krimka. Uppunud pruut".

Eelmise aasta lõimumispreemiate laureaat kategoorias „Aasta sõnumikandja“ oli telekanali ETV+ saatesari „Keeleveski“. Sari koosneb 12 saatest, mis on laiendanud telekanali ETV+ vaatajate võimalusi avastada eesti keelt ja kultuuri. Stuudiosse on palutud saatesarja saatejuht ja pedagoog Marika Kransiver ja ETV+ juht Ekaterina Taklaja. Juttu tuleb nii keeleõppest, üleminekust kui ka ETV+ väljakutsetest. Saatejuht on Pavel Ivanov.

Lõuna-Koreas on viimastel aastakümnetel toimunud plahvatuslik majanduse areng. Piisab vaid Korea poolsaare öistest satelliidipiltidest, et saada aru, kummas on parem elujärg. Peale hüppelise majandusarengu tänu kõrgtehnoloogiliste toodete ekspordile on Lõuna-Korea võtnud suuna pehme jõu arendamisele popkultuuri kaudu: kõik meist on kuulnud K-popist ning Korea telesarjadest. Küll aga pole see edulugu tulnud sugugi probleemideta. Fassaadi taha vaadates ilmnevad tõsised sotsiaalmajanduslikud probleemkohad, millest aru saamiseks tuleb mõista ka riigi kultuurilist tausta ja olude järsu muutumise tagajärgi. Milline on K-popi staaride elu kulisside taga ja kuidas on see seotud Lõuna-Korea kultuurilise ja majandusliku taustaga? Miks keelduvad paljud Lõuna-Korea naised meestega suhetes olemisest ja laste saamisest? Miks moodustab Samsung Group rohkem kui viiendiku riigi SKTst? Eelmise aasta Democracy Indexi kohaselt on Lõuna-Korea täielik demokraatia, kuid millised probleemid riigis siiski võimude lahususe ja õigusriigi aspektist esinevad? Saates võtavad sõna Korea-temaatika eksperdid Jaana ja Aleksander. Vestlust juhib Harald ning saate lõikas kokku Tõnn.

Selle nädala Kuku Raadio järjejutuminutites kuuleme katkendeid John Dos Passose USA triloogia viimasest osast. Eelmise sajandi 20-ndate aastate majandusbuum toob kaasa tormilise majanduskasvu. Elu võtab üha kiiremaid pöördeid, kuid paraku liigub kõik vääramatu krahhi poole.

Paide linnameeskonna jalgpalliklubi spordidirektor Gert Kams avas Õhtulehe jalgpallipodcastis „Kolmas poolaeg“ telgitaguseid, mida ses ametis teha tuleb ning kuivõrd erineb tema igapäevatöö välismaa ametivendade omast. Mängijana 60 korda Eesti jalgpallikoondist esindanud ning seejärel – ehk viimased viis aastat – Paide meeskonna spordidirektorina tegutsenud Kams tõmbas taskuhäälingus võrdlusjoone: „Meist suuremate välismaa klubide spordidirektorid käivad ringi lipsu ja ülikonnaga, mul tuleb aegajalt näiteks väljakut kasta. Meie siin Eesti jalgpallis peame kõike tegema, et asjad toimiks.“ Kui treeneritelt, arstidelt ja füsioterapeutidelt nõutakse erialaseid kutseoskusi ja neile korraldatakse koolitusi, siis spordidirektor saab põhimõtteliselt ametisse ühe telefonikõnega. „Ma täpselt ei tea, kas mujal kehtivad mingid nõuded või mitte. Näeme, et spordidirektoriks saavad sageli endised mängijad. Nõustun, et see on huvitav teema püstitus. Omalt poolt saan lisada, et olen alaliidu presidendile öelnud: kui avaneb võimalus end täiendada, olen sellest väga huvitatud.“ Eelmise hooajal keskel palkas Paide (ehk spordidirektor Kams) esindusmeeskonna peatreeneriks Ivan Stojkovici. Liigas jäädi medalita, neljandal kohal asutakse ka hetkeseisuga. Karikafinaali pääsemisega lunastati europääse, kus sel suvel korrati klubi ajaloo parimat tulemust. „Näeme maailma jalgpallis, kuidas treenereid vahetatakse nagu sokke. Minu jaoks on see lausa uskumatu. Meie oleme alati kõikidele oma treeneritele andnud aega ja olnud kannatlikud. Nii on ka Ivaniga,“ rääkis Kams. Serblase emotsionaalsuse kohta, mis väljendunud ka hoolealuste avalikkuse ees tümitamisega, lausus Kams: „Ivan on noor treener ja teeb alles esimesi samme. Teadsime teda palgates seda. Kooliraha tuleb kuskil maksta. Minu ja Veiko (Paide klubi president Veiko Veskimäe – toim) ülesanne on juhtida teda õigele teele. Ma ei ütle, et meil on sellega probleeme olnud, küll aga, et ma olen temaga neil teemadel rääkinud. Ta on tagasisidele väga vastuvõtlik treener ja suudab muutusi ka ellu viia.“ Anname hinnangu ka Paide tänavusele euroteekonnale, aga ka sellele, kuidas on spordidirektor Kams õnnestunud ning räägime, kuidas meeskonda üldse komplekteeritakse. „Arvan, et olen mängijate värbamisega teinud vigu suhteliselt vähe,“ sõnas Kams. Kui jutuks tuleb Patrik Kristali talvine Levadiast Paidesse ja hooaja järel Paidest Saksamaale Kölni kolimine, ütleb Kams: „Ma ei ole küll näinud Ragnar Klavanit või Konstantin Vassiljevit sellises vanuses mängimas, aga minu arvates pole Eesti jalgpallil sellist talenti nagu Patrik varem olnud. Juuni alguses oli mul telefon täiesti punane.“ Samuti vaatame otsa Eesti (klubi)jalgpalli olukorrale laiemalt, paljuräägitud välismaalaste reeglile ning Thomas Häberli – Jürgen Henn vangerdusele. Head kuulamist!

"Vaid näiliselt lõpmatu elastsusega avaliku sektori võlavöö abil on lääneriikides seni õnnestunud luua illusioon, et kõigi eneseimetlejate kasvavad pretensioonid on põhimõtteliselt rahuldatavad. Kui see vöö kord katkeb, jäävad lilled kuivale. Erinevalt meie kaugetest taimsetest sugulastest on inimnartsisside närtsimine kärarikas ja tõenäoliselt üsna vägivaldne. Kuidas see saakski olla teisiti, kui kõik asjaosalised on kõigist teistest palju paremad?" kirjutasin ma seitse aastat tagasi Postimehes ilmunud artklis "Närtsivad nartsissid". Eelmise aasta augustis pöördusime Tähenduse teejuhtide 33. numbris nartsisside juurde jälle tagasi. Tänases saates jätkame samal teemal psühhoogide Meelis Sütti ja Endel Talvikuga. Peatse kohtumiseni!

"Vaid näiliselt lõpmatu elastsusega avaliku sektori võlavöö abil on lääneriikides seni õnnestunud luua illusioon, et kõigi eneseimetlejate kasvavad pretensioonid on põhimõtteliselt rahuldatavad. Kui see vöö kord katkeb, jäävad lilled kuivale. Erinevalt meie kaugetest taimsetest sugulastest on inimnartsisside närtsimine kärarikas ja tõenäoliselt üsna vägivaldne. Kuidas see saakski olla teisiti, kui kõik asjaosalised on kõigist teistest palju paremad?" kirjutasin ma seitse aastat tagasi Postimehes ilmunud artklis "Närtsivad nartsissid" [1].Eelmise aasta augustis pöördusime Tähenduse teejuhtide 33. numbris [2] nartsisside juurde jälle tagasi. Tänases saates jätkame samal teemal psühhoogide Meelis Sütti [3] ja Endel Talvikuga.Peatse kohtumiseni!H.——————————————————[1] https://arvamus.postimees.ee/4059841/...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7837119...[3] https://www.youtube.com/live/y0p80f75...[4] https://teejuhid.postimees.ee/7367455... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Estanci juht Priit Haldma. Estanc on viimasel ajal pälvinud mitmeid ahvatlevaid tiitleid. Eelmise aasta lõpus kuulutas PARE (Eesti Personalijuhtimise Ühing) parimaks personaliprojektiks Estanci projekti "Eesmärgipärase hierarhia ja rollide läbipaistvuse loomine ning koosolekute efektiivistamine." Käesoleval märtsil aga valiti Estanc Eesti tööandja brändikonkursi "Unistuste tööandja 2024" võitjaks ning Priidule anti ettevõtte juhina üle parimale noorele juhile määratud eriauhind "Tõusev täht." Mul on siiralt hea meel, et saime Priiduga koos maha istuda ja arutleda, kuidas avatus ja läbipaistvus juhtimises mõjutavad ettevõtte kultuuri ja edukust, millised on olnud tema peamised õppetunnid ja väljakutsed juhina ning kuidas need kogemused on kujundanud tema praegust juhtimisstiili. “Ootan oma tiimiliikmetelt eelkõige läbipaistvust, ausust ja siirust, sest kui saame avatult rääkida teemadest, mis on hästi või mis teevad muret, siis kõik muu on samuti lahendatav. Selline avatud suhtlus on mulle väga oluline. Näiteks, ma mõistan väga hästi, et inimesed ei jää siia ettevõttesse igaveseks ega peagi jääma. Igaühel on oma teekond ja elu peab olema tasakaalus; eri eluetappides on fookuses erinevad asjad. Kui keegi mõtleb organisatsioonist ära minna või otsib uut väljakutset, siis ütlen alati, et tulge, räägime sellest. Võib-olla ongi inimese jaoks siin ettevõttes see konkreetne väljakutse läbi. Võib-olla see ühtib nägemusega, mida ma tuleviku osas mõelnud olen, näiteks restruktureerimise vaates või ootab keegi teine just sarnast lisaväljakutset. Kui inimesed saavad minu juurde tulla ja rääkida näiteks sellest, et nad tahavad ringi vaadata või kandideerida teistesse ettevõtetesse, sest tunnevad, et on aeg muutusteks, siis see võimaldab meil üheskoos leida lahendusi, mis on kõigile parimad. Minu jaoks on see inimlik käitumine.” – Priit Haldma Kuulake ikka ...

Kas OpenAI Soraga algas düstoopia uus peatükk? Mis on Apple Vision Pro head ja vead? Miks “The Crown” on jätkuvalt cool? Eelmise osa jätkuks käime läbi mainimata jäänud 2023. aasta lemmikalbumid. Hüpake Discordi! Lae alla mp3. Märkmed

00:00 - 02:30 Intro; 02:30 - 05:00 NFLi kevadine kava; 05:00 - 08:55 Viimased Super Bowli mõtted; 08:55 - 12:00 Üldised NFLi uudised; 12:00 - 18:30 Eelmise offseasoni suurimad lood; 18:30 - 01:12:53 AFC meeskondade ülevaade;

Tegemist on saate VOL.2-ga, esimest saadet on võimalik järele kuulata endale sobivast podcasti kuulamise keskkonnast või soovi korral vaadata meie vestlust Chris Kala podcasti Facebooki kui ka YouTube kanali videodest. Eelmisel korral rääkisime Marioga väga sügavuti, ka pisarad saime põhimõtteliselt teineteiselt välja meelitatud. Eelmise saate peamisteks teemadeks olid meeste asetus meie ühiskondlikus, suhete ja iseendaga olemise vormis, arutleme suhete ja nende tasakaalu teemadel ning puudutame lisaks ka teemasid nagu meheks olemine, kuidas hoida ennast seejuures tasakaalus ja mida tähendab olla tasakaalus, iseenda vastu aus olemine, hetke vajaduste rahuldamine ja tassi täitmine. Nagu lubatud, siis oleme otsustanud kaks saadet üles ehitada püramiidina, kus esimeses episoodis alustasime filosofeerivalt ja lõpetasime tervisega.Teises osas alustame tervisest ja toitumisest ning lõpetame taaskord filosfeerimise ja eksistentsiaalsema poolega. Head kuulamist! Seekordse “Chris Kala podcast” külaliseks on paljudele tuntud multitalent Mario Pruul, kelle viimaste aastate suurimaks tööpõlluks on olnud arendada, kasvatada ja juhatada kodumaise toidulisandi äri Ecosh tegemisi. Ecosh kasvas koroona ajal suuresti, jõudes pea miljon käibeni ja ka meeskond olevat kasvanud vahepeal 30 liikmeliseks, kus mitte ainult ei väärtustata töötaid õiglase tasuga, vaid ka nelja päeva töönädalaga. Mario teine pool on tugevalt mõjutatud muusika maailmast, millega tegi ta algust juba 90ndatel, keskkooli ajal Viljandimaal kultuurimajades, koolimajades ja ööklubides pidusid tehes. Mario DJ-ga on fookuse võtnud ekstaatilisele tantsule, mille oskus või õnnestumine seisneb mängitava muusika sagedusse sulandumisel ja sellesse alistumisel. Muusika on vibratsioon-sagedus ja Sina vibreerid iga hetk mingil sagedusel. Tänases podcastis vestleme sellistel teemadel nagu meeste tervis, toidulisandid, tervislik toitumine, rikkus ja raha, väärtuse loomine. Ecoshi "Mehe vägi" tootega saad tutvuda siin: https://ecosh.ee/toode/mehe-vagi-vitamiinid-meestele/ Facebook: www.facebook.com/chriskalapodcast www.facebook.com/chriskkala Instagram: www.instagram.com/chriskkala/

Eelmise sajandi kuulsad dirigendid, kes esitust dikteerisid - sellist tüüpi dirigeerimine on aegunud. Vastupidi, dirigent on mõnes mõttes teenindav personal. Nii leiab Euroopas parimate käe all end koolitanud Henri Christopher Aavik.

Spordireporter räägib sedapuhku veidi pikemalt iseendast ehk siis spordiajakirjanduse trendidest viimase veerandsaja aasta jooksul ja perspektiividest lähitulevikuks. Ajendiks üks omapärane tähtpäev. Teemadeks veel Anett Kontaveidi südamlik tippspordist lahkumine, vaimustav Tour de France, fenomenaalne Tõnu Endrekson, üliandekas Eneli Jefimova ja Eesti jalgpalliklubide eksamiperiood eurosarjades. Saatejuhid on Joosep Susi ja Ott Järvela (Soccernet.ee).

Podcasti „Jalgrattapalavik“ uues episoodis räägime Tour de France'i eelset juttu. Eeloleval nädalavahetusel stardib Hispaaniast Bilbaost järjekorras 110. Prantsusmaa velotuur, saate külaline on stardipaigas kohal, et hoida Bora-Hansgrohe tiimi varustuse küsimused kenasti kontrolli all ja mine tea, võib-olla luua ka mõni kuldaväärt kontakt varustuse tootjatega. Gerd Kodanik astus stuudiost läbi esmaspäeval, 26. juunil, vahetult enne Tallinnast äralendu. Viimaseks suurtuuri eelseks pakiliseks asjaks kodusel pinnal oli Saksamaa meistrisärgi tellimine Emanuel Buchmannile. Kui mõne riigi meistrisärk saab mehele, kes stardib Tour de France'il, on tarvis kiirelt tegutseda. Räägime sõiduvarustusest lähemalt ja põhjalikumalt. Just kolmenädalase velotuuri võtmes. Kui palju on igal sõitjal kasutada rattaid ja muud varustust ning mida see kõik rahalises vääringus tähendab? Kui ees ootaval Tour de France'il on vaid üks eraldistart, siis Giro d'Italial oli temposõite mitu ja neist üks mäkke. Mida mõtlesid välja Bora-Hansgrohe mehaanikud, et rattaid võimalikult kergeks saada? Kodanik avaldab, et Touril toimub esmakordselt tehnika ja varustuse märgistus, mis on sarnane autorallis kasutatava süsteemiga. Miks seda tehakse? Pöörame personaalselt tähelepanu mõnedele sõitjatele, kellel on või on varasemalt olnud seljas Bora-Hansgrohe vorm. Näiteks Peter Sagan, Anton Palzer, Cian Uijtdebroeks, Romet Pajur, Karl Kurits, Martin Laas jt. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Ilya Prigogine, „Tõsikindluse lõpp. Aeg, kaos ja uued loodusseadused”. Postimehe kirjastus. Raamatut tutvustab Marek Strandberg. Eelmise sajandi lõpus mõtiskleti palju teaduse tuleviku üle. Mõne teadlase arvates oldi jõutud lõpusirgele ja üsna varsti võimelised dešifreerima „Jumala mõtlemist”. Ilja Prigogine aga usub, et oleme selle teekonna alguses. Raamat annab ülevaate esile kerkivast teadusest, mis seab meid silmitsi reaalse maailma keerukusega.

Eelmise aasta jaanuarist alates Orchestre de Paris' koori kontsertmeistrina tegutsev Ingrid Roose viis ellu oma eesmärgi, juhatada Pariisis Veljo Tormise tsüklit "Unustatud rahvad".

Kalendritalve viimasel laupäeval lehvitavad "Tarkade Klubi" saates lahkuvale talvele järele Tartu Ülikooli geograafid Jaan Pärn ja Taavi Pae ning Postimehe ajakirjanikud Erkki Bahovski ja Marek Strandberg. Eelmise laupäeva produktiivne ja viigiline võitlus tõotab põnevust ka selleks korraks! Mängu ja saadet juhib Timo Tarve.

Eelmise aasta viimases saates kurtsime, et pole ammu kuulnud, kuidas serverlessi maailmas läheb. Tänases saates me parandame selle vea. Selles oleme saatesse palunud Taavi Rehemägi ja Marek Tihkani Dashbirdist. Taavi oli külaline meie kolmandas episoodis, aastal 2019 ja siis oli Dashbird parajasti raha kaasamas. Kui kaugele nad tänaseks jõudnud on ja millised on olnud arengud serverlessi valdkonnas üldiselt? Teemad: Milleks ta sobib ja milleks mitte Lead time to response Deployment tooling Peamised vead serverlessi juurutamisel Kuidas on arenenud pilveplatvormide toetus serverlessile Milline on serverlessi ja masinõppe kokkupuude Algorütmi veavad Priit Liivak Nortalist, Martin Kapp Pipedrive'ist ja Tiit Paananen Veriffist.

Täna hommikul toimus laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse 2022 aasta kokkuvõte.

FK288! Eelmise nädala külaline Ben Parker oli nii vaimustuses Eesti näitlejatest, et otsustasime ühe neist külla kutsuda. Ester Kuntu on filmis “Matmine” küll poolatar, aga rahva südamesse mängis end Marina filmis “Tõde ja õigus”. Ang Lee võtab ette Bruce Lee eluloo ja palkab peaosa mängima oma poja Mason Lee. Channing Tatum, David Leitch ja Simon Kinberg said kopsaka palgapäeva. Easy Rider saab uusversiooni. Need on sellenädalased uudisteteemad. Kinno tuleb väga palju uusi filme, aga pikemalt võtame neist ette kaks: “Jõulumadin” ja “Menüü”. Saatejuhid on Lauri Kaare ja Kristjan Gold.

FK288! Eelmise nädala külaline Ben Parker oli nii vaimustuses Eesti näitlejatest, et otsustasime ühe neist külla kutsuda. Ester Kuntu on filmis “Matmine” küll poolatar, aga rahva südamesse mängis end Marina filmis “Tõde ja õigus”. Ang Lee võtab ette Bruce Lee eluloo ja palkab peaosa mängima oma poja Mason Lee. Channing Tatum, David Leitch ja Simon Kinberg said kopsaka palgapäeva. Easy Rider saab uusversiooni. Need on sellenädalased uudisteteemad. Kinno tuleb väga palju uusi filme, aga pikemalt võtame neist ette kaks: “Jõulumadin” ja “Menüü”. Sisukord: 00:46 Kirjad 09:11 Kinotabel 19:00 Uudised 28:12 Intervjuu: Ester Kuntu 1:09:05 Jõulumadin 1:17:44 Menüü 1:27:22 Telekava

Alustame kahe üritusega, mis kohevarsti Eestis toimumas. Juttu tuleb ka kiiruse mõõtmisest ning uuest veebilehest liiklustalgud.ee, mis ei paista oma eesmärki täitvat. Kahtlustame, et pealekaebamistalgud probleemkohtades midagi paremaks ei muuda. Aga mis muudaks? Räägime ka pisut Ameerika Ühendriikide initsiatiividest heitmete vähendamiseks - tihti jõuavad nende algatused edu korral meilegi. California osariigis ja New Yorgi linnas plaanitav on vägagi "piits või präänik" lähenemine - kuid kas ka töötav? Seekord on põhjust teemaks võtta ka F1 - Audi ühineb tralliga mootoritarnijana, sosinad käivad ka Porsche kohta. Eelmise saate liitiumikaevandamise teema jätkuks aga räägime ka sellest, mis sai Tšiili uuest põhiseadusest. Vaatame ka üle, millised autotootjad on jälle teatanud, et oma akutootmist laiendada plaanivad, Renault kavatseb oma sisepõlemismootorite tootmise üldse eraldi firmaks lahku lüüa. Nädala proovisõiduauto oli kõige-kõigem Cupra - piiratud hulgal toodetav Formentor VZ5, millel Audi RS-idelt tuttav 2,5-liitrine ridaviis. Nelikveoline 390 hj auto üllatas VW Grupi toodangu kohta mitmes mõttes positiivselt. Saatejuhid on autoajakirjanikud Veli V. Rajasaar ja Indrek Jakobson. Head kuulamist!

Soome MM-ralli pakkus Eesti rallisõitjatele ja nende pöidlahoidjatele unustamatu elamuse. Rauno ja Gustav vaatavad Soome ralli kokkuvõttes tagasi edukale võistlusele ja intervjueerivad WRC2 arvestuses teise koha saanud Egon Kauri. Soome MM-ralli kokkuvõtte teemad • Oliver Solbergi ralli sai läbi enne, kui alatagi jõudis • Kas Teemu Suninen vääriks Solbergi kohta? • Intervjuu – Mida tulnuks Egon Kauri arvates Soomes teisiti teha? • Jari Huttuneni Rally1 debüüdi rikkusid Fordi tehnilised probleemid • Emil Lindholmile Sunineni diskvalifitseerimise järel WRC2 klassivõit • Craig Breen eksis teist rallit järjest võistlusel mida ta palju sõitnud • Takamoto Katsuta tegi oma ära, kuid oleks saanud paremini • Thierry Neuville Soome maksimum oli viies koht • Eelmise aasta võitja Elfyn Evans sel korral võidu tempos ei püsinud • Esapekka Lappi näitas kiirust, kuid koges ka ebaõnne • Kalle Rovanperä pidi koduteedel vastu võtma kaotuse, kuid suurendas MM-punktiedu • Ott Tänak / Martin Järveoja said Soomes hakkama võimatuna tundunud missiooniga! • Palju õnne Powestage ennustusmängu võitjale

“Kinnisvarajutud” podcasti 90. osas tähistame väga väärikat juubelit taas ka ühe väga kõrge lennuga külalisega, kui meil on laua taga arendusfirma Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik. Eelmise buumi ajal oma ettevõttega vägeva tempoga nullist sajani kihutanud ja siis järgnenud suure finantskrahhi ajal kõik kaotanud Muttik pidi ennast viis-kuus aastat koguma, kuid on nüüdseks viinud koos kaasteelistega Everaus Kinnisvara võimsalt kaardile. Kuidas kogu see Ameerika mägedena tunduv teekond Janari enda jaoks välja nägi, mis on Everaus Kinnisvara edu võtmed, milline on praegu Eesti kinnisvaraarenduse maastik, kuidas tegelikult mõjutab igas aspektis väga ettearvamatu majandusolukord arendajaid ning kuidas käib ühe uue piirkonna ülimalt ahvatlevaks muutmine? Kõike seda ja palju-palju muud me saates Janari käest uurime. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: https://www.patreon.com/kinnisvarajutud

Tänasele päevale igati sobilikult, arvestades, et käib Itaalia velotuur on podcastil „Jalgrattapalavik“ külas üks seitsmest eestlasest, kes startinud Giro d'Italial. Kuulajatega jagab rattasõidu tarkusi aastatel 2010-2011 Cofidise profitiimi kuulunud Kalle Kriit. Jõgevamaal Äksis rattasõitjaks kasvanud Kalle on teist põlve võidusõitja. Otsa tegi lahti isa Kaido, kes kehastus hilisemalt rattatreeneriks, pidades seda ametit tänapäevani. Kalle areng oli esmapilgul kiire, aga mingis vanuses tekkis seisak. Eakaaslased arenesid hoogsamalt ning saabus raske hetk – seni võitma harjunud noormees jäi ühtäkki konkurentidele alla. Isa veenmine ja meelekindlus päästsid: „Küll kõik tuleb, sinul lihtsalt natukene hiljem.“ Ja isal oli tuline õigus! Juunioride vanuseklassis oli Kalle uuesti võidumees, isegi rahvusvahelisel tasandil. Edasi tulid amatööri aastat Prantsusmaal, kokku kuus hooaega. Mida kõike ei juhtunud! Kuidas Prantsusmaale minek üldse teoks sai, kuidas ta nägi hilisema maailmameistri kasvamist ning jõudemonstratsioonid võidusõitudel koos Rein Taaramäe ja Tanel Kangertiga. Tõeliselt huvitavad ja õpetlikud lood. Lõpuks profileer ning äärmiselt ebaõiglane, tippspordile kriipsu tõmmanud vigastus. Ülitotter juhus, aga nii see elu kord juba on. Ühe hetkega võib kõik muutuda. 2008. aasta esimene katsetus profileeris ning Eesti meistrivõistluste hõbe grupisõidus, 2010. aasta Giro d'Italia 13. etapil kõrges mängus ja kodune meistritiitel. Ning siis 2011. aasta saatuslik kevadpäev Vahemere äärses Nizzas... Shimano plokis puudutame sertifitseeritud töökodade temaatikat. Miks taskuks oma sõiduvahend just Shimano sertifitseeritud töökodadesse hooldusesse viia. Eelmise saate küsimusmängu auhinna, kaks tasuta pääset Gravel Grinder Estonia rattasõidule võitis Eero Sutt. Palju õnne! Ürituse korraldajad võtavad võitjaga ühendust.

Podcastil „Jalgrattapalavik“ on taaskord külas tegevsportlane, esimest hooaega Belgia profimeeskonnas Bingoal-Pauwels-Sauces WB sõitev Karl Patrick Lauk. Jututeema keerleb peamiselt uue meeskonna ning käesoleva hooaja tegemiste ümber. Saame teada, kui hästi või kui keeruliselt on asjad seni sujunud? Lauk on saanud kõvasti karastust, sõitnud oma esimesed „Monumendid“. Saarlane arvati meeskonda nii Ronde van Vlaandereniks (272 km) kui ka Pariis-Roubaix (257 km). Roubaix'l jõudis finišisse, sõites välja eestlaste viimase 14ne aasta parima koha. Kas Pariis-Roubaix lõpetamine oli tema enda jaoks midagi erilist, sai sellega miskit tõestatud? Räägime munakivil sõitmisest, käte lõhkumisest, tiimide taktikast, abipersonali valmisolekust, võidusõidule eelnevast treeningust jne. Puudutame ka Giro d'Italiat, mis sai stardi Ungari pealinnas Budapestis. Eestlastest on joonel Rein Taaramäe, kes sõidab oma 16ndat suurtuuri. Vaatame üle, kes esindavad Soomet ja Leedut, lätlasi sel korral Girol pole. Shimano plokis tuleb jutuks PRO seeria. Eelmise saate küsimusmängu auhinna, kaks tasuta pääset Gravel Grinder Estonia rattasõidule, võitis Liis Jääger. Palju õnne! Võitjaga võetakse ühendust.

Podcastil „Jalgrattapalavik“ on külas isa ja tütar, avatud olekuga Marek Sander ning Laura Lizette Sander. Veel juunioride klassi kuuluv Laura Lizette on valitsev täiskasvanute Eesti meister eraldistardiga sõidus, 2019. aastast on tal ette näidata medal Euroopa noorte olümpiafestivalilt. Omavanuste hulgas kõva tegija. Marek on rohkem teada-tuntud suusaringkondades, ent jalgrattasport on piltlikult öeldes teine armastus. Okei, võib-olla kolmas. Ise harrastajana aastaid rattamaratone ja -rallisid sõitnud. Puhtalt isa veenmise ja utsitamise toel sattus rattaspordiga sina peale ka Laura Lizette. Algus oli keeruline, võttis vahel pisaragi silma. Ometi, hakkas meeldima. Entusiastlik ja nõudlik isa kogu aeg saatjaks. Kindla plaani järgi, läbimõeldult tippspordi poole. Seni on kõva panustamine tulemust ja edu toonud. Mullu jõudis Laura Lizette tiitlivõistlustel kolm korda 20 parema hulka. Ootused olid suuremad, kuid suvine haigus jättis oma jälje. Tänavu juunioride rahvuste karikal, ühepäevasõidul Gent-Wevelgem 2. koht. Ajalooline poodium. Esimene eestlanna, kes juunioride vanuses sedavõrd kõrgele küündinud. Aga isa on otsekohene, see kõik ei maksa: „Tänavused juunioride tiitlivõistlused on õige eksami aeg. Kõik eelnev on olnud põhikool. Juunioride tiitlivõistlustel jagatakse lepinguid. Eksam noortetööle, mida sa oled teinud. See ei näita küll otseselt, kus sa täiskasvanuna võiksid maailmas olla, aga sellega luuakse alus tulevasteks aastateks. Julgen öelda, et jõuda naiste jalgrattaspordis maailma tippu ei ole maailma kõige raskem ülesanne.“ Mida Marek selle all mõtleb? Naiste jalgrattasport on tõusutrendis. Sinna panustatakse, sponsorid soovivad meeste tiimide kõrval näha ka kõrgel tasemel naiste tiime, auhinnarahasid jõudu mööda ühtlustatakse. Tundub olevat hea aeg pildile kerkida. Mis sellel hooajal Laura Lizettel veel ees seisab ja millised on tulevikuplaanid? Kas profitiimid juba koputavad uksele ja soovivad endaga siduda? Saates on ka Shimano plokk ning küsimusmäng. Eelmise saate küsimusmängu auhinna, kaks tasuta pääset Gravel Grinder Estonia rattasõidule, võitis Erik Aibast. Palju õnne! Võitjaga võetakse ühendust.

Reedeni oodatakse võistlustöid konkursile "Noor helilooja 2022".

Eelmise aasta lõpus kahekümnenda raamatu avaldanud Triin Soomets räägib luule toimest ja kultuuri mõistmise tähtsusest ühiskonnas.

Eelmise aasta detsembri lõpul Maalt lennutatud James Webbi kosmoseteleskoop hakkab minevikku vaatama. Mida see tähendab ja mille poolest on Webb parem paljudest muudest ajamasinatest? Saatekülaline 2021. aastal Eesti teaduste akadeemia liikmeks valitud astronoomiaprofessor Elmo Tempel. Saatejuht Marek Strandberg.

Kadri Voorand viib kuulajad 6. jaanuaril heli- ja teerännakule. Millega täpselt tegemist, tuleb ta ise rääkima kell 9.15.

Jõulud liginevad. Suurem osa inimesi veedavad jõulud enda kodus. Või siis lähevad nad kellelegi koju külla. Eelmise nädala lõpus külastas saatejuht Johannes Voltri aga Tallinna kodutute öömaja Merimetsas, et uurida, kuidas läheb elu neil, kel pole kodu, kuhu minna.

Eelmise nädala osa jätkuks toome täna sinuni saate, kus räägime raseduskriisinõustajaga tema tööst. Mida ta teeb, kes peaksid kriisinõustaja juurde pöörduma, kuidas sinna saada ja millist abi raseduskriisinõustaja üldse pakkuda saab. Meil on külas Eliana, kes jagab oma mõtteid ja kogemusi. Mõnusat kuulamist!

Eelmise nädala suurim tehnoloogiauudis oli kahtlemata see, et Facebook muutis on nime Metaks. Mida see tähendab ja mis tegelikult toimub, kuuleb Digitunni saatest. Digitunni teemad: Facebook on Meta Huawei Nova 9 Miks Nikon üleb, et nende uus kaamera muudab kõike? Sony tegi kaamera mille külge on kinnitatud telefon Uuring: eestlasi küberturvalisus eriti ei huvita Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Hans Lõugas, külas Meelis Väljamäe ja Glen Pilvre.

Eelmise kolmapäeva "Reporteritund" sai koroonatõve ja vaktsineerimise kohta nii palju küsimusi, et me nüüd kolmapäeval jätkame vastamist.

Jalgrattapalaviku podcast tähistab sel korral suurt juubelit. Kuulajateni jõuab 50nes saade, kus mõistagi on külas väga huvitav ja oodatud persoon. Mees, kes sõidab tipptiimis BORA-Hansgrohe ning kelle sprindikiirus ajab rivaalid närveldama. Räägime Martin Laasiga sportlastee algusest, profileeri jõudmisest ning tippmeeskonna telgitagustest. Selgub, et Prantsusmaale amatööriks minnes elas ta esimese hooaja puhtalt oma rahakoti peal või siis õigemini toetavate vanemate kulul. Praegu saab öelda, et investeering tasus ära, aga siis oli teadmatust palju. 2016-2017 tulid ehmatavad profiaastad tiimis Delko-Marseille, kus juhe täiega kokku jooksutati. Koostöö oli katkemas kohe esimese aasta lõpus, aga tartlase jonn tähendas teist vaevalist aastat veel. Seejärel langemine madalamasse võistlusklassi ning mõneti ootamatu tõus ProTouri tasemele. BORA-Hansgrohe aastatel peatume pikemalt, võttes jututeemaks Peter Sagani, Pascal Ackermanni, Sam Bennetti, Mark Cavendishi, suurtuuridel sõitmise ning palju-palju muud. Saate keskel loosisime Martin Laasi abiga välja ka Shimano küsimusmängu auhinna! Õigesti vastanute vahel läks loosi kinkekott Shimano nänniga ja selle juurde veel turvaline ning nägus Lazer jalgrattakiiver. Eelmise saate küsimusele (Mitu individuaalset Tour de France'i üldvõitu on Shimano groupsetil?) laekus 23 õiget vastust ning loosiõnn naeratas Harles Nigulasele. Palju õnne! Võitjaga võetakse ühendust. Õige vastus oli 10 võitu. Lance Armstrongi esikohad arvesse ei läinud, kuna tema Touri võidud on dopingureeglite rikkumise tõttu tühistatud. Mis siis muud kui mõnusat kuulamist! Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Novembris ja detsembris peab podcast pausi, et jaanuarist uuele poolsajale reipalt vastu minna.

Saatekülalised Kaarel Ots ja Toomas Trapido. Saatejuht Hardo Pajula. Saate juhatab sisse Charles Eisenstein'i artikkel “Karnevali surm”. Eelmise aasta märtsi viimased päevad oli päris sünge aeg. Telekast ja raadiost anti paanikale hoogu takka [1] ja tulevik paistis tume. Selleks ajaks oli mulle eelnevate aastate kogemuste põhjal selge, et ametlikud kanalid (praegu nimetatakse neid peavoolumeediaks [2]) on väga ühekülgsed ja jätavad palju rääkimata. Kogu see ühehäälne mantra sotsiaalsest distantseerumisest ja maskide kandmisest vaid kinnitas seda arvamust. Seetõttu oli mulle tollal täiesti tundmatu Charles Eisensteini intervjuu David Fulleriga [3] nagu esimene sahmakas värsket õhku. 13. aprillil lõikasin ma sellest kaheminutilise klipi "Charles Eisenstein: "Üheski meie vastuses koroonaviirusele ei ole midagi uut" [4]. Suvel õnnestus mul Charlesiga tuttavaks saada ja ma tegin temaga Tähenduse teejuhtide teise numbri jaoks intervjuu "Üksi pole võimalik terve olla" [5]. Sel kevadel asutas Estonian Business School meie initsiatiivil kursusesarja "Looduse tagasitulek", mille eesmärgiks on tutvustada alternatiivseid elu- ja ühiskonnakäsitlusi. Charlesil oli ilmunud 2018. aastal raamat "Kliima — uus lugu" [6] ja ma ehitasin sarja esimese kursuse sellele teosele. Charles pidas kõnealusel kursusel külalisloengu [7]. Suvel avaldas Charles kolmeosalise artiklisarja, mis tõukub Prantsuse filosoofi René Girardi ideestikust. Tänu Toomas Rosinale on need kõik nüüd eesti keele ümber pandud. Kaks esimest — "Karnevali surm" [8] ning "Fašism ja antikarneval" [9] — on seltsi kodulehel juba väljas. Kolmas [10] ootab oma järge. Tähenduse teejuhtide 93. vestluses "Kevadine kroonimine" [11] rääkisime Henri Laupmaa ja Toomas Trapidoga Charlesi koroonakevadel ilmunud artiklist "Kroonimine" [12]. Täna on Toomas stuudios koos Kaarel Otsaga ja jutuks tuleb suvel ilmunud Girardi sari. Head päeva! H. / [1] https://www.youtube.com/watch?v=s1XYO9-9ets&list=PLhpEK-_b7mfHBFSgRIwNOgPtZNzjHZmFx&index=7 [2] https://www.youtube.com/watch?v=9v4KXoInWa4&list=PLhpEK-_b7mfFl8nyyY3yK1ML4wu0ot8H4&index=11 [3] https://www.youtube.com/watch?v=NK8C_rCz1yw&t=352s [4] https://www.youtube.com/watch?v=5VCBxtrS0_Y&list=PLhpEK-_b7mfHBFSgRIwNOgPtZNzjHZmFx&index=1 [5] https://teejuhid.postimees.ee/7092425/charles-eisenstein-uksi-pole-voimalik-terve-olla [6] https://www.amazon.com/Climate-New-Story-Charles-Eisenstein-ebook/dp/B075HY5TN8/ref=tmm_kin_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1634015763&sr=8-1 [7] https://www.youtube.com/watch?v=MHd4mZhWBOY&list=PLhpEK-_b7mfGJFfLfvlPYpEo9lx-pzh5e&index=6 [8] http://www.burke.ee/2021/10/04/charles-eisenstein-karnevali-surm/ [9] http://www.burke.ee/2021/10/11/charles-eisenstein-fasism-ja-antikarneval/ [10] https://charleseisenstein.substack.com/p/mob-morality-and-the-unvaxxed [11] https://www.youtube.com/watch?v=px4N74053jw&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=93 [12] http://www.burke.ee/2020/09/08/charles-eisenstein-kroonimine/

Saatekülalised Kaarel Ots ja Toomas Trapido. Saatejuht Hardo Pajula. Saate juhatab sisse Charles Eisenstein'i artikkel “Karnevali surm”. Eelmise aasta märtsi viimased päevad oli päris sünge aeg. Telekast ja raadiost anti paanikale hoogu takka [1] ja tulevik paistis tume. Selleks ajaks oli mulle eelnevate aastate kogemuste põhjal selge, et ametlikud kanalid (praegu nimetatakse neid peavoolumeediaks [2]) on väga ühekülgsed ja jätavad palju rääkimata. Kogu see ühehäälne mantra sotsiaalsest distantseerumisest ja maskide kandmisest vaid kinnitas seda arvamust. Seetõttu oli mulle tollal täiesti tundmatu Charles Eisensteini intervjuu David Fulleriga [3] nagu esimene sahmakas värsket õhku. 13. aprillil lõikasin ma sellest kaheminutilise klipi "Charles Eisenstein: "Üheski meie vastuses koroonaviirusele ei ole midagi uut" [4]. Suvel õnnestus mul Charlesiga tuttavaks saada ja ma tegin temaga Tähenduse teejuhtide teise numbri jaoks intervjuu "Üksi pole võimalik terve olla" [5]. Sel kevadel asutas Estonian Business School meie initsiatiivil kursusesarja "Looduse tagasitulek", mille eesmärgiks on tutvustada alternatiivseid elu- ja ühiskonnakäsitlusi. Charlesil oli ilmunud 2018. aastal raamat "Kliima — uus lugu" [6] ja ma ehitasin sarja esimese kursuse sellele teosele. Charles pidas kõnealusel kursusel külalisloengu [7]. Suvel avaldas Charles kolmeosalise artiklisarja, mis tõukub Prantsuse filosoofi René Girardi ideestikust. Tänu Toomas Rosinale on need kõik nüüd eesti keele ümber pandud. Kaks esimest — "Karnevali surm" [8] ning "Fašism ja antikarneval" [9] — on seltsi kodulehel juba väljas. Kolmas [10] ootab oma järge. Tähenduse teejuhtide 93. vestluses "Kevadine kroonimine" [11] rääkisime Henri Laupmaa ja Toomas Trapidoga Charlesi koroonakevadel ilmunud artiklist "Kroonimine" [12]. Täna on Toomas stuudios koos Kaarel Otsaga ja jutuks tuleb suvel ilmunud Girardi sari. Head päeva! H. / [1] https://www.youtube.com/watch?v=s1XYO9-9ets&list=PLhpEK-_b7mfHBFSgRIwNOgPtZNzjHZmFx&index=7 [2] https://www.youtube.com/watch?v=9v4KXoInWa4&list=PLhpEK-_b7mfFl8nyyY3yK1ML4wu0ot8H4&index=11 [3] https://www.youtube.com/watch?v=NK8C_rCz1yw&t=352s [4] https://www.youtube.com/watch?v=5VCBxtrS0_Y&list=PLhpEK-_b7mfHBFSgRIwNOgPtZNzjHZmFx&index=1 [5] https://teejuhid.postimees.ee/7092425/charles-eisenstein-uksi-pole-voimalik-terve-olla [6] https://www.amazon.com/Climate-New-Story-Charles-Eisenstein-ebook/dp/B075HY5TN8/ref=tmm_kin_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1634015763&sr=8-1 [7] https://www.youtube.com/watch?v=MHd4mZhWBOY&list=PLhpEK-_b7mfGJFfLfvlPYpEo9lx-pzh5e&index=6 [8] http://www.burke.ee/2021/10/04/charles-eisenstein-karnevali-surm/ [9] http://www.burke.ee/2021/10/11/charles-eisenstein-fasism-ja-antikarneval/ [10] https://charleseisenstein.substack.com/p/mob-morality-and-the-unvaxxed [11] https://www.youtube.com/watch?v=px4N74053jw&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=93 [12] http://www.burke.ee/2020/09/08/charles-eisenstein-kroonimine/

Eelmise aasta märtsi viimased päevad oli päris sünge aeg. Telekast ja raadiost anti paanikale hoogu takka [1] ja tulevik paistis tume. Selleks ajaks oli mulle eelnevate aastate kogemuste põhjal selge, et ametlikud kanalid (praegu nimetatakse neid peavoolumeediaks [2]) on väga ühekülgsed ja jätavad palju rääkimata. Kogu see ühehäälne mantra sotsiaalsest distantseerumisest ja maskide kandmisest vaid kinnitas seda arvamust.Seetõttu oli mulle tollal täiesti tundmatu Charles Eisensteini intervjuu David Fulleriga [3] nagu esimene sahmakas värsket õhku. 13. aprillil lõikasin ma sellest kaheminutilise klipi "Charles Eisenstein: "Üheski meie vastuses koroonaviirusele ei ole midagi uut" [4].Suvel õnnestus mul Charlesiga tuttavaks saada ja ma tegin temaga Tähenduse teejuhtide teise numbri jaoks intervjuu "Üksi pole võimalik terve olla" [5]. Sel kevadel asutas Estonian Business School meie initsiatiivil kursusesarja "Looduse tagasitulek", mille eesmärgiks on tutvustada alternatiivseid elu- ja ühiskonnakäsitlusi. Charlesil oli ilmunud 2018. aastal raamat "Kliima — uus lugu" [6] ja ma ehitasin sarja esimese kursuse sellele teosele. Charles pidas kõnealusel kursusel külalisloengu [7].Suvel avaldas Charles kolmeosalise artiklisarja, mis tõukub Prantsuse filosoofi René Girardi ideestikust. Tänu Toomas Rosinale on need kõik nüüd eesti keele ümber pandud. Kaks esimest — "Karnevali surm" [8] ning "Fašism ja antikarneval" [9] — on seltsi kodulehel juba väljas. Kolmas [10] ootab oma järge.Tähenduse teejuhtide 93. vestluses "Kevadine kroonimine" [11] rääkisime Henri Laupmaa ja Toomas Trapidoga Charlesi koroonakevadel ilmunud artiklist "Kroonimine" [12]. Täna on Toomas stuudios koos Kaarel Otsaga ja jutuks tuleb suvel ilmunud Girardi sari.Head päeva!H.——————————[1] https://www.youtube.com/watch?v=s1XYO9-9ets&list=PLhpEK-_b7mfHBFSgRIwNOgPtZNzjHZmFx&index=7[2] https://www.youtube.com/watch?v=9v4KXoInWa4&list=PLhpEK-_b7mfFl8nyyY3yK1ML4wu0ot8H4&index=11[3] https://www.youtube.com/watch?v=NK8C_rCz1yw&t=352s[4] https://www.youtube.com/watch?v=5VCBxtrS0_Y&list=PLhpEK-_b7mfHBFSgRIwNOgPtZNzjHZmFx&index=1[5] https://teejuhid.postimees.ee/7092425/charles-eisenstein-uksi-pole-voimalik-terve-olla[6] https://www.amazon.com/Climate-New-Story-Charles-Eisenstein-ebook/dp/B075HY5TN8/ref=tmm_kin_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1634015763&sr=8-1[7] https://www.youtube.com/watch?v=MHd4mZhWBOY&list=PLhpEK-_b7mfGJFfLfvlPYpEo9lx-pzh5e&index=6[8] http://www.burke.ee/2021/10/04/charles-eisenstein-karnevali-surm/[9] http://www.burke.ee/2021/10/11/charles-eisenstein-fasism-ja-antikarneval/[10] https://charleseisenstein.substack.com/p/mob-morality-and-the-unvaxxed[11] https://www.youtube.com/watch?v=px4N74053jw&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=93[12] http://www.burke.ee/2020/09/08/charles-eisenstein-kroonimine/ See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Eelmise nädala suurim tehnoloogiauudis oli kahtlemata see, et Facebook, Instagram ja WhatsApp olid üle kuue tunni kättesaamatud. Mis juhtus, miks kõik sellest nii elevile läksid ja mida me sellest sündmusest järeldama peaksime? Saate teemad: Facebook oli maas Windows 11 tuli välja ja ei tulnud ka Telia vs Elisa nägemused digiboksidest ja televisiooni olevikust-tulevikust, külas Karl Anton ja Silver Soomre. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Hans Lõugas.

Podcast "Jalgrattapalavik" läheneb märgilisele tähisele - poolsada saadet. Seekord on kuuldeulatuses jutuajamine number 49 ja külaliseks kunagine supertalent, kes sattus valel ajal valesse keskkonda ning sinna see roosa unistus läks. Andri Lebedev teab, mida tähendab juunioride aastatel võistelda MM-i medalitele. Ta suutis maanteesõidu maailmameistrivõistlustel kõrges mängus olla kahel aastal järjest (1999, 2000). Konkurentideks hilisemad suurnimed Fabian Cancellara, Damiano Cunego, Filippo Pozzato, Aleksandr Kolobnev jne. Lebedev püünele ei jõudnud. Saame selgeks, miks? Lahkame paarikümne aasta taguseid aegu pikalt ja põhjalikult ning jõuame Prantsusmaa ööklubidesse... Räägime ka värskest maanteesõidu MM-ist, kus Madis Mihkels võitis juunioride grupisõidus pronksi ning kaks noormeest mahtus veel 20 parema hulka. Niivõrd kõva tase üsna kesise harrastajaskonna pealt. Sama seis on tegelikult ka naisjuunioridega, kus tippude tase on meil maailmaklass. Kuidas on see võimalik? Lebedev kiidab Eesti rattatreenereid, kes teevad tema hinnangul väga head tööd. Ta ise on juba kümmekond aastat treeneriametis Audentese spordigümnaasiumis. On suunanud nii Oskar Nisu, Rait Ärmi, Markus Pajurit, soomlast Antti-Jussi Juntuneni kui ka palju teisi. Arutleme, mille arvelt saab veel juurde panna ja kus peituvad võimalikud ohud. Loosisime saates välja ka auhinna! Shimano plokis esitasime eelmisel korral küsimuse ning vastuseid ootasime e-mailile jalgrattapalavik@delfi.ee. Kaasa mängida tasub, sest auhinnaks on kinkekott Shimano nänniga, mille juurde kuulub veel turvaline ja nägus Lazer jalgrattakiiver. Eelmise saate küsimusele (Kes ja mis aastal kindlustas Shimano groupsetile esimese Tour de France'i võidu?) laekus 15 õiget vastust ning loosiõnn naeratas Andrus Rikkasele. Palju õnne! Võitjaga võetakse ühendust. Õige vastus oli Alberto Contador, aastal 2007. Lance Armstrongi võidud ei läinud arvesse, kuna tema esikohad on dopingureeglite rikkumise tõttu tühistatud. Head kuulamist! Vestlust Andri Lebedeviga veab Ivar Jurtšenko.

Podcasti "Jalgrattapalavik" seekordseks külaliseks on Eesti üks mitmekülgsemaid rattureid, kes on võistelnud maanteel, maastikusõidus, trekil, talikrossis, downhillis, enduros, e-bike'i MK-sarjas ja mida kõike veel. Teadlikumad rattaspordihuvilised arvasid kindlasti ära - jah, külas on Maaris Meier. Tund jutuajamist möödub linnulennul. Vihjena mõned teemad, millel sai pikemalt peatutud: * 2004. aasta Ateena olümpia ja ootamatu suurele spordipeole pääs * 2009. aasta maastikurattamaratoni EM-il heitlus medali eest. Lätlased kasutasid keelatud taktikat ja meie samal ajal ei julenud... * 2013. aastal Portugali minek. Kuidas Portugali ajajärk alguse sai ning milliseid huvitavaid ettepanekuid sealpoolt juba tehakse? * Meenutame Eesti meistritiitli võitmist, pärast mida oli Maaris pool tundi kiirabiautos tilgutite all. Mida kõike on võimalik teha tahtmise pealt! Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Eelmise saate Shimano rubriigi auhinnamängule laekus 17 õiget vastust. Aitäh kõigile, kes kaasa mängisid. Küsisime: "Kus linnas ja mis aastal avati Jaapani ainus ametlik jalgrattamuuseum?" Õige vastus on Sakai linn ning 1992. aasta. Loosiõnn naeratas Kaspar Kallionile. Palju õnne! Auhinnaks on kinkekott Shimano nänni ning sinna juurde kuuluva turvalise ja nägusa Lazer jalgrattakiivriga. Juulis meil Shimano rubriiki pole, küll aga jälle augustis, nii et auhinna võitmise võimalus terendab õige pea uuesti.

Jalgrattapalaviku podcasti järjekorras 42. saade jõuab kuulajateni Eesti maanteesõidu meistrivõistluste nädalal. Külaliseks kauaaegne Eesti juunioride maanteekoondise ja täiskasvanute maanteekoondise peatreener Toivo Suvi, kes tänasel päeval toimetab Raplamaa rattaklubi KoMo noortetreenerina. Rääkida on paljust. Nooremas eas on Toivo Suvi ise olnud Eesti koondise tasemel sõitja ning tulnud muuhulgas Ungari meistriks ja Iraagis Saddami karikavõitjaks. Sedavõrd eksootiliste tiitlitega mehi annab Eestis tikutulega otsida... Ungari teemal peatume saates ka pikemalt, kuna Suvi oli 1990. alguses kaks hooaega Szolnoki suhkrutehase amatöörmeeskonna üks kõvemaid jalgu. Mida kõike auhindadena kokku aeti ja Eestisse tassiti! Võistlusspordiga tegi Ääsmäe mees lõpparve 1994. aastal ja kui oleks keegi toona öelnud, et temast saab jalgrattatreener, naernuks ta selle välja. Aga just nii läks! Palgaliseks Eesti koondise treeneriks sai Suvi 2000. aastal ja toimetas sama ameti peal 15 aastat jutti. Sinna mahuvad 3 olümpiat, 18 MM-i ja kahekohaline arv Euroopa meistrivõistlusi veel peale. Saame teada, kui palju supertalente sel ajal Eesti juunioride koondisest läbi käis ja kes nad täpsemalt olid. Alates aprillikuust on meil igas saates vaheplokina Shimano rubriik ja sinna juurde kuuluv auhinnamäng, kus iga kord esitame uue küsimuse. Teie vastuseid ootame postkasti jalgrattapalavik@delfi.ee. Kaasa mängida tasub, kuna auhinnaks on kinkekott Shimano nänniga ning sinna juurde veel turvaline ja nägus Lazer jalgrattakiiver. Eelmise saate küsimusele: "Millisel alal, jalgrattaspordi kõrval, on Shimano tooted samuti väga kõrgelt hinnatud?" laekus 28 õiget vastust ning loosiõnn naeratas Tõnn Lutsule. Palju õnne! Õigeks vastuseks on kalapüük ehk Shimano valmistab ka kalastustarbeid.

Podcasti "Jalgrattapalavik" seekordseks külaliseks on endine profijalgrattur, Itaalia tipptiimides Fassa Bortolo, Domina Vacanze ja De Nardi - Colpack sõitnud Andrus Aug. Jõgevalt pärit spordimees jõudis maailma tippudega konkureerima juba varajases nooruses. Aug murdis end maanteesõidu Liidu juunioride koondisesse ja pääses võistlema Rahutuurile, maailmameistrivõistlustele jne. Tegelikult paistis ta silma ka trekil. Õnneks või õnnetuseks lõi valus kukkumine Tallinna ovaalil trekisõidu plaanid upakile. Aga Liidu koondis andis vägeva karastuse ning kui palju elukogemust... Näiteks 1988. aasta detsembris oldi koondisega laagris Armeenias, kus toimus ränkade tagajärgedega maavärin. Mitu ööd magati õues, lageda taeva all, aga vähemalt jäädi ellu. Amatöörina võistles Aug Prantsusmaa, Horvaatia, Norra ja Soome klubide eest. Aastad läksid ja hakkas juba tunduma, et profiks saamise unistus kustub. Kuid siis saabus sisuliselt viimasel hetkel päästev õlekõrs Itaaliast, Amore&Vita - Beretta väikeklubist. Sealt hakkas kõik ülespoole liikuma ja nobeda sprindijalaga eestlane jõudis päris tipptiimidesse välja. Kindlasti on väga huvitav kuulata lugusid Mario Cipollini, Alessandro Petacchi, Vincenzo Nibali, Serhiy Honchari, Fabian Cancellara ja teistega, kes mingitel aastatel olid Augi klubikaaslased. Tõeline kuulsuste paraad. Räägime Giro d'Italiast, mida Aug sõitis kahel korral ja mõlemal juhul valusate mälestustega katkestama pidi. Ja eriline lugu on veel 2005. aasta Tour de France'iga, kus ta pidi olema Fassa Bortolo esisprinter. Pidi... aga ei olnud. Miks? Alates aprillikuust on meil igas saates vaheplokina Shimano rubriik ja sinna juurde kuuluv auhinnamäng, kus iga kord esitame uue küsimuse. Teie vastuseid ootame postkasti jalgrattapalavik@delfi.ee. Kaasa mängida tasub, sest auhinnaks on kinkekott Shimano nänniga ning sinna juurde veel turvaline ja nägus Lazer jalgrattakiiver. Eelmise saate küsimusele "Mis aastal olid Shimanol olemas esimesed ketaspidurid?" laekus 33 õiget vastust ning loosiõnn naeratas Hendrik Ilissonile. Palju õnne! Võitjaga võetakse ühendust. Õigeks vastuseks loeti aastad 1971 ja 1972, mil Shimano töötas lastejalgrataste tarbeks välja ketaspidurid ja need võeti lühikeseks perioodiks ka kasutusele.